Saatja: "Käthlin Sander - MKM"
Saaja: "info - MKM"
Teema: FW: VKV arvamus soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõule
Kuupäev: 2024-06-14 04:22
Tere!
Palun allolev e-kiri ja selle lisa registreerida.
Ette tänades
Käthlin
VPO
From: Kelly Grossthal <
[email protected]>
Sent: Thursday, June 13, 2024 10:31 PM
To: Käthlin Sander - MKM <
[email protected]>
Subject: VKV arvamus soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse
eelnõule
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere Käthlin!
Edastan võrdse kohtlemise võrgustiku arvamuse soolise võrdsuse ja võrdsete
võimaluste seaduse eelnõule.
Juhul, kui on küsimusi või kommentaare, anna neist palun teada.
Parimatega
Kelly Grossthal
Eesti Inimõiguste Keskus / Estonian Human Rights Centre
E-mail: <mailto:
[email protected]>
[email protected]
Telefon: 644 5148
Ahtri 8, Tallinn, 10151
<http://inimoigused.ee/> inimoigused.ee
Seisa annetusega inimõiguste eest!
Signe Riisalo
Sotsiaalministeerium
13. juuni 2024
Lugupeetud sotsiaalkaitseminister
Täname võimaluse eest avaldada võrdse kohtlemise võrgustikuga arvamust soolise võrdsuse ja
võrdsete võimaluste seaduse (SVVVS) eelnõule. Tunnustame valitsust, sotsiaalministeeriumi ning
majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi nimetatud eelnõu valmimise eest. See on oluline
samm edasi kõigi inimeste inimõigusi austava Eesti suunas.
2013. aastal loodud võrdse kohtlemise võrgustik koondab vabaühendusi, mille üks põhitegevusi
on seista oma sihtrühma võrdsete õiguste tagamise eest. Üle üheteistkümne aasta on olnud
võrgustiku üks peamisi huvikaitse eesmärke võrdse kohtlemise seaduse tunnuste hierarhia
kaotamine ja kõikidele vähemusgruppidele ühetaolise kaitse tagamine. Lisaks oleme seisnud
inimõiguste ning vähemuste ja haavatavate gruppide eest mitmetes teistes valdkondades, mis
otsesemalt või kaudsemalt on võrdse kohtlemisega seotud.
Tulenevalt meie võrgustiku pikaaegsetest huvikaitse eesmärkidest tunneme heameelt, et riik on
eelnõuga asunud lahendama olukorda, kus võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS) ei vasta
põhiseaduse §-is 12 sisalduvale võrdsuspõhiõiguse põhimõttele. On teada, et hetkel on VõrdKSi
ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) kohaldamisala erinev, sest soo alusel
diskrimineerimine on keelatud kõigis ühiskonnaelu valdkondades, kuid teiste tunnuste puhul
üksnes VõrdKS §-is 2 loetletud valdkondades. Lisaks loob VõrdKS erinevate tunnuste kaitsele
valdkondade vahel hierarhia, mis ei vasta samuti võrdsuspõhiõiguse põhimõttele. Selline olukord
raskendab või teeb võimatuks usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse
sättumuse alusel pöörduda diskrimineerimise kaebusega nii võrdõigusvoliniku kui kohtu poole.
Tervitame plaani avada eelnõuga soo terminit selle tegelikus kasutuses ehk lisada iseseisvate
tunnustena seni üldiselt soo tunnuse all hõlmatud tunnused nagu sooline identiteet, sooline
eneseväljendus ja sootunnused. Selline lähenemine on oluline, kuna vastab tänapäevasele laiale
käsitlusele soost, mis ei piirdu üksnes bioloogilise sooga. Juba 1970. aastatel võeti laiemalt
kasutusele sotsiaalse soo mõiste ning hakati eristama kaasasündinud bioloogilist sugu (inglise
keeles sex) ning dünaamilist sotsiaalset sugu (inglise keeles gender)1. Võrdse kohtlemise
võrgustiku liikmeteni on jõudnud mitmeid juhtumeid, kus soovähemustel pole olnud võimalik
kasutada spordiklubides pesuruume, kuna need on kättesaadavad üksnes bioloogilise soo alusel.
Samuti on võtnud laia ja tänast reaalsust arvestava vaate Euroopa Komisjon. Näiteks kirjutab
komisjon teatises Euroopa Parlamendile ja Nõukogule kaasavamast ja kaitsvamast Euroopast:
„Vihkamine on muutumas peavooluks, mis on suunatud üksikisikute ja inimrühmade vastu, kellel
on või kellel tajutakse olevat ühine tunnus nagu rass, etniline päritolu, keel, usutunnistus, rahvus,
vanus, sugu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, sooväljendus, sootunnused või muu
põhitunnus või nende kombinatsioon.“2
Kuna vanus on tunnusena pikalt olnud VõrdKS-is kaetud üksnes töövaldkonnas, on positiivne,
et eelnõu seletuskiri pöörab eraldi tähelepanu noori ja vanemaealisi puudutavatele väljakutsetele.
Lisaks rõõmustame, et seletuskirjas on eraldi sihtgrupina ära toodud lapsed, kes on lisaks
vanemaealistele ja erivajadustega inimestele potentsiaalsed kasusaajad mitmetest meetmetest,
mis puudutavad ligipääsetavust. On teada, et nii vanuseline diskrimineerimine kui noorte ja
vanemaealiste vähene kaasatus, on Eesti ühiskonnas probleem (vt nt seletuskirja lehekülg 52),
seega on vanusega seotud võrdsete võimaluste tagamise juures erilise tähtsusega SVVVS
rakendamisega seotud aspektid. See tähendab, et vaja on ka konkreetseid toetavaid tegevusi koos
piisava rahastusega.
Olulise lisandusena tuuakse eelnõusse sisse puudega seotud, kuid seni mitte täielikult kaetud
terviseseisund. Terviseseisundi kui tunnuse lisandumine tagab senisest parema kaitse inimestele,
kes kogevad ajutiselt või pikemalt mõnda vaimse ja füüsilise tervisega seotud probleemi. Näiteks
on võrgustikuni jõudnud potentsiaalne diskrimineerimisjuhtum, kus õppetöö korraldamisel ei
arvestatud tudengi pikaaegse üldistunud ärevushäirega või olukord, kus töötaja jäeti eemale
täienduskoolituse võimalustest jalaluumurru tõttu. Terviseseisund uue tunnusena aitab taolisi
olukordi nii paremini teadvustada, kui vajadusel läbi tagatud õiguskaitse leida lahendusi.
Paljude positiivsete arengute kõrval vajab samas tähelepanu veganluse kui veendumuse
käsitlemine eelnõu seletuskirjas. Juba 1993. aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse (W vs
Ühendkuningriik, 18187/91), mis esimest korda tõlgendas Euroopa inimõiguste konventsiooni
artiklit 9 mõtte-, usu- ja veendumusvabadusest veganluse vaatest. Kaasus puudutas töötamist
1
Feministeerium. Sugu. https://feministeerium.ee/dictionary/sugu/
2
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule: Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja
vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu. Brüssel, 9.12.2021. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0777
trükikojas, kus muuhulgas olid kasutusel loomadel testitud trükivärvid. Näiteks kinnitas
Suurbritannias 2020. aastal töövaidluskomisjon Jordi Casamitjana juhtumi osas, et veganlus on
võrdõigusseadusega kaitstud veendumus. Seega on asjaolu, et veganlus kuulub veendumuse alla,
Euroopas aastakümneid riikide tasemel tunnustatud ja arvestatud.
Eelnõu paragrahvis 14 on loetletud diskrimineerimist lubavad erandid. Lõike 5 punkti 2 kohaselt
ei loeta diskrimineerimiseks hariduse andmisel ning avalikkusele kauba ja teenuse pakkumisel
usutunnistusest või veendumustest tuleneva erivajadusega mittearvestamist, kui sellega
arvestamine põhjustaks ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Eelnõu toob siinkohal näite
vegantoidu pakkumisest õpilastele. Eesti on asunud uuendama oma toitumis- ja liikumissoovitusi
ning nende aluseks on 2023. aastal valminud Põhjamaade toitumissoovitused3. Nimetatud
dokumendis soovitatakse vähendada muuhulgas punase liha ja eriti lihatoodete tarbimist4.
Seega on küsitav, kas taimse toidu mitte pakkumist õpilastele on võimalik õigustada suurte
kulutustega, kui ka riiklik poliitika on liikumas taimse toitumise suunas nii keskkonna-, tervise kui
ka loomaõiguslikke aspekte silmas pidades. Seletuskirjas toodud vegantoitumise näide võib aga
läbi teleoloogilise tõlgenduse luua aluse veganite diskrimineerimiseks toitlustusvaldkonnas.
Lisaks väärib rõhutamist, et veganlus ei puuduta üksnes toitumisega seotut. Veganlus kui
veendumus tähendab laiemalt loomade ekspluateerimises mitteosalemist.
Viimaseks on meil võrgustikuna heameel näha, et eelnõuga laiendatakse soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise voliniku pädevust. Positiivne on, et volinik saab selge pädevuse tegemaks
ettepanekuid õigusaktide eelnõude kohta ja võimaluse anda soovitusi olulistele riiklikele
dokumentidele. Tunnustame, et riik on astumas märgilisi samme, et voliniku institutsioon oleks
päriselt sõltumatu ja selle valikuprotsess läbipaistev. Varasemalt on voliniku valimisprotseduur
tekitanud küsimusi, selle tõttu on isegi kohtusse pöördutud5.
Seaduse kohaldamisala laiendamine ja volinikule lisanduv õigus pöörduda isiku õiguste kaitseks
tema nõusolekul ja nimel kohtusse, toob ilmselgelt kaasa voliniku büroo töökoormuse kasvu.
Varasemalt oleme võrgustikuga kritiseerinud, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
3
Tervise Arengu Instituut, uuendatud 05.06. 2024.
https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/toitumine/riiklike-toitumis-ja-toidusoovituste-uuendamine/toitumis-ja-
liikumissoovituste-uuendamine-2025
4
Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Vähem liha, rohkem taimset toitu - Põhjamaade 2023. aasta toitumissoovitused.
21.06.2023. https://www.norden.ee/et/meist/uudised/item/10023-vaehem-liha-rohkem-taimset-toitu-pohjamaade-
2023-aasta-toitumissoovitused
5
Sulev Vedler, Eesti Ekspress. Võrdõigusvoliniku valimine. Skandaali tagamaa. 23.09.2015.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/72533317/vordoigusvoliniku-valimine-skandaali-tagamaa
voliniku rahastamine on tema ülesannetega võrreldes selgelt ebapiisav6. Rõhutame seega vajadust
tagada nii voliniku tööks kui kogu valdkonna tegelikuks arenguks ressursside piisav olemasolu.
Loodame, et seaduseelnõu menetlemine Riigikogus möödub sisukalt ja oleme omalt poolt valmis
panustama nii seadusloome protsessis kui ka hiljem, SVVVS-i rakendusprotsessides.
Võrgustiku liikmed:
Eesti Inimõiguste Keskus
Eesti Lastekaitse Liit
Eesti LGBT Ühing
Eesti Noorteühenduste Liit
Eesti Pagulasabi
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Vegan Selts
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Naiste Tugi- ja Teabekeskus
Oma Tuba (Feministeerium)
URALIC Keskus
Lisainfo:
Kelly Grossthal
võrgustiku koordinaator
Eesti Inimõiguste Keskus
[email protected]
6
Võrdse kohtlemise võrgustik. Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks. 2020.
https://humanrights.ee/app/uploads/2020/12/UPR-EST-uus.pdf