Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmine

MÄÄRUS 20.06.2024 nr 17 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruses nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)“ tekstiosaga „2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)“; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav“; 3) paragrahvi 4 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „tegevusplaani,“ tekstiosaga „intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise planeerimist,“; 4) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „VKE“ tekstiosaga „väike- ja keskmise suurusega ettevõtja“; 5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubavas otsuses määratud riigiabi maksimaalne summa, millest mahaarvamisi käesoleva määruse alusel riigieelarve seaduse alusel eraldatud toetuse osas ei tehta juhul, kui enne Euroopa Komisjoni lubava otsuse tegemist on IPCEI eelteatises toodud toetuse summast lähtuvalt vastav mahaarvamine tehtud, kuid arvatakse maha teistest toetusmeetmetest eraldatud toetus.“; 6) paragrahvi 10 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisel on: 1) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 28; 2) 80 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi määrusega.“; 7) paragrahvi 10 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Toetuse maksimaalne osakaal IPCEI projekti elluviimiseks IPCEI teatise alusel antava toetuse taotlemisel on: 1) IPCEI projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimaalse summa osakaal, mis ei ole rohkem kui 2/3 projekti abikõlblikust kogueelarvest ja mille Euroopa Komisjon on heaks kiitnud, kui IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kujunenud vastavalt lõikele 31; 2) IPCEI projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimaalse summa osakaal, mis ei ole rohkem kui 2/3 projekti IPCEI eelteatise kogueelarvest, kui IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kujunenud vastavalt lõikele 32.“; 8) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „hilisemast kuupäevast“ tekstiosaga „, kuid mitte hiljem kui neli kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast,“; 9) paragrahvi 14 lõike 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Taotlejale ja partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära, sealjuures võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.“; 10) paragrahvi 14 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 18 lõike 6 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kogemusi,“ tekstiosaga „intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust,“; 12) paragrahvi 20 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) 2024. a juunis vastu võetud § 4 punkti 7, § 11 lõike 2 ja § 18 lõike 6 punkti 3 muudatusi rakendatakse projektidele, mille osas on taotlus esitatud pärast nimetatud muudatuste jõustumist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  17.06.2024 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määrust nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“1 (edaspidi määrus). Määruse muutmisega lihtsustatakse toetuse andmist üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele (edaspidi IPCEI projektid), võttes neilt ära kohustuse taotleda toetust teistest toetusskeemidest ning teavitada Kliimaministeeriumi moodustatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise vahendite kasutamise seirekomisjoni meetmetest ja Euroopa Liidu programmidest ning taotlusvoorudest, millest kavatsetakse taotleda toetust IPCEI projektiga seotud kulude katteks ja esitada hiljemalt projektiga seotud tegevuste lõpetamisel ülevaade kavandatud esmasest tööstuslikust kasutuselevõtust ja tootmistegevusest Eestis. IPCEI projektide puhul täpsustatakse ka toetuse maksimaalse summaga seotud sätteid, kuna eelteatise ja riigiabi loa saamise vahelisel ajal saadud toetused tuleb maha arvestada ja hilisem mahaarvestus pole enam põhjendatud. Lisaks muudetakse eelnõuga intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud sätteid. IPCEI projekte iseloomustab nende suur maht või ulatus ja/või suur risk või finantsosalus. Selliseid projekte on Eestis hetkel kaks – Stargate Hydrogen Solutions OÜ (projekti maksumus 54,029 miljonit eurot) ja Elcogen AS (projekti maksumus 25,352 miljonit eurot). Lisandumas on veel Skeleton Technologies OÜ projekt. Projektidele on antud abi üksikabi loa alusel vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga.“2 (edaspidi IPCEI teatis). IPCEI projektide toetamisel kinnitas Vabariigi Valitsus üldised põhimõtted, millest ühena nähti ette, et IPCEI-s osalevad ettevõtjad taotlevad toetust meetmetest ja Euroopa Liidu programmidest, mis võivad olla asjakohased IPCEI projektide eri etappide elluviimiseks. Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhimõtetes on välja toodud järgmised võimalikud rahastamisallikad:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava rakendusuuringute programmi (RUP), sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teadus- ja arendustegevuse meetmed;  Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse toetus;  CO2 kauplemistulu aastatel 2022–2026;  potentsiaalselt programmi „Euroopa horisont“ raames avanevates vesiniku valdkonna partnerluse taotlusvoorudes edukaks osutumisel saadavad eelarvevahendid. 1 RT I, 05.07.2023, 323 2 Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ Tänaseks on selgunud, et loetletud rahastusallikatel on mitmeid piiranguid, mis ei võimalda seatud põhimõtteid järgida: 1) Võimalike rahastamisallikate piiritletus Kuigi Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega on nähtud ette võimalus suunata taotlejaid taotlema toetust ka teistesse meetmetesse nagu Horisont jt, siis reaalsuses on taotlejad piiritletud üksnes rahastamisinstrumentidega, mille raames on lubatud anda abi IPCEI teatise alusel. Antud teatis sätestab konkreetsed abikõlblikud kulud, mis on olnud aluseks projekti finantseerimisvajaku ja toetuse määra arvestamisel, mis on liikmesriigile siduvad abi andmisel. Liikmesriigina ei ole meil võimalik mõjutada, millised võimalikke abi liike Euroopa Komisjon enda abimeetmetesse sisse arvestab ning samuti ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil alternatiivseid meetmeid, millest IPCEI riigiabi loa saanud ettevõtted saaksid rahastust taotleda. Samuti on suur osa teadus- ja arendusmeetmetest kas kitsalt suunatud teaduse arendamisele (Haridus- ja Teadusministeeriumi suuna meetmed) või turule lähedasemale tootearendusele (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tootearenduse meede) või on taotlemisel olevad toetuse summad sedavõrd marginaalsed, et katavad vaid väikese osa ettevõtete projektide finantseerimisvajakust (vastavalt 16,921 mln Elcogen AS ja 29,165 mln Stargate Hydrogen Solutions). Näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusuuringute programmi maksimaalne toetuse summa 2 miljonit eurot. 2) Ajaline surve Nimelt ei ole mitmed liikmesriikidest, kes on eelpool välja toodud Stargate Hydrogen Solutions OÜ ja Elcogen AS projektides otsesteks partneriteks, saanud enda tegevustega alustada. 2023. a detsembri seisuga ei olnud veel elluviimist alustanud suur hulk väljavalitud Hy2Tech projektidest:  TF (technology field) 1 puhul Belgia, Prantsusmaa, Austria ja Eesti projektidest oli saanud riigipoolse rahastamise 10 projekti 21-st.  TF2 puhul Austria, Hollandi ja Prantsusmaa projektidest oli saanud riigipoolse rahastamise 5 projekti 17-st.  TF3 puhul Taani, Soome ja Prantsusmaa projektidest oli saanud riigipoolse rahastamise 4 projekti 9-st.  TF4 puhul Taani, Soome, Prantsusmaa ja Austria projektidest oli saanud riigipoolse rahastamise 4 projekti 13-st. See tähendab, et nii Stargate Hydrogen Solutions OÜ kui ka Elcogen AS ei ole saanud projektidega edasi liikuda algselt planeeritud ajagraafikus. Viibimisi võib tekkida veelgi. Kuna riigiabi luba võimaldab erinevate tehnoloogiavaldkondade alla kuuluvaid projekte viia ellu vastavalt kuni 2028/2029. a, siis ei pruugi projektid enda teadus- ja arendustegevusi saada lõpetatud Õiglase Ülemineku Fondi ajalises raamistikus – kuni 2026. a. 3) Regionaalne piiritletus Õiglase Ülemineku Fondi tegevused on rangelt regionaalselt piiritletud. Elcogen AS on algses Euroopa Komisjonile esitatud IPCEI projektis ette näinud piloteerimisfaasile järgnevana tehase ehitamist Tallinnasse, mitte Ida-Virumaale. Stargate Hydrogen Solution OÜ on IPCEI projektis planeerinud Ida-Virumaale rajada gigatehase, mis enda olemuselt ei ole mitte piloottaristu, vaid masstootmistehas, mille rahastamisel rakenduks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määrus nr 50 “Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus”, kus tegevused olid ette nähtud lõppema esialgu 2026. a augustis ning mida nüüd on plaanis pikendada 2027. a juuli lõpuni. Samas ei jõua selleks ajaks ettevõte lõpetada IPCEI tegevusi nagu rakendusuuring, tootearendus, teostatavusuuring ja nendega seotud IO esmakaitse. Määruse § 20 lõige 22 sätestab järgmist: „atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel rahastatavate IPCEI projektide taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks lõigetes 2 ja 21 toodud tingimustele toetuse saaja kohustus teavitada Kliimaministeeriumi moodustatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise vahendite kasutamise seirekomisjoni meetmetest ja Euroopa Liidu programmidest ning taotlusvoorudest, millest kavatsetakse taotleda toetust IPCEI projektiga seotud kulude katteks ja esitada hiljemalt projektiga seotud tegevuste lõpetamisel ülevaade kavandatud esmasest tööstuslikust kasutuselevõtust ja tootmistegevusest Eestis.“ Eelpool toodud põhjustel ei ole võimalik IPCEI projektiga seotud kulusid katta teistest meetmetest või Euroopa Liidu programmidest, seega ei ole mõistlik antud sätet rakendada. Samas jääb kehtima määruse paragrahvi 26 lõike 2 punkt 15, mis sätestab, et IPCEI teatise alusel toetuse saamisel esitab toetuse saaja info teistest toetusmeetmetest taotletud ja saadud toetuste kohta hiljemalt üks kuu enne kalendriaasta algust. See aitab ühepoolt ära hoida topeltfinantseerimist ja samas suunab ettevõtjaid taotlema täiendavaid projekte, mis võivad olla seotud IPCEI projektiga. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni andmetel esitati 2023. a Eestis 273 patenditaotlust, mis oli 22% vähem kui 2022. a ning täpselt sama arv taotlusi esitati 10 aastat tagasi. Samas Soomes, Taanis ja Rootsi oli see vastavalt 9 472, 10 812 ja 21 344. Isegi kui taandada need numbrid rahvaarvule, siis lähiriikides, kes on meile innovatsioonipoliitikas eeskujuks, taotletakse ligi 10 korda rohkem patente. Rakendusuuringute programm toetab uute tehnoloogiate ja toodete arendamist, mille puhul enamasti on intellektuaalomandi kaitse oluline ning määrab ära tulevase kasu ja annab ettevõtjale tegutsemiskindluse. Seetõttu on oluline, et rakendusuuringute programmis toetust taotlevad ja rahastust saanud projektidest pööratakse enam tähelepanu intellektuaalomandi kaitsele. Määruse muudatustega soodustatakse intellektuaalomandi esmakaitset, suurendades toetuse osakaalu vähese tähtsusega abi andmise korral. Lisaks tuleb taotlejal projektiplaanis selgitada intellektuaalomandiga seotud aspekte, mida arvestatakse ka hindamisel. Eelnõuga viiakse sätted, milles viidatakse vähese tähtsusega abi andmist reguleeriva Euroopa Komisjoni määrusele nr 1407/2013, kooskõlla 1. jaanuaril 2024. a jõustunud Euroopa Komisjoni määrusega nr 2023/2831. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (625 6389, [email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonna tiimijuht Alice Liblik (5569 6862, [email protected].). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 13 punktist. Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 1 lõike 2 punkti 2, asendades viite vähese tähtsusega abi andmist reguleeriva Euroopa Komisjoni määrusele nr 1407/2013 viitega 1. jaanuaril 2024. a jõustunud määrusele nr 2023/2831. Punktiga 2 muudetakse paragrahvi 2 lõike 2 punkti 2 sõnastust, eemaldades sellest viite väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE-le), kuna grupierandi määruse artikkel 28 antaksegi vaid VKE-dele abi. Punktiga 3 täiendatakse paragrahvis 4 projektiplaani mõistet lauseosaga „intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise planeerimist“. Muudatusest tulenevalt täiendatakse ka projektiplaani vormi, milles taotleja peab selgemalt kirjeldama, kas ja milline intellektuaalomand projekti käigus tekib või omandatakse, kuidas toimub intellektuaalomandi jaotus ning kuidas planeeritakse intellektuaalomandit kaitsta. Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 8 lõike 3 punkti 1 sõnastust, kuna lühendit „VKE“ pole eelnevalt defineeritud. Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 10 lõikega 32. Täienduse vajadus tuleneb sellest, et vastavalt Euroopa Komisjonile esitatud eelteatisele kohustub Eesti riik juhul, kui eelteatise ja riigiabi loa väljastamise vahelisel ajavahemikul on IPCEI projekti eelteatisega esitatud projektiplaani tegevuste elluviimiseks eraldatud toetust üldise grupierandi määruse alusel, antud tegevused ja nendega seotud kulud IPCEI teatise alusel rakendatavast projektist maha arvama. Sellisel juhul ei ole riigiabi loas toodud maksimaalsest toetuse summast enam täiendavad mahaarvamised põhjendatud. Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 10 lõike 9 sõnastust ning täiendatakse punktidega 1 ja 2. Varasemalt kehtis intellektuaalomandi esmakaitseks nii grupierandi määruse artikli 28 kui ka vähese tähtsusega abi alusel antud toetusele ühtne toetusmäär. Selleks, et soodustada intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist, suurendatakse muudatusega vähese tähtsusega abi korral toetuse määra 80%-ni. Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 10 lõike 11 sõnastust. Muudatus eesmärk on täpsustada, et juhul kui enne IPCEI riigiabi loa väljastamist on projektile, mille kohta on esitatud IPCEI eelteatis, juba osaliselt toetust eraldatud, siis sellisel puhul rakendub 2/3 toetuse osakaalu piirang IPCEI eelteatises esitatud kogueelarve mahule. Punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 11 lõike 2 sõnastust, nähes ette, et projekti abikõlblikkuse periood peab algama mitte hiljem, kui neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeva. Täienduse vajadus tuleneb asjaolust, et määruses pole sätestatud, kui pikalt võib projekti alguse aega edasi lükata. See võib tekitada aga olukorra, kus rahastatud projekti elluviimisega alustatakse alles aasta või poolteist hiljem, mis aga tähendab seda, et riigieelarvelistest vahenditest antav toetus võib jääda kasutamata. Punktiga 9 muudetakse paragrahvi 14 lõiget 6 tulenevalt Euroopa Komisjoni määrusest 2023/2831, milles sätestatu kohaselt muutus vähese tähtsusega abi piirmäär. Vähese tähtsusega abi piirmäär on 300 000 eurot ettevõtja kohta varasema 200 000 euro asemel. Kui seni kehtinud vähese tähtsuse abi määruse puhul kehtis ülemmäär kolme majandusaasta (jooksev ja kaks eelmist) kohta, siis alates 01.01.2024 kehtib ülemmäär kolme aasta kohta ehk ülemmäära arvestatakse jooksvalt (abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi). Piirmäära arvestamisel lähtutakse ka vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreeglitest. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 14 lõige 7, sest alates 01.01.2024 kumuleeritakse Euroopa Komisjoni määruse 2023/2831 alusel antud vähese tähtsusega abi ning Euroopa Komisjoni määruse 2023/2832 alusel üldist majandushuvi teenuseid pakkuvale ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi, liites mõlema abi piirmäärad, mitte enam üldist majandushuvi teenuseid pakkuvale ettevõtjale antava abi piirmäärani. Punktiga 11 täiendatakse paragrahvi 18 lõike 6 punkti 3 sõnadega „intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust“. Muudatuse eesmärk on suunata taotlejaid intellektuaalomandi kaitsmisega seotud aspekte läbi mõtlema. Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 20 lõige 22 lähtuvalt määruse sissejuhatavas osas toodud selgitustest. Punktis 13 on rakendussäte, mille kohaselt rakendatakse nõuet kajastada projektiplaanis intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise planeerimist ning nõuet, mille kohaselt peab projekti abikõlblikkuse periood algama nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemist kuupäevast, taotlustele, mis on esitatud peale muudatuste jõustumist. Samuti hinnatakse intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust projektides, mille elluviimiseks on taotlus esitatud pärast vastava muudatuse jõustumist. Taotluste osas, mis esitati enne käesolevaid muudatusi, rakendatakse käesolevas punktis nimetatud punktide ja lõigete eelmist redaktsiooni. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni järgmiste määruste ja teatisega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/1315, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning määrust (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks; 3. Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 4. Euroopa Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga”. 4. Määruse mõjud Muudatustel on positiivne mõju IPCEI projektide elluviimisele, vähendades toetuse saaja halduskoormust. Intellektuaalomandiga seotud muudatused aitavad paremini saavutada meetme üldisemaid eesmärke, kuna suurendavad projektide hilisemat rakendatavust ja positiivset majanduslikku mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kolme IPCEI projektile on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel eraldatud 57,16 miljonit eurot, millele lisandub rakendusuuringute programmist eraldatud 10 miljonit eurot. Projektide esitatud andmetel on täiendav rahastusvajadus 1 001 024 eurot, mille ulatuses tuleb esitada riigieelarvestrateegia 2025–2028 protsessi käigus lisataotlus atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel antavale toetusele. Alternatiivselt on võimalik katta puuduolev osa rakendusuuringute programmi tekkepõhiste kulude limiidi arvelt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Rahandusministeerium kooskõlastas tingimustel, et nende märkused võetakse arvesse. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus saatis kooskõlastuse käigus märkuste tabelis toodud ettepanekud, millega on arvestatud. Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud Rahandusministeerium 1) Rahandusministeerium ei nõustu seletuskirjas Arvestatud. (lk 3) toodud väitega „pole ka enam põhjendatud Punktid 7, 12, 13 ja 14 eelnõust IPCEI projektide puhul teha rahastusotsust eemaldatud. kalendriaasta põhiselt, kuna atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel antava toetuse summa ei muutu.“. Nimelt on rahastusotsuse tegemine kalendriaasta kohta seotud asjaoluga, et erinevalt nt EL struktuurivahenditest eraldatavast toetusest (mille korral meetme toetusmaht on üldjuhul mitme aasta peale ette teada) ei ole EL HKS enampakkumistulu saadav maht järgmisteks aastateks varem teada, vaid riigi eelarvestrateegia (RES) lisas 5 ning riigieelarves tuginetakse vahendite kavandamisel enampakkumistulu prognoosile. Riigieelarve kontekstis on tegu piirmäärata kuluga (vahendeid saab kasutada selles mahus, millises neid tegelikult laekub). Kui tegelik enampakkumistulu maht osutub prognoositust väiksemaks, siis ei pruugi olla võimalik konkreetsel aastal kõigile RES lisas 5 toodud meetmetele seal määratletud toetusmahtu eraldada, vaid vajadusel korrigeeritakse toetusmahtu proportsionaalselt (halvemal juhul võib see tähendada, et osa RES-iga kavandatud mitmeaastasest toetusmahust saadakse eraldada hiljem kui algse prognoosi alusel kavandatud oli). Seepärast on iga-aastane toetuse eraldamine (ka IPCEI projektidele) seotud veendumisega, millises mahus konkreetsel aastal selle meetme jaoks enampakkumistulu kasutada saab. See asjaolu ei ole praeguseks muutunud. Seepärast ei ole asjakohane kalendriaasta põhist rahastusotsuste tegemist muuta. Eelnevast tulenevalt ei nõustu Rahandusministeerium määruse muudatuse eelnõu punktidega 7 ja 13. 2) Eelnõu p 8: praegu on eelnõus kirjas Arvestatud paragrahvi 14 lõike 6 „paragrahvi 14 lõike 6 esimeses lauses sõnastamisel ning seletuskirja vastavalt asendatakse tekstiosa „jooksva majandusaasta ja täiendatud. kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot“ tekstiosaga „ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära“, aga § 14 lõike 6 esimest lauset tuleks tervikuna muuta, sest nn horisontaalset vähese tähtsusega abi (300 000 eurot) võib alates 01.01.2024 kumuleerida ka üldhuviteenuste vähese tähtsusega abiga (750 000 eurot). Näiteks võiks § 14 lg 6 esimese lause sõnastada järgmiselt: „Taotlejale ja partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära“. Kuna eelnõuga muudetakse sätet nii, et see ei sisalda enam numbrilist vähese tähtsusega abi piirmäära, siis tuleb vähese tähtsusega abi piirmäär (300 000 eurot ettevõtja kohta mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul) lahti kirjutada seletuskirjas. 3) Eelnõu p 9: eelnõu kohaselt tunnistatakse Arvestatud paragrahvi 14 lõike 6 kehtetuks § 14 lg 7, kus olid varem kirjas vähese sõnastamisel. tähtsusega abi kumuleerimisreeglid üldhuviteenuste vähese tähtsusega abiga, kuid selle sätte kehtetuks tunnistamise asemel tuleks olemasolev tekst asendada näiteks järgmise tekstiga: „Vähese tähtsusega abi andmisel järgitakse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.“ Alternatiiv on kirjutada kumuleerimisest § 14 lõikes 6, näiteks sellises sõnastuses: „Taotlejale ja partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artiklit 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära, sealjuures võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid“. Sel juhul võib § 14 lõike 7 tunnistada kehtetuks. 4. Eelnõu p 11: õige oleks viidata § 20 Arvestatud ja parandus sisse viidud. lõikele 22 (eelnõus: § 20 lg 22). 5. Eelnõu p 14: õige oleks viidata § 22 Arvestatud ja parandus sisse viidud. lõikele 31 (eelnõus: § 22 lg 31). 6. Seletuskiri lk 2 (Regionaalne piiritletus): Arvestatud ja seletuskirja vastavalt juhime tähelepanu, et Majandus- ja täiendatud. Kommunikatsiooniministeerium on esitanud mitteametlikule kooskõlastamisele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ määruse muutmise eelnõu. Muudatusega pikendatakse meetmes rahastatavate projektide abikõlblikkuse perioodi kuni 31.08.2027. Nimetatud erand Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) rakendamisel on kokku lepitud ÕÜF juhtkomisjonis ja Rahandusministeerium antud muudatuse ka kooskõlastab. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Teeme omaltpoolt ettepaneku täiendada määrust Arvestatud. järgmiste lõigetega Määruse muudatusse lisatud punktid, mis § 10 lähtuvad antud ettepanekust. § 10 112 määruse muudatustega ei lisatud, kuna (32) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel IPCEI juhul kui atmosfääriõhu kaitse seaduse projekti elluviimiseks taotletava toetuse alusel antav toetus ei kata ära 2/3, siis maksimaalne summa ühe projekti kohta on lisarahastus on võimalik vaid läbi Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud käesoleva määruse riigieelarve seaduse lubavas otsuses määratud riigiabi maksimaalne alusel antav toetuse kaudu. summa, millest mahaarvamisi käesoleva määruse alusel riigieelarve seaduse alusel eraldatud toetuse osas ei tehta juhul, kui enne Euroopa Komisjoni lubava otsuse tegemist on IPCEI eelteatises toodud toetuse summast lähtuvalt vastav mahaarvamine tehtud, kuid arvatakse maha teistest toetusmeetmetest eraldatud toetus. (11¹) Kui IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kujunenud vastavalt lõikele 32, siis toetuse maksimaalne osakaal IPCEI projekti elluviimiseks IPCEI teatise alusel antava toetuse taotlemisel on IPCEI projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimaalse summa osakaal, mis ei ole rohkem kui 2/3 projekti IPCEI eelteatise kogueelarvest. (11²) Juhul kui käesoleva määruse alusel riigieelarve seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa on väiksem kui 2/3 projekti abikõlblikust kogueelarvest võttes arvesse lõigetes 11 ja 11¹ sätestatut, siis kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga võib toetuse maksimaalse summa katta muudest vahenditest. Nimetatud lõiked tagavad, et eelteatisega esitatud projekti osas ei ületa Vabariigi Valitsuse otsuse toodud 2/3 piirmäära ja saame juhul, kui kvoodirahadest jääb puudu, anda lisaks veel riigieelarvelisi vahendeid.