dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Konkurentsiamet
OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 30. september 2024
Viit
9-3/2024-023
Registreeritud
30. september 2024
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
9 Veevaldkond
Sari
9-3 Veevaldkonna otsused ja ettekirjutused
Toimik
9-3/2024
Vastutaja
Heliko Nava (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Hinnaregulatsiooni osakond)

Failid

  • 📎9-32024-023 30.09.2024 Otsus.asice396 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 30.09.2024 Kehtiv kuni: 30.09.2034 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust Teabevaldaja: Konkurentsiamet OTSUS 30.09.2024 nr 9-3/2024-023 Lucca Vesi OÜ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramine 1. Haldusmenetluse alustamine 06.02.2024 registreeriti Konkurentsiametis Lucca Vesi OÜ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnataotlus koos hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus) vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 57 lg 1. Lucca Vesi OÜ osutab võetud joogivee teenust Tabasalus Lucca keskuses asuvatele elamutele1. ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid: 1) tasu võetud joogivee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise eest; 3) tasu reovee puhastamise eest; 4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest; 6) abonenttasu joogivee eest; 7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest. ÜVVKS § 49 lg 2 kohaselt võib ÜVVKS § 48 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi puhastamistasu kehtestamiseks. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel 1 Kuni maikuu 2023 tegutses piirkonnas OÜ ELKE International 2 (27) liitumistasude eest tehtud investeeringud; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) Exceli tabelite kujul: „Lihtsustatud küsimustik“ ja „Veehinna lühitaotlus“2. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 3. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise soovituslik metoodika” (edaspidi Metoodika) ning avaldas selle oma koduleheküljel4. Metoodika on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Metoodika eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Metoodikat kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi. ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes. ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne 2 Küsimustikud avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine 3 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine 4 Metoodika on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade- k Metoodikat rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. 3 (27) esialgse tähtaja lõppemist. ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks. 2. Menetlusosaline Lucca Vesi OÜ (registrikood 16678483; aadress Lucca park 1, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond) põhitegevusalaks on äriregistri andmetel veekogumine, töötlus ja -varustus. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Menetluse käik 06.02.2024 registreeriti Konkurentsiametis Lucca Vesi OÜ Hinnataotlus. ÜVVKS § 58 lg 3 tulenevalt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast. Konkurentsiamet luges Lucca Vesi OÜ 06.02.2024 registreeritud Hinnataotluse nõuetekohaseks, seega algas Hinnataotluse menetluse tähtaja kulgemine 07.02.2024. 16.02.2024 saatis Konkurentsiamet Lucca Vesi OÜ-le teabe menetlejast ning soovis selgitusi elektrienergia kulu, tegevuskulude ja reguleeritava vara kohta hiljemalt 16.03.2024. 21.02.2024 registreeriti Lucca Vesi OÜ vastused ja selgitused ameti 16.02.2024 kirjale. Samal päeval soovis amet täiendavaid selgitusi elektrienergia kulu ja tegevuskulude kohta. 22.02.2024 saatis ettevõtja selgitused ameti 21.02.2024 esitatud küsimustele. Samal päeval (s.o 22.02.2024) tegi amet ettevõtjale kirjalikult ettepaneku kokkusaamiseks 04.03.2024, et arutada menetlusega seotud asjaolusid. 27.02.2024 soovis amet lisamaterjale reguleeritava põhivara kohta hindamaks veeteenuse hinda arvestatavate varade põhjendatust. Samal päeval esitas ettevõtja ameti poolt soovitud materjalid. 04.03.2024 toimus Konkurentsiametis kohtumine arutamaks hinnamenetlusega seonduvat. Kohtumisel lepiti kokku, et ettevõtja esitab täpsustavad andmed elektrienergia kulu kujunemise ning planeeritavate investeeringute kohta (selle kohta saatis amet ka samal päeval e-kirja ettevõtjale). 15.04.2024 saatis amet meeldetuletuse kirja andmete esitamiseks. 06.05.2024 esitas ettevõtja vastused ameti 04.03.2024 esitatud küsimustele elektrienergia ja reguleeritava vara kohta. 13.05.2024 pikendas Konkurentsiamet menetluse tähtaega 90 päevani. 4 (27) 15.05.2024 soovis amet, et ettevõtja esitaks käibekapitali arvutamiseks müügitulu andmed, mille ettevõtja samal päeval esitas. 30.05.2024 esitas amet kontrollarvutuse veeteenuse hinna kujunemise kohta, mille palus ettevõtjal üle vaadata. 04.06.2024 esitas ettevõtja korrigeeritud allkirjastatud hinnataotluse. 05.06.2024 saatis amet kirja Harku Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8. 20.06.2024 esitas Harku Vallavalitsus osalised vastused ameti 05.06.2024 kirjale. Vallavalitsus jättis vastamata ameti küsimusele ettevõtja Hinnataotluses kajastatud teostatud ja planeeritavate investeeringute kohta. 28.06.2024 saatis amet täpsustavad küsimused Harku Vallavalitsusele, kuivõrd vallavalitsus ei vastanud kõikidele ameti küsimustele. 11.07.2024, 24.07.2024, 12.08.2024 ning 21.08.2024 saatis amet Harku Vallavalitsusele meeldetuletuse kirjad ameti 28.06.2024 kirjale vastamiseks. 22.08.2024 saatis Harku Vallavalitsus osalise vastuse, jättes vastamata ameti küsimusele ettevõtja Hinnataotluses kajastatud 2023. aasta ja regulatsiooniperioodil planeeritud investeeringute kohta, siis ÜVVKS § 58 lg 8 lähtuvalt soovis amet 30.08.2024 uuesti kohaliku omavalitsuse arvamust, kas ettevõtja Hinnataotluses kajastatud investeeringud on kohaliku omavalitsuse arvates veeteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud (võttes arvesse olemasolevate seadmete vanust). 04.09.2024 saatis amet meeldetuletuse ameti 30.08.2024 kirjale vastamiseks. 05.09.2024 saatis Harku Vallavalitsuse veespetsialist Helena Uuspõld selgituse, et Lucca Vesi OÜ ei ole edastanud infot Harku Vallavalitsusele seadmete amortisatsiooni kohta, nende vanust ega hooldamise juhendit. Harku Vallavalitsusel puudub info antud piirkonna kohta. Omavalitsus on pakkunud välja võimaluse liituda ühisveevärgiga vastavalt arengukavale, kuid Lucca Vesi OÜ on otsustanud veevarustuse teenust ise lahendada ning jätkata kohaliku puurkaevu kaudu veeteenuse pakkumist. Veeteenust on piirkonnas vajalik pakkuda, aga vastavalt arengukavale oleks jätkusuutlik olnud investeerida Strantumiga veetoru ühendamisse ja sealt kaudu veeteenuse pakkumine. 27.09.2024 esitas Lucca Vesi OÜ korrigeeritud Hinnataotluse. ÜVVKS § 58 lg 9 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 17.02.- 22.02.2024; 27.02.2024; 05.03.-06.05.2024; 15.05.2024; 31.05.-04.06.2024; 06.06.- 05.09.2024 (kokku 168 päeva), sest puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ning kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Metoodika punkti 1.17 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hinna arvutamise aluseks regulatsiooniperioodi põhjendatud hinnakomponendid. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel. 12- kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik 5 (27) kontrollida Äriregistri teabesüsteemist5 ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12- kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hinnaotsuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 50 lg 1 loetletut, siis võib ta esitada taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks järgneva 12 kuu andmete alusel. 27.09.2024 Hinnataotluses esitatud veeteenuse hinna komponentide (tegevuskulud, kapitalikulu, tulukus ja müügikogused) ülevaade on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1). Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid Regulatsiooni- rida Veeteenuse hind ühik periood 1 Tegevuskulud kokku € 4 496,32 2 Vee erikasutusõiguse tasu € 250,00 3 Elektrienergia kulu € 570,19 4 Muud tegevuskulud € 3 676,12 5 Kapitalikulu (amortisatsioonikulu) € 1 267,05 6 Tulukus € 2 046,74 7 Lubatud müügitulu € 7 810,11 8 Järelevalvetasu € 15,62 Lubatud müügitulu koos 9 € 7 825,73 järelevalvetasuga 10 Müügikogus m3 2458 11 Tasu võetud joogivee eest (ilma km-ta) €/m3 3,18 Konkurentsiamet teostab analüüsi Lucca Vesi OÜ poolt taotletud tasu võetud joogivee eest aluseks olevatele tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele ja müügimahule (vt Tabel 1, veerg „Regulatsiooniperiood“). Konkurentsiamet on seisukohal, et Lucca Vesi OÜ poolt hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS §-s 50 lg 1 toodud nõuetele. Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad Lucca Vesi OÜ poolt taotletud veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi. 4. Taotleja üldiseloomustus Lucca Vesi OÜ osutab veeteenust Tabasalus, Lucca keskuses asuvatele elamutele alates 2023. aasta märtsikuust. Varem osutas piirkonnas teenust OÜ ELKE International (alates 01.07.2019). Hetkel Lucca keskuse tarbijatele kehtiv veeteenuse hind on kooskõlastatud OÜ-le ELKE International Konkurentsiameti 24.01.2023 otsusega nr 9-3/2023-002 (edaspidi 2023 Otsus). Kehtiva ja taotletava veeteenuse hinna võrdlus on esitatud järgmises tabelis (Tabel 2). 5 https://ariregister.rik.ee/ 6 (27) Tabel 2 Kehtiva ja taotletava hinna võrdlus Veeteenuse hind Ühik Kehtiv hind Taotletav hind Muutus % tasu võetud joogivee eest €/m3 2,14 3,18 48,6 Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamisteks põhjusteks tegevuskulude ja investeeringute suurenemine. Lucca Vesi OÜ kasutab vee ammutamiseks Lucca keskuses ühte puurkaevu. Veeteenuse tarbijad on 19 kinnistut. Veevarustuse torustike pikkus piirkonnas on 0,7 km. 5. Müügikogused ja veekadu 5.1. Müügikogused Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlustes, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügikogused on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet Metoodika punktis 4 kirjeldatud hindamispõhimõtetele. 5.1.1. Võetud joogivee müügikogus Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee müügikogus 2458 m3 Lucca Vesi OÜ on prognoosinud regulatsiooniperioodi võetud joogivee müügikoguseks 2458 m3, mis on leitud võttes aluseks 2023. aasta kümne kuu andmed ning prognoosides nende alusel vastavalt 12 kuu andmed. Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse 2458 m3 kohta Kuna ettevõtja alustas piirkonnas teenuse osutamist alates märtsikuust 2023, siis ei ole ettevõtjal täpsemaid andmeid eelnevate aastate müügikoguste osas. Regulatsiooniperioodi müügikoguse on ettevõtja prognoosinud võttes arvesse 2023. aasta kümne kuu (märts- detsember) müügikogused 2047 m3, mille alusel leidis regulatsiooniperioodi 12 kuu prognoositava müügikoguse 2458 m3 (2048/10*12=2458). Ettevõtja ei prognoosi regulatsiooniperioodil tarbijate arvu muutust. Konkurentsamet peab põhjendatuks Lucca Vesi OÜ regulatsiooniperioodiks prognoositud võetud joogivee müügikogust 2458 m3, mis on leitud eelneva aasta andmeid arvesse võttes. 5.2. Omatarbevesi ja veekadu Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus lahutada omatarbevee kogus lahutada müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad 7 (27) veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud joogivee kogust, mida kasutatakse vee- ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei arvestata müüdud vee koguse hulka. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses prognoositud omatarbevesi ja veekadu kokku 58 m3 Lucca Vesi OÜ on prognoosinud regulatsiooniperioodi omatarbevee ja veekao koguseks 58 m3. Konkurentsiameti seisukoht omatarbevee ja veekao koguse 58 m3 kohta Kuna ettevõtja alustas piirkonnas teenuse osutamist märtsikuus 2023, siis ei ole ettevõtjal täpsemaid andmeid eelnevate aastate omatarbevee ja veekao koguste osas. Regulatsiooniperioodi kogused on ettevõtja prognoosinud võttes arvesse 2023. aasta kümne kuu (märts-detsember) omatarbe ja veekao kogused kokku 48 m3, mille alusel leidis regulatsiooniperioodi 12 kuu prognoositava koguse 58 m3 (48/10*12=58). Konkurentsamet peab põhjendatuks Lucca Vesi OÜ regulatsiooniperioodiks prognoositud omatarbe ja veekao kogust 58 m3 ehk 2,3% (58x100/(2458+58)6=2,3) ammutatud veest, mis on leitud eelneva aasta andmeid arvesse võttes. 6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Metoodika järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata veeteenuse hinda järgmiseid kulusid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 6 Ammutatud vee kogus kujuneb võetud joogivee müügikoguse 2458 m 3 ning omatarbevee ja veekao koguse 58 m3 summana.(vt ka otsuse punkt 6.1.1) 8 (27) 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Metoodikast lähtuvalt jagunevad tegevuskulud: 1) muutuvkulud ehk kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest (näiteks vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu jms); 2) muud tegevuskulud ehk kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit. Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. 6.1. Muutuvkulud Metoodika punkti 5 kohaselt on muutuvkulud olulises osas sõltuvad müügikoguse muutumisest. Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid (edaspidi mittekontrollitavad kulud). Mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär), saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Metoodika punktide 5.1-5.4 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda mittekontrollitavad tasud/tasumäärad, kuid ettevõtja peab põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused, elektrienergia tarbimine jm). Lucca Vesi OÜ-l on muutuvkuludeks vee erikasutusõiguse tasu ja elektrienergia kulu. Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses prognoositud muutuvkulud 820,19 € Lucca Vesi OÜ on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks muutuvkuludeks kokku 820,19 €, millest: 1) vee erikasutusõiguse tasu 250,00 €; 2) elektrienergia kulu 570,19 €. Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude 820,19 € kohta Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Lucca Vesi OÜ poolt veeteenuse hinda lülitatavatele muutuvkuludele kulukomponentide lõikes. 6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. 9 (27) Metoodika punkti 5.2 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid. Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu 250,00 € Hinnataotluse kohaselt soovib Lucca Vesi OÜ veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 250,00 €. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 250,00 € kohta Keskkonnaloa nr L.VV/328972 kohaselt on ettevõtjal õigus ammutada vett kambrium-vendi põhjaveekihist kuni 4600 m3 aastas. Hinnataotluse kohaselt prognoosib ettevõtja ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil 2516 m3. Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikogusest, omatarbevee ja veekao kogusest ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee ja veekao kogus. Tulenevalt Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses põhjendatuks loetud võetud joogivee müügikogusest 2458 m3 (vt punkt 5.1) ning omatarbevee ja veekao kogusest 58 m3 (vt punkt 5.2) kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks 2516 m 3 (2458 + 58 = 2516). Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisa kohaselt on vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel kambium-vendi veekihist 99,34 €/tuh m3 ja kehtib ka järgmise 12 kuu jooksul. Rakendades lubatud ammutatava vee kogusele 2516 m3 vee erikasutusõiguse tasumäära 99,34 €/tuh m3, kujuneb Lucca Vesi OÜ vee erikasutusõiguse tasuks kokku 250,00 tuh € (2516 × 99,34 / 1000 = 250,00), mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. 6.1.2. Elektrienergia kulu Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 570,19 € Hinnataotluses prognoosib Lucca Vesi OÜ regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 2530 kWh ja elektrienergia kuluks 570,19 €. Ettevõtja selgitas, et mõõtepunkti 38ZEE-00285916-K elektrienergia ja võrguteenuse lepingud on sõlmitud Lucca Keskuse Ühistul. Puurkaev-pumbajaamas asuv tarbimiskoht varustab elektrienergiaga pumplat ja veetöötlust ning lisaks kanalisatsioonitrassi pumplaid, tõkkepuu avanemist ja ühistu kasutuses olevat tööruumi (elektriliste tööriistade kasutamine ja külmal ajal ruumi küte). Ettevõtja selgituste kohaselt on Lucca Keskuse Ühistu ja Lucca Vesi OÜ hinnanud, et veeteenuse osutamisega on seotud pool kogu tarbimiskoha tarbimisest. Lucca Keskuse Ühistu esitab iga kuu poole tarbitud elektrienergiakulu osas arve Lucca Vesi OÜ-le. Kuna Lucca Keskuse Ühistu ei ole käibemaksuseaduse mõistes käibemaksukohustuslane, siis sisaldab veeteenuse hinda lülitatav elektrienergia kulu ka käibemaksu. Keskmiseks elektrienergia ostuhinnaks koos käibemaksuga kujuneb 22,537 senti/kWh. 10 (27) Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 570,19 € kohta Elektrienergia kulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Elektrienergia kogus Vee-ettevõtja kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja töötlemiseks. Kuna ettevõtja alustas piirkonnas teenuse osutamist alates märtsikuus 2023, siis ei ole ettevõtjal täpsemaid andmeid eelnevate aastate tarbimiste kohta. Regulatsiooniperioodi elektrienergia tarbimise koguse prognoosib ettevõtja võttes arvesse 2023 aasta kümne kuu (märts-detsember) tarbimist 2108 kWh, mille alusel leidis regulatsiooniperioodi 12 kuu prognoositava tarbimiskoguse 2530 kWh (2108/10*12=2530). Kuna elektritarbimine on sõltuvuses käideldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud võetud joogivee müügikogusega), milleks kujunes 0,99 kWh/m3 (2530/2516=0,997). Kuna ettevõtja on leidnud regulatsiooniperioodi elektrienergia koguse ja joogivee müügikoguse oma parima teadmise järgi, võttes prognoosi aluseks 2023. aasta kümne kuu tegelikud andmed, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenusega seotud elektrienergia erikulu 0,99 kWh/m3. Lähtudes käesoleva otsuse punktis 6.1.1 põhjendatuks loetud ammutatud vee mahust 2516 m3 ja veeteenusega seotud elektrienergia erikulust 0,99 kWh/m3 kujuneb põhjendatud veeteenusega seotud elektrienergia koguseks 2530 kWh (2516 × 0,99 = 25308). Elektrienergia hind Lucca Keskuse Ühistu on elektrienergia ostulepingu sõlminud Elektrum Eesti OÜ-ga. Lepingu 5264000000 kohaselt ostetakse elektrienergiat paketiga „Börsi klõps“. Elektrienergia hinnaks kujuneb Nord Pool Eesti piirkonna tunnihind, millele lisandub müügimarginaal 0,0067 €/kWh. Ettevõtja poolt Hinnataotluses elektrienergia kulu arvutamisel kasutatud elektrienergia hinnale 0,11981 €/kWh9 hinnangu andmiseks kasutas Konkurentsiamet Nord Pool10 elektribörsi Eesti hinnapiirkonna kuu keskmiseid elektrienergia hindu perioodil september 2023 kuni august 2024 ehk taotluse esitamisele eelnenud 12 kuul (vt Tabel 3). 7 Täpsemalt: 2530/2515,56=0,99 8 Konkurentsiametile on vee mahu ja elektrienergia erikulu kohta teada andmed suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 9 0,0982*1,22=0,11981 €/kWh 10 https://data.nordpoolgroup.com/auction/day- ahead/prices?deliveryDate=latest&currency=EUR&aggregation=Daily&deliveryAreas=EE 11 (27) Tabel 3 Elektrienergia keskmised börsihinnad Rea Nord Pool Eesti hinnapiirkonna viimase €/MWh senti/kWh nr 12 kuu elektrienergia keskmised hinnad 1 2023 - September 113,46 11,346 2 2023 - Oktoober 87,37 8,737 3 2023 - November 105,20 10,520 4 2023 - Detsember 89,00 8,900 5 2024 - Jaanuar 126,48 12,648 6 2024 - Veebruar 75,52 7,552 7 2024 - Märts 68,26 6,826 8 2024 - Aprill 60,39 6,039 9 2024 - Mai 75,85 7,585 10 2024- Juuni 91,64 9,164 11 2024 - Juuli 97,97 9,797 12 2024 - August 106,95 10,695 13 Viimase 12 kuu keskmine hind 91,51 9,151 14 Lepinguline marginaal 6,70 0,670 Elektrienergia hind koos 15 98,21 9,821 marginaaliga (rida 13 + rida 14) 16 Elektrienergia hind käibemaksuga 119,81 11,981 Alates 2023.a-l on elektrienergia börsihinnad mõnevõrra stabiliseerunud (võrreldes 2022.a elektrienergia hindadega) olles vaadeldaval perioodil vahemikus 60,39 – 126,48 €/MWh. Lucca Vesi OÜ on arvutanud Hinnataotluses prognoositava elektrienergia hinna perioodi september 2023 kuni august 2024 keskmise börsihinna alusel, mis on 91,51 €/MWh ehk 9,151 senti/kWh, millele lisandub marginaal 6,7 €/MWh ehk 0,67 senti/kWh. Seega kujuneb kokku prognoositavaks ostetava elektrienergia hinnaks 9,821 senti/kWh: prognoositav börsihind 9,151 + marginaal 0,67 senti/kWh = 9,821 senti/kWh (vt Tabel 3 rida 15). Lisades elektrienergia hinnale käibemaksu, kujuneb keskmiseks hinnaks 11,981 senti/kWh (9,821*1,22=11,981). Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet regulatsiooniperioodi elektrienergia kulu kujundamisel elektrienergia hinda (elektrienergia keskmine börsihind koos müügimarginaaliga) 119,81 €/MWh ehk 11,981 senti/kWh. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt peab veeteenuse hind olema kulupõhine. Seega peab ettevõtja elektri börsihindade suurte kõikumiste tingimustes jälgima elektrienergia ostuhinna/-kulu kujunemist ja selle mõju veeteenuse hinnale. Elektrienergia börsihindade stabiliseerumisel käesolevas otsuses kasutatust madalamal tasemel on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu, võttes mh arvesse ÜVVKS § 57 lg 3 sätestatut11. 11 Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. 12 (27) ÜVVKS § 50 lg 1 sätestatud alustele, vastasel juhul on ametil õigus teha vee-ettevõtjale ettekirjutus veeteenuse hinna vastavuse viimiseks ÜVVKS-le. Korrakaitseseaduse § 28 lg 1 järgi on korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil (antud juhul Konkurentsiamet) õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda KorS § 28 lg 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. ÜVVKS § 60 lg 1 alusel võib Konkurentsiamet kehtestada vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ajutise hinna, kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS §-des 50–55 sätestatud põhimõtetele. Võrguteenuse hind12 Lucca Keskuse Ühistu ostab pumbajaama tarbeks elektrienergia võrguteenust jaotusvõrgu ettevõtjalt Elektrilevi OÜ paketiga Võrk 4. Lucca Vesi OÜ on elektrikulu arvutamisel kasutanud Konkurentsiameti poolt 28.06.2024 otsusega nr 7-3/2024-033 Elektrilevi OÜ-le kooskõlastatud paketi Võrk 4 võrgutasusid, mille tulemusel kujuneb kaalutud keskmiseks võrguteenuse hinnaks 9,098 senti/kWh (koos käibemaksuga). Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse osutamisel võrguteenuse tasu koos käibemaksuga 9,098 senti/kWh, sest see on kujunenud Konkurentsiameti 28.06.2024 otsusega nr 7-3/2024-033 Elektrilevi OÜ paketile Võrk 4 kooskõlastatud võrgutasude kohaselt. Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu13 Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lg 12 sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,145 senti/kWh14 (käibemaksuga 0,177 senti/kWh) ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lg 1 taastuvenergia tasu 1,05 senti/kWh15 (käibemaksuga 1,281 senti/kWh). Elektrienergia kulu kujunemine Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse tarbitud elektrienergia kaalutud keskmist hinda 22,537 senti/kWh (11,981 + 9,098 + 0,177 + 1,281 = 22,537). Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenuse tarbitavast elektrienergia kogusest 2530 kWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 22,537 senti/kWh tulenevalt kujuneb veeteenuse elektrienergia kuluks 570,19 € (2530 × 22,537 / 100 = 570,19). Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda elektrienergia kulu 570,19 €, kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia koguse ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna alusel. 12 Elektri hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 13 Elektri hinnas sisalduv aktsiisi ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 14 Aktsiisi määr 0,145 senti/kWh kehtib alates 01.05.2024. 15 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu 13 (27) 6.2. Muud tegevuskulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS § 50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Metoodika punktile 6. Muude tegevuskuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Metoodika punktile 6.2 kulusid, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit ning mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Muud tegevuskulud võivad sisaldada mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevaid kulusid (nt maamaks, riigilõivud, raskeveokimaks jm). Vastavalt Metoodika punktile 6.3 arvestatakse muude tegevuskulude hulka üldjuhul järgmised põhjendatud kulud: 1) ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud; 2) sisse ostetavate tööde ja teenuste kulud; 3) transpordikulud; 4) infotehnoloogia ja sidekulud; 5) tööjõukulud (koos maksudega); 6) muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada. ÜVVKS § 52 lg 2 ja Metoodika p 6.4 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest: 1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi16 (THI) dünaamikaga; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud; 3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste vee-ettevõtjate kuludega. ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Metoodika p 6.8 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse punktis 6.1 andnud hinnangu muutuvkuludele. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid. Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud 3 676,12 € Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on Lucca Vesi OÜ veeteenuse hinda lülitatavateks muudeks tegevuskuludeks regulatsiooniperioodil prognoosinud 3 676,12 €. Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude 3 676,12 € kohta Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul 16 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses. 14 (27) tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on Lucca Vesi OÜ näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et ettevõtjal on oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub Lucca Vesi OÜ, kui loomuliku monopoli, tarbijatel võimalus valida teist teenuse osutajat isegi juhul, kui Lucca Vesi OÜ kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt Lucca Vesi OÜ turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest ÜVVKS § 50 lg 1 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Konkurentsiamet märgib, et otsustamisel, kas veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud on põhjendatud, lähtub Konkurentsiamet ÜVVKS § 52 lg 1, ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alustest ning Metoodika p 6.1 – 6.8 sätestatust. ÜVVKS ja Metoodika punktid kokkuvõtlikult tähendavad, et veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest (ettevõtja poolt mõjutatavad efektiivsema majandustegevuse kaudu) ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude analüüsimisel kasutab Konkurentsiamet Metoodika p 6.5 tulenevalt kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Neid meetodeid rakendatakse ühtselt ja ühetaoliselt võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes kõikides reguleeritavates valdkondades, lisaks veeteenuse hinna analüüsimisele ka elektri- ja maagaasi võrgutasude (elektrituruseaduse § 72 lg 8, maagaasiseaduses § 23² lg 3) ning soojuse piirhindade kujundamisel. Lucca Vesi OÜ on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 3 676,12 €. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel veeteenuse hinda lülitatud muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 4). Tabel 4 Muud tegevuskulud veeteenuse hinnas 2023 (10 kuu Regulatsiooni- rida Muud tegevuskulud ühik andmed) periood 1 Analüüside kulu € 193,70 58,83 2 Remont, hooldus, töövahendid € 2 048,39 1 633,79 3 Näitude kauglugemise teenus € 121,30 146,00 4 Avariiteadete kulu (modem) € 75,00 75,00 5 Raamatupidamine € 800,00 1 200,00 6 Kindlustus € 68,99 125,00 Muud veeteenuse osutamisega seotud 7 € 234,31 437,50 kulud 8 Kokku muud tegevuskulud € 3 541,31 3 676,12 Ettevõtja ostab puurkaev-pumbamaja töös hoidmiseks ja hoolduseks vajalikud teenused sisse. Hinnamenetluse käigus esitas ettevõtja kulude tõestuseks vajaliku tõendusmaterjali arvete ja 15 (27) sõlmitud lepingute näol. Järgnevalt hindab Konkurentsiamet Lucca Vesi OÜ poolt prognoositud muid tegevuskulusid kululiikide kaupa. Analüüside kulu Ettevõtjale väljastatud keskkonnaloa L.VV/328972 kohaselt tuleb puurkaevust ammutatavat vett analüüsida üks kord kolme aasta jooksul. Veeteenuse hinda on ettevõtja soovinud lülitada analüüside kulu 58,83 € ehk 1/3 analüüside kulu maksumusest (176,50 €17/3=58,83). Kuna Lucca Vesi OÜ on arvesse võtnud joogivee analüüsimise kohustust üks kord kolme aasta jooksul ning soovinud hinda lülitada 1/3 analüüside kulu maksumusest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks analüüside kulu summat 58,83 €. Remont, hooldus, töövahendid Veeteenuse hinda on Lucca Vesi OÜ soovinud lülitada remondi, hoolduse ja töövahendite kulusid summas 1 633,79 €, mille kujunemine koos selgitustega on alljärgnev: Osutaja ja teenus Summa, € Selgitus Lucca Keskus Ühistu, krundi Pumpla kinnistu niitmine, lehtede ja lume 667,86 hooldus (osaliselt) koristamine ning üldhoolduskulu osaliselt Strantum, pumpla seadmete 720,00 Igakuine pumpla seadmete hooldus, remont hooldus, remonditööd Miridon, filtri hooldus, 216,00 Hooldustööd, võrdne eelmise aasta kuludega analüüsid Salalux, akuseadmed 29,93 akude vahetus Remont, hooldus, töövahendid 1 633,79 Lucca Vesi OÜ hinnataotlusega ja menetluse käigus esitatud selgituste ja dokumentide, mille kokkuvõte on kajastatud eelnevas tabelis, alusel on Konkurentsiamet seisukohal, et loetletud kulud on seotud veeteenuse osutamisega ning vajalikud keskkonna-, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmiseks ning teenuse varustuskindluse tagamiseks. Prognoositud kulu summad on hinnatud põhjendatud andmetele tuginedes. Seega loeb Konkurentsiamet põhjendatuks remondi, hoolduse ja töövahendite kulu summas 1 633,79 €. Näitude kauglugemise teenus Ametile on teada, et 2019.a-l võeti piirkonnas kasutusele veenäitude kauglugemise süsteem, mis tagab tarbitud veekoguste arvestuse ja arvelduse korrektsuse ning võimaldab suhteliselt kiirelt avastada lekkeid. Süsteemi nõuetekohase toimimise hooldust ja raportite koostamise teenust osutab Wisemet OÜ. Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud kauglugemise teenuse kuluks 146,00 €, mis vastab ettevõtjaga sõlmitud hinna kokkuleppele. Tarbijatele müüdud vee mõõtmine on vee-ettevõtja kohustus ning selle juures on asjakohane kasutada tänapäevaseid tehnilisi vahendeid nagu näitude kauglugemine. Arvestuste õigsuse jaoks on vajalik, et kasutatav süsteem oleks töökindel ja usaldusväärne. Eelnevat arvesse võttes peab Konkurentsiamet põhjendatuks näitude kauglugemise teenuse kulu summat 146,00 €. 17 Võetud aluseks Terviseameti veeanalüüs „Joogivee indikaatorid“ paketi hind. Küsitud hinnapakkumine. 16 (27) Avariiteadete kulu Ametile on teada, et 2020.a-l võeti piirkonnas kasutusele pumpade ja töötlusseadmete riketele operatiivseks reageerimiseks avariimodem, mis saadab ettevõtte juhile SMS-sõnumeid seadmete töö kohta. Teadete edastamine toimub Telia võrgu kaudu. Eelmise aasta kulude põhjal on ettevõtja aastaseks kulu summaks hinnanud 75 €. Kuna veeteenuse puhul on tegemist elutähtsa teenusega, mille toimepidevus on väga oluline, siis on seadmete riketele võimalikult kiire reageerimine tähtis ja see on võimalik jälgimisseadmetega. Seega peab Konkurentsiamet põhjendatuks avariiteadete kulu summas 75,00 €. Raamatupidamine Raamatupidamisteenust ostab ettevõtja sisse. Teenustasuks on lepingu kohaselt 100 € kuus ehk 1 200 € aastas. Kuna raamatupidamisteenus on ettevõtte toimimiseks ja ka veeteenuse osutamiseks vajalik kulu, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks raamatupidamise kulu summas 1 200 €. Kindlustus Ettevõtja prognoosib Lucca Keskuse puurkaevpumbamaja regulatsiooniperioodi kindlustusmakseks 125,00 € (tulekahju, tormi, vandalismi ja murdvarguse kaitse). Kuna vara kindlustamine on asjakohane ning kindlustuskaitsed on mõistlikult valitud, peab Konkurentsiamet põhjendatuks kindlustuskulu summat 125,00 €. Muud veeteenuse osutamisega seotud kulud Muudeks veeteenuse osutamisega seotud kuludeks arvestab ettevõtja veeteenuse hinnataotluse koostamisega seotud kulutusi, objekti valve (G4S) ja sidekulud kokku 437,50 €. Hinnataotluse koostamise kulud kujunevad vastavalt Männikäbi OÜ 405,00 € arvele. Ettevõtja prognoosib hinnataotluse esitamist ja ettevalmistamist kaheaastase intervalliga ning veeteenuse hinda arvestatakse seetõttu kulu 202,50 € (405,00/2=202,50). Objekti valvekulud ja telefoni kulud kujunevad vastavalt sõlmitud lepingutele ja arvetele, kokku summas 235,00 € (sh valvekulud 216,00 € ja sidekulud 19,00 €). Kokku kujuneb muude veeteenuse osutamise kuludeks 437,50 €, mida amet peab põhjendatuks. Eelnevalt põhjendatuks hinnatud tegevuskulude kogusummana peab Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse muid tegevuskulusid summas 3 676,12 € (58,83+1633,79+146,00+75,00+1 200,00+125,00+437,50 = 3 676,12), mis on põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. 7. Investeeringud ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevat ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise (välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni 17 (27) jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine. Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses kajastatud veeteenuse hinda lülitatavad ehk ettevõtja omavahenditest 2023. aastal teostatud ja regulatsiooniperioodil teostatavad investeeringud on kokkuvõtlikult esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 5). Tabel 5 Investeeringud Regulatsiooni- Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud, € 2023 periood Veenäitude kauglugemise keskus ja avariimodem 847,6018 Pumbamaja seadmepargi rekonstrueerimine 32 909,50 05.06.2024 saatis Konkurentsiamet Harku Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses aastal 2023 teostatud ja regulatsiooniperioodil planeeritud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8. 20.06.2024 vastas Harku Vallavalitsus, et Hinnataotluses kajastatud Lucca Vesi OÜ investeeringud ei ole kajastatud Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrusega nr 15 kinnitatud Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ja et arendamise kava näeb ette pikaajalistes investeeringutes Lucca piirkonna ühendamise OÜ Strantum veevõrguga. 28.06.2024 saatis amet täpsustavad küsimused Harku Vallavalitsusele, kuivõrd vallavalitsus ei vastanud kõikidele ameti küsimustele. Amet selgitas, et Konkurentsiamet on teadlik, et 2020. aastal koostatud Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021- 2032 näeb tõesti ette pikaajalise investeeringuna Tabasalu aleviku Lucca piirkonna ühendamist OÜ Strantumi veevärgiga. Arendamise kava kohaselt tuleb veevärgi ühendamiseks OÜ Strantum veevärgiga rajada Kalda/Tasuja tn ristmikult magistraaltorustik PE De110 pikkuses 540m ja ühendada see olemasolevate veetorustikega. Projekti maksumuseks on hinnatud arengukavas 62 370 €. Lucca Vesi OÜ on menetluse käigus selgitanud, et vee-ettevõtja on varasemalt suhelnud ka OÜ-ga Strantum ning OÜ Strantum ei ole olnud huvitatud antud investeeringu tegemisest ning Lucca keskuse piirkonnas opereerimisest Samas aga on OÜ Strantum pakkunud ja pakub ka edaspidi Lucca Vesi OÜ-le mõistliku hinnaga pumpla seadmete hooldus- ja remonditeenust. Hinnamenetluse materjalidest selgub, et Lucca puurkaevu ja pumbamaja hoone soetusaeg on 1991. aasta ehk need varad on vähemalt 33 aastat vanad ning pumbamaja veetöötlusseadmete soetusaeg 2007. aasta (17 aastat vanad). Ettevõtja planeerib uusi investeeringuid veevarustuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. 18 Vara võetud üle OÜ-lt ELKE International ja need on raamatupidamises võetud arvele nende jääkväärtuses. 18 (27) Keskkonnainvesteeringute Keskuse administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides19 loetakse masinate ja seadmete soovituslikuks elueaks 15 aastat, seega on Lucca Vesi OÜ pumbamaja seadmestik eeldatavat eluiga ületamas. ÜVVKS § 58 lg 8 lähtuvalt soovis Konkurentsiamet 28.06.2024 kirjaga veel kord kohaliku omavalitsuse arvamust, kas eeltoodud ja ettevõtja Hinnataotluses kajastatud investeeringud on kohaliku omavalitsuse arvates veeteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud (võttes arvesse olemasolevate seadmete vanust). Samuti soovis amet informatsiooni, millal näeb kohalik omavalitsus kui arengukava koostaja ette Tabasalu aleviku Lucca piirkonna ühendamist OÜ Strantumi veevärgiga (arvestades muuhulgas, et arendamise kava vaadatakse üle ja ajakohastatakse vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui iga nelja aasta järel). Valla vastuse ja selgituste esitamise tähtajaks määras amet 08.07.2024. 11.07.2024, 24.07.2024, 12.08.2024 ning 21.08.2024 saatis amet Harku Vallavalitsusele meeldetuletuse kirjad ameti 28.06.2024 kirjale vastamiseks. 22.08.2024 saatis Harku Vallavalitsus vastuse, milles selgitas muuhulgas, et on algatatud Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava üle vaatamine ning selle käigus otsustatakse, kas Lucca piirkonna ühendamine liigub lühiajalisse investeeringute kavasse. Kuna Harku Vallavalitsuse väitel kumbki Lucca piirkonna veeteenuse pakkuja ei ole avaldanud soovi taristu üle anda või ei ole avaldanud soovi sarnaselt kanalisatsioonile osta veevarustus sisse OÜ-lt Strantum, siis leiti 22.08.2024 vastuskirjas, et suure tõenäosusega jääb antud investeering pikaajalisse kavasse. Antud investeeringu tegemise eelduseks olevat kliendi tekkimine, mõistlik ei ole ehitada lihtsalt tühjalt seisvat toru. Veel selgitas vallavalitsuse ametnik, et Harku Vallavalitsus ei näe, et pikaajalises plaanis oleks oma puurkaevuga väikese veeühistu pidamine jätkusuutlik ning puurkaevu rekonstrueerimise asemel saaks Lucca Vesi OÜ pakkuda vett arengukava kohase20 liitumise kaudu. Kuivõrd vallavalitsus jättis ikka 22.08.2024 kirjas esitamata oma arvamuse ameti küsimustele ettevõtja Hinnataotluses kajastatud investeeringutele kohta, siis ÜVVKS § 58 lg 8 lähtuvalt soovis amet 30.08.2024 uuesti kohaliku omavalitsuse arvamust, kas ettevõtja Hinnataotluses kajastatud investeeringud on kohaliku omavalitsuse arvates veeteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud (võttes arvesse olemasolevate seadmete vanust). 04.09.2024 saatis amet meeldetuletuse ameti 30.08.2024 kirjale vastamiseks. 05.09.2024 saatis Harku valla veespetsialist Helena Uuspõld järgmise selgituse: …„Lucca Vesi 19 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead. 2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul). 20 Ameti kommentaar: 2020. a-l kinnitatud Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 näeb ette pikaajalistes investeeringutes Lucca piirkonna ühendamise OÜ Strantum veevõrguga. ÜVVKS kohaselt vaadatakse arendamise kava üle ja ajakohastatakse vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui iga nelja aasta järel (2020.a aredamise kava kinnitamisest möödub 4 aastat detsembris 2024). Vallavalitsuse vastuskirjadest ei selgunud ajakohastatavas kavas (22.08.2024 vallavalitsuse kirja kohaselt algatatud, kinnitamata) Lucca piirkonna jätkusuutliku veevarustuse kavandamise asjaolud ja perspektiiv. 19 (27) OÜ ei ole edastanud Harku Vallavalitsusele seadmete amortisatsiooni aega, vanust ega hooldamise juhendit. Harku Vallavalitsusel puudub info antud piirkonna kohta. Omavalitsus on pakkunud välja võimaluse liituda ühisveevärgiga vastavalt arengukavale, kuid Lucca Vesi OÜ on otsustanud veevarustuse teenuse ise lahendada ning jätkata kohaliku puurkaevu kaudu veeteenuse pakkumist. Veeteenust on piirkonnas vajalik pakkuda, aga vastavalt arengukavale oleks jätkusuutlik olnud investeerida Strantumiga veetoru ühendamisse ja sealt kaudu veeteenuse pakkumine.“ Konkurentsiamet võttis oma seisukoha kujundamisel arvesse järgmised asjaolud: - Kohalikult omavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt ei ole Lucca Vesi OÜ 2023. a-l teostatud ja regulatsiooniperioodil planeeritavad investeeringud kajastatud kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Kohalik omavalitsus on alustanud Harku valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arendamise kava ülevaatamist, aga tegemist on pikemaajalise protsessiga, mis ei lõppe suure tõenäosusega käesoleva hinnamenetluse ajal. Hetkel kehtib Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrusega nr 15 kinnitatud Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, mis näeb ette alles pikaajalistes investeeringutes Lucca piirkonna ühendamise OÜ Strantum veevõrguga. Vald on oma vastustes (nt 22.08.2024 vastuskiri) märkinud, et suure tõenäosusega jääb Lucca piirkonna ühendamine OÜ Strantum võrguga ka uues arengukavas pikaajaliseks investeeringuks21. - Lucca Vesi OÜ seadmed on amortiseerunud- Lucca puurkaevu ja pumbamaja hoone soetusaeg on 1991. aasta ehk need on vähemalt 33 aastat vanad ja pumbamaja veetöötlusseadmetel 2007. aasta (17 aastat vanad) ning ettevõtja planeerib uusi investeeringuid veevarustuse jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks; - Ettevõtja esitas hinnamenetluse käigus hinnapakkumise tõendamaks regulatsiooniperioodil planeeritava investeeringu maksumust. Tulenevalt elutähtsa teenuse jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamise vajadusest, ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kaalutlusõigusest, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas Lucca Vesi OÜ poolt aastal 2023 teostatud ja regulatsiooniperioodil planeeritavad investeeringud omavahenditest summas 33 757,10 € (847,60 + 32 909,50 = 33 757,10). 8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja kapitalikulu ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. 21 Pikaajaliseks investeeringuks loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavades ajavahemikku 4-12 aastat. Lühiajaliseks investeeringuks loetakse kuni 4 aasta jooksul tehtavaid investeeringuid. 20 (27) Metoodika p 7.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Metoodika p 7.7 järgi arvestatakse teistele vee- ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p 7.2 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka järgmist: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 3) liitumistasudest soetatud põhivara; 4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi. Metoodika p 7.14 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus, võttes arvesse Metoodika punktis 7.7 sätestatut. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Metoodika p 7.12 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK, kus: RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara. Metoodika p 1.15 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. Metoodika p 7.10 kohaselt on kapitalikulu (põhivara kulumi) arvestamise eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Metoodika p 7.14 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. 21 (27) Põhjendatud tulukus ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab. Metoodika p 8.4 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - kaalutud keskmine kapitali hind (põhjendatud tulunorm WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“22. Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%. 8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara ja kapitalikulu Alljärgnevalt annab Konkurentsiameti hinnangu Lucca Vesi OÜ poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. Hinnataotluses esitas ettevõtja regulatsiooniperioodi veeteenuse põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 13). ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p.-dest 1.18 ja 1.20 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult Lucca Vesi OÜ omavahendite arvelt soetatud veeteenuse põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid. Tabel 6 Veeteenuse osutamiseks kasutatav ja hinda lülitatav põhivara Regulatsiooni- rida Veeteenuse põhivara ühik periood 1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses € 847,60 2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses € 678,08 3 Investeeringud € 32 909,50 4 Kapitalikulu (põhivara kulum) € 1 267,05* 5 Keskmine kuluminorm % 7,1** 6 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus € 33 757,10 7 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus € 32 320,53 * Investeering planeeritakse regulatsiooniperioodi teisel poolel, seega on põhivaral hinda arvestatud pool aastasest kulumist **Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 6) / 2] × 100. 22 Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee. 22 (27) Lucca Vesi OÜ Hinnataotlusega esitatud andmeid investeeringute kohta on käsitletud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas p-s 7 põhjendatuks aastal 2023 teostatud ja regulatsiooniperioodil teostatavaid veeteenustega seotud investeeringuid summas 33 757,10 €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist (vt Tabel 6) nähtub, et regulatsiooniperioodi lõpus on ettevõtja vahenditest soetatud veeteenuse hinda lülitatud vara soetusmaksumus 33 757,10 € ning jääkmaksumus 32 320,53 € (vt Tabel 6 read 6 ja 7). 8.2. Kapitalikulu ja reguleeritav vara Lucca Vesi OÜ poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 1 267,05 € Hinnataotluses soovib Lucca Vesi OÜ veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 1 267,05 €. Konkurentsiamet seisukoht kapitalikulu 1 267,05 € kohta ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab põhivara kulum. Metoodika p 7.14 kohaselt kasutatakse kapitalikulu (põhivara kulumi) leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit, mis on arvestatud reguleeritavalt põhivaralt. ÜVVKS § 54 lg 2 kohaselt lähtutakse põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb Lucca Vesi OÜ veeteenuste varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 1 267,05 €. Veeteenuse varade keskmiseks kapitalikulunormiks kujuneb esitatud andmete kohaselt 7,1% (vt Tabel 6 rida 5 veerg regulatsiooniperiood) ehk varade keskmiseks elueaks on 14,1 aastat (100 / 7,1 = 14,1). Konkurentsiameti hinnangul on Lucca Vesi OÜ poolt kasutatud kapitalikulunormid sarnased teiste vee-ettevõtjate poolt sarnastele varadele rakendatavate kuluminormidega. Kuna Lucca Vesi OÜ veeteenuse osutamiseks kasutatavate seadmete kuluminormid on sarnased teiste vee-ettevõtjate kasutatavate normidega, siis peab Konkurentsiamet Lucca Vesi OÜ poolt rakendatavaid kapitalikulunorme põhjendatuks. Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks Lucca Vesi OÜ rakendatavad kapitalikulunormid ning määratlenud ettevõtja omavahendite arvel soetatud / soetatava veeteenuse osutamiseks kasutatava ja vajaliku põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 6 rida 1), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks Lucca Vesi OÜ omavahendite arvelt soetatud/ soetatavatelt põhivaradelt arvestatud kapitalikulu summas 1 267,05 € lülitamist veeteenuse hinda. Reguleeritav vara Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust leiab Konkurentsiamet Lucca Vesi OÜ reguleeritava vara väärtuse lähtudes ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 7. Metoodika p 7.12 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. 23 (27) Käesoleva otsuse punktis 8.2 määratles Konkurentsiamet Lucca Vesi OÜ omavahenditest soetatud/ soetatavate veeteenuse põhivarade koosseisu, mille jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpu seisuga on 32 320,53 € (vt Tabel 6 rida 7 veerg regulatsiooniperiood). Kuna ettevõtjal puuduvad andmed viimase kolme majandusaasta müügitulude kohta, siis võtab ettevõtja aluseks 2023. aasta müügitulu 5 417,73 €. Sellest lähtuvalt on käibekapital 270,89 € (5417,73 × 5 / 100 = 270,89). Seega kujuneb reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 32 320,53 € + käibekapital 270,89 € = 32 591,41 €. Konkurentsiamet peab põhjendatuks Lucca Vesi OÜ veeteenuse reguleeritava vara väärtust summas 32 591,41 €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. 8.3. Põhjendatud tulukus Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses veeteenuse hinda lülitatud tulukus 2 046,74 € Lucca Vesi OÜ esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 2 046,74 €. Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse 2 046,74 € osas Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5, s.t et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Lucca Vesi OÜ on Tabasalus, Lucca keskuses veeteenust pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee- ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Metoodika p 1.20 ja 7.12 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse punkt 8.2). Metoodika p 8.2 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks Lucca Vesi OÜ veeteenuse reguleeritava vara väärtuse summas 32 591,41 €. ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 8.4 lähtuvalt kujuneb tulukus rakendades reguleeritava vara väärtusele 32 591,41 € põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28% kujuneb veeteenuse tulukuseks 2 046,74 € (reguleeritav vara 32 591,41 tuh € × WACC 6,28% = 2 046,74 €). Lucca Vesi OÜ lülitab veeteenuse hinda tulukust 2 046,74 €, mis on võrdne ÜVVKS põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalse summaga. ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Lucca Vesi OÜ Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt ei ole ettevõttel regulatsiooniperioodil laenukohustusi. 24 (27) Eeltooduga on Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt kontrollinud, et Lucca Vesi OÜ veeteenuse hinnas kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt põhjendatud ulatuses 2 046,74 €. 9. Veeteenuse hind Metoodika punkti 3.3 järgi on veeteenuse hinna arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud), mis arvutatakse põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse alusel alljärgneva valemiga: Tlubatud = MK+TK+PK+PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud TK - muud tegevuskulud; PK - põhivara kulum (kapitalikulu); PT - põhjendatud tulukus. Metoodika punkti 3.4 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: 𝑇𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣 = 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣)𝑛 kus: Tlubatud+jv - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Metoodika punktist 3.5 leitakse konkreetsed veeteenuse hinnad/tasud konkreetse veeteenuse lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel vastava teenuse müügikogusega: 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣)𝑛 ℎ𝑖𝑛𝑑𝑛 = [€/m3, €/tk] , 𝑚𝑛 kus: 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣)𝑛 - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava veeteenuse müügikogus regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind/tasu regulatsiooniperioodil. Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud Lucca Vesi OÜ poolt prognoositud müügikoguse, punktis 6 tegevuskulud, punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal kujuneb veeteenuse hind alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 7). 25 (27) Tabel 7 Veeteenuse hinna kujunemine Tasu võetud joogivee rida Veeteenuse hind ühik eest 1 Müügikogus m3 2458 2 Tegevuskulud kokku € 4 496,32 2.1 Vee erikasutusõiguse tasu € 250,00 2.2 Elektrienergia kulu € 570,19 2.3 Muud tegevuskulud € 3 676,12 3 Kapitalikulu € 1 267,05 4 Tulukus € 2 046,74 5 Lubatud müügitulu € 7 810,11 6 Järelevalvetasu € 15,62 7 Lubatud müügitulu järelevalvetasuga € 7 825,73 8 Veeteenuse hind €/m3 3,18 KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine; 2) purgimisteenuse osutamine ÜVVKS § 47 tähenduses; 3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega. KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga. Kuna Lucca Vesi OÜ osutab tegevuspiirkonnas ainult võetud joogivee teenust ning vee- ettevõtja tegevuskulud on seotud ainult vee tootmise, puhastamise ja edastamisega tarbijatele, on ettevõtja lülitanud kõik veeteenusega seotud kulud võetud joogivee teenuse hinda. Järelevalvetasu ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadus. KonkS § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on 26 (27) veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu riigieelarvesse. Lucca Vesi OÜ on lähtuvalt KonkS § 531 ja 532 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud Hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 15,62 € (vt Tabel 7 rida 6), mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule. Võttes arvesse, et vee-ettevõtjal lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 15,62 € veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 7 rida 7). Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et Lucca Vesi OÜ on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujundatud lubatud müügitulu lähtuvalt võetud joogivee teenusele lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja KonkS § 181. Veeteenuse müügitulu järelevalvetasuga (vt Tabel 7 rida 7) jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud müügimahuga on saadud tasu võetud joogivee eest. 10. Lubatud müügitulu taotletavate veeteenuste hindadega Vastavalt Metoodika punktile 3.6 kontrollib Konkurentsiamet, et kõigi taotletud veeteenuse hindade ja müügikoguste korrutiste summa ei ületaks põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse summana kujunenud lubatud müügitulu (koos järelevalvetasuga). Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et veeteenuse hinnaga saadav planeeritav tulu 7 816,44 € (2458× 3,18= 7816,44) ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujunenud lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 7 825,73 € (vt Tabel 7 rida 7). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 30, ÜVVKS § 48-55, ÜVVKS § 58 ning Metoodikast otsustan: määrata Lucca Vesi OÜ taotletud veeteenuse hind: tasu võetud joogivee eest 3,18 €/m3. ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-ettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes. Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse 27 (27) hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Saul hinnaregulatsiooni osakonna juhataja hinnaregulatsiooni osakond
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →