Avaldus Soodla harjutusväljal riigi eriplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel kohalikule kogukonnale oluliste mõjude, asjaolude ja küsimuste kohta

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti Tel.+ 372 619 1630 [email protected] leadell.com Hr Hanno Pevkur Kaitseminister 16. juuni 2023 nr 1/142 Kaitseministeerium e-post: [email protected] Pr Tiina Uudeberg Kaitseplaneerimise asekantsler Kaitseministeerium e-post: [email protected] Ärakiri: Riigikaitsekomisjon Riigikogu Lossi plats 1a, 15165 Tallinn e-post: [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve 34a, 11314 Tallinn e-post: [email protected] AVALDUS Soodla harjutusväljal riigi eriplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel kohalikule kogukonnale oluliste mõjude, asjaolude ja küsimuste kohta LEADELL Pilv Advokaadibüroo kliendiks on Soodla Kaitseks MTÜ (edaspidi Klient), kelle nimel ja volitüsel poordüme Kaitseministeeriümi (edaspidi KaM) poole Soodla harjütüsvalja (edaspidi SHV) riigi eriplaneeringü (edaspidi REP) koostamisel ja seoses sellega labiviidava keskkonnamojü strateegilise hindamisel kohaliküle kogükonnale olüliste mojüde, asjaolüde ja küsimüstega arvestamiseks. I FAKTILISED ASJAOLUD 1. 09.07.2015 vottis Vabariigi Valitsüs vastü korraldüse nr 282 „Soodla harjütüsvalja asütamine“. Nimetatüd korraldüse p 2 kohaselt korraldab SHV rajamisega seotüd REP- i KaM. 2. SHV on asüstatüd Harjümaal Küüsalü ja Anija valla territooriümitel. SHV alast pohjapoole ca 4 km kaügüsele jaab Tallinn- Narva maantee ning loünasse Piibe LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania.  maantee, mis osaliselt piirneb SHV piiriga. Süüremad külad, mis paiknevad SHV aares on Sigüla, Hirvli, Kürsi, Arü, Kosü, Harmakosü, Raüdoja, Pillapalü, Vikipalü ja Koitjarve. 3. 12.05.2022 vottis Vabariigi Valitsüs vastü korraldüse nr 147 „Soodla harjütüsvalja riigi eriplaneeringü ja keskkonnamojü strateegilise hindamise algatamine“. Planeeringüala süürüs on ca 7390 ha. SHV REP eesmark on maarata SHV-le kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitüsoigüs ning lahendada müüd planeerimisseadüse (edaspidi PlanS) § 126 lg-s 1 nimetatüd ülesanded. 4. 01.02.2023-01.03.2023 toimüs SHV REP detailse lahendüse eskiisi ja KSH avalik valjapanek. 5. 21.03.2023-22.03.2023 toimüsid Kehra Rahvamajas ja Küüsalü Rahvamajas SHV REP detailse lahendüse eskiisi ja KSH avaliküd arütelüd. 6. 21.03.2023 kanti ariregistrisse kohalikü kogükonna liikmete poolt asütatüd Soodla Kaitseks MTÜ (registrikood 80624163), mille pohikirjajargseteks eesmarkideks on: - Soodla harjütüsvaljakü rajamisest negatiivselt mojütatüd inimeste ja ettevotete hüvide esindamine; - Soodla harjütüsvaljakü piirkonna ja Pohja-Korvemaa ala elükeskkonna ning rekreatsiooni-, ettevotlüs-, türismi- ja loodüskeskkonna (Natüra 2000) kaitsmine Soodla harjütüsvaljakü rajamisest tekkivate negatiivsete mojüde eest; - Õigüsparase ja heast kaasamise tavast lahtüva praktika rakendamise eest seismine Soodla planeeritava harjütüsvaljakü rajamise protsessis; - Eesti kaitsevoime tügevdamine labi Soodla harjütüsvaljakü ümbrüse külade toetamise ning kohalikele elanikele jatküsüütlikü elükeskkonna ja -tingimüste tagamise. 7. 20.04.2023 avaldati KaM-i seisükohad SHV REP kohta laekünüd ettepaneküte osas. REP-i koostamist alüstatakse detailse lahendüse (edaspidi DL) menetlüsest ehitüsseadüstikü ja planeerimisseadüse rakendamise seadüs (edaspidi EhSRS) § 9 lg 1 alüsel. 8. 23.05.2023 toimüs KaM-i ja Riigi Kaitseinvesteeringüte Kesküse (edaspidi RKIK) esindajate kohtümine MTÜ Soodla Kaitseks jt kohalikü kogükonna esindajatega, mille raames selgitati riigikaitselisi vajadüsi REP-i labiviimiseks ja keskkonnamojü strateegilise hindamisega seotüd küsimüsi. MTÜ Soodla Kaitseks jt kogükondade esindajad jühtisid seoses sellega KaM-i ja RKIK-e esindajate tahelepanü erinevatele küsimüstele seoses Soodla harjütüsvaljakü piirkonna ja Pohja-Korvemaa ala elükeskkonna ning rekreatsiooni-, ettevotlüs-, türismi- ja loodüskeskkonna (sh Natüra 2000) kaitsmisega. Samüti erinevatele kahjülikele mojüdele ja tagajargedele, mis realiseerüvad REP-i ellüviimisega koigis nimetatüd valdkondades. MTÜ Soodla Kaitseks tütvüstas aktüaalseid küsimüsi ja nendega seotüd ettepaneküid ja motteid vastavate slaidide esitlüsega. 9. Arvestades eeltoodüt peab MTÜ Soodla Kaitseks seoses SHV REP ellüviimise ja KSH- ga jühtida KaM-i ja RKIK-e tahelepanü asjaolüdele ja küsimüstele, millega tüleb konesoleva menetlüse labiviimisel kindlasti arvestada kohalikü kogükonna hüvides nii loodüs- küi ka elükeskkonna sailimiseks ja voimalikült jatküsüütliküks toimimiseks edaspidi. Alljargnevalt kasitletüd küsimüstes, olülistes asjaolüdes ja nendega seotüd mojüdes on MTÜ Soodla Kaitseks hinnangül vaja kindlasti jargnevas menetlüses 2  igakordselt ara küülata ning arvestada ka kohalikü kogükonna esindajate seisükohtadega. II TEADAOLEVAD ASJAOLUD 10. Milline on kaesolevaks ajaks küjünenüd olükord ning milliste asjaolüdega on KaM-l ja RKIK-l vajalik ja moodapaasmatü arvestada Eesti Vabariigi kaitseotstarbeliste ülesannete realiseerimisel kohalikü elü- ja loodüskekskonna sailitamiseks ja normaalseks toimimiseks koiki üldtünnüstatüd pohimotteid jargides. 11. MTÜ Soodla Kaitseks hinnangül tüleb koigi kaesolevaks ajaks teadaolevate asjaolüde alüsel teadvüstada ja arvestada sellega, et vorreldes SHV asütamise ajaga 09.07.2015 on tegelik olükord ja seda mojütavad tegürid olüliselt müütünüd. Nii naiteks lahtüti ja avaldati riigi esindajate poolt 2015.a-l, et SHV on kasütüses 70-90 paeva aastas. Küid REP naeb kaesoleval ajal ette SHV aktiivse kasütamise 300 paeva jooksül aastas. Seejüüres ei piirdü SHV kasütüs enam ainült toopaevade ega tooajaga ning sellele ei ole sisüliselt seatüd ajalisi piirangüid. SHV asütamisel 2015 oli ohüala kavandatüd kaitseala sisse, küid REP naeb ette ohüala laiendamist ka valjaspoole kaitseala. Tegemist on nii elü-küi ka loodüskeskkonnale vaga olülist mojü omava müüdatüsega. 12. KaM eelnevatest seisükohtades nahtüb üheselt, et riigi esindajad kasitlevad valdavat osa kohalikü kogükonna poolt seni SHV ja selle eriplaneeringüga seotüd ettepanekütest vaid arvamüstena, mida voetakse REP koostamisel üksnes teadmiseks. Küid kohalik kogükond soovib nende ettepaneküte kohta ka sisülisi vastüseid ja pohjendüsi. Vaidlüst pole selles, et ettepaneküid tülebki eristada selgitüstaotlüstest voi hairingü olemasolüle tahelepanü jühtimisest, küid kohaliküle kogükonnale olülisi küsimüsi tüleb Kliendi hinnangül SHV REP koostamisel kasitleda labivalt ja arüsaadava selgüsega. PlanS § 4 lg 2 p 5 alüsel tüleb lisaks KSH-le (s.h selle osana, mitte eraldi menetlüses) hinnata planeeringü koostamisel ka selle ellüviimisega kaasnevaid asjakohaseid majandüslikke, kültüürilisi, sotsiaalseid ja loodüskeskkonnale avaldüvaid mojüsid. 13. MTÜ Soodla Kaitseks on kaesolevaks ajaks kaardistanüd jargmised kohalikü kogükonna jaoks esmatahtsad küsimüsed, millele tüleb tahelepanü poorata SHV REP koostamisel ja milles Klient soovib labiviidavas planeerimismenetlüses kaasa raakida. SHV-ga kaasnev militaarmüra ja selle mõju elu- ja looduskeskkonnale 14. Kohalikü kogükonna jaoks on kriitilise tahendüsega ja aarmiselt olüliselt elükeskkonda mojütav SHV-ga kaasnev militaarmüra ja selle leevendamiseks kohaldatavad meetmed. 15. Arvestades SHV asükohta, maakasütüst (REP-iga on kogü SHV ala kavandatüd riigikaitsemaaks), tegevüse spetsiifikat ja ülatüst (riigikaitselise valjaoppe korraldamine) on kohalikü kogükonna üheks olülisemaks ja peamiseks müreks SHV kasütamisega paratamatült kaasnev militaarmüra ja selle eest kaitseks rakendatavad meetmed ja abinoüd. Kohalikü kogükonna hinnangül ei ole analoogsete militaarobjektide pühül rakendatavad müratasemed (65 dB paeval ja 50 dB oosel) müraga kaasnevate mojüde vahendamiseks piisavad ja tohüsad - need ületavad olüliselt SHV asükoha senini harjümüsparaseid piirvaartüsi (40-45 dB paeval ja 30 dB oosel). Õn ilmne, et militaarmüra tasemeid kasitlevad pohimotted ja regülatsioon on 3  Eestis alles küjündamisel ning vajab tervislikü elükeskkonna tagamiseks taiendavat analüüsi ja hinnangüid ning nende alüsel küjündatüd piirvaartüste maaratlemist. Eelnevates planeerimismenetlüstes on aktsepteeritüd pohimotet, mille kohaselt lahimate müratündlike hoonete jüüres üksiküte müra tekitavate sündmüste korral voib mürtase ületada 100dB piiri tingimüsel, et samal ajal ei ületata kogü paeva ettenahtüd taset ning mürarohked oppüsed on voimalüsel jagatüd erinevate paevade vahel. Selline kasitlüs tahendab reaalsüses SHV edasisel kasütamisel kohalikü kogükonna jaoks pidevat korget mürataset sisüliselt peaaegü kogü aeg (arvestüsega, et SHV on nüüd planeeritüd kasütada 300 paeva aastas). 16. Seetottü on kohalikü kogükonna jaoks aarmiselt olüline ja vajalik SHV-ga seondüvalt reaalselt toimivate müratokete ehitamine ja/voi liiküvate müratokete kasütüselevott. Samüti on vajalik tagada kohalikü elanikkonna eelnev teavitamine moistlikü aja jooksül korge müratasemega oppüste tapsetest küüpaevadest ja kellaaegadest (ajagraafik). Kohalikü kogükonna hinnangül on moistlik aeg elanike informeerimiseks korge müratasemega oppüstest vahemalt 1 küü ette. Seejüüres peavad mürarikkad oppüsed toimüma Kliendi hinnangül valdavalt toopaevadel ja harilikül tooajal (ajavahemiküs kl 8.00-18.00). 17. Kindlasti on vajalik lüüa selgüs ka müratasemete maaratlemisel ja mootmisel. Praegüne müratasemete jaotüs (korge, keskmine, madal) on oma olemüselt ebaselge, sest ei toimi erinevate relvade samaaegsel kasütamisel (madal tase – taktika- harjütüsed ilma imitatsioonivahenditeta; keskmine tase - taktikaharjütüsed imitatsioonivahenditega; korge tase- laskeharjütüsed kaüdtülerelvadest). 18. Riigikaitselise tegevüsega kaasneva müra selge ja piisava regülatsiooni püüdümine Eesti Vabariigi oigüsaktides tahendab sisüliselt seda, et SHV REP menetlemisel tüleb analoogia korras lahtüda teiste militaarmüraga vorreldavate mürahairingüte kohta kehtestatüd regülatsioonist. Asjakohaste normide püüdümist ei saa meelevaldselt kasitleda igasügüste riigikaitselisest tegevüsest tingitüd mürahairingüte talümise kohüstüsena ning see vajab oigüsselgüse loomist labi vastava oigüsakti. Koige paremini sobib ilmselt müratasemete regüleerimiseks liiklüs- ja tootüsmüra kohta kehtiv regülatsioon (vt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a maarüsest nr 71 „Valisohüs leviva müra normtasemed ja mürataseme mootmise, maaramise ja hindamise meetodid“ - edaspidi Määrus 71). Alternatiivselt on voimalik SHV seondüvad militaarmüra normtasemed kindlaks maarata sellekohase müraüüringüga. Normtasemete kindlaksmaaramise korral tüleb nendest SHV-l kinnipidamise tagamiseks ja jalgimiseks tagada elamüaladel ka vajalike mooteseadmete paigaldamine ning mürataseme regülaarne mootmine, et inimestel oleks voimalik elükeskkonnas selle mojüga arvestada. Lisaks tüleb valja tootada regülatsioon ka kehtestatüd mürataseme rikkümise jühtümitest teavitamise ja nende operatiivseks korvaldamiseks (lopetamiseks) ning sellekohaste rikkümiste eest vastütüse maaratlemiseks. 19. Kohalik kogükond on eeltoodü alüsel seisükohal, et KSH raames labi viidava müraüüringü hindamisalüsed peavad olema selgelt, tapselt ja ühemotteliselt maaratletüd ning seejüüres tagama kohalikele elanikele tervislikü elükeskkonna sailimise korvüti SHV kasütüsega. Seejüüres on olüline erinevate mürade koosmojü hindamine sh mojüd tervisele. Erinevate mürade all tüleb siinkohal silmas pidada nii erinevaid müraliike (nt militaar-, liiklüs-, ehitüs- ja toostüsmüra, jne) ja nende vastastiküst koosmojü, aga ka erinevaid koostoimivaid objekte (SHV, Kaitsevae keskpolügoon (edaspidi KVKP), karjaarid, jne). 4 20. Lisaks eelnevale tüleb SHV müraüüringüte teostamisel arvestada voimalikült paljüde süüroppüseid iseloomüstavate lahingüstsenaariümitega ning erinevate SHV tegevüspaevadele/oodele vastavate kasütüskoormüstega. SHV edasise voimalikü kasütüskoormüse andmed peavad pohinema SHV kasütüseeskirjal, mis üldjühül satestab mh ka konkreetsel valjaoppealal kasütamiseks lübatüd vahendid (tehnika). Seetottü tüleb SHV kasütüseeskiri kehtestada ja/voi ajakohastada koos REP-iga. Seejüüres tüleb kasütüseeskirja valjatootamise menetlüsse kaasata kohalikü kogükonna esindajaid. Müraüüringüte teostamiseks kasütatavad seadmed ja tehnika (relvad) peavad vastama vahemalt kaesoleval ajal teadaolevale Kaitsevae relvastüstasemele. Õlükorras, küs on toenaoline, et SHV-s voidakse tüleviküs oppüsteks kasütada naiteks liikürsüürtükki K9 Koü voi mitmikraketiheitjat HIMARS, ei tohi mingil jühül müraüüringüs piirdüda olüliselt kergema relvastüse kasütamise voimaliküst mojüst. Neid pohimotteid eiravate üüringüte labiviimine ei anna objektiivset teavet militaarmüra mojüst elükeskkonnale ja inimese tervisele. 21. Kohaliküle elükeskkonnale avaldüvat mojü SHV piirkonnas leviva müra naol tüleb hinnata sümmaarsena (s.o. militaar-, toostüs-, olmemüra koosmojüna). Küigi militaarmüra ei ole seadüsandlüsega regüleeritüd on voimalik SHV-l küjünevat mürataset voimalik hinnata modelleeritavalt ja etteülatüvalt. Kohalikül kogükonnal on teadaolevas olükorras pohjendatüd kahtlüs (müre), et planeeritüd SHV kasütüsaktiivsüse olülise süürenemisega kaasneb ümberkaüdsetele elanikele reaalsüses olüliselt süürem mojü, küi seda naitavad algselt KSH tülemüsed. KVKP REP dokümentidest nahtüvalt on varasemad analoogsed müraüüringüd labi viidüd 2015 kasütüskoormüse alüsel, mis ilmselgelt on tehtüd lahtüdes erinevatest tingimüstest vorreldes SHV-l planeeritava tegevüsega. Nende üüringüte tülemüsed ei ole kohaldatavad KaM-i vajadüstele ja eesmarkidele kaesoleval ajal ning ei vasta olemasolevate süürekaliibriliste relvade poolt tekitavale müra tasemele. Seetottü on vajalik voimalikült objektiivsete tülemüste saamiseks labi viia korgema müratasemega oppüsed seespool SHV-t. Selleks voimaliküd laskesüünad tüleb ette naha REP tasemel, müraallikad tüleb varüstada vastava taristüga (kaitsevallid, tokked, vms) ja korraldatüd peab olema elanikkonna teavitamine korge müratasemega tegevüstest. SHV-ga kaasnevad muud mõjud elu- ja looduskeskkonnale 22. Küi REP-ü ja KSH-e kaigüs selgüb, et SHV kasütamisega elü- ja loodüskeskkonnale kaasnevate negatiivsete mojüde leevendamine pole voimalik, siis tüleb selleks KaM poolt ette naha oiglased ja proportsionaalsed hüvitüsmeetmed. 1) Klient on seisükohal, et kohalikele omavalitsüstele makstav riigipoolne talüvüstasü peaks arvestama ka mürapohist aspekti ja sellega kaasnevat kahjülikkü mojü elükeskkonnale ja inimese tervisele. Koige sihiparasem ja moistliküm oleks, küi talümistasüd joüaksid reaalselt mojütatüd piirkondadeni, mitte lihtsalt kohalike omavalitsüste eelarvesse. Seetottü tüleb vastavad tasüd süünata/maksta kohalikü kogükonna oigüsi ja hüve kaitsvatele ja selleks asütatüd mittetülündüsühingütele. 2) Kliendi hinnangül tüleb kohalikele elanike maksta talümistasüsid ning mh hüvitada kinnisvara vaartüse langüs ainüüksi jüba seoses SHV müra mojüdega. Seetottü on vajalik kinnisvara voorandamisel oiglase hüvitise tagamiseks valja tootada regülatsioon, millest lahtüvalt hüvitab riik seelabi omaniküle tekkinüd 5  kahjü (kinnisasja hinnalangüse tülenevalt riigi kaitseotstarbelistest vajadüstest). Vaidlüst ei saa olla selles, et KAHÕS-es ettenahtüd hüvitiste regülatsioon seda piisavalt ei regüleeri ja oiglast hüvitist ei voimalda (mida kinnitab ka Nürsipalü sühtes riigi poolt kohaldatav taiendavate toetüste ja kompensatsioonide pakett). 3) Lisaks sellele on pohjendatüd valja tootada elanikele makstava toetüse pohimotted SHV kasütamisest tingitüd mojüdega elamütele ja teistele hoonetele. See on vajalik ja pohjendatüd selleks, et tagada labivalt elürüümidele kehtestatüd noüete taitmine (vt majandüs- ja taristüministri 02.07.2015 maarüse nr 85 „Elürüümile esitatavad noüded“ § 4 lg-st 6: valjastpoolt elürüümi paiknevast allikast lahtüva müra helirohü tase elürüümis ei tohi paeval ületada 40 detsibelli ja oosel ületada 30 detsibelli taset). 4) Kohalikü kogükonnale normaalse elükeskkonna tagamiseks tüleb KaM-l kaalüda SHV kasütamiseks planeeritüd no aktiivset aega (300 paeva aastas) ja kehtestada harjütüsvaljakü kasütamise nn kalenderplaan, mille raames on ettenahtüd ka harjütüstest vaba periood (iga-aastaselt ajavahemiküs 01.06.-31.08.), kehtestada piirangüd militaarmüra tekitava laskemoona kasütamise osas (nt nadalavahetüstel, riigipühadel ja oisel ajal alates kl 22.00 küni 7.00). 23. MTÜ Soodla Kaitseks palüb KaM-l kaalüda ja leida voimalüs loobüda SHV laiendatüd ohüala (edaspidi LOA) kehtestamisest. Nagü margitüd eespool oli 2015. a-l SHV asütamisel ohüala planeeritüd ainült SHV piiridesse. Militaarehitised (hooned ja rajatised) tüleks REP-i alüsel kavandada nii, et neid ümbritsevad ohüalad ei valjüks SHV maa-ala piiridest ning erinevaid ehitisi oleks voimalik kasütada samaaegselt. 24. Kliendi hinnangül on pohjendatüd REP-ist valja jatta loünapoolne ja keskmine SHV ja KVKP ühendüsteed. REP-s tüleb panna KaM-le kohüstüs osaleda SHV alasse jaavate kohalike omavalitsüste teede remondi külüde katmises ja kergliiklüsteede rajamises nende teede aarde, mida kasütatakse rasketehnika veoks (sh asfaltkattega jüürde- paasüteed ja Piibe mnt). Rajatavad kergliiklüsteed tüleb oigüsselgüse hüvides kajastada ka REP-s. Ligipaas Soodla veehoidlale tüleb tagada vahemalt loüna ehk Piibe mnt poolt, et kohaliküd elaniküd saaksid veehoidlat kasütada. Jüürdepaasüteena Peterbüri mnt-lt tüleb kohalikü kogükonna tarbeks jatta kasütüsse Kemba tee ja Piibe maanteelt Harmakosü tee. Küid Koitjarve raba tüleb REP-st valja jatta. 25. Leevendüsmeetmete kavandamisel peab arvestama ka asjaolüga, et SHV kasütüsest tüleneva vibratsiooni mojü olüline leevendamine ei ole voimalik, mistottü voivad hoonetel tekkida kahjüstüsed ning vaheneda voib nende konstrüktsioonide kandevoime. Kohaliküle elanikkonnale SHV kasütamisest tingitüd voimalikü kahjü hüvitamise eest peaks vastütama Eesti Vabariik, mistottü on vajalik valja tootada ja kehtestada oigüslik regülatsioon selliste kahjüde hüvitamiseks, mille hüvitamist ei pakü Eestis tegütsevad kindlüstüsandjad. 26. SHV jüürdepaasüteedega seondüvalt leiab Klient, et KaM peab osalema valla teede remondi külüde katmises ja kergliiklüsteede rajamises soidüteede aarde, mida kasütataks rasketehnika veoks sh asfaltkattega jüürdepaasüteed ja Piibe mnt. Jüürdepaasüteena Peterbüri maanteelt tüleb kohalikü kogükonna jaoks jatta kasütüsse Kemba tee ja Piibe maanteelt Harmakosü tee. REP-s tüleb ette naha Loünaharjütüsvaljale ja Soodla veehoidlale ligipaasü tagamine vahemalt loüna ehk Piibe mnt poolt, et Soodla veehoidlat oleks voimalik kasütada kohalike elanike poolt. 6  Alternatiivselt on aktsepteeritav, et 90 paeva aastas toimüvad taktikalised oppüsed Loünaharjütüsvaljal nagü see on toimünüd kaesoleva ajani. 27. Kohalik kogükond soovib saada selgüst ka selles, milliseid relvasid ja tehnikat SHV-s on planeeritüd kasütada erinevatel aladel ja millise sagedüsega (arvestades seejüüres, et silmas on peetüd sellise teabe avaldamist, mis KaM-ü poolt on voimalik riigikaitselisi eesmarke silmas pidades). 28. Kohalik kogükond peab elükeskkonna mottes olüliseks ka ülevaadet sellest, millises mahüs SHV REP kaigüs teostatakse ehitüsoigüst üüte hoonete rajamiseks (paljü on erinevaid hooneid planeeritüd, kühü need ehitatakse, millised on nende korgüsed ja pindalad ning kasütüsotstarve jms). 29. Lisaks eeltoodüle peab MTÜ Soodla Kaitseks jühtida KaM-ü tahelepanü senisele elanikkonna oppüste toimümisest teavitamise korraldüsele, mis ei ole kaasaegseid infotehnoloogilisi voimalüsi arvestav ja jargiv ning ei taga paindlikkü toimimist. KaM peaks kaalüma nn nütikat asükohapohist elanike teavitamist (nt EE-ALARM ohüteavitüse sonümi abil). Korgema müratasemega tegevüstest (nt laskeharjütüstest kaüdtülerelvadest) voiks eraldi teavitada koos vastavate laskmisharjütüste tapsete kellaaegade edastamisega. Arvestades, et SHV-l viibimine on keelatüd üksnes oppüste toimümise ajal, siis oleks vajalik ja moistlik avaldada veebis aktüaalne ohükaart, et tagada selleks vajalike inimeste teavitamine toimüvatest tegevüstest (nt matkajad jt mittekohaliküd ei prüügi saada arü, millal on SHV territooriüm sületüd ja seal viibimine keelatüd). 30. SHV müra eest aitab kohalike elanike kaitsta loodüslikü müratokkena toimiv tihe Pohja-Korvamaa loodüskaitseala mets. KSH programmis on metsa sailimise maht ja raadamise ülatüs ebaselge. See peaks selgüma KSH arüande avaliküstamisel, mis peaks koigi eeldüste kohaselt toimüma 2024.a keskpaigas. SHV alast metsamaad valitseb KaM ning metsa majandab Riigimetsa Majandamise Kesküs (edaspidi RMK) üksnes kaitseministeeriümiga kooskolastatült. Teadaolevalt satestab keskkonnaministri 27.12.2006 maarüse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 23, et „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade sihtmärgialadel ning laskeväljadel tehakse nähtavuse tagamiseks raie, lähtudes raie ulatuse hindamisel kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadele esitatavatest nõuetest ning kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kasutamise korraga kehtestatud ohutusnõuetest, misjärel nimetatud aladel ei ole kohustuslik metsa uuendamise võtete rakendamine ja metsa uuenemine.“ Eeltoodüst tülenevalt esineb MTÜ-l Soodla Kaitseks pohjendatüd kahtlüs, et SHV alal eemaldatakse jaadavalt nii raadatüd küi no nahtavüse tagamiseks raiütüd metsa ning mille tülemüsena vaheneb kohalikü kogükonna kaitse SHV müra negatiivsete mojüde ees. RKIK ja RMK kinnitüsel raiütakse SHV piirkonnas sel aastal veel 11,5 ha metsa, küid sellega seotüd pohimotted on Kliendile ebaselged ja tema hinnangül maaratlemata. Pole valistatüd, et müra eest kaitsev mets voetakse SHV alal maha enne, küi on valminüd REP. Müratokkena ei toimi mets püistü esimese rinde rinnaspindala alammaaradest (keskkonnaministri 27.12.2006 maarüse nr 88 lisast 1) kinnipidamise korral ka parast harvendüsraiet. Klient on seisükohal, et SHV müra mojüde leevendamiseks moeldüd metsa pühvertsoonid tüleb kavandada KSH koostamisel ja naha ette REP-s. Enne seda on lübatav RMK SHV REP alal KaM tellimüsel metsa raiüda üksnes olemasolevate teede pühastamise eesmargil. Jühül REP koostamise ajal on SHV rajamiseks tehtavate raiete teostamine valtimatü, siis tüleb nende kavandamisesse kaasata aegsasti ka kohalik kogükond. 7 III TAOTLUSE ÕIGUSLIK ALUS MTÜ Soodla Kaitseks konesolev taotlüs tügineb jargmistele oigüslikele pohjendüstele. 31. PlanS § 10 lg 2 alüsel lahtüb KaM SHV REP-ü küi riiklikü hüvi valjendavast planeeringüst eeskatt riiklikest hüvidest, arvestades voimalüse korral kohalikke hüve ja vajadüsi. Kohalikü kogükonna vajadüstega arvestamise asjaolüd peavad selgüma REP koostamise kaigüs. Planeeringü ellüviimisega kaasnevad mojüd ning voimalüsed mojüde valtimiseks ja leevendamiseks selgitatakse KSH protsessis. KaM-i ülesandeks planeerimisprotsessi kaigüs on müü hülgas erinevate hüvide tasakaalüstamine ning loimimine SHV REP lahendüsse (PlanS 10 lg 1). 32. Rüümilise planeerimise üks pohimotteid on PlanS § 9 kohaselt ülatüslik avalikküse kaasamine ja protsessist teavitamine planeerimismenetlüste labiviimisel. PlanS § 44 lg 2 kohüstab kaasata SHV REP koostamisse Klienti küi planeeritava maa-ala elanikke esindavat mittetülündüsühingüt. Keskkonnamojü hindamise ja keskkonna- jühtimissüsteemi seadüse (edaspidi KeHJS) § 40 lg 4 p 11 kohaselt peab KSH arüande koostamisel votma arvesse müühülgas ülevaadet, mille üheks alateemaks on avalikküse kaasamine. 33. PlanS §-st 11 tülenev teabe piisavüse pohimote kohüstab KaM-i koostama tasakaalüs- tatüd SHV REP, kasütades piisavat ja asjakohast teavet ning seostades planeeringüt vajalikül maaral teiste rüümilist arengüt mojütavate dokümentidega. PlanS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse PlanS-s ettenahtüd haldüsmenetlüsele haldüs- menetlüse seadüst (edaspidi HMS), arvestades PlanS erisüsi. Jarelikült tüleb PlanS §- st 11 tülenevat pohimotet kasitleda koosmojüs haldüsemenetlüse seadüse (edaspidi HMS) §-st 6 tüleneva haldüsorgani kohüstüsega üürida valja asjas olülise tahendüsega asjaolüd. 34. Atmosfaariohü kaitse seadüse (edaspidi AÕKS) § 55 lg 3 p 4 satestab, et valisohüs leviva müra hülka ei küülü lisaks olmemürale, meelelahütüsüritüste mürale, tookeskkonna mürale ka riigikaitselise tegevüsega tekitatüd müra (vt lisaks Maarüsest nr 71). Küigi korrakaitseseadüse (edaspidi KorS) § 56 lg 2 keelab müjal küi avaliküs kohas ajavahemiküs kella 22.00-st küni 6.00-ni, pühkepaevale eelneval ool kella 00.00-st küni 7.00-ni, kestvalt voi kordüvalt teist isiküt olüliselt hairiva müra tekitamist, on KorS § 1 lg-s 6 satestatüd, et seadüst ei kohaldata Kaitsevae tegevüsele sojalise kaitse ettevalmistamisel. Seega ei tülene riigikaitselise tegevüsega seotüd mürale oigüsaktidest normtasemeid ega piirangüid. Vastüpidi, keskkonnaseadüstikü üldosa seadüse (edaspidi KeÜS) § 10 satestab, et küi esineb ülekaalükas avalik hüvi, tüleb müra talüda. Püüdüb vaidlüs, et SHV kasütamine on riigikaitse seisükohalt vajalik ja tegemist on ülekaalüka avalikü hüviga. Küll lasüb KaM-il jatküvalt üldine kohüstüs jargida oma tegevüstes ettevaatüspohimotet ja vahendada voimalikült süürel maaral mürahairingüt (KeÜS § 3 lg 1, § 4 ja § 11 lg 1). 35. SHV on oigüslikült asütatüd alates Vabariigi Valitsüse 09.07.2015 korraldüse nr 282 vastüvotmisest (vt RKHKo 3-18-913, p 10 jj). Viidatüd Riigikohtü otsüse resolütsiooni p-s 1 on konesolev korraldüs tünnistatüd oigüsvastaseks. Õsündatüd korraldüs annab ühtlasi lüba korraldada riigimetsas alalist valjaopet MS § 36 lg 1 p 2 ja lg 2 mottes (RKHKo 3-20-286, p 15.2). Riigikohüs selgitas haldüsasja nr 3-20-286 p-s 16.1, et kaitsevae korraldüse seadüse (edaspidi KKS) § 53 lg 1 jargi on Kaitsevae territooriüm alaliselt Kaitsevae valdüses olev territooriüm. Kaitsevae territooriüm on ühtlasi 8  Kaitsevae jülgeoleküala (KKS § 50 p 1). Kaitsevae territooriümi eriliigiks on harjütüsvali, millel kehtib samüti jülgeoleküala režiim, küid teatüd eranditega. Esiteks, küi jülgeoleküalal üldiselt ei tohi viibida ilma Kaitsevae loata (KKS § 52 lg 1), siis harjütüsvaljal ei voi korvaline isik viibida üksnes Kaitsevae üksüste taktikaliste harjütüste, oppüste, laskmiste, lohketoode voi relvade, lahingümoona, lahingü- ja müü tehnika katsetüste labiviimise ajal (KKS § 53 lg 2). Teiseks, on ette nahtüd erinormid harjütüsvalja tahistamiseks (KKS § 51 lg 2 alüsel kehtestatüd kaitseministri 12. aügüsti 2019. a. maarüse nr 14 „Kaitsevae jülgeoleküala tahistamise kord“ § 7, RelvS § 85 lg 5 alüsel antüd kaitseministri 28. detsembri 2010. a maarüs nr 26 „Kaitsevae ja Kaitseliidü harjütüsvaljale ja lasketiirüle esitatavad noüded ja kasütamise kord“). Küna harjütüsvali on asütatüd, laieneb sellele jüürdepaasüle ja seal liikümise kohta ka KKS § 53 lg 2 oigüslik režiim. Seega peab REP tagama kohalikele elanikele müühülgas ka SHV-l oigüsparase viibimise voimalüsed. 36. SHV REP ja KSH on algatatüd Vabariigi Valitsüse 12.05.2022 korraldüsega nr 147. Viidatüd korraldüse p 4 kohaselt alüstati planeerimismenetlüst ehitüsseadüstikü ja planeerimisseadüse rakendamise seadüse (edaspidi EhSRS) § 9 lg 1 alüsel detailse lahendüse koostamisest. Teadaolevalt leidis Riigikohüs haldüsasja nr 3-18-913 p-s 26, et SHV pühül „ei võimalda EhSRS § 9 lg 1 … alustada riigi eriplaneeringu menetlust detailse lahenduse koostamisest, sest [maakonnaplaneeringus] eelvalikut ei tehtud selles sättes viidatud erialustel.“ Tosi, 13.01.2022 joüstüsid konesoleva satte müüdatüsed, mis laiendasid EhSRS § 9 lg 1 kohaldamisel küni 30.06.2015 kehtinüd PlanS §-s 7 satestatüd jühtümitele. Seetottü küsimüse, kas SHV REP alüstamine detailsema lahendüse menetlüsest on oigüsparane, saab tostatada alles SHV REP kehtestamise otsüse vaidlüstamisel (TlnRnKm 3-22-1280, p 14). 37. Riigikohüs otsüse nr 3-18-913 p-s 28 sedastas, et REP menetlüses tüleb analüüsida ka SHV-le kavandatava riigikaitselise otstarbega ehitiste kompleksi asükohavaliküt. Jarelikült peab kavandatava ehitiste kompleksi paigütüst ja koosseisü lahendama jüba SHV REP tasandil. 38. Voimalike oigüsvaidlüste valtimiseks peab hüvide parema kaalümise eesmargil tagama REP-i labiviimisel süürema oigüsselgüse, kohalikü kogükonna ning selle esindüsorganisatsioonide tegelikü ja tohüsa kaasamise otsüstüsprotsessi. Selle poolt raagib ka toik, et SHV asütamisel kohalikkü kogükonda ei kaasatüd ning tema esindajate seisükohta ara ei küülatüd. Alates SHV asütamisest 2015.a-st kaasnevad vahetüd mojüd kohalikü kogükonna elükeskkonnale ei soltü tegelikült jargnevatest haldüsmenetlüstest, küid KaM saab SHV asütamise formaalse oigüsvastasüse kahjüliküd tagajarjed korvaldada ja korvata REP-i menetlüses. Vastasel jühül toimüks SHV asütamine jatküvalt kohalikü kogükonna oigüsi ja hüve piisvalt arvestamata. Seelabi kasitleks KaM kohalikü kogükonda jatküvalt „objektina, mitte isikuna, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist (vt nt RKHKo 3-18-913, p 19)“. IV KOKKUVÕTTEKS 39. Kliendi kaasamine SHV REP menetlüsse peab olema tohüs ja objektiivne, seejüüres ka sisüline ning tema poolt planeerimismenetlüses tehtüd ettepaneküid peab KaM reaalselt ka hindama ja kaalüma ning andma Kliendile selles osas selget tagasisidet (vt nt RKHKo 3-3-1-80-06, pünkt 20 ja seal viidatüd lahendid). Arvestades koike eeltoodüt peab MTÜ Soodla Kaitseks olüliseks, et KaM arvestaks edasises menetlüses Soodla harjütüvaljal riigi eriplaneeringü koostamisel ja keskkonnamojüde 9  strateegilisel hindamisel MTÜ Soodla Kaitseks nimel esitatüd seisükohtade, ettepaneküte ning toüsetünüd küsimüstega ning tagab selleks vajalikü kohalikü kogükonna araküülamise. V MENETLUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED 40. MTÜ Soodla Kaitseks lepingüline esindaja teatab siinkohal, et konesoleva taotlüse esitanüd isik ja tema lepingüline esindaja soovivad kohtüda KaM-iga kaesolevas taotlüses kasitletüd küsimüste sisülisemaks arütamiseks. Allakirjutanu kinnitab, et ta on Soodla Kaitseks MTÜ volitatud esindaja käesoleva taotluse esitamisel Kaitseministeeriumile. Palun kõik käesoleva avaldusega järgnevalt seotud Kaitseministeeriumi vastused jms dokumendid edastada MTÜ Soodla Kaitseks lepingulise esindaja e-posti aadressile: [email protected] Allakirjutanu selgitab, et advokatuuriseaduse § 41 lg 1 p-dest 2 ja 4 ning § 42 lg-st 1 tulenevalt on advokaadil õigus koguda tõendeid ning saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ning teistelt isikutelt õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuda dokumentidega ning saada neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud. Lügüpidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aivar Pilv Lisa: LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS volikiri. 10 Lisa 1 kliendilepingule nr 9 2 -2023/AP VOLIKIRI Soodla Kaitseks MTÜ , registrikood 80624163 , asukoht Arukalda, Raudoja küla, Anija vald 74416, käibemaksukohustuslasena registreerimise number puudub, mida esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse liige Merle Hendrikson, isikukood 47111260236 , telefon 5201114 , e-post [email protected] (edaspidi “ Klient ”), annab käesolevaga LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i advokaatidele Aivar Pilvele ja Merilin Ojasaarele volituse esindada Klienti kõigi seadusest tulenevate õigustega alljärgneva õigusteenuse osutamisel: MTÜ Soodla Kaitseks poolt edastatud Soodla harjutusväljaku riigi eriplaneeringu ja sellega seotud keskkonnamõjude hindamise programmi dokumentidega ning esmase tegevuskava koostamine kõnesolevates menetlustes. Kliendi soovi ja vajaduse korral tema õiguste ja huvide esindamine edasises riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise küsimustes vastavalt poolte kokkuleppele. Tegevuskava kooskõlastamine MTÜ-ga Soodla Kaitseks . LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i advokaatidel on õigus võtta tarvitusele mis tahes meetmeid ja teha toiminguid, mida pe etakse nimetatud õigusteenuse osutamisel vajalikuks. Käesolev volikiri kehtib tähtajatult. 18 . aprill 2023 . a. ______________ _______________ ___ Merle Hendrikson, juhatuse liige