Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ muutmine

Keskkonnaministeerium Meie 21.06.2023 nr 1.2-2/82-1 Siseministeerium Kaitseministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1" muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Eesti Vee-ettevõtete Liit Ramon Nahkur [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 08.06.2023 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ muutmine Määrus kehtestatakse veeseaduse § 85 lõike 2 alusel. Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulat täiendatakse pärast arvu „2” tekstiosaga „, § 853 lõike 2, § 854 lõike 6 ja 857 lõike 4”; 2) paragrahvi 5 tabeli eelviimase rea neljandast veerust ning tabeli all tekstist jäetakse välja tekst „Märkus 9“ ning „Märkus 9 Piirsisaldus 5 μg/l tuleb saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036. Kuni selle kuupäevani on plii piirsisaldus 10 μg/l. Pärast seda kuupäeva tuleb piirsisaldus 5 μg/l saavutada vähemalt tarbimiskoha veevärgi tarne lähtepunktis.“; 3) paragrahvi 10 lõike 8 tabeli all olev märkus 3 sõnastatakse järgmiselt: „Märkus 3. Paragrahvi 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajaid tuleb määrata kord aastas. Veeseaduse § 857 tähenduses tehtud erandi puhul tuleb näitajaid seirata vastavalt Terviseameti poolt määratud sagedusele.“; 4) paragrahv 133 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 3“; 6) määruse normitehnilist märkust täiendatakse järgmiselt: „Nõukogu direktiiv 2013/51/EURATOM, 22. oktoober 2013, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12-21).“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Terviseminister (allkirjastatud digitaalselt)  2 Maarjo Mändmaa Kantsler  Sotsiaalministri 24.septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“määruse muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi joogivee määrus) tehakse muudatused, et täpsustada määruse preambulat ja muuta määruse tekstis olevaid ebakorrektseid sätteid. Eelnõuga tehakse peamiselt tehnilist laadi muudatused ja parandused. Eelnõu eesmärk on ilmnenud vigade parandus ja õigusselguse loomine. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]; tel 626 9149) ja endine õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Virge Kuningas-Turu ([email protected]; tel 626 9114). Määrus keeletoimetatakse peale kooskõlastusringi läbimist. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse joogivee määruse redaktsiooni RT I, 15.03.2023, 10. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 6-st punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse joogivee määruse preambulat ning lisatakse sinna viited veeseaduse § 853 lõikele 2, § 854 lõikele 6 ja 857 lõikele 4. Joogivee määruse muutmisega (RT I, 15.03.2023, 2) jäi preambula muudatus ekslikult tegemata. Veeseaduse § 853 lõikes 2 märgitud veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise nõuded, § 854 lõikes 6 märgitud tarbimiskoha veevärgi riskihindamisega seotud meetmete, riskihindamise kokkuvõtte ja tarbimiskoha veevärgi näitajate seire nõuded ning § 857 lõikes 4 märgitud joogivee näitajate piirväärtuste järgimise nõuetest tehtava erandi kohaldamise tingimused ja korra nõuded kehtestatakse joogivee määruses. Eelnõu punktiga 2 jäetakse paragrahvi 5 tabelis keemilise kvaliteedinäitaja „vask“ juurest välja „märkus 9“. Joogivee määruse muutmisega (RT I, 15.03.2023, 2) jäi vase juurde tabelisse ekslikult märkus 9, mis kehtib plii kohta. Paragrahvi 5 tabelis kehtestatud keemilised piirsisaldused ja nende kohta kehtivad märkused on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62). Vase kohta direktiivis märkus puudub ning sarnaselt ei kehtestata märkust ka riigisiseses õiguses. Eelnõu punktiga 3 sõnatatakse paragrahvi 10 lõike 8 märkus 3 selgemaks, et oleks aru saada vajadus kontrollida määruse § 10 lõikes 3 nimetatud põhinäitajaid (Escherichia coli ja Soole enterokokid) igal juhul kord aastas ning ülejäänud § 10 lõike 3 näitajaid 2 korda aastas (kui ei ole tehtud erandit veeseaduse § 857 mõistes, mis puhul määrab proovivõtusageduse Terviseamet). Kehtiv märkuse 3 sõnastus võib tekitada segadust, et proovivõtusagedus (üks proov kahe aasta jooksul) rakendub ainult siis, kui pole tehtud eelnimetatud erandit.  2 Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 133, mille kohaselt joogivee käitleja ei avalikusta riigi julgeoleku tagamiseks teavet seoses tema opereeritavate veevarustuse välisvõrgu, veetöötlusjaama, puurkaevude ja veevõtukohtadega ega veetootmise meetodi detailset teavet, sealhulgas kohaldatud veetöötlemis- ja desinfitseerimisviiside kohta. Määruse lugemisel on ilmnenud, et määrus võib eelnimetatud sättega riivata teisi õigusakte. Joogivee määruse § 133 tekitab joogivee käitlejatele piirangu avalikustada teavet julgeoleku tagamise eesmärgil, aga säte ei täida oma eesmärki, sest teised õigusaktid sellise teabe avalikustamist ei piira. Avaliku teabe seaduse § 3 lg 1 kohaselt avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (näiteks siis puurkaevude kohta käiv info) ja selle § 4 täpsustab avalikule teabele juurdepääsu põhimõtted (ehk reeglina on selline teave avalik). Selle näiteks on ehitusseadustiku § 125 lg 2 - puurija on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed (mis § 125 lg 1 p 1 järgi sisaldab ka puurkaevu asukoha infot) ehitusseadustiku § 126 lõike 6 alusel kehtestatud korras Eesti looduse infosüsteemi. EELIS-e põhimääruse § 19 lg 1 kohaselt on EELIS-esse kantud andmed avalikud, kui ei ole märgitud teisiti (puurkaevude andmete osas mitte), andmetele juurdepääs toimub keskkonnaportaali kaudu. Ehk eelmainitu kohaselt on puurkaevude asukohad avalik info, mida ei saa joogivee määrusega piirata. Lisaks ehitusseadustik sätestab ehitisregistri, mis on § 58 lg 1 järgi avalik ning ka puurkaev on ehitis ja § 60 alusel kantakse ehitisregistrisse muuhulgas ehitise asukoha andmed. Ehk puurkaevude kui ehitiste asukoha info on avalik, seda ei ole piiratud. Joogivee määruse §-ga 133 tekib seetõttu vastuolu avaliku teabe seaduse ja ehitusseadustikuga ning joogivee määrus ei ole piisav õiguslik tasand sellise piirangu kehtestamiseks. Edaspidi peab leidma kokkulepped selliste julgeolekut puudutavate piirangute kehtestamiseks avaliku teabe seaduse, ehitusseadustiku ja vajadusel ka teiste õigusaktide menetlemise raames. Eelnõu punktiga 5 sõnastatakse uuesti § 15 lõige 4, kus on ekslik viide. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse normitehnilist märkust viitega Nõukogu direktiivile 2013/51/EURATOM, 22. oktoober 2013, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (edaspidi Euratomi direktiiv). Euratomi direktiiv on samuti joogivee määrusega üle võetud, kuid seni jäi määruse tekstis viide sätestamata. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu muudatuste eesmärk on parandada ilmnenud vead. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut ning riigi julgeolekut ja välissuhteid, samuti ei avaldu sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Muudatused on õigusselgust parandavad ning ei too kaasa mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon  3 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Eesti Vee-ettevõtete Liidule.