EKNi arvamus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kohta

Justiitsministeerium Teie 23 .05.202 4 nr 2-2/1450-1 Meie 12 .0 6 .202 4 nr 1-10.1/ Arvamus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Eesti Kirikute Nõukogu le (EKN) on 23 . mail k.a saadetud arvamuse avaldamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu ). Arvamuse esitamise tähtaeg on 12 . juunil . Eesti Kirikute Nõukogu leiab , et esitatud eelnõu ei arvesta praegusel kujul piisavalt usuliste ühenduste ega nende õpetuslik e eripära de ja spetsiifikaga . Juhime tähelepanu , et eelnõus sätestatud võrdse kohtlemise edendamise puhul võib aset leida oluline riive kirikus, kloostris, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsete õpetuslike põhimõtet e ja kirikute senise usulise praktikaga , mis omakorda ohustab usuvabaduse t eostamist . E elnõu § 11 pööratakse tähelepanu meeste ja naiste võrdsele kohtlemisele töökeskkonnas, muuhulgas kohustatakse tööandjat võtma eri töö- ja ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile soost sõltumata võrdsed võimalused. Samuti tuleb töötingimused kujundada sobivaks eri soost töötajatele ning looma tingimused töö ja pereelu ühitamiseks. Lisaks kohustatakse koguma ja esitama asjaomastele institutsioonidele soo ja vanuse lõikes statistilisi ülevaateid organisatsioonis töötavate naiste ja meeste võrdsuse ning eri vanuserühmades töötajate võrdsete võimaluste olukorrast, eelkõige seoses värbamise, tööalase edenemise, juhtimis- ja otsustustasandil esindatuse, töö tasustamise, töö ja pereelu ühitamise võimalustega ning kaitsega ahistamise ja seksuaalse ahistamise eest . Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuivõrd arvestatakse § 11 sätestatud nõuete esitamisele kirikute, kloostrite ja teiste usuliste ühenduste õpetusest ja traditsioonist tulenevate eripäradega, millest lähtuvalt võib toimu da liikmete või tööt aja te kohtlemine soopõhiselt erinevalt. See puudutab näiteks mitmetes usulistes ühingutes ajalooliselt rakendatud praktikat ainult meeste vaimulikuks pühitsemisel ning soopõhiselt nunna- ja mungakloostritesse koondumisel ja seal ka vastava st soost lähtuvalt töötades . K irikutes, kloostrites ja teistes usulistes ühendustes ei ole võimalik rakendada ja täita seaduse eelnõu § 11 alusel sätestat atud nõudmisi. T ekib ka küsimus, k as eelnõu § 11 lõigete s 8 ja 9 nimetatud statistili se ülevaa te koostamise ja esitamise nõue arvestab piisavalt usuliste ühenduste autonoomiaga, millega riik peab usuvabaduse tagamiseks arvestama. Kuivõrd saab riik ilma usuvabadust rikkumata kohustada usulisi ühendusi koostama ja esitama nimetatud ülevaadet ? Eelnõu § 15 lõikes 5 viidatakse usulise ühenduste loodud erakoolide le . Juhime tähelepanu, et kristlikud erakoolid ei ole Eestis tingimata loodud vahetult usuliste ühenduste poolt. Sageli ei ole nende koolide vahetuks asutajaks ja pidajaks mitte usulised ühendused ise , vaid usuliste ühenduste poolt loodud sihtasutused või usulistesse ühendustesse kuuluvate füüsiliste isikute poolt loodud mittetulundusühingud. On o luline, et § 15 lõike 5 alusel tehtav erisus laieneks ka erakoolidele, mis on loodud ja mida peetakse lisaks usulistele ühendustele ka nende endi või nende liikmete asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute poolt . Eelnõu § 32 on sätestatud võrdsusnõukogu loomine . J ääb ebaselgeks, kes sellesse nõukokku kuuluvad ning kas usulise diskrimineerimise vältimiseks ja usutunnistuse kui ühe tunnuse kaitstuse tagamiseks on nõukogus esindatud ka usulis te ühendus te esindajad. E elnõu seletus kirjast ei selgu , kuidas on peale seaduse jõustumist tagatud p õhiseadusega igaühele tagatud isikliku ja kollektiivse usuvabaduse teostumine , sealjuures kirikute, kloostrite, koguduste ja koguduste liitude õigus jagada ja rakendada oma tegevuses nende õpetuse aluseks olevaid põhimõtteid ning praktiseerida usulis i tõekspidamis i , mis on põhiseadusega tagatud usuvabaduse teostamise aluseks . Eesti Kirikute Nõukogu ei toeta esitatud kujul Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peapiiskop Urmas Viilma Eesti Kirikute Nõukogu president