.
Riigikantselei 16.06.2023 nr 5-13/23/2271
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Esitame erakorraliselt Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 istungile Vabariigi Valitsuse määruse
„Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“
eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisa: 20220615_KV_PM_EN_1..docx
20230615_KV_PM_SK..docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 1 5 .0 6 .2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel . § 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitsev äe põhimäärus“ tehakse järgmis e d muudatus ed : 1) paragrahv i 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ (1 ) Lisaks käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud struktuuriüksustele on Kaitseväe struktuuriüksus eks väeüksused. (2) Väeüksus on brigaad, pataljon, divisjon, baas , kompanii ja Kaitseväe põhimääruse § 3 lõike 4 punktis 6 nimetatud struktuuriüksuse ülema vahetus alluvuses olev keskus . (3) Kaitseväe struktuuriüksused jagunevad sõjaaja üksusteks ja alaliselt tegutsevateks struktuuriüksusteks. Struktuuriüksus võib olla sõjaaja üksus või alaliselt tegutsev struktuuriüksus või samaaegselt nii sõjaaja üksus kui ka alaliselt tegutsev struktuuriüksus. (4) Sõjaaja üksuse koosseisus on kaitseväelaste sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohad. Alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisus on sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohad ning avaliku teenistuse seaduse alusel loodud ametikohad ja töölepingu alusel täidetavad töökohad. “ ; 2) paragrahv i 18 lõi get 3 täiendatakse punktiga 3 ¹ järgmises sõnastuses: „3 ¹ ) õhukaitsedivisjon;“. § 2. Määrus jõustub 1. juulil 2023. a. Kaja Kallas Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär
1 5 .06. .2023 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus ) ( RT I, 29.03.2023, 15 ). Muudatused puudutavad Kaitseväe struktuuriüksuseid. Eelnõu ja seletuskirja on koost anud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun (
[email protected] ) koostöös K aitseväe ja Kaitseressursside Ameti ametnikega. Eelnõule on teinud normitehnilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Liina Martinson (
[email protected]) . Eelnõu on keeletoimetanud Luisa Tõlkebüroo. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga tehakse Kaitseväe põhimääruses muudatus seoses väeüksuse nimetamisega Kaitseväe struktuuriüksuseks, e esmärgiga lihtsustada Kaitseväe - siseseid juhtimis- ja haldusprotsesse ning vähendada erinevaid kooskõlastus- ja menetlusprotseduure . Muudatusega nähakse ette praegu se struktuuriüksuse mõiste laiem sisustamine, mis vähendab tarbetut halduskoormust ning loob Kaitseväe ülesehituse osas parema õigusselguse. Teise muudatusena täiendatakse õhuväe koosseisu käsitlevat lõiget , lisades sinna õhukaitsedivisjoni. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist . Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 6 teksti . Muudatuse kohaselt lisatakse Kaitseväe struktuuriüksusena väeüksus, mis omakorda liigitub brigaadiks, pataljoniks, divisjoniks , baasiks , kompaniiks ning Kaitseväe põhimääruse § 3 lõike 4 punktis 6 nimetatud struktuuriüksuse ülema vahetus alluvuses olev keskuseks . Kaitseväe põhimääruse hetkel kehtiva redaktsiooni kohaselt on Kaitseväe struktuuriüksusteks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevad üksused, mis on loetletud põhimääruse § 3 lõikes 4. Kaitsevägi on aja jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu ning struktuuriüksuste koosseisus on hulk väeüksuseid, millel on oma selgepiirilised rahu- ja sõjaaja ülesanded ning pädevused. Kaitsevägi tegutseb ainujuhtimise põhimõttel, mistõttu vajavad ka väeüksuste ülemad selgepiirilist juhtimispädevust. Väeüksuse mõiste tuleneb Kaitseväe korralduse seaduse algtekstist , mis kehtis 2018 . aastani, mille kohaselt oli väeüksus e tähendus sõnastatud järgmiselt: § 13. Väeüksus (1) Väeüksused on maaväes kaitseringkond, brigaad ja pataljon, mere- ja õhuväes divisjon ning baas. Nimetatud loetelu ei saa praegu enam ammendavaks pidada, kuna suuremate struktuuriüksuste ülemate vahetus alluvuses on ka kompaniid (kasutatud ka väljendit „ üksikkompanii “ ), mis täidavad spetsiifilisi ülesandeid ning korraldavad sarnaselt teiste üksustega oma isikkoosseisuga seotud protsesse. Struktuuriüksuse mõiste laiendamine annab juhtimise korralduses märkimisväärse efekti, mi s väljendub muu hulgas järgmises . Suureneb võime täita üksustele pandud põhiülesandeid ehk panustada sõjalisse riigikaitsesse. Viies erinevate administratiivprotsesside ja üksuse sisemise töökorralduse pädevuse vastava ülema tasemele, taga takse parem selgus ülesannetes, nende täitmise viisides ja võimalda takse keskendumist sõjalisele riigikaitsele . Ü lemate tegeliku pädevuse esile toomine ja selleks vajalik e juhtimistööriistad e andmine. Diviisi põhiülesan ne on oma vastutusalas planeerida ja teostada sõjalisi operatsioone. Selleks on diviisi koosseisus hulk väeüksusi, kes panustavad põhiülesande täitmisse oma pädevuse piires. Samas on iga väeüksus mehitatud personaliga, tagatud erinevate varude ja vahenditega ning väeüksused täidavad oma põhimäärustes toodud ülesandeid. Näiteks on diviisi koosseisus oleva kompanii ülesan ne allüksuse lahinguvalmiduse saavutamine ja selle eesmärgi saavutamiseks peab kompanii ülem al olema ka otsustuspädevus. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt on vahipataljoni ajateenija puhkusele lubamine sõjaväepolitsei ülema pädevuses. Samas on selgelt tegu väeüksuse sisemise töökorralduse ga , kus otsuse tegemine on pataljoni ülema pädevuses. Halduskoormuse ühtlustamine ja protsessi toomine tegelikule juhtimistasandile . Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 4 kohaselt K aitseväe juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist Kaitseväes töötava ametniku ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötaja töölepingu või volitab nimetatud ülesannet täitma väeliigi või struktuuriüksuse ülema. Enne 2018. a K aitseväe korralduse seaduse muutmist sätestati Kaitseväe struktuur seaduse tasandil, kuid p ärast kõnesolevat muudatust viidi Kaitseväe struktuur detailsemalt Kaitseväe põhimääruses se . Diviisi loomisega 2022. aastal jäeti Kaitseväe juhataja vahetust alluvusest välja 1. jala väebrigaad ja 2. jalaväebrigaad, mis kuuluvad diviisi koosseisu ja mille ülemad alluvad diviisiülemale. Eelnõukohase põhimääruse muudatusega nähakse ette, et näiteks brigaadid väeüksusena on eraldiseisvad Kaitseväe struktuuriüksused, mis kuuluvad küll diviisi koosseisu ja alluvad diviisi ülemale , kuid brigaadi sees omab brigaadiülem Kaitseväe struktuuriüksuse ülema õiguseid ja kohustusi ning sellisel juhul on K aitseväe juhatajal võimalik vastavad personalitoimingud K aitseväe korralduse seaduse alusel volitada otse brigaadiülemale . Sarnaseid õigusi omab ka diviisi koosseisus oleva pataljoni ülem oma isikkoosseisu osas. S amuti saab nimetatud toiminguid oma üksusesse kuuluva isikkoosseisu osas teostada pataljoni, divisjoni ja baasi ülem ning kompanii ja keskuse ülem. Muudatusettepaneku peamiseks eesmärgiks on 1. aprillist 2023 jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) muudatuste ühetaoline rakendamine kõikides üksustes. KVTS muudatuste esmaseks eesmärgiks on anda Kaitseväe juhatajale pädevus volitada personalitoimingute üle otsustamine ülemale, kelle üksuse koosseisus konkreetsed teenistujad teenivad. Juhul, kui üks osa üksuseid ei oma väeüksuse staatust, tekib küsimus nende üksuste ülesannete täitmises, olgu selleks eeskätt käskkirja andmise pädevus. Läbi muudatusettepaneku on Kaitseväe struktuur võrreldav ja ühetaoline ning kompaniide ja küberväejuhatuse ( KüVJ ) ülema alluvuses olevate keskuste ülemad säilitavad oma senised pädevused (eeskätt struktuuriüksuse kui terviku toimimine ja struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmine). Kaitseväe põhimääruses eristatakse toetuse väejuhatuse ja küberväejuhatuse keskuseid, kuna KüVJ keskus on juhtimiselt sarnane näiteks kompaniiga ning täidab vaeüksusele ettenähtud ülesandeid. Toetuse väejuhatuse keskus on seotud toetusfunktsioonidega ning ei vaja seetõttu eraldiseisvalt väeüksuse pädevust. Väga oluline on ka väljaõppeprotsesside ühetaolisus: paralleelselt KV põhimääruse muutmisega on algatatud Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud sõjaväelise väljaõppe eeskirja muutmine eesmärgiga määratleda konkreetsemalt ning otstarbekama juhtimisahelaga väljaõppejuhid, kelleks on üksuste ülemad. Kui viidatud kompanii ja keskuse ülem jääb sellest nimekirjast välja, saab väljaõppejuhina tegutseda pataljoni ülem, mis pikendab koheselt käsuliini ning koormab kõrgemaid ülemaid ebamõistlikult. Kokkuvõttes tagab muudatuse rakendamine juhtimise ühetaolisuse, lühendab juhtimisahelaid ning võimaldab sõjalistel ülematel keskenduda oma põhiülesannete täitmisele, viies iga väeüksuse administratiivprotsessid konkreetse ülema tasandile. . Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse põhimääruse § 18 lõike sse 3 uus punkt 3 ¹ . Muudatusega luuakse õhuväe koosseisu õhukaitsedivisjon. Õhukaitsedivisjon luuakse riigikaitse arengukava 2022 – 2031 raames. Loodav struktuuriüksus hakkab opereerima peatselt soetatavat keskmaa õhutõrjesüsteemi, mis tagab Eestile kihilise õhukaitse. Õhukaitsedivisjoni ülesan ne on tagada nii vägede kui ka kriitilise taristu kaitse mitmesuguste õhuründevahendite eest. Eelnõu §-s 2 sätestatakse , et õ hukaitsedivisjon luuakse õhuväe koosseisu struktuuriüksusena 01.07 .2023. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõul ei ole mõju majandusele, regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale ega sotsiaalseid mõjusid. Eelnõuga vähendatakse Kaitseväe struktuuriüksuste ülemate koormust erinevates haldustoimingutes, täpsusta ta kse juhtimispädevus t ning luuakse õhukaitsedivisjon. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Õ hukaitsedivisjoni loomise kulud on kajastatud ja kaetud r iigikaitse arengukava s 2022– 2031 alljärgnevalt . Personal: 48 tegevväelast ning 139 reservväelase ametikohta . Investeeringu maksumus k oos taristu / üksuse varustusega: 402 , 1 mln eurot (k äibemaksuga ) . Üksuse aastane ülalpidamiskulu, sh täiendavate tegevväelastega seotud personalikulu, varustuse ja laskemoona keskmise uuendamise ning taristuga seotud kulu on hinnanguliselt kokku ca 21,5 kuni 30 mln eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus e jõustub 1. juulil 2023. a , mis on seotud riigikaitse arengukava 2022–20 31 rakendamisega. 7 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadet i kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile. Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kaitsevägi esitas arvamusena täiendava ettepaneku, millega on arvestatud.