Energeetika ja transpordi 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine

KÄSKKIRI 18.06.2024 nr 46 Energeetika ja transpordi 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel kinnitan energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruande (lisa 1) ning transpordi tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruande (lisa 2). (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  Lisa 1 majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Energeetika ja transpordi 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine“ juurde Energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne Aruande on koostanud Kliimaministeerium vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele. Tallinn 2024 1 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 6 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 7 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 8 5. Programmi üldinfo .....................................................................................................................13 6. Programmi mõõdikud ................................................................................................................14 7. Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................16 7.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ ...............................................18 7.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ ..............................................................................................................................20 7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ ..........................................................22 7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2024-2028 ....................................................................23 7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek:............................................................................23 7.4.2. Taastuvenergia ..............................................................................................................24 7.4.3 Energiatõhusus...............................................................................................................25 7.4.4 Maapõueressursid ..........................................................................................................26 8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine..........................................27 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse ....................29 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Energeetika Tulemusvaldkonna Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis eesmärk on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Panustada Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Valdkonna arengukava Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 20502 Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Eesti Geoloogiateenistus valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, AS Eesti Varude Keskus ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 1 https://valitsus.ee/media/323/download 2 https://kliimaministeerium.ee/media/909/download 3 Energeetika tulemusvaldkonda panustab energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamiseks. Energeetika tulemusvaldkond hõlmab energeetika ja maavarade valdkondade tegevusi, mis on seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet, jaotamist ja tarbimist, maapõueressursside (sh maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. Maapõue valdkond ja maavarade kasutuselevõtt on tihedalt seotud riigi keskkonna-, majandus- ja julgeolekupoliitikaga. Eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm sh vastutavad (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused ministeeriumid jms) Energeetika Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 (Kliimaministeerium) Energeetika Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 (Kliimaministeerium) Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Programmi ellu viimine on prognooside kohane, mida näitab 2023. aastal täidetud meetmete mõõdikud: Meede „Energiavarustuse Meede „Primaarenergia tõhusam Meede „Maapõue- tagamine ja energiaturu kasutus ja taastuvenergia osakaalu ressursside uurimine ja korraldus“ suurendamine lõpptarbimises“ kasutamine“ 2023. sihttaseme meetmete mõõdikud -Tagatud on energiataristu n-1 - Energia lõpptarbimine, -Tagatud on kriteerium ja energiaturu tõhus TWh*(2022=32,6 TWh) maapõueressursside toimimine (Täidetud) - Primaarenergia sisemaine tarbimine, kasutamise koordineerimine - Tagatud on elektri- ja gaasituru TWh* (2022=54,7 TWh) ning nende kasutamise toimimine Eestis (Täidetud) - Taastuvenergia osakaal potentsiaali jätkusuutlik lõpptarbimises %* (2022=38%) uurimine (Täidetud) Allikas: KLIM *2023 andmed avaldatakse kahe aastase viibega, 2022 aasta seisuga on mõõdikud saavutatud 4 ENMAK 2030 mõõdikud on suures osas täidetud. 2023. aasta kohta puuduvad statistilised andmed primaarenergia tarbimise, energia lõpptarbimise ja taastuvate energiaallikate osatähtsuse kohta. Võimalik on toetuda toodanguandmetele, mille kohaselt moodustas 2023. aastal toodetud sisemaisest elektrienergiast moodustas taastuvenergia osakaal 53%3. Primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise sihid olid 2022. aastal saavutatud. Strateegia Eesti 2035 näeb ette aastaks 2050 energiajulgeoleku tagamise kliimaneutraalse energiatootmisega. Vastavalt ENMAK 2035 koostamise ettepanekule4 koostati 2023. aastal ENMAK 2035 esimene versioon ja koostamisel on seonduvad mõjude hindamised5. Energeetika ja ENMAK 2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja neis koostatud programmid. Järgnevaid ENMAK 2030 meetmeid käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade programmides ja tulemusaruannetes:  Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine. Tõhus sõidukipark  Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine  Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine Lisaks on ENMAK 2030-s meede Avaliku sektori eeskuju, mis sisaldab meetmeid nii keskvalitsusele kui kohalikele omavalitsustele ning mida planeeritakse ja viiakse läbi mitmes asutuses. Avaliku sektori meetmed on kirjeldatud ja esitatud Euroopa Komisjonile REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavandi lisas IV6. Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise määr oli 1% aastal 20227. Vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt korraldab keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaator, et igal aastal rekonstrueeritakse 3% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast. Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaatori ülesandeid täidab hetkel Rahandusministeerium. Ehituse programm aastateks 2023-2026 keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste hallatavate hoonete meetmeid ei käsitle8, Kuna taastuvenergia kasutusele võttu ja energia lõpptarbimist on keeruline energiamajanduse arengukava kaudu suunata peavad vastavad meetmed edaspidi olema kavandatud teiste sektorite arengudokumentides9, sh avaliku sektori hoonetega seotud energia tarbimine. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses järjepidevalt tegeleda taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu ning energiatõhususe suurendamisega ning energiajulgeoleku kõrge taseme hoidmisega. Maapõueressursside kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu Maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisele. 3 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 4 Dokumendid | Energiatalgud 5 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 6 Vt meetmed HF1a ja HF1b Lisa IV Meetmete kirjeldused.xlsx (live.com) 7 REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavand 10.08.2023 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium 8 Ehituse programm aastateks 2023-2026 (3).pdf (kliimaministeerium.ee) 9 Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused (energiajuhtimine) kaetakse teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentides) raames. Lk 3 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) 5 Tulemusaruannet tutvustati 10.04.2024 ENMAK juhtkomisjonile, kuid kuna koostamisel on ENMAK 2035, siis uusi programme10 lisaks energeetika ja maavarade programmile seoses ENMAK 2030 rakendamisega pole vajadust rakendada. 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesti energiamajanduse visiooni kohaselt on aastal 2050 Eestist kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnahoidlilike tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Energiaressursside kasutamise eest saadav riigi omanikutulu suunatakse peamiselt kestliku energiavarustuse edendamise programmidesse, kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumise pärast fossiilkütuse varude ammendumist 11. ENMAK 2030 visioonist ja üldeesmärgist lähtudes on tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks valitud Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Tabel 1. Energeetika tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 2035* Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus ABB ABA ABA ABB ABB tarbijale** Allikas: Maailma Energeetikanõukogu * märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga ** Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. Seni tehtud ja kavandatud tegevuste tulemusel on energeetika põhinäitajate sihttasemete (2023. aastal uuendatud) täitmine, sh strateegia Eesti 2035 mõõdik taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimises aastaks 2030 saavutatav, vt joonis 1. 10 §4 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja 11 Ptk 2.2, tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee) 6 Joonis 1. Energeetika põhinäitajad 2030 aasta sihttasemega 2015 2020 2022 2030 65 62 54 50 46 38 33 33 32 32 30 29 12 6 4 4 Taastuvenergia Energia lõpptarbimine, Primaarenergia tarbimine, Energeetika osakaal summaarses TWh TWh kasvuhoonegaaside heide lõppenergia (KHG), mln tCO2ekv kogutarbimises, % 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Energeetika tulemusvaldkonnas on üks programm „Energeetika ja maavarade programm 2023-2026“. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine on esitatud tabelis 2, mis on ühtlasi ka programmi eelarve täitmine, kuna valdkonda panustab üks programm. Programmi eelarve kulude jaotus tegevuste kaupa on esitatud peatükis 11. Tabel 2. Energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes. Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Programmi eelarve kokku: -258 326 -185 029 -81 917 Programmi vahendite jääkidest olulisemad on:  1 863 304 eurot fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringuks (FIONA) eraldatud vahendid (objektikood SR050164), mis on ajalises nihkes, kuna projektiga seotud rahastuse üleandmine Eesti Geoloogiateenistusele viibis. 2024 aastal on plaanis tegevused ära teha.  983 481 eurot Eesti Geoloogiateenistuse uurimis- ning arendustööd, mis lükkusid edasi puurimishindade väga suure kallinemise ja võimalike tegijate vähese puurimisvõimekuse tõttu, lisaks on vaja uuesti läbi analüüsida puurimistööde maht. Puurimistööd ja sellega seotud laboritööd on planeeritud 2024. aasta II poolaastal. Samuti nihkusid 2024.aastasse vajalikud 7  meretööd (ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu) ning ülekantavatest jääkidest on kavandatud katta uuringuga seotud laborikulud ja uurimisaluse moderniseerimine. 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index. Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. 2023. aastal on Eesti 126 riigi järjestuses 7. kohal (ABA12)13, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Koondindeksi heasse tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea. ENMAK 2030 ja Eesti 2035 tegevuskavas14 toodud vajaliku muutuse saavutamisel on kõige suuremad väljakutsed energeetikas: 1. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaa energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga, kriitilise energia infrastruktuuri vastupanuvõime kasvatamine, energiataristu arendamine kasvava hajatootmise ja salvestuse nõudlusele vastavaks, 1000MW juhitava tootmisvõimsuse olemasolu tagamine eelistatult turutingimustel või läbi strateegilise reservmehhanismi loomise. 2. Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise kasvuni oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobivaid alasid väga piiratult ning planeerimis- ja mõjuhindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid. Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek) täitmiseks vajalikus mahus taastuvenergia projektide tagamiseks on oluline leida ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, arendajate jt koostöös taastuvenergia tootmiseks sobivad alad mahus, mis tagaks taastuvenergia osakaalu kasvu ning energiajulgeoleku. 3. Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks hoonete kavandatud rekonstrueerimismahtude realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste kasutuse vähendamine. Direktiivi elluviimine eeldab senisest suuremat valdkondade ülest riigipoolset sekkumist ja kõigi sektorite panust, tagamaks direktiivist tulenevaid nõudeid. 4. Maapõue temaatikas on suurimaks väljakutseks teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse 12 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-index-2022) 13 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) 14 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus 8  sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine Jätkuva Ukrainas toimuvaVenemaa agressioonisõja taustal on Eesti energia julgeoleku vaatest 2023. aastal oluline välja tuua järgmised peamised arengud. Eesti gaasivarustatus on tagatud läbi riikidevaheliste ühenduste, hästi toimiva turukorralduse ning riikliku 1 TWh gaasivaru hoiustamise Inčukalns gaasihoidlas (ca 29% Eesti eelmise aastasest tarbimisest). Täiendavalt panustab varustuskindlusesse Pakrineeme sadam, mis 2023. aastal saavutas täieliku valmisoleku erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. Täiendav koostöö Lätiga Pakrineeme sadama ja sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks on oluline, tagamaks vastastikku Lätiga gaasitaristu toimimist kriisiolukordades Balti piirkonnas. Eesti ja Läti sõlmisid vastavasisulise ühiste kavatsuste memorandumi (MoU) 12.05.2023. 2023. toimus õnnetus Balticconnectoriga, välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel, mille tõttu sai gaasitoru kahjustada. Intsident tekitas täiendava vajaduse merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste väljatöötamiseks, millega 2023. aasta lõpul algust tehti. 2023. aasta oktoobris esitati kinnitati ministri poolt ja esitati Euroopa Komisjonile uuendatud gaasi kavad. Komisjonile esitati „Eesti gaasisüsteemi tarnehäirega toimetuleku kava“ ja „Eesti gaasisüsteemi ennetav tegevuskava varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks“. Elektrisüsteemi toimimise tagamiseks on oluline välja tuua Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahenduse loomine 2023. aastal. Lahendus leevendab oluliselt sõltuvust Kulgu tammist, mille kaudu oli Venemaal võimalik tekitada ohtlikke olukordasid Narva elektritootmisele, mille kaudu on täna tagatud 1000MW juhitavaid võimsusi. Täiendavalt loodi täpsem hädaolukorra määratlust elektriga varustamisel. 2023. aasta detsembris jõustusid määruse “Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel” muudatused, millega sätestati arvuliselt piirid, millest alates kuulutatakse välja hädaolukord põhivõrgus ja jaotusvõrgus. Läbi selle on tulevikus võimalik kaasata täiendavat ressurssi, juhul kui tegemist on ulatuslike ja pikaajaliste riketega, mille lahendamisel es 2023. aasta augustis allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon Baltimaade Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise kiirendamiseks aasta võrra, 2025. aasta algusesse. Sünkroniseerimise ettevalmistused liiguvad kokkulepitud ajakavas, on paigaldatud kaks sünkroonkompensaatorit kolmest, kolmas on valmimas ajakava kohaselt (siht: 2024. aasta juuni) ning pingestati 330V Balti-Tartu kõrgepingeliin. Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad lähteandmed edasiste tegevuste 9 planeerimiseks. Täiendavalt toodi välja ka puudused andmete kättesaadavuse osas, mille parandamist edasiste tegevuste raames planeeritakse. Taastuvenergiale üleminek Esialgsetel andmetel oli taastuvenergia tootmine 2023. aastal (2,61TWh) sarnasel tasemel 2022. aastaga (2,62TWh)15. Taastuvenergeetikas on vastu võetud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus16, mille kohaselt on taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 65% riigisisesest energia summaarsest tarbimisest (sh elektrienergia tarbimisest vähemalt 100%). Võeti vastu õigusaktide muudatused merel ja maismaal tuuleenergeetika arendamisest saadava keskkonnahäiringu hüvitamise tasu määramise kohta (kogukonna kasu). Muudatused kohustavad alates 1. juulist 2023. a tuuleelektrijaamade rajajaid omavalitsusele ja kohalikele elanikele (kohalikele elanikele makstakse maismaa tuuleparkidelt keskkonnahäiringu hüvitamise tasu KOVile makstavast summast kuni 50% ulatuses) maksma tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist. Taastuvenergia kiirema arendamise põhifookus on tuuleenergial ning soovitakse kiirendada eelkõige juba arenduses olevaid projekte, et tõsta taastuvenergiale ülemineku tempot. Samuti jätkatakse planeeritud taastuvelektri vähempakkumiste korraldamisega. Elektrivõrgus vajaliku tootmissuunalise liitumisvõimsuse vabastamiseks võeti vastu vajalikud elektrituruseaduse muudatused (seaduseelnõu 696SE17). Seaduse kohaselt kohustub elektrivõrguga liituja tasuma liitumisprotsessi alguses tagatist summas 38 tuh €/MVA ning tasuma kasutamata liitumisvõimsuse eest võimsustasu samuti 38 tuh €/MVA. 2023. a lõpuks oli võrgust vabanenud hinnanguliselt 4400 MVA liitumisvõimsust. Energiatõhususe suurendamine 2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile seni seatud energiatõhususe eesmärkide täitmist. Järgmine fookus on 2021-2030 perioodi energiatõhususe eesmärkide täitmine. Euroopa Tehnilise toe instrumendi18 kaudu rahastatud uuringu põhjal selgusid peamised meetmete paketid aastaks 2030, kuidas seatud eesmärke kõige optimaalsemalt saavutada. Uuring valmis 2024 I kvartalis19. Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine – näiteks geotermaalenergia kasutamine energeetikas (nii maa süvaenergia kui ka põhjavee energia). 2023. aastal on ettevalmistatud ning alustatud erinevate pilootprojektidega. Roosna-Allikul ja Tiskres toimuvad puurimis- ja ehitustööd ca 500m sügavuste puuraukudega. 15 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 17 Seaduseelnõu Riigikogu veebis - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456- 1a77f9bf0ac3/elektrituruseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus 18 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical- support-instrument-tsi_et 19 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" 10 Maapõue ressursside geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning interpreteeriti neid andmeid. Järgmise nelja aasta (2024-2028) suurimad väljakutsed on:  Kolme Balti riigi elektrisüsteemide edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ning sellega seonduvad tegevused (juhitava võimsuse tagamine, süsteemiteenuste turgude ülesehitus (nt sageduse hoidmine) Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turu käivitada juba 2025. aasta alguses. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja julgeoleku.  Kriitilise energiataristu turbevõime kasvatamine (sh merealuse taristu seire- ja kaitsevõime tekitamine, taristu kiirema parandamise lepingute sõlmimine, kriitiliste seadmete varu tekitamine jm).  Elektrituru disaini direktiivi ülevõtmine. Elektrituru disaini pakett toob uued lähenemised elektrituru ja -süsteem vaatest, näiteks energiajagamise põhimõtte.  Vesiniku- ja gaasituru direktiivi ülevõtmine.  Taastuvelektri tootmise potentsiaali realiseerimine, mida on Eestis rohkem kui vajalik sisemaise tarbimise 100% katteks taastuvelektriga20, nagu on seatud 2030. aastaks eesmärk. Seega on järgmistel aastatel väljakutsed mitmes valdkonnas: võrguarenduste kiirendamine, liitumisprotsessi kiirendamine, võrgu ette arendamine, jaotusvõrgu kliimakindluse ja sealjuures ka hajatootmise vastuvõtuvõimekuse kasvatamine, meretuulikute turupõhine arendamine, salvestustehnoloogiate turu käivitamine, loamenetluste kiirendamine, vajalike regulatsioonide loomine või täiendamine.  Taastuvenergeetika kasutuselevõtul on jätkuvalt väljakutseks tuuleparkidele sobivaimate asukohtade leidmine, planeerimis- ja loamenetluste lõpuleviimine, sh kogukondade kaasatus otsuste tegemisse ja kohaliku kasu teadvustamine ning lubasid menetlevate asutuste piisav ressurss taastuvenergeetika taotluste menetluse prioriseerimiseks.  Kaugkütte peamine väljakutse tulevikus on kaugküttes salvestuse, keskkonna- ja heitsoojuse, madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine kliimaneutraalse kütte- ja jahutusmajanduse saavutamiseks. 2024. aastal on kavas muuta kaugkütte hinnaregulatsioon kahetariifseks Konkurentsiameti seniste parimate praktikate alusel. Eesmärk on vähendada lokaal- ja kaugkütte paralleeltarbimist tagamaks õiglasem taristukulude jaotus kaugkütte tarbijate vahel. Muudatuse tulemusel vähenevad kaugkütte kaod, väheneb tipukoormus, suureneb heitsoojuse kasutus ning vähenevad kasvuhoonegaasid. 20 Varustuskindluse aruanded | Elering 11   Avaliku sektori kohustuste täitmine, sh keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimisele seatud eesmärgi täitmine on väljakutse. Avalikul sektoril on kasvavalt oluline roll võetud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ning kohustus näidata eeskuju enda tarbimisvalikutega. Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on olla eeskujuks turuosalistele, samas on osutunud väljakutseks näiteks elektrienergia rohehanke käivitamine Riigi Kinnisvara AS-i poolt.  Energiatõhususe direktiivi täitmine, mille eest vastutab Kliimaministeerium. elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus. Suurimaks väljakutseks on energiatõhususe meetmete horisontaalne rakendamine valdkondade üleselt ning avaliku sektori suurema panusega. 2023. aastal koostatud uuringu Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia kohaselt on energiatõhususe direktiivist Eestile 2030. aastaks tulenevate energiatarbimise sihttasemete täitmiseks vajalik hoonefondi, transpordi, teeninduse, tööstuse ja põllumajanduse energiatõhususe meetmetesse panustada aastani 2030 Eestis kokku 13,3 mlrd eurot, sh avaliku sektori rahastust 5 mlrd eurot21.  Teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. • Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel eesmärgiga saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel, mida aitab lahendada kontsessioonimehhanismi sisseviimine maapõue seadusesse.  Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine, et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös.  Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle kaasavate aruteludega kõigi mõjutatud osapooltega (kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega), kuna hoonete energiatõhususe saavutamine ja teede korrashoid eeldab kasvavat ehitusmaavarade kasutuselevõttu on fookuses taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine. Uuendasime ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise juhendit, mis kinnitati 2023. märtsis. Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine koostöös Rahandusministeeriumiga.  Jätkuv dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle – plaanis on konstruktiivsed arutelud ettevõtjate, kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega, et leida lahendusi olukorras, kus ehitusmaavarade teemaplaneeringud on veel koostamisel. 21 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 12 Tulemusvaldkonna areng on tugevalt seotud strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavaga22. Energeetika tulemusvaldkonna tegevused panustavad eeskätt strateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning täpsemalt tegevuskava teemakimbu „Majandus ja kliima“ muutuse E „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“ saavutamisse. Lisaks panustab tulemusvaldkond strateegia "Eesti 2035" tegevuskava teemakimbu "Ruum ja liikuvus" muutuse D "Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu" ning läbi maapõuepoliitika elluviimise muutuse B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajadustega arvestades. 5. Programmi üldinfo Programmi nimi Energeetika programm Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Strateegia „Eesti 2035“ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik siht (alasihi täpsusega) Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Kliimaministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Varude Keskus AS (Eesti Vedelkütusevaru valitsemisala asutused) Agentuur AS) Kaasvastutaja Ei ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Energeetika ja maavarade programm on koostatud „ENMAK ja maapõuepoliitika eesmärkide saavutamiseks. Joonis 2. Energiamajanduse osaliste panus ENMAK kaudu rohepöördesse. 22 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus 13  Kliimaneutraalsus, kliimanutikus, Rohepööre, elurikkus, sh õiglane ringmajandus, puhas üleminek energia, ressursi- ja Eesmärgid ja energiatõhusus, meetmed tervislik ja ENMAK 2030 keskkonnahoidlik toit, säästev ja arukas Energia- Eesti 2035 liikumine, tõhus majanduse ENMAK 2035 ehitamine ja osalised renoveerimine REKK 2030 Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad tegevused (elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi). Programm käsitleb samuti riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi. AS Eesti Varude Keskus (EVK) haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. Riigi tegevusvarudena haldab EVK vedelkütusevaru, maagaasivaru, tervishoiuvarusid ja toiduvaru. EVK ülesandeks on lisaks riigi tegevusvaru haldamisele valdkondliku varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimine ning võimelünkade parandamine ja veeldatud maagaasi ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Pakrineeme sadamas. 6. Programmi mõõdikud Programmi mõõdik energeetika osas ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga. Tabelis 3 esitatakse programmi tegevuste mõõdikud. Tabel 3. Energeetika ja maavarade programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuste mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Energia jätkusuutlikkus BAB ABB ABA ABB ABB Elektrivarustuse tagamine 14  Tegelik Sihttase Programmi tegevuste mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 29,34 38,47 * 27% 27% summaarsest lõpptarbimisest, %23 Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 158,1 218,6 * < 110 <100 minutites tarbimiskoha kohta aastas, minut24 Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh 13,8 49,6625 * <60 <60 Allikas: Elering AS Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025 Teostamisel Allikas: Elering AS Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: Elering AS Gaasivarustuse tagamine Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4 158 4028 * 3 750 3 500 kodutarbijate müük Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Allikas: Eesti Varude Keskus Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 11,01 8,48 * 9,1% 9,6% lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat % Transpordikütuste turul enam kasutatavate kütuste kvaliteet tagatud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: Keskkonnaministeerium Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 61,32 65,44 * 59% 59% Allikas: Eurostat Energiatõhususe suurendamine Energia lõpptarbimine, TWh 32,6 32,6 * 33,3 33,3 Allikas: Eurostat26 Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 50,0 54,7 * 65,6 65,6 Allikas: Eurostat27 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 28,29 29,11 * 20% 25% summaarsest lõpptarbimisest, %28 23 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 24 https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 25 sh 45,18 MW vandalism Lk 50 Elering_VKA_2023_WEB.pdf 26 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en 27 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en 28 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 15  Tegelik Sihttase Programmi tegevuste mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 11,1 8,48 * 9,1% 9,6% lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat % Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse 61,32 65,44 * 59% 59% summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud jätkusuutlik ja koordineeritud Mõõtkavas 1:50000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega - 38 42 42 46 kaetud ala % Eesti territooriumist Teavitusürituste arv 4 5 6 5 5 Seireprojektide arv 4 4 4 4 4 Allikas: EGT *Andmed viibega 2 aastat 7. Programmi tegevuste täitmise analüüs Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-202729 kavandatud tegevused, mis panustasid programmi täitmisesse: - Analüüs ja ettepanekud valikukriteeriumide kohta, millele peavad taastuvenergiat tootvad projektid vastama, et nad panustaksid Eesti taastuvenergia 2030. a eesmärgi saavutamisse, ning millega saavad sellised projektid arendamisel kiirendatud korras edasi liikuda - Riigisisesed õigusaktide muudatused seoses loamenetluse kiirendamisega, mis EL tasandil 2022. a lõpus kokku lepiti - Määruse "Energiatõhususkohustuse jaotuskava" muutmine30. - Meetmemääruse "Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks" muutmine - Analüüs ja ettepanekud, kas ja millises mahus on vaja meretuuleparkide tarbeks välja töötada spetsiifiline toetusmeede - Ülevaade energiavõrkude välisühenduste rajamise kohta - Eesti seisukohad EL elektriturureformi eelnõude kohta - Analüüs ja ettepanekud Eesti Mandri-Euroopa võrku ühendamise kiirendamise kohta - Analüüs ja ettepanekud energiasäästu investeeringute edendamise kohta Toodud tegevused panustasid erinevate meetmete eesmärkide saavutamisesse, millest allpool ülevaade antakse. 29 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 30 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja 16 Tegevuste ja meetmete kavandamisesse annavad olulist sisendit uuringud ja analüüsid. Energeetika valdkonda suunava „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ seonduvate mõjude hindamiste koostamise sisenditeks on mitmed seni uuringud31. Eelmise aasta uuringute ja analüüside tegevustest on oluline välja tuua:  analüüs ja ettepanekud energia salvestuse turu käivitamise kohta;  Hiiu mereala ruumiline ja juriidiline analüüs (ühishange Rahandusministeeriumiga);  „Support to the renovation wave. Energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia“ (lõppversiooni lõpp 2024 märts)32  2023. aasta augustis esitas Eesti Euroopa Komisjonile „Riikliku kliima- ja energiakava aastani 2030“ ajakohastamise versiooni kavandi33  Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettevalmistavad tegevused (sh 3 töörühmade aruannet sisendiks eelnõu koostamisele)34  Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot) analüüs gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest Eestis35  Maardlatel ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs (Lääne-Eesti piirkond)36  „Elanike, ettevõtjate ja omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring37“  Analüüs kliimaneutraalsest soojus- ja jahutusmajandusest Eestis38 Uuringutele tuginedes luuakse vajalikke meetmeid, tegevuskavasid seatud eesmärkide täitmiseks. Valdkondlikest meetmetest annavad ülevaate tabelid 4 ja 5, kus on vastavalt välja toodud 2023. aastal lõpetatud meetmete maht ning eelmisel aastal väljamakstud meetmed. Tabel 4. 2023. aastal lõpetatud energeetika toetusmeetmete summaarne ülevaade. Toetusmeede EUR Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine 2 219 263,33 Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine 185 500,00 Elektri kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 112 735 423,73 Energia hinna kompenseerimiseks toetuse andmine 421 266,50 Gaasi kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 29 901 126,46 Kaugkütte kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 13 558 169,01 Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamine ning kütuse vahetus 1 184 023,70 Nullheitega sõidukite ostutoetus 2 801 374,98 Soojusmajanduse arengukava koostamine 19 345,32 31 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 32 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 33 National energy and climate plans (europa.eu) 34 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 35 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud 36 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 37 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 38 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud 17 Tänavavalgustuse taristu renoveerimine 9 386 356,93 Kokku meetmed lõpetatud 2023: 172 597 520,89 Tabel 5. 2023 aastal energeetika toetusmeetme väljamaksete otsused. Toetusmeede EUR Energia hinna kompenseerimiseks toetuse andmine 16 846 253,25 Energia salvestuse pilootprogramm (siseriiklik) 4 552 500,00 Nullheitega sõidukite ostutoetus 2 882 239,82 Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine (siseriiklik) 40 821 233,76 Üldkokkuvõte 67 587 906,83 7.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ Energiahinnad on võrreldes 2022 aastaga stabiliseerunud, aasta keskmine elektribörsihind oli 90 eur/MWh39. Võrreldes 2021 aastaga on päikseparkide toodang tõusnud üle kahe korra, 300GWh-lt, 700GWh-ni. Elektrihinnad on olnud madalamad ning seetõttu ei ole fossiilset päritolu elektrienergia toodang endisel tasemel. Eelmisel aastal ületas taastuvenergia toodang fossiilset päritolu elektrienergia toodangut40. 2023. aasta tarbimine oli 8 TWh, mis on 1,3% väiksem 2022 kogutarbimisest. Elektri tiputarbimine oli 2023. aastal 1564 MW, mis on 6,2% kõrgem eelneva aastaga. Silmas tuleb pidada külmemat talveilma, mida varasemal aastal ei olnud. 2023 lõpetati kodumajapidamiste energiahinna kompensatsioonimeede, mille raames tehti möödunud aastal väljamakseid 16,8 (sh gaasitarbijate kompensatsioon) miljonit eurot. Võrdluseks 2022. aastal lõikes tehti väljamakseid üle 96 miljoni euro eest. Gaasi tarbimine on Eestis vähenenud vastavalt EL poolt seatud eesmärkidele, 2023. aastal oli gaasi tarbimine 3,42 TWh. Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud Soome Vabariigi ja Läti Vabariigiga, kelle gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud41 ning Eesti Varude Keskus hoiustab 1 TWh gaasivaru Inčukalnsi gaasihoidlas. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 30% Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest. Täiendavalt on Pakrineeme haalamiskail paigaldatud laadimiskäpp ning tagatud on tehniline vastuvõtuvõimekus teenindamaks erinevat tüüpi ja suuruses FSRU-sid42. Täiendav gaasiühendus Poola ja Leedu vahel (GIPL) ning Inkoo (Soome) maagaasiterminal panustavad täiendavalt ka Eesti gaasivarustuskindluse tagamiseks. Samas regioonis olevad LNG terminalid (Klaipeda ja Inkoo) on piisava mahuga, et tagada regiooni, sh Eesti varustatus LNG baasilt. 2023. aastal toimus oktoobris õnnetus välise jõu tulemusel (ankruga lohistamine), mille tõttu on 2024. aprilli keskpaigani tööst väljas Balticconnector. Eesti varustuskindlus on tagatud nimetatud teistele ühendustele ja kokkulepetele. Täiendavalt tegeletakse kodumaise biometaani tootmise ja tarbimise arendamisega, mille kaudu järk-järgult asendatakse fossiilse päritoluga gaasi kodumaise biometaaniga. 39 Elering Live (hinnad ilma käibemaksuta ja täiendavate tasudeta) 40 Toodang ja prognoos | Elering 41 https://www.espa.ee/et/gaasivaru-suurus-ja-asukoht 42 floating storage and regasification units 18 Elektrisüsteemis jätkusid olulised ettevalmistavad tegevused Baltikumi Mandri-Euroopa sünkroniseerimise ettevalmistamisega. Eesti elektrisüsteemi paigaldati kaks kolmest sünkroonkompensaatorist ning kolmas on ajakavakohases graafikus. Alates 2025. aastast plaanivad Balti süsteemihaldurid alustada elektrisüsteemi ühise sagedusreservide turuga, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist mandri-Euroopa sünkroonalaga. Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad enam olla elektriturul konkurentsivõimelised. 2023. aasta Eesti tootmise tulemused näitavad juba praegu selle trendi kiirenemist. Põlevkivist elektrienergia tootmise vähenemisel (otsepõletamise järkjärguline lõppemine, sest Eesti 2035 tegevuskava näeb ette põlevkivienergeetika osakaalu järkjärgulise vähendamise sama näeb ette Eesti Energia strateegia 43) tagavad elektri varustuskindluse uued tootmisvõimsused ning ühendused naaberriikidega. Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks luuakse Eestis võimalus kohaldada reservvõimsuse mehhanismi, juhul kui esineb probleeme varustuskindluse normi täitmisel. ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid. Lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia: biomass, tuul, päike ja energiatõhususe kasv energia tootmisel, edastamisel ja tarbimisel. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Edasiste arengutele on sisendiks uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ ning koostöös Konkurentsiameti ja turuosalistega on planeeritud läbi viia kaugküttereform tagamaks jätkusuutliku, süsinikuheite vähenemise Eesti soojus- ning jahutusmajanduses. Reformi käigus muudetakse kaugkütte ja ehitusvaldkonna regulatsiooni selliselt, et senisest kiiremas tempos vähendada sektori kasvuhoonegaaside (ennekõike CO2) heidet ning suurendada jääk- ning heitsoojuse kui emissioonivaba soojuse osakaalu kaugküttes. Olulised tegevused 2023. aastal varustuskindluse valdkonnas:  Gaasivarustuskindluse osas on saavutatud Pakrineeme sadama haalamiskai täielik valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka Eleringi poolt laadimiskäpp. Lisaks sõlmiti 12.05.2023 Eesti ja Läti vahel ühiste kavatsuste memorandum (MoU), millega lepiti kokku töövoos ning vajaminevates tegevustes Pakrineeme haalamiskai ja sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks. MoU-st tulenevad tegevused jätkuvad ning Eesti ja Läti vahel arutatakse detailsemalt tegevusi, näiteks ühised reeglid hädaolukorras haalamiskai kasutamise puhul.  2023 suvel muudeti gaasituru võrgueeskirjas ülekandevõrku sisestatava biometaani hapnikusisalduse piirmäära varasemalt 0,02 moolprotsendilt 0,5-le moolprotsendile, mis võimaldab edaspidi suuremas mahus biometaani ülekandevõrku sisestada  Sünkroniseerimise kiirendamine valmimisega 2025. aasta algusesse. Augusti alguses allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon sünkroniseerimise kiirendamiseks aasta võrra 2025 algusesse. Samasisuline kokkulepe sõlmiti ka Balti riikide süsteemihaldurite vahel. Taristu valmimise osas kiirendati 330 kV liini valmimist Viru ja Tsirguliina vahel ligi aasta, valmimistähtaeg nüüd detsember 2024. 2023. aasta alguses pingestati 43 PowerPoint Presentation (energia.ee) 19  330 kV Balti-Tartu kõrgepingeliin. Paigaldatud on kaks sünkroonkompensaatorit kolmest. Kolmas valmib 2024.a juunis ning tegevused vastavad ajakavale.  2023 novembriks valmis Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahendus, mis vähendab oluliselt sõltuvust Kulgu tammist  Detsembris 2023 esitati Riigikogule varustuskindluse eelnõu 351SE, mis loob seadusandliku raamistiku vajadusel reservvõimsuse mehhanismi loomiseks, täpsustab gaasi varumaksemäära kulude arvestust ja tunnistatakse kehtetuks ühiskonnale liiga kulukas universaalteenus.  2023 lõpus on käima lükatud merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste väljatöötamise töövoog. Tõuke andis selleks 2023 oktoobris toimunud Balticconnectori gaasitoru kahjustamise intsident, mis toimus välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel 7.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. 2023 aastal lõpetati perioodi 2014–2020 EL rahastutest rahastatavad meetmed soojustorustike olukorra parandamiseks, kaugküttekatelde renoveerimisele, rajamisele ning kütuse vahetusele ja tänavavalgustuse taristu renoveerimisele. Meetmed panustasid 2023. aastal oluliselt energiatõhususe parandamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamisesse. Meetmete kogumaht 2023 aastal oli 4,1 miljonit, millega suurenes taastuvenergia osakaal 240 GWh võrra, hoiti kokku 95 569 t CO2 ekv ning vähendati tarbimist 69 GWh võrra44. Aastal 2023 toimus täiendavate meetmete käivitamine kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamisele (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) ja Ida-Virumaa kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamiseks ligi 32 miljoni ulatuses. Toetuste tulemuslikkuse näitajad selguvad edasisel perioodil. Transpordisektori dekarboniseerimise toetamiseks valmistati 2023. aastal ette ning viidi ellu nii vesiniku väärtusahela toetusmeede (49,1 miljonit €) kui ka elektribusside ühistranspordis piloteerimise meede (2,6 miljonit €). Mõlemad meetmed panustavad transpordisektori heitmete vähendamise mõõdikusse ning tulemusi on võimalik raporteerida 2024. aastast alates. Taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki panustas 2023. aastal läbi viidud taastuvenergia vähempakkumine, mille tulemusel kinnitati 2024. aasta alguses toetused täiendavale taastuvelektri tootmisele 720 GWh ulatuses ja tootmise alustamise tähtpäev on 01.07.2027. Järgmiste taastuvelektri arenduste soodustamiseks eraldatud RePowerEU 26 miljoni € suurust eelarvet on võimalik kasutada 2026. aasta keskpaigani. Nende vahendite abil luuakse eeldused loamenetluste ja arenduste kiirendamiseks läbi avaliku sektori andmete korrastamise ning täiendavate uuringute. Käivitatud on tuuleprojektide arenduste kvartaalne seire. 44 Keskkonnainvesteeringute Keskus - aruanne 20 ENMAKi üldeesmärgi täitmisesse sh programmi sihtidesse panustavad peamised olulised tegevused 2023. aastal olid:  Eesti-Läti ühise meretuulepargi (ELWIND) eelarenduse projekti Eesti meretuulepargi elektriühenduse rajamiseks rahastuse saamine EL rahastust. Projekti raames rajatakse kokku kuni 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsust aastatoodanguga enam kui 3 TWh. Projekti kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks saadi 50% ulatuses EL rahastus45 (Connecting Europe Facility - CEF). Tegemist on kogu maailma mõistes tähelepanuväärse riikidevahelise koostööga, kus soovitakse ühiselt parandada võrguühendust, suurendades taastuvenergia osakaalu ning elavdades majandust (luues võimalikult väikese kuluga võimalikult suurt kasu ühiskonnale).  Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 2023. aastal. Välisühenduste loomine ning Eesti regionaalne kaetuse (sh mereala) parandamine 330kV ühendusega suurendab täiendavalt Eesti varustuskindlust, on vajalik ettevalmistustöö sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga, panustab regionaalsesse arengusse (võimaldab piirkonda luua energiamahukaid ettevõtmisi) ning annab olulise tõuke meretuulikute arengusse.  2023 kevadel jõustus Elektrituruseaduse muudatus SE696, mis eesmärk muuhulgas oli vähendada elektrivõrgus fantoomliitujate olemasolu, kes võrgu ressurssi kinni hoidsid. Fantoomide elimineerimine võrgust suurendab ülejäänud tootjate võimalusi võrguga liitumiseks. 2023 aasta lõpu seisuga on liitumistest vabanenud seisvat võimsust, mis suure tõenäosusega poleks kasutusele võetud, juba suurusjärgus 4000 MVA.  Taastuvenergia projektide rajamise planeerimisele aitab kaasa 2023. aastal õhuseireradarite hankelepingu sõlmimine Kaitseministeeriumi poolt, mille tulemusena on võimalik Lääne- Eestisse meretuulevõimsuste rajamine Eesti kaitsesüsteeme häirimata.  Lääne-Eestile täiendav võrguarenduse investeering 36 miljonit, mida 2023 aastal kasutati 8,5 miljoni euro ulatuses. Tegevuse tulemusel saab täiendavaid taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik.  Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks viidi ellu vastav meede kogumahus 9 miljonit eurot.  Viidi ellu energia salvestamise piloteerimise meede (kogumahus 7,8 miljonit eurot).  Gaasitaristu investeeringumeetme loomine, võimaldamaks biometaani gaasi ülekandevõrku sisestamist regionaalset tootmispotentsiaali arvestades. Meetme eeldatava tulemusena valmib 2024-2025 aastal vähemalt 3 sisestuspunkti üle Eesti.  Biometaani tootmise toetamiseks maksti ca 11 miljonit toetust meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ kaudu46. Rohegaasi tootmisele ning lõpptarbijatele suunatud toetusmeetme maht 2023. aastal oli ligikaudu 6 miljonit eurot. Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandati biometaani tootmise toetamise meedet pikendada 45 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy 46 Biometaani toetus | Elering 21  maksimaalselt lubatud 2024. aastani ning viimased tegevustoetuse väljamaksed toimusid 2024. I kvartalis. 2023. aasta panus energiatõhususe valdkonna edendamiseks hõlmas peamiselt kahte tegevust:  Energiatõhususe uuringu läbiviimine, mida rahastas Euroopa Liit47. Uuring valmis 2024 I kvartalis. Uuringu eesmärk oli leida täiendavad ja kulutõhusad meetmed Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist tulenevate ambitsioonikamate sihttasemete täitmiseks ning kaardistada selleks vajalikud tegevused, sh tulemuste seirega seonduv, võimalikud seadusemuudatused energiasäästukohutuse täitmiseks, arvestades energiatõhususe direktiivid tulenevate sihttasemete ja eesmärkidega48.  2023. aasta novembris uuendati energiasäästukohustuse jaotuskava49, mille peamine ülesanne on energiamajanduse korralduse seaduse § 16 lõike 2 alusel määrata Eesti üldise energiatõhususkohustuse maht ja meetmed, millega üldist energiatõhususkohustust täidetakse. Jaotuskavaga fikseeritakse Eestis rakendatavate poliitikameetmete loetelu, millega täidetakse seaduses sätestatud riigi üldist energiatõhususkohustust. Poliitikameetmete rakendamise perioodi vältel hindab Kliimaministeerium energiasäästu koordinaatorina meetmete tulemuslikkust riikliku energia- ja kliimakava eduaruannete raames ja teeb vajaduse korral ettepanekuid uute poliitika- meetmete rakendamiseks. Kliimaministeeriumi moodustamisega seoses muutus 2023. aastal ministeeriumide ümberkorraldusega EnKS kohane energiasäästu koordinaator, kelleks alates 1.07.2023 on Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus (seni oli energiasäästu koordinaatoriks MKM energeetikaosakond). 7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus  Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine.  Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viiakse läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. 47 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical- support-instrument-tsi_et 48 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" 49 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja 22  Valmis analüüs ja ettepanekud rohepöördeks vajalike kriitiliste toormete võimaliku kaevandamise ja tootmise kohta. Vabariigi Valitsus eraldas tulevikumaavarade teadus- ja arendusuuringuks 6 112 000 eurot, millest 2023. aastaks on planeeritud 2 090 000 eurot. Uuringu valmimise tähtaeg on 2025. aasta lõpp. Uuringu eesmärk on majanduslikult efektiivse ja keskkonnasäästliku kriitiliste toormete (sh fosforiidi ja haruldaste muldmetallide) eraldamise lahenduse leidmine. Majandusliku otstarbekuse korral tuleb leida viise kaasnevate ressursside (vanaadium, uraan, kaalium, lubjakivi, turvas, tööstusjäätmed) kompleksseks väärindamiseks. Uuringu tulemused võimaldavad otsustada, kas ja kuidas oma ressursse kasutada.  Valmis Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskuse teadusmaja. 7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2024-2028 Valdkondlikud peamised väljakutsed on tihedalt seotud erinevate majandusharudega ning on strateegilise tähtsusega kliimaeesmärkide saavutamiseks. Allpool nimetatud väljakutsed olid sisendiks rohereformi tegevusplaanile50. Tegevusplaan on koostatud lähima kolme aasta vaates, et hoida fookust tegevustel, mille elluviimisest sõltub kõige enam pikaajaliste sihtide saavutamine. 7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek:  Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja liitmine Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu energiapoliitika strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku, vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab kaasa elektrituru kiiremale arengule ja ausamale konkurentsile elektriturul. Rajatavad ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Sünkroniseerimise protsess nõuab seega rahvusvahelist koostööd, suuremahulisi investeeringuid, regulatsioonide uuendamist.  Taastuvelektri kasutuselevõtt ja selle kasvavateks mahtudeks ette valmistuste tegemine Taastuvelektri kasutusele võtmist on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada suuremahulise vähempakkumisega, mis koosneb 4 TWh maismaatuule ja 4 TWh meretuule toetusskeemist, mille summaarset mahtu on heade pakkumiste olemasolul võimalik kasvatada veel 2 TWh võrra, kokku 10 TWh-ni  Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused ning tuleb taotleda riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Need protsessid peavad liikuma tavapärasest kiiremini, tagamaks samaaegselt seatud eesmärgi saavutamise ja varustuskindluse. Lisaks piisavate reservide olemasolu tagamisele on oluline ühine sagedusreservide turg, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga, kui süsteemi juhtimiseks on vaja hakata kasutama tänasest olulisemal määral automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turu käivitada 2025. aastal. 50 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/tegevusplaan?view_instance=0&current_page=1 23   Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid elektrisüsteemis, nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne, tänaseni on seda teenust osutanud sünkroonühendus Venemaa sagedusturuga. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise arendamine ja loomine, vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui regionaalsel tasandil vajavad hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult suureneb ka võrgu paindlikkus, kui võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust turuosalised ning paraneb tarbijate teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus).  Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub peamiselt biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused soojus- ja jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi biomassi kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite täiendamine järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste ettevalmistamine strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse jätkusuutlikkust kliimaneutraalses Euroopas.  Gaasisüsteemi dekarboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. a energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada kogu regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside toodangut ning järk-järgult minna üle taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside, sealhulgas vesiniku kasutamisele.  Võrgukvaliteedi näitajate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi vaadata määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused51 kvaliteedinõuete rikkumise korral”, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja pingekvaliteedi mõõdikud. 7.4.2. Taastuvenergia  Meretuule- ja salvestuse potentsiaali rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei ole Eestis veel ehitatud ning arendajate esmane soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel tuleb leida meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid otsetoetusi.  Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 4+4 TWh/a mahus aastateks 2024-2027 vähendavad toetusmeetmete üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele hinnagarantiid madalate hindade puhul. Täielikult turupõhisusele ülemineku eelduseks on sobiliku investeerimiskeskkonda panustamine, kus lisanduvale taastuvenergia kogusele on tarbija olemas, millega on võimalik tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal.  Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvelektri 100 eesmärgi täitmist 51 Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral–Riigi Teataja 24  Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku lahendust: eksport või energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu elektrienergia tarbimise suurendamine. Tegevuste planeerimise ja rakendamine on pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline võimalike lahendustega seonduvaid väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, taastuvenergia potentsiaali rakendamise maht) varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige kasulikumaid lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde). Taastuvenergia planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele seatud bürokraatia vähendamine Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud ajaraamis ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada, võttes üle Euroopa Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RED III direktiiv). Täiendavalt on vajalik tuuleparkide kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks taastuvenergia projekte ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete vältimiseks täiendavate radarite soetamise otsused)  Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskujuks turuosalistele, nt. elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt52. Riigihangete (sh kohalikul tasandil) tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik, elekter). Väljakutseteks on renoveerimiskohustuse täitmine ning seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine, et oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud tingimused.  Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused – Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos, tagamaks seatud eesmärkide saavutamist.  Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga seotud huvid) eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on vajalik leida leevendus. Näiteks saab oluliseks keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) „Mitte minu tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab arvestama, on „Kestliku rahastuse taksonoomia“ rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja turuosaliste vahel. Olulise eelduse loob 2023 ministeeriumite tööde ümberkorraldus, mille raames antud teemad koonduvad ühte ministeeriumisse. 7.4.3 Energiatõhusus  Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine. Energiatõhususe direktiivist tulenevate eesmärkide täitmise eest vastutav energiasäästu koordinaator on Kliimaministeerium (alates 01.07.2023, varasemalt Majandus- ja 52 https://www.rkas.ee/et/rohehange 25  Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond), täpsemalt elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus. Koostamisel olev ENMAK 2035 eelnõu53 näeb ette energiatõhususe meetmete käsitlemist vastavate sektorite arengudokumentides, mitte enam energiamajanduse arengukavas. Energeetika arengudokumendi kaudu energia lõpptarbimise suunamine pole piisav energiatarbimisega seotud eesmärkide täitmiseks. Energiatõhususe eesmärgid (peamiselt energiasäästukohustus) perioodil 2014-2020 olid seni täidetud, kuid energiatõhususe direktiivi muudatustega seatud 2030. aasta eesmärkide ja sihttasemete täitmiseks on vajalik energeetikaosakonna eestvedamisel projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia54" raames välja töötatud meetmed rakendada erinevates sektorites, mh seonduvate rahastusallikate leidmisega. 7.4.4 Maapõueressursid  Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel; maapõueseaduse täiendamine tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi peatükiga. Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel  Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös.  Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega Energeetika tulemusvaldkonna ülene väljakutse on märtsis 2023 kehtestatud määrus millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus). Üleminek kliimaneutraalsele ja keskkonnasäästlikule majandusele ning vastav energiasüsteemi ümberkujundamine annavad märkimisväärseid võimalusi, mis on seotud nullnetotehnoloogia sektorite arendamise, kvaliteetsete töökohtade loomise ja majanduskasvuga. Peamiste masstoodetud nullnetotehnoloogiate üleilmne turg kolmekordistub eeldatavasti 2030. aastaks ja selle aastaseks väärtuseks kujuneb ligikaudu 600 miljardit eurot55.Maavarade, energeetika ja transpordi valdkondlikud tulemused ning nende õige turunduslik rakendamine võimaldab Eestil sellest turust osa haarata. 53 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 54 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 55 Energiatehnoloogia perspektiivid (2023), Rahvusvaheline Energiaagentuur. 26 8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 6. Energeetika ja maavarade programmi 2023.a. eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes. Esialgne Lõplik eelarve Täitmine Täitmine eelarve (%) Energeetika ja maavarade programmi eelarve kokku: -258 326 -185 029 -81 917 44,3% Kulud -258 326 -185 029 -81 917 44,3% Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -160 298 -103 309 -23 336 22,6% Kulud -160 298 -103 309 -23 336 22,6% Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine -6 291 -10 217 -5 476 53,6% Kulud -6 291 -10 217 -5 476 53,6% Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -40 639 -47 350 -26 853 56,7% Kulud -40 639 -47 350 -26 853 56,7% Energiatõhususe suurendamine -1 980 -3 307 -2 673 80,8% Kulud -1 980 -3 307 -2 673 80,8% Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -44 485 -11 230 -17 739 158,0% Kulud -44 485 -11 230 -17 739 158,0% Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -2 646 -6 275 -3 235 51,6% Kulud -2 646 -6 275 -3 235 51,6% Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 986 -3 341 -2 605 78,0% Kulud -1 986 -3 341 -2 605 78,0% Selgitus: Programmi tegevustes vahendite jääkidest olulisemad on: 27  1 863 304 eurot fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringuks (FIONA) eraldatud vahendid (objektikood SR050164), mis on ajalises nihkes, kuna projektiga seotud rahastuse üleandmine Eesti Geoloogiateenistusele viibis. 2024. aastal on plaanis tegevused ära teha.  983 481 eurot Eesti Geoloogiateenistuse uurimis- ning arendustööd, mis lükkusid edasi puurimishindade väga suure kallinemise ja võimalike tegijate vähese puurimisvõimekuse tõttu, lisaks on vaja uuesti läbi analüüsida puurimistööde maht. Puurimistööd ja sellega seotud laboritööd on planeeritud 2024. aasta II poolaastal. Samuti nihkusid 2024. aastasse vajalikud meretööd (ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu) ning ülekantavatest jääkidest on kavandatud katta uuringuga seotud laborikulud ja uurimisaluse moderniseerimine. 28 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse POSITIIVSED ARENGUD Positiivsed arengud 2023. aastal varustuskindluse valdkonnas:  Varustuskindlus ja energiajulgeolek. Eestis on torugaasi import Venemaalt keelustatud alates 01.01.2023. Gaasitarbimine on 2023. aastal 3,42 TWh. Eesti omab 1 TWh strateegilist gaasivaru Läti maa-aluses gaasihoidlas Incukalnsis. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 29%-le Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest.  Gaasivarustuskindluse osas on saavutatud Pakrineeme sadama haalamiskai täielik valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka Eleringi poolt laadimiskäpp. Lisaks sõlmiti 12.05.2023 Eesti ja Läti vahel ühiste kavatsuste memorandum (MoU), millega lepiti kokku töövoos ning vajaminevates tegevustes Pakrineeme haalamiskai ja sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks. MoU-st tulenevad tegevused jätkuvad ning Eesti ja Läti vahel arutatakse detailsemalt tegevusi, näiteks ühised reeglid hädaolukorras haalamiskai kasutamise puhul.  2023. a suvel muudeti gaasituru võrgueeskirjas ülekandevõrku sisestatava biometaani hapnikusisalduse piirmäära varasemalt 0,02 moolprotsendilt 0,5-le moolprotsendile, mis võimaldab edaspidi suuremas mahus biometaani ülekandevõrku sisestada  Sünkroniseerimise kiirendamine valmimisega 2025. aasta algusesse. Augusti alguses allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon sünkroniseerimise kiirendamiseks aasta võrra 2025 algusesse. Samasisuline kokkulepe sõlmiti ka Balti riikide süsteemihaldurite vahel. Taristu valmimise osas kiirendati 330 kV liini valmimist Viru ja Tsirguliina vahel ligi aasta, valmimistähtaeg nüüd detsember 2024. 2023. aasta alguses pingestati 330 kV Balti-Tartu kõrgepingeliin. Paigaldatud on kaks sünkroonkompensaatorit kolmest. Kolmas valmib 2024.a juunis ning tegevused vastavad ajakavale.  2023. a novembriks valmis Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahendus, mis vähendab oluliselt sõltuvust Kulgu tammist  Detsembris 2023 esitati Riigikogule varustuskindluse eelnõu 351SE, mis loob seadusandliku raamistiku vajadusel reservvõimsuse mehhanismi loomiseks, täpsustab gaasi varumaksemäära kulude arvestust ja tunnistatakse kehtetuks ühiskonnale liiga kulukas universaalteenus.  2023 lõpus on käima lükatud merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste väljatöötamise töövoog. Tõuke andis selleks 2023 oktoobris toimunud Balticconnectori gaasitoru kahjustamise intsident, mis toimus välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel  Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus tarbijate ja teenusepakkujate huvid on tasakaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad lähteandmed edasiste tegevuste planeerimiseks. Täiendavalt toodi välja puudused andmete kättesaadavuse osas, mille parandamist edasiste tegevuste raames planeeritakse. Positiivsed arengud taastuvenergias ja energiatõhususe suurendamisel 2023. aastal olid: 29   Eesti-Läti ühise meretuulepargi (ELWIND) eelarenduse projekti Eesti meretuulepargi elektriühenduse rajamiseks rahastuse saamine EL rahastust. Projekti raames rajatakse kokku kuni 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsust aastatoodanguga enam kui 3 TWh. Projekti kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks saadi 50% ulatuses EL rahastus56 (Connecting Europe Facility - CEF). Tegemist on kogu maailma mõistes tähelepanuväärse riikidevahelise koostööga, kus soovitakse ühiselt parandada võrguühendust, suurendades taastuvenergia osakaalu ning elavdades majandust (luues võimalikult väikese kuluga võimalikult suurt kasu ühiskonnale).  Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 2023. aastal. Välisühenduste loomine ning Eesti regionaalne kaetuse (sh mereala) parandamine 330kV ühendusega suurendab täiendavalt Eesti varustuskindlust, on vajalik ettevalmistustöö sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga, panustab regionaalsesse arengusse (võimaldab piirkonda luua energiamahukaid ettevõtmisi) ning annab olulise tõuke meretuulikute arengusse.  2023 kevadel jõustus elektrituruseaduse muudatus SE696, mis eesmärk muuhulgas oli vähendada elektrivõrgus fantoomliitujate olemasolu, kes võrgu ressurssi kinni hoidsid. Fantoomide elimineerimine võrgust suurendab ülejäänud tootjate võimalusi võrguga liitumiseks. 2023 aasta lõpu seisuga on liitumistest vabanenud seisvat võimsust, mis suure tõenäosusega poleks kasutusele võetud, juba suurusjärgus 4000 MVA.  Taastuvenergia projektide rajamise planeerimisele aitab kaasa 2023. aastal õhuseireradarite hankelepingu sõlmimine Kaitseministeeriumi poolt, mille tulemusena on võimalik Lääne- Eestisse meretuulevõimsuste rajamine Eesti kaitsesüsteeme häirimata.  Lääne-Eestile täiendav võrguarenduse investeering 36 miljonit, mida 2023 aastal kasutati 8,5 miljoni euro ulatuses. Tegevuse tulemusel saab täiendavaid taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik.  Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks viidi ellu vastav meede kogumahus 9 miljonit eurot.  Viidi ellu energia salvestamise piloteerimise meede (kogumahus 7,8 miljonit eurot).  Gaasitaristu investeeringumeetme loomine, võimaldamaks biometaani gaasi ülekandevõrku sisestamist regionaalset tootmispotentsiaali arvestades. Meetme eeldatava tulemusena valmib 2024-2025 aastal vähemalt 3 sisestuspunkti üle Eesti.  Biometaani tootmise toetamiseks maksti ca 11 miljonit toetust meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ kaudu57. Rohegaasi tootmisele ning lõpptarbijatele suunatud toetusmeetme maht 2023. aastal oli ligikaudu 6 miljonit eurot. Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandati biometaani tootmise toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani ning viimased tegevustoetuse väljamaksed toimusid 2024. I kvartalis.  Taastuvenergeetikas õnnestus suurem vähempakkumine mahus 780 GWh/a. Vähemapakkumiste mehhanismidega jätkatakse tulevikus. Kohaliku kasu instrumendi rakendamine algas 1.07.2023, 56 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy 57 Biometaani toetus | Elering 30  mille kohaselt tuleb tuuleelektrijaamade rajajatel tasuda omavalitsusele ja kohalikele elanikele tasu, soodustamaks taastuvenergia tootmist.  Taastuvenergeetika arendusprojektide ülevaate arendus võimaldab paremini monitoorida ning kiirendada taastuvenergia projektide menetlusi.  2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile energiatõhususe eesmärkide saavutamise kohta. Eesti täitis seatud eesmärgid. Positiivsed arengud maapõue kasutamisel aastal 2023:  Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. 2023. aastal on ettevalmistatud ning alustatud erinevate pilootprojektidega. Roosna-Allikul ja Tiskres toimuvad puurimis- ja ehitustööd ca 500m sügavuste puuraukudega.  Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid, veevarude uuringuid, põhjavee kvaliteedi uuringuid, põhjaveekogumite seisundi uuringuid, põhjaveeseireid, mereranniku seiret, seismoseiret ja radooniseiret ning tõlgendati neid andmeid. PEAMISED VÄLJAKUTSED 2024-2028 Varustuskindlus ja energia julgeolek:  Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja liitmine Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu energiapoliitika strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku, vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab kaasa elektrituru kiiremale arengule ja ausamale konkurentsile elektriturul. Rajatavad ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Sünkroniseerimise protsess nõuab seega rahvusvahelist koostööd, suuremahulisi investeeringuid, regulatsioonide uuendamist.  Taastuvelektri kasutuselevõtt ja selle kasvavateks mahtudeks ette valmistuste tegemine Taastuvelektri kasutusele võtmist on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada suuremahulise vähempakkumisega, mis koosneb 4 TWh maismaatuule ja 4 TWh meretuule toetusskeemist, mille summaarset mahtu on heade pakkumsite olemasolul võimalik kasvatada veel 2 TWH võrra, kokku 10 TWh-ni  Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused ning tuleb taotleda riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Need protsessid peavad liikuma tavapärasest kiiremini, tagamaks samaaegselt seatud eesmärgi saavutamise ja varustuskindluse. Lisaks piisavate 31  reservide olemasolu tagamisele on oluline ühine sagedusreservide turg, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga, kui süsteemi juhtimiseks on vaja hakata kasutama tänasest olulisemal määral automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turu käivitada 2025. aastal.  Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid elektrisüsteemis, nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne, tänaseni on seda teenust osutanud sünkroonühendus Venemaa sagedusturuga. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise arendamine ja loomine, vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui regionaalsel tasandil vajavad hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult suureneb ka võrgu paindlikkus, kui võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust turuosalised ning paraneb tarbijate teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus).  Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub peamiselt biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused soojus- ja jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi biomassi kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite täiendamine järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste ettevalmistamine strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse jätkusuutlikkust kliimaneutraalses Euroopas.  Gaasisüsteemi dekarboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. a energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada kogu regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside toodangut ning järk-järgult minna üle taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside, sealhulgas vesiniku kasutamisele.  Võrgukvaliteedi näitajate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi vaadata määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused58 kvaliteedinõuete rikkumise korral”, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja pingekvaliteedi mõõdikud. Taastuvenergia:  Meretuuleenergia ja salvestuse potentsiaali rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei ole Eestis veel ehitatud ning arendajate esmane soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel tuleb leida meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid otsetoetusi.  Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 4+4 TWh/a mahus aastateks 2024-2027 vähendavad toetusmeetmete üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele hinnagarantiid madalate hindade puhul. Täielikult turupõhisusele ülemineku eelduseks on sobiliku investeerimiskeskkonda 58 Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral–Riigi Teataja 32  panustamine, kus lisanduvale taastuvenergia kogusele on tarbija olemas, millega on võimalik tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal.  Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvelektri 100 eesmärgi täitmist Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku lahendust: eksport või energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu elektrienergia tarbimise suurendamine. Tegevuste planeerimise ja rakendamine on pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline võimalike lahendustega seonduvaid väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, taastuvenergia potentsiaali rakendamise maht) varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige kasulikumaid lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde). Taastuvenergia planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele seatud bürokraatia vähendamine Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud ajaraamis ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada, võttes üle Euroopa Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RED III direktiiv). Täiendavalt on vajalik tuuleparkide kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks taastuvenergia projekte ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete vältimiseks täiendavate radarite soetamise otsused)  Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskujuks turuosalistele, nt. elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt59. Riigihangete (sh kohalikul tasandil) tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik, elekter). Väljakutseteks on renoveerimiskohustuse täitmine ning seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine, et oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud tingimused.  Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused – Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos, tagamaks seatud eesmärkide saavutamist.  Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga seotud huvid) eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on vajalik leida leevendus. Näiteks saab oluliseks keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) „Mitte minu tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab arvestama, on „Kestliku rahastuse taksonoomia“ rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja turuosaliste vahel. Olulise eelduse loob 2023 ministeeriumite tööde ümberkorraldus, mille raames antud teemad koonduvad ühte ministeeriumisse. 59 https://www.rkas.ee/et/rohehange 33 Energiatõhusus:  Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine Energiatõhususe direktiivist tulenevate eesmärkide täitmise eest vastutav energiasäästu koordinaator on Kliimaministeerium (alates 01.07.2023, varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond), täpsemalt elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus. Koostamisel olev ENMAK 2035 eelnõu60 näeb ette energiatõhususe meetmete käsitlemist vastavate sektorite arengudokumentides, mitte enam energiamajanduse arengukavas. Energeetika arengudokumendi kaudu energia lõpptarbimise suunamine pole piisav energiatarbimisega seotud eesmärkide täitmiseks. Energiatõhususe eesmärgid (peamiselt energiasäästukohustus) perioodil 2014-2020 olid seni täidetud, kuid energiatõhususe direktiivi muudatustega seatud 2030. aasta eesmärkide ja sihttasemete täitmiseks on vajalik energeetikaosakonna eestvedamisel projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia61" raames välja töötatud meetmed rakendada erinevates sektorites, mh seonduvate rahastusallikate leidmisega. Maapõueressursid:  Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel; maapõueseaduse täiendamine tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi peatükiga. Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel  Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös.  Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega 60 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 61 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 34  Lisa 2 majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Energeetika ja transpordi 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine“ juurde Transpordi tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022 Kliimaministeerium, 2024  2 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 4 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 5 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 5 5. Hindamised ja tõhustamiskavad 13 6. Programmi üldinfo 13 7. Programmi mõõdikud 14 8. Programmi olukorra analüüs 17 9. Programmi tegevuste täitmise analüüs 25 10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine 30 11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse 32  3 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond: Transport Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Eesti 2035 siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Tulemus- Programm, sh vastutavad (valdkonna arengukavad, poliitika valdkond ministeeriumid põhialused jms) Transport  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021– Transpordi konkurentsivõime ja 2035 (edaspidi TLAK)1 liikuvuse programm aastateks 2 2023–2026  Meremajanduse valge raamat 2022–2035  Riiklik Lennundusohutusprogramm3  Liiklusohutusprogramm 2016–20254 Vastutaja(d): Kliimaministeerium  Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist alates 1. juulist 2023 suunav tegevuskava aastateks 2021–20285 (eelnevalt Majandus- ja  Riigiteede teehoiukava 2023–20266 Kommunikatsiooniministeerium)  Veetee hoiukava 2023–2026 7 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alates 1. juulist 2023 (siseriikliku ühistransporditeenuse osa) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenused) Transpordi tulemusvaldkonnas on üks arengukava TLAK, mida viidi 2023. aastal ellu veel ühe programmiga – Transpordi konkurentsi ja liikuvuse programmiga (2023–2026), mis kinnitati 2023. aastal. Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Programmi periood kestab neli aastat. Transpordi tulemusvaldkonna programmide planeerimistasandites tehakse 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega8 korraldati senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded liikusid Rahandusministeeriumilt üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja siseriikliku ühistranspordi koordineerimine Regionaal- ja 1 https://www.KliM.ee/media/6865/download 2 https://www.KliM.ee/media/8055/download 3 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 4 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm 5 https://www.KliM.ee/media/6948/download 6 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 7 https://www.KliM.ee/media/8425/download 8 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- ja https://kliimaministeerium.ee/media/10434/download  4 Põllumajandusministeeriumile ning transpordi teemad üldiselt Kliimaministeeriumisse, siis sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Ministeeriumide ümberkorraldamisel korraldati ümber ka ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt on perioodil 2024—2027 transpordi tulemusvaldkonnas kaks tegevuspõhise riigieelarve programmi, mis koostatakse TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks: 1) Transpordi ja liikuvuse 9 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 2) Ühistranspordi 10 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1.Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, kestlikud, kiired ja mugavad liikumisvõimalused Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed 2021 2022 2023 2023 2024 203511 Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme 55 55 55 44 42 30 aasta keskmisena12 Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra 360 367 395 316 309 187 kolme aasta keskmisena13 2 357,73 kt 2437,94 kt Transpordi CO2e heite CO2 ekv CO2 ekv 2243 kt 2270,8 1700 kt vähenemine 700 kt võrra (2023.a (2024.a - CO2 7 CO2 CO2 inventuurist inventuuri võrreldes 2018. aastaga14 2021.a st 2022.a ekv ekv ekv kohta) kohta) 9 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 10 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 11 TLAK 2035. aasta mõõdikud, sh „Transpordi CO e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“, mis on ka „Eesti 2 2035“ mõõdik 12 Allikas: https://transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika 13 Allikas: Transpordiamet (TRAM) 14 Allikas: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-in ja EKUK  5 Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama 25 23 31 20 40 360 kogumahutavusega) Allikas: Kliimaministeerium Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes 29% 22% 16% 23% 24% 40% maanteetranspordiga15 Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu 32 33 44 25 45 50 Allikas: AS Tallinna Lennujaam 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine, tuhat eurot Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud -621 927 -683 769 -527 711 *Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse. Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine, TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic raudteetrassi väljaehitamine, Eesti-sisese raudteevõrgustiku elektrifitseerimine, kaubatranspordi viimine maanteelt raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused peavad olema saavutatud aastaks 2030, mis eeldab järgmise kuue aasta jooksul väga suuri investeeringuid nii taristusse, veeremisse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Eesti eesmärk on vähendada transpordist tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. See on märkimisväärne väljakutse, arvestades, et transpordisektori heitkogused olid 2022. aastal suuremad kui 2005. aastal ja üle 90 % pärines maanteetranspordist. Aruande koostamise hetke prognoosi kohaselt TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki olemasolevate meetmetega ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 15 Allikas: Statistikaameti tabel TS121: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__transpordi-uldandmed/TS121  6 transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides toimunud muutused halvenemise poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Joonis 1. Eesti autopark on suhteliselt vana ja uutel autodel on kõrge CO2 emissioon A. Age distribution of passenger cars B. Average CO2 emissions per km from new 2021 Grammes of passenger cars Less than 2 years From 2 to 5 years % From 5 to 10 years From 10 to 20 years CO2/km 2021 100 150 80 100 60 40 50 20 0 0 FIN GBR LTU LVA HUN FRA DNK SWE DEU LUX POL SVN CHE NLD EST NOR BEL NLD FIN FRA LUX ITA LVA BEL LTU EST NOR HUN SWE DNK DEU SVN POL SVK EU27 Allikas: Eurostat (road_eqs_carage, sdg12_30), OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu” Heitkoguste vähendamise tempo kiirendamiseks tuleb parandada transpordi energiatõhusust ja vähendada heitemahukust. Ökonoomsem ja väiksem autopark aitaks sellele kaasa. Uuringud näitavad, et transpordi sektoris CO2 eesmärke ei ole võimalik täita ilma maksupoliitika muudatusteta (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot), aga ka üldise paradigma muutuseta. Selleks, et paradigma muutust säästva liikuvuse või üleüldiselt kestlike valikute kasuks suunata, tuleb nügida inimesi nende mugavustsoonist välja astuma ja suunata neid tegema kestlikke valikuid, luues selleks eeldused (nt rattateede arendused, kiiremad rongiühendused jne) ning tegeleda järjepideva teavitustööga. Selleks, et muutused oleksid piisavalt kiired ja efektiivsed, on omakorda vaja kogu riigisektori, aga ka KOVide, haridusasutuste, meedia jt ühist ja järjepidevat jõupingutust inimeste teadlikkuse tõstmisel pikema ajaperioodi jooksul. Näidata riigiasutuste, -äriühingute ja KOVide positiivset eeskuju, toetada ja juhendada inimesi säästlikumate valikute tegemiseks.  7 Joonis 2. Uute autode maksustamine Eestis ei ole seni olnud seotud nende keskkonnamõjuga Võrdlev ülevaade eri tüüpi autode maksustamise komponentidest valitud OECD riikides, 2022. a EUR Selling price VAT Registration tax Bonus/Malus Other Total 120000 100000 80000 60000 40000 20000 0 -20000 EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL Electric SUV Hybrid sedan Electric Sedan Fuel 4X4 pickup Märkus: selle graafiku eesmärk on võimaldada võrrelda valitud liikmesriikide maksustamistaset ja mitte kajastada tegelikke kohalikke turuhindu. Seetõttu eeldatakse maksude taseme riikidevaheliste võrdluste hõlbustamiseks käesoleva tabeli puhul, et sõidukite müügihind enne maksude mahaarvamist on kõigis riikides sama. Riikide võrdlemise hõlbustamiseks on autod jagatud nelja kategooriasse, mida peetakse tüüpilisteks autodeks: elektriline maastur, hübriid-sedaan, elektriline sedaan ja kütuse 4X4 pikap. Allikas: OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu”, OECD tarbimismaksu suundumused 2022. aastal. Põhiline murelaps transpordis on jätkuvalt maanteetransport, mis moodustab ca 97% kogu sektori KHG heitkogusest. Kuigi sõidukid muutuvad ökonoomsemaks (kütuse tarbimine L/100km väheneb), siis sõidukite läbisõit suureneb aga kiiremini ning samuti eelistatakse jätkuvalt suuremate mootoritega sõidukeid. Ca 50% Eesti teetranspordi läbisõidust toimub Harjumaal (sellest omakorda poole moodustab Tallinn). Tallinnas on keskmise sõidu pikkus ca 3 km, mis tähendab, et pole mugavaid alternatiive liikumiseks, kuigi leibkonna transpordikulud on suurenenud (või tähtsustatakse enam aega, kui rahalist kulu). Liikumiste parandamiseks ehitatakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus aastatel 2024–2029 välisvahendite toel uusi jalg- ja jalgrattateid (Tallinnas ka uusi trammiteid), et säästvat liikuvust soodustada ja luua eeldused inimestele auto asemel säästvaid liikumisviise kasutada. Kui inimesed asendaksid päevas vähemalt ühe 3 km autosõidu säästva liikumisviisiga, oleks märgatav muutus KHG heitmete vähenemises. TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest), ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Eesti õigusesse on üle võetud Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. 1. jaanuaril 2024. a. jõustunud liiklusseadusega suurendati ja diferentseeriti teekasutustasu määrasid, misjärel saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid Tasumäärade tõstmisel eeldatakse, et vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra 2024−2025. aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused oleksid jäänud kehtinud tasemele.  8 Joonis 3. Autode ja raudteede elektrifitseerimise tase on madal A. Share of electric vehicles B. Share of electrified railway tracks % 2022 or latest year available % 2022 or latest year available 20 5.0 100 4.5 90 4.0 80 3.5 70 3.0 60 2.5 50 2.0 40 1.5 30 1.0 20 0.5 10 0.0 0 ITA IRL FIN GBR NOR LTU LVA FRA POL CZE DEU CHE LUX NLD EST SVN SWE EU27 FIN IRL ITA GBR GRC LTU LVA HUN EST CZE POL SVN FRA ESP LUX PRT SWE Allikas: Eurostat (road_eq_carpda, RAIL_IF_TRACKS), OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu” Vaatamata riigi kompaktsele geograafilisele piirkonnale on elektrisõidukite osakaal üks väiksemaid ELis. Raudteetranspordil on märkimisväärne potentsiaal vähendada heitkoguseid. Enamik ronge sõidab siiski diislikütusel ja ainult 10% raudteevõrgu 2143 kilomeetrist on elektrifitseeritud, mis on üks madalaimaid Euroopas. Täiendavalt on ettevalmistamisel veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on suurema keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma. Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis valmib 2026. aastal, mis panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra. Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine. Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks ning alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL’i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest, mille järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas seisuajaks ennast kaldaelektrivõrku lülitada. Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid panustavad ESR eesmärkide täitmisesse. Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel. Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. TEN-T põhivõrgu maanteed peavad olema välja ehitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 seatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele vastavaks aastaks 2030. Kaubavahetuses on väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises  9 koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole võimalik täita. Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise läbi. Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna hoidmise, sest pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine kriisisituatsioonis, mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast ning jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse. Liiklusohutusprogrammis 2016–2025 sätestatud eesmärkide täitmine. TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt kolmekümne ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta. Ka Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et LOPi eesmärgid tuleb üle vaadata ning seada realistlikumad eesmärgid lähtuvalt tegevuste elluviimisele ning rahastuse olemasolule. Järgmise perioodi LOPi ettevalmistamisel tuleb kujunenud olukorda eesmärkide seadmisel hinnata. Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa. Eesti 2035 vajalik Positiivsed arengud Väljakutsed muutus (temaatiline kimp „Ruum ja liikuvus“) C. Pakume  Liikuvusteenuste  Pikemas perspektiivis peaks senise maakondliku vajaduspõhist, kõiki ühistranspordiliikide liinivõrgu ümberkorraldamist rakendades kaaluma transpordiliike laiemaks integreerimiseks kahetasandilist regionaalse ühistranspordi hõlmavat ning toetatakse Avaliku sektori korraldusmudelit: koostoimivat innovatsioonifondist 840 - Maakondliku/toimepiirkonna liinivõrgu selgrooks on transporditeenust tuhande euroga lihtne ja selge regionaalsete põhiliinide võrk koostoimes liikuvusteenuste ja rongi- ja kaugbussiliinidega. Kiirete liinide põhine võrk piletimüügi integreeritud tagab tiheda, mugava ja kindla ühenduse maakonna andmevahetusplatvormi tõmbekeskus(t)e, raudteejaamade ja väiksemate keskuste MaaS X-tee arendamist, vahel. kogukestvusega ca 2 aastat. - Põhiliine täiendavad kohalikud toitvad liinid Projekti eesmärk on luua (nõudepõhine transport). Nõudepõhine transport teenindab standardiseeritud väiksemate keskuste tagamaad ja nõudepõhise sõidupäringuid vahendava ja transpordiga saab sõita väiksemasse keskusesse, kus on liikuvusteenuseid ühendava võimalik kiire ümberistumine põhiliinile. teenusplatvormi prototüüp - Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist ning piloteerida seda oleks perspektiivikas kaaluda varianti, kus kohalikud vahenduskanalina erinevate omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist transporditeenuse pakkujate võrdselt per capita. ühendamiseks ning süsteemis  10 osalejate ühiste piletite, Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga sõiduõiguste või põhjalikult analüüsida ja muudatusi teha lähtuvalt soodustoodete loomiseks. ülalnimetatud ettepanekutest, kuid hetkel kiire ja Soov on saada toimiv laialdasem üleminek nõudepõhisele ühistranspordile üle- lahendus, mille saame vabalt eestiliselt ei ole siiski võimalik. kasutusele võtta ja läbi uue ja  Raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse ja kasutajasõbraliku platvormi kiiruste tõstmiseks ja uue raudteeliikluse tõsta ühistranspordi ja juhtimissüsteemi kasutuselevõtt. alternatiivsete liikumisviiside  Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on atraktiivsust Eestis. vaja analüüsida samatasandiliste raudteeületuskohtade Prototüübi arendus toimub ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh moodulitena, kus protsessi ehitamine mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud käigus testitakse iga mooduli nõuetega. toimivust koos osapooltega  Vaja on rongi-, kaug-, maakonna- ja kohalike liinide veendumaks selle sobivuses. koostoime, mugavate ümberistumissõlmede ja Vajadusel korrigeeritakse toimepiirkonna ühtse piletisüsteemi arenguhüpet lahendust enne järgmise  Vajalik on parandada ühistranspordi teenindustaset mooduli arendamist.  Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast  2023. aasta teisel poolel ja seetõttu on tekkinud eelarve puudujääk, mis ei toimus Tallinna, Tartu ja võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise Pärnu linnade eelnõustamine kohustusi. jalgrattateede, mitmeliigiliste  Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele ühenduste ja trammitaristu juurdepääsuvõimaluste tagamise koostalitluse tehnilise projektide väljatöötamisel. kirjelduse rakenduskavas16 on võetud kohustus 2024. aasta alguses toimus analüüsida PRM KTK nõuete rakendamist Eesti Kliimaministeeriumis raudteevõrgustikul. Analüüsi tulemustest lähtudes on projektide hindamine ning hiljem võimalik koostada tegevuskava tuvastatud investeeringute kavade puuduste kõrvaldamiseks. koostamine. Projekte viiakse  Kasutusele võetud nõudetransport (Saaremaal läbiviidav ellu 2023. aastast (esimesed pilootprojekt nõudepõhise ühistranspordi uue hanked) kuni 2029. aasta korraldusmudeli katseprojektina, rakendamiseks teise pooleni. vahemikus 1. juuli 2024 kuni 30. juuni 2026, juhul  Alustatud on ettevalmistusi kui riigieelarvest vastavad vahendid leitakse), et Tartu–Riia rongiliini teenindada sõitjaid, kellel puudub võimalus üldist käivitamiseks 2024. aasta II ühistransporti kasutada. poolaastal. D. Võtame kasutusele  2023. aastal kinnitas  Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas ohutu, kliimaminister toetuse suur väljakutse CO2-heitkoguste vähendamine. Tänase keskkonnahoidliku, andmise ja kasutamise prognoosi kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava konkurentsivõimelise, tingimused Tallinna, Tartu 2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike vajaduspõhise ja ja Pärnu linna säästva meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi jätkusuutliku liikuvuskeskkonna lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina- transpordi- ja edendamiseks perioodil vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa energiataristu 2021–2027 ning alustati Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga taotlejate eelnõustamist. arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem  Kui 2022. aastal sai (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks), praeguste Moderniseerimisfondi meetmetega aastaks 2030 transpordi heide ca 1990 kt. energiatõhusa ühistranspordi  Kogu Eesti avaliku raudtee elektrifitseerimine ja muu programm EIBlt ja EKlt ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine heakskiidu ning (eelkõige uutes hangetes säästlike kütuste eelistamine) programmiga kinnitati  Riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla muuhulgas elektrilise vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra parvlaeva ja Elroni 10 säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks täiendava elektrirongi iga-aastaselt 210 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul hankimine, siis 2023. aastal on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 mln algas Tallinna–Tartu eurot aastas, mis on ligi poole vähem vajalikust ning raudteeliini õgvendamine ja toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise elektrifitseerimine, et 2025. järgnevatel aastatel. aastaks valmis olla uute  TEN-T nõuetele vastavate põhimaanteede ehituse rongide liinile tulemiseks rahastamine. Teehoiuks eraldatud vahendite maht ja 16 nip-prm-tsi-estonia.pdf (europa.eu)  11 ning hiljem ka kiiruse 160 edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T km/h kehtestamiseks. põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn–Tartu–Võru–  Kiire ja mugava Luhamaa ja Tallinn–Pärnu–Ikla väljaehitamise Euroopa rongiühenduse loomine Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013 Euroopaga Rail Balticu näol. sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele  Tööd käivad Tallinna linna vastavaks 2030. aasta lõpuks. Vanasadama trammiühenduse  Järgneval kümnendil on suurimaks väljakutseks arendamisel, mida riik toetab teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu suunamine RRF rahastusega summas keskkonnahoiule ja säästvate liikumisviiside 36,5 miljonit eurot. eelistamisele. Selleks tuleb teha olulisi investeeringuid  2022. aastal tehti koostöös kestliku taristu rajamiseks, aga töötada välja uusi Keskkonnaministeeriumiga meetmeid transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks, Vabariigi Valitsusele arvestades sealjuures Fit for 55 paketi kohustusi (ja ettepanek toetada ja käivitada selle koosmõjus). 1 miljoni euro suuruse  Käivitatakse rahvusvahelised lennud Pärnu fondiga (piloot) toetusmeede Lennujaamast. kortermajade juurde elektriautode laadimistaristute arendamiseks. Täpsem sisu ja sihistamine töötatakse välja 2024 aastal. Eesmärk Positiivsed arengud Väljakutsed Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021– 2035 Vähendada liikluses Liiklusohutuse olukorra Hukkunute arvu vähenemine on siiski olnud üle kahe korra hukkunute ja raskelt muutuste hindamiseks on aeglasem kui liiklusohutusprogrammis seatud eesmärk. vigastatute aastate otstarbekas vaadata kolme aasta 2023. aasta eesmärgiks oli kolme aasta keskmisena mitte 2018–2020 keskmist keskmiseid näitajaid, mis enam kui 44 hukkunut. Kuna kolmandat aastat järjest jäi arvu (60) poole võrra vähendab juhuslike muutuste kolme aasta keskmine hukkunute arv samaks (55), tuleb ehk saavutada mõju üksiku aasta tulemuses. tõdeda, et olemasolevad liiklusohutuse tagamiseks olukord, kus Aastate 2021−2023 keskmisena kavandatud meetmed pole olnud piisavalt tõhusad. hukkunute arv kolme hukkus liikluses 55 inimest. Liiklusohutusprogramm, transpordi ja liikuvuse arengukava aasta keskmisena ei 2023. aastal juhtus 1742 ning Euroopa Liidu ülesed kokkulepped seavad Eestile sihi ületaks 30 liiklusõnnetust (võrreldes aastate vähendada teeliikluses hukkunute ja raskelt vigastatute 2020–2022 keskmisega +165), arvu. Liiklusohutuse programmi järgi on eesmärk aastaks neis sai vigastada 1942 (+177) ja 2025 jõuda olukorrani, kus teeliikluses ei hukkuks enam kui hukkus 59 muudatust kolme 40 inimest ning raskelt vigastada ei saaks enam kui 302 eelmise aasta keskmisega ei inimest (2023–2025a keskmisena). Tänaste trendide põhjal toimunud) inimest. on kahjuks selge, et soovitud tase jääb saavutamata. Aastate Võrreldes kahe varasema 2021–2023 keskmisena hukkus liikluses 55 inimest, mis oli aastaga liiklejate käitumises sihttasemest (44) 11 võrra enam. Vaadates liikluses 2023. aasta tulemustest lähtudes hukkunuid ja LOPi eesmärke liiklejate rollide lõikes, ületab olulisi muutusi ei ole. Käitumise tegelik hukkunute arv eesmärki: mootorsõidukijuhtide pikaajalisi muutusi puhul 3, jalgratturite 2 ja jalakäijate arvus 1 võrra. Vaid väljendavatest indikaatoritest sõitjate puhul ei ületanud kolme aasta keskmine hukkunute mõõdukalt paranevas trendis on arv eesmärki. vaid jalgrattakiivri kasutamine Investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel laste poolt ning auto juhtimisel 2024–2027 takistab oluliselt transpordi ja liikuvuse telefoni kasutamise vähenemine arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud telefoni käes hoides. Võrreldes eesmärkide täitmist, liikluses hukkunute ja vigastatute 2022. aastaga vähenes 2023. vähendamise püüdlust. aastal kergliikuritega toimunud Eesmärgini jõudmiseks ei piisa enam tavapärastest õnnetuste arv, mida võis tegevustest ja seni kavandatud rahastuse mahust. mõjutada ohtude teadvustamine, Kinnitamata on LOP aastate 2024–2025 elluviimiskava, linnasüdametes kiiruse rahastuseta on liiklusohutusele olulist mõju avaldavad piiramine ja parkimise tegevused. Lähiaastate oluliseks väljakutseks on korraldamine ning võrdlemisi liiklusohutust mõjutavatele tegevustele poliitilise toe jahe ja vihmane suvi. saamine ning vajaliku rahastuse leidmine.  12 2023. aasta liikluskäitumise muutumise indeks (7,4) on arvutatud 27 üksikindikaatori uuringutega mõõdetud tulemuste põhjal. Kuna liiklejate käitumise vaatlust ei toimunud, siis nende näitajate osas, mida mõõdetakse vaatlusuuringuna, on kasutatud varasemate aastate tulemusi. 2023. aastal on arvestusse lisandunud jalgratta alkoholi mõju all juhtimise ning elektritõukerattaga sõites laste poolt kiivri kandmise osakaalud. 27 mõõdikust 4 puhul positiivselt käitujate tase on hea, 8 puhul on positiivselt käitujate tase halb, ülejäänud mõõdikute tase on rahuldav. Vähendada transpordi 2024. a inventuuri kohaselt CO2-heitmete sihttaseme ületamine nii suures ulatuses (üle CO2-heidet 1700 2022. a kohta olid transpordi 386 kt) võib olla seotud sellega, et Covidi mõju prognoositi kilotonnini (kt) ehk CO2-heitkogused 2437,94 kt suuremaks, kui see tegelikult liikumiste vähenemisel oli. 669,05 kt võrra CO2 ekv. 2022. aasta sihttase oli CO2-heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas võrreldes 2019. seatud 2051,89 kt. inimesi rohkem reisima17. aastaga Vaatamata ühistranspordi taristu arendamisele ning ühistransporditeenuste järjepidevale arendamisele pole ühistranspordi kasutus loodetud kiirusega kasvama hakanud (2023. a kasv 0,9% võrreldes 2022. aastaga), vähenenud on kodust töötamise osakaal ning jalgrattaga liikumiste osakaal, kuid autoga liikumiste kogumaht jätkuvalt kasvab ning Eestis soetatavad uued autod on võrdlemisi suure kütusekuluga. Praegusel trajektooril on 2030. a transpordi heide 2089,23 kt CO2 ekv (eelnev prognoos oli 1990 kt CO2 ekv), seega ligi 500 kt kliimapaketi eesmärgist suurem heide. Muidugi tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata Fit for 55 paketi mõjusid, kuna see pole veel rakendunud ning selle võimalik ulatus on veel lahtine. 2023. a uuendatud prognoosid näitavad aga, et olemasolevate meetmetega ei ole võimalik transpordi CO2- heidet vähendada arengukavas eesmärgiks võetud sihttasemeni.18 Kauba- ja reisilaevade 2023. aastaks on saavutatud Projekti rakendamist on takistanud mõningad probleemid arv Eesti lipu all (500 kauba- ja reisilaevade arv Eesti seoses õigusloomega ja toetavate infosüsteemide ja suurema lipu all (500 ja suurema käivitumisega, samuti pole veel täies mahus käivitunud kogumahutavusega) – kogumahutavusega) 31 laeva. projekti turundustegevused. 17 https://envir.ee/uudised/2021-aasta-kasvuhoonegaaside-loppinventuur-naitab-heite-suurenemist 18 Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO2-heitkoguste vähendamine. Tänase prognoosi kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga veelgi kõrgem. TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 1700 kt CO2 ekv-ni aastaks 2035. Prognoosimiseks on kasutatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose ning tegelike tasemete jaoks KHG inventuuri aruandeid. Tulemusvaldkonna vastava mõõdiku sihttase 2022. aastal oli 2051 kt CO2 ekv, ning reaalne tulemus 2437,94 kt CO2 ekv (EKUKi 2024. a inventuurist) ning praegusel trajektooril on aastal 2030 transpordi heitme prognoos kasvanud juba 2089,23 kt CO2 ekv peale endise 1990 kt CO2 ekv asemel. Lisaks tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata EL Kliimapaketi „Fit for 55“ mõjusid, kuna kõik selle rakendamiseks vajalikud õigusaktid ei ole veel läbiräägitud, küll aga on jõutud kokkuleppele, et ESR sektorite (sh transpordi) emissioone tuleb 2030. aastaks vähendada 24% võrra. Tegemist on sektorite ülese eesmärgiga ning sektorite vahelist jaotust ei ole Eestis seni kokku lepitud, kuid kokkulepped peaksid sündima 2024. aasta jooksul. Kui eesmärk rakendub transpordisektorile solidaarselt, peab transpordisektori heide olema aastal 2030 veelgi väiksem (hinnanguliselt 1600 kt CO 2 ekv) kui arengukavas seatud siht (1700 kt CO2 ekv). Rohepoliitika ekspertrühma soovitustele tuginedes tuleb KHG heitkoguste vähendamiseks jätkata integreeritud ühistranspordi võrgustike uuendamisega, integreerides need transpordiliikide vaheliselt ja teiste liikuvusteenustega. Samuti tuleb edasi töötada säästva liikuvuse meetmete elluviimisega, nt rattateede ehitamisega ja elektriautode laadimistaristu väljaarendamisega. Lisaks tuleb töötada välja täiendavaid meetmeid, sh jätkata tulevikukindla transpordi maksustamise süsteemi välja töötamist koostöös Rahandusministeeriumiga. Rohepoliitika ekspertrühma soovituste ja sobilike meetmete välja töötamisega tegeletakse.  13 360 laeva Varasemate aastate laevade arvu korrigeerimine on tingitud sellest, et seni kuvati ainult üle 500 kogumahutavusega kaubalaevu. Vastavalt mõõdiku eesmärgile on lisatud kõik Eesti laevaregistrites olevad üle 500 kogumahutavusega kauba- ja reisilaevad ning sellele vastavalt on korrigeeritud ka järgmiste aastate prognoose. Raudteekaubaveo 2023. aastal moodustas Seoses geopoliitilise olukorraga ja asjaoluga, et osakaal raudteekaubavedu ca 16% raudteekaubaveost moodustas olulise osa kaubavahetus, tonnkilomeetrites maanteetranspordist. mis liikus läbi Venemaa, on raudteekaubaveo osakaal maanteetranspordiga langenud, mistõttu tuleb leida meetmed muutunud võrreldes – 40% turusituatsioonis uute kaubagruppide liikumiseks raudteele. 40 aastaringset 2023. aastal suurendas AS Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate regulaarlennuliini Tallinna Lennujaam plaanidest ja võimekusest, sesoonsest reisijate huvist, regulaarliinide arvu 44 piirkondade atraktiivsusest, lennuettevõtjate plaanidest ja regulaarliinini. teatud määral ka post-COVID olukorrast. Seetõttu kõigub liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga. 5. Hindamised ja tõhustamiskavad 2023. aastal alustas Rahandusministeerium (RaM) perioodi 2014–2020 struktuurivahendite järelhindamist, mis hõlmab muuhulgas ka transpordi investeeringute (sekkumiste kogumaksumus üle 628 miljoni euro, sh Ühtekuuluvusfondi vahendeid ligi 480 miljonit eurot) tõhususe hindamist nendel aastatel. Selleks viis RaM läbi riigihanke „Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014– 2020 järelhindamine“ (viitenumber 262209) ning sõlmis 21.08.23 lepingu Tartu Ülikooli ja Civitta Eesti AS ekspertidega. Kõik lepingulised tegevused peavad lõppema oktoobri lõpuks 2024. Kõigi suundade ja rakenduskava kui terviku kohta oodatakse tulemuslikkuse ja mõju hinnanguid, kuidas on mõjutanud investeeringuid energiakriis, COVID, inflatsioon, sõda; lisaks panus EE2020 eesmärkidesse ning riigipõhiste soovitustega arvestamine. 6. Programmi üldinfo Programmi nimi Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Valdkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 arengukava Strateegia „Eesti Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on 2035“ siht (alasihi kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi täpsusega) „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Kliimaministeerium (ministeerium) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (RegPõM, ühistransport, al 1.07.23) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM, TTJA tegevuste osas, al 1.07.23) Kaasvastutajad (oma Transpordiamet (TRAM), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet valitsemisala (TTJA), Riigilaevastik asutused) Kaasvastutaja – ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)  14 7. Programmi mõõdikud Tabel 3. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi mõõdikud Tulemusvaldkonna ja Tegelik Sihttase programmi mõõdikud kattuvad, need esitatakse Tabelis 1. 2021 2022 2023 2023 2024 Meede 1: Transpordi konkurentsivõime 9 TWh Transpordi energiakulu (7,6%) 9,43 TWh max 8,3 TWh, millest 9,77 TWh 9,84 TWh (9,46 TWh (8,74%) - taastuvenergia osakaal (11,1%) (8,48%) (8,25%) EKUK (EKUK täpsustatud transpordis on 24%19 täpsustatud prognoosist) prognoosist) Programmi tegevus 1 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans- European Transport 3,47% 6,03% 6,12% 13,69% 24,9% Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic20 Ühendusajad Tallinna– Narva, Tallinna-Tartu, Tallinn– Tallinna–Viljandi ja Tallinn–Tartu Tallinn–Tartu Tallinn–Tartu 1h 56 Tallinn–Tartu 2h 19 Tartu 1h 56 Tallinna–Pärnu (Rail 1h 56 min 2h 19 min min min min Balticu tulemusena) liinidel paranevad21 Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede - - - - - pikkus, km22 (SF väljundindikaator) Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km23 - - - - - (SF väljundindikaator) Programmi tegevus 2 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Jäämurde teenuse 100% 100% 100 100% 100% tagamine24 Mõõdetud Eesti mereala25 70% 73% 74 73% 75 Uute lainemurdjatega 0 0 0 0 0 sadamate arv, kus on 19 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares, Statistics | Eurostat (europa.eu) 20 Allikas: KLIM (2025. a uus eesmärk on 39,61%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 21 Allikas: Elron (2025. a eesmärk on Tallinn–Tartu 1h 40 min, tulemust kontrollitakse 2026. a) 22 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 20 km, tulemust mõõdetakse 2025. a) 23 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 50 km, tulemust mõõdetakse 2025. a) 24 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 25 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM  15 rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk (SF väljundindikaator)26 Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt nullheitele viimisega (eesmärk 2035.a 12,1 kt vähenemine)27 Programmi tegevus 3 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Irdtorni lahendused kasutusel 0% 20% 20% 20% 40% lennujaamades28, % Programmi tegevus 4 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) 30% 39% 39% 39% 41% põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–Tartu–Võru- Luhamaa29 (%) Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) 19% 22% 22% 22% 27% põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–Pärnu–Ikla30 (%) Riigiteede võrgu seisundi säilitamine31 (IRI, 2,46 2,41 2,42 2,6 2,6 mm/m) Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede 0 0 0 6 15 km pikkus – TEN-T32 (km) Programmi tegevus 5 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Uue trammitaristu pikkus, 0 0 0 0 0 km33 Uued või uuendatud mitmeliigilised 0 0 0 0 0 sõlmpunktid, tk34 Uus või uuendatud 0 0 0 0 0 sihtotstarbeline 26 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 2 tk, tulemust mõõdetakse 2025. a) 27 Allikas: KLIM (2025. a eesmärk on 11 kt (seotud elektriparvlaeva liinile tulekuga), tulemust mõõdetakse 2026. a) 28 Allikas: KLIM lennundusosakond 29 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 41%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 30 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 28%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 31 Allikas: Transpordiamet 32 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), Transpordiamet 33 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 3 km, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus) 34 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 1 tk, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus)  16 jalgrattataristu, km35 Programmi tegevus 6 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Liikluskäitumise muutuse indeks 36 Algtasemega võrreldes indeksi 7,4 7,40 7,4 7,6 7,7 kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste 1,01 0,33 0,84 0,99 0,97 intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt vähenemistrendis37 Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme 0,57 0,39 0,34 0,3 0,25 keskmine näitaja ei ületa 0,2 aastaks 202538 Laevaõnnetuste koguarv aastas ei ületa 5 5 5 6 5 5 õnnetust39 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusala alates 1.07.2023: Meede 2: Liikuvus Ühistranspordi, jalgratta ja jalgsi liiklejate osakaal %40 (2035.a 34% 34,3% 34,9% 40,5% 41,5 % eesmärk 55%, sh linnapiirkondades 60%) Ühistranspordi, jalgratta ja jalgsi liiklejate osakaal 42% 39,5% 40,2% 45% 46% linnapiirkondades %41 Programmi tegevus 1 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Rongireisijate arv tellitud 1,04 1,23 1,29 1,42 1,43 rong/km kohta42 Maakondlike bussiliinide 0,38 0,46 0,48 0,53 0,54 sõitjate arv/lkm kohta43 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha 26,74 37 42,5 21,6 29 kohta (reisijad reisi istekoha kohta)44 Parvlaeva täitumus 85,95 82,7 86,0 96,11 97,40 tellitud reisi kohta 35 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 10 km, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus) 36 Allikas: TA 37 Allikas: TRAM 38 Allikas: TTJA/MKM 39 Allikas: TRAM 40 Allikas: statistikaameti tabel STT230 ja TRAM liikuvuse koondstatistika: https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (alates 2023–2026 meetme 2 Liikuvus tasandi mõõdik) 41 Allikas: TRAM liikuvuse koondstatistika: https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (alates 2023–2026 meetme 2 Liikuvus tasandi mõõdik) 42 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elron 43 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 44 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  17 (reisijad reisi kohta)45 Leibkonnaliikme kulutused transpordile I- I kvintiil <11,8% I kvintiil <11,8% III tulukvintiili lõikes ei kasva oluliselt, - - - II kvintiil <10,2% II kvintiil <10,2% osatähtsus % (saavutades 2030.aastaks 2016.a III kvintiil <14,5% III kvintiil <14,5% taseme)46 8. Programmi olukorra analüüs Positiivsed arengud  Raudteede juures lõpetas 2023. aastal AS Eesti Raudtee riigieelarvest Haapsalu raudtee II etapile eraldatud vahendite eest ettevalmistavad tegevused Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks. Alustati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimiseks. Lõpetati Lääne – Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille tulemusel oli võimalik sellel suunal tihendada reisirongiliiklust ning lisada sõiduplaani kiirrongid. Teostati Aegviidu – Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning Riisipere – Vasalemma jaamavahe kapitaalremont.  Maanteede puhul teostati 2023. aastal erinevaid remonttöid kokku 1381 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 6 km ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.  Võrreldes 2022. aastaga vähenes 2023. aastal kergliikuriga toimunud õnnetuste arv, mida võis mõjutada nendega seotud ohtude teadvustamine, linnasüdametes kiirusepiiramine ja parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi. Joobes juhtimiste arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus vähenes ka narkojoobes juhtide arv.  Oleme 2022. aastast ELis 15. kohal taastuvenergia kasutamises transpordis. Järgmisena läheme üle säästlikumatele taastuvkütustele (nn “II põlvkonna” biokütused) ning selle tulemusena absoluutnumbrites lähiaastatel biokütuse osatähtsus veidi väheneb, kuid selle tulemusena hoogustame säästlikumate biokütuste (nt kodumaine biometaan) kasutuselevõttu. Oluliselt on muutumas ka alternatiivkütuste (vesinik, elekter, e-kütused) kasutamise ootus tänu turgude kiiretele arengutele.  2023. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule juurde diiselbusside arvelt 4 739 tuh km. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid 0,5%. 27% kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega.  Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva 47 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib 2026. aastaks.  2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. 45 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 46 Allikas: statistikaameti tabel LE211, analüüsimisel kasutatakse vajadusel lisaks tabeleid LE201, LE202, ST15, ST24, ST03 47 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“.  18  2023. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini.  Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Raudtee põhitrassi projektlahenduste vastu võtmise 100% määr Ülemistelt kuni Tootsini saavutatakse I kvartalis 2024. Muuga–Soodevahe ning Tootsi–Ikla projektlahendused valmivad praeguse prognoosi kohaselt 2025. aasta lõpuks ning viiakse läbi kas projekteerimis-ehituslepingute (Muuga–Soodevahe) või allianss lepingute käigus. 2023. aastal käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest. 2024. aasta lõpuks on ehituslepingud sõlmitud ning ehitustööd käimas ca 75 km RB raudtee mulde (k.a ristumised, hooldusteed jms) ehitamiseks. Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2014–2020 (kokkuvõte):  Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamise meetme tegevustes on 2023. aasta lõpuks rekonstrueeritud või uuendatud 214 km maanteelõike. Seatud eesmärgist (215 km) on täidetud 99,53%.  Uusi maanteelõike 2023. aastal juurde ei rajatud. Kokku on valminud 47,94 km. Aastaks 2023 seatud eesmärgist (46 km) on täidetud 104,2 %.  Raudteeliikluse arendamise meetme rakendamine kulgeb hästi ning seatud eesmärgid saavutatakse. 2023. a lõpu seisuga oli rekonstrueeritud või uuendatud 240,25 km raudteelõike (319,25 km koos 79 km liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisega). Seega ollakse 20,1% ületatud 2023. aastaks seatud eesmärki (200 km).  Eraldiseisvalt raudteelõikude rekonstrueerimisest käsitleme liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisi, mida on 2023. aasta lõpu seisuga tehtud 79 km, mis on 100% 2023. aastaks seatud sihttasemest (2023. aasta sihttase 79 km).  2022. aasta (ja 2023. aasta) lõpu seisuga oli ühendusvõimalusi parandatud kokku kõigis toetust saanud 31 ühistranspordipeatuses.  Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide meetme tegevuse raames on sihttase „Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamiseks/parandamiseks rekonstrueeritud/ehitatud objektid“ (5) saavutatud.  SF mõõdik „Rongireisijate arv aastas“ tegi 2023. aastal taas tõusu, ulatudes 7,8 miljonini (tõus võrreldes 2022. aastaga on 9,4%).  Tulemusnäitaja „Halvas seisus teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest“ saavutusmäär on võrreldes 2021. aastaga jäänud samaks olles 0,1% (2023. aastaks seatud sihttase on 11%, ehk antud juhul 0,1% on väga palju parem kui eeldatud 11%).Kokkuvõtvalt võib öelda, et perioodil 2014-2020 rahastatud kõik 81 projekti on 2023 aasta lõpu seisuga lõppenud. Välja makstud summa perioodi lõpuks on 478 319 807,53 mln €, mis on 99,65% planeeritud eelarvest. Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2021–2027 (alustamine):  Raudteede elektrifitseerimise eelsed maade soetamised, õgvendus- ja rekonstrueerimistööd algasid 2023. aastal. Aktiivselt toimuvad toetuse väljamaksed, tööd on graafikus. Projektidega ollakse ajakavas. Tallinna–Viljandi suunal teostatakse raudtee läbilaskevõime suurendamist ja Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimist, tööd on graafikus, väljamakseid on tehtud 70% ulatuses.  19  2023. aastal jätkusid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu teelõigu ehitusel, teostatud tööde maht on 90%. 2023. aastal algasid riigitee nr 2 Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõigu ehitus, teostatud tööde maht 95% ning riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus, teostatud tööde maht on 10%. Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine – projekti elluviimiseks on sõlmitud kaks raamlepingut, tööd on graafikus. Väljakutsed  Transpordi energiakulu (TWh) prognoose on EKUK eelneva perioodiga võrreldes uuendanud. Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjendused on toodud eelpool KHG heitmete analüüsi juures: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole. TLAKis seatud transpordi energiakulu eesmärke tuleb kas 1) reaalsetele prognoosidele vastavalt korrigeerida (ei lahenda probleemi) või 2) võtta koheselt kasutusele kõige energiatõhusamad lahendused ning mitte oodata 5–10–15 aastat (eeldab täiendavaid investeeringuid, aga ka inimeste valmisolekut).  2023. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi kasvas, kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 58,1%- lt 2022. aastal 59%-le 2023. a, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse pole piisavalt panustatud ning praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida.  Lisaks pandeemia põhjustatud muudatustele inimeste käitumises (ühistranspordi asemel isikliku sõiduauto eelistamine), mõjutab ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus, autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse.48 Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega. Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste sundkulutuste vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamine linna, maakonna ja rongiliinidega. Lisavajadused: Ühistransporditeenuse lisavajadus 2025. aastal kokku on 42,3 miljonit eurot: - sh ühistranspordi baaseelarve puudujääk ning lepingutejärgne kallinemine THI, palga ja kütuse muutuse võrra 34,6 miljonit eurot; 48 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (2021.a detailsema statistikaga uuendamisel)  20 - sh uute rongide kasutusele võtmisega seotud kulud ja raudteekasutustasu tõus 4,3 miljonit eurot; - sh pilootprojektid seoses taktipõhise rongiliikluse ja nõudepõhise transpordi pilootprojektide käivitamisega 3,1 miljonit eurot; - sh veebipõhise nõudeliinide tellimistarkvara arendamine 0,3 miljonit eurot. Tartu−Riia rongiühenduse jaoks on vajalik ette näha riigieelarves avaliku liiniveo toetus 2 miljonit eurot aastas alates 2025. aastast.  Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2023. a vaid 2,5 % (aasta varem 3,4%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud ning vähendatud asulate piirkiiruseid, mille osas oleks ka Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027 on üks suurimaid väljakutseid seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti linnapiirkondades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Hüppelisemat rattaga tööl käijate osakaalu suurenemist võiks oodata aastatel 2029–2030, kui vastav SF toetusmeede on ellu viidud ning linnades on rajatud terviklikud jalgrattateede põhivõrgud ning asulate piirkiirused ulatuslikumalt vähendatud. Lisavajadus: regulaarne eelarve liikuvusuuringuteks, mis annaks täpsema pildi inimeste liikumistest, mis ei piirne ainult töö–kodu liikumistega ja mille esinduslikkus oleks parem. Pärast liikuvusreformi jõustumist ja uut ÜT kontseptsiooni (põhiliinivõrk, maakonnaliinid, nõudetransport ja ettevedu) tuleks jõuliselt tegeleda ka seda soodustava taristu täiendavate investeeringutega, et taristu potentsiaali avamise pudelikaelaks ei jääks.  Raudteetaristu jätkuvaks probleemkohaks on vajadus tagada kaubaveole optimaalne taristu konfiguratsioon, st vajadusel luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti reisirongide läbilaskevõime suurendamiseks. Samuti on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks ohutust kui ka kasutajamugavust. Raudteeülekäigukohad on vaja sõltuvalt kasutussagedusest kas varustada täiendavate ohutust tagavate seadmetega või ehitada mitmetasandiliseks. Kaubaveoprognoosid järgnevateks aastateks näitavad stabiliseerumist tasemel 5 miljonit tonni aastas, reisijateveod jätkavad iga-aastaselt kasvamist.  Rail Baltica osas täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega RB 2030. aasta lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite mahtu. Vastavalt TEN-T määrusele on TEN-T põhivõrgu, sh RB raudteeühenduse, valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel,, mis on RB ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse RB ehitamine lähtudes prioriteetides, jätkates samal ajal ettevalmistusi RB kogu mahus välja ehitamiseks. Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uut raudteed kaudu ühendatud), mis vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee on kogu ulatuses  21 elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab nii alustada RB trassil kohaliku reisirongiühendusega. Eestisse jääval RB lõigul on investeeringu maksumuse vähendamiseks ning opereerimiskõlbuliku raudtee valmimiseks aastaks 2030 ehk RB ehituse esimese etapis järgmised meetmed: ▫ raudtee alusehitis lõigul Soodevahe–Muuga (ainult kaubaveod) ehitatakse üheteelise raudtee tarbeks; ▫ raudtee pealisehitis (rööpad, liiprid, ballastkillustik) ehitatakse kogu Eesti lõigu ulatuses üheteelisena (üks rööpapaar seni kavandatud kahe asemel), alusehitis tuleb kaheteelise raudtee konfiguratsioonile; ▫ jaamadesse, peatustesse ja nn opereerimispunktidesse rajatakse kõrvalteed, mis võimaldavad kahesuunalist liiklust ühel rööpapaaril ning samasuunalise liikluse puhul kiirematel rongidel aeglasematest mööduda; ▫ liiklusjuhtimine ehitatakse välja 80% ning raudtee elektrifitseerimine 70% ulatuses esialgu kavandatud mahust (üheteelise pealisehitise ehitamise tõttu ei ole esimeses etapis vaja 100% mahtu ehitada); ▫ esimeses etapis lahendatakse kõik 12 kohalikku peatust minimaalse juurdepääsupaketina, st jaamahooneid täismahus ei rajata ning välialad (parklad, haljastus jne) lahendatakse vähendatud mahus. Sellise lahendusega on reisijatele tagatud piisavad tingimused rongiteenuse kasutamiseks. Ühtlasi hinnatakse juhtumispõhiselt peatuste kaupa (eeldatavale reisijate prognoosile tuginedes) nö mugavusteenuste laiendamist (sõltuvalt varasemate etappide hangete maksumusest). ▫ RB esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult arvestatud 3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd € täismaksumuse asemel, mis oli antud 2017. aasta hindades), samas on täiendavaid kokkuhoiumeetmeid ning seniste põhitrassi hangete tulemusi arvestades tendents maksumuse vähenemise suunas. Peamised põhjused prognoosmaksumuse suurenemisele on järgmised: ▫ inflatsioon – 2018. a eelarveline maksumus on antud 2016.–2017. a hindades. Alates 2018. a kuni tänaseni on ehitushinnad (ehitushinna indeksi muutust arvestades) kasvanud ca 40%; kui varasem tavapärane ehitushindade kasv on aastas olnud suurusjärgus ca 5%, siis COVIDi ja eelkõige Venemaa agressioonisõjast tuleneva kriisi tõttu kasvasid ehitushinnad viimasel paaril aastal märgatavalt kiiremini – samas on ehitushindade tase nüüdseks stabiliseerumas; ▫ projektlahenduse täpsustamine – eelprojekti materjalide alusel saavutatakse tavapäraselt täpsusaste +/-30%, kuna ei saa arvestada veel kõigi lahenduste (nt sillad, viaduktid jm) konkreetsete parameetritega. Põhiprojekti staadiumis (selleni jõutakse projekteerimis- protsessi hilisemas staadiumis) on täpsusaste märgatavalt suurem, lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et põhiprojektis on kajastatud juba ka keskkonnamõju hindamise protsesside tulemusel määratletud, asjakohaste ametkondade ja kohalike omavalitsustega koostöös täpsustatud täiendavad nõuded, nt keskkonnamõjude leevendamise ja/või mõju hüvitusmeetmete osas, täiendavad juurdepääsuteed ja ristumised (nt liiklussõlmed, mis ei ole ilmtingimata raudtee toimimiseks vajalikud, ent mille rajamine tuleneb seostest muude kriteeriumidega), nõuded seoses sõjalise liikuvuse tagamisega jms. ▫ RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest. Arvestades CEF  22 vahendite piiratud mahtu ning taotlusvoorude tulemusi (eeldatakse viimaseks transpordi taotlusvooruks 2024. aastal toimuvat), on ministeeriumi prognooside kohaselt maksimaalne toetus koos kaasfinantseeringuga eelmisest ning käimasolevast MFF-st ca 1,2 miljardit eurot. See tähendab, et suures osas sõltub RB ehitamise rahastamine järgmise, 2028+ MFF ja CEF läbirääkimiste tulemustest (CEF transpordi osa rahaline maht, taotlusvoorude loogika, toetusvahendite kavandamine uue MFF esimesse poolde). Käimasoleva MFF raames eraldatavad rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta juba 2025. aastal, mis tähendab seda, et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitushangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026. aastast alates. Lisavajadused: Taktsõiduplaani kehtestamiseks ja kiiruste suurendamiseks raudteel kuni 160 km/h on vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, raudteeülekäigukohtade nõuetele vastavusse viimiseks ca 100 miljonit eurot, Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamiseks 4,2 miljonit eurot, Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot.  Merenduses on peamiseks väljakutseks COVID-19 pandeemia järgne kohanemine, ebastabiilsed olukorrad maailmas, samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostööd. Lisavajadused: Elektroonilise mereinfosüsteemi väljaarendamine seoses EL määruse 2019/1239 jõustumisega 15.08.2025: ▫ EMDE 2.0 arendamine, teenindamine ja hooldamine – 1,6 miljonit eurot ▫ EMDE 2.0 tööjõu ja majanduskulud 684 000 eurot (sh IT projektijuhtimine, helpdesk, äri- ja süsteemianalüüs) ▫ Raadionavigatsioon (VTS, GOFREP, Leppneeme radar) – 280 000 eurot ▫ Hüdrograafiliste tööde külgvaatesonar – 100 000 eurot ▫ Navigatsioonimärgistus – püsimärkide renoveerimine 14,2 miljonit eurot ▫ Kanalite hooldus ja süvendus 2,3 miljonit eurot ▫ Botnica prahiraha – lisavajadus 1,9 miljonit eurot ▫ Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus.  Lennunduse tõhusust mõjutasid 2023. aastal enim valdkondlikud sanktsioonid seoses agressiooniga Ukrainas. Samuti avaldas lennuettevõtetele olulist mõju hüplikult ja sesoonselt taastunud suurem nõudlus nii Eestis kui Kesk-Euroopas, mida omakorda mõjutas jätkuvalt õhusõidukite saadavus tulenevalt hooldusäri piiratud võimekusest ja varuosade kättesaadavusest. Samuti tekkis Euroopas tervikuna aina enam probleeme lennujuhtide puudusega sesoonse nõudluse katmiseks, mis on tingitud post-COVID-19 aegsest olukorrast ja ekspertide vähendamisest ning täiendavast koolitusvajadusest enne uute lennujuhtide täielikku küpsust teenuseosutamisel. ▫ Tervikuna on Eesti lennuettevõtjate ärivõimalused nii allhanketurul kui tellimuslendudel kasvutrendis, kuivõrd Kesk-Euroopa taastunud lennundusturgu mõjutab osaliselt ka  23 välisettevõtete piiratud õhusõidukite arv ja vajadus täiendavate usaldusväärsete allhankijate järele. ▫ 2023. aastal taastus lennureisijate enesekindlus ning suures ka lennuühenduste arv – Tallinna lennujaamas oli aasta jooksul 44 aastaringset regulaarliini ning kokku üle 60 sihtkoha, mis tervikuna kasvatas reisijate arvu üle 3 miljoni. Euroopa mastaabis on lennundus taastunud praktiliselt 95% tasemeni võrreldes 2019. aasta pandeemiaeelse ajaga. ▫ Välispoliitilised mõjud seoses Ukraina kriisiga pärsivad siiski lennundusvaldkonna kasvu võrreldes 2019. aastaga võrreldava tasemega. Probleemiks on valdkondlikud sanktsioonid, mis piiravad teadmata ajaks eeskätt kõikide Vene Föderatsiooniga seotud õhusõidukite käitamist äritegevuses, sh Vene Föderatsioonis registreeritud ja kaudse omandiga seotud ettevõtetega, samuti hooldusteenuse ja varuosade pakkumise keelamist sellistele ettevõtetele. Ühtlasi on piiratud ka Vene Föderatsiooni kodakondsusega seotud isikute kuulumist lennundusettevõtete juhtkonda ning õhusõidukite iseseisvat käitamist, nt eraõhusõidukite juhtimist. Täiendavalt avaldavad sanktsioonid ja õhuruumi kasutamise piirangud mõju Eesti ülelendudele, mis on vähenenud sanktsioonide-eelse ajaga võrreldes kolmandiku võrra ja selle tulemusel piiravad napid tulud aeronavigatsiooniteenuse pakkuja arendustegevusi mõjutades nii tehnoloogiliste arenduste realiseerimist (irdtorn) kui uute turgude vallutamist (mehitamata õhusõidukite juhtimise süsteem). ▫ Eesti õhuruumi regulaarsete kasutajate arv on vähenenud üldistatult poole võrra, kuivõrd vastastikused sanktsioonid idanaabriga ei võimalda ELi ettevõtete otselende Aasiasse üle Eesti õhuruumi. Eesti õhuruumis annavad tooni peamiselt regionaalse tähtsusega regulaarliiklus, teatav liiklus Soome ja Läti suunal ning Aasia päritolu vedajad. Suurenenud lennuliiklus, uute lennuettevõtete lisandumine, aga ka parem teavituskultuur tõi 2023. aastal kaasa ka 2079 registreeritud ohutusega seotud juhtumit, sh 1 lennuõnnetuse. Võrreldes 2022. aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 23%. Lisavajadused: ▫ Lennuliiklusteeninduse ASi regionaalsete lennuväljade lennuliiklusteenuste tegevuskulude sihtfinantseerimise vajadus aastatel 2025–2028 summas üle 3,9 miljoni euro. Seni teenuse toetust riigieelarvest eraldatud ei ole. ▫ Lennundusorganisatsioonide liikmetasude kasvu (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, NORDICAO, Eurocontrol, Euroopa Tsiviillennunduse Konverents) katmine aastatel 2025–2028 summas üle 3,5 miljoni euro. ▫ Järgneval 3 aastal kasvab regionaalsete lennujaamade sihtfinantseerimise vajadus eeldatavas mahus üle 6 miljoni euro ja investeeringud taristu uuendamisse summas 17 miljonit eurot. ▫ Tallinna lennujaama julgestuse- ja päästekulude täiendava sihtfinantseerimise vajadus iga- aastaselt 2025–2028 summas üle 25 miljoni euro. ▫ Transpordiameti lennundusteenistuse sektori nõudlusele vastava kasvu tagamiseks tuleb ette näha täiendavad vahendid summas 3 miljonit eurot aastas, mida on võimalik lahendada sektoripõhise rahastusmudelile üleminekul või täiendavate tasude tõstmise kaudu. Summa hõlmab nii tulevikulennunduse kui lennundusettevõtluse nõudlusele ning kestlikkuse tingimustele vastavate pädevuste kasvatamist ja sellega seotud kulusid. Tervikuna on kuludele katte leidmine oluline, et väljuda Eesti riigi valdkondlikust Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest.  24  Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid ebapiisav ning alates 2021. aastast on see vähenenud ca 20%. Arvestades ka THI muutust on järgneva 4-aastase perioodi keskmine tööde maht võrreldes eelnevaga kahanemas ca 35%. ▫ Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt vähemalt 210 miljonit eurot. Selline rahastus võimaldaks remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimine ning likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 miljonit eurot aastas, mis on veidi üle poole vajalikust rahastusest ning toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine. ▫ TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS määruse täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete ehitamine vajab iga-aastaselt ca 160 miljonit eurot. Järgneva 4 aasta jooksul on arendustöödeks võimalik kasutada keskmiselt 56 miljonit eurot aastas. Rahaline puudujääk mõjutab otseselt riiklike eesmärkide ajakohast täitmist.  Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aastate 2021−2023 keskmisena maanteedel liikluses 55 inimest (2020−2022 keskmisena 55, 2019−2021 keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Liiklusohutusprogrammi 2023. aasta sihtasemest enam vähenesid jalakäijate ja sõitjate hukkumised. Tallinnas kasvas liikluses hukkunute arv 4-lt 5-ni, kuid endiselt on kõrge liikluses hukkunud jalakäijate (3) arv. Seega, Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärk vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi täitmata. Lähtudes senistest muutustest hukkunute arvus, LOPis toodud tegevustest ning vahe-eesmärgi mittesaavutamisest, on pigem tõenäoline, et LOPis 2025. aastaks seatud sihttaset, ilma täiendavate, olulise mõjuga tegevustesse panustamata ei saavutata. Eesmärgi täitmine eeldaks, et hukkunute arv hakkab näitama iga-aastaselt senisest oluliselt suuremat langustrendi. Liiklusohutuse olukorra nii järsk muutus ainult kavandatud LOP tegevuste tulemusel, ilma täiendavate riskikeskkonna muutuseta, on ebatõenäoline. Tulenevalt Riigikontrolli märkustele tuleb LOPis seada realistlikumad eesmärgid. Lisavajadused maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu tagamiseks (sh THK ja LOP): ▫ Riigiteede korrashoiuks nõuete järgsel tasemel on perioodil 2024–2027 täiendav rahastusvajadus 30,7 mln eurot, mis tagab teede sõidetavuse ja esmase liiklusohutuse. ▫ Riigi teedevõrgu säilitamine ja senise remondivõla mõõdukas vähendamine vajab 2024– 2027 aastate jooksul lisaraha summas 407,8 mln eurot. Sealhulgas maanteede rekonstrueerimine 237,6 miljonit eurot, kattega teede taastusremont 59,0 miljonit eurot, sildade remont 17,0 miljonit eurot, kattega teede säilitusremont 57,3 miljonit eurot ja kruusateede säilitusremont 27,4 miljonit eurot. ▫ Teedevõrgu arendamine vastavalt riiklikele eesmärkidele (v.a. ehitusmeetme objektid) vajab perioodil 2024–2027 täiendavaid vahendeid summas 117,6 mln eurot. S.h. liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 15,7 miljonit eurot, programm "Kruusateed tolmuvabaks" riigiteedel 93,3 miljonit eurot (meetme rahavajadus on kujundatud 2030  25 aasta eesmärki silmas pidades) ja säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine (kergliiklusteede ja bussipeatuste ligipääsetavuse parandamine) 2,7 miljonit eurot. ▫ TEN-T põhivõrgu teede ehitusobjektide lisavajadus 2024–2027 on ca 221,0 miljonit eurot. Teelõikude väljaehitamise kohustuse tähtaeg on 2030 vastavalt EL TEN-T määrusele 1315/2013. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed ei vasta liiklusohutus- ja keskkonnanõutele (2023 aasta seisuga on nõuded täidetud vastavalt 39 % ja 22 % ulatuses). Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastate 2024–2025 KliMi haldusala täiendav lisavajadus moodustab 23,104 miljonit eurot, vastavalt 2024. a 11,456 ja 2025. a 11,648 miljonit eurot. 2024. aasta elluviimiskava eelnõust tulenev TRAMi lisavajadus, mis ei sisaldu THK taotluses, on 0,836 miljonit eurot ja 2025. aastal 0,762 miljonit eurot. Ülejäänu on kaetud THK lisavajaduste taotlusega. 9. Programmi tegevuste täitmise analüüs Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Transpordi konkurentsivõime Programmi tegevus 1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid  2023. aastal lõpetati AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul „Tallinn–Keila–Paldiski, Turba“.  AS Eesti Raudtee lõpetas Pääsküla–Keila II peatee ehitustööd, et tõsta Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteeti (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel).  Lõpetati Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp.  AS Eesti Raudtee teostas projekteerimise ning alustas raudteelõikude õgvendamise ja elektrifitseerimistöödega Tartu ja Narva suunal aastatel.  Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks ning 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise. Elektrirongid on valmimisel49.  SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa– Narva liinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h eeldatavas ÜF toetuse mahus 70,55 miljonit eurot.  2023. a algas Edelaraudtee ASi projekt Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamiseks ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimiseks.  Käimas on Rail Baltica projekteerimine ning ehitamine. Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Raudtee põhitrassi projektlahenduste vastu võtmise 100% määr Ülemistelt kuni Tootsini saavutatakse I kvartalis 2024. Muuga–Soodevahe ning Tootsi–Ikla projektlahendused valmivad praeguse prognoosi kohaselt 2025. aasta lõpuks ning viiakse läbi kas projekteerimis-ehituslepingute (Muuga– Soodevahe) või allianss lepingute käigus. 2023. aastal käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. Aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest. 2024. aasta lõpuks on ehituslepingud sõlmitud ning ehitustööd käimas ca 75 km RB raudtee mulde (k.a ristumised, hooldusteed jms) ehitamiseks. Programmi tegevus 2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused: 49 https://www.err.ee/1609137563/uued-elroni-rongid-toovad-reisijatele-mitu-muudatust  26  2023. aastal jätkati reisilaevade toetusmeetmega mahus 7,7 mln eurot. Toetusmeede aitas laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade50 ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile.  2023. aastal jätkati veeteetasude vähendatud määraga 37,5%, mis aitab Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada.51  2023. aastal telli 18 miljonit eurot maksev multifunktsionaalne töölaev 52 , mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva.  Loodi riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus (riigilaevastik 53 ), kuhu koondatakse erinevate haldusalade veesõidukid, mida hakatakse loodavast asutusest keskselt haldama, 2023. aastal summas 6,67 mln eurot.  Talvise navigatsiooni tagamine54, 2023.a baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas 19 miljonit eurot.  Praaga kanali hooldussüvendamine 0,6 miljonit eurot.  Lisaks suurendati veeteetaristu rahastust 1 mln euro võrra aastal 2023.  Rohuküla sadamas Riigilaevastiku kai rekonstrueerimine 2021–2024 summas 3,1 miljonit eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 miljonit eurot.  SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 miljonit eurot, 2023. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,63 miljonit eurot.  Säästva transpordi projekt (elektrilise parvlaeva soetamiseks), Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2 kauplemise vahenditest eeldatavas summas 14,6 miljonit eurot ning millest 2023. aastal kokku 700 000 eurot. Programmi tegevus 3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused:  2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Projekt viidi edukalt ellu. 2023. aastast on üleval üks finantskorrektsiooni teema, mis võib päädida kohtulahendiga.  Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, summas 7,76 miljonit eurot aastas.  Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 miljonit eurot aastas. 50 Lähiriigid on jätkanud varasemate ning täiendavalt ka Covid-19 tingitud toetusmeetmetega, mis võib tuua kaasa ohu, et Eesti lipu all olevad laevad liiguvad teiste, soodsama maksusüsteemiga riikide lipu alla (nt Läti või Soome). Laevade liikumisel muude riikide lippude alla võib tekkidas hinnanguline negatiivne muutus riigi maksutulude vaates (pardatöötajad) ca -54 miljonit ning ca -1,7 miljonit eurot (kaldatöötajad) aastas). 51 Sektor on pärast intensiivistunud sõjategevust Ukrainas kaotamas sanktsioonide tõttu kaubamahtudes ning meetme kaudu on ettevõtjatel võimalus paremini konkureerida lähiriikide sadamatega Kesk-Aasia riikide kaupade pärast, mis aitab sanktsioonidest tekkivad kahju Eesti majandusele kompenseerida. Enne sanktsioonide kehtestamist olid enamike Eesti sadamate kaubamahud tänud veeteetasude vähendatud määrale kasvutrendis, samas kui teiste lähiriikide sadamate kaubamahud valdavalt vähenesid. 52 Uus multifunktsionaalne töölaev võimaldab tõsta riigi teenuste kvaliteeti, moderniseerida laevastikku ja optimeerida kulusid tulevikus, sest laev on planeeritud asendama kahte laeva. 53 Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit eurot. 54 Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3–4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis.  27  Jätkatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Transpordiametiga eesmärgiga toetada juhtivaid teenusepakkujaid teenuseosutamise ettevalmistamisel mehitamata õhusõidukitega  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kaudu planeeriti teadmussiirde programmi raames vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks.  Kaubalendude strateegia on sanktsioonipoliitika tõttu täielikult muutunud ning tuleb üle vaadata 2024. aasta jooksul.55  2023. aastal lõppes riigi keskne toetus klastritele, kuid see ei takistanud Eesti Lennundusklastri tegevusi, pigem muudeti strateegiat ja toimemehhanismi liikmepõhiseks, mis on kasvatanud ühingu heaks partneriks ja lennundusvaldkonna katusorganisatsiooniks.  Valmistati ette uus lennunduse teekaart ja alustati diskussioone lennundussektori esindajatega eesmärgiga jõuda avalike arutelude järel teekaardi kehtestamiseni 2024. aasta esimese poolaasta jooksul. Programmi tegevus 4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid  2023. aastal jätkus Pärnu−Ikla maanteel Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 31 miljonit eurot, sellest 2023. a 20 miljonit eurot. Lisaks alustati Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 56,4 miljonit eurot, sellest 2023. a 17,4 mln eurot, ning Tartu mnt Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitusega, kogumaksumuses 10 miljonit eurot, sellest 2023. a 6,7 mln eurot.  Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks 2023. aastal kasutati 123,3 mln eurot.  2023. aastal jätkati riigi kruusateedele katete ehitamist 1,6 mln eurot ulatuses. Kokku ehitati katted 18 km kruusateele Kohalike teede arendamiseks:  Jätkatakse ühtekuuluvusfondi toel kohalike teede arendamist Narvat läbiva (Rahu–Kerese tn) transiittee rekonstrueerimisel, 2023. aastal summas ca 2 mln eurot.  Pärnu linnale eraldati sihtotstarbelist toetust Pärnu linna Raba ja Lai tänavaid ühendava silla rajamiseks summas 5 mln eurot.  Ühtlasi toetati 2023. aastal Kadrina raudteejaama kergliiklustee ehitamist summas 0,7 mln eurot. Tulemused:  2023. aastal lõpetati ehitustööd Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Tartu linna Riia ristmiku ümberehituse ja Tallinna ringtee Kanama–Valingu 2+2 teelõigu objektidel.  2023. aastal jätkusid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu teelõigu ehitusel, teostatud tööde maht on 90%. 2023. aastal algasid riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõigu ehitus, teostatud tööde maht 95% ning riigitee nr 4 Tallinna– Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus, teostatud tööde maht on 10%. Kokku teostati ehitustöid 46,4 mln euro eest.  2023. aastal jätkati Rail Baltica raudteetrassi ja riigiteede ristete välja ehitamist kogumaksumusega 13,7 mln eurot (tegevus on kajastatud teehoiukavas ja seda rahastab Rail Baltic Estonia OÜ).  Maanteede puhul teostati 2023. aastal erinevaid remonttöid kokku 1381 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 6 km 55 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on KliMil roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud vastavate kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks Aasia suunal. Kehtiv leping on sõlmitud Hiinaga, lõpusirgel on kahepoolne lennundusteenuste leping Korea Vabariigiga. Hetkel on Aasia ettevõtetel konkurentsieelis ELi ettevõtete kõrval, kuna Vene Föderatsiooni õhuruum on ELi vedajatele suletud ja lennuks Aasiasse ohutu ja lubatud õhuruumis lisandub tuhandeid lennumiile.  28 ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.  Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks kasutati 2023. aastal 121,1 mln eurot.  Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamist teostati 2023. aastal 1,66 mln euro eest. Programmi tegevus 5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond  Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot;  SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029;  SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot;  RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 miljonit eurot. Projekt on töös;  Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 miljoni euroga. Tulemused: 2022. aastal alustati meetme määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021– 2027“ eelnõu väljatöötamist (ERF toetuse mahus 92 miljonit eurot). Määrus kinnitati 17. augustil 2023. Juunist kuni detsembrini 2023 toimus kohalike omavalitsuste eelnõustamine, et tagada kvaliteetsete projektide, mis vastavad meetme määruse tingimustele, ettevalmistamine. Projektide rakendamist alustatakse 2024. aastal. Ühtlasi alustati 2023. aastal kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede investeeringuteks perioodil 2021–2027“ väljatöötamist, mis võeti vastu 29. jaanuaril 2024. a. (ERF toetuse mahus 4 miljonit eurot). Linnapiirkondade toetusmeede avatakse 2024. aasta märtsis ning projekte saab hakata ellu viima 2025. aastast. Programmi tegevus 6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem  Jätkub liiklusohutusprogrammi elluviimine. Programmi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks üle 40 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 302 inimese aastas 2023–2025 aastate keskmisena. Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve raudteel, veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Programmi tegevuse „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ aastate 2023–2026 eelarve on ligi 58,7 miljonit eurot, millest 2023. a toetatakse ohutuse alaseid tegevusi 16,5 miljoni euroga. Tulemused: Liikluskäitumises 2023. aastal olulist muutust ei toimunud võrreldes aasta varasemaga, vähenes kokkupõrgete arv sõidukite ja rongide vahel, kuid suurenes otsasõitude arv raudteel viibinud inimestele. 2023. aastal toimus Eesti raudteedel 12 avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist 7 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohtades ja 5 otsasõidud raudteel viibinud  29 inimestele. Õnnetusjuhtumite tõttu hukkus 3 inimest ja vigastada sai 6 inimest. Kokkupõrgetest 5 toimusid raudteeülesõidukohtadel, mis on ainult liiklusmärkidega reguleeritud. Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja on langustrendis (2023. a oli vastav näitaja 0,34, 2022. aastal 0,39, 2021. aastal 0,57), küll aga ületavad näitajad planeeritud sihttaset. Lennunduses registreeriti aasta jooksul ECCAIRS 2 andmebaasis kokku 2079 (2022. aastal 1595) juhtumit, mis eelnenud aastaga võrreldes on 23% rohkem. Neist lennuõnnetusi oli üks, 1 (0), tõsiseid intsidente 5 (2), intsidente 319 (419), vahetu mõjuta juhtumeid 1577 (1119), määramata klassifikatsiooniga 57, tähelepanekuid 89 (56) ja teisi 31. Kasvu põhjuseks võib pidada lennuliikluse taastumist ja kasvu ning parenenud raporteerimiskultuuri. Lennuõnnetuste ja tõsiste intsidentide arv 10 000 lennutunni kohta oli 0,84 (ohutusnäitaja 0,84 – eesmärk on <1). Eesmärk on täidetud. 2023. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel 6 laevaõnnetust, registreeriti 10 ohtlikku juhtumit. Nende käigus ühtegi hukkunuga õnnetust ei olnud ja viga sai 1 inimene. Laevaõnnetused jagunesid Eesti lippu (50%) ja välisriigi lippu (50%) kandvate laevade vahel võrdselt. Põhjustena joonistusid välja eelkõige kontakt kaiga sildumisoperatsioonide käigus, põhjapuuted sadamasse sisenedes ja väljudes, tööõnnetused laevas ning tehnilised rikked. Meede 2. Liikuvus Programmi tegevus 1. Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Olulised tegevused ja tulemused:  Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus aastatel 2024–2027 kogusummas ligikaudu 689,5 miljonit eurot, sellest 2024. aastal ca 163,8 miljonit eurot, sh 1,1 miljonit eurot KOV laevaliinide dotatsioonideks ja 0,6 miljonit eurot kommertsliini vedajatele tasuta sõiduõiguse hüvitamiseks.  Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt.  Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).  Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega.  2023. aastal lepiti kokku Tartu−Riia rongiliiklusega avaliku liiniveona alustamises.  eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti CEF rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Eesti Kliimaministeerium on selle projekti juhtpartner. Projektipartnerid on Soomest, Leedust, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Austriast ja Belgiast. Vaatlejad on Hispaaniast, Iirimaalt ning Hollandist. Kokku osaleb projektis 23 erinevat partnerit (avalik- ja erasektor) Projekti eelarve on 28,3 miljonit eurot (Eesti osa on 1 miljon, millest 50% tuleb CEFist). Projekt algas 2023 aastal ja kestab kuni 2026 aastani. Projekti eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis eFTI määruse nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2026. aastal.  Kliimaministeerium valmistas 2023. aasta sügisel ette transpordi digipöörde taotluse MKMile SF vahendite taotlemiseks. Digipöörde kava puudutab Liiklusjärelevalve infosüsteemi arendust ning Transpordiameti digivärava arendust, kuhu alla koonduvad: a) Tehnoülevaatuste mooduli arendus, b) Ühtse merenduse infosüsteemidega kaetud teenuste digivärava arendus ja c) E-teeninduse VEERA disainisüsteemi arendus.  2023. aastal kinnitati alternatiivkütust taristu määrus (AFIR), mis seab nõuded alternatiivkütuste taristu arenduseks. 2023 aasta alustati tegevustega, mis on seotud raskeveokite laadimistaristu rajamise ettevalmistusega.  30  Ühistranspordi kasutajate osakaal on kogu Eesti lõikes taastunud pandeemiaeelsele tasemele, eelmise aastaga võrreldes tõusis reisijate arv laeva-, lennuki-, rongi- ja maakonnabussiliinidel 5,5%.  Alustati riikliku rattastrateegia koostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Tähtaeg märtsis 2025. 10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 4. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi ja programmi tegevuste 2023.a. eelarve täitmine, kulud tuhandetes eurodes. Transpordi Esialgne Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%) konkurentsivõime ja eelarve liikuvuse programm Programmi kulud -621 927 -683 769 -527 711 77,2% Programmi tegevus: Raudteetransporditaristu -198 148 -286 445 -146 426 51,1% arendamine ja korrashoid Kulud -198 148 -286 445 -146 426 51,1% Programmi tegevus: Veetransporditaristu -26 850 -45 200 -56 560 125,1% arendamine ja korrashoid Kulud -26 850 -45 200 -56 560 125,1% Programmi tegevus: Õhutransporditaristu -11 454 -7 873 -10 700 135,9% arendamine ja korrashoid Kulud -11 454 -7 873 -10 700 135,9% Programmi tegevus: Maanteetransporditaristu -190 211 -221 503 -113 969 51,5% arendamine ja korrashoid Kulud -190 211 -221 503 -113 969 51,5% Programmi tegevus: -26 067 -6 656 -6 657 100,0%  31 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Kulud -26 067 -6 656 -6 657 100,0% Programmi tegevus: Ohutu ja säästlik -30 290 -30 118 -108 137 359,0% transpordisüsteem Kulud -30 290 -30 118 -108 137 359,0% Programmi tegevus: Liikuvusteenuse -138 908 -165 662 -160 026 96,6% arendamine ja soodustamine Kulud -138 908 -165 662 -160 026 96,6% Selgitus: Programmi tegevuste eelarve oli 683 769 tuhat eurot ning täitmine 527 711 tuhat eurot. Õhutransporditaristu arendamise ja korrashoiu ning ohutu ja säästlik transpordisüsteemi programmi tegevuses eelarve täitmise ülekulu põhjuseks on põhivaradelt arvestatud amortisatsioonikulu. Amortisatsioonikulude eelarve oli planeeritud maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoiu programmi tegevusse ja seega selles tegevuses on alatäitmine. Programmi tegevustes planeeritud eelarvest jäi kasutamata välisvahendeid 110 850 tuhat eurot. Riigieelarvelist eraldatud vahenditest ülekantavatest jääkidest olulisemad on:  4 439 328 eurot Riigilaevastiku tegevuskulude jääk, millest enamuse moodustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2023. aastal Riigilaevastiku käivitamiseks eraldatud vahendid, mis on ettenähtud uue asutuse käivitamisega kaasnevate kulude ja investeeringute katmiseks aastatel 2023-2024.  2 141 251 eurot Transpordiameti tegevuskulude jääk, mida kasutatakse maanteetaristu arendamise ja korrashoiu ning veetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevustes tegevuskuludena.  546 868 eurot Kadrina valla kergliiklustee tegevustoetuse jääk (objektikood IN050103), mis 2023.a riigieelarve seaduse muudatusega anti üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest koos Kadrina Vallavalitsusega sõlmitud eraldise kasutamise lepinguga, mille kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2024.  645 128 eurot Tln-Tartu raudtee uuendus kiiruseks 135 km/h eraldatud vahendid (objektikood IN050059), mille osas on kohustus võetud ja kulud tekivad 2024. aastal.  423 780 eurot Tapa-Narva raudtee uuendus kiiruseks 135 km/h eraldatud vahendid (objektikood IN050061), mille osas on kohustus võetud ja kulud tekivad 2024.aastal.  235 370 eurot Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid väikeinvesteeringuteks ja lootsiteenusteks (objektikood VR050225). Vahendite eraldamine otsustati alles 2023. aasta  32 sügisel, mistõttu 9 lootsikaatri hooldusremonttööde ning side- ja navigatsiooniseadmete uuendamistööd lükkusid 2024. aastasse.  200 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid väikeinvesteeringud ja jäämurdeteenuseks (objektikood VR050240). Täiendav kütuse ostmine lükkus 2024.aastasse, kuna jäämurdja Tarmo kütusetankide hooldustööd lõppesid 2024. aasta alguses.  448 906 eurot talviste navigatsioonikulude jäämurde teenuse majanduskulud, mida kasutatakse 2024. aastal. 2023/2024 jäämurde hooaja algus oodatust soojem ja seetõttu 2023. aastal olid tegelikud kulud planeeritust väiksemad.  Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi 2023. aasta eelarvesse kanti 2022. aasta transpordi programmist tegevuskulusid üle kokku 13,4 mln eurot. Sellest 4,8 mln on TRAMi tegevuskulude jäägid, mis koosnevad lisaks asutuste tööjõu- ja majandamiskuludele (2,5 mln) veel ka jäämurde kuludest (481 tuh), ning dotatsioonidest ühistranspordi korraldamiseks (1 mln). MKMi kasutamata jäänud vahendid koosnesid KOVidele teede rekonstrueerimiseks eraldatavast juhtumipõhisest investeeringutoetusest (3,3 mln), dotatsioonist reisirongiliikluse korraldamiseks (1,1 mln), Haapsalu raudtee II etapi rekonstrueerimiseks (1,1 mln), reisiparvlaev Estonia allveeuuringu vahenditest (1 mln) ning rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudest (340 tuh). Lisaks viidi 2023. aastasse üle 2,3 mln kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta vedamise kohustuse eest hüvitiste ja kaasnevate põhjendatud nõuete maksmiseks. 1,9 mln eurot sellest anti ministeeriumite töö ümberkorraldamise käigus üle REMile. KLIMile anti samal põhjusel üle 2022. aastast 2023. aastasse ülekantud vahendeid 4,35 mln euro ulatuses - sh 3,1 mln eurot KOV teede juhtumipõhiseks investeeringutoetuseks, 1 mln eurot Haapsalu raudtee II etapi rekonstrueerimistöödeks ja 260 tuh eurot MKMist KLIMi üle viidud transpordivaldkonna osakondade tööjõu- ja majandamiskuludeks. 11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse Positiivsed arengud  AS Eesti Raudtee lõpetas 2023. aastal riigieelarvest Haapsalu raudtee II etapile eraldatud vahendite eest ettevalmistavad tegevused Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks. Alustati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimiseks. Lõpetati Lääne–Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille tulemusel oli võimalik sellel suunal tihendada reisirongiliiklust ning lisada sõiduplaani kiirrongid. Teostati Aegviidu– Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning Riisipere – Vasalemma jaamavahe kapitaalremont.  Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest.  2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Samal aastal suurendas lennujaam rahvusvaheliste regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini.  33  2023. aastal ehitati, rekonstrueeriti, remonditi ja ehitati tolmuvabasid katteid kokku 1 381 kilomeetril maanteedel. Ehitati kuus kilomeetrit neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 kilomeetrit erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 kilomeetrile kruusateedele. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.  Liiklusohutuse osas vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kergliikuriga toimunud õnnetuste arv, mida võis mõjutada nendega seotud ohtude teadvustamine, linnasüdametes sõidukiiruste piiramine ja parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi. Joobes juhtimiste arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus vähenes ka narkojoobes juhtide arv.  2023. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule juurde diiselbusside arvelt 4 739 tuhat kilomeetrit. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid 0,5%. 27% kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega.  Liikuvusteenuste ühistranspordiliikide laiemaks integreerimiseks toetatakse avaliku sektori innovatsioonifondist 840 tuhande euroga liikuvusteenuste ja piletimüügi integreeritud andmevahetusplatvormi MaaS X-tee arendamist. Projekti eesmärk on luua standardiseeritud sõidupäringuid vahendava ja liikuvusteenuseid ühendava teenusplatvormi prototüüp ning piloteerida seda vahenduskanalina erinevate transporditeenuse pakkujate ühendamiseks ning süsteemis osalejate ühiste piletite, sõiduõiguste või soodustoodete loomiseks.  Jätkus uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Laev valmib 2026. aastaks.  eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti Euroopa Komisjoniga CEF rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Projekti eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis eFTI määruse nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2026. aastal. Projektis osaleb 9 liikmesriiki (Eesti KLiM on peapartner) ja 23 partnerit era- ja avalikust sektorist. Projekt kestab aastatel 2023−2026 ja kogueelarve on 28,3 miljonit eurot. Väljakutsed  Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Uuendatud prognoosi kohaselt TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (TLAK) võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides toimunud muutusi halvenemise poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Uuringud näitavad, et transpordisektoris ei ole võimalik CO2 eesmärke täita ilma maksupoliitika muudatuste kasutusele võtmata (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima aktiivseid liikumisviise, säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot). Järjepidevalt tuleb tegeleda ka inimeste teadlikkuse tõstmisega.  34  Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjused: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole.  Kaubavahetuses on jätkuvaks väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole siiski võimalik täita.  TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt 30 ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta.  Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. Ühtlasi on jätkuvaks väljakutseks riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt 210 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt vaid 115 mln eurot aastas, mis toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel.  Jätkuvalt on väljakutseks mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa.  Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on vaja analüüsida samatasandiliste raudteeületuskohtade ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud nõuetega (üle 100 miljoni euro). Taktsõiduplaani kehtestamiseks kuni 160 km/h ja kiiruste suurendamiseks raudteel on vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamiseks 4,2 miljonit eurot, Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot.  2023. aastal täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega Rail Baltica osas 2030. aasta lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite mahtu. RB esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult kalkuleeritud 3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd eurot kogumaksumuse asemel, mis oli antud 2017. aasta hindades). Peamised põhjused prognoosmaksumuse suurenemisele on inflatsioon (ehitushindade kasv 40%), projektlahenduse täpsustamine ning asjaolu, et RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest, mis teeb rahastuse suhteliselt ebastabiilseks. Käimasoleva MMF rahastuse raames eraldatavad rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta juba 2025. aastal, mis tähendab seda, et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitushangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026. aastast alates.  35  Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast ja seetõttu on tekkinud eelarve puudujääk, mis ei võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise kohustusi.  Lennunduse konkurentsivõime tagamiseks on vaja lisavahendeid regionaalsete lennujaamade käigushoidmiseks ja investeeringuid taristu uuendamiseks, lennundusorganisatsioonide liikmetasudeks, samuti Tallinna lennujaama julgestuse- ja päästekuludeks ning Transpordiameti lennundusteenistuse töömahu kasvu katmiseks.  Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus.