Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukoht liiklusseaduse muutmise seaduse kohta

5466715 -898525 0 0 Lp Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 27 .0 6 .2023 nr 1-3 / 92 Eesti Põllumajandus-Ka ubanduskoja seisukoht liiklusseaduse muutmise seaduse kohta L ugupeetud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK) on Eesti suurim põllumajandus-, toidutööstuste, maa- ning metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, koos liikmesorganisatsioonidega kuulub organisatsiooni üle 7000 liikme. E PKK on tutvunud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga . Esitame eelnõule o malt poolt tagas iside ning teeme ettepaneku täiendada eelnõud punktiga , mille kohaselt lisatakse liiklusseadus e §-i 2 lõige 59 1 mõiste põllumajandusveok. Ettepanek: K ehtestada teekasutustasude määrade osas erisuse d põllumajandus es kasutavatele veokitele , arvestades proportsionaalsuse printsiipi Eelnõu peamiseks eesmärgiks on kehtesta da veoauto teekasutustasu d EL-i direktiivis kehtestatud maksimummäärade ulatuses. Põhjen dusena tuuakse välja veoautode energiatõhususe parandami ne ning negatiivse keskkonnamõju vähendami ne. Teekasutustasude määramise rakenda mise aluseks on „saastaja maksab“ printsiip . Enamus EPKK liikmetele jääb arusaamatuks, miks Eesti on otsustanud kehtestada teekasutustasude puhul maksimum määrasid? Põhjendus ei ole leitav ka eelnõu seletuskirjast. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja 2021.a laekunud teekasutustasud ning märgitakse ära, et teekasutustasu kehtestamine mõjutab ka põllumajandusettevõtjaid . S eletuskirja järgselt o li n ende kulu 2020.a on 140 511 eurot aastas ja a asta n e teekasutustasu suuren eb ühte N2-kategooria veoautot omava põllumajandusettevõt t e jaoks väidetavalt vaid 0,12%. Meie arvates ei näita selline hinnang realistlikku olukorda ja on eksitav. K orrek tne on välja tuua erinevatesse EURO-heite klassidesse kuuluvate ja erisuurus ega veokite tasumäärade muutused koos erinevate võimalike kasutusaegadega . Hetkel kehtivate teekaustus määrade ga on t eekasutustasu , mis arvestab nn veoki kaalu , sildade arvu ja heitegaasi klassi , nt kuue- sillalise EURO 4 keskkonnanõuetele vastava autorongi päevapileti eest 12 eurot . Uue määra järgi on vastav päevane tasu 26 eurot , mis on üle kahe korra suurem ehk maksu tõus on 116 %. Kvartaal s e “pileti” ostmisel on hin natõus võrreldes päevapiletiga väiksem kasvades 275 eurol t 325 euro ni , mis teeb hinnatõus uks 18%. Ka a asta n e teekasutustasu määr tõuseb 1 8%, kalline des 1100 e urolt 1300 e uro ni , kuid põllumajandustööde spetsiifikast tulenevalt kasutatakse põllumajandustöödeks sõidukeid valdavalt 10 kuni 90 päeva aastas , mistõttu ei ole aastaring set maks u põllumajandusettev õtjatel mõttekas kasutada. Tee reaalse kasutuse mõistes on põllumajandusettevõtjale kõige otstarbekam maksta teekasutusmaksu päevade kaupa . K una päevapileti hinnatõus on neli korda suurem ja päevane teekasutus maks mitu korda kallim, on paljudele põllumajandusettevõtjale soodsam osta siiski kvartaalne pilet, mi llele tegelikkuses aga igapäeva ne vajadus puudub ja nii makstakse teekasutusmaksu ebaproportsionaalselt palju ja põhimõtteliselt seisva veoki eest. Põllumajandusettevõtetes teosta tav at logistika t , mis on äärmiselt sõltuv välistest tingimustest, ei saa võrrelda spetsialiseerunud transpordiettevõtete ja -teenusepakkujatega ning seetõttu ei saa ka kehtestada tasumäärasid samadel alustel. Lisaks kasutatakse põllumajandussektoris veokeid oma territooriumil (näiteks põllul) ja oluliselt vähem avalikel teedel. S ee ga on koormus avalikele teedele selle võrra väiksem ning seda tuleb teemaksutasu kogumisel ka arvesse võtta. Põllumajanduses on veokite aastane läbisõit ca 10 korda väiksem kui igapäevaselt transporditeenust pakkuvas ettevõttes . Just selle tõttu pole ka majanduslikult võimalik põllumajandusettevõtjal oma sõidukiparki piisavalt kiiresti uuendada , et soetada kõrgematele EURO nõuetele vastava i d masinad ning kasutatakse valdavalt transpordiettevõtete kasutatud masinaid. Lisaks on põllumajanduses vajalikke sõite täpselt ajastada ja planeerida väga keeruline, sest p õllumajandustööd on hooajalised ning sõltuvad ilmast ja aastaajast, millal j a milliseid välitöid on võimalik teha. Nt on sel aasta põuast tingitud vedude maht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt väiksem. Lisame siinkohal ka täiendava fakti, et põllumajandusettevõtted ei saa kasutada sisse ostetavat logis t ikateenus t transpordiettevõttelt , sest teenus e kasutuse aega ei saa ette ennustada – on aegu kui teenust ei kasutata üldse ning aegu kui teenusevajajaid on tuhandeid. Põllumajandusettevõtetes teostatavat logistika, mis on äärmiselt sõltuv välistest tingimustest, ei saa võrrelda spetsialiseerunud transpordiettevõtete ja -teenusepakkujatega ning seetõttu ei ole õige kehtestada tasumäärasid samadel alustel. Eelnõu eristab teekasutustasude määrasid vastavalt EURO heiteklassidele , mida m a dalam klass seda kõrgem tasumäär. Kindlasti on diferentseerimine mõistlik, kuid siinkohal tuleks hinnata millised on Eestis enam kasutatavad veoki d ning milline on nende veokite kasutusala ehk kas madalama heiteklassiga veok eid saab üldse teatud töödeks kasutada. N ii tõid EPKK liikmetest toidu tööstused välja, et gaasil või elektril tööta vate veokite läbitav vahemaa tankimiseta või laadimiseta on vaid 400-500 km, mis nt piima kokku kogumiseks on liiga lühike distants , et teenust efektiivselt teostada . Liiga lühikesed distantsid pikendavad kokkuvõttes hoopis kogu teepikkust , mis on selgelt vastuolus direktiivi eesmär giga vähendada negatiivset keskkonnamõju . Kindlasti tuleks siinkohal märkida , et põllumajanduse ja toidutootmise puhul on tegemist toidujulgeoleku kindlustamisega. Seetõttu on oluline teekasutustasude määrade kehtestamisel võtta arvesse valdkondlikku spetsiifikat kehtestades teekasutustasud põllumajandus ja toiduainete sektorile väiksemas määras võimaldades paindlikumat (elektroonilist päevapõhist) teetasu maksmist. Eelnõu seletuskirjas ei ole m õjude hindamisel välja toodud, et kuidas teekasutustasu määrade tõstmisel on arvestatud muude veokite maksudega. Nii kogutakse lisaks teekasutusmaksule ka raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise ja suurema registri- või täismassiga veoautosid ning ühe või enama haagisega 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorongid, mida vedav veoauto on registreeritud liiklusregistris kui raskeveok. Kuivõrd raskeveokimaks on Eesti riigi kehtestatud maks, siis on õigustatud küsida kas teekasutustasu kehtestamisega on tegemist raskeveokite topelt maksustamisega? Tulenevalt eespool toodust teeme ettepaneku põllumajandusettevõtetes olevatele sõidukitele, vabastada raskeveokimaksust põllumajandusettevõtete omanduses olevad sõidukid , mis on kasutuses oma ettevõttele vajalike vahendite ja saagi transpo rdiks , kuna makstakse enamus aega kasutuses mitte olevate sõidukite eest. Ühe olulise puudusena leiame, et mõjude hindamisel ei ole hinnatud teekasutustasude tõstmisega kaasnevaid kaudseid mõjusid. Nimelt on oluline ära märkida, et transpordi teenuseid kasutavad kõi k toidutootmise ja töötlemisega seotud ettevõtted. Kui teekasutustasu määrad suurenevad, tõstavad transpord i teenuse pakkujad teenusehindu, mis lõpuks kanduvad omakorda ka toidukaupade hindadesse. Ettepanek: Lisada liiklusseadusesse uus mõiste põllumajandusveok Käesoleva l iiklusseaduse muudatusettepanekuga püütakse mh ellu viia ka Roheleppe eesmärk e suurendada kliimaneutraalsust ja vähendad a CO2 heitmeid. Olukorras, kus põllumajanduse ja toidutootjate k ulud kasvavad kiiresti kõigil tasanditel, esmajoones energia ja kütuse osas koos tootjahindade langusega, seab selline stsenaarium paljud põllumajandusettevõtted suure kulusurve alla, mis vajab lahendamist. Üheks võimaluseks on põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmi n e läbi kuluefektiivsemate transpordiliikide kasutuselevõtu. Selleks tarbeks on mitmetes EL liikmesriigis nagu Holland, Tšehhi, Saksamaa jt kasutusel spetsiaalselt põllumajandustöödeks ja põllumajandustoormete transpordiks loodud veokite liik - põllumajandusveok (levinum nimi Agrotruck ), millele on laiendatud samad soodustused nagu trak t o r ilgi. Siinkohal teeme ettepaneku sätestada Eesti liiklusseaduses mõiste põllumajandusveok ning luua registris eraldi masinaliik "põllumajandusveok" , mis on oma olemuselt auto alusel valmistatud, põllutöödeks ettenähtud madalsurverehvidega varustatud ratastega eritöömasin, millel on vähemalt kaks veotelge ja mille maksimaalne liikumiskiirus ei ületa 65 km/h . Põllumajandusveokile tuleb meie a rvates kehtestades samad soodustused nagu on traktoritel, mis veavad põllumajanduslikku toodangut põllult farmi ja farmist põllule. Eriti oluline on erimärgistatud kütuse kasutamise lubamine ning raskeveoki ja teekasutustasude mitte rakendamine põllumajanduses kasutavatele eriveokitele ehk "põllumajandusveokile". Läbi sellise erandi kehtestamise on võimalik motiveerida põllumajandustootjaid investeerima kulu- ja keskkonnasäästlikematesse transpordivahenditesse. Põllumajandusveoki eeliseks traktori ees on oluliselt väiksem kütusekulu, mis ilmneb eelkõige transpordi l pikkadel vahemaadel maanteel ja kergel maastikul. Näiteks võime siia tuua ühe keskmisest suurema põllumajandusettevõtte näite , k us piimakarja pidamiseks tuleb vedada aastas 30 tuhat tonni rohumassi. Kui kasutada traktorite asemel põllumajandusveokeid, mille kütusekulu km kohta on 24% väiksem kui traktoril, võib ainuüksi sell ise koguse rohumassi transpordi lt hoida kokku 7900 kg fossiilset kütust. Lisaks veab sama põllumajandusettevõt ja põllule ka ca 70 tuhat tonni vedelsõnnikut , mida on ilmselgelt keskkonnas äästlik um teha põllumajandusveokiga kui traktoritega. Selline kalkulatsioon näitab selgelt, et logistika optimeerimine läbi tehnoloogilise muutuse vähendab fossiil sete kütus te kasutamist ja aitab ühtlasi ellu viia Eesti riigi kohustusi kliimaeesmärk ide täitmisel . Traditsiooniliselt on põllumajanduses kasutatav logistika ja transporditehnoloogia võrreldes põllumajanduse struktuurimuutusega ja suurenenud keskkonnajalajälje vähendamise nõuetega , oma ajast maha jäänud. Piisavalt suur ja võimas traktor koos sobiva haagisega tagab optimaalse transpordikulu põllult ja on sageli õige valik, kui veo distantsid on lühikesed. K ui veoraadius suureneb, saab aina määravamaks kulude erinevus veetava veose tonni kohta. Siin on põllumajandusettevõtte siseselt põllumajandussaaduste põllult transpordiks kohandatud põllumajandus veoki tel suure m eelis nii madalama kütusekulu kui suurema kandevõime tõttu. Lisaks on sellistel veokitel võrreldes sama veojõuklassiga traktoriga pikem kasutusiga . Kuigi komplekteerituna madalsurverehvidega ja mõningate ümberehituste järel suudab põllumajandusveok transportida otse põllult suuri transpordimahte nõudvaid toormeid nagu loomasöödaks kasutatav silo või teravili ning asendada traktorit mõnedel põllumajandustöödel nagu näiteks väetamine ja sõnnikulaotamine , ei asenda põllumaj a ndusveok traktorit kõigil põllutöödel näiteks külv il ja kün nil. Kuid ü ld i selt on põllumajandusveok tõhusaks täiendus eks traktorile professionaalsetes põllumajandusettevõtetes ning selliste veokite rakendamist tuleks ettevõtjatele teha läbi erinevate soodustuste meelepärasemaks. Kuna põllumajandusveokid on tehniliselt väga kõrge maastikuläbivusega eritöömasinad, siis parandab nende laialdasem kasutuselevõtt Eesti tsiviilkaitsevõimekust ning võimaldab kriisiolukordades veokeid kasutada kaitsetegevuste läbiviimisel. Koostöös Eesti Kaitseväe ja/või Päästeametiga on võimalik standardiseerida põllumajandusveokite pealisehituste kinnitus konstruktsioonid , mis võimaldab kriisiolukordade korral kaitse- või päästeülesannete täitmiseks põllumajandusveokile monteerida ülesande täitmiseks sobiva pealisehituse. Ettepanek: Sõidumeerikute kasutamise erandi laiendamine 100 km raadiuse le Kehtiv a s liiklusseadus es on sätestatud erand, mille kohaselt ei pea põllumajandusettevõtte siseste vedude tegemisel kasutama sõidumeerikut olukorras kui vedu toimub ettevõtte registreerimise aadressist 50 km raadiuse piirides . Pöörame tähelepanu, et j uba mõnda aega on E L-s lubatud raadiuse piiri ks 100 km . Paljud Eesti põllumajandusettevõtted oma vad põlde ja tegevuskohti kaugemalgi kui 50 km ettevõtte registreerimisaadressist, lisaks on rannikule ja linnadele lähemal asuvad ettevõtjad oma tegevuspiirkonna laiendamisel ebasoodsamas olukorras . Seetõttu teeme ettepaneku viia Eesti õigusaktid kooskõlla EL-s kehtestatud piirmääraga ning laiendada erand ettevõtte registreerimise aadressist 100 km raadiusele . E ttepanek kehtestada tähtajaliselt suurem lunatud massipiirang hooajalisele vilja veole Lisaks eelpool mainitud kolmele olulisele ettepanekule liiklusseaduse muutmisseaduse eelnõu kontekstis , toome välja teemad, millele põllumajanduse transpordi konkurentsi parendamise eesmä rg il s oovime s amuti tähelepanu pööra t a . Eestil nagu teistelgi liikmesriikidel, tuleb rakendada kliima ja keskkonda säästvaid meetmeid . Seepärast on otstarbekas kehtestada ajal, mil loodus es on maa pi nd muutunud vastupidavaks , tähtajali s e lt erand luba maks vilja ve du suurema te lubatud massipiirangu tega . Ajaliselt saab piirangu sätestada 15. juulist 15. oktoobrini ja erand võiks laieneda haagisrongi le, mille puhul s uure m on lubatud ca 15-20 % suurem mass kontrollitud teelõikudel (Waybilleri ehk elektroonilise jälgitava veoselehe kasutamisel, et kaitsta sildasid ja viadukte). Taoli st e massi piirangute suurendami s e lahendus t v iljaveo l kasutab näiteks Taani . Eestis toodetud teravilja maht on ca 1,5 miljonit tonni aastas ning vähemalt 1 miljon tonni sellest eksporditakse läbi sadamate , kuhu see jõuab raskeveokit el. Kuna see transport toimub sisuliselt kahe kuu jooksul, on vaja leida mõistlikke lahendusi transpordivahendite puuduse ja kliimamõjutuse probleemide leevendamiseks . Ku ivõrd viljaveol on kasutusel ka väikse aastase läbisõiduga veok id , mis ongi kasutusel vaid selle transpordivajaduse rahuldamiseks on nõude Euro 5 täitmine ebaproportsionaalne. E missioone ei suurenda kui raskeveok on koormatud suurema massiga ning seetõttu pole ka otstabekas keskkonnaklassi nõude seadmi ne . Täname võimaluse eest esitada EPKK kommentaarid liiklusseaduse muudatuste osas ning teeme siinkohal ettepaneku arutada ettepanekuid ka eraldi kohtumisel, et saaksime oma seisukohti põhjalikumalt tutvustada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Lindsaar Toiduvaldkonna juht Teadmiseks: Maaeluministeerium , Kaitseministeerium ja Keskkonnaministeerium