HOS, EHS muutmise eelnõu

. Siseministeerium Teie 12.05.2023 nr 1-6/2761-1 Pikk 61 61, Tallinn 15065 Tallinn 15065 Meie 22.06.2023 nr 5-2/23/1828 Hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seadus Austatud siseminister Siseministeerium edastas kooskõlastamiseks hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. 1. Eelnõu §-ga 1 lisatava HOS § 161 lõiget 1 palub Kaitseministeerium muuta ja sõnastada see: „(1) Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on kõrgendatud vahetu ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine või püsimine ruumis, ehitises või maa-alal, mis isiku hinnangul pakub suuremat kaitset tema elule ja tervisele.“. Varjumise vajaduse tekkides ei pruugi varjujal olla võimalik ruumi jms sobivust hinnata, samuti puuduvad tal tõenäoliselt selleks vajalikud teadmised. Üksnes õiguslikult „sobivasse“ ruumi suundumine võib tähendada inimesele kahjulikke/-umaid tagajärgi (näiteks püüab ta leida „sobivat“ kohta kiire varjumise asemel ja saab seetõttu kannatada vms), mis ei ole käesoleva eelnõu eesmärke silmas pidades asjakohane. Varjumiskohana on kasutatav ükskõik milline koht, kus inimene ootamatu ründe korral varju leida loodab. Üldmõistest („varjumine“, „varjumiskoht “) ei saa antud juhul Kaitseministeeriumi hinnangul luua kitsendavat õigusmõistet, eristada tuleb aga varjumiseks loodud või kohandatud kohti. 2. Eelnõu §-ga 1 lisatava HOS § 161 lõiget 2 tuleb Kaitseministeeriumi hinnangul muuta ja sõnastada see: „Sihtotstarbelised varjumiskohad jagunevad avalikeks ja piiratud kasutusega varjumiskohtadeks. Avalik varjumiskoht on üldkasutuseks. Piiratud kasutusega varjumiskoha loob omanik või valdaja eeskätt ehitise või muu objekti kasutajatele.“. Varjumiseks loodud või kohandatud kohti saab nimetada näiteks sihtotstarbelisteks varjumiskohtadeks või varjenditeks. Ka sõna „varjend“ oleks õigusmõistena sobilik ja sellest on Kaitseministeeriumi arvates asjatult loobutud. „Varjendeid“ saab olla eriliigilisi (näiteks teise maailmasõja eel Eesti Vabariigi õigusloomes „gaasivarjend“, samuti hilisem „tuumavarjend“ jne) ning see mõiste ei piirdu ainult maksimaalset ehk kõikide võimalikke ohtude vastu kaitset pakkuva varjumiskohaga. Seega võiks juba käesoleva eelnõu puhul kaaluda mõisteid „avalik varjend“ ja „piiratud kasutusega varjend“. Kui mõistest "varjend" on loobutud oletades varjuja võimalikku eksimust sellise koha kaitsefaktorite osas, siis võib selline eksimus tuleneda juba asjaolust, et mõnedes riikides (näiteks Soomes) tähistab käesoleva eelnõu alusel Eestis Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 võimalikku eksimust sellise koha kaitsefaktorite osas, siis võib selline eksimus tuleneda juba asjaolust, et mõnedes riikides (näiteks Soomes) tähistab käesoleva eelnõu alusel Eestis kehtestatav rahvusvaheline märgistus ka ioniseeriva kiirguse eest kaitset pakkuma pidavad kohti (Soome päästeseaduse alusel üldnõue kõikidele varjenditele, ka elamute all olevatele). Samuti on teistes riikides varjenditel erinevad kaitseklassid. Käesoleva sätte sõnastus on Kaitseministeeriumi hinnangul isikute õigusi põhjendamatult piirav. Muu hulgas arvesse võttes nn avalike varjumiskohtade vähesust ei ole kohane piirata legaaldefinitsiooniga inimeste õigust oma elu ja tervise kaitseks varjuda ka varjumiskohta mis ei ole „avalik“. Ründe korral on inimesel õigus püüda võimalusel varjuda lähimasse kohta, mida inimene peab eesmärgipäraseks – näiteks siseneda avatud ukse kaudu hoone keldrisse, kus võib asuda selle kasutajate „mitteavalik“ varjumiskoht. Hädakaitseseisund välistab sellises olukorras ka õigusvastasuse, kui sinna pääsemiseks on vaja näiteks ukselukk lõhkuda. Eelnõus olev mõistest ja sõnastusest tulenev piirang võimaldaks aga „mittevaliku“ varjumiskoha omanikul /valdajal varju otsija sealt aga välja ajada, mis ei ole asjakohane. 3. Eelnõu §-ga 1 lisatava HOS § 161 lõike 3 algust tuleks eelnevast tulenevalt täiendada sõnaga „Sihtotstarbelise“ lisades selle lõike esimeseks sõnaks. 4. Eelnõu §-ga 1 lisatava HOS § 161 lõiget 4 tuleb Kaitseministeeriumi hinnangul muuta ja eelnõule lisada täiendav lõige sõnastades need: „(4) Varjumise vajaduse otsustab pädev korrakaitseorgan. Sõjalise riigikaitse vajadusest tuleneva varjumise vajalikkuse võib otsustada Kaitsevägi. Põhiseadusliku korra kaitsmisega seotud olukorrast tingitud varjumise vajaduse võib otsustada julgeolekuasutus. (41) Varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldus hõlmab varjumiseks valmistumist, avaliku varjumiskoha toimimise tagamist ja inimeste juhendamist varjumisel. Inimeste varjumiskohtadesse suunamisel osaleb Politsei- ja Piirivalveamet. Teisi asutusi ja isikuid kaasatakse korrakaitseseaduses ja päästeseaduses sätestatud korras riigikaitseseaduses ja erakorralise seisukorra seaduses sätestatud erisustega.“. Varjumise vajadus võib tuleneda ka ohust põhiseaduslikule korrale või sõjalise riigikaitse vajadustest. Selgitame, et julgeolekuasutused ei ole põhiseadusliku korra kaitsmisel riiklikku järelevalvet teostavad asutused ega Kaitsevägi riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisel ja teostamisel korrakaitseorgan. Need asutused tegutsevad valdkondlike seaduste, mitte korrakaitseseaduse alusel, mistõttu tuleb neid eelnõuga HOS-i lisatavas regulatsioonis eraldi nimetada. Varjumine ründe ja selle vahetu ohu korral on inimese elu ja tervise kaitsest tulenevalt põhiõigus. Kaitseministeeriumi hinnangul ei saa seda eelnõus esitatud viisil avaliku võimu poolse korraldamise ja otsustega piirata. Kui sätestada eraldi Politsei- ja Piirivalveameti osalemine varjumise läbiviimisel, on asjakohane viidata ka teistele isikutele, keda saab kaasata ja kelle kaasamine kõnealuses olukorras on ilmselt ka hädavajalik. Samuti leiab Kaitseministeerium, et vahetust ohust või juba toimuvast varjumist eeldavast sündmusest inimeste hoiatamise ja varjumise viivituseta käivitamise kord ja vastutus peavad olema selgelt ning täpselt reguleeritud. Seega tuleks käesolevat lõiget täiendada või luua eraldi säte sõnastuses: „Varjumist korraldades Päästeamet …“ lisades sättesse täpsed kohustused ja tegevused, sealhulgas kohustuse pädevatelt asutustelt (sh Kaitsevägi, julgeolekuasutus) sisendi saamisel viivituseta varjumise tagamiseks vajalikke toiminguid 2 (4) julgeolekuasutus) sisendi saamisel viivituseta varjumise tagamiseks vajalikke toiminguid teha, 5. Eelnõu §-ga 1 lisatava HOS § 16¹ lõiget 5 oleks vaja Kaitseministeeriumi hinnangul muuta ja sõnastada see: „Päästeamet võib varjumise läbiviimisel kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 45–52 sätestatud ning Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi ja julgeolekuasutus korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35 ja 45–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kaasatud asutused ja isikud võivad korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmeid ja vahetut sundi kasutada kaasamise korras ettenähtud juhtudel ja ulatuses“. Kaitseministeerium leiab, et viibimiskeelu universaalne võimaldamine ei ole varjumise puhul põhjendatud. Seletuskirjas tooduid näide, et viibimiskeeldu rakendataks takistamaks saastunud ja varisemisohtlikus hoones varjumist, tähendab sisuliselt evakuatsiooni. Nimetatud näide lubab erimeedet samas mõista kui võimalust piirata isiku õigust varjuda esimesse kohta, mida ta ise peab kohaseks, mis ei ole aga eesmärgipärane. Kui eelnõu loojate soov on mitme valikuvõimaluse korral inimestele teada anda ohtlikust või sobimatust varjumiskohast, tuleks see viibimiskeelu kohaldamise asemel lahendada vastava hoiatusmärgistuse või muu kommunikatiivse meetmega. Lisaks juhib Kaitseministeerium tähelepanu, et KorS § 44 lg 5 kohaselt võib üle 12 tunni viibimiskeeldu kohaldada prefekti või muu korrakaitseorgani juhi loal. Eelnõus on pädevaks haldusorganiks määratud üksnes Päästeameti peadirektor. Kitsendamist ei ole seletuskirjas põhjendatud. Varjumise lõpetamine on sisu poolest sarnane otsus varjumise vajaduse otsustamisele ning see peaks kuuluma haldusorgani, kes varjumise otsustas, pädevusse. Sealjuures saab sõjalise kaitse vajadusest tuleneva varjumise korral seda otsustada eeskätt Kaitsevägi ja põhiseadusliku korra tagamisest tuleneva varjumise korral julgeolekuasutus, keda erimeetme ajalise piirangu korral tulnuks samuti nimetada. Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele ja julgeolekuasutusele KorS §-s 35 nimetatud erimeetme rakendamise õiguse andmine võimaldaks positsioneerida isiku asukohta reaalajas, mis on kriisiolukorras, sh varjumise korraldamisel ja sellest tulenevalt (nt purustatud hoone rusude all võimalikus varjumiskohas viibivate inimeste tõenäolise asukoha tuvastamisel) vajalik meede. Kehtiv HOS sätestab selle erimeetme rakendamise õiguse Politsei- ja Piirivalveametile evakuatsiooni läbiviimisel ning selle kasutamise võimalus tuleb tagada ka varjumist puudutavatel juhtudel. Kaitseministeeriumi hinnangul peavad analoogselt muude kriitiliste olukordadega korrakaitseseaduse erimeetmeid ja vahetut sundi kasutada saama kõik varjumise läbiviimisse kaasatud asutused ja isikud nende kaasamise korras ettenähtud viisil ja ulatuses. 6. Eelnõu §-ga 1 lisatava HOS § 16¹ lõike 6 alusel koostatud rakendusakti kavandi §-s 2 nimetatud kohaldamisala hõlmab vaid osa ehitisi. Volitusnormi tuleb Kaitseministeeriumi hinnangul muuta või täiendada eelnõud rakendussättega, mis reguleerib, kuidas rakendatakse muudatust ja määrusega kehtestatavaid nõudeid rakendusakti kohaldamisalas nimetamata ehitiste puhul. Lugupidamisega 3 (4) (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister 4 (4)