Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 23.05.2024 nr 2-271450-1 1 3 . j uuni l 2024. a Seisukoht soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu kohta T eie 23. mail 2024. aastal kooskõlastamiseks saadetud soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu kohta vastame, et MTÜ Kuldne Liiga ja sotsiaalministeeriumi strateegiliseks partneriks olev vanemaealiste huvikaitsevõrgustik toetab kooskõlastamisele saadetud eelnõud, kuna see laiendab diskrimineerimise vastase kaitse ala, viib edasi puuetega inimeste õigusi, sh aitab Eestis rakendada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja samuti saab seaduses selgemaks võrdõigusvoliniku sõltumatuse printsiip. Näeme, et eelnõus kavandatu pakub paremat võrdsemate võimaluste kaitset ka vanemaealistele ühiskonnas. Samas , kuna s eaduseelnõu s § 12 sätestatakse meetmed võrdsete võimaluste tagamiseks puudega inimestele, siis teeme ettepaneku kaaluda seaduseelnõus se lisada eraldi paragrahv ka meetmete kohta vanemaealistele inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks . Alternatiiviks oleks lisada vanemaealised inimesed sihtgrupina antud paragrahvi nimetusse. Põhjenduseks, et seaduseelnõu seletuskirja § 12 lõike 4 selgituste osas mainitakse vanemaealisi kui kasusaajaid antud paragrahvis sätestatu tulemusel . See võiks olla selgemalt esile toodud ka seaduse tekstis paragrahvi pealkirjas ja sätete sisus . Samuti teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja punkti 6 Seaduse mõjud ja esitada seal punktis 6.1 ka vanemaealiste olukorra ja probleemide ülevaade arvude ja faktidena. Praeguses seletuskirja punktis 6.1 räägitakse peamiselt puuetega ja LGBT + inimeste ning kuidas seaduseelnõu eeskätt nende sihtrühmade olukorda parandab. Rõhutame, et puuetega inimeste ja vanemaealiste vahele ei saa võrdusmärki panna eeldusel, et kui tegeleme puuetega inimeste probleemidega, saavad automaatselt lahenduse ka vanemaeal is te probleemid. Lisame meie ettepanekud eelnõu seletuskirja punkti 6.1 täiendamiseks. T eie kirja kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise soovi kohta saatsime edasi kõigile vanemaealiste huvikaitsevõrgustiku liikmetele (vt https://liiga.ee/vanemaealiste-huvikaitse/strateegilise-partnerluse-vorgustik/ ). Mitmed võrgustiku liikmed vastasid eelnõu toetava seisukohaga, k eegi võrgustiku liikmetest vastuväiteid eelnõu kohta ei esitanud . Head Agu Laius M T Ü Kuldne Liiga huvikaitsejuht , vanemaealiste huvikaitsevõrgustiku eesistuja (allkirjastatud digitaalselt) Lisa: Ettepanek täiendada eelnõu seletuskirja Ettepanek t äiend ada eelnõu seletuskirja 6.1. Sotsiaalne mõju (eelnõu seletuskiri lk.46) Mõju tervisele ja tervishoiukorraldusele (eelnõu seletuskiri lk.48) Eelnõu seletuskirjale võiks l isada diskrimineerimisohu vanemaealiste juurdepääsu l tervishoiuteenustele . T ervishoiuvaldkond on üks põhisektoreid, kus p atsiendi ja arsti suhtluses võivad arstid ja teised tervishoiuteenuse osutajad omada hoiakuid, uskumusi ja käi tumist, mis on seotud diskrimineerimisega vanemate patsientide suhtes. Uuringud on nä idanud, et mõned arstid ei suhtu eakate inimeste terviseprobleemide ravimis se hooliva l t. Tervishoiuvaldkonda võib kuuluda ka vanemaealiste põhjendamatu institutsionaliseerumine, kus nad jäetakse ilma isiklikust autonoomiast ja vabadusest. Probleem on selles, et paljud rahvusvahelised normid põhinevad meditsiinilisel mudelil, mille järgi vaadeldakse füsioloogilisi piiranguid kui midagi, mis käivad alati ja eranditult vananemisega kaasas. Kui ollakse sellisel seisukohal, on peaaegu võimatu kohaldada vanemas eas puuetega inimeste õigusi võrdselt. Mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele (eelnõu seletuskiri lk.48) Suuremat tähelepanu vajab vanemaealiste vaesuse teema. 2022. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 65+ vanuses inimesi 47%, samas kui ELi keskmine on 18%. Mõju tööturule ja keskkonnale (eelnõu seletuskiri lk.50 Tööturul toimuvat mõjutab eri vanuserühmade juurdepääs haridusele ja ümberõppele. Üldharidus-, kutse- või kraadiõppes osalemine lõpeb praktiliselt 30-ndateks eluaast ateks. Kui 15-19 aastastest õpib 8 7%, 20-29 aastastest 22% üldharidus-, kutse- või kraadiõppes, siis 30-39 aastastest vaid 13%. 40-49 aastaseid osaleb vaid 5%, 50-59 aastaseid 6%, 60-69 aastaseid 2%, mis on väga väike osakaal .