Põhja Ringkonnaprokuratuur · 14. august 2023
- Viit
- PRP-15/23/4111
- Registreeritud
- 14. august 2023
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- PRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- PRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- PRP-15/2023
- Vastutaja
- Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 11.08.2023, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 23231750930
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxxx Xxxxxx xxxxxxxxxxxxx
Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui
I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur
III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2 ehk kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo toimepanemise
eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad
asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta,
et kahtlustatav on täielikult oma süüd tunnistanud (KarS § 57 lg 1 p 3), süü suuruse hindamisel
tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära,
kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud, tekitatud vigastused on kerged,
kannatanu ei ole soovinud kahtlustatava vastu mingeid ütlusi anda.
Teoga ei tekkinud varalist kahju, kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi (III).
Menetluskulud summas 64.80 eurot jäävad kahtlustatava kanda (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus
kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest
loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt: temal puuduvad igasugused
kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaal- või
väärteokorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt kohaldatud KrMS §-e 202, 203
või 2031 st menetlust oportuniteedi korras lõpetatud. Piisavat eripreventiivset mõju omab
prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus: edaspidisest vägivallast hoidumine. Samuti
omab mõju kriminaalmenetlus kui selline. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh
kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt
asjaolust, et ei enne ega pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud episoodi pole kahtlustatava
ja kannatanu vahel rohkem füüsilisi konflikte olnud. Puudub igasugune alus arvata, et
kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kellel arutlusalusele intsidendile
järgnevalt pole uusi konflikte olnud, võib tulevikus toime panna uusi kuritegusid. Avalik huvi
käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav
avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud. Riik on niisiis isiku käitumisele
operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on tänaseks
uusi konflikte vältinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas
mõttes karistusliku mõjuga kohustuse. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse
lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.
KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada
kahtlustatavale asjakohane kohustus, nt maksta kindel summa riigi tuludesse või teha
üldkasulikku tööd. Käesoleval juhul asetatakse esiteks kohustus tasuda menetluskulud ning
teiseks hoiduda edasisest vägivallast.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi
puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231750930 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on
hoiduda edaspidi Xxxxx Xxxxxx suhtes vägivalla tarvitamisest.
Tähtajaks määrata 12 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 11.08.2024 (k.a).
3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.
4. Asitõendid: 3 tk CD-d jäetakse toimiku materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: puuduvad
6. Kriminaalmenetluse kulud: 64.80 eurot, hüvitab kahtlustatav hiljemalt 11.02.2024.
7. Käesolev määrus saata: kannatanule: XXxx Xxxxxxx (KrMS § 206 lg 2)
8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus
kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest
• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)
• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)
• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema
kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1
Kaspar Urmas Oja
prokurör
Kui isik rikub talle käesoleva määruse punktis 2 toodud kohustust, siis prokurör uuendab
kriminaalmenetluse.
Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,
mulle on selgitatud kohustuse rikkumise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia kätte saanud.
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
1
Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания
содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать
ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.
If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination
of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.