Seisukoht relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohta

Kaitseministeeriumile Registrikood 70004502 [email protected] MTÜ Roheline Pärnumaa Registrikood 80581270 [email protected] 28.04.2023 SEISUKOHT Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohta Käesolevaga esitab üle-eestiline keskkonnaorganisatsioon MTÜ Roheline Pärnumaa relvaseaduse (RelvS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse sh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) ja looduskaitseseaduse (LKS) muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) kohta seisukoha. Toome välja, et eelnõu avalikustamise etapp on ebaproportsionaalselt lühike (26.–28.04.2023), eriti arvestades eelnõu ning kavandatavate muudatuste kaalukust ja varasema sisulise kaasamise täielikku puudumist sel teemal. Eelnõu kohta tagasiside andmise tähtaja ilmselge ebapiisavuse tõttu ei ole võimalik anda sisulist tagasidet, vaid ainult üldised kommentaarid. 1. Eelnõu ettevalmistamisel on jämedalt rikutud kaasamise head tava. Avalikustamise ning seisukohtade ja ettepanekute esitamise aja kestus oli 3 (!) päeva. Ka Eesti Keskkonnaühenduste Koda teavitati eelnõust vaid 2 päeva enne tähtaega. Saame aru, et riikliku julgeolekuga seotud küsimustes võib olla kiirendatud menetlus vajalik, aga sellisel juhul tuleb teha huvirühmadega eelnevad arutelud eelnõu üle, mitte vaid ametlik kooskõlastusring. 2. Põhjendamatu on Natura hindamist puudutavaid seadusemuudatusi menetleda kiirkorras koos Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud rajamise muu regulatsiooniga. Kehtiv õigus ei takista juba praegu alustada Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud uuringute tegemist, mis oma sisult vastavad Natura hindamise kriteeriumitele ning mida saaks hiljem normaalset õigusloomet järginud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) ja LKS muudatuste jõustumisel kasutusele võtta. Taoline kiirustamine looduskaitse regulatsiooni niivõrd põhimõttelisi muudatusi kaasa toova eelnõuga ei ole kuidagi kooskõlas Århusi konventsiooni ega keskkonnaõiguse aluspõhimõtetega. 3. Et hetkel kooskõlastusele saadetud KeHJS ja LKSi muudatused lahendavad vaid osa Natura hindamisega seotud rikkumismenetluses välja toodud probleemidest, soovime teada, millal ja kuidas on kavas lahendada teised probleemid, sh kehtestada raiekeeld kõikidel kaitstavatel loodusobjektidel, kaasa arvatud loodusdirektiivi lisa I metsaelupaikades, mis asuvad Natura aladel. 1  4. Leiame, et eelnõu seletuskirjas ei ole asjakohaselt hinnatud kavandatava meetme – harjutusväljade rajamine ilma planeerimisseaduses (PlanS-s) sätestatud menetlust läbiviimata – põhiseaduspärasust. 5. Eelnõu tekstist jääb suur kahtlus, et kavandatava meetmega kaasnev riive ei ole proportsionaalne. Täpsemalt ei näi see täitvat vahendi vajalikkuse kriteeriumi, kuna olemas on teisi abinõusid, mis on vähemalt sama efektiivsed, aga piiraks KOVide autonoomiat, isikute õigusi ja keskkonnakaitselist avalikku huvi vähem. 6. Seletuskirjast nähtuvalt on eelnõu eesmärk võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud rajamist erandlikes olukordades. Selleks luuakse õiguslik alus harjutusväljade rajamiseks ilma planeerimismenetlust läbi viimata, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisega kaasnev viivitus võib tuua kaasa ohu riigi julgeolekule. Sellisel juhul viiakse menetlus läbi haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt avatud menetluses. 7. Eelnõuga kavandatava meetme alternatiiviks saab pidada riigi eriplaneeringu läbiviimist kehtiva õiguse kohaselt või eriplaneeringu regulatsiooni muutmist selliselt, et see võimaldaks erandlikes riigikaitselistes küsimustes menetlust veelgi kiiremini läbi viia. Planeerimisseaduse regulatsioon on kahtlemata üles ehitatud selleks, et kaitsa KOVide autonoomiat, puudutatud isikute õigusi ja keskkonnakaitselist avalikku huvi paremini kui tavaline HMS-st tulenev avatud menetlus. 8. Eeltoodust nähtub, et eelnõuga kavandatud meede saab olla vajalik üksnes siis, kui see toob märkimisväärse ajalise võidu võrreldes alternatiivse lahendusega. Samas ei ole seletuskirjas esitatud sisulist analüüsi selle kohta, kui suur on ajakulu ühe või teise lahendusvariandi puhul. Sellise hinnangu andmine on aga kogu kavandatava muudatuse vajalikkuses veendumiseks möödapääsmatu. 9. Arvestades 17. märtsil 2022 jõustunud planeerimisseaduse muudatust, mis lubab riigi eriplaneeringut läbi viia senisest oluliselt kiiremini, ei ole üldsegi kindel, et HMS-st tulenev avatud menetlus annaks antud juhul märkimisväärselt kiirema tulemuse. Rahandusministeeriumi hinnangul saaks eriplaneering valmis isegi 1,5 aastaga. Ka HMS avatud menetluse kohaldamisel pole pääsu asjakohaste (keskkonna)mõjude välja selgitamisest, samuti isikute kaasamisest, kuna keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) kohaldumist eelnõu ei mõjuta, sh müraga seoses nagu on selgitanud õiguskantsler. See tähendab ka, et läbi tuleb viia sisuline ja kõiki kaasamisnõudeid järgiv alternatiivide analüüs (sh asukoha ja tegevuse mõttes), sest vastasel juhul ei oleks täidetud KeÜS § 10 tingimused, samuti nn Natura erandi tingimused. Müraga seoses tuleb arvestada, et harjutusvälja laiendamine võib puudutada tuhandete inimeste õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23), millest tulenevalt on neil õigus olla kaasatud menetlusse ja sisuliselt kaasa rääkida, st neil on õigustatud ootus, et nende huve otsuse tegemisel ka arvesse võetakse. Kokkuvõttes ei pruugi taoline menetlus olla aga sugugi kiirem kui riigi eriplaneeringu läbiviimine. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Tiina Georg 2 MTÜ Roheline Pärnumaa seaduslik esindaja 3