Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine

Justiitsministeerium Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 03.06.2024 nr 1-6/2973-1 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrust nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemus te töötlemisele“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüstee mis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1) eelnõu 1 lehel; 2) eelnõu seletuskiri 6 lehel. Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Indrek Link [email protected] Kristi Käsper [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 28.05.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 199 lõike 7 alusel. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruses nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõna „ametnik“ sõnadega „politseiametnik või abipolitseinik“; 2) paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „politseiametnikule“ sõnadega „või abipolitseinikule“ ja lõikest jäetakse välja sõnad „ning alustab väärteomenetlust“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõte- protseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on paindlikustada liiklusjärelevalvet, võimaldades abipolitseinikul paremini kasutada oma seadusjärgseid õigusi, sealhulgas:  mõõta sõidukiirust ja  sõiduk peatada, kui varjatud liiklusjärelevalves on tuvastatud lubatud sõidukiir use ületamine. Eelnõu aitab paremini rakendada abipolitseiniku potentsiaali ja tõhustada patrullitöö d, võimaldades liiklusjärelevalve ülesandeid ja töökoormust jagada patrulltoimkonnas politsei- ametniku ja abipolitseiniku vahel. Seega on eelnõul positiivne mõju nii Politsei- ja Piirivalve- ametile (edaspidi PPA), abipolitseinikele kui ka siseturvalisusele tervikuna. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:  õigusnõunik Kristi Käsper ([email protected]) ja  nõunik Indrek Link ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele- toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrust nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemise le “ (edaspidi määrus nr 78) avaldamismärkega RT I, 02.07.2019, 13. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Punkti 1 kohaselt asendatakse määruse nr 78 § 3 lõikes 1 sõna „ametnik“ sõnadega „politse i- ametnik või abipolitseinik“, et võimaldada sõidukiirust mõõta ka abipolitseinikul. 1 Muudatus on ajendatud PPA ettepanekust1 kõrvaldada määrusest nr 78 liiklusseaduse (edaspidi LS) kitsendus, mille kohaselt saab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõta üksnes ametnik. Tavapäraselt teostavad liiklusjärelevalvet, sealhulgas mõõdavad sõidukiirust, territoriaalse te politseijaoskondade patrulltoimkonnad, mille üks põhiülesanne on reageerida väljakutsete le. Patrulltoimkonnas võivad olla koos ka politseiametnik ja abipolitseinik. LS-i § 193 kohaselt teostavad nad mõlemad nendele seadusega antud pädevuse piires liiklusjärelevalvet. LS-i §-s 1962 on reguleeritud liiklusjärelevalve erisusi, sealhulgas lõikes 1 politseiametniku ja abipolitseiniku õigusi. Selle punkti 10 kohaselt on nii politseiametnikul kui ka abipolitseinik ul õigus teha mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega. Määruse nr 78 § 3 lõike 1 kehtiv sõnastus aga piirab selle õiguse kasutamist, sest abipolitse inik ei ole ametnik. Abipolitseiniku seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on abipolitseinik isik, kes osaleb vabatahtlikult oma vabast ajast politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras. Lõike 3 järgi on abipolitseinik politsei tegevuses osalemise ajal riigivõimu esindaja, kelle seaduslik ud korraldused on täitmiseks kohustuslikud. Kuigi abipolitseinik on riigivõimu esindaja, ei ole ta politsei- ega muu ametnik avaliku teenistuse seaduse § 7 tähenduses. Piirangu tõttu saab praegu abipolitseinik patrulltoimkonnas täita sõidukiiruse kontrollimis e l väga vähe ülesandeid ja põhikoormus on politseiametnikul. Politseiametnikul tuleb mõõta sõidukiirust, koostada vajadusel mõõteprotokoll ja viia läbi väärteomenetlus. Kui liiklusjäre le- valvesse kaasatud abipolitseinik saaks samuti sõidukiirust mõõta, saaks patrulltoimko nna liikmete koormust paindlikumalt ja mõistlikumalt jagada. Politseiametnikule jääksid sellise l juhul eelkõige süüteomenetlustoimingud, mida abipolitseinikul ei ole lubatud teha. Samuti oleks võimalik liikuvast sõidukist sõidukiiruse mõõtmise korral varieerida, kes juhib sõidukit ja kes mõõdab sõidukiirust. PPA eesmärk on värvata politseiametnikud, kes lähevad pensionile või lahkuvad muul põhjusel, näiteks teise asutusse või erasektorisse, jätkama PPA tegevuses abipolitseinikena. Nende hulgas on ka liiklusjärelevalve kogemusega endiseid politseiametnikke, kellel on vajalik koolitus läbitud ning teadmised ja oskused olemas. Selliseid endisi politseiametnikke on abipolitseinike hulgas juba praegu. Abipolitseiniku seaduse uuendamisel on samuti kavas mitmekesistada abipolitseiniku võima- lusi PPA-d abistada, sealhulgas luua spetsialiseerumisvõimalused. Eelnõus peetakse silmas sama tulevikuvaadet: lähtutakse eesmärgist anda sõidukiiruse mõõtmise õigus rangelt välitöö le spetsialiseeruvale abipolitseinikule ja parandada PPA võimalusi abipolitseinikke prioriteetse- tesse ülesannetesse kaasata. Punktiga 2 muudetakse määruse nr 78 § 9 lõiget 6, et:  anda lubatud sõidukiirust ületanud sõiduki peatamise õigus ka abipolitseinikule ja  viia lõige kooskõlla väärteomenetluse seadustikuga, jättes välja kohustuse alustada lubatud sõidukiiruse ületamise korral alati väärteomenetlust. Abipolitseinikul on LS-i § 1961 lõike 1 kohaselt õigus kohaldada liiklusjärelevalves korra- kaitseseaduse §-s 45 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet, st peatada sõidukeid. LS-i § 199 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib teostada varjatud liiklusjärelevalvet ainult politseiametnik, kuid sõidukit ei peatata varjatult. Seega on põhjendatud täiendada määruse nr 78 § 9 lõiget 6 sellise lt, et sõidukit võib peatada ka abipolitseinik. 1 PPA 8. veebruari 2024. aasta kiri nr 1.2-3/18-1. 2 Samuti jäetakse välja kohustus alustada lubatud sõidukiiruse ületamise korral alati väärteo- menetlust. Esiteks, pärast lõike täiendamist selliselt, et sõiduki võib peatada ka abipolitseinik , ei saaks väärteomenetluse alustamist reguleerida samas lauses, kuna abipolitseinikul ei ole süüteomenetluse läbiviimise õigust. Teiseks, väärteomenetluse alustamist on reguleer itud väärteomenetluse seadustikus ja puudub vajadus seda topelt reguleerida. Väärteomenetluse seadustiku §-s 31 on seejuures nähtud ette võimalus jätta väärteomenetlus alustamata, kui menetleja hinnangul piisab väärteo toimepanija hoiatamisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju siseturvalisusele 1) Sihtrühm: kaudselt kõik Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest.2 Sihtrühm on seega suur. Mõju ulatus ja esinemise sagedus: muudatustel on positiivne mõju liiklusturvalisusele, kuna tekib juurde sõidukiiruse mõõtjaid, kellel on õigus tuvastada lubatud sõidukiiruse rikkumis i. Mõju ulatuse võib hinnata väikeseks, kuna sihtrühmale ei teki uusi kohustusi ja ei eeldata, et nad oma käitumist muudaksid. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuna sihtrühm ei puutu muudatustega kokku regulaarselt, vaid kokkupuude sõltub enda liikluskäitumise st. 2022. aastal oli 50 ja 2023. aastal 59 hukkunuga liiklusõnnetust. Mõlemal aastal oli 11 õnnetuse põhjus lubatud sõidukiiruse ületamine. 3 Seega on vähemalt viiendik hukkunuga liiklusõnnetustest põhjustatud lubamatust sõidukiirusest. On leitud, et kui sõidukiir us kasvab alates 90 km/h 1 km/h võrra, suureneb hukkunuga liiklusõnnetuste arv 5,3% ja hukkunuta, kuid kannatanuga liiklusõnnetuste arv 2,5%.4 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna muudatused võimaldavad liiklusjäre le- valvet tõhustada ja seega liiklusohutust suurendada. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuid positiivne. Mõju on kaudne, kuid võib eeldada, et muudatused suurendavad inimeste turvatunnet. Kuigi tänu muudatus- tele võib liikluses hukkunute ja vigastatute arv väheneda, on mõju suremust tervikuna arvestades ebaoluline. 2) Sihtrühm: sõidukijuhid. Eestis on 1. aprilli 2024. aasta seisuga registreeritud 748 935 sõidukit.5 Mootorsõiduki juhilubade omanikke on vähemalt 15-aastaste seas 69%, s.o 785 100 ± 32 800 inimest. Viimase 12 kuu jooksul ei ole neist aga 4% ehk 20 000 – 42 000 inimest mootorsõidukit juhtinud.6 2023. aastal tuvastas PPA lubatud sõidukiiruse ületamise 291 978 korral, ületajaid oli umbes 200 000. Sihtrühm on seega keskmine. 2 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 3 Transpordiamet 2024. Riskide statistika. 4 Nilsson, Göran 2004. Traffic Safety Dimensions and the Power Model to Describe the Effect of Speed on Safety. Lund Institute of Technology and Society, Traffic Engineering. Doktoritöö. 5 Transpordiamet 2024. Sõidukite statistika. 6 Transpordiamet 2024. Sõiduki juhtimine (sõidukiirus, joobes ja väsimusseisundis juhtimine). 3  Muudatused ei puuduta kõiki sõidukijuhte, vaid üksnes neid, kes ületavad lubatud sõidu- kiirust ning kelle rikkumise abipolitseinik kiirusmõõturiga tuvastab ja kelle sõiduki ta peatab. Mõju ulatus ja esinemise sagedus: mõju ulatuse võib hinnata väikeseks, kuna sihtrühma le ei teki uusi kohustusi ja ei eeldata, et nad oma käitumist muudaksid. Abipolitseinik ud osalevad PPA tegevuses, sealhulgas liiklusjärelevalves, märkimisväärses mahus juba praegu ja sõidukijuhid on nendega harjunud. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuna suurem osa lubatud sõidukiiruse rikkumistest tuvastatakse automaatses liiklusjäre le- valves ja politseiametnikud tuvastavad ainult 10%.7 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Abipolitseinik ei hakka sõidukiirust mõõtma üksinda, vaid koos politseiametnikuga, sest rikkumise korral on vaja otsustada väärteo- menetluse alustamise üle ja seda saab teha ainult politseiametnik. Menetleja kohustus on hinnata ka tõendite korrektsust, st politseiametnik peab enne karistuse määramist veendu- ma, et abipolitseinik tuvastas lubatud sõidukiiruse ületamise nõuetekohaselt. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuid positiivne. 3) Sihtrühm: abipolitseinikud. 2023. aasta seisuga oli PPA nimekirjas 1185 abipolitseinikk u, kellest aktiivseid8 abipolitseinikke oli 520. Abipolitseinikud moodustavad elanikkonnas t 0,08%. Seega on sihtrühm väike. Mõju ulatus ja esinemise sagedus: mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumine võib muutuda, kuid ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Abipolitseinikud osalevad erinevates PPA tegevustes, sealhulgas liiklusjärelevalves, ka praegu ning hoiavad ja suurendavad oma pädevust koolituste kaudu, näiteks tulirelva kandmise, elektrišokire lva kasutamise ja alarmsõiduki juhtimise koolitus. Seega ei teki neil uute oskuste omandamise l kohanemisraskusi. Sõidukiiruse mõõtmiseks peavad nad läbima eraldi koolituse. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuna abipolitseinikud, kes hakkavad sõidukiir us t mõõtma, ei tee seda iga päev. Abipolitseiniku kaasamine sõltub tema võimalustest ja PPA vajadustest ning sõidukiiruse mõõtmise võimalus oleneb ka muudest tööülesannetes t (väljakutsete arv jms). Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Sõidukiiruse mõõtmise õigus on abipolitse i- niku üks võimalus mitmekesisemalt PPA tegevuses osaleda. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuid positiivne ja soovitud. 4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: PPA, kelle ülesanne on teostada liiklusjärelevalvet, sealhulgas tuvastada lubatud sõidukiiruse rikkumisi. 2024. aasta andmetel töötas PPA-s 4591 inimest9 , kellest 3730 olid politseiametnikud (81%) ja 861 muud teenistujad (19%). Sõidukiirust mõõdavad eelkõige patrullpolitseinikud. Patrullpolitseinikke on 679. Seega on sihtrühm keskmine. 7 2023. aastal määrati lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistus 291 806 korral, sealhulgas 260 814 automaatses ja 30 992 tavapärases liiklusjärelevalves. 8 Aktiivseks abipolitseinikuks loetakse seda, kes on ühes kalendriaastas osalenud PPA tegevuses 60 tundi või enam. 9 Teenistujate arv taandatuna täistööajale. 4 Mõju ulatus on väike, kuna PPA töökorraldus suuresti ei muutu ja puudub tarvidus kohaneda. PPA koolitab sõidukiiruse mõõtmises järjepidevalt uusi ametnikke ning abipolitseinike koolitamise ja kaasamisega lisaülesandeid ei teki. Abipolitseinikud saavad juba praegu erinevaid koolitusi. PPA kavandab esialgu koolitada sõidukiiruse mõõtmises kuni 200 aktiivset abipolitseinikku. Abipolitseinikud osalesid 2023. aastal PPA tegevuses kokku 122 635 tundi. 2023. aasta lõpus oli PPA nimekirjas 1185 abipolitseinikku, kellest PPA tegevuses osales 948 ja kellest aktiivseid abipolitseinikke oli 520. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna PPA puutub muudatustega kokku regulaarse lt. Arvestades PPA andmeid, et abipolitseinikud panustasid 2023. aastal liiklusjärelevalvesse 8662 tundi10 , osaleb keskmiselt liiklusjärelevalves ööpäevas kaks abipolitseinikku ehk 0,5 patrull- toimkonda. PPA patrulltoimkondade keskmine arv 2023. aastal oli 68. Kuna PPA plaanib esialgu koolitada kuni 200 abipolitseinikku, on sõidukiiruse mõõtmise aeg eelduslikult väiksem kui liiklusjärelevalvesse panustatud aeg. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Abipolitseinikud ei hakka sõidukiirust mõõtma üksinda, vaid koos politseiametnikuga, sest rikkumise korral on vaja otsustada väärteo- menetluse alustamise üle ja seda saab teha ainult politseiametnik. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline, soovitud ja positiivne. Eelnõu võima ldab PPA-l abipolitseinikke tõhusamalt rakendada ja toob eelduslikult kaasa liiklusjärelevalve sse panustamise mõningase kasvu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Sõidukiiruse mõõtmise pädevuse saamiseks tuleb abipolitseinikul läbida koolitus. PPA on töötanud selleks välja kahepäevase koolitusprogrammi, mis läbitakse üldjuhul sisekoolituse na. Arvestades abipolitseiniku koolitamise eripära – koolitusi saab tavaliselt korraldada väljaspool tööaega – kaasnevad politseiametnikest koolitajate ületunnitöö tasustamise kulud. Arvestuslikult võib ühe abipolitseiniku koolitamise kuluks sõltuvalt osalejate arvust kujuneda 125–185 eurot ehk 200 abipolitseiniku kohta kuni 37 000 eurot. PPA peab vajalikuks koolitada – ja anda seeläbi sõidukiiruse mõõtmise pädevus – valikulise lt, arvestades piirkondlikku vajadust. Eelkõige plaanitakse koolitada neid abipolitseinikke, kes osalevad PPA tegevuses aktiivselt ja kellel on huvi panustada liiklusjärelevalvesse. PPA hinnangul oleks otstarbekas järgmise kahe aasta jooksul koolitada umbes 200 abipolitseinikk u. Koolituskulud kaetakse PPA olemasolevast eelarvest. Koolituste korraldamine sõltub peamiselt eelarvevõimalustest ning koolitajate ja abipolitseinike osalemise võimalustest.11 Rahalist tulu ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatused ei eelda lisategevusi, mida oleks vaja pikemalt planeerida. Abipolitseinikke kaasatakse liiklusjärelevalvesse siis, kui vajalik koolitus on läbitud, ja PPA korraldab koolitusi võimaluse järgi. 10 PPA 8. veebruari 2024. aasta kiri nr 1.2-3/18-1. 11 Sealsamas. 5 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumi- le, Kliimaministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/24-0583 - Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.06.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91c8b9e8-25f3-40d9-8f5e-96af9f2d7aae Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91c8b9e8-25f3-40d9-8f5e-96af9f2d7aae?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main