Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu

Saatja: "Martti Merila" <[email protected]> Saaja: "info.mkm - MKM", "Käthlin Sander - MKM" Teema: RE: Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu Kuupäev: 2024-06-13 12:08 Tere! Esitasite meile arvamuse avaldamiseks soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu (edaspidi „eelnõu“).[1] Esitame käesolevaga oma seisukoha eelnõu osas. Vanus ja terviseseisund/puue on ajalooliselt keskse tähtsusega kriteeriumid kindlustusriski hindamisel elukindlustuses ja kahjukindlustuses ning see ei tulene mitte soovist kedagi diskrimineerida, vaid erinevate kindlustusriskide iseloomust. Eelnõus on selle asjaoluga arvestatud (§ 14 lg 4), kuid meie arvates on sätte sõnastus liiga abstraktne ja laialivalguv ning sellisena omane pigem direktiivi sättele. Säte peas sisaldama valdkonna reguleerimist vajavate õigussuhete selgeid ja seaduse vahetu kohaldatavuse huvides piisavalt üksikasjalikke regulatsioone. Eelnõus sisalduv vanusel või puudel põhineva diskrimineerimise erandi sõnastus on ebaselge ja teeme ettepaneku seda muuta. Seletuskirjas puuduvad selgitused, mida tuleks mõista õiguspärase eesmärgina ning sellise eesmärgi saavutamiseks asjakohaste ja vajalike vahenditena, samuti kuidas tuleks mõista ja käsitada kliendi individuaalset olukorda. Erandit saab eelnõu sõnastuse järgi kasutada juhul, kui vanus või terviseseisund on riskide hindamisel määrav tegur – riski hindamisel võetakse aluseks erinevaid tegureid ja on problemaatiline määratleda, kuivõrd määrav on üks tegur võrreldes teisega. Leiame, et selliste täienduste lisamine seadusesse ei ole üldse vajalik, kuna sama eesmärk on saavutatav juba sõnastuse esimese poolega, mis viitab asjakohaste aktuaarsete/statistiliste andmete kasutamisele. Kui erinev kohtlemine kindlustusriski hindamisel põhineb täpsetel, aja- ja asjakohastel aktuaarsetel või statistilistel andmetel, siis on juba olemuslikult tegemist õiguspärase eesmärgiga – tagada kindlustusteenuse kättesaadavus õiglase hinna ja muude tingimustega nii paljudele isikutele kui võimalik. Kui aktuaarsed või statistilised andmed näitavad, et ühel kliendigrupil, kes põeb teatud haigust või kellel on puue, esineb suurem kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosus, siis peab kindlustusandja selliseid asjaolusid riski aktsepteerimisel arvesse võtma. Kui kindlustusandja selliseid asjaolusid ei arvesta, tähendab see lõppastmes seda, et suureneb kogu portfelli risk ning ühtlasi ka hind kõigi klientide jaoks ja sellest tulenevalt väheneb ka teenuse kättesaadavus. Samamoodi, kui kindlustusandjal puuduvad statistilised andmed teatud haruldaste haiguste kohta või kui puue on juba tekkinud, siis puuduvad andmed tõsisema puude tekkimise tõenäosuse kohta, ei ole kindlustusandjal võimalik sellist riski aktsepteerida. See tähendab, et teatud juhtudel ei ole kindlustusandjal võimalik ka kliendi individuaalset olukorda arvesse võtta. Selleks, et tagada õiglased tingimused kõigile klientidele, peab kindlustusandja riskhindamisel võtma arvesse kliendi terviseseisundit, sealhulgas puuet, ning olemasolevate andmete põhjal kehtestama riskile erineva hinna või kui andmed puuduvad või risk on liiga suur, siis sellise riski kindlustamisest keelduma. Selliseid meetmeid nagu täpsed kindlustusriski hindamise eeskirjad, mis näevad ette riskist lähtuvalt erinevate hindade kehtestamise ning ebaselge või liiga kõrge riski kindlustamisest keeldumise, tuleks juba olemuslikult lugeda asjakohasteks ja vajalikeks vahenditeks tagamaks õiglased kindlustustingimused kõigile klientidele. Pakutud sõnastuse puhul on keeruline mõista, kuidas peaks praktikas rakendama individuaalse olukorra arvestamist ning kuidas mõistma ja sisustada lauseosa „objektiivselt põhjendatav õiguspärase eesmärgiga ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.“. Saame aru, et see sõnastus tõukub võrdse kohtlemise direktiivi eelnõust, kuid arvestades selle menetluse algstaadiumit, on selle vastava säte allikana kasutamine meie arvates asjakohatu, kuivõrd direktiivi kõnealuse sätte sõnastus on prognoosimatu. Pealegi, nagu eespool kirjutasime, on allikaks olev säte siseriikliku regulatsiooni jaoks liiga laialivalguv, nagu eespool osutasime. Samuti leiame, et nõuet võtta arvesse kliendi individuaalset olukorda võib tõlgendada väga laialt ning ilma konkreetsete selgitusteta ei tohiks sellist sõnastust seaduses kasutada. Seaduseelnõust jääb ebaselgeks, mida täpselt peab kindlustusandja riskihindamisel arvestama, kuna statistiliste andmete kasutamine ja kliendi individuaalse olukorra arvestamine võivad olla vastuolus. Näiteks võib kindlustusandja kasutada statistikat teatud haigusega seotud suremusriski kohta, aga on võimatu prognoosida kuidas selline haigus progresseerub iga konkreetse juhtumi puhul. Seetõttu ei saa kindlustusandja arvestada iga kliendi individuaalset olukorda, vaid ikkagi tugineda statistikale. Kindlustus töötabki nii, et risk jaotatakse/hajutatakse suure hulga kindlustusvõtjate vahel. Segmendi- või portfellipõhine riskihindamine tähendab, et arvesse võetakse vastavasse segmenti kuuluvate isikute keskmistatud statistilised omadused, mitte konkreetse kindlustusvõtja olukord. Kui statistika näitab selgelt, et noorte juhtide liiklusrisk on statistiliselt kõrgem kui kogenud juhtidel, siis ei peaks kindlustusandja hakkama iga noore juhi „individuaalset olukorda“ eraldi arvestama ning hindama, kas konkreetse noore juhi risk on kõrgem või mitte. Kui statistika näitab, et eakamate reisijate keskmine reisikindlustuse kahju on oluliselt kõrgem kui noorematel reisijatel, ei peaks kindlustusandja hakkama konkreetsele eakamale reisijale tegema „individuaalset tervisekontrolli“, et välja selgitada, milline on konkreetselt tema terviserisk. Vanusest tulenev erikohtlemine ei pruugi alati olla seotud „riskide hindamisega“. Näiteks on turupraktikas tavaline, et õnnetusjuhtumikindlustuses ei saa alaealised (oma seadusliku esindaja kaudu) määrata soodustatud isikut. (Alaealise kindlustatu surma korral makstakse hüvitis välja alaealise pärijatele vastavalt nende osale pärandis.) Eeltoodut arvestades teeme ettepaneku viidata sõnastuses üksnes aktuaarsete ja statistiliste andmete kasutamisele (Saksa VõrdKS eeskujul): „(4) Vanuseliseks või puudel põhinevaks diskrimineerimiseks ei loeta: 2) Kindlustuslepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel ei peeta isiku diskrimineerimiseks isikute erinevat kohtlemist puude ja vanuse alusel, kui see on põhjendatud statistiliste andmetega ja kindlustusmatemaatiliste arvutustega. Meie hinnangul on põhjendatud aluseks võtta Saksmaa võrdse kohtlemise regulatsioon (Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz, edaspidi AGG) , sest ka meie eraõigus (sh VÕS kindlustuslepingute regulatsioon põhineb saksa õigusel) . AGG § 19 lg 1 p-s 2 on selgesõnaliselt keelatud isikute diskrimineerimine rassilise või etnilisepäritolu, soo, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse identiteedi alusel tsiviilõiguslike kindlustuslepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel. Keeld ei ole siiski absoluutne. AGG § 20 lg 2 teine sätestab tingimused, mille esinemisel on isiku ebavõrdne kohtlemine kindlustuslepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel lubatud. AGG § 20 lg 2 teine lause lubab kindlustuslepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel isikute erinevat kohtlemist usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse identiteedi alusel üksnes juhul, kui see põhineb riskide adekvaatse arvutamise tunnustatud põhimõtetel, eelkõige statistiliste andmete alusel tehtud kindlustusmatemaatiliselt määratud riskianalüüsil. Saksamaa õiguskirjanduses on selgitatud, et AGG § 19 lg 1 p 2 ja § 20 lg 2 teise lause koosmõjus on keelatud isikute meelevaldne ebavõrdne kohtlemine usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse identiteedi alusel kindlustuslepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel (vt Thüsing. Münchener Kommentar zum BGB. 9. Auflage 2021. AGG § 20 Zulässige unterschiedliche Behandlung, vnr 55) . Põhjendatud juhtudel, kui seda kinnitavad statistilised andmed ja kindlustusmatemaatilised riskianalüüsid, on isikute erineva kohtlemine usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse identiteedi alusel kindlustuslepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel lubatud. Vanuse alusel isikute erineva kohtlemise kohta on selgitatud, et üldtunnustatud põhimõtteks loetakse, et elu-, haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse puhul sõltuvad paljud riskid kindlustatud isiku vanusest. Sellele vaatamata on siiski kindlustusandja vaidluse korral kohustatud tõendama, et vanusel on kontrollitavad ja arvutuslikud põhjendused isikute erinevaks kohtlemiseks. Kõige problemaatilisemaks peetakse kindlat vanuselist piiri, millest vanemate isikutega enam kindlustuslepingut ei sõlmita. Kindlustusmatemaatilise riskihinnangu või statistiliste andmete kohaselt ei ole võimalik reeglina väita, et teatud vanuseni on kindlustuslepingute sõlmimine oluliselt väiksema riskiga ja ühe päeva pärast, kui see vanus on ületatud, on riskid sedavõrd suurenenud, et kindlustuslepingute sõlmimine on välistatud. Siiski peetakse ka vanuselist ülempiiri (või alampiiri) Saksamaal võimalikuks ja lubatavaks. Vanuselise ülempiiri seadmine võimaldab hoida kokku kindlustuslepingu sõlmimisel kaasnevaid halduskulusid, mis kaasneksid teatud vanuse ületanud isikutele tõenäoliselt vastuvõetamatult kõrgete kuludega kindlustuslepingu pakkumuste tegemisega (vt Thüsing. Münchener Kommentar zum BGB. 9. Auflage 2021. AGG § 20 Zulässige unterschiedliche Behandlung, vnr 64). Sellise muudatuse tegemisel oleks kindlustusandjatel võimalik ise lähtudes olemasolevatest andmetest ja arvutustest otsustada riskitaseme üle, mida nad on valmis aktsepteerima. Tagatud oleks, et iga isik maksab lisatasu/kindlustusmakset vastavalt objektiivselt põhjendatud ja tõendatud riskile, mille ta portfelli toob. Kindlustuslepingu sõlmisest saaks selts keelduda, kui isiku puudest või vanusest tulenev riskifaktor on tõendatult väga suur või seda on kindlustusseltsil võimatu hinnata. Soovitav oleks ka seletuskirjas tuua kindlustuspraktikast erinevaid asjakohaseid näiteid ning kirjeldada võimalikku praktilist tõendamisprotseduuri diskrimineerimiskahtluse kontrolli juhtumite puhuks. Palume meie ettepanekuid eelnõu edasisel menetlemisel arvestada. Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja oma ettepanekuid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega Martti Merila Õigusvaldkonna juht 5074563 From: LKF <[email protected]> Sent: Thursday, May 23, 2024 9:11 AM To: Martti Merila <[email protected]> Cc: Mart Jesse <[email protected]> Subject: FW: Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu Importance: Low Tere Vastamisel on kirja number 23653 Ilusat päeva Mairis From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, May 23, 2024 9:01 AM To: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei <[email protected]>; Tööinspektsioon <[email protected]>; Andmekaitse Inspektsioon <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>; Eesti Ametiühingute Keskliit <[email protected]>; SA Eesti Inimõiguste Keskus <[email protected]>; Eesti Naisteühenduste Ümarlaud <[email protected]>; Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus <[email protected]>; Eesti Naiste Koostöökett <[email protected]>; Eesti LGBT Ühing <[email protected]>; Eesti Transinimeste Ühing <[email protected]>; MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit <[email protected]>; Eesti Üliõpilaskondade Liit <[email protected]>; Eesti Õpilasesinduste Liit <[email protected]>; Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit <[email protected]>; Eesti Pensionäride Ühenduste Liit <[email protected]>; Rektorite Nõukogu <[email protected]>; Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu <[email protected]>; Eesti Kirikute Nõukogu <[email protected]>; Vabaühenduste Liit <[email protected]>; MTÜ Kuldne Liiga <[email protected]>; MTÜ Oma Tuba <[email protected]>; Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE <[email protected]>; Eesti Kaupmeeste Liit <[email protected]>; [email protected] Subject: Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu Importance: Low Aadressilt [email protected] <mailto:[email protected]> ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline <https://aka.ms/LearnAboutSenderIdentification> Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu Registreerimise kuupäev: 23.05.2024 Registreerimise number: 2-2/1450-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <mailto:[email protected]> <http://www.mkm.ee/> http://www.mkm.ee _____ [1] <https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0ed57c5-9ef4-4ccc-89d4-9d f3495ffb81> https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0ed57c5-9ef4-4ccc-89d4-9df 3495ffb81