Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Edastatud:
[email protected]
Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE seisukoht töölepingu seaduse muutmise
seaduse eelnõu kohta
Täname Teid, et olete seoses töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga
pöördunud Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE poole arvamuse ja tagasiside
saamiseks.
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE näeb mitut ohukohta.
1. Paindliku tööaja kokkuleppe regulatsioon sisaldab keeldu sõlmida
konkurentsipiirangu kokkulepet. Konkurentsipiirangu kokkulepe töötajaga,
kellega on sõlmitud paindliku tööaja kokkulepe, on tühine. (§ 43³ lg 9)
Paindliku tööaja kokkuleppe kehtivuse ajal konkurentsikeelu kohaldamise keeld ei ole
arusaadav ega põhjendatud. Selline kokkulepe ei erine oma sisult tavapärasest osalise
tööajaga sõlmitud töölepingust, kus konkurentsikeelu kohaldamise keeld puudub.
Konkurentsikeelu kohaldamine on kehtivas töölepingu seaduse regulatsioonis poolte
vahel vabalt sõlmitav kokkulepe. Olemasolev regulatsioon ei keela konkurentsipiirangu
kokkulepet sõlmida mistahes töökoormuse puhul. Olenemata töökoormusest võib
tööandjal olla huvi sõlmida konkurentsipiirangu kokkulepe, mis kohaldub töölepingu
kehtivuse ajal. Kõnealune eelnõu ei selgita konkurentsipiirangu regulatsiooni erisust
osalise tööaja ja paindliku tööaja kokkuleppe puhul.
2. Paindliku tööaja kaudu osakoormusega töötajate kaasamise raskendamine
Soovime juhtida tähelepanu, et seaduse eelnõuga kavandatakse piirata pooltevahelise
kokkuleppena võimalust paindlikuks tööaja kokkuleppimiseks. Niisiis ei loo meie
hinnangul seadus mitte uusi võimalusi vaid piirab seniseid. Arvestama peab, et
paindlikku tööaega võimaldatakse sageli töötajatele, kes omandavad põhi-, kesk- või
kõrgharidust, on vanaduspensionil või täidavad hoolduskohustust lähedase ees. Nõue,
et nende töötasu peaks olema 1,2kordne tunnitasu alammäär on mitmete sektorite
vaates ebaproportsionaalne (nt jaekaubandus). Kõnealune lahendus läheb vastuollu
ettevõtete palgastruktuuriga, kuna eelduslikult põhiharidusega töötaja, kes teeb
tõenäolisemalt lihtsamaid töid (sest keerukamateks ei ole veel oskuseid) peaks antud
lahendusega saama paindliku tööaja korral kõrgemat tasu. Kokkuvõttes demotiveerib
kõnealune ettepanek tööandjaid paindlikku tööaega rakendama.
3. Puhkeaja pikendamine
Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse seaduse muudatust Euroopa Kohtu otsusega C-
477/21, väites, et Euroopa Kohtu tõlgenduse järgi tuleb tagada töötajale rohkem
puhkeaega, kui töötaja on seni saanud. Selline põhjendus ega põhimõte ei tulene viidatud
Euroopa Kohtu otsusest. Euroopa Kohus tõlgendas kõnealuses kohtuasjas tööaja
Paldiski mnt 29 pare.ee EE262200221001159315
B-korpus, IV korrus
[email protected] Swedbank
Tallinn 10612 tel. +372 5855 1212 Reg nr 80059881
KMKR / VAT EE101543178
direktiivi artiklit 5, mis kohustab liikmesriike tagama, et igal töötajal oleks „õigus
vähemalt 24 tunnisele katkestamatule puhkeajale iga seitsmepäevase ajavahemiku
kohta lisaks artiklis 3 nimetatud 11-tunnisele igapäevasele puhkusele“. Töölepingu
seadust on võimalik tõlgendada kooskõlas Euroopa Kohtu otsuse ning direktiiviga
selliselt, et puhkeaja pikkus summa summarum ei muutu. Euroopa Kohtu tõlgendus
põhjustas probleemi nendes riikides, kes olid direktiivi artiklis 5 sätestatud tunnid kokku
liitnud ning märkinud saadud summa seadusesse iganädalase puhkeajana. See on
sõnastuslik, mitte sisuline probleem. Tööaja direktiivi järgi on töötaja tervise kaitseks
peetud piisavaks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul järjestikku puhata 35 tundi
(11 tundi igapäevast ning 24 tundi iganädalast puhkeaega). Eesti täidab direktiivi
miinimumnõudeid ning isegi ületab neid. Enamus Euroopa riike peab direktiivi
miinimumnõudeid töötajate tervise kaitseks piisavaks ning ei ole kehtestanud
miinimumnõudena pikemat kui 35-tunnist katkematut puhkeaega (24 tundi iganädalast
ja 11 tundi igapäevast puhkeaega). Euroopa Kohtu ülal viidatud otsus seda ka ei nõua.
Kokkuvõttes näeme, et eelnõu soov on suunata tööandjaid kollektiivlepingute sõlmimise
suunas. Soovitame siinkohal arvesse võtta, et kollektiivlepingute sõlmimise traditsioon
on Eestis siiani olnud üksnes valdkondlik ning tunnustatud on tervikuna siiski
personaalseid kokkuleppeid töötaja ja tööandja vahel. Seega ei ole kollektiivlepingute
kaudu erisuste tegemine võimalus, mida praktikas hakatakse rakendama. Toodust
tulenevalt jääb arusaamatuks kollektiivlepingute sisse toomine kui tehisliku võimaluse
loomine, mida praktikas ei rakendata.
Lugupidamisega
Aet Urvast, PARE juhatuse liige ja tööelu töörühma eestvedaja
Kai Saard, PARE tegevjuht
PARE tööelu töörühm
2
Saatja: "Kai Saard" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Vs: Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Kuupäev: 2024-06-21 12:29
Tere!
Saadan Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tagasiside töölepingu seaduse
muutmise seaduse eelnõule.
Parimate soovidega | Best regards
Kai Saard
Personalijuhtimise Ühing PARE | Estonian HR Association PARE
Tegevjuht | Executive Director
+372 5330 5136
_____
From:
[email protected] <mailto:
[email protected]> <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, May 31, 2024 2:13:28 PM
To: Eesti Tööandjate Keskliit <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Eest Ametiühingute Keskliit
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti
Hotellide ja Restoranide Liit <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; PARE
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsioon TALO <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
Tööinspektsioon <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti Töötukassa
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Teenusmajanduse Koda
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti
Advokatuur <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
Eesti Kaupmeeste Liit <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Eesti Näitlejate Liit <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Tallinna Linnatranspordi AS <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Eesti Toiduainetööstuse Liit
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti Turvaettevõtete
Liit <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti Trüki- ja
Pakenditööstuse Liit <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; TKM Grupp
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti Teatriliit
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti
Etendusasutuste Liit <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti HR
Selts <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti Juristide Liit
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eesti Kohtunike
Ühing <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Heli Raidve Tööõigusabi
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Thea Rohtla
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Merle Erikson
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Tere!
Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Registreerimise kuupäev: 29.05.2024
Registreerimise number: 2-2/1504-1.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
625 6342
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<https://urldefense.proofpoint.com/v2/url?u=http-3A__www.mkm.ee&d=DwMFAw&c
=euGZstcaTDllvimEN8b7jXrwqOf-v5A_CdpgnVfiiMM&r=a6LrciU42iLO9G4I6aa_m3u8etK
7dOFskQY0N-UNVVI&m=TjWQBZRZ2XWjik65ohx0y7IwdpPj4-nXzfke6UDOL2i6f29okYi98Gz
6UQrURPYq&s=_MPpJuOEYI_o3b0LxidmIWXgkx2hiR_SRxQpgEEDHSU&e=>
http://www.mkm.ee