Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 07.08.2023, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 23231551320
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx XXxxxx xxxxxxxxxxxx
Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui
I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur
III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo
toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad
asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta,
et kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel süüd ja väljendas kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3), selgitas,
et tema tegutses hetkeemotsiooni ajel ning oli alkoholijoobes. Süü suuruse hindamisel tuleb
arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.
Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei oma kahtlustatava suhtes enam pretensioone, ei soovi
kriminaalmenetlust, vaid leppimist, kahtlustatav on vabandanud, kuriteoga
kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud.
Teoga ei tekkinud varalist kahju, kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi (III), menetluskulusid ei
tekkinud (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus
kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest
loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt.
temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi
varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt kohaldatud KrMS
§-e 202, 203 või 2031 st menetlust oportuniteedi korras lõpetatud. Piisavat eripreventiivset mõju
omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus: osaleda pikaajalistel nõustamistel.
Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel
kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse
esemeks olnud episoodi st 2 kuu jooksul pärast konflikti ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel
rohkem füüsilisi konflikte olnud. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt
kriminaalkorras karistamata isik, kes tegutses enda hinnangul vastastikuses konfliktis ning
kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb toime uusi
kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et
tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud.
Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma
teost aru saanud, on lubanud konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud. Samuti on isik
vabatahtlikult võtnud eripreventiivsed ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustused.
Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse
osas mingeid negatiivseid signaale. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma
ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus
kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.
Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi
puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231551320 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on
a) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga
numbril 6606077, osaleda nõustamistel nõustaja ette nähtud mahus (mitte vähem
kui 5 korda) ning vajaduse ilmnemisel läbida nõustaja poolt suunatud
sotsiaalprogramm.
b) anda regulaarselt alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse ja
edastada tulemused prokuratuurile (
[email protected] või Lubja 4,
Tallinn) järgmiselt:
• Anda analüüs hiljemalt 14.08.2023,
tulemused edastada hiljemalt 21.08.2023
• Anda analüüs 07.-14.11.2023,
tulemused edastada hiljemalt 21.11.2023, näit ei tohi ületada 200 ng/ml.
• Anda analüüs 07.-14.02.2024
tulemused edastada hiljemalt 21.02.2024, näit ei tohi ületada 125 ng/ml.
• Anda analüüs 07.-14.05.2024,
tulemused edastada hiljemalt 21.05.2024, näit ei tohi ületada 50 ng/ml.
Tähtajaks määrata 10 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 07.06.2024 (k.a).
3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.
4. Asitõendid: DVD-d 2 tk jäetakse toimiku materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: puuduvad
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad hüvitada kahtlustatava poolt
7. Käesolev määrus saata:
• kannatanule: Xxxxx XXxxx (KrMS § 206 lg 2)
• teadmiseks DELTA kaudu nõustajale Roman Krõlov.
8. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi
korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6)
9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus
kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
10. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest
• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)
• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)
• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema
kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1
Kaspar Urmas Oja
prokurör
Kui isik ei täida talle käesoleva määruse punktis 2 toodud kohustusi tähtaegselt, siis
prokurör uuendab kriminaalmenetluse.
Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,
mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia kätte saanud.
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
1
Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания
содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать
ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.
If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination
of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.