Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded määruse muutmine

Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ LISA 10 (siseministri 21.11.2018 määruse nr 1-1/29 LISA 3 sõnastuses) KAABLITE TULETUNDLIKKUSE NÕUDED Ehitise kirjeldus Tuletundlikkus Ehitis üldiselt Evakuatsioonitee* Ehitised, millele üldjuhul ei nõuta ehitusluba ehitusaluse pinnaga kuni 60 m 2 ja kõrgusega kuni 5 m Eca Eca Hooned ehitusaluse pinnaga üle 60 m 2 ja kõrgusega kuni 28 m Dca-s2,d2,a2 Cca-s1,d1,a2 Kõrghooned Hooned kõrgusega üle 28 m Cca-s1,d1,a2 Bca-s1,d0 Cca -s1,d1,a2 Tööstushooned Dca-s2,d2,a2 Cca-s1,d1,a2 Parkimismajad, parklad, garaažid, tunnelid sõidukitele Dca-s2,d2,a2 Cca-s1,d1,a2 Hooned kus üksikud ruumid on ette nähtud rohkem kui 100 kasutajale Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Õppeasutuse hooned Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Kogunemishooned rohkem kui 200 kasutajale Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Majutushooned rohkem kui 10 voodikohta Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Haiglad, hoolekandehooned rohkem kui 10 voodikohta Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Lasteaiad, lastehoiuks kasutatavad hooned rohkem kui 10 kasutajat Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Tunnelid ja galeriid inimestele pikkusega üle 100 m Cca -s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 * Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad selle ruumi tuletundlikkuse nõudele käesoleva määruse lisa 6 järgi. KINNITATUD Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ LISA 4 HOONE TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS Tuletõkkekonstruktsioonid pealmaakorrustel Hoone tuleohutusklass TP1 ja TP2 3–8-korruseline TP2 TP3 Eripõlemiskoormus MJ/m 2 Korruste arv üle 1200 600– 1200 alla 600 kuni 2 kuni 2 EI 120 EI 90 EI 60 EI 30 EI 30 Tuletõkkekonstruktsioonid pööningul EI 30 EI 30 EI 30 EI 30 EI 30 Tuletõkkekonstruktsioonid keldris maa-alustel korrustel EI 120 EI 90 EI 60 EI 60 EI 30 II kasutusviisi hoone majutusruumide seinad ja uksed EI 15 EI 15 EI 15 EI 15 EI 15 Muu kasutusviisiga hoone maa-alune osa, kus hoitakse sõidukeid, eraldatakse maapealsetest korrustest REI 120 konstruktsiooniga ? Ettepanek lisada eraldi nõue tuletõkkesektsiooni piirpindala tarindite tulepüsivuse nõuded. Vaja täpselt määratleda, tingimustest lähtuvalt määratleda piirpindala tuletõkketarindite nõudeid? Nõude rakendamisel määratleda tulepüsivuse nõuded REIM . Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Teemad, mis tuleks määruse kontekstis veel läbi mõelda ja vajadusel muuta , ootame tagasisidet ka muude teemade osas, mis vajaksid lahendamist Puidu laiem kasutamine – sisend puidu töörühmast Mootorsõidukite parkimine – tõsta põlevmaterjalide määrusest siia , seotud eelkõige päästjate juurdepääsuga Eripõlemiskoormuse arvutus – uus analoog ja uus valem, mida saame kasutada määruses ja standardis ( võtame arvesse analüüsi tulemuse – Taltech , tähtaeg november 2023 ) A kud, päikesepaneelid , generaatorid – kuidas ja mis mahus kajastada Adressaadid Liidud Eesti Arhitektide Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendus Eesti Turvaettevõtete Liit Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon Tuleohutusspetsialistide Liit Tuleohutusekspertide Liit Eesti Korteriühistute Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Pottseppade Liit Korstnapühkijate koda Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts Eesti Gaasi l iit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Hotellide ja R estoranide Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Eesti Vee- e ttevõtete Liit Kõrgkoolid TKTK TTÜ inseneriteaduskond TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituut SKA Asutused TTJA PÄA (OJO, PTO , ÕO ) Ministeeriumid Majandus- ja IT ministeerium K liima ja elukeskkonnaministeerium R egionaalministeerium SoM HTM KaM Isikud Alar Just Ivar Talvik Anti Hamburg Leena Paap Kehtiv sõnastus Võimalik uus sõnastus Selgitused, märkused Kommentaarid: nõus/ei ole nõus/uus sõnastus § 2. Terminid (13) Ohutu koht käesoleva määruse tähenduses on koht hoones või sellest väljaspool, kus inimene on kaitstud tule, suitsu ja soojuse ning muude võimalike ohtude eest kuni ohu tõrjumiseni või päästmiseni. (13) Ohutu koht käesoleva määruse tähenduses on koht hoones, näiteks teine tuletõkkesektsioon, või sellest väljaspool, näiteks maapinnal, kus inimene on kaitstud tule, suitsu ja soojuse ning muude võimalike ohtude eest kuni ohu tõrjumiseni või päästmiseni. Ohutu koht eelnõu täpsustuse järgi on koht hoones, näiteks teine tuletõkkesektsioon, või sellest väljaspool, näiteks maapinnal, kus inimene on kaitstud tule, suitsu ja soojuse ning muude võimalike ohtude eest kuni ohu tõrjumiseni või päästmiseni. Terminisse on lisatud näited, mida ohutu kohana silmas pidada. Termin peab välistama olukorra, kus hoone omanik väidab, et tema hoone ohutu koht on teiselt korruselt algava hoonevälise evakuatsioonitrepi ülemine made. Selline koht hoonest väljas ei saa olla ohutu selle kasutajatele. Ohutu koht peab olema selline osa hoonest või siis koht hoonest väljapool, kuhu tulekahju ei saa levida ja kus inimene on tule eest kaitstud. Termini täpsustus on ka seotud evakuatsiooniliikidega, kus edasilükatud evakuatsioon tähendabki järkjärgulist eemaldumist tulekahju kohast. Samuti toetab eelnõus toodud täpsustus passiivse evakuatsiooni mõtet, kus hoone kasutaja asubki juba ohutus kohas ja ei pea tulekahju korral kusagile liikuma. Näiteks ei ole mõeldav, et haiglas operatsioonisaalist toimub tulekahju korral aktiivse liikumisega evakuatsioon. Operatsioonisaal ongi ise ohutu koht hoones, kus selle kasutajad on kaitstud tulekahju mõju eest ja seega jäävad inimesed sinna, kus and on. Sama põhimõtet on rakendatud näiteks kinnipidamisasutustes. (15) Evakuatsioonipääs käesoleva määruse tähenduses on evakuatsioonialast otse hoonest välja viiv uks või hoone sees paiknev ruum, mille kaudu on tulekahju korral võimalik evakueeruda ohutusse kohta. (15) Evakuatsioonipääs käesoleva määruse tähenduses on evakuatsioonialast välja viiv pääs, mille kaudu on tulekahju korral võimalik evakueeruda ohutusse kohta. Evakuatsioonipääsuks loetakse eelnõu kohaselt evakuatsioonialast välja viivat pääsu, mille kaudu on tulekahju korral võimalik evakueeruda ohutusse kohta. Kehtiv sõnastus, mille kohaselt evakuatsioonipääs on evakuatsioonialast otse hoonest välja viiv uks või hoone sees paiknev ruum, mille kaudu on tulekahju korral võimalik evakueeruda ohutusse kohta, ei luba evakuatsioonipääsuks lugeda näiteks neid pääse hoones sees, mille kaudu evakueerutakse ühest tuletõkkesektsioonist teise, sest termin loeb evakuatsioonipääsuks ust, mis viib hoonest välja või ruumi hoones sees, mille kaudu saab hoones liikuda ohutusse kohta. Termin muudetakse lühemaks ja arusaadavamaks – evakuatsioonipääs on see osa hoonest, mis viib inimese evakuatsioonialast välja ja millest alates on võimalik alustada liikumist ohutusse kohta või mida läbides jõuab inimene otse ohutusse kohta. Evakuatsioonipääsu selline käsitlus võimaldab esitada kõigile evakuatsioonipääsudele hoones ühetaolised nõuded, mis teeb ka projekteerijatele selgemaks, kus millist ust VÕI avatäidet kasutada. (17) Evakuatsioonitee käesoleva määruse tähenduses on hoone evakuatsioonipääsust algav ja ohutus kohas lõppev või vabalt ja ohutult läbitav hoonesisene liikumistee ohutusse kohta. (17) Evakuatsioonitee käesoleva määruse tähenduses on hoone evakuatsioonipääsust algav ja ohutus kohas lõppev või vabalt ja ohutult läbitav hoonesisene või hooneväline liikumistee ohutusse kohta. Evakuatsiooniteeks loetakse eelnõu järgi hoone evakuatsioonipääsust algavat ja ohutus kohas lõppevat või vabalt ja ohutult läbitavat hoonesisest või hoonevälist liikumisteed ohutusse kohta. Eelnõu käsitlus erineb kehtivast sõnastusest selle poolest, et on lisatud täiendus, et evakuatsioonitee saab olla ka hooneväline liikumistee. Näiteks, kui kasutatakse hoonevälist evakuatsioonitreppi, siis ei saa evakuatsioon lõppeda selle trepi ülemisel mademel, vaid see trepp on osaks evakuatsiooniteest, mis lõppeb selle trepi alumise astmega, kui inimene on jõudnud maapinnale. Evakuatsioonitee koosneb evakuatsioonikoridorist või trepikojast või trepist, sh välistrepist (18) Väljumistee või väljapääsutee käesoleva määruse tähenduses on liikumiskõlblik vaba läbikäigutee hoone põranda mis tahes punktist evakuatsioonipääsuni. Määruses on kasutuses mõlemad terminid, väljumistee ja väljapääsutee, kusjuures erinevas kontekstis. Kas oleks parem: 1) Esitada üks termin ja anda sellele asjakohane määratlus või 2) Esitada kaks terminit ja anda kaks eraldi määratlust ning siduda eraldi esitatavate nõuetega. Väljumisteele on praegu esitatud mõõtmete, suluste ja lisa 8 alusel teepikkuse nõuded. väljapääsuteele on antud valgustuse nõuded. (35) Päästemeeskonna infopunkt käesoleva määruse tähenduses on päästemeeskonna sisenemisteel asuv ruum või hoone osa, mis on vastavalt tähistatud. (35) Päästemeeskonna infopunkt käesoleva määruse tähenduses on päästemeeskonna sisenemisteel asuv ruum või hoone osa, kuhu on koondatud tuleohutuspaigaldiste info või juhtimine ning mis on vastavalt tähistatud. Päästemeeskonna infopunkt on oluline koht, kus päästemeeskond peab saama info hoones olevatest talle olulistest paigaldistest ning neid peab olem võimalik sealt ka juhtida, seepärast ongi lisatud täiendus „kuhu on koondatud tuleohutuspaigaldiste info või juhtimine“. Eraldi terminina on selgitatud, mis tuleohutuspaigaldiste info- või juhtimisseadmete all käsitatakse. (37) Ühiskasutusala käesoleva määruse tähenduses on hoone ruum või ruumi osa, mida hoone kasutajad saavad kasutada evakutsiooni korral. (37) Väljumistee ühiskasutusala käesoleva määruse tähenduses on hoone ruum või ruumi osa, mida hoone kasutajad saavad kasutada evakutsiooni korral ühiselt, välja arvatud klassid, kabinetid või muud sarnased hoone osad, kus liigub evakuatsiooni korral korraga vähem kui 30 inimest. Hoone evakuatsiooni- või sisekoridor sõltumata inimeste arvust on alati väljumistee ühiskasutusala. Väljumistee ühiskasutusalalt peab olema näha evakuatsioonipääsu märgistus. Väljumistee ühiskasutusala eelnõu kohaselt on hoone ruum või ruumi osa, mida hoone kasutajad saavad kasutada evakutsiooni korral ühiselt. Samas on selle määratluse alt välja jäetud klassid, kabinetid või muud sarnased hoone osad, kus liigub evakuatsiooni korral korraga vähem kui 30 inimest. Hoone evakuatsiooni- või sisekoridor sõltumata inimeste arvust on alati väljumistee ühiskasutusala. Väljumistee ühiskasutusalalt peab olema näha evakuatsioonipääsu märgistus. Sellise uue terminiga luuakse evakuatsioonis selgem seos väljumistee ja ühiskasutusala vahel. Kehtivas sõnastuses on väljumistee ja ühiskasutusala nimetatud eraldi, kuid tegelikult on vaja selgitada, millisest hetkest saab ühiskasutusala olema väljumistee osaks. Näiteks kui evakuatsiooni alustada avatud kontoris oma töölaua tagant või suurt ala ääristavatest väikestest kabinettidest, siis liikumise algus saab olla väljumisteel, kuid kui jõutakse hoone ossa, kus evakuatsiooniga liituvad ka teised hoone kasutajad, siis sellist ala peab käsitama kui väljumistee ühiskasutusala. Oluline on sellise ala määramine eelkõige evakuatsioonivalgustuse projekteerimisel, et oleks tagatud vajalik valgustus evakuatsiooniks. Valgustus peab tagama ühiskasutusala pideva valgustatuse, seega ei saa hoone kasutamisel sisustuse ümbertõstmisel kasutada oma fantaasiat, vaid peab lähtuma valgustusest. Kui siiski soovitakse nt riiuleid ümber tõsta, siis tuleb ka valgustuse projekt ümber teha. Ühiskasutusala on jätkuvalt hoone osa, mida hoone kasutajad kasutavad ühiselt ja see on oluline määratleda eelkõige siis olukorras, kus hoone või hoone osa ühiseid kasutajaid on vähem kui 30. Väljumistee jääb samuti eraldi termininina, sest väljumisteele on vajalik esitada nõudeid selle hõlpsaks ja ohutuks läbimiseks. Umbala käesoleva määruse tähenduses on hoone osa, kust evakuatsioon on ühesuunaline ja lähima evakuatsioonipääsuni jõudmiseks on vaid üks võimalus. Uue terminina sisustab eelnõu umbala , milleks loetakse hoone sellist osa, kust evakuatsioon on ühesuunaline ja lähima evakuatsioonipääsuni jõudmiseks on vaid üks võimalus. See tähendab selliseid kohti hoones, mis on nö tupikud – eelkõige koridorid, mis lõppevad hoone välispiirdega . Umbala on koht hoones, kust evakuatsioon saab olla, vähemalt alguses, ainult ühte võimalust kasutades ja seega tuleb see tee teha hoone kasutajatele võimalikult ohutuks ja turvaliseks. Seotud ettepanekuga jätta lisas 8 hoone kasutusviiside lõikes sõnastusse "üldjuhul" ja jätta ära sõnastus "ühe evakuastioonipääsuga " ning lisada alla märkustesse umbala evakuatsioonile esitatavad tingimused. Vajadus on määratleda, millisest ruumipunktist hakatakse lugema umbala . Nt IV kasutusviisiga õppehoones, kas õppeklassi uksest või õppeklassi tagumisest nurgast, Kõrghoone käesoleva määruse mõistes on hoone, mille kõrgeima korruse evakuatsiooni tasapinna kõrgus on planeeritud maapinnast üle 24 meetri, välja arvatud juhul, kui ülemisel korrusel on ainult tehnilised ruumid. Kuni praeguseni ei ole tuleohutusalastes õigusaktides sisestatud termin kõrghoone. On räägitud hoonest, mille kõrgus või korruste arv on mingist parameetrist kõrgem. Kuid see on kaasa toonud olukorra, kus kõrghoone standard (siia nimetus) on oluliselt täpsem kui õigusruum ja seega on tekkinud segadus ja mõningal juhul ka vasturääkivus. Eelnõus on aluseks võetud kõrghoone standardi käsitlus ja nii on kõrghooneks hoone, mille kõrgeima korruse evakuatsiooni tasapinna kõrgus on planeeritud maapinnast üle 24 meetri, välja arvatud juhul, kui ülemisel korrusel on ainult tehnilised ruumid. Selline käsitlus eemaldab kõrghoone mõiste sisustamise korruste arvu järgi ja keskendub vaid kõrgusele. Ja ka kõrgusega sidumisel on oluline kõrgeima korruse evakuatsiooni tasapind, mis tegelikult lubab ka kõrgete kuid väheste korrustega hoonet. Selline võimalus lubab arhitektuurselt projekteerida põnevamaid hooneid ja samas on selgem, millised tuleohutusnõuded sellise hoone projekteerimisel aluseks tuleb võtta. Kelder käesoleva määruse mõistes on rohkem kui pool meetrit maapinnast madalam korrus hoone all, kus võivad olla nii hoiu- kui tehnilised ruumid, kuid kus ei hoita sõidukeid. Kuigi ka maa-alusele korrusele antakse määruse muudatusega sisu, on vajalik luua õigusselgus maa-aluse korruse kasutamise otstarbe ja eesmärgi järgi. Kui maa-alusel korrusel on näiteks sõidukite parkimisala, siis kehtivad sellele hoone osale teistsugused nõuded, kui tegemist on pelgalt esemete ladustamiseks ette nähtud maa-aluse korrusega. Määrust lugedes peab silmas pidama, millal esitatakse nõuded maa-alusele korrusele sõltumata selle kasutusviisist ja millal on nõue kehtestatud maa-aluse korruse konkreetsest kasutusest lähtudes. Kelder on seega maa-alune korrus, kuid see on vaid esemete hoiustamiseks ja mitte sõidukite hoidmiseks. Avatäide käesoleva määruse tähenduses on … Hetkel konkreetne sõnastus veel puudub , kuid võiks kaaluda määratleda suurus, millest lähtutakse tulepüsivuse nõude esitamisel. Aluseks saaks võtta EVS 812-1 p 3.186. tuletõkkeavatäide ( structural passive fire protection ) ehituskonstruktsioonis paiknevate alaliste avade sulgemiseks kasutatav tervikkomplekt koos lengide või juhtlattide, ukselehe või aknaraamiga, rulooga ja muu seesugusega, millele on ette nähtud tulepüsivusomadused. Klaasitud mittekandev tuletõkkesein (vertikaalselt paigaldatav tuletõkkeelement, mis koosneb klaasingust , klaasimissüsteemist ja raamistikust) ei ole tuletõkkeavatäide . Lisaks võtta arvesse EVS 871 p 4.3 Avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40 % tuletõkkekonstruktsiooni pindalast , st tuletõkkesektsiooni moodustava seina pindalast. Lubatud on ka suuremad avatäited, kuid siis peab avatäite tulepüsivus võrduma seda ümbritseva tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusega. Suurköök käesoleva määruse mõistes on toitlustusettevõttes või asutuses toiduvalmistamiseks ettenähtud ruum või hoone osa, kus toiduvalmistamiseks kasutatavate kuumutusseadmete soojuslik koguvõimsus on üle 25 KW. Suurköögi mõiste on sisustatud varasemalt kehtinud siseministri 30.08.2010 määruses nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ nimetatud mõistega. Suurköögile esitatakse eelnõuga nõuded eelkõige ventilatsiooni ja kustutussüsteemidega seonduvalt. Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem käesoleva määruse tähenduses on tulekahju avastamise süsteem, mis on ehitatud valvesüsteemi baasil või autonoomsetest tulekahjusignalisatsioonianduritest ühendatud süsteem, mille põhiülesanne on avastada tulekahju, teavitada sellest süsteemiga kaetud hooneosas viibivaid inimesi, monitoorida süsteemi korrasolekut ning võimaluse korral muude rakenduste aktiveerimine, mis on vajalikud tule ja suitsu leviku takistamiseks. Autonoomse tulekahjusignalisatsioonisüsteem mõistena on olnud ehitise tuleohutusnõuetes käsitatud ka varem, kuid vahepeal seda mõistet ei kasutatud. Andureid süsteemiks küll ühendati, kuid eraldi mõistet sellise süsteemi jaoks ei olnud. Kuid et valvesüsteeme on ikka seotud tulekahjusignalisatsioonisüsteemidega, on asjakohane see mõistena taas sisse tuua, muidu puudub andurite ühendamisele konkreetne nimetus. Helindussüsteem käesoleva määruse mõistes on häireteadustuse helisüsteem, mida loetakse muuks seadmeks, mis on mõeldud evakuatsiooni juhtimiseks. Tegemist standardi sõnastusega Tuleohutusautomaatika käesoleva määruse tähenduses on tuleohutuspaigaldiste ning tuleohutust mõjutavate tehnosüsteemide ning elektrivarustuse seisundi ja monitoorimise süsteem, mida loetakse muuks tehnosüsteemiks, mis tagab ohutut evakuatsiooni ja päästetööd. TuOS nimetab tuleohutuspaigaldised ja jätab loetelu lahtiseks, nimetades et muu hulgas loetakse tuleohutuspaigaldiseks ka muud seadet ja tehnosüsteemi, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks. Tuleohutusautomaatika on tehnosüsteem, mis võimaldab tagada selliste paigaldiste tööd, mis on ettenähtud tulekahju avastamiseks ja tule ja suitsu leviku takistamiseks ning seeläbi ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööde tegemiseks, seega on tuleohutusautomaatika oluline komponent tuleohutuspaigaldiste tööks ja vajab seetõttu nõudeid, mis tagaksid sellise süsteemi töökorrasoleku. Suitsu- ja soojuse eemaldamise süsteem käesoleva määruse tähenduses on tulekahju ajal ruumis tekkinud või kõrvalt sinna imbunud suitsu ja kuuma põlemisgaasi väljajuhtimine kas hoone konstruktsioonides olevate avade, mehaaniliste seadmete või päästemeeskonna kasutatavate seadmete ja vahendite abil Aluseks EVS 812-1 p 3.132 suitsu eemaldamine ( smoke extraction ) tulekahju ajal ruumis tekkinud või kõrvalt sinna imbunud suitsu ja kuuma põlemisgaasi väljajuhtimine kas hoone konstruktsioonides olevate avade, mehaaniliste seadmete või päästemeeskonna kasutatavate seadmete ja vahendite abil ning p 3.144 suitsutõrje ( smoke control ) abinõude kogum tulekahjul tekkinud suitsu ja kuuma põlemisgaasi vaba leviku tõkestamiseks või nende väljajuhtimiseks Tuleohuklass käesoleva määruse tähenduses on parameeter, mis võetakse aluseks tuleohutuspaigaldiste projekteerimisel. Tuleohuklass on oluline parameeter, mis määrab ära ehitise üldise tuleohutusalase iseloomustuse. Tuleohuklassid on määratletud asjakohastes standardites. Sõnavarastandardi punkt 3.174 nimetab, et tuleohuklass ( class of fire hazard ) on hoones (ruumis) paikneva tehnoloogilise protsessi iseärasuste, selles kasutatavate ainete või materjalide omadustel põhinev, tuleohtu liigitav näitaja. Näiteks on piksekaitse nõuded otseselt seotud ehitise tuleohuklassiga. Päästemeeskonna sissepääs hoonesse käesoleva määruse mõistes on sissepääs hoonesse, mis tagab päästjatele juurdepääsu päästetöödeks keldri- ja pealmaakorrustele ning pööningule ja katusele ning sellele juurdepääsukauguse määramisel eeldatakse, et lähtutakse standardist. Kehtivas sõnastuses on avatud mõiste päästemeeskonna juurdepääsutee, kuid selguse huvides on vaja määrata ära ka päästemeeskonna sissepääs. Päästemeeskonna sissepääsuga on seotud mitmed päästetööde tegemise nõuded, näiteks päästemeeskonna infopunkti asukoht või juurdepääs keldrikorrusele. Tuleohutuspaigaldiste info- ja/või juhtimisseadmed käesoleva määruse tähenduses on tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseade , tulekustutus- ja suitsutõrjesüsteemi ning muu tuleohutuspaigaldise info- ja juhtimistabloo. Tuleohutuspaigaldiste info- ja/või juhtimisseadmed on oluline töövahend päästemeeskonnale, sest nende kaudu saab tulekahju korral juhtida näiteks suitsu ja soojuse eemaldamist hoones. Infoseadmed annavad ülevaate ja teadmise süsteemide paiknemisest ja töökorrasolemisest, juhtimisseadmed aga võimaldavad tuleohutuspaigaldisi juhtida. On ehitisi, kus on ainult infoseadmed ja on ehitisi, kus on nii info kui ka juhtimisseadmed, seetõttu on mõistes avatud mõlemad variandid. Maa-alune korrus käesoleva määruse mõistes on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Maa-alusel korrusel võib olla kelder, parkla vm, sõltuvalt sellest tulenevad ka tuleohutusnõuded. Vajadus sisustada maa-aluse korruse mõiste tulebki otseselt vajadusest luua õigusselgus nõuete osas maa-aluste korruste erinevate kasutusviiside puhul. Maa-alune korrus peab alati muust hoonest olema tuletõkkekonstruktsiooniga eraldatud, kuid selle parameetrid sõltuvad hoone tuleohutusklassist ja eripõlemiskoormusest . § 5. Hoone tuleohutuse määramine (7) Üheks korruseks loetakse ka ühe korruse mahus olevaid kõrgemaid kui 1,5 meetrit horisontaalseid muude kasutusviisidega hoone osasid. Mõte on selles, et kui laohoones on „II korrusel“ kontoriosa, siis saab neid kontoreid lugeda I korruse osaks ja need tuleks arvutada I korrusele kehtiva piirpindala maksimaalse lubatud suuruse sisse. Arvestada tuleb, et need lisaruumid on vajalikud kogu hoone kasutamiseks (nt lao dokumentatsiooni hoitakse kontoriruumides). Praegu standardi sõnastus: Kui peamiselt ühekorruselises hoones on vähesel määral paigutatud ruume ka teisele korrusele, võib hoonet tuleohutuse mõttes käsitleda ühekorruselisena tingimusel, et teisel korrusel asuvad ruumid (ja neis toimuv tegevus) on esimese korrusega tehnoloogiliselt tihedasti seotud. Küsimus on, kas sellised osad tuleks eraldada kasutusotstarbe (kasutusviisi) tuletõkkeseinaga ja mis eesmärki see kannaks ? Mõte on lisada määrusesse põhimõte, täpsem lahendus jääks standardisse. Vajalik on koostada meetodid määratlustele vastavalt hoone kasutusotstarbele. EVS 812-4 p 7.4.2 on olemas määratlus, mille kohaselt alaliste töökohtadeta transportööride teeninduskäikude ja seadmete teenindusrõdude ning kõrgladude riiulite teeninduskäikude pindalasid ja rõdukorruseid ei arvestata korruse pindala ega hoone korruste arvu hulka. ( 8 ) Hoone erinevatele osadele kehtivad nõuded vastavalt selles osas toimuvale tegevusele ja hoone eripärale. Kui mingi hoone osa on osaks hoonele, millele kehtivad rangemad nõuded, siis tuleb ka selle hoone osas aluseks võtta rangemad nõuded. Võimalus, et ühe hoone lõikes on erineva kasutusotstarbega osasid, on suur. Kõige ehedam näide on är i - ja eluhoone, kus bürooruumide osale kehtivad rangemad nõuded kui eluruumide osale. Sellisel juhul tuleb kogu hoones võtta aluseks büroohoonele kehtivad tuleohutusnõuded. ( 9 ) Kõrghoone osaks oleva madalama hoone kandekonstruktsioon, mis on kõrghoone osaks, peab vastama kõrghoone nõuetele. Tegemist on eelmise lõike lisatäpsustusega, mis kehtib vaid kõrghoonetele ja nende kandekonstruktsioonidele. Nõue on vajalik, et tagada kõrghoonete osaks olevate madalamate hooneosade sarnane stabiilsus ülejäänud hoonega ja ühetaoline käitumine tulekahjus. § 7. Eripõlemiskoormus (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud rühma kuuluv hoone või hoone osa on varustatud automaatse tulekustutussüsteemiga, võib kohaldada selle hoone või hoone osa kandekonstruktsiooni tulepüsivusele ühe rühma võrra madalamast eripõlemiskoormusest tulenevaid nõudeid. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või hoone osasid, mille eripõlemiskoormus on üle 600 megadžauli ruutmeetri kohta, kuid sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutussüsteemiga. Leevenduse kasutamisel eeldatakse suitsutõrjesüsteemi puhul, et see arvutatakse asjakohase standardi kohaselt. Muudatuse mõte on, et kui kasutatakse (automaatset) tulekustutussüsteemi, annaks see leevenduse kõige suuremal moel ehk siis saaks lugeda hoonet või hoone osa kõige madalama eripõlemiskoormuse rühma. See võiks ärgitada suuremas mahus tulekustutussüsteemide kasutamisele, sest sellised süsteemid on efektiivsed ja suudavad väikesed tulekolded kustutada, samas jahutavad konstruktsioone piisavalt, et tagada nende kandevõime ka päästetööde tegemise ajal. Praegu lubatakse kustutussüsteemi kasutamisel lugeda hoone ühe rühma võrra madalamasse eripõlemiskoormuse rühma kuuluvaks. Vajab täpsemat põhjendamist ja vajalik on sündmuste põhine uurimus. § 10. Hoone konstruktsiooni kandevõime (3) Kui hoone konstruktsiooni terviklikkuse, soojusisolatsiooni ja kandevõime suhtes nõutakse erinevaid tulepüsivusaegu, siis rakendatakse nendest pikimat tulepüsivusaega nii terviklikkuse, soojusisolatsiooni kui ka kandevõime suhtes. (3) Hoone tulepüsivusaja määramisel võetakse aluseks lisas 3 nimetatud väärtused. Muudatuse sisuks on viide määruse lisale 3, kus tehakse hoone osade nimetustes täpsustused ning praegune sõnastus lisatakse tabeli alla märkusena. Kui hoone konstruktsiooni kandevõime suhtes nõutakse suuremat tulepüsivusaega, siis terviklikkuse ja soojusisolatsiooni suhtes rakendatakse sama tulepüsivusaega juhul, kui konstruktsioon on tervikuna kandekonstruktsioon või jäikuselemendi oluline osa. Kui kandekonstruktsiooni tulepüsivus erineb TT sektsiooni tulepüsivusajast saab rakendada madalamat tulepüsivusaega juhul, kui madalama tulepüsivusega konstruktsioon ei ole kandev. Vajalik uurida konstruktorite seisukohta ja lisada näiteid. § 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine (2 1 ) Hoones, mille mõnes osas on kavandatud passiivne evakuatsioon, tuleb hoone see osa eraldada tuletõkkesektsiooniks. Luuakse selgem seos passiivse evakuatsiooni ja tuletõkkesektsioonide moodustamise vahel. Passiivne evakuatsioon eeldab, et hoone või hoone osa on projekteeritud tulekindlana, et saaks üldse passiivset evakuatsiooni teha. Praegune sõnastus lubab passiivset evakuatsiooni, kuid ei toeta seda selgelt ehituslike nõuetega. Uues sõnastuses on toodud selgelt, et kui soovitakse evakuatsioon lahendada passiivsena, siis tuleb seda ka ehituslikult tagada. (5) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse hoone tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas hoone tulepüsivuse ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt käesoleva määruse lisadele 4 ja 5. (5) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse hoone tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas hoone tulepüsivusklassist ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt käesoleva määruse lisadele 4 ja 5. Muu kasutusviisiga hoones, kuhu on ette nähtud VII kasutusviisiga osa või kus on maa-alused korrused, lähtutakse tuletõkkesektsiooni piirpindala määramisel määruse lisa 5 nõuetest või nimetatud hoone osa tuleb eraldada muu kasutusviisiga hoonest tuletõkkekonstruktsiooniga REI 120. Lisatud on garaažide osa ehk on seatud nõue sellisele hoone osale, mida kasutatakse garaažina. Mõtteks on, et TT sektsiooni moodustamisel on oluline näitaja küll tulepüsivuse aeg, kui mõiste tulepüsivusklass sisustab selle mõtte paremini. Lisaks on toodud sisse parklate, parkimismajade ja igasugu keldrite (uue mõistena maa-alused korrused) puhul muust hoonest eraldava TT konstruktsiooni püsivuse nõue. Selliselt on tagatud hoone püsivus ka keldri tulekahju korral. (6) punkt 8 ) päästemeeskonna infopunkt, kõrghoone tuletõrje- ja päästevahendite juhtimiskeskus ning tulekustutuse tugipunkt; (6) punkt 8) päästemeeskonna infopunkt juhul, kui ehitisse on ette nähtud automaatne tulekustutussüsteem, kõrghoone tuletõrje- ja päästevahendite juhtimiskeskus ning tulekustutuse tugipunkt; Päästemeeskonna infopunkt tuleb sektsioneerida AINULT sellises hoones, kuhu on ette nähtud automaatne kustutussüsteem. Ette nähtud tähendab selle nõude valguses kahte võimalust: seda, et AKS on valitud mõne tuleohutusnõude leevenduse saamiseks või ongi konkreetselt öeldud, et sellises hoones peab olema. Kui hoones AKSi pole, kuid on muu parameeter, mille kohaselt peab rajama päästemeeskonna infopunkti, siis see ei pea sellisel juhul olema omaette tuletõkkesektsioonis. (6) punkt 10) garaaž, välja arvatud ühe korteriga elamu juurde kuuluv garaaž, mille suletud netopind on vähem kui 60 ruutmeetrit; (6) punkt 10) garaaž, välja arvatud ühe korteriga elamu juurde kuuluv ja väiksema kui 60 ruutmeetrine garaaž; Muudatusega kaotatakse lauseosa „suletud netopind“, mis tekitas küsimusi. Uus sõnastus on lihtsam, arusaadavad ning kannab eelnõu autorite mõtet täies mahus edasi. (6) punkt 18) III kasutusviisiga hoolekande hoone majutusruumid. III kasutusviisiga hoonetes ei eeldata selle kasutajatelt iseseisva evakueerumise võimekust, seega peab hoone ehituslikult toetama ka olukorda, kus isikud evakueeruvad või neid evakueeritakse aeglaselt. Samas tuleb silmas pidada ka, et teatud juhtudel võivad hoolekandeasutuste hoolealused olla ise tulekahju põhjustajad ja seega peaks olema kindlustatud võimaliku tulekahju jäämine sinna, kus see on puhkenud. § 14. Avatäited ja tehnosüsteemid tuletõkkekonstruktsioonis ja tulemüüris Läbivalt võetakse kasutusele mõiste avatäide ja seda põhjusel, et ei peaks iga kord rõhutama, kas tegemist on ukse, akna, luugi, kardina vm tuletõkkesektsiooni läbiva hoone osaga (kasutatakse terminites toodud üldmõistet ) . Kui on vajadus rõhutada ühte konkreetset tüüpi avatäidet, siis seda tehakse. Sellel põhjusel tunnistatakse ka lõige 8 kehtetuks. Praegu tuleb muudatusi lugeda nii, et § 14 lg 4 nõue kehtib igasugusele avatäitele, lõige 5 nõuded käiguuksele. Lõige 12 sisaldab endas viidet kehtetule sättele, seega ka see tunnistatakse kehtetuks. (5) Tuletõkkeuks, mille kaudu pääseb evakuatsiooniteele või evakuatsioonitrepikotta, peab lisaks tulepüsivusele vastama minimaalselt nõudele S200. (5) Tuletõkke-avatäide, mille kaudu pääseb evakuatsiooniteele või evakuatsioonitrepikotta või mis eraldab evakuatsiooniteed külgnevatest ruumidest, peab lisaks tulepüsivusele vastama minimaalselt nõudele S200. Lisaks ustele, mille kaudu pääseb evakuatsiooniteele või evakuatsioonitrepikotta , on asjakohane nõuda tulepüsivust ka nendelt ustelt, mis eraldavad evakuatsiooniteed külgnevatest ruumidest , sest ka sellistes ruumides võib puhkeda tulekahju, kuid suits ja soojus ei tohi sealt evakuatsiooniteele või -trepikotta sattuda. Määratlused tuletõkkeuks või tuletõkke-avatäide läbivalt üle vaadata ning otsustada, millele S200 nõue esitada ja mille alusel. (6) Tuletõkkeuks varustatakse sulgemisseadisega, välja arvatud korterite ja tehniliste ruumide uksed, mis on tavakasutuses lukustatud. (6) Tuletõkkeuks varustatakse sulgemisseadisega. Välja arvatud korterite ja tehniliste ruumide uksed, mis on tavakasutuses lukustatud. Hoonetes, mis on varustatud kustutussüsteemiga, tuleb hoone osasid, kus on kustutussüsteem ja hoone osasid kus ei ole kustutussüsteemi, eraldavad uksed varustada sulgemisseadisega. Tegemist on loogilise ja turvalisust suurendava nõudega. (10) Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse või akna või nende kogupindala võib üldjuhul olla kuni 40 protsenti tuletõkkekonstruktsiooni pindalast. Kui selline pindala ületab 40 protsenti, peab sellise ukse ja akna tulepüsivus olema sama teda ümbritseva tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusega. (10) Tuletõkkekonstruktsioonis olev suletud avatäide võib üldjuhul olla kuni 25 protsenti tuletõkkekonstruktsiooni pindalast, s.t tuletõkkesektsiooni moodustava seina pindalast. Kui selline pindala ületab 25 protsenti, peab sellise aknaavatäite tulepüsivus olema sama teda ümbritseva tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusega. Evakuatsioonitrepikoja tuletõkkeseinas olevate evakuatsioonipääsude avade suurust ei normita. Muudatusega viiakse tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite protsent sellest tuletõkkekonstruktsioonist, kus ta asub, allapoole, kuni 25 protsendini. Taustainfoks standardi käsitlus, mille kohaselt a vatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40 % tuletõkkekonstruktsiooni pindalast, s.t tuletõkkesektsiooni moodustava seina pindalast. Lisaks peab t uletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite tulepüsivusaeg olema vähemalt 50 % tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kusjuures avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 25 % tuletõkkekonstruktsiooni pindalast . Evakuatsioonitrepikoja tuletõkkeseinas olevate evakuatsioonipääsude avade suurust ei normita. § 21. Välisseina tuleohutus – sisu pole paigas, selgitusi ei saa anda . Välisseina tuleohutuse käsitlus vajab uut lähenemist, hetkel tööfailis on pakutud üks võimalik lähenemisviis, oodatud on kõik kommentaarid ja ettepanekud Välissein jaguneb: 1) (Konstruktsiooni tuletundlikkus) ilma tuulutuseta liitsüsteemiks, seal hulgas betoonseinad ja kihilised seinakonstruktsioonid, kus saab kasutada erinevaid soojustusmaterjale ilma katkestuseta ning 2) (Soojustussüsteemi tuletundlikkus) tuulutuspiluga liitsüsteemiks, kus on lubatud kasutada soojustusmaterjali katkestustega. (1) Välisseina peab projekteerima ja ehitama nii, et tuli ei leviks: 1) mööda välisseina välispinda; 2) välisseina konstruktsioonis; 3) välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu. Välisseina peab projekteerima ja ehitama nii, et tuli ei leviks: 1) mööda välisseina välispinda; 2) välisseina konstruktsioonis; 3) välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu; 4) välisseinas olevate läbiviikude kaudu. Välisseina tuletundlikkuse piirmäärad on sätestatud käesoleva määruse lisas 7. Kui välisseinas kasutatavas soojustussüsteemis ei ole tootele ette nähtud läbiviikusid, siis neid sinna rajada ei tohi. Vajalik on täpsustada punkti, et tuleks paremini välja, mida sellega mõeldud on. Ühe asjana vajalik uurida, kui palju on tootjaid, kes määratlevad toodete kasutusjuhises läbiviikude keelamise? Välisseinas kasutatav soojustussüsteem peab olema katsetatud soovitud kohas välisseinas kasutamiseks, näiteks aknaavad. Vajalik on täpsustada, mida on mõeldud, kas toote servasid või nurkasid? § 22. Tule leviku takistamine (X) Kui on tegemist plahvatusohtlike tööstus- ja laohoonega, siis suurendatakse sellise hoone puhul vähimat kuja teise hooneni 25%, kui kõrvalasuv hoone on TP1-klassist ja 50%, kui kõrvalasuv hoone on TP2- või TP3-klassist. Mõte on, et kuja määramisel tuleb siiski lähtuda ka hoone ohtlikkusest ehk siis teatud juhtudel on asjakohane hoonete vahelist kaugust suurendada. (4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamute ning nende juurde kuuluvate abihoonete puhul võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, võttes arvesse madalaima tuleohuklassiga hoone piirpindala. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tuleleviku takistamise nõuet ei pea täitma naaberkinnistutel paiknevate I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning selle juurde kuuluva abihoone puhul kui tuleohutus on tõendatud muul viisil ning omanikud on selles ühiselt kokku leppinud. Tuleohutuse tõendamine muul viisil peab ehitiste omanikele andma teabe võimalikest riskidest ja nende maandamismeetmetest. Tõendamist saab teha tuleohutusekspert tase 6, volitatud arhitekt tase 7 või volitatud arhitekt-ekspert tase 8 kutsetunnistusega isik, kes peab ehitiste omanikele selgitama kõiki võimalikke riske ehitiste kasutamisel ning andma hinnangu ehitiste tuleohutusele. Muudatuse eesmärgiks siis see, et kui abihoone asub elamutest üle 8 m kaugel või kui hoonetes on AKS/ATS või kui omanikud lepivad kuuride paiknemisel kokku riskitaseme või siis on analüütiliselt tõendatud, et tuli ei levi selliselt, et elamud oleksid ohus. Omanikele tuleb eelnevalt teha selgeks kõik riskid, mis kaasnevad kokkuleppesse minemisel – oluline on, et nad teaksid, millega riskivad. Hinnangu tuleohutusele annab tuleohutuse ekspert tase 6 (tema ka informeerib omanikke). Võiks kaaluda ka selle õiguse andmist volitatud arhitekt tase 7 või volitatud arhitekt-ekspert tase 8 kutsetunnistusega isik ule juhul, kui nendel on omandatud vajalik tuleohutusalane kompetents. Naaberkinnistul paiknevate eraldiseisvate abihoonete vaheline tuleleviku takistamine juhul, kui pole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja nõue, lepitakse omanike vahel kokku aktsepteeritav riskitase lähtudes abihoonete kasutamise otstarvetest. Kokkulepe esitatakse kirjalikult kohalikule päästeasutusele. (7) Naaberkinnistul paiknevate hoonete vaheline tuleleviku takistamine nendevahelise kuja puudumisel peab olema tagatud ehitusliku lahendusega, mis vastab tulepüsivusele vähemalt 120 minutit, välja arvatud I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul. Põhimõte on selles, et kui naaberkinnistustel olevad majad on üksteise külge ehitatud, tuleb nende vahele püstitada tule leviku tõkestamiseks tuletõkkesein, mis peab tulekahju korral tagama tule leviku takistamise kuni kahe tunni jooksul. Seda nõuet ei rakendata elumajade ja abihoonete puhul. § 24. Sektsioonide liitekoht sisenurgas Kui tuletõkkesektsioonid satuvad välisseina sisenurka kõrvuti ja nendevaheline nurk on väiksem kui 135 kraadi, rakendatakse asjakohases standardis sätestatud meetmeid, et takistada tule levimist teise tuletõkkesektsiooni. Kui tuletõkkesektsioonid satuvad välisseina sisenurka kõrvuti ja nendevaheline nurk on väiksem kui 135 kraadi, rakendatakse asjakohases standardis sätestatud meetmeid, et takistada tule levimist teise tuletõkkesektsiooni. II kasutusviisiga hoone majutusruumide või automaatse tulekustutussüsteemiga hoone puhul eelmises lauses nimetatud nõuet ei rakendata. Majutusasutuses on toad iseenesest juba kõrgema tulepüsivusega kui 15 min, seega ei ole vaja hakata eraldi sisenurka sattudes neid muutma. Samuti on AKS piisav paigaldis, et jahutada konstruktsioone. 4. peatükk Küttesüsteemi ja ventilatsiooni tuleohutus uus pealkiri Küttesüsteemi ja ventilatsiooni tuleohutus ning muud tuleohutust mõjutavad paigaldised § 26. Küttesüsteemi projekteerimine, ehitamine, paigaldamine ja hooldamine (3) Tahke-, vedel- või gaasikütteseadet ei tohi ehitada või paigaldada hoone garaaži, välja arvatud juhul, kui seade eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooni. (3) Tahke-, vedel- või gaasikütteseadet ei tohi ehitada või paigaldada hoone garaaži, välja arvatud juhul, kui seade eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooni. Juhul, kui tahke-, vedel- või gaasikütteseadet kasutatakse vaid garaaži kütmiseks, tohib seade olla garaažiga samas tuletõkkesektsioonis, kuid arvestada tuleb ka käesoleva määruse § 12 lõike 6 punktides 6 ja 10 sätestatut. Mõte on selles, et nõudeid tuleb vaadata alati koos § 12 lg 6 sätestatud sektsioonide nõuetega. I lause räägib üldiselt katlast, millega köetakse ka muud hoonet, mis on garaaži küljes (aga võib ka kütta garaaži). II lause räägib siis juhust, kus tahetakse kütta AINULT garaaži. § 27. Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus (3 1 ) Kui köögikubule paigaldatakse kohtkustutussüsteem, ei tohi selles kasutatav kustutusaine tekitada või suurendada tulekahjuohtu. Kohtkustutussüsteemi valikul, projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb arvesse võtta paigaldamise koha eripära ja nõudeid. Eeldatakse, et kohtkustutussüsteem vastab nõuetele, kui on järgitud asjakohast standardit või muud tehnilist juhendit. (3 1 ) Kui hoone või hoone osa on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, siis peab hoones olevale ( suur )köögikubule, mis on õlisid ja rasvasid kasutavate köögiseadmete kohal, olema kohtkustutussüsteem. Muul juhul nähakse köögiseadmete kaitseks köögikubule ette kohtkustutussüsteem juhul, kui hoone ventilatsioonisüsteemi tuleohutus ei ole tagatud muul viisil. Kui köögikubule paigaldatakse kohtkustutussüsteem, ei tohi selles kasutatav kustutusaine tekitada või suurendada tulekahjuohtu. Kohtkustutussüsteemi valikul, projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb arvesse võtta paigaldamise koha eripära ja nõudeid. Eeldatakse, et kohtkustutussüsteem vastab nõuetele, kui on järgitud asjakohast standardit või muud tehnilist juhendit. Kehtivas sõnastuses ei ole nõuet, millisel juhul ja kuhu tuleb paigaldada köögiseadmete kustutussüsteem, eelnõuga nähakse selline süsteem ette hoonesse, mis on varustatud AKSiga ja kus on köögiseadmed, mis kasutavad õlisid ja rasvasid. Samuti tuleb kohtkustutussüsteemi kasutada köögikubudes juhul, kui ventilatsioonisüsteemi tuleohutus ei ole tagatud muul viisil (nt eraldamise vms). Lähtuda tuleb söögi tegemise kohast, selle eripärast ja juba olemasolevatest (või projekteeritavatest) tuleohutuspaigaldistest, nt sprinklerid , kustutid. See on vajalik meede hoonetes, kus on palju rahvast, tule levik võib olla kiire ja oht inimestele suur. Mõeldud on, et ühele kubule paigaldatakse üks sprinklerpea , mis võrdub ühe kustutussüsteemi osaga. (6) Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. (6) Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. K aotatakse ära erisus I kasutusviisiga hoone ja muude hoonete õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendusel , sest selline erisus ei ole tuleohutuse seisukohalt oluline . (7) Ühe korteriga elamus võib kasutada D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru, välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul. (7) Ühe korteriga elamus võib kasutada D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru. (8) III kasutusviisiga hoolekandeasutuse majutusruumi ja II kasutusviisiga hoone majutusruumi ventilatsiooni kanalites peab olema suitsugaaside levik tulekahju algstaadiumis tõkestatud juhul, kui hoones on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. II ja III kasutusviisiga hoonetes peaks olema suitsugaaside levik piiratud. Hoonetes, kus inimesed mingil ajal ööpäevast ei ole ärkvel või ei saa nad iseseisvalt liikuda ja nad ei pruugi maja tunda, peab tuleohutus olema tagatud rangelt. Tehnilised lahendused selleks on saadaval asjakohastes standardites. Tehnilise lahendusena ATS pealt juhitavad tule ja suitsutõkkeklapid. Vajalik selgitus viia seletuskirja. § 27 1 . Päikesepaneelid (1) Päikesepaneelide süsteemi projekteerimisel tuleb muuhulgas lahendada kustutustööde ohutus ja tule leviku tõkestamise meetmed päikesepaneelide alale või alal võimaliku põlengu korral. (2) Ehitises peab olema süsteemi deaktiveerimise võimalus. (3) Päikesepaneele on lubatud paigaldada hoone katusele ja hoone välisseinale , millel puuduvad avatäited . (4) Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb arvesse võtta ka teisi hoones olevaid tehnosüsteeme, nagu näiteks piksekaitse või suitsueemaldus. (5) Päikesepaneelide olemasolul eeldatakse, et nende paigaldus ja tähistus tagatakse asjakohase standardi kohaselt. (6) Päikesepaneelide ühendus inverteriga peab olema võimalikult lühikese kaabliga, et tagada tulekahju korral päästjate ohutus. (7) Alalisvoolu kaablid päikesepaneelide, akude ja inverteeri vahel ei tohi läbida siseruume vaid peab paiknema välisseinas ja peab olema paigaldatud rüü sisse tulekahju mõju ja mehaaniliste vigastuste kaitseks. (8) Elektrivarustuseks ettenähtud seadmed (kilp, inverter , akupank) hoones paigaldada ühte ruumi. § 27 2 . Akud ja akuruumid (1) Akuruum eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks vastavalt hoone tuleohutusklassile, kuid mitte madalama tulepüsivusega kui EI30. (2) Akuruum piirneb võimalusel vähemalt ühe välisseinaga ja sellel on võimalusel vähemalt üks sissepääs välisseinast. (3) Siseruumidesse avanev uks peab vastama tulepüsivuse sh suitsutiheduse nõuetele. Akude kahjustumisel tekkinud gaasid ja kahjulike keemiliste ühenditega aur ei tohi inimesi kahjustada VÕI jõuda ruumidesse kus viibivad inimesed. (4) Tavatemperatuur ruumis peab olema stabiilselt 10-20 C. Vastavalt tootja juhistele peavad olema loodud akupankade paiknemise tingimused sh ruumi maht. 70 kWh akupanga komplekti suurus koos inverteri ja muude lisaseadmetega on ca 0,7 m3. (5) Aku laadimisel mis tahes ehitise osas tuleb tagada tuleohutus. (6) Eeldatakse, et akude käitlemine on tuleohutu, kui lähtutakse tootja poolsetest juhistest või asjakohasest standardist. Kaaluda, kas saaksime lg 3 ära jätta, kui ruumist moodustatakse omaette tuletõkkesektsioon. Kaalumise koht: akuruumi peab olema paigaldatud tulekahjuavastamise seade. (vajab arutlemis nt korterelamute puhul, millist seadet paigaldada). Kaaluda, kas rakendada pigem nõuded laadimiskohale, kui ladustamisele. Statistika alusel päästesündmused peamiselt laadimistega seotud. Ladustamisega seotud 1 väljakutse. Aluseks võtta „Seadme ohutuse seadus“ 5. peatükk Tuleohutuspaigaldised uus pealkiri Tuleohutuspaigaldised ja tuleohutusautomaatika § 28 1 . Tuleohutusautomaatika Tuleohutusautomaatika on tuleohutuspaigaldiste ja, tuletõrje- ja päästevahendite ning nende osade, tuleohutusele mõjutavate tehnosüsteemide ning elektrivarustuse seisundi ja monitoorimise süsteem. Tuleohutusautomaatika tuleb paigaldada: 1) kõrghoonetesse; 2) ehitistesse, mis on varustatud automaatse või käsijuhtimise kustutussüsteemiga (vesi, udu, vaht, gaas, pulber, aerosool); 3) hoonetesse kus tuletõkkekonstruktsioonis olevate avatäidete kaitseks on veekardin; 4) hoonetesse, mis on varustatud tuletõrje voolikusüsteemiga; 5) hoonetesse kus on suitsueemalduse lahendusviis 3. Tuleohutusautomaatika on oluline osa tuleohutuspaigaldistest, sest sellega juhitakse kõigi süsteemide tööd. Oluline on toonitada (kasvõi seletuskirjas) ka indikaatorlampide teemat: mis värvi midagi näitab ja kuidas nende värvide puhul käituda. Ja seda nii omaniku vaates – vajalik viga leida, ja pääste vaates – ei kasuta paigaldist. Eelnõu kohaselt nimetatakse ära ka olukorrad, kus tuleohutusautomaatika peab olema, peaasjalikult on need seotud mingite tuleohutuspaigaldiste, kui süsteemide, olemasoluga, mis omakorda nõuvad juhtimist ja juhtimissüsteemi. O htude kirjelduste puhul saab (kasvõi seletuskirjas) v iidata standardile, sest vahel on OK süsteem kollasega käivitada, vahel mitte. Standard iks EVS 919:2020 ( punkt 8.1.15 ) § 29. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja vingugaasiandur (1) punkt 1) elamu või korteri vähemalt ühes eluruumis; 1) elamu või korteri vähemalt ühes eluruumis, kuid vähemalt üks igal korrusel Täpsustusega nimetatakse ära, et kui hoones on kaks või enam korrust, tuleb siiski vähemalt üks andur paigaldada igale korrusele. Andurid ei maksa palju ja nende eluiga on küllalt pikk, seega ei ole nõue olulise negatiivse mõjuga. Eluruum on mh ka nt koridor, trepihall, magamistuba ja muu eluks vajalik ruum. Anduri asukoht peab olema valitud nii, et tagatud oleks kõige tõhusam tulekahju avastamise ja teavitamise viis. (1 ) Punkt 4 ) kuni 300-ruutmeetrise pindalaga IV kasutusviisiga hoone igas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis; ja 5) kuni 750-ruutmeetrise pindalaga V kasutusviisiga hoone igas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis. (1) punkt 4) kuni 300-ruutmeetrise pindalaga IV kasutusviisiga hoone igas ruumis või igas sellise kasutusviisiga hoone osas olevas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis; ja 5) kuni 750-ruutmeetrise pindalaga V kasutusviisiga hoone igas ruumis või igas sellise kasutusviisiga hoone osas olevas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis. Lisatud l auseosa „või igas sellise kasutusviisiga hoone osas olevas ruumis“, annab sätte mõtet paremini edasi ja eeldatavasti lahendab juba eos mõned vaidluskohad. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud juhtudel ühendatakse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur elektrisüsteemi ja varustatakse varutoitega või paigaldatakse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur, mille aku eluiga on vähemalt viis aastat. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ei pea olema ühendatud elektrivõrku kohtades, kus see on ebaotstarbekas, näiteks kämpingus või ilma elektrita metsaonnis. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud juhtudel moodustatakse autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ei pea olema ühendatud elektrivõrku kohtades, kus see on ebaotstarbekas, näiteks kämpingus või ilma elektrita metsaonnis. Tuuakse tagasi kunagi õiguses olnud autonoomse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mõiste (vt ka terminitest). (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud juhtudel peab autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri häiresignaali teavitus olema tagatud kogu hoones. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud juhtudel peab häiresignaali teavitus olema tagatud kogu hoones või igas sellise kasutusviisiga hoone osas. Ehk siis, kui on moodustatud autonoomne süsteem, peab selle helisignaal olema kosta kas siis terves hoones või kui süsteem on hoone osas, siis vaid hoone sellises osas, mis on nimetatud kasutusviisiga. § 30. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (1) punkt 3) TP2-klassi I kasutusviisiga hoones, milles on kolm kuni neli korrust ja kus ei ole muude meetmetega võimalik saavutada varajast teavitust kõigi hoones viibijate jaoks. Kuna sellise hoone kandekonstruktsioonid võivad olla põlevmaterjalist, siis varajane teavitamine ning avastamine antud tüüpi hoonetes on äärmiselt vajalik. Praegu, kui hoonet rekitakse, siis nõuded on rangemad (nõutakse ATSi ), uue ehitamisel ATSi nõuet ei ole. Vajalik on tagada sarnased nõuded mõlemal juhul, sest hooned ise on sarnased. Oluline on siinkohal nõude eesmärk: kõik hoone elanikud kuulevad puhkenud tulekahjust ja saavad evakueeruda. Arvutada mõjudesse ehitamise maksumus, hoolduse maksumus. Hooldus peab olema pädev ja ka elaniku enda käitumine. Kaaluda, kumb on olulisem, kas pidevad valehäired või siis reaalne tulekahju, kus inimesed ei saa teada ja välja. Tekitada arutelu , mis on selliste majade omanike tunnetus – kas tulekahjust teavitamine saab olla lahendatud ka muul viisil . Võimalus kasutada kombinatsiooni: autonoomne andur pluss süsteemis temperatuuriandur (korteriinimese teavitus pluss reaalse tulekahju korral majarahva teavitus). Kehtestada üleminekuaeg nt 5 aastat § 55 lisada uus lõige: (6) Käesoleva määruse § 30 lõike 1 punkti 3 nõue hakkab kehtima alates 01.01.2028. § 31. Evakuatsioonivalgustus (3) Evakuatsioonivalgustust peab evakuatsiooni ajal nägema evakuatsioonitee igas punktis ning valgustitel olev tekst peab olema loetav ja sümbolid nähtavad. Evakuatsioonivalgustuse paigutamisel peab arvestama hoone kasutusviisi ja kasutajaid. (3) Evakuatsioonivalgustust peab evakuatsiooni ajal nägema evakuatsioonitee igas punktis ning valgustitel olev tekst peab olema loetav ja sümbolid nähtavad. Evakuatsioonivalgustuse paigutamisel peab arvestama hoone kasutusviisi ja kasutajaid ning hoones paikneva sisustusega. Tegemist on olulise täpsustusega, et arvesse võetaks ka hoone hilisemat kasutamist. Näiteks kaupluse riiulite ümbertõstmisel peab säilima algne projekteeritud evakuatsioonivalgustus või siis tuleb valgustus ümber ehitada. Tehase siseseadmete muutmisel samamoodi tuleb evakuatsioonivalgustust arvesse võtta, samamoodi ladudes kauba paigutamisel või näiteks botaanikaaias taimedele istutuskohtade otsimisel. § 32. Väljapääsutee valgustus Läbivalt asendatakse lauseosa „hoones“ lauseosaga „hoones või selle osas“. Muudatus teeb nõuded selgemaks, sest väljapääsutee valgustus võib olla ka ainult hoone mõnes osas. § 37. Automaatne tulekustutussüsteem (1) punkt 1 1 ) hoonesse, millel on rohkem kui kaheksa korrust või mis on kõrgem kui 28 meetrit; (1) punkt 1 1 ) kõrghoonesse, välja arvatud kuni 16-korruselisse I kasutusviisiga hoonesse asjakohases standardis nimetatud tingimustel Uus sõnastus võtab kasutusele kõrghoone mõiste ja lisab täpsustuse, et kui kõrghoone on eluhoone (I kasutusviis), siis tuleb AKS sinna paigaldada vastavalt asjakohase standardi järgi. Standardis on tingimus, et automaatset tulekustutussüsteemi võib mitte paigaldada kuni 16-korruselistes kuni 450 m2 korrusepindalaga korterelamutes ning kuni 16-korruselistes kuni 900 m2 korrusepindalaga kahe evakuatsioonitrepikojaga korterelamutes (3 1 ) Kui hoone on varustatud automaatse tulekustutussüsteemiga võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale, välja arvatud III kasutusviisiga hoonetes; 2) väljumistee pikkusele; 3) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 4) konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide pinnakihi tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele; 7) ehitise välisseina sisenurkades tule leviku takistamisele nii vertikaalses kui horisontaalses suunas. On tagasi toodud leevenduste loetelu, mida saab kasutada AKSiga . Silmas tuleb pidada, et leevendusi saab nii sellisel juhul, kui AKS on nõutud, kui ka sellisel juhul, kui AKS nõutud pole. Omanikul tekib valik: kas täidan nõudeid määruse kohaselt või panen AKSi ja saan leevendusi. (3 2 ) II ja III kasutusviisiga hoones ning muu kasutusviisiga enam kui kahekorruselises hoones, võib üheaegselt kasutada maksimaalselt kahte eelmises lõikes nimetatud erisust. (3 3 ) Automaatse tulekustutussüsteemiga kaitstud ja kaitsmata hoone osade tuletõkketarindite, sh avatäidete, tulepüsivus ei tohi olla vähem kui 60 min. Hoone osades, mille eripõlemiskoormus jääb alla 300 megadžauli ruutmeetri kohta, võivad avatäited olla tulepüsivusega 30 minutit. § 38. Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest (1) Tulekahju korral peab olema võimalik eemaldada hoone kõikidest ruumidest soojust ja suitsu. Suitsu ja soojuse eemaldamine võib põhineda sundventilatsioonil või loomulikul tõmbel. (1) Tulekahju korral peab olema võimalik eemaldada hoonest soojust ja suitsu ning tagada sinna värske õhu juurdevool. Eeldatakse, et suitsu ja soojuse eemaldamise nõudeid on täidetud, kui on lähtutud käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikest 4. Uus sõnastus muudab suitsu ja soojuse eemaldamise projekteerimise lihtsamaks ja pakub erinevaid võimalusi, ei ole enam nii tugevalt ette pakutavate lahendustega seotud. Käsitsi – aken käega või nupuga või kiviga või trossiga lahti (lahendusviis 1), ajamiga ehk loomulik – aken, juhe, keskus ja nupp (lahendusviis 2), mehaaniline – ventilaator ehk ma panen mingi asja tööle, mis ajab suitsu välja (lahendusviis 3). Suitsu ja soojuse eemaldamisel saab kasutada kas standardi lahendust, analüütilist tõendamist või muud juhendit. Muu lahendus võib olla nt väljapoolt maja mingi akna purustamise teel. Samuti ka kasutades kaugjuhtimisega või automaatselt avanevaid avatavaid suitsu ja kuumuse eemaldamise luuke või aknaid või kasutades väljatõmbeventilaatorit või tekitades ülerõhu ruumides, kuhu ei soovita suitsu levimist. Tuleb silmas pidada, et ehkki standard lubab evakuatsioonitrepikotta suitsu eraldada, ei tohi seda teha evakuatsiooni ajal. Määruse nõue, et üldjuhul seda teha ei tohi, peaks olema piisav ja võtma arvesse erinevate hoonete erinevaid lahendusi. (2) Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest tagatakse kas ühel või mitmel järgmisel viisil: 1) ruumi ülemises kolmandikus paiknevate ning põrandapinnast avatavate või ohutult purustatavate luukide, akende või uste kaudu, kusjuures ohutult purustatavad aknad peavad asuma esimesel korrusel ja asuma põrandapinnast käeulatuses; 2) kasutades kaugjuhtimisega avanevaid suitsu ja kuumuse eemaldamise luuke või aknaid; 3) kasutades väljatõmbeventilaatorit või tekitades ülerõhu ruumides, kuhu ei soovita suitsu levimist. (2) Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest tagatakse kas ühel või mitmel järgmisel viisil: 1) põrandapinnast ohutult avatavate luukide, akende või uste kaudu; 2) kasutades muud lahendust, mille toimivus on tõendatud (3) Trepikojas, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, peab olema suitsu eemaldamise võimalus, tagades sinna värske õhu juurdevoolu. (4) Kahekorruselises hoones korraldatakse trepikojast suitsueemaldamine trepikoja ülaosas paikneva kergesti avatava ühe või mitme akna või luugi kaudu, mille summaarne efektiivne suitsueemaldamise pindala on vähemalt pool ruutmeetrit. (5) Kolme- kuni kaheksakorruselises hoones korraldatakse trepikojast suitsueemaldamine trepikoja ülaosas paikneva kergesti avatava ühe või mitme akna või luugi kaudu, mille summaarne efektiivne suitsueemaldamise pindala on vähemalt üks ruutmeeter. Selline aken või luuk peab olema avatav suitsukeskkonda sisenemata. (6) Keldrikorruse ruumist suitsu eemaldamisel ei tohi suitsu juhtida evakuatsiooniks kasutatavasse trepikotta või päästemeeskonna sisenemisteele. (7) Suitsueemaldussüsteemi rakendamine peab olema tagatud suitsukeskkonda sisenemata. ( 3 ) Üldjuhul ei tohi hoone mistahes ruumist suitsu- ja soojuse eemaldamisel suitsu ja soojust juhtida evakuatsiooniks kasutatavasse trepikotta või päästemeeskonna sisenemisteele. ( 4 ) Kui hoone teiste tuleohutuspaigaldiste puhul on ette nähtud tuleohutusautomaatika koos info- ja juhtimistablooga, siis peab suitsu- ja soojuse eemaldamise süsteemi juhtimine, sealhulgas süsteemi monitoorimine , olema info- ja juhtimistablool. § 39. Piksekaitse (1) Piksekaitse peab olema I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonel, mille kõrgeim osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 meetrit kõrgemale. (1) Piksekaitse peab olema I, V ja VII kasutusviisiga hoonel või kommunikatsioonimastil, mille kõrgeim osa ulatub XX meetri raadiuses olevast ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 meetrit kõrgemale. Kui ümbruskonnas hoonestus puudub, arvestatakse hoone kõrgeima osa kõrgust maapinnast. Sobiv kaitseklass määratakse riskianalüüsiga või lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikest 4. Esimeses lõikes nimetatakse hooned, mille puhul igatahes on piksekaitse nõutav, kui on täidetud sättes toodud hoone kõrgusekriteerium ümbruskonna suhtes mingis raadiuses. Valitud on eluhooned, büroohooned ja garaažid just põhjusel, et seal võib viibida korraga palju inimesi, inimesed ei pruugi olla ärkvel või siis on tegemist suures hulgas autodega, mis võivad olla elektri või muu kütusega sõitvad. Ehkki kavandis pole raadiust määratud võiks kaaluda ideed võtta kauguseks kolme kordne hoone kõrgus , s.t kui kaugus ümber asuvatest hoonetest on 3xH, siis on ta eraldiseisev . (2) Olenemata hoone kõrguse suhtest ümbruskonna hoonestusega, peab piksekaitse paigaldama: 1) TP2- ja TP3-klassi kuuluvale II või IV kasutusviisiga hoonele, kui sellise hoone kandekonstruktsioon ei ole A1 või A2 tuletundlikkusega; 2) III kasutusviisiga hoonele; 3) VI kasutusviisiga hoonele, milles toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess või säilitatakse sellise omadusega materjali; 4) lahtisele IV kasutusviisiga ehitisele, kus on korraga rohkem kui 200 kasutajat; 5) loomapidamishoonele, kus on rohkem kui 100 looma. (2) Kõigil teistel hoonetel olenemata selle kõrgusest, mida pole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1, tuleb riskianalüüsiga määrata sobiv piksekaitse kaitseklass ning paigaldama neile sobiva piksekaitse. Olenemata hoone (punktis 3 on ehitis, kas peaks siin ka ehitise peale minema?) kõrguse suhtest ümbruskonna hoonestusega, peab sobiva kaitseklassiga piksekaitse paigaldama: 1) TP2- ja TP3-klassi kuuluvale II või IV kasutusviisiga hoonele, kui sellise hoone kandekonstruktsioon ei ole A1 või A2 tuletundlikkusega; 2) III kasutusviisiga hoonele; 3) lahtisele IV kasutusviisiga ehitisele , mis on ette nähtud rohkem kui 200 kasutajale (laululava, Nõmme turg, staadion. Inimeste hulk määratakse projekteerimise käigus); 4) 2. ja 3. tuleohuklassiga VI kasutusviisiga hoonele; 5) loomapidamishoonele, kus on rohkem kui 100 looma. Järgnevalt on nimetatud hooned, kuhu on piksekaitset vaja olenemata hoone kõrgusest. Selliste hoonete puhul tuleb arvesse võtta hoone kasutusviisi, inimeste arvu (II ja IV), tuleohutusklassi (II, IV ja VI), kandekonstruktsioonide, tuleohuklass jms. III kasutusviisile tuleb igaljuhul panna piksekaitse hoolimata muudest parameetritest. Riskianalüüsi saab teha erinevate juhendite järgi, ei pea lähtuma vaid standardist. Metoodika on erinevate riskianalüüside koostamiseks sarnane, kuid mõned juhised on lihtsamad, mõned väga keerulised. Standard kirjeldab riskianalüüsi koostamise metoodikat, kuid riskianalüüsi saab teha kasutada erinevaid programme, mis toetuvad sellele. (3) Eeldatakse, et piksekaitse projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel lähtutakse asjakohasest tehnilisest normist. (3) Eeldatakse, et piksekaitse projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel lähtutakse asjakohasest tehnilisest normist. (4) Hoone piksekaitsesüsteemi kaitseklassi valikul peab lähtuma asjakohase standardi alusel koostatud riskianalüüsi tulemustest või järgmistest nõuetest: 1) I kaitseklassiga piksekaitse peab olema plahvatusohtlikul tööstushoonel või -laol ja lennujuhtimiskeskusel ; 2) II kaitseklassiga piksekaitse peab olema kõrge tuleohuga tööstushoonel või laol, hoonel, kus on ööpäev ringi hoolealuseid, nagu haigla, hooldekodu või lastekodu, Häirekeskuse hoonel, raadio- ja televisioonimastil ning hoonel kõrgusega üle 100 meetri; 3) III kaitseklassiga piksekaitse peab olema inimeste kogunemiskohtadel, nagu kool, lasteaed, teater, kino, ujula, staadion või spordihall, milles pealtvaatajate kohtade arv on üle 200, hotellil, kus voodikohtade arv on üle 60, tööstushoonel, kus ei ole kõrget tuleohtu, büroohoonel, pangal või kauplusel, kui nende kasulik pind on üle 2000 ruutmeetri, loomapidamishoonel, kus on rohkem kui 100 looma, ning hoonel kõrgusega üle 28 meetri; 4) IV kaitseklassi kuuluvad ülejäänud hooned, kus piksekaitse on vajalik. (4) Hoone piksekaitsesüsteemi kaitseklassi valikul peab lähtuma asjakohases standardis toodud metoodika alusel koostatud riskianalüüsi tulemustest või järgmistest nõuetest: 1) I kaitseklassiga piksekaitse peab olema hoonel kõrgusega üle 100 meetri, lennujuhtimiskeskusel ja 3. tuleohuklassiga VI kasutusviisiga hoonel; 2) II kaitseklassiga piksekaitse peab olema 2. tuleohuklassiga VI kasutusviisiga hoonel, III kasutusviisiga hoonel, kus on ööpäev ringi hoolealuseid, Häirekeskuse hoonel, raadio- ja televisioonimastil ning hoonel kõrgusega 50 kuni 100 meetrit; 3) III kaitseklassiga piksekaitse peab olema sellisel TP-2 ja TP-3 IV kasutusviisiga hoonel, mille kandekonstruktsioon ei vasta tuletundlikkusele A1 ja A2 inimeste kogunemiskohtadel, nagu kool, lasteaed, teater, kino, ujula, staadion või spordihall, milles pealtvaatajate kohtade arv on üle 200, hotellil, kus voodikohtade arv on üle 60, tööstushoonel, kus ei ole kõrget tuleohtu, büroohoonel, pangal või kauplusel, kui nende kasulik pind on üle 2000 ruutmeetri, loomapidamishoonel, kus on rohkem kui 100 looma, ning kõrghoonel; 4) IV kaitseklassi kuuluvad ülejäänud hooned, kus piksekaitse on vajalik. Kui lõikes 2 nimetatud riskianalüüsi ei soovita või ei saa teha, siis antakse määruses ka juhised, millest lähtuda. Silmas tuleb aga pidada, et riskianalüüs võib anda madalama kaitseklassiga piksekaitse, kui määruse suunis. § 41. Evakuatsioon (1) Evakuatsioon korraldatakse, lähtudes tulekahju korral tegutsemise plaanist, kas: 1) massilisena, see tähendab kõikide hoones viibivate inimeste kohest väljumist hoonest; 2) etapilisena , see tähendab hoones viibivate inimeste järk-järgulist eemaldumist tulekahju tekkekohast või 3) passiivsena, see tähendab, et võimaluse korral jäädakse kohale ning oodatakse päästmist. (1) Evakuatsioon korraldatakse, lähtudes ehitise projektis ettenähtust, kas: 1) massilisena, see tähendab kõikide hoones viibivate inimeste kohest (samaaegne häire kogu hoones?) väljumist hoonest; 2) etapilisena , see tähendab hoones viibivate inimeste järk-järgulist (eriajaline häire hoone osades?) eemaldumist tulekahju tekkekohast ja võimalusel hoonest välja või 3) passiivsena, see tähendab, et võimaluse korral jäädakse kohale ning oodatakse järgmist juhist või päästmist. Uus käsitlus seob valitud evakuatsiooniliigi hoone projektiga, see tähendab, et juba hoonet projekteerides tuleb evakuatsioon läbi mõelda ja tulenevalt sellest planeerida hoonesisene liikumine. Juhul, kui projektis seda osa pole (nt projekt nii vana), siis võetakse aluseks korralduslikud nõuded, mis on hoones kasutusel. Evakuatsiooniliikide juures on muudatusega lisatud hoonest väljumine ka etapilise evakuatsiooni juures, sest kui jäädakse hoones paigale (kas siis kohas, kus parasjagu ollakse või muus ohutus kohas), siis on tegemist juba passiivse evakuatsiooniga. (2) Evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume. (2) Evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Nimetatud muudatus annab selgemalt edasi mõtte, et evakuatsioon võib läbida ruume, kus ladustatakse asju, kuid sellisel juhul tuleb ruumis hoida vabana evakuatsiooniks vajalik põrandapind. (3) Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. (4) Evakuatsiooni- ja väljumistee ei või läbida hoone tehnilisi ruume. (5) Kui evakuatsiooni- ja väljumistee läbib ruume, milles hoiustatakse kaupa, tuleb sellises hoone osas tagada evakuatsiooniks vajalik vaba ala, kus ei tohi midagi olla. § 44. Evakuatsioonipääsude arv (3) Üks evakuatsioonipääs või -tee võib olla: 1) kuni kaheksakorruselises hoones, kui evakuatsioonialaks oleva hoone osa on I kasutusviisiga; 2) üheksa kuni 16 korruselises I kasutusviisiga hoones, mille ehitusalune pindala on kuni 450 ruutmeetrit; 3) II–IV kasutusviisiga hoones, kus viibib korraga kuni kümme inimest, kui see ei ohusta hoone kasutajaid; 4) V kasutusviisiga kuni kaheksakorruselises hoones, mille korruse netopind on kuni 600 ruutmeetrit; 5) VI kasutusviisiga hoones, mille netopind on kuni 500 ruutmeetrit. (3) Üks evakuatsioonipääs või -tee võib olla: 1) hoones, mis ei ole kõrghoone, kui evakuatsioonialaks oleva hoone osa on I kasutusviisiga; 2) kuni 16 korruselises I kasutusviisiga kõrghoones, kui evakuatsioonialaks oleva hoone osa on I kasutusviisiga ja hoone ehitusalune kuni 450 ruutmeetrit; 3) II ja III kasutusviisiga hoones, kus on kuni kümme magamiskohta ja kui see ei ohusta hoone kasutajaid; 4) V kasutusviisiga hoones, mis ei ole kõrghoone, ja mille korruse netopind on kuni 600 ruutmeetrit; 5) VI kasutusviisiga hoones, mille netopind on kuni 500 ruutmeetrit. Lisa 8 IV kasutusviisi väljumistee pikkus evakuatsioonipääsuni ühe evakuatsioonipääsuga on 45 m, kuid § 44 lg 3 ei käsitle IV kasutusviisi. Kas tuleks lisada? (4) Evakuatsioonialal, kus on üks evakuatsioonipääs või -tee käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, peab olema vähemalt üks hädaväljapääs. (4) Evakuatsioonialal, kus on üks evakuatsioonipääs või -tee käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1, 2 ja 4 tähenduses, peab olema vähemalt üks hädaväljapääs või muu alternatiivne evakuatsiooni lahendus. Lõikes 4 nimetatud „muu alternatiivne evakuatsiooni lahendus“ võib tähendada näiteks evakueerumist ühest sektsioonist teise, korruselt korrusele, päästjate abil vms. Või jäädakse paigale. Lõikes 5 toodud nõude näitlikustamiseks on olukord, kus nt eluhoone I korrusel on pood, büroo, töökoda vms. Või soovitakse laste päevahoidu pakkuda mõnes büroohoones. Oluline on siin esimese korruse ja lubatud pääsude pikkused tagamine, sest tegelikult ei ole selles olukorras hoone kasutusviis oluline. (5) Kui hoone osas viibib korraga kuni 50 inimest, ja on tagatud nõuetekohased väljapääsuteede pikkused, on sellest hoone osast lubatud üks evakuatsioonipääs. § 45. Evakuatsioonitee (2) punkt 3) trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni; (2) punkt 3) trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed ning põranda tasapind peavad tagama ohutu evakuatsiooni R ekonstrueeritavates hoonetes on pidev nähtus, kus väljumis- ja evakuatsiooniteel põrandate kõrguste erinevusi ca 50-60 mm. Selliseid olukord tuleb aga vältida, evak uatsiooni tee peaks olema siiski ühes tasapinnas või väikese kaldega, vahel peab lihtsalt mingi aste olema, kuid peaks otsima võimalust see teha vähim väikseim. Ohutu evakuatsiooni saab tagada ka nt valgustusega ja tähistamisega – tuua see koht esile. (3) Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele ning: 1) ruumides eripõlemiskoormusega kuni 600 megadžauli ruutmeetri kohta oleva evakuatsiooniks kasutatava trepikäigu ja -mademe tulepüsivus peab olema vähemalt R 30; 2) ruumides eripõlemiskoormusega üle 600 megadžauli ruutmeetri kohta oleva evakuatsiooniks kasutatava trepikäigu ja -mademe tulepüsivus peab olema vähemalt R 60. (3) Kolme ja enamakorruselise hoone evakuatsiooniteel oleva trepikäigu ja -mademe tulepüsivus peab olema vähemalt R 30. Lõigete 3 ja 4 sõnastus tehakse oluliselt lühemaks ja seatakse ühetaolised nõuded kolme ja enamakorruselise hoone ning kõrghoone evakuatsiooniteel olevatele trepikäikudele ja mademetele. Muudatuse põhjendus nõude lihtsustamine ja loogilisemaks tegemine. Selliselt on tagatud ka päästetööde ohutus, sest üldjuhul tulekahju korral päästjad ei lähe põlevast trepist ülespoole. (4) Kolme- kuni kaheksakorruselise TP2-klassi hoone evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab olema vähemalt R 60. (4) Kõrghoone evakuatsiooniteel oleva trepikäigu ja -mademe tulepüsivus peab olema vähemalt R 60. § 46. Väljumistee (7) Väljumistee pikkuseks evakuatsioonialast, millest on võimalik pääseda vaid ühe evakuatsioonipääsuni, võetakse 50% käesoleva määruse lisas 8 toodud arvnäitajatest. Mõte on sätestada nõuded ka väljumistee pikkusele ja hoone sisesele trepile. Lisaks peaks selline sõnastus tagama vajaliku selguse ka hoonesiseste lahtiste vahekorruste nn antresoolide osas. (8) Kui hoone trepikojast ei saa minna otse vahetasapinnale, siis peab hoone sisene avatud trepp vastama järgmistele tulepüsivuse nõuetele: • TP-3 ja TP-2 hoonetes R30 • TP-1 hoones R60 § 47. Evakuatsioonitee mõõtmed (1) punkt 1) üldjuhul vähemalt 1200 millimeetrit; 1) üldjuhul vähemalt 1200 millimeetrit ning kui evakuatsiooniteel on avatäited või muud teed kitsendada võivad püsivalt kinnitatud elemendid, peab vaba laius nende vahel olema vähemalt 1080 millimeetrit; Tegemist on siis peaasjalikult treppidel olevate käsipuudega, mis peab olema mõlemal pool. See on ligipääsetavuse nõue. Samas tuleb tähelepanu juhtida, et standardis on töökohast väljumisteele lubatud tee laius 800 mm ja määruses on siis väljumistee 850 mm. § 48. Evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks Kas peaksime sätte ümber sõnastama, et tuleks paremini välja põhimõte, et e vakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks peab arvestama kasutajate arvu, liikumissuunda ja liikumisvõimet. Kuni kümne kasutajaga hoone osa evakuatsioonitee ja väljumistee uksele ei esitata laiuse nõudeid, kui see ei halvenda ohutut evakuatsiooni kasutajate jaoks ? (1) Evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks peab : (1) Evakuatsiooniteel ja väljumistee ühiskasutusalal paiknev uks peab: Vt ka termineid (ühiskasutusala) (2) punkt 2 ) hoones, mida kasutab rohkem kui 60 inimest, peab ukse valgusava laius olema vähemalt 1050 millimeetrit; (2) punkt 2) hoone sellise ukse, mida kasutab rohkem kui 60 inimest, valgusava laius olema vähemalt 1050 millimeetrit Siduda ukse nõue mitte terve hoonekasutajate hulga, vaid pigem siis konkreetset ust kasutavate inimeste hulgaga (4) Evakuatsioonitee trepikoja poole avanev uks ei tohi kitsendada evakuatsiooniteed ega takistada evakuatsiooni. (4) Evakuatsioonitee ja väljumistee ühiskasutusala poole avanev uks ei tohi kitsendada evakuatsiooniteed ega takistada evakuatsiooni. Vt ka termineid (ühiskasutusala) § 50. Päästemeeskonna juurdepääsutee Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu puhul peab juurdepääsukaugus päästetehnikale olema vähem kui 50 meetrit peasissepääsust. § 50. Päästemeeskonna juurdepääs hoonele (1) Päästetehnika ja päästevahendite juurdepääsukaugus päästemeeskonna sissepääsule peab üldjuhul olema vähem kui 50 meetrit. Eeldatakse, et päästemeeskonnale vajalik juurdepääs hoone sissepääsudele on piisav, kui lähtutakse asjakohasest standardist. (2) Päästetehnikale ja päästevahenditele tuleb tagada nende tööks vajalik juurdepääs hädaväljapääsudele. Kui hoone hädaväljapääsudele ei ole võimalik päästetehnikale ja päästevahenditele vajalikku juurdepääsu tagada, siis tuleb hoonesse projekteerida vähemalt üks järgnevatest lahendustest: 1) trepikotta ülerõhustatud suitsutõrjesüsteem; 2) kustutussüsteem; 3) rõdult rõdule liikumine; 4) redelid väljapoole hoonet; 5) või muu sobivaks hinnatud tuleohutuslahendus ALT või analüütiliselt tõendatud tuleohutus. Kui ehitise mõne eripära või asukoha tõttu, näiteks, kui tegemist on rabasaarel või saarel/laiul asuva majaga, siis ei ole vaja 50 m nõuet järgida, seetõttu kasutatakse sõna „üldjuhul“. Kuid igal hoonel peab olema määratud üks koht, mis on käsitatav päästemeeskonna sissepääsuna ja sellele peabki siis tagama üldjuhul juurdepääsukauguse kuni 50 m. Erand on hädaväljapääs, sellele tuleb siis saada võimalikult lähedale. Juurdepääsu kaugus hädaväljapääsule sõltub kasutatavast tehnikast ja vahenditest, see on iga hoone puhul erinev ning see määratakse üldjuhul projektis. PTO saab nimetada, millist kaugust ta vajab, lähtudes piirkonnas kasutatava päästetehnika parameetritest ja võttes aluseks selle, mis vajab oma tööks kõige rohkem vaba ruumi (nt redeltõstukid jm). Kui juurdepääsu hädaväljapääsule ei ole kuidagi võimalik tagada, siis tuleb hoonesse projekteerida kompensatsioonimeede, mis peab tagama inimeste kiire hoonest lahkumise võimaluse või suitsueemaldamise või kiire tulekahju kustutamise alustamise. Eelistada tuleks alati inimeste kiiret evakueerimist võimaldavaid meetmeid, kuid ka teised on omal kohal. § 52. Päästemeeskonna infopunkt ja operatiivkaart uus sõnastus Päästemeeskonna infopunkt ja operatiivkaart ning muu vajalik teave (1) Päästemeeskonna infopunkt rajatakse hoonesse, mis on varustatud automaatse või automaatse adresseeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ja automaatse tulekustutussüsteemiga. (1) Päästemeeskonna infopunkt rajatakse ehitisele, mis on varustatud tuleohutuspaigaldiste info- ja/või juhtimisseadmega. Ilma juhtimisseadmeteta automaatse tulekustutussüsteemi puhul päästemeeskonna infopunkti ei nõuta. Sellega soovitakse teha selgus ehitiste osas, kus praegu on automaatne kustutussüsteem, kuid pole juhtimisseadmeid ning ka vastupidi, selliste automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide osas, millel pole juhtimissüsteemi. Ehk siis tulevikus hakkaks infopunkti vajadust määrama tuleohutuspaigaldiste juhtimissüsteemi olemasolu, mis on ka loogiline, sest vaid sellisel juhul oleks vajadus asjakohane info koguda ühte kohta, kus seda saaks ka juhtida. Olukord, kus on AKS, mis ei ole TuOSi § 23 lg 21 kohane – nn lihtsam AKS. Tulevikku suunatud säte, kus püüame välistada olukorda, kus ilma juhtimisseadmeteta AKSi puhul nõutakse infopunkti. Lisaks peab selle sätte juures vaatama ka § 12 lg 6 punkti 8: Päästemeeskonna infopunkt tuleb sektsioneerida AINULT sellises hoones, kuhu on ette nähtud automaatne kustutussüsteem. Ette nähtud tähendab selle nõude valguses kahte võimalust: seda, et AKS on valitud mõne tuleohutusnõude leevenduse saamiseks või ongi konkreetselt öeldud, et sellises hoones peab olema. Kui hoones AKSi pole, kuid on muu parameeter, mille kohaselt peab rajama päästemeeskonna infopunkti, siis see ei pea sellisel juhul olema omaette tuletõkkesektsioonis. (3) Päästemeeskonna infopunktis peavad paiknema tuleohutuspaigaldiste infotablood ning päästetöö tegemiseks vajalikud skeemid ja joonised, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadmed ning operatiivkaart. Samuti kajastatakse päästemeeskonna infopunktis teavet tulekustutussüsteemile, märgtõusutorule ja tuletõrje voolikusüsteemile lisavee andmise võimaluste kohta ning teavet hoones paikneva varugeneraatori või päikesepaneelide kohta. (3) Päästemeeskonna infopunktis peavad paiknema tuleohutuspaigaldiste infotablood ning päästetöö tegemiseks vajalikud skeemid ja joonised, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadmed ning operatiivkaart. Samuti kajastatakse päästemeeskonna infopunktis teavet tulekustutussüsteemile, märgtõusutorule ja tuletõrje voolikusüsteemile lisavee andmise võimaluste kohta ning teavet hoones paikneva varugeneraatori, akuruumi või päikesepaneelide kohta ja muu teave päästemeeskonnale võimalikku ohtu kujutavatest hoone osadest. Lisatakse viide ka muudele võimalikele ohtudele, mis võib päästjaid ohustada. Sellisteks ohtudeks saab pidada nt haiglates erinevaid seadmeid (MRT), hoonete gaasivarustust, hapnikuvarustust, ladustatavaid ohtlike ained , akude hoiuruumi jm. (3 1 ) Päikesepaneelide olemasolul tagatakse nende paigaldus ja tähistus asjakohase standardi kohaselt. Siit maha, viiakse päikesepaneelide paragrahvi (9) Päästemeeskonnale vajalike tuleohutuspaigaldiste toitesisendid peavad olema arusaadavalt tähistatud ja vajadusel viidatud. Kuigi see võib tunduda deklaratiivsena, on siiski tekkinud olukordi, kus vajalikke toitesisendeid ei leia või on need valesti viidatud/tähistatud. § 53. Tuletõrjelift (3) Tuletõrjelift peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1) liftišahti peab ehitama eraldi tuletõkkesektsioonina, mille tulepüsivusklass on vähemalt EI 120; 2) lift tohib avaneda ainult lüüstamburi poole; 3) liftis peab olema nõuetekohane avariivalgustus. (3) Tuletõrjelift peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1) lift tohib avaneda ainult lüüstamburi poole; 2) liftis peab olema nõuetekohane avariivalgustus. Selliselt on paremini aru saada, millised nõuded esitatakse liftile ja millised liftišahtile . ( 4 ) Tuletõrjelifti šaht peab vastama järgmistele tingimustele: 1) liftišahti peab ehitama eraldi tuletõkkesektsioonina, mille tulepüsivusklass on vähemalt EI 120; 2) liftišahti põhjas peab olema kustutusvee eemaldamise võimalus. KINNITATUD Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ LISA 2 (siseministri 16.02.2021 määruse nr 6 sõnastuses) HOONETE KORRUSTE ARVU, KÕRGUSE JA KASUTAJATE ARVU PIIRANGUD TP2- JA TP3-KLASSI HOONETES Hoonet kirjeldavad näitajad Ehitise klass TP2 TP3 Korruste arv üldjuhul kuni 2 kuni 2 I ja V kasutusviis kuni 8 kuni 2 VI ja VII kasutusviis kuni 2 kuni 1 III kasutusviis kuni 2 kuni 1 Kõrgus üldjuhul kuni 9 m kuni 9 m I ja V kasutusviis, 3–4 korrust kuni 14 m ei lubata I ja V kasutusviis, 5–8 korrust kuni 28 m ei lubata VI ja VII kasutusviis, 1 korrus piiranguta kuni 14 m III kasutusviis kuni 9 m kuni 9 m Hoone suletud netopindala ühekorruseline ehitis piiranguta kuni 2400 m 2 kahekorruseline ehitis piiranguta kuni 1600 m 2 III kasutusviis kuni 2400 m 2 kuni 1200 m² VI ja VII kasutusviisiga kahekorruseline ehitis piiranguta ei lubata üle kahekorruseline ehitis kuni 12 000 m 2 ei lubata Kasutajate arv I kasutusviis piiranguta piiranguta II kasutusviis ühekorruseline ehitis 150 magamiskohta 50 magamiskohta kahekorruseline ehitis 50 magamiskohta 10 magamiskohta III kasutusviis ühekorruseline 100 magamiskohta 10 magamiskohta kahekorruseline 25 magamiskohta ei lubata IV kasutusviis ühekorruseline ehitis piiranguta 500 inimest kahekorruseline ehitis 250 inimest 50 inimest Koolieelsed lasteasutused ühekorruseline ehitis 100 magamiskohta 50 magamiskohta kahekorruseline ehitis 50 magamiskohta ei lubata V kasutusviis ühekorruseline ehitis piiranguta piiranguta kahekorruseline ehitis piiranguta 150 töötajat VI kasutusviis ühekorruseline ehitis piiranguta piiranguta kahekorruseline ehitis 50 töötajat ei lubata Märkus: II kasutusviisiga kahekorruselise hoone puhul peetakse inimeste üle arvestust magamiskohtade arvu järgi, võttes arvesse mõlemad korrused. Märkus: kes on hoone kasutaja? II kasutusviis ainult see, kes kasutab magamiskohta – aga teenindav personal? IV kasutusv iis õpilased, õpetajad ja muu teenindav personal kokku, ei arvestata nt lapsevanemaid. Mõte: m äärata kasutajate hulk hoone ruutmeetrite järgi? KINNITATUD Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ LISA 3 HOONE JÄIGASTAVATE JA KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS (siseministri 21.11.2018 määruse nr 1-1/29 sõnastuses) Kuni kahekorruseline hoone üldiselt – II ja III kasutusviis ning keldrid maa-alused korrused Ehitise tuleohutusklass TP1 TP2 TP3 Eripõlemiskoormus MJ/m 2 Eripõlemiskoormus MJ/m 2 üle 1200 600– 1200 alla 600 üle 1200 600– 1200 alla 600 R 120* R 90* R 60* R 30 R 30 R 30 – R 120** R 90** R 60** R 30 R 30 R 30 – 3–8-korruseline hoone üldiselt R 180** R 120** R 60** X X X X 3–8-korruseline I ja V kasutusviisiga ehitise pealmaakorrused maapealsed korrused keldrikorrused maa-alused korrused R 180** R 120** R 60** R 180* R 120* R 60* X R 180** R 120** R 60** R 180** R 120** R 60** X Üle 8-korruseline hoone R 240** R 180** R 120** X X X X Esimese maa-aluse keldri korruse all asuvad keldri korrused R 240** R 180** R 120** R 240** R 180** R 120** R 60** Märkused * Kui kandetarindid ei ole vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusega, peab hoone soojustusmaterjal olema vähemalt A2 tuletundlikkusega. ** Kandetarindid peavad olema vähemalt A2 tuletundlikkusega. − Nõudeid ei esitata. X Sellist hoonet pole lubatud ehitada. A) Kui hoone konstruktsiooni terviklikkuse, soojusisolatsiooni ja kandevõime suhtes nõutakse erinevaid tulepüsivusaegu, siis rakendatakse nendest pikimat tulepüsivusaega nii terviklikkuse, soojusisolatsiooni kui ka kandevõime suhtes. B) Kui hoone konstruktsiooni kandevõime suhtes nõutakse suuremat tulepüsivusaega, siis terviklikkuse ja soojusisolatsiooni suhtes rakendatakse sama tulepüsivusaega juhul, kui konstruktsioon on tervikuna kandekonstruktsioon või jäikuselemendi oluline osa. C) Kui kandekonstruktsiooni tulepüsivus erineb TT sektsiooni tulepüsivusajast saab rakendada madalamat tulepüsivusaega juhul, kui madalama tulepüsivusega konstruktsioon ei ole kandev. KINNITATUD Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ LISA 8 VÄLJUMISTEE, SEALHULGAS (siseministri 21.11.2018 määruse nr 1-1/29 VÄLJUMISTEE UMBALAST, sõnastuses) MAKSIMAALPIKKUS JA RUUMI ARVUTUSLIK PINDALA ÜHE INIMESE KOHTA Hoone kasutusviis Väljumistee pikkus evakuatsioonipääsuni (meetrites) Arvutuslik ruumi pindala inimese kohta (ruutmeetrites) I kasutusviis üldjuhul ühe evakuatsioonipääsuga kaks või rohkem evakuatsioonipääsu 30 10 45 10 II kasutusviis 30 10 III kasutusviis 30 10 IV kasutusviis üldjuhul ühe evakuatsioonipääsuga – klassiruum, auditoorium pubi, baar, restoran ostukeskus, kaubamaja, pood ajaviite-, kunsti- ja analoogsed kogunemisruumid 45 2,5 30 Istekohtade arv või 0,5 30 Istekohtade arv või 1 30 3 45 1 V kasutusviis üldjuhul ühe evakuatsioonipääsuga kaks või rohkem evakuatsioonipääsu 30 10 45 10 VI ja VII kasutusviis 45 30 Märkus. Väljumistee võib tabelis esitatust olla lühem, kui ruumi kasutamise riskist lähtudes võib turvalist evakuatsiooni ohustada selle ruumi süttimine ja tulekahju kiire levik. Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ LISA 1 (siseministri 21.11.2018 määruse nr 1-1/29 LISA 1 sõnastuses) HOONETE LIIGITUS TULEOHUTUSE JÄRGI Hoone kasutusviis tuleohutuse järgi Kasutusotstarve I kasutusviis (eluhooned) Hooned, mille kasutajad tunnevad hoone ruume ja neil on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks, kuid neilt ei saa eeldada pidevat ärkvel olemist. Sellised hooned on näiteks: ühe- ja kahe korteriga elamu (üksikelamu, kaksikelamu, kaksikelamu sektsioon, suvila, aiamaja); kolme ja enama korteriga elamu (ridaelamud, korterelamud ja korruselamud); elamu abihoone (kuur, saun, individuaalgaraaž) II kasutusviis (majutushooned) Hooned, mille kasutajatelt ei saa eeldada hoone ruumide head tundmist, kuid neil on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks. Samuti ei saa kasutajatelt eeldada pidevat ärkvel olemist. Sellised hooned on näiteks: majutushooned (hotell, motell, külalistemaja, hostel ); puhkeküla või puhkelaagri majutushoone; inimestele mõeldud varjupaik; ühiselamu (nii õpilastele, üliõpilastele kui ka teistele sotsiaalsetele rühmadele); sanatoorium III kasutusviis (hoolekandehooned, kinnipidamishooned) Hooned, mille kasutajatelt ei saa eeldada hoone ruumide tundmist ning neil on piiratud või puudulikud eeldused iseenda ohutuse tagamiseks. Sellised hooned on näiteks: hoolekandeasutuse hoone (tugikodu, asenduskodu, noortekodu , üldhooldekodu , koolkodu, erihooldekodu, ööpäevaringse sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus); ravihoone (haigla, sealhulgas nii statsionaarse kui päevase ravi osutamiseks vajalikud ruumid , kus on isikutel on piiratud või puudulikud eeldused iseenda ohutuse tagamiseks , ambulatoorse arstiabi osutamise keskus, kinnipidamiskoha haigla); ööpäevaringses kasutuses perearstikeskus; karistusasutuse hoone (vangla, arestimaja või koloonia) IV kasutusviis (kogunemishooned) Hooned, mille kasutajatelt ei saa eeldada hoone ruumide head tundmist, kuid kasutajatel on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks ja eeldatavasti on nad ärkvel. Kogunemisruumina mõeldakse tuletõkkesektsiooni piires asuvat ruumi või ruume, mis on ette nähtud suuremale kasutajate hulgale. Sellised hooned on näiteks: haridus- või teadushoone (koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, ülikool, teadus- või metoodikaasutus); päevakeskus; päevases kasutuses ambulatoorse arstiabi osutamise keskus , kus inimesed suudavad kas iseseisvalt evakueeruda või neid on hõlpsasti võimalik evakueerida perearstikeskus ; päevases kasutuses sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus; kaubandushoone , sealhulgas kauplusladu ; teenindushoone; transpordihoone teenindussaal ja reisijate ooteruumid; veterinaarkliinik; spordihoone (spordihall, ujula, spaa); meelelahutushoone (teater, kino, ööklubi, rahvamaja, kontserdimaja); muuseum (raamatukogu, arhiiv); sakraalhoone (kirik, tavandihoone) V kasutusviis (kontorid) Hooned, mille kasutajad eeldatavalt tunnevad hoone ruume hästi, neil on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks ja nad on eeldatavalt ärkvel. Sellised hooned on näiteks: büroohoone; transpordihoone (lennujaama-, raudteejaama-, bussijaama- ja sadamahoone, juhtimiskeskuste hooned); pangahoone (v.a selle teenindussaal, mis on liigitatud IV kasutusviisi alla); päästeteenistuse hoone; politseihoone; kiirabijaam; meediahoone (raadiomaja, telemaja, kirjastus) VI kasutusviis (tööstus- ja laohooned) Hooned, mille ruumides midagi toodetakse ja/või ladustatakse. Hooned, mille ruumides remonditakse ja hooldatakse sõidukeid (elektroonikat vms). Hooned, mis on olemuselt laod, kuid kus toimub vähesel määral ka müük , näiteks ladu koos kontoriosaga . Sellised hooned on näiteks: kütusetankla (v.a kütusetankla kauplusehoone); energeetikaettevõtte hoone; sõidukite teenindushoone; vedelkütuse-, gaasi- ja muud terminalid, sh hoidlahoone; põllumajandushoone (kuivati, laut); loomapidamishoone; puidutööstushoone; keemiatööstuse hoone; kaevandushoone; veepuhastusjaama hoone; jäätmekäitushoone; katlamaja, boilerjaam ; la ohoone, kus toimub vähesel määral ka müük või on seal kontoriosa du VII kasutusviis (garaažid , park i mis maja ) M51: 12430 Garaažid 12431 Garaaž 12432 Parkimismaja 12439 Muu garaaž Hooned ja hoone osad, mis on peaasjalikult ette nähtud sõidukite nii pika- kui ka lühiajaliseks hoidmiseks. Selline hoone osa võib olla nii maa-alune kui maapealne korrus . Sellised hooned ja hoone osad on näiteks: garaaž (eraldi ehitis või ehitise osa, mis on ette nähtud sõidukite hoidmiseks ) (v.a mõne muu kasutusviisiga hoones paiknev garaaž) ; allmaa- või pealmaagaraaž; parkimishoone parkimismaja (eraldi ehitis, mis on ettenähtud sõidukite hoidmiseks) Märkus . Hoonete kasutusotstarvete loetelu ei ole lõplik , täielik kasutusotstarvete loetelu on MKMi määruses nr 51 . Hoone kasutusviisi määramisel peab lähtuma tegevusest, mida selles hoones tehakse. Hoones saab olla erineva kasutusviisiga osasid .