Eesti seisukohad EL merendusjulgeoleku strateegia kohta

. Riigikantselei 20.06.2023 nr 5-13/23/2307 Eesti seisukohad EL merendusjulgeoleku strateegia kohta Esitame erakorraliselt Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 istungile Eesti seisukohtade kavandi Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia uuendamise ja selle tegevuskava kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: EUMSS_Eesti seisukohad_2023.06_SEL ver4.docx EUMSS_Eesti seisukohad_2023.06 ver4.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  SELETUSKIRI Eesti seisukohad ajakohastatud E uroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja selle tegevuskava kohta 1. Sissejuhatus Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja koos Euroopa Komisjoniga saatis 10. märtsil 2023 Euroopa Parlamendile ühisteatise , milles käsitletakse ajakohastatud E uroopa Liidu ( E L ) merendusjulgeoleku strateegiat ja selle tegevuskava „Tõhustatud ELi merendusjulgeoleku strateegia muutuvate merendusohtudega toimetulekuks“. Tegu on 2014. a valminud ja heaks kiidetud Euroopa merendusjulgeoleku strateegia ( EUMSS ) ja selle tegevuskava ümbervaatamisega, millele andis tõuke 2022. a toimunud sündmused ja samal aastal heaks kiidetud EL julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass . Merendusjulgeolek on ohus paljudes piirkondades – sealhulgas on probleemiks territoriaalsed ja merepiirivaidlused, konkurents loodusvarade pärast ning oht meresõiduvabadusele, rahumeelse läbisõidu õigusele ja transiidiõigusele. Sellised probleemid tekitavad pingeid ELi ümbritsevates merepiirkondades, nagu Vahemeri, Must meri ja Läänemeri, ning neid pingeid süvendab Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Suurenenud on ka merendusjulgeolekuga seotud probleemid väljaspool Euroopat, nimelt Guinea lahes, Adeni lahes, Hormuzi väinas, Malaka väinas ja Lõuna-Hiina merel. Mõned ELi välised riigid suurendavad oma võimeid merel ja kehtestavad ennast merel järjest enam ning kohaldavad ühepoolseid meetmeid. Selle raames on nad kasutanud ka jõudu või rikkunud teiste riikide suveräänsuse põhimõtet. Sellise tegutsemisega seavad nad kahtluse alla õigusriigi põhimõtte ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ( ÜRO ) mereõiguse konventsioonil p õhineva rahvusvahelise korra. Kooskõlas ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassiga on ELi merendusjulgeoleku strateegia ja tegevuskava ajakohastamise eesmärk reageerida uutele väljakutsetele , järgides samal ajal kestlikkuse ja elurikkuse kaitse põhimõtet. See annab võimalus e leida merendusjulgeoleku probleemidele kestlikke lahendusi , s amuti tugevdada ELi rolli rahvusvahelisel tasandil ja tagada ELi juurdepääs üha pingelisemale merendusvaldkonnale. Ajakohastatud ELi merendusjulgeoleku strateegia on raamistik, mille abil EL plaanib rakendada täiendavaid meetmeid EL kui terviku ja liikmesriikide huvide kaitsmiseks merel ning oma kodanike, väärtuste ja majanduse kaitsmiseks. EL ja selle liikmesriigid hakkavad ajakohastatud strateegiat rakendama kooskõlas oma vastavate pädevustega . S trateegia uuendamise menetlemise kord on ühehäälsus EL Nõukogus . Eesistuja kavatseb ajakohastatud Euroopa merendusjulgeoleku strateegia (EUMSS), selle tegevuskava ja nõukogu järeldused heaks kiita 2023. a jooksul, kuid mitte ühtse paketina, vaid esmalt strateegia, seejärel tegevuskava ja viimasena nõukogu järeldused. Eesti seisukohast on strateegia uuendamisel kõige olulisem Läänemere piirkonnale fokusseerimine ja koostöö süvendamine liikmesriikide vahel eelkõige mereolukorrateadlikkuse parandami s e ks , sealhulgas seirevõime suurendami ne ja infovahetuse parandamine , veealuse elutähtsa taristu vastupidavuse ja kaitse tagami seks ning Läänemere keskkonnakaitse eesmärgil . Ajakohastatud strateegia ja selle tegevuskava on kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika prioritee tidega 2023–2025 , eelkõige punktiga 20, mis toetab selles kirjeldatud eesmärgi saavutamist. Seisukohad ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi st nõunik Malle Piirsoo ( [email protected] ). Kaitseministeeriumis on v aldkonna eest vastutav asekantsler kaitse valmiduse asekantsler Susan Lilleväli . 2. Sisu ja võrdlev analüüs Muutuvate merendusjulgeolekuohtude taustal on ELi põhihuvid järgmised: Euroopa Liidu, selle LR-ide , kodanike ja partnerite julgeolek; säilitada ülemaailmset rahu ja stabiilsust ning hoida merelaevateed vabade ja avatutena; toetada rahvusvahelist õigust, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni kui üldist õigusraamistikku, millega reguleeritakse kogu tegevust ookeanidel, ning edendada mõistlikku ookeanide majandamist, sealhulgas piirkondlike merekonventsioonide kaudu, ja WTO kalandustoetusi käsitleva kokkuleppe rakendamist; kaitsta loodusvarasid ja merekeskkonda ning ohjata kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju merendusjulgeolekule; tagada elutähtsa (kaldaäärse ja avamere) meretaristu vastupidavus ja kaitse, sealhulgas kliimamuutustega seotud riskide ja ohtude ning välismaistest otseinvesteeringutest tulenevate riskide ja ohtude käsitlemise kaudu; tugevdada logistikakeskuste, st sadamate vastupanuvõimet ja kaitset, sealhulgas käsitleda korruptsiooni ja ebaseadusliku tegevusega seotud riske; kaitsta majandustegevust merel ja toetada seeläbi kestlikku sinist majandust (nii maismaal kui ka avamerel); kaitsta ELi välispiire ja sisejulgeolekut, et võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja muu ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas süsivesinikega seotud loata uurimis- ja puurimistegevuse vastu; tagada suutlikkus tegutseda kiiresti ja tõhusalt merendusvaldkonnas ja muudes operatsioonide valdkondades (st maismaal, õhus, küberruumis ja avakosmoses); tagada meremeeste ohutus ja turvalisus kooskõlas meretöönormide konventsiooni ja muude asjakohaste Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide nõuetega. Neid loetletud ELi huve aitab kaitsta muu hulgas strateegia ajakohastamine ning seda tehakse EL i meetme te tõhustamise abil kuue strateegilise eesmärgi raames , mis kajastuvad tegevuskavas koos erinevate meetmete g a : hoogustada tegevust merel; teha koostööd partneritega; olla juhtpositsioonil teadlikkuses olukorrast merel; juhtida riske ja ohte; suurendada võimeid; pakkuda koolitust ja väljaõpet. ELi tegevus juhindub jätkuvalt 2014. a EUMSS i põhimõtetest: valdkondadevaheline lähenemisviis, funktsionaalne terviklikkus, rahvusvaheliste eeskirjade, st rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamine ning ÜRO mereõiguse konventsiooni täielik järgimine ja merenduse mitmepoolsus. Ajakohastatud EUMSSi rakendatakse tegevuskava alusel ja integreeritud lähenemisviisi raames. Kuna Eesti jaoks leidub kõigis kuues strateegilises eesmärgis, on järgnevalt kõikide nende sisu kirjeldatud. 1. Hoogustada tegevust merel 2021. aastal võttis EL kasutusele uue kontseptsiooni – koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni. Selle eesmärk on edendada ELi ühist tegevust merendusjulgeoleku valdkonnas ja kasutada parimal viisil ära liikmesriiki de merejõude ELile strateegilist huvi pakkuvates piirkondades. Selle raames peaks EL tõhustama võitlust merel toimuva ebaseadusliku ja keelatud tegevuse, sealhulgas uimastikaubanduse vastu. ELi strateegilises kompassis rõhutatakse ka, et oluline on tagada ELi liikmesriik ide merevägede valmisolek ja koostegutsemisvõime, ning kutsutakse ELi üles korraldama õppusi kõigis valdkondades. Seetõttu algatab EL iga-aastase mereväeõppuse, et suurendada valmisolekut, edendada koostegutsemisvõimet ja tegeleda merendusjulgeolekut ähvardavate muutuvate ohtudega. Kooskõlas Euroopa integreeritud piirihal duse strateegiliste suunistega peab merepiiri valvamise süsteem võimaldama avastada, identifitseerida ning vajaduse korral jälgida ja kinni pidada kõiki territoriaalvetesse sisenevaid laevu ning aitama tagada elude kaitsmise ja päästmise merel kõigis ilmastikutingimustes. Frontex , EFCA ja EMSA viivad läbi mitmeotstarbelisi mereoperatsioone, et võidelda piiriülese kuritegevuse, sealhulgas rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu, avastada merereostust ja ebaseaduslikku kalapüüki ning täita muid seireülesandeid mitmes ELi merepiirkonnas. Need peaks jätkuma ja tuleks edasi gi aren d a d a. ELi peamised meetmed merendusjulgeoleku suurendamiseks on järgmised: korraldatakse iga-aastaseid ELi mereväeõppusi; tugevdatakse olemasolevaid ELi mereväeoperatsioone ( Atalanta ja Irini ) mere- ja õhujõududega; saadud õppetundide ja Euroopa välisteenistuse ettepanekute põhjal kaalutakse uusi huvipakkuvaid merepiirkondi, kus rakendada koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni; koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni raames tõhustatakse võitlust ebaseadusliku ja keelatud tegevuse, sealhulgas uimastikaubanduse vastu merel; säilitatakse merendusjulgeoleku kontrollid ELis ja tugevdatakse neid ning tegeletakse küberturvalisuse ja reisilaevade turvalisusega; tõhustatakse ELi tasandi koostööd rannikuvalveülesannete täitmisel, arendades mitmeotstarbelisi mereoperatsioone mitmes ELi ümbritsevas merepiirkonnas. 2. Teha koostööd partneritega EL on loonud merendusjulgeoleku alaseid suhteid ja koostoimet mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonidega nii üleilmsel kui ka piirkondlikul tasandil (nt ÜRO, IMO , NATO, A afrika Li idu ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon ) ning ELi mittekuuluva te rii kidega eelkõige Guinea lahes ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas. EL ja selle liikmesriig id teevad kahepoolset koostööd India ja Vaikse ookeani piirkonnas. EL toetab merendusjulgeolekut märkimisväärselt ka oma arengukoostöö, humanitaarabi ja välispoliitika toetusmeetmete raames. Atlandi ookeanil toetab EL koostöös partneritega võitlust ebaseadusliku tegevuse, eelkõige uimastikaubanduse vastu. Keerulises geopoliitilises kontekstis peaks EL tihendama koostööd partneritega oma naabruses ja muudes strateegiliselt olulistes merepiirkondades. See on eriti oluline Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. EL tihendab merendusjulgeoleku valdkonnas koostööd NATOga, tuginedes saavutatud tulemustele ja kooskõlas 2023. a jaanuari kolmanda ühisdeklaratsiooniga ELi ja NATO koostöö kohta. India ja Vaikse ookeani piirkonnas peaks EL suurendama merendusjulgeoleku alaste kogemuste vahetamist partneritega projektide, kahepoolsete dialoogide jms kaudu. Samuti peaks EL süvendama koostööd sarnaselt meelestatud riikide ja organisatsioonidega, sealhulgas rahvusvaheliste ja piirkondlike merendusfoorumitega. ELi peamised meetmed rahvusvahelise koostöö valdkonnas on järgmised: edendatakse merendusjulgeolekuga seotud rahvusvaheliste õigusaktide, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni allkirjastamist ja ratifitseerimist ning selle järgimist ning jagatakse partneritega asjakohastel foorumitel parimaid tavasid merendusjulgeolekuga seotud rahv usvahelise õiguse rakendamisel; tihendatakse merendusjulgeoleku alast koostööd ELi ja NATO töötajate vahel, et käsitleda kõiki selles valdkonnas vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas lõhkemata lahingumoon merel, tuginedes kolmele, s ee t ähendab 2016., 2018. ja 2023. a ühisdeklaratsioonile ; korraldatakse koos partneritega ühiseid mereväeõppusi, et suurendada koostegutsemisvõimet , ning tehakse sagedamini ELi sadamakülastusi ja patrulle, eelkõige India ja Vaikse ookeani piirkonnas, kooskõlas ELi strateegilise kompassiga; ELi kontaktametnikke lähetatakse merenduse teabeühenduskeskustesse huvipakkuvates merepiirkondades, et edendada ELi ja tema partnerite teabevahetust ja koostööd, sealhulgas õiguskaitse-, justiits- ja siseküsimustes , ning vajaduse korral hinnatakse, kas on võimalik ühendada need teabeühenduskeskused otse asjakohaste ELi mereseiresüsteemidega; taotletakse ELile dialoogipartneri staatust India Ookeani Rannikuriikide Assotsiatsioonis, et tugevdada ELi rolli piirkonna merendusjulgeoleku partnerina; edendatakse rahvusvahelist koostööd teabevahetuse ning elutähtsa meretaristu, sealhulgas merealuste kaablite seire alal, samuti laevade ja sadamate turvalisuse valdkonnas (kooskõlas SOLASi ja ISPS koodeks iga ) . 3. Olla juhtpositsioonil teadlikkuses olukorrast merel Kindel teadlikkus olukorrast merel on äärmiselt oluline tagamaks, et pädevatel asutustel on võimalik kiiresti avastada ELi mõjutavaid kasvavaid ja muutuvaid ohte ning neile tõhusalt reageerida. EL kavatseb tõhustad a teabe kogumist ja vahetamist eri merendussektorite vahel ning hõlbustades teabe jagamist liikmesriik ide vahel. Rahvusvahelisel tasandil jätkab EL tööd, et suurendada teabe jagamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu partnerriikide teadlikkust olukorrast mer el. Alates 2014. aastast on EL ja selle liikmesriig id teinud märkimisväärseid edusamme merendusvaldkonna teabe hankimisel ja vahetamisel, sest on välja töötanud ja ühendanud sektoripõhised süsteemid, mida kasutavad mereseirega tegelevad eri asutused (nt EUROSUR ja SafeSeaNet ). V älja on tööta t ud merendusvaldkonna ühi n e teabejagamiskeskkon d (CISE) , mis mõeldud rannikuvalveülesannete eest vastutavatele asutustele ning mis pärast testimisperioodi peaks 2024. aastal täielikult tööle hakkama. Kaitsevaldkonnas töötati välja Euroopa Kaitseagentuuri toetatav mereseire projekt MARSUR, et osalevate liikmesriik ide mereväed saaksid vahetada operatiivset merendusteavet ja teenuseid. See on muu hulgas kasutust leidnud rahvusvaheliste operatsioonide piirkonnas teabe vahetamisel. Kooskõlas ELi strateegilise kompassiga, milles kutsutakse ELi üles tugevdama oma luurepõhist olukorrateadlikkust ja võimeid, peaks EL täielikult ära kasutama kõiki mereseirevõimeid , nagu näiteks mehitamata õhusõidukid, patrull-lennukid ja kosmosetehnoloogia. Olukorrateadlikkusele merel aitab kaasa ka ELi Satelliidikeskus ( SatCen ) oma tööga ELi ühtse luureandmete analüüsivõime alal ja koostööga, mida ta teeb komisjoniga programmide Galileo ja Copernicus alal. Toimub koostöö Frontex , EFCA ja EMSA vahel, samuti võivad liikmesriig id ja kolmandad riigid k atastroofide või õnnetuste korral , ning kui riigi suutlikkus on ammendunud , aktiveerida liidu elanikkonnakaitse mehhanismi , kust saavad hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse (ERCC) kaudu taotleda abi, eksperditeadmisi või olukorra analüüsi. Veel aitab EL suurendada olukorrateadlikkust merel rahvusvahelisel tasandil, tehes sihtotstarbelisi arengukoostöö su utlikkuse suurendamise algatusi, mis on kooskõlas ELi laiema julgeoleku- ja kaitsealase tegevusega India ja Vaikse ookeani piirkonnas. ELi peamised meetmed, mis käsitlevad teadlikkust olukorrast merel, on järgmised: tagatakse, et ELi merendusvaldkonna ühine teabejagamiskeskkond (CISE) hakkaks toimima 2024. a keskpaigaks, et võimaldada turvalisel ja struktureeritud viisil vahetada salastatud ja salastamata teavet eri (tsiviil- ja sõjaliste) mereseiresektorite asutuste vahel; tugevdatakse kaitsevaldkonna mereseire teabevahetusvõrgustikku (MARSUR), käivitades E uroopa Kaitseagentuuri kaudu spetsiaalse programmi, ning tugevdatakse sidet MARSURi ja CISE vahel; kasutatakse ära ELi kosmosepoliitika raames tehtud investeeringuid ning kasutatakse rohkem Copernicuse pakutavaid võimalusi mereseire, merekeskkonna seire ja kliimamuutuste valdkonnas; selleks et suurendada teadlikkust olukorrast merel, integreeritakse kosmosepõhised tehnoloogiad, kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemid ja radarijaamad, merepatrull - lennukid ning mehitatud ja mehitamata merevahendid uuenduslike ja küberkerksete vahendite abil; ennetus- ja reageerimisvõime suurendamiseks tõhustatakse ranniku- ja avamerepatrull - laevadega tehtavat seiret ning täiendatakse seda digitaalselt võrgustatud tipptasemel mereplatvormidega, sealhulgas mehitamata mereplatvormidega; suurendatakse partnerriikide võimeid merendusvaldkonna teadlikkuse alal projektide GoGIN ja CRIMARIO kaudu, sealhulgas võetakse täiendavalt kasutusele mereolukorrateadlikkuse vahendid (YARIS , IORIS ja SHARE.IT ) koostöös Copernicuse satelliitteenustega. 4. Juhtida riske ja ohte Kooskõlas ELi strateegilise kompassiga parandavad EL ja selle liikmesriig id kollektiivset suutlikkust kaitsta oma julgeolekut ning suurendavad vastupanuvõimet merendusjulgeolekuga seotud probleemidele, sealhulgas hübriid- ja küberohtudele, samuti nendeks valmisolekut. EL ja selle liikmesriigid peaksid suutma kiiresti reageerida, rakendades koordineeritud tsiviil- ja sõjalisi võimeid. Võitlus kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu on üks ELi peamisi poliitilisi prioriteete, mis kajastub liidu välistegevuses paljude temaatiliste või geograafiliste strateegiate kaudu, nagu Global Gateway või India ja Vaikse ookeani piirkonna koostööstrateegia, samuti ELi diplomaatilise tegevuse ja ELi kliimadiplomaatia kaudu. 2023. a keskel k õrge esindaja ja komisjon i esita ta va ühisteatis kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise ning julgeoleku ja kaitse vahelise seose kohta sisaldab muu hulgas ettepanekuid vahendite kohta, millega hinnatakse kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise põhjuseid ja tagajärgi merendussektorile, meretaristule ning rannikualade looduslikele ja tehisobjektidele, sealhulgas varajane hoiatamine, tõenditel põhinevad teadusuuringud ja satelliidifotod (nt Copernicuse programmi kaudu). Üks peamisi prioriteete on jätkuvalt merendusvaldkonna elutähtsa taristu kaitsmine. EL peaks täiendama liikmesriik ide rolli elutähtsa meretaristu, näiteks riikide merepiire ületavate torujuhtmete või merealuste kaablite vastupidavuse suurendamisel. EL peaks parandama merealuste kaablite praeguseid riskihindamisi ning täiendama neid reageerimisvõimaluste ja leevendusmeetmetega, mis põhinevad valdkondade vahelisel oskusteabel ja suutlikkusel. On hädavajalik jätkata liikmesriikide toetamist veealuste kaitsevahendite ja droonitõrje lahenduste väljatöötamisel. Lisaks peaks EL jätkuvalt hõlbustama avamere taastuvenergia ja kaitsetegevuse kooseksisteerimist, nagu on soovitatud avamere taastuvenergia strateegias. Elutähtsa teenuse osutajate jaoks on loodud õigusraamistik, mis võimaldab ELil uuendada e lutähtsa teenuse osutajate ja elutähtsa taristu toimepidevust nii füüsilises kui ka küberkeskkonnas . EL seisab silmitsi veel ühe probleemiga, mida kujutavad endast lõhkemata lahingumoon (UXO) ja keemiarelvad, mis pärinevad esimesest ja teisest maailmasõjast ning mida leidub ELi ümbritsevates merepiirkondades suurtes kogustes. Kuna teada ei ole täpselt nende tüübi, asukoha ja koguse kohta, tekitab see riske meresõiduohutusele ja - turvalisusele, keskkonnale (kemikaalide lekkimine keskkonda) ja sinise majandusega seotud tegevustele. EL peaks selle küsimusega kiiresti ja igakülgselt tegelema ning leevendama lõhkemata lahingumoon a ja selle kõrvaldamisega seotud keskkonnariske. Samuti on väga oluline ohutult kõrvaldada Musta merre jäetud lõhkemata lahingumoon , sealhulgas miinid niipea, kui julgeoleku- ja poliitilised tingimused seda võimaldavad. ELi peamised riskide ja ohtude juhtimise meetmed on järgmised: lisaks eespool nimetatud iga-aastasele mereväeõppusele korraldatakse ELi tasandil korrapäraseid täiemahulisi lahinguõppusi, mis keskenduvad sadamakaitsele ja võitlusele selliste ohtudega nagu küber - ja hübriidohud; patrullimiseks ja elutähtsa meretaristu kaitsmiseks võetakse kasutusele vahendid ja seirevahendid (nt mehitamata õhusõiduk id ) ning tagatakse praeguste ja tulevaste kosmoseteenuste (nt Maa seire) optimaalne kasutamine; koostatakse ELi piirkondliku koostöö kavad veealuse ja avameretaristu seire tagamiseks; töötatakse välja ühtne raamistik, et kõrvaldada meres leiduvast lõhkemata lahingumoon a st , toimivatest relvadest ja keemiarelvadest tulenevad ohud, jälgitakse neid ja kõrvaldatakse need uuenduslike tehnoloogiate abil, minimeerides keskkonnamõju; parandatakse varajast hoiatamist ja tulevikusuundade strateegilist analüüsi (mh kosmoseteenuste kasutamise kaudu), mis on seotud kliimamuutuste mõjuga, eelkõige meretaseme tõusu, tormitõusude ja keskkonnaseisundi halvenemisega; koostatakse uusi ja täiendatakse olemasolevaid riskihindamisi, hädaolukorrakavasid ja suurõnnetusest taastumise kavasid (ELi ja riikide tasandil) sadamate, rannikutaristu, reisilaevade turvalisuse ja transpordi või tarneahelate jaoks; merenduses osalejaid julgustatakse vahetama parimaid tavasid küberohtude valdkonnas ning jätkatakse küberturvalisuse küsimusega tegelemist IMO tasandil; suurendatakse mereolukorrateadlikkust seoses Arktikaga, sealhulgas kosmoseseiret; jätkatakse koostööd Arktika rannikuriikidega kahepoolselt ja vajaduse korral asjakohastel mitmepoolsetel foorumitel, et toetada Arktika-poliitika rakendamist; hinnatakse võimalust viia ellu avamere taastuvenergia projekte ja rakendada muid kestlikke kasutusviise sõjaliseks tegevuseks reserveeritud või selleks kasutatavates merepiirkondades; ELi-väliste riikide ja üksuste poolt meretaristusse tehtavaid investeeringuid hinnatakse välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitleva määrusega loodud koostöömehhanismi raames. 5. Suurendada võimeid Oma merendusjulgeolekuhuvide edendamiseks peaks EL kiirendama nii tsiviil- kui ka sõjaliste võimete arendamist ning kaasama vajaduse korral ettevõtjad . Euroopa merendusjulgeoleku tsiviilaspektide alane teadus- ja arendustegevus on lisatud ELi programmi „Euroopa horisont“ ühiskonna tsiviiljulgeoleku teemavaldkonda , millega toetatakse võimete arendamist ELi tasandil, sealhulgas elutähtsa meretaristu kaitset, veealuste ohtude ohjamist, inimtekkelisteks ja loodusõnnetusteks valmisolekut ja neile reageerimist, reisijate mereveo turvalisust ja lõhkemata lahingumoona kõrvaldamist, ning vajaduse korral kaasatakse ettevõtjad . Kaitsevaldkonnas peaksid liikmesriig id arendama välja kõik merendusalased võimed, kasutades täielikult ära asjakohaste ELi algatuste raames tehtava koostöö võimalusi. Eelkõige peaksid nad keskenduma selliste võimete suurendamisele, millega tagatakse ELi veepealne ülekaal ja jõukuvamine merel, võimaldatakse allveeseiret ja toetatakse õhukaitset. Võimearendusplaani läbivaatamisel tuginetakse ka muu hulgas Venemaa Ukraina-vastasest sõjalisest agressioonist saadud kogemustele. Euroopa Kaitsefond hindab teadus- ja arendusprojekte, näiteks mereolukorrateadlikkuse, mereseirevõime, elutähtsa meretaristu kaitse ja allveevõimete valdkonnas. ELi peamised meetmed võimete suurendamiseks on järgmised: töötatakse välja ühised nõuded ja kontseptsioonid kaitsetehnoloogia jaoks, sealhulgas mereolukorrateadlikkuse jao ks nii vee peal kui ka vee all; ehitatakse koostalitlevad mehitamata süsteemid elutähtsa meretaristu jälgimiseks, vaenulike mehitamata veesõiduki parvede tõrjeks jne; suurendatakse tänapäevase miinitõrje võimet, n äi t eks töötatakse välja ELi operatsiooni kontseptsioon; toetatakse suuremate ühiste võimete arendamist merepatrull-lennukite alal; kavandatakse ühiseid testimis- ja katsetamisõppusi, et arendada tulevasi tipptasemel merendusvõimeid. 6. Pakkuda koolitust ja väljaõpet P raegus te ja tulevas te merendusjulgeoleku probleem ide lahendamiseks on hädasti vaja kõrgel tasemel eriharidust, -oskusi ja -koolitust. Uute hübriid- ja küberohtudega võitlemiseks on vaja tugevate digioskustega osalejaid ning spetsiaalseid ümber- ja täiendusõppe programme. Lahendused, mis seisnevad sõjaliste koolitusprogrammide vahetustes ning ELi liikmesriikide merevägede ja eri institutsioonide vahelistes ühistes koolitusprogrammides, suurendavad koostegutsemisvõimet ja aitavad ELil reageerida uutele ohtudele tulemuslikumal, koordineeritumal ja kaasavamal viisil. Näiteks r annikuvalveülesannete täitmisel tehtava Euroopa koostöö praktilise käsiraamatu osana on koostatud koolituskataloog, mis sisaldab kõiki ELi asutuste korraldatavaid kursusi kõigis merendusvaldkondades , ning mida ajakohastatakse vajadusel . Olemas on mitmed kursused ning mitmed on väljatöötamisel. Helsingis asuv Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskus korraldab kursusi ja konverentse merendusvaldkonda mõjutavate hübriidohtude teemal. Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž pakub ELi tasandil koolitust ja haridust nii tsiviiltöötajatele kui ka sõjaväelastele, et edendada ühist arusaamist merendusjulgeoleku probleemidest ja suurendada teadlikkust ELi kasvavast rollist selles valdkonnas. ELi peamised meetmed hariduse ja koolituse valdkonnas on järgmised: suurendatakse küber -, hübriid- ja kosmosevaldkonnaga seotud julgeolekuoskusi, toetades uusi ja olemasolevaid koolituskursusi, mida pakuvad erinevad akadeemilised asutused ja pädevad riigi- või ELi asutused nii tsiviil- kui ka sõjalistes valdkondades; korraldatakse sihtotstarbelisi koolitusprogramme, mis on avatud ELi-välistele partneritele, et tegeleda olemasolevate ja tekkivate merendusjulgeolekuohtudega; noorte sõjaväeohvitseride vahetuse Euroopa algatuse (EMILYO) raames töötatakse välja rahvusvaheline mereväesemester; korraldatakse tsiviil- ja sõjandusvaldkonna õppusi, mis põhinevad jagatud jurisdiktsiooni või võimete ühise kasutamise stsenaariumidel. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Kõik ajakohastatud strateegias kirjeldatud strateegilised eesmärgid ja väljapakutud meetmed on vajalikud ja optimaalsed esitatud väljakutsete lahendamiseks. Tegevuskavas on hulk meetmeid, mille rakendamisel on suurim mõju, kui seda tehakse riikideüleselt koordineeritult, samas on meetmeid, mis jäävad liikmesriiki de ainupädevusse ning on meetmeid, mis on pigem EL i pädevuses. Seega võib hinnat a, et strateegia ja selle tegevuskava on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. K una tegevuskava meetmeid alles hakatakse sisustama, on võimalik konkreetsete meetmetega seotud proportsionaalsust hinnata täpsemalt alles siis, kui neid detailse lt sisustama hakatakse. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4. 1. Mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele Strateegia ja selle tegevuskavas kirjeldatud meetmete efektiivne rakendumine aita b otseselt kaasa Eesti julgeoleku ja turvalisuse suurendamisele, sest merendusjulgeoleku üks alustalasid – mereolukorrateadlikkus ‒ on parem, mille tulemusena on võimalik mitmeid ohte ennetada, kohaldada asjakohaseid heidutusmeetmeid või kasutada õigeid võtteid siiski teostunud ohtudega võitlemisel. On positiivse mõjuga võitluses rahvusvahelise kuritegevusega, sealhulgas uimastikaubanduse, illegaalse inimkaubanduse ja migratsiooniga ning terrorismiga. Strateegiliste eesmärkide täitmisel tegevuskavas kirjeldatud meetmete efektiivne rakendamine avaldab positiivset mõju ka rahvusvahelistele suhetele, sest liikmesriik ide ja ELi partnerriikidega koos tegutsedes samade eesmärkide täitmisel loob positiivse fooni üldisele majanduse arengule nendes riikides ja teatud sotsiaalsetele aspektidele (nt inimeste sissetulek) , mis muu hulgas vähendab survet kolmandatest riikidest illegaalse migratsiooni tekkeks ELi suunal . 4. 2 . Mõj u riigiasutuste töökorraldusele ning mõju eelarvele Strateegia ja selle t egevuskava mõju riigiasutuste töökorraldusele on keeruline hinnata. K uid võib eeldada , et Kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti jaoks võib töökoormus suureneda, kuid seda ei ole võimalik täpsemalt hinnata enne meetmete detailset sisustamist. Tegevuskavas ei tehta siduvaid ettepanekuid, millest tuleb liikmesriiki de le otsesed täiendavad eelarvelis ed kulutus ed. K uid võib eeldada, et potentsiaalsete võimearendustega seotud kulud tuleb liikmesriik idel ise kanda. Kulu suurus oleneb sellest, millist võimet soetatakse. Riigikaitselised kulud nähakse ette riigikaitse arengukavaga . Samuti kaasnevad kulud rahvusvahelises koostöös (nt missioonil) osalemisega ning selleks vajaminevate koolitustega . Detailsemalt saab kulu suurust hinnata konkreetsete meetmete sisustamise ajal. Strateegiliste eesmärkide ja tegevuskavas kirjeldatud meetmete rakendamise korral ei ole ette näha riigiasutuste pädevussuhete muutumist, kuid võib vajada tihedamat koostööd. 4.3. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Strateegiliste eesmärkide täitmine ja tegevuskavas kirjeldatud meetmete rakendamine evib positiivset mõju merekeskkonnale. Mõju ulatus ja suurus oleneb meetmete täpsest sisustamisest. 5. Seisukohad 5.1 . Eesti toetab Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja selle tegevuskava ajakohastamist. Selgitus : Merendusjulgeoleku uuendatud raamistiku loomine on Eesti jaoks oluline selleks, et hoida merelaevateed vabade ja avatuna, kaitsta merekeskkonda ja selle loodusvarasid, tugevdada sadamate ja veealuse taristu vastupanuvõimet ja kaitset. Kehtiv EUMSS on aastast 2014. Pärast seda on julgeolekuolukord maailmas oluliselt muutunud, mistõttu on Eestile oluline, et EUMSS üle vaadatakse ja viiakse kooskõlla julgeolekuolukorraga . Ajakohastatud EUMSS eelnõusse on strateegiliste eesmärkidena ning tegevuskavas meetmetena lisatud hulk tegevusi, mis üldjuhul on liikmesriik ide pädevuses, kuid mida koostööna tehes , või vähemalt ühtsetel alustel tehes , aitab kaasa parema tulemuse saavutamise le . Ühe näitena võib tuua mereolukorrateadlikkuse loomise, kus ainuüksi tõhusam infovahetus liikmesriik ide vahel loob parema pildi, mis merel toimub ja selle kaudu ka panustab merendusjulgeolekusse. Kuna tänapäeval on kaubandus globaalselt tihedalt seotud ning arvestades asjaoluga, et ligikaudu 80% kaupadest veetakse meretransporti kasutades , ei ole Eesti jaoks oluline üksnes Läänemere merelaevateede vaba ja avatuna hoidmine kasulik ja vajalik, vaid seda ka nendes piirkondades, millega Eesti enim kaubanduskoostööd teeb, samuti nende sadamate turvalisus. 5.2 . Peame oluliseks Euroopa Liidu regionaalsete merendusjulgeoleku strateegiate koostamist . Eesti peamine huvi ja fookus on Läänemere merendusjulgeoleku strateegia koostamine. Selgitus : EUMSS ja selle tegevuskava on mõeldud rakendamiseks ELi meredel ja ELi ümbritsevatel meredel . S ellest tulenevalt on lahendamist vajav probleemistik väga lai . Kõik strateegilised eesmärgid ja tegevuskava s ettenähtud tegevused eri ELi piirkondades ei ole kõikide liikmesriik ide (sh Eesti) jaoks ühtviisi olulised või sarnase kaaluga. Nii näiteks ei oma Läänemere piirkonnas samalaadset tähtsust ebaseaduslik ränne nagu näiteks Vahemerel, samuti on nendel kahel merel eri kaaluga julgeolekuohud, mis seotud kas terrorismiga või ebasõbralike riikide tegevusega. Seepärast toetame et ühe tegevuskavas ettenähtud tegevusena koostatakse regionaalsed merendusjulgeoleku strateegiad. Eesti huvi on seotud peamiselt Läänemerega. Regionaalne ( Läänemere ) strateegia peab tuginema EUMSSi strateegilist ele eesmärkidele ja tegevuskavas loetletud tegevustele ning välja tooma Läänemere eripärad ning seotud julgeolekuohud ja tegevused, kuidas parandada merendusjulgeolekut just selles piirkonnas. Regionaalse strateegia rakendamist toetab regionaalsete (mere)organisatsioonide omavaheline koostöö, samuti EL ja NATO omavaheline koostöö. Nii EL kui ka NATO on asunud muutunud julgeoleku taustal tegelema mitmete merendusjulgeolekuga seotud tegevustega ning oluline on, et need tegevused ei oleks dubleerivad, vaid täiendaksid teineteist. Näiteks on ajakohastatud EUMSSi lisatud sõjalisi tegevusi (nt merevägede ühisõppused jms), mis seni on olnud ainult NATO tegevusvaldkond, samas on NATO asunud tegutsema veelgi rohkem elanikkonnakaitse ja tsiviiltaristu kaitsmise teemadega. Kuna mõlemad institutsioonid tegelevad nende küsimustega, on äärmiselt oluline ELi ja NATO omavaheline koostöö ja koordinatsioon plaanitavates tegevustes. Sama põhimõte kehtib meie jaoks ka regionaalsete (mere)organisatsioonidega koostöö tegemisel, et eri organisatsioonide tegevus oleks täiendav, mitte dubleeriv ja aitaks saavutada paremat tulemust ühiste eesmärkide saavutamisel. Läänemere regiooni keskkonnakaitsega seonduvaid praktilisi tegevusi on korraldanud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM), kes oma pikaajalise kogemuse najal saab kaasa aidata organisatsioonide vahelisele koostöö sidustamisele. 5.3 . Mereolukorrateadlikkuse parandamiseks ja ebaseaduslike tegevuste tõkestamiseks ning hübriid- ja küberohtude ennetamiseks ja ärahoidmiseks peame vajalikuks tõhusamat infovahetust kõikide asjakohaste tsiviil- ja sõjaliste asutuste vahel ning nende kasutuses olevate süsteemide vahel. Selgitus : Info kiire liikumine ja infovahetus tervikuna on ülioluline komponent mereolukorrateadlikkuse loomisel ja merendusjulgeoleku tagamisel . ELis on mitmeid asutustevahelisi koostöövõrgustikke, kes jagavad omavahel teavet, kuid ükski nendest ei ole täna ideaalne, et luua tervikpilt sellest, mis toimub tervikuna kogu piirkonnas. Se da on vaja s elleks, et ära hoida ja ennetada ebaseaduslikke tegevusi , hübriid- ja küberohte ning muid kuritegusid merel. Ka ELis on loodud infovahetusplatvorme, nagu näiteks CISE, MARSUR. K una seireseadmed on kallid, aitab liikmesriiki de vaheline parem infovahetus täita võimelünki, mis riikidel olla võivad, sealhulgas ka ajal, kui mõni seade hoolduses on. Koostöö jaoks on olulised kõikide riigiasutuste omavaheline koostöö ning teatud juhtudel ka erasektori kaasamine (nt laevad merel, kes teavitavad kahtlastest tegevustest vms) . 5 . 4 . Toetame strateegias ette nähtud Euroopa Liidu ühtsete elutähtsa merepiire ületava veealuse taristu kaitsepõhimõtete väljatöötamist ning küberturvalisuse arendamine merendussektoris, et tõsta suutlikkust tulla toime küberohtudega laevadel ja sadamates. Selgitus : Veealuse taristu haavatavusele on pärast Läänemeres septembris 2022 toimunud gaasitorude plahvatusi pööratud suurt tähelepanu. Paralleelselt on hakatud rohkem mõtlema kaldapealse taristu (nt sadamad) ja laevade vastupidavusele ja kestlikkusele, sest suurenenud on ka küberrünnete hulk nende vastu. Sellest tulenevalt on EUMSSis ette nähtud eraldi meetmed nende kolme (veealune taristu, kaldapealne taristu ja laevad) paremaks kaitsmiseks. Kuna suuresti on see liikmesriik ide ülesanne, on ka strateegiliste eesmärkide täitmiseks plaanitavad meetmed seotud teadlikkuse kasvatamisega, ühtsete aluste ja kaitsepõhimõtete väljatöötamisega ja muu sellisega, et liikmesriig id saaksid paremini koostööd teha ning kohaldatavad kaitsemeetmed oleks võrreldavad. Ühelgi juhul kolmest ei saa kõrvale jätta objekti omanikku või valdajat, sest ilma nende kaasamiseta ei ole paljud meetmed sama tõhusad või koormaks liigselt riigiasutusi (nt nõuaks hulga täiendavate patrull-laevade soetamist). Plaanitavad meetmed on tõhusad koostoimes mereolukorrateadlikkuse jaoks plaanitavate meetmetega. ELi üleselt tegutsedes (koos taristu omanike või valdajatega) suudetakse paremini tagada veealuse taristu valvamine ja kaitse just osas, kus need ei asu enam riigi territoriaalmeres ega majandusvööndis. 5 . 5 . Peame oluliseks loodusvarade ja merekeskkonna kaitsmist ning kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju ohjamist merendusjulgeolekule. Selleks on muu hulgas vaja Euroopa Liidu ühtset lähenemist laevalt laevale ümberlaadimise tegevusele merel. Samuti lõhkemata lahingumoona, keemiarelva, kemikaalide ja keskkonnaohtlike laevavrakkide eemaldamise merepõhjast või laevavrakkidest ohtlike ainete eemaldamise koordineerimist, sealhulgas tagades selleks Euroopa Liidu programmidest vajaliku rahalise toetuse. Selgitus : Laevalt laevale ( STS ) ümberlaadimise tegevused ei ole kõikides ELi liikmesriik ides võrdse olulisega, samuti mitte Läänemere äärsete liikmesriik ide jaoks, sest nendeks tegevusteks ei sobi kogu mereala, vaid teatud tingimustele vastavad asukohad. Nii on ka suurim koormus Läänemerel just Eesti merealal, mis on sellisteks tegevusteks parimate looduslike tingimustega. Samas on need tegevused seotud suure keskkonnaohuga, eksimuse korral võib tekkida merereostus. Venemaa agressiooni vastu Ukrainas kehtestatud sanktsioonide tõttu tõenäoliselt surve STS tegevustele suurene b , sest laevade jaoks on liikmesriiki de sadamad suletud. Eesti jaoks on oluline, et teema ELi tasemel tõstataks ning töötataks välja ühtsed ELi seisukohad selles küsimuses merendusjulgeoleku strateegia uuendamise raames , misjärel saab EL algatada Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO ) tegevuse parema reguleerimise. Tänaseks on paljuski ka tehnoloogia uuenenud võrreldes ajaga, kui praegune regulatsioon välja töötati. Lõhkemata lahingumoona (UXO), kemikaalide ja keskkonnaohtlike vrakkide eemaldamine, või vähemalt viimastest kütuse ja muude ohtlike ainete väljapumpamine, on Eestile oluline, sest Läänemeres on palju lõhkemata lahingumoona, keemiarelvi ja kemikaale ning hulk laevavrakke, mille s veel kütus ja muud ohtlikud ained sees . Need kõik kujutavad keskkonnaohtu ning otseselt või kaudselt ka ohtu laevadele ja võivad saada takistuseks sinimajanduse arendamisele (nt meretuuleparkide rajamisele). Ka Eesti vetes on selliseid lõhkemata lõhkekehi ja keemiarelvi , samuti kemikaale, mis ei ole kõik sinna heidetud maailmasõdade aegu, vaid ka Nõukogude Liidu päevil. Laev võib kogemata ankru heisata mõne sellise objekti peale või lihtsalt on rooste teinud oma töö ning pakend või laevavrakk hakkab lekkima. Seepärast on oluline tegeleda sellega ning kuna EL näeb mere laevateesid kõikide omana ning sinimajanduse areng on üks prioriteetidest, siis oleks hea, kui EList oleks võimalik teatud juhtudel saada ka rahastust selliste tööde tegemiseks (eelkõige laevavrakkidega seotuna). 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Seisukohad saatsid Välisministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nimetatud ministeeriumide arvamus ega on arves tatud Eesti seisukohtade kujundamisel. EELNÕU 16 .0 6 .2023 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja .0 6 .202 3 Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad Euroopa Liidu mere ndus julgeoleku strateegia uuendamise ja tegevuskava kohta 1 . Kiita heaks järgmised kaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu mere ndus julgeoleku strateegia ajakohastamise kohta : 1.1 . Eesti toetab Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja se lle tegevuskava ajakohastamist. 1.2 . Peame oluliseks E uroopa Liidu regionaalsete merendusjulgeoleku strateegiate koostamist . Eesti peamine huvi ja fookus on Läänemere merendusjulgeoleku strateegia koostamine. 1.3 . Mereolukorrateadlikkuse parandamiseks ja ebaseaduslike tegevuste tõkestamiseks ning hübriid- ja küberohtude ennetamiseks ja ärahoidmiseks peame vajalikuks tõhusamat infovahetust kõikide asjakohaste tsiviil- ja sõjaliste asutuste vahel ning nende kasu tuses olevate süsteemide vahel. 1. 4 . Toetame strateegias ette nähtud Euroopa Liidu ühtsete elutähtsa merepiire ületava veealuse taristu kaitsepõhimõtete väljatöötamist ning küberturvalisuse arendamine merendussektoris, et tõsta suutlikkust tulla toime küberohtudega laevade l ja sadamate s . 1. 5 . Peame oluliseks loodusvarade ja merekeskkonna kaitsmist ning kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju ohjamist merendusjulgeolekule. Selleks on muu hulgas vaja Euroopa Liidu ühtset lähenemist laevalt laevale ümberlaadimise tegevusele merel. Samuti lõhkemata lahingumoona, keemiarelva, kemikaalide ja keskkonnaohtlike laevavrakkide merepõhjast eemaldamise või laevavrakkidest ohtlike ainete eemaldamise koordineerimist, sealhulgas tagades selleks Euroopa Liidu programmidest vajaliku rahalise toetuse. 2 . Eesti esindajatel Euroopa Liidu nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3 . Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud strateegia ja selle tegevuskava uuendamise kavand ning seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestis t nimetatud Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele . Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär