Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

KORRALDUS 04.05.2023 nr 1.1-3/23/331 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks Transpordiamet algatas 21.12.2022. a projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 27 ja § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. Transpordiameti ja Saue Vallavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel viis Transpordiamet läbi projekteerimistingimuste andmise menetluses puudutatud isikute kaasamise tervikprojekti osas, sh avalikult kasutavate kohalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede osas. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse ese paikneb riigi kinnisasjadel (1110 Ääsmäe ühendustee 72704:001:0166, 72704:001:0159, 72704:001:0160, 72704:001:0161, 72704:001:0162, 72704:001:0163, 72704:001:0164, 11247 Ääsmäe-Hageri tee 72704:002:0193, 11404 Ääsmäe traktori tee 72704:001:0048, 72704:001:0049, 72704:001:0050, 72704:001:0051, 4 Tallinn- Pärnu-Ikla tee L11 72703:002:0079, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L13 72704:001:0141, 4 Tallinn- Pärnu-Ikla tee L14 72704:001:0255, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L15 72704:001:0256, 4 Tallinn- Pärnu-Ikla tee L16 72704:001:0257, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L17 72704:001:0258, 4 Tallinn- Pärnu-Ikla tee L18 72704:001:0259, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L19 72704:001:0158, 4 Tallinn- Pärnu-Ikla tee L20 72704:001:0261, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L21 72703:002:0080, 9 Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla tee 72704:001:0032, Haru kergtee L11 72501:001:0265, Harutee tankla 72704:001:0165, Kernu metskond 114) Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe külas ja Pällu külas. Projekteerimistingimused antakse Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ täpsustamiseks. Projekti koostamise eesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme  2 tõstmine. Lisaks kavandatakse Ääsmäe liiklussõlme piirkonda puhkekoht ja veokite turvaparkla („Safe and Secure Truck Parking Area“). Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimine, mis sisaldab uute teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projekti koostamisel tuleb arvestada tee ehitustööde etapiviisilise elluviimise võimalusega - liiklussõlme rekonstrueerimine ja puhkekoha ning turvaparkla rajamine, peavad olema teostatavad ka eraldiseisvalt. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4 alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus, kergliiklusteed, kogujateed, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms). 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse: Jrk Kinnistu nimi Katastritunnus Kavandatavad tööd kinnistul ja sellega piirneval alal 1 Hageri tee 2 72704:002:0241 liiklussõlme rambi rajamine 2 Hageri tee 2a 72704:002:0294 kogujatee rajamine 3 Hageri tee 3 72501:001:0264 kergliiklustee rajamine 4 Kruusiaugu 72601:001:1086 kergliiklustee rajamine 5 Pirni 72601:001:0041 põhimaantee mahasõidu sulgemine, kogujatee rajamine  3 Jrk Kinnistu nimi Katastritunnus Kavandatavad tööd kinnistul ja sellega piirneval alal 6 Ploomi 72601:001:0040 kogujatee rajamine 7 Pähkli 72704:001:0009 kogujatee ehitamine 8 Toome 72701:001:1143 kergliiklustee rajamine 9 Väljavahi 72704:002:0222 liiklussõlme rambi rajamine 10 Väljavahi 72704:001:0241 kogujatee rajamine, ristmiku sulgemine Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus eskiislahenduse tutvustuse 18.01.2023 kell 18.00-20.00 Ääsmäe Külakeskuses (Kopli tee 2, Ääsmäe, Saue vald, Harjumaa, 76402). Osalejate registreerumislehe kohaselt osales kokku 36 isikut. Üritusel räägiti projektist laiemalt ning tutvustati kavandatavat lahendust eskiismudeli abil. Osalejatel oli võimalik koha peal esitada täpsustavaid küsimusi suuliselt. Täpsed ettepanekud ja täiendavad küsimused paluti osalejatel esitada kirjalikult. Käesolev korraldus koos lisadega edastatakse muuhulgas isikutele kes üritusel oma kontaktandmed andsid. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6). Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, EhS § 27, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.  4 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise projekteerimistingimused; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Transpordiamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 72704:002:0241, 72704:002:0294, 72601:001:0041, 72601:001:0040, 72704:001:0009, 72701:001:1143, 72704:002:0222, 72704:001:0241, 72601:001:0732, 72701:001:1144, 72701:001:1258, 72601:001:1445, 72701:001:1256, 72704:001:0166, 72704:001:0159, 72704:001:0160, 72704:001:0161, 72704:001:0162, 72704:001:0163, 72704:001:0164, 72704:002:0193, 72704:001:0048, 72704:001:0049, 72703:002:0079, 72704:001:0121, 72704:001:0141, 72704:001:0255, 72704:001:0256, 72704:001:0257, 72704:001:0258, 72704:001:0259, 72704:001:0158, 72704:001:0261, 72703:002:0080, 72704:001:0032, 72704:001:0165, 72701:001:1259 4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald (Ääsmäe ja Pällu külad) Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas. * Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 1 5.1.1. Olemasolev Põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla kuulub rahvusvahelise olukord Trans-European Network Transport (TEN-T) põhivõrku (core network). Ääsmäe liiklussõlmena käsitletakse projekti koostamisel põhimaantee 4 km 26,7-28,5 lõiku. Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks arvestatakse lõigu sisse projekteerimiseks vajaminevas mahus Ääsmäe sõlmes asuvad põhimaantee 9 ning kõrvalmaanteede 11402, 11404, 11406 ja 11247 lõigud koos Ääsmäe liiklussõlme kohalike teede, rampide ja ühendusteedega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringusse integreeritud teemaplaneeringuga "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" (edaspidi teemaplaneering). Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemaplaneeringut. 5.1.2. Projekti eesmärk Projekti koostamise eesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine. Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimine, mis sisaldab uute teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 5.1.3. Lubatud suurim Põhimaanteel 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 120 km/h sõidukiirus 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5. Ristlõige/ Põhimaanteel nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 2+2 Sõidurada Lähtuda juhisest „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. 5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike rekonstrueerimine. 5.2.3. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.4. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele või mahasõidu likvideerimine, kui mahasõit on ebavajalik või dubleeriv (näiteks: samale kinnistule mitu mahasõitu). Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.2.5. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil. Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 1 5.2.6. Juhul, kui ehitusprojekti tulemusena kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs. 5.2.7. Vajadusel kavandada liikluskorralduslikud meetmed tee ohutuse parandamiseks (sh kiirusrežiimi muutmine). 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 5.3.2. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad, tunnelid jmt). 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3). 5.4.2. Kergliiklusteede laiused tuleb täpsustada projekteerimise käigus võttes arvesse eeldatavat kasutajate arvu ja võrgustikulist tähtsust. 5.5. Parklad ja puhkekohad 5.5.1. Projekteerida puhkekoht ja veokite turvaparkla („“Safe and Secure Truck Parking Area) lisa 3 oleval eskiislahendusel näidatud asukohta. 5.5.2. Sisse- ja väljasõit tuleb kavandada üksteisest eraldatuna. 5.5.3. Alale tuleb kavandada üksteisest füüsiliselt eraldatuna veokite, busside, matkaautode ja sõiduautode parkimisalad. Parkimisalade kujundamisel arvestada vähemalt 10 sõiduauto (sh 1 inva koht), 30 raskeveoki (sh 5 kohta 25,25 m pikkustele eriveostele), 2 bussi ja 2 matkaauto parkimiskohaga (täpne arv selgub projekti koostamise käigus). 5.5.4. Arvestada, et puhkekohas peab olema vähemalt: valgustus kogu territooriumil, tualett- ja pesemisruumid (meestele ja naistele eraldi) koos sooja vee ja valgustusega, lõõgastus- ja võimlemisala, laste mänguväljak, lume ja jää eemaldamise võimalus, jalgrattaparkla, varjualusega lauad ja pingid, prügikonteinerid. Nimekiri täpsustatakse projekti koostamise käigus. 5.5.5. Veokite parkla peab vastama Euroopa Komisjoni juhise „Standard for safe and secure truck parking areas“ baas ja pronks taseme nõuetele. 5.5.6. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. 5.6.Teega seotud rajatised 5.6.1. Projekteerida rajatised lisas 3 oleval eskiislahendusel näidatud asukohtadesse, arvestades seejuures lisas 2 tehtud otsuseid. Projekteerimise käigus võib teha ettepanekuid täiendavate rajatiste projekteerimiseks (nt jalakäijate tunnel). 5.6.2. Rajatiste kavandatav eluiga: vähemalt 100 aastat. 5.6.3. Koormused: KM-1 ja KM-3 (3600 kN). 5.6.4. Pakkuda projekteerimise käigus välja rajatistele erinevaid lahendusi, mis võimaldavad valida tehniliselt, majanduslikult ja liiklusohutuse seisukohalt optimaalseimaid lahendusi. 5.7.Teevalgustus 5.7.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 5.8.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.8.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 1 5.8.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.8.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.9.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded 5.9.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.9.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.9.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.9.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.10. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.10.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.10.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.11. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud. ☐ Hüdroloogilised uuringud ja Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus. arvutused 5.12. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmiku läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust. ☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus. ☒ Mürauuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus. 5.13. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 1 Koostas: Kaarel Ilustrumm, projekteerimise üksuse projektijuht Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem 2. Teemaplaneeringu väljavõte 3. Ääsmäe liiklussõlme eskiislahendus Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem Põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlm  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 1 Lisa 2. Teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" väljavõte Lisa 3. Ääsmäe liiklussõlme esialgne eskiislahendus  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel Käesolevas dokumendis kasutatakse pädeva asutuse põhjendustes läbivalt järgmisi lühendeid nr Õigusakt, dokument või muu viide Tekstis kasutatav lühend 1 Majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Projekteerimisnormid 2 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Linnatänavate standard 3 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0- 44,0". Teemaplaneering Teemaplaneering on kehtestatud Harju maavanema 14.11.2014. a korraldusega nr 2133 ja integreeritud kehtivasse Harju maakonnaplaneeringusse. 4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2013. a määrus (EL) 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta TEN-T määrus 5 Põhimaantee nr 9 Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla ja Ääsmäe ühendustee nr 3535 ristmikule kavandatav ringristmik RR1 6 Ääsmäe ühendustee nr 3535 ja kõrvalmaantee nr 11247 Ääsmäe – Hageri ristmikule kavandatav ringristmik RR2 1. ARVAMUSED 1.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 AS Connecto Eesti Eesti Lairiba Arendus Sihtasutus (ELA SA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab projekteerimistingimuste Põhjendus/selgitus: eelnõu. ELA SA sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, on 22.12.2022 25.11.2022 väljastanud tehnilised tingimused nr TT2138HR nr Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise projekti alasse jäävad ELA SA 8-1/22-057/28789-2 sidevõrgu trassid. Otsus: (TRAM Projekteerimisel taotleda ELA SA sidevõrgu haldajalt, AS Connecto Eesti, projekteerimise tehnilised tingimused ja 1. Arvestada ehitusprojekti koostamisel tehniliste tingimustega dokumendiregistris) projekti valmides see kooskõlastada. nr TT2138HR 2. Ehitusprojekt kooskõlastada Eesti Lairiba Arenduse SA haldusega. 2 Muinsuskaitseamet Transpordiamet saatis Muinsuskaitseametile arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu Riigitee 4 Tallinn– Otsus: Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. 1. Lisada projekti seletuskirja arvamuses toodud hoiatav lõik. 23.12.2022 2. Võtta kirjas toodud info teadmiseks. nr Projekteeritaval lõigul ei asu kultuurimälestisi. Samuti ei ole seal piirkonnas teada arheoloogilisi leiukohti. Lähedusse 5.1-17.6/2028-1 ulatub kultuurimälestise Ääsmäe mõisa park, 18.-20. saj. (reg-nr 2956) kaitsevöönd, millele ei avalda ristmiku rekonstrueerimine olulist mõju. Palume projekti seletuskirja lisada järgmine hoiatus: Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Projekti kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga ei ole vajalik. 3 Põllumajandus- ja Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile arvamuse avaldamiseks Otsus: Toiduamet projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme 1. Võtta kirjas toodud info teadmiseks. rekonstrueerimiseks. 2. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud 12.01.2023 projekteerimistingimuste eelnõule. nr Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas, et eelnõus käsitletud projekteeritaval alal maaparandusseaduse mõistes 6.2-1/505-1 maaparandusehitisi ei paikne. Tulenevalt eespool toodust ei ole Põllumajandus- ja Toiduametil projekteerimistingimuste kohta täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid. 1  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 4 Milko Milatskov Käesoleva ettepanekute tegija arvates antud liiklussõlme isoloomustab keskmiselt mõõdukas liikluskoormus mis n.ö Põhjendus/selgitus: Kernu Lasteaed-Kooli tipuaegadel muutub suureks ning mis on võrreldav Topi liiklusõlmega1. Lisaks sõidukite arv igal aastal teedel suureneb. 1. Kavandatavad ringristmikud on plaanis ühendada 1+1 teega hoolekogu esimees (50 km/h), mille sõidusuundasid eraldab liiklussaar. 1. Kernu-Muusika-Ääsmäe suunal sõidab koolibuss S9 mis viib lapsi Ääsmäe kooli. Kavandatav lahendus viib liikumiskiirused alla ning 13.01.2023 Ettepanek: liiklusvooga on võimalik sujuvalt ühineda. nr  Projekteerida lühikene kiirendusrada, et sujuvamalt ühineda Haapsalu poolt tuleva liiklusvooluga. 2. Vasakpöörded toimuvad ohutult läbi ringristmike. 8-1/22-057/28798-3 Täiendavat vasakpööret põhimaanteele ei projekteerita. (TRAM 2. Ääsmäe-Muusika-Kernu suunal sõidab koolibuss S9 mis viib lapsi Ääsmäe koolist koju. 3. Turboringi tüüpi ringristmiku pole antud asukohta dokumendiregistris) Ettepanek: otstarbekas projekteerida (turboringil satuks ühele rajale  Projekteerida vasakpöörde sooritajatele lühikene lisarada, et sõidukid ei takistaks liikumist nendele kes soovivad vasakpööre Haapsalu – Tallinn ja parempööre Ääsmäe – liikuda Haapsalu suunal Ääsmäe/Pärnu poolt. Tallinn). Alternatiivina on võimalik kaaluda ringristmiku kaetud parempöörde põhimõttel (lisaradadega lahendust). 3. Ääsmäe/Maidla - Tallinna suunal liiklemine. Liiklustehniliselt selleks täna vajadust ei ole ning see eeldab Ettepanek: Hageri tee 1 kinnisasjalt täiendava maa võõrandamist.  Projekteerida n.ö. Turbo ringi põhimõttel Ääsmäe küla/Maidla-Tallinna suunal liikumiseks eraldi rida, et vähendada ringile pealesõitu ootavate sõidukite arvu. 4. Kergliiklusteed. Ettepanek:  Ühendada Tallinna pool olev ja Haapsalu pool olev kergliiklustee tagamaks kergliiklejatele võimalikult sujuv liiklemine. Otsus: 1. Ettepanekut, projekteerida lühikene kiirendusrada, mitte arvestada. 2. Ettepanekut, projekteerida vasakpöörde sooritajatele lühikene lisarada, mitte arvestada. 3. Ettepanekut, projekteerida turboringi põhimõttel Ääsmäe küla/Maidla-Tallinna suunal liikumiseks eraldi rada, mitte arvestada. 4. Projekteerida Harutee bussipeatuse ja kavandatava ringristmiku RR1 vahelisele lõigule kergliiklustee. 1 Ettepanekute esitaja kasutas andmeid mis on nähtavad antud interneti viitelt: https://www.transpordiamet.ee/liiklussageduse-statistika seisuga 08.01.2023. Autor ise kasutab Topi liiklussõlme igapäevaselt ning tipuaegadel on ringide peale saamine raskendatud. Statistikast on näha, et nii Ääsmäe-Haapsalu kui Topi liiklussõlme (tee 11420) läbib keskmiselt umbes 8000 autot ööpäevas. 5 MTÜ Ääsmäe Saadan Ääsmäe KK poolt sellised ettepanekud: Põhjendus: Külakogu 1. Riigitee ümberehitamise alusdokument on Vabariigi 1. Koosolekul pidevalt kõlanud väitega, et rahastamine on väga raske e. raha tegelikult pole: loobuda poolikust Valitsuse poolt 01.12.2022 kinnitatud teehoiukava (THK) 25.01.2023 projektist kui sellisest üldse. aastateks 2023-2026. Koos THK-ga kinnitab Vabariigi Valitsus 2  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 nr 2. Kui p.1 ettepanek tagasi lükatakse siis loobuda esitatud ideekavandist, kui mittesobivast ja teha uus ideeprojekt, kõikide teehoiumeetmete indikatiivsed rahalised mahud ning 8-1/22-057/28789-5 kus Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Haapsalu/Virtsu (saared) peamised liiklusvoolud üksteisest eraldatakse (mitme silla ehitus- ja rekonstrueerimise meetmete objektide nimekirjad. (TRAM või kolmetasandilise ristmikuga. Lisaks peab projekt kaasama Keila/Tuula ja Vana-Pärnu mnt. ristmiku Rahalised mahud kinnitatakse üldjuhul neljaks aastaks, ehk dokumendiregistris) liiklusvoo. Koosolekul kõlanud Transpordiameti põhjendus, et liiklusintensiivsus on selleks naeruväärne ei ole viimase teehoiukavaga kuni aastani 2026. Lisaks on THK aktsepteeritav, sest näiteks Mäo ristis ning K.-Järve ning Jõhvi vahel on rajatud mitu viadukti ja ulatuslikke peatüki 5 tabelis 2 esitatud TEN-T määruse nõuetele vastavaks teedevõrgustikke - hoolimata nende suundada "naeruväärsest" liiklusvoost. Vt lisatud l.-voolude ümberehitamist vajavate maanteede teelõikude nimekiri, mille kaardiväljavõtted. ehitustööde valmimise tähtaeg on 31.12.2030. Topi-Ääsmäe 3. Kui p.2 ettepanek tagasi lükatakse siis loobuda planeeritud miniringikeste kaskaadist ja selle asemel renoveerida lõigu ümberehitamine on ettenähtud ehitada aastatel 2029-2030 olemasolev suur ringi. Sama loogikaga, mis Tallinna ringtee ja Peterburi rist või Tallinna ringtee ja Tartu mnt rist. ning sellesse perioodi veel rahastust ette nähtud pole. 4. Saarte ja Haapsalu suund on tänu oma tsüklilise praamide poolt põhjustatud hüppelise koormuse kasvu tõttu 2. Riigil on kohustus ehitada aastaks 31.12.2030 TEN-T ristmikele eriline kogu Eestis. Sellega arvestamine on projektis meie hinnangul puudu. Palun selgitust ja võrgustiku teed nõuetekohaseks. Riigi põhimaantee nr 4 põhjendust? Tallinn-Pärnu-Ikla, ehk E67 Via Baltica, kuulub TEN-T 5. Kui p.3 ettepanek tagasilükatakse siis parandada esitatud eskiisis pooliku lahendusega kergliiklusteed ja põhivõrgustikku (TEN-T teede hierarhias kõrgeim tase). Sellest ühistranspordi peatused, kus kaks tunnelit oli välja mõeldud, aga viimane (üle Tallinnast välja suunaga Haapsallu) tulenevalt on projekti peamine eesmärk Ääsmäe liiklussõlmes jäi lihtsalt ära ning lapsed ja elanikud ning rekkajuhid peavad silkama üle kahesuunalise (ilma ülekäigukohata) põhimaanteele 2+2 lahenduse kavandamine. Muud projektiga 6. Parandada Vana-Pärnu mnt. ristmiku lahendus, kus Keilasse saamiseks peab läbima mõlemad ringid vastasuunas kavandatavad tegevused on vajaduspõhised. Kavandatav ja veel hullem, et Pärnu mnt. Pärnu suuna pealesõidu kiirendusrajale tekitatakse uus Vana-Pärnu mnt. ristmik - lahendus põhineb 4 erineva eskiislahenduse võrdlemisel ja oluliselt suurema kahepoolse liiklusega kui täna (praegu on kolm teeotsa selleks, mis hajutavad liiklusvoolude analüüsil. Projektiga kavandatakse vajalik liiklusvoogude ristumist). Kui juba ringitamiseks läks siis teha nagu Keilas täna, et Tuula tee otsa veel üks ring ja Vana-Pärnu üskteisest eraldamine. Ka täna on Tallinn-Pärnu ja Tallinn- mnt. sinna välja tuua. Haapsalu/Virtsu suunalised liiklusvoolud üksteisest eraldatud 7. Pärnu mnt. Pärnu suuna kogujatee kõvakattena olemasoleva kõvakattega kogujateeni välja ehitada. eritasandiliselt ning nende täiendav eraldamine mitme silla või 8. Lahendada olemasolevas eskiis projektis probleem, et piirkonnas tuuakse paljusid inimesi (lapsed/vanurid) kolmetasandilise ristmikuga pole põhjendatud. autodega bussipeatusse. Esitatud lahenduses tuleb pärast seda Pärnu mnt. välja sõita ning alles ~4km kaugusel Projekteerimisnormide p 5.1.7 kohaselt tuleb ristmiku tüübi (Jõgisool) saaks Keila jõe silla alt Ääsmäele tagasi Kokku lisaks 8km!? Tänase liikluskorralduse juures on toimiv esmasel valikul lähtuda joonisest 5.1: lahendus olemas mõlemal suunal. 9. Ettepanek - mitte rajada planeeritav rekkade parklat asumi ja liiklussõlme keskele. See suurendab ühe otseväljasõiduga ringristmikule oluliselt selle koormust! Väide, et ring laseb läbi 1'500 autot/tunnis (1 auto läbib ringi siis 2,4 sek???) on väheusutav, sest arvutustes ei ole arvestatud tipukoormusi ning reaalselt koormavaid suundasid - praamide põhjustatud hetkelisi ja korduva tsükliga liiklusvoo kasvu kordades. 10. Ettepanek rajada suur rekkade parkla olemasolevasse kohta (vana Harutee "miilitsaputka parkla", puhkekoht) Pärnu mnt. kõrvale. See on Haruteest ainult 900m kaugusel e. teenused on täiesti kättesaadavad. Kasutada on selleks olemasoleva lahenduse kõrval olevat hektarite kaupa tühja heinamaad 11. Müraseinte lahendused on tehtud "mürakaartide" ning "normide" järgi ning ei arvesta, et iga müra suurenemine (+120 km/h kõrge silla peal) on kohalikele elanikele häiriv - olenemata numbritest, mida nagu peaks taluma. Kaaluda mujal maailmas kasutatava lahenduse lisamist projekti, kus sildadel olev liiklus eraldatakse kohalikest põhimõtteliselt sillapealse "kanaliga" (seinad mõlemal pool). 12. Kaasata projekti arutellu saartele sõitvad tallinlased ja Tallinna sõitvad saarlased/hiidlased eraldi teavitusena kasvõi praamidel - seal aega tutvuta ja mõelda. Tähised joonisel: 1 - lihtristmik; 2 - osaliselt kanaliseeritud ristmik, koos suunavate saartega madalama liiklussagedusega maanteel; 3 - täielikult kanaliseeritud ristmik, koos suunavate saartega mõlemal teel, kiirendus- ja aeglustusradadega, teekattemärgistusega; 4 - ringristmiku konkureerivad variandid: a) keskmise saarega (D=25÷100 m); b) väikese saarega(D≤25 m); c) suure saarega (D≥100 m) kui lõikuvaid harusid on rohkem kui 5; 5 - konkureerivad variandid: a) ringristmik, mis annab paremad eeldused peasuunale (elliptiline saar); b) eritasandiline ristmik; c) etapiviisiline realiseerimine (I etapp - ringristmik; II etapp - eritasandiline ristmik); 3 Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 6 - konkureerivad variandid: a) ringristmik (väikese saarega); b) eritasandiline ristmik; 7 - konkureerivad variandid: a) etapiviisiline realiseerimine (I etapp - ringristmik; II etapp - eritasandiline ristmik); b) eritasandiline ristmik; 8 - eritasandiline ristmik. RR1 puhul on liiklusuuringu kohaselt kahe suurema suuna 2050. a perspektiivsed liiklussagedused 6888 a/ööp ja 5232 a/ööp. Tabelis paigutub see alasse 6, ehk konkureerivad variandid on ringristmik ja eritasandiline ristmik. RR2 puhul on liiklusuuringu kohaselt kahe suurema suuna 2050. a perspektiivsed liiklussagedused 6312 a/ööp ja 2090 a/ööp. Tabelis paigutub see alasse 4, ehk konkureerivad vaid erineva suurusega ringristmike variandid ning eritasandilist ristmikku kavandada ei saa. Eelnevast tulenevalt on valitud mõlema ristmiku tüübiks keskmise saarega (D=25:100 m) ringristmikud. 3. Eelnevas punktis nr 2 on toodud põhjendused, miks on valitud ringristmikud. Muuhulgas analüüsiti eskiiside koostamise käigus ka võimalust säilitada olemasolev liiklusskeem. See variant ei osutunud nelja variandi seast valituks, sest selle teekonnad olid pikimad ning ehituskulud kõige suuremad. Suured ehituskulud olemasoleva lahenduse säilitamise korral on tingitud vajadusest rajada 4 uut viadukti, samas kui valitud variandis on vaid 2 viadukti. Lisaks ei vasta olemasolev ringikujuline tee kaasaegsetele ringristmikele esitatud nõuetele. Kitsamas kohas (viaduktide all) on vahekaugus ca 200 m. Projekteerimisnormide kehtivas versioonis pole toodud täpseid nõudeid ringristmiku diameetrile peale eelmises punktis toodud viite. Projekteerimisnormide uustöötluses (hetkel veel ei kehti) on kirjeldatud ringristmiku diameetriga vähemalt 40 m. Linnatänavate standard toob välja maksimumina kuni 60 m. Olemasoleva suure ringristmiku diameeter on 2-5 korda suurem, kui erinevates normdokumentides toodud soovituslik diameeter. 4. Projektis arvestatakse teostatud liiklusuuringu tulemustega. Parvlaevadest tingitud tsükliline liiklus on olemas, kuid Ääsmäeni jõudes on see juba märgatavalt hajunud. Projekteerime ringide vahelise tee kiirusele 50 km/h, mis tagab võimaluse ohutult liiklusvooga liituda ning rajame jalakäijatele ohutussaartega teeületused. 5. Punkti sisu ei puutu kokku kirjas viidatud 3. punktiga. Küsimus teeületuse ohutuses. Projekteeritud lahenduses on rakendatud piirkiirust 50 km/h. Kui Ääsmäe-Tallinn suunal on tegu kiireneva liiklusvooga, siis Tallinna-Haapsalu suunal aeglustava liiklusvooga. Eeldatav teed ületavate kergliiklejate arv antud kohas on väiksem kui Tallinna suunalisel rambil. 4 Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Haapsalu poolsele ringristmikule luuakse samuti teeületusvõimalus. Arvestades eelnevale lisaks ka ehituslikke tinigmusi on antud asukohta mõistlik rajada samatasandiline teeületuskoht. Uus lahendus tuleb kindlasti ohutum kui tänane olukord. Turvaparkla kõrvale, Tuula tee uue haru kõrvale, kavandame teenindusjaama ning tänase olemasoleva tankla juurde otseselt parkla kasutajatel asja pole. 6. Kavandatud ei ole ühtegi lahendust, kust keegi peaks läbi vastassuuna kuhugi sõitma. Pärnu suuna pealesõidu kiirendusrajale ei tekitata samuti uut Vana-Pärnu mnt. ristmikku. Vana-Pärnu mnt liiklussagedus on muu liiklussõlme liiklusega väike (2021. a andmetel vaid 415 a/ööp). Teekond pikeneb kahel suunal, Vana Pärnu mnt-Haapsalu ca 700 m ja Haapsalu-Vana-Pärnu mnt ca 500 m) ning muudel suundade jääb samaks või väheneb. Kolmanda ringristmiku rajamine pole põhjendatud. 7. Projekteeritakse kogujateed. 8. Saab eristada kahte suunda. Kui on soov sõita edasi Tallinna suunal, siis saab inimese otse bussipeatusse viia. Saue valla poolt on info, et lähiaastatel võiks valmida Kopli tee arendusala. Seega kui vaja tagasi Ääsmäe sõlme suunda autoga liikuda, saab inimesed viia Kopli teele, kust saab mööda valgustatud kergliiklusteed minna edasi bussipeatusse (ca 100m). Võimalik on ka liiklussõlme keskele pargi ja reisi parkla rajamine, kuid see väljub hetkel selle projekti skoobist. 9. Valitud asukoht ei ole asumi keskel, vaid liiklussõlme servas ning Pällu ja Ääsmäe külade piirialal. Lähima elamuni on linnulennult vähemalt 100 m ning parkla ja lähima elamu vahele mahub veel kõrge müravall, kergliiklustee ja eraldav metsatukk. Usul ei ole mingit seost teede läbilaskvusega. Järgnevalt toodud erinevatest normdokumentidest väljavõtted ringristmike läbilaskvuse kohta. 5 Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Et veenduda on teostatud liiklusuuringu käigus läbilaskvuse arvutused 2050. a perspektiivis kavandatavatele ringidele. Väljavõte uuringu arvutusest RR1 kohta: 6 Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Tööst selgus, et mõlema ringristmiku puhul on kõikide suundade teenindustase A ning läbilaskvusega probleeme pole. 10. Vastavalt projekteerimisnormidele ei tohi parempöördega maha- ja pealesõit kiirteedel ja I klassi maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km). See juba välistab välja pakutud asukoha. Lisaks tekib välja pakutud asukohas konflikt ühe projekti eesmärgiga kehtestada piirkiiruseks 120 km/h. Aeglustus- ja kiirendusraja vähim pikkus kiirusel 120 km/h (arvestades rambi kiirusega 20 km/h) on vastavalt 285 m ja 635 m. Seega peaks kiirendusrada ulatuma kaugemale kui Ääsmäele suunduva aeglustusraja algus. See tähendab, et sinna oleks vaja tekitada põimumisala, mille soovitatav pikkus on kaasaegsete normide kohaselt vähemalt 800 m. Sellises olukorras tuleks rajada juba Maidla sillad 2+2 asemel 3+3 laiusele ning parklast Pärnu suunas jätkamine peaks toimuma ikkagi läbi Ääsmäe sõlme. Parklate rajamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et teenused peavad olema kättesaadavad mõlemast sõidusuunast. See tähendab, et välja pakutud asukoha vastasküljele (kus on täna elumajad) tuleks samuti rajada parkla koos vajalike kiirusmuuteradadega. See tooks kaasa ebamõistlikult suured majanduslikud kulud ja ka maavajaduse. 11. Projekt arvestab mürauuringu tulemustega. Meetmed müra vähendamiseks projekteeritakse norme ületavatele 7  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 olukordadele. Täiendavaid meetmeid (müratõke viaduktil) rakendatakse võimalusel. 12. Tegu ei ole projekti eesmärke puudutava sisulise kommentaariga. Otsus: 1. Ettepanekut, loobuda projektist, mitte arvestada 2. Ettepanekut, koostada uus ideeprojekt, mitte arvestada 3. Ettepanekut, loobuda ringristmike rajamisest ja selle asemel renoveerida olemasolev suur ring, mitte arvestada 4. Selgitatud, ettepanek puudub 5. Projekteerida Harutee bussipeatuse ja Ääsmäe keskuse poole suunduva kergliiklustee vahele teeületuskoht. 6. Ettepanekut, rajada kolmas ringristmik Tuula tee olemasolevale ristmikule, mitte arvestada. 7. Projekteerida riigiteelt 11404 kuni Kaasiku kinnisasjani kõvakattega kogujatee ning viia kokku järgneva koguajtee lõiguga. 8. Selgitatud, TRAM hinnangul probleem puudub. 9. Ettepanekut, mitte rajada veokite turvaparkla kavandatavasse asukohta, mitte arvestada 10. Ettepanekut, rajada veokite turvaparkla olemasoleva parkla asukohta, mitte arvestada 11. Kaaluda võimalusi viaduktil ja kõrgel muldel täiendavate müraleevendavate meetmete rakendamiseks ning sobivuse korral need projekteerida. 12. Ettepanekut, kaasata projekti arutellu saarte ja Tallinna vahet sõitvad liiklejad, mitte arvestada 6 Saue Vallavalitsus 1. Valla poolt leiame, et ühe puudutatud isikuna on vajalik Transpordiameti poolt arvestada Kuusemäe 72704:001:0017 Põhjendus: maaüksuse välja kujunenud elukeskkonnaga ning näha ette meetmeid nende kinnistuga külgnevas puhveralas, mis tagaks 1. Arvestame võimaluste piires puhverala loomise ja 25.01.2023 kinnistuomanikele sarnased elamistingimused ja kinnistu kasutamise. Selleks siis näiteks puhverala parkla poolsele piirile pinnasevalli projekteerimisega. Kinnistu kasutamist projektiga nr näha ette näiteks väljakaevatud pinnasest müravalli rajamine ehitaja poolt. täiendavalt ei piirata. 8-1/22-057/28789-6 2. Kergliiklustee paiknemise täpsustame koostöös Saue vallaga (TRAM 2. Valla poolt esitame ka ettepaneku muuta Tuula teed ühendava jalgtee asendit nii et (projekteeritav muudetav lõik punase projekteerimise käigus. dokumendiregistris) joonega) Harutee poolt tulles oleks nö hoonestusest eemalduv lauge kurv ja ühtlasi Tuula tee ühenduskoht oleks natuke 3. Kergliiklustee paiknemise täpsustame koostöös Saue vallaga lääne suunal teises kohas, sest Pällu küla inimestele kavandame sealt ilmselt ületuskoha(roheline joon) ja ühendava jalgtee projekteerimise käigus. 4. Teostatud on liiklusuuring, mille kohaselt vastavad 2050. a perspektiivis mõlema ringristmiku kõik suunad teenindustasemele A. Tapsem info toodud antud tabeli p 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 9. Projektis esitame vastavad selgitused. Vastavalt projekteerimise tehnilisele kirjeldusele on töövõtja ülesandeks koostada visualiseering videona, tutvustamaks projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Videos tuleb näidata pindade katted - haljastus, katend ja rajatiste pinnad. Videost peab olema võimalik tuvastada ristmike üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade arvu, jalg- ja jalgrattateid ning kogujateid. Antud video tehakse 8  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 kuni Hindreku teeni. Kanama ja Ääsmäe liiklussõlmede eelprojekti lahendusele ja eelprojekti detailsusega. 5. Vastavalt maanteede projekteerimisnormidele ei ole lubatud liiklussõlme rambile kavandada ristmikke. Nõuet ei kohaldata juurdepääsu rajamisel parklale, mis on ette nähtud ühistranspordi kasutajate transpordiks. See oleks võimalik vaid siis, kui seal poleks läbivat liiklust. Tulevikus võiks kaaluda hoopis liiklussõlme keskse ala poole pargi-reisi parkla rajamist, kuid see väljub antud projekti skoobist. Autoga bussipeatusse inimeste toomise osas on papsem info toodud antud tabeli p 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 8. 6. Mõlemas suunas näeme ette kergliiklusteed. Valgustuse osa tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Otsus: 1. Projekteerida puhverala turvaparkla poolsele piirile müratõkkevall. 2. Projekteerida kergliiklustee ettepanekus toodud asukohta või viia see veelgi kaugemale Kuusemäe maaüksusest. Asukoht täpsustada koostöös Saue vallaga. 3.Koosolekul küsiti ühe proua poolt et kuidas saab tema bussipeatusest kõndida üle ringi rambi Haapsalu suunale ja 3. Projekteerida uued kergliiklustee lõigud: soovime ka valla poolt et Transpordiamet võtaks töösse esialgselt plaanilt puudunud jalgrattateed Haapsalu suunal ning a. Harutee bussipeatusest üle Tuula tee uue haru Haapsalu mõlemal (nii põhja kui lõuna poolsel) riigitee küljel (näidatud siniste joontega Ääsmäe-Rohuküla mnt äärsed suunal; jalgrattateed.png-l). b. 3534 Ääsmäe ühendustee algusest kuni RR2-ni. Kergliiklustee asukohad ning algus- ja lõppunktid täpsustada koostöös Saue vallaga. 4. Projekti seletuskirjas tuua välja ringide läbilaskvuse arvutused ja analüüs. 5. Ettepanekuga, rajada Ääsmäe-Tallinn suuna rambile uus ramptee, mitte arvestada. 6. Projekteerida ettepanekus toodud suundadel kergliiklusteed. Valgustuse rajamise ja teede omandi väljaselgitamise osas projekteerimise käigus teha koostööd kohaliku omavalitsusega. 4. Ääsmäe inimestel, keda oli kogunenud ka PT avaliku arutelu koosolekule rohkesti põhimure on tipptundidel ringide läbilaskvus. Palume vallale ja ka pöördujatele selgitada nende ringide läbilaskvusega seonduvat. Üks ring on teisest oluliselt väiksem, seega tuleks keskenduda eelkõige väiksema ringi läbilaske võimekusele tipp hetkedel ning probleemipüstitus peaks olema fokusseeritud valla nägemusel sellele, kas väiksema ringi diameetrit oleks vaja suurendada, et ühtlustada kahe ringi liikluse läbilaske võimekust(et üks ei oleks 1500 ja teine 1000 autot tunnis), mis võib tähendada kahe ringi vahelise ala autodega täitumist ehk pudelikaela väiksemale ringile. Meie nägemus oleks ka see, et 9  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Transpordiamet võiks lasta projekteerijal koostada 3D video, kus on ka sõitvad autod ringidel videos, kust inimesed saaks reaalsete liikluskoormustega näha sealt videost, kuidas need autod sealt ringilt läbi saavad ja kui sujuvalt (video siis loomulikult inimestele avalikustamiseks). 5. Kuna arendaja poolt valmib lähiaastatel Kopli tee arendusala tee (näidatud punasega Kopli tee + uus ramp.png), siis teeme ettepaneku Transpordiametile kaaluda uue ramptee kiirendusraja lisamist algusega Kopli teelt (näidatud sinisega Kopli tee + uus ramp.png). Selle uue ramptee kiirendusraja äärde saaks ka ehk teha suletud taskuga peatumisala, et külast keegi bussi peale ära viia. 6. Oleme varasemalt saatnud ka valgustuse osas märkuse, kuid rõhutame veel üle kaks olulist suunda, kus valla inimesi liigub rohkem ja mis peaksid olema kindlasti koos kavandatava jalgrattatee valgustusega: -Ääsmäe keskuse jalgtee kuni Tuula tee (koos valgustatud tunnelitega) -Ääsmäe keskus-Muusika küla(Vana-Pärnu mnt) 10  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 7 Riigimetsa Riigimetsa Majandamise Keskus pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus: Majandamise Keskus Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 8 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 9 Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 10 Aktsiaselts KOVEK Aktsiaselts KOVEK pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 11  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 11 Kaitseministeerium Kaitseministeerium pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 12 Mittetulundusühing Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja Otsus: Põhja-Eesti pikendamist. Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse Ühistranspordikeskus avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 13 OÜ Alexela Tanklad OÜ Alexela Tanklad pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 14 Maa-amet Maa-amet pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 15 A.S 19.01.2023 nr 8-1/22-057/1651-1 Põhjendus: 1. Korduv küsimus. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk 5 Küsimused Ääsmäe liiklussõlme eskiislahenduse kohta. põhjenduses nr 8. 1. Jäi arusaamatuks ja ega osatud vastata kuidas on võimalik viia inimest bussile ja vastu tulla Tallinna suuna?? 2. Olemasolev ringikujuline tee ei vasta kehtivatele normidele Praegu on võimalus teha teeserva peatus ning mööda praegust ringteed tagasi tulla. Uue lahenduse korral ainuke ja nõuetele. See on vaja ümber projekteerida ja viia vastavusse võimalus Ääsmäel või lähi-ümbruskonda tagasi pöörduda sõita Jõgisoole ja sealt tagasi. kehtivate normidega. Täiendav selgitus kavandatavate 2. Projekteeritavate ringteede vajalikus??. Minu arvates tekitavad need ringi ummikuid, eriti reede ja pühapäeval. ringristmike sobivuse osas tabeli punkt 1.1 jrk 5 põhjenduses Varasemalt, kui tervel praegusel suurel ringil oli peatee terves ulatuses siis Tallinn – Haapsalu suunal oli nr 9. ummikuid. Hiljuti muudeti ära, Tallinnast tuleval suunal peatee. Praegu on see liiklus enamasti sujuv igas suuna. 3. Eelistatud on lahendus, kus ohutus tagatakse passiivsete Väideti et rajatavad ringteed tagavad liiklus ohutuse. Ei saa aru millest jutt, üksikud plekimõlkimised. Rasked meetmetega, mitte inimesi trahvides. Kui passiivsetest õnnetused on üleval viaduktil juhtunud. meetmetest jääb väheks on võimalik rakendada täiendavaid 3. Vaidetakse et haapsalu poolt tulles on juhtidel kiirus suur, selleks ei pea ringteed tegema. Kui paigaldada 50km/h meetmeid, näiteks lisades kiiruskaamera. mõõtev kiirus kaamera nagu Põltsamaal . Kui raha pole selle kaamera jaoks siis paar km haapsalu poolt kaamera 4. Vastavalt tabeli punkt 1.1 jrk 5 otsusele nr 11 kaalume ümber tõsta!! projekti koostamise käigus võimalusi viaduktil ja kõrgel 4. Müra!!! Uuest müra kaardist jäi mulje et müra levib kollase tsooniga Ääsmäe külasse ainult Kasesalu tänavani ja muldel täiendavate müraleevendavate meetmete mitte kaugemale. Millegi pärast Salu tänava inimesed suvel lahtise aknaga juba praegu magada ei saa. Paluks rakendamiseks ning sobivuse korral need projekteeritakse. täiendavaid mõõtmisi just Kasesalu tänaval, ja erinevate ilmadega – külm/ vaikne!!!. Uuele viaduktile oli 5. Kavandatavate tegevust osas koostatakse keskkonnamõjude planeeritud Keila poole müratõkke, kas sealt ei hakka müra peegeldama täiendavalt Ääsmäe külale???? eelhinnang, mis on ehitusloa andmise eelduseks. 5. Milline on uue liiklus sõlme „jalajälg“ palju kahjustab keskkonda rohkem see muutus kui praegu?? Uued ringteed Projektlahendusest tingitud ummikuid ei teki. Täiendav – lisa peatus, lisa kiirendus, uued ummikud???? selgitus kavandatavate ringristmike sobivuse osas tabeli punkt 6. Üldse miks peaks 120 kiirusega tulevikus Pärnu saama??? Mida selle võidetud ajaga teha??? Mujal maailmas on 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 9. teed head aga „rohelised“ piiravad kiirust juba. Tallinnast – Pärnu sõites 120km/h võtab keskmine auto ilmselt 1- 6. Tee funktsioon tingib kiirema ühenduse vajaduse. 2 liitrit kütust rohkem, palju „co“ lisandub auto kohta ja palju see kogu autode hulga kohta kokku teeb??? Teemaplaneering ütleb: Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee näol on tegemist riigi ühe olulise põhimaanteega, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Lähtuvalt põhimaantee funktsioonist on põhimaanteel prioriteetseks läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel. Tallinn-Pärnu- Ikla maantee on tuntud Balti riike ühendava maanteena Via Baltica, mis kulgeb põhja-lõunasuunaliselt Helsingist Berliini läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Via Baltica on sotsiaal- ja majandusruumi oluline telg, mis ühendab Eesti ühelt poolt 12  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Läti, Leedu ja Poola kaudu Kesk- ja Lääne-Euroopaga, teiselt poolt Põhja-Euroopaga, eelkõige Soome ja Rootsiga. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee kuulub rahvusvahelise Trans European Network Transport (TEN-T) põhivõrgustikku. Lisaks seab teemaplaneering nõuded tehnilistele parameetritele:  projektkiirus 120 km/h;  minimaalne plaanikõvera raadius 1430m;  minimaalne plaanikõveriku raadius lubatud kahepoolse põikkalde korral 4000 m. Otsus: 1. Selgitatud. Tegu on küsimusega ning ettepanek puudub. 2. Selgitatud. Tegu on küsimusega ning ettepanek puudub. 3. Ettepanekuga, paigaldada kiiruskaamera, mitte arvestada. 4. Selgitatud. Tegu on küsimusega ning ettepanek puudub. 5. Selgitatud. Tegu on küsimusega ning ettepanek puudub. 6. Selgitatud. Tegu on küsimusega ning ettepanek puudub. 16 M.B Isik esitas täpsustavaid küsimusi 19.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/1458-1, millele vastati 20.01.2023 e-kirjaga nr 8-1/22- Otsus: 057/1458-2 Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 17 K.J.J Isik esitas täpsustavaid küsimusi 14.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/1200-1, millele vastati 23.01.2023 kirjaga nr 8-1/22- Otsus: 057/1200-2 Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 18 E.T 18.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/28798-6 esitatud arvamus: Põhjendus: 1. Korduv ettepanek. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk 5 Täname arvamuse avaldamise võimaluse eest! põhjenduses nr 5. 2. Korduv ettepanek. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk 5 1. Väga tänuväärne on Haapsalu-Tallinn suunal asuva bussipeatuse juures jalakäijate turvalise teeületuse jaoks tunneli põhjenduses nr 8. rajamine. Et Tallinn-Haapsalu suunal asuva bussipeatuse juures on teeületus ehk veel ohtlikumgi, palun ka sinna samaväärselt ohutu teeületusvõimalus luua. Eelistatult samuti kahetasandiline, nt tunnel või sild. Otsus: 1. Ettepanekuga, rajada kahetasandiline teeületus, mitte 2. Samuti tuleb lahendada mõlema bussipeatuse juures autoga bussipeatusse liikujate peatumise, parkimise ja arvestada. Ühtib tabeli punkt 1.1 jrk 5 otsusega nr 5. ümberpööramise võimalus. Seda nii selleks, et oleks võimalik kedagi bussile viia/vastu tulla või jätta auto bussipeatuse 2. Ettepanekuga mitte arvestada. Ühtib tabeli punkt 1.1 jrk 5 lähedale parklasse ja liikuda edasi ühistranspordiga. otsusega nr 8. 19 M.L 19.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-4 Põhjendus: 1. Veokiparkla tuleb kavandada sinna, kus on sobivad 1. Palun leida võimalik parem lahendus veokiparklale. tingimused soovitud funktsiooni täitmiseks. Muusika küla tee Metsal ei ole seal midagi viga, kui teedevalitsuse platsi ei oleks, oleks täiesti korralik metsatukk. Mingil ajal oli see otsa juures asuv asukoht on oluliselt kaugemal põhimaanteest rohekaitsevöönd, just autode saastamise vastu. Kitsed käivad seal söömas. Müra takistus jne. tulevikus on meil juurde ning liiklussõlme keskses osas ja Ääsmäe küla pool pole selleks tulemas sinna Rehe tee ja vana Pärnu maanteega seotud mitmeid majapidamisi. piisavalt ruumi. Peame oma tegevustes jääma Ehk oleks ikka parem lahendus, kui ära kasutada viadukti ümbrust või seda maad, mis jääb sinna Muusika küla tee otsa teemaplaneeringu koridori. Lahendust täpsustatakse poole mille projektis likvideerite, seal sama moodi riigimets, kitsed aga sinna ei käi, sest seal tihe liiklus Haapsalu projekteerimise käigus. maanteel. 2. Tegu kommentaariga. Võtame arvamuse teadmiseks. 13  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Teisel pool viadukti (Ääsmäe poolne) jääb ka ju ala mida saaks kasutada, kui üks viadukt üldse kinni pannakse. Otsus: 2. Väide, et me oleme oma maja liiklussõlme ehitanud on täiesti alusetu, kui meie maja ehitati 1958a siis ei olnud seal 1. Ettepanekuga, kaaluda veokite turvaparkla rajamist mingit liiklussõlme ega Via-Baltikast aimugi. Liiklussõlm on ilma meilt luba küsimata lihtsalt sinna tekitatud. Muusika küla tee otsa, mitte arvestada. 2. Võtta teadmiseks. 20 Heino Märks 25.01.2023 nr 8-1/22-057/2085-1 Põhjendus: Maidla küla elanik Projekteeritud lahendus (ringristmikud) ei mõjuta läbilaskvust Saue valla volikogu Täname võimaluse eest öelda oma arvamus Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise projekteerimistingimuste kohta. vaid see aitab liiklust korrastada. Täpsem selgitus toodud antud liige Kohe alguses mainime, et meile jääb täiesti arusaamatuks, milliseid probleeme püütakse sellisel moel lahendada. Nii ei tabeli p 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 9. See, et autod läbivad teie saa me aru, et milleks on vaja projekteerida kaks ringteed, mis tõenäoliselt vähendab tee läbilaskvust. Kui täna Haapsalu hinnangul Tallinna suunal sõlme kiirusel 70 km/h näitab, et poole suunduvad autod liiguvad ühtlaselt 50 km/h, siis tekib ringtee rajamisega ilmselt liiklusvoo takistus. Haapsalu poolt midagi on valesti. Hageri ristmiku juures asuv kurv ei vasta täna Margus Reintam Tallinna suunda liikuvad autod läbivad anud sõlme 70 km/h ja Hageri poolt sõitjatel ei ole praktiliselt vaja oodata, et isegi sõidukiirusele 50 km/h ning seda on soovitatav läbida Maidla külavanem pääseda liikkuma Tallinna või Haapsalu suunda. kiirusel 40 km/h (vastav liiklusmärk). Veoauto parkla rajamise koht on kergelt öeldes kummaline. Ca 30% vedajatest on kodumaised ja neil nii lähedal peatust Veoautode parkla asukoht on meie hinnangul optimaalne ja vaja ei ole. Läti, Leedu või Poola vedajatel on peale kauba peale laadimist üldjuhul veel aega sõita Märjamaale. Mõttekas võimaldab teenindada erinevaid liikumissuundasid. Topi- oleks rajada veoauto parkla peale Kernut, kus teoreetiliselt võib osadel vedajatel tööaeg täis saada. Kernu parkla ei leia Ääsmäe lõigul likvideeritakse teeäärsed olemasolevad ohtlikud korralikku kasutust kuna on oht maha sõidul eksida, seetõttu eelistavad juhid jätkata teekonda ja ööbida maantee äärsetes parklad ning Kernu jääb juba antud lõigust kaugele. Vt lisaks taskutes. Tänaseks on Ääsmäe küla ja Ääsmäe mõisa teede ristmikku rajatud nurisünnitusena ringristmik, mis on ka 1.1 jrk 5 põhjendust nr 10. oluliselt halvendanud liiklust ja tekitab probleeme veoautodele kaubaveol Kadarbiku köögiviljast, Balsnackist ja ka Ääsmäe küla ja Ääsmäe mõisa teede ringristmiku ühe haru kohalikku kauplusse toiduainete toomisel. Nüüd soovitakse suunata veoautod Pärnu maanteelt Haapsalu maanteele, siis koormus muutub oluliselt väiksemaks antud projektiga (jääb ummistatakse tee kaha mõttetu ringristmikuga. Nädalavahetustel on prognoositavad ummikud Reedel Jõgisoolt ja vaid juurdepääsuteeks). Samuti pole võimalik seda võrrelda pühapäeviti Laitsest alates kuni nimetatud kunstlike takistusteni. kavandatavate ringristmikega, sest jääb oma mõõtmetelt Töötav lahendus oleks Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Haapsalu/Virtsu (saared) peamiste liiklusvoolude täielik eraldamine märgatavalt alla. (mitu silda või kolme tasandiline ristmik, koos Keila/Tuula teeotsaga). Kui Transpordiamet ei leia raha ainuõige Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Haapsalu/Virtsu (saared) peamiste lahenduse teostamiseks, siis sellist õhinapõhist "teeme midagi ära" - poolikut käkki pole vaja! Pigem tuleks olemasolevat liiklusvoolude täielik eraldamine pole majanduslikult ega ka lahendust natuke parendada. keskkonna mõttes mõistlik. Lisaks ehitusele on sellise lahenduse maavajadus ja hoolduskulud oluliselt suuremad. Otsus: Võtta kirjas toodud info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad. 21 K.P 25.01.2023 nr 8-1/22-057/2057-1 Põhjendus: Veoautode parkla asukoht on meie hinnangul optimaalne ja Pällu külas elavatel lastel on tee jalgsi või jalgrattaga Ääsmäe kooli olnud koguaeg suhteliselt ohtik. Ületada tuleb nii võimaldab teenindada erinevaid liikumissuundasid. Vt lisaks Haapsalu maantee kui ka Pärnu maantee. Nüüd on veel eskiislahendusse lisatud meie küla elanike kodude juurde veokite ka 1.1 jrk 5 põhjendust nr 10. Kavandatav veokiparkla ala on puhkekoht. Ma ei oska öelda, kas planeerijate seas on lapsevanemaid kes peavad selles ohtlikus maailmas mõtlema suletud territoorium, kuhu peale teenindava personali ja koguaeg, kuidas nende lastel turvaline oleks. Minu ja paljude teiste meelest meie külas ei ole rekkameeste parklast igapäev veokijuhtide pole muudel isikutel asja. Kogu ala saab olema väikestel lastel mööda jalutamine turvaline, ma ei taha olla ette süüdistav, aga ma arvan, et te saate aru mida ma mõtlen videovalvega. selle mure all. Laste turvalisuse aitavad tagada projekteeritud ohutud Mujal maailmas on veokite puhkealad kiirteede ääres, küladest ja linnadest eemal, mitte inimeste kodude tagahoovis. kergliiklusteed, teeületused ja valgustus. Lisaks oleme ju kõik näinud, et need puhkealad ei ole väga puhtad. Ei aita see, kui väljas on silt "Prügi mahapanek Puhtuse osas on tähelepanekud teadmiseks võetud ning seetõttu keelatud". teemegi asja teisiti. Kogu alale on kavas leida teenuspakkuja Palun mõistke ja säilitage meie normaalne elukeskond! kes vastutab ka ala korrashoiu eest Otsus: Võtta kirjas toodud info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad. 14  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr katastriüksuse osas tunnus 1 Kuusemäe Kinnistu omanik esitas täpsustavaid küsimusi 22.12.2022 kirjaga nr 8-1/22-057/28798-7 (registreeritud Transpordiameti Põhjendus: 72704:001:0017 dokumendiregistris), millele vastati e-kirjaga 12.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-8 1. Projekteeritud lahendus (ringristmikud) ei mõjuta läbilaskvust vaid see aitab liiklust korrastada. Täpsem 25.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/28798-15 esitatud arvamus: selgitus toodud antud tabeli p 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 9. Samuti parendab kavandatav lahendus teeületamise 1. Täname võimaluse eest öelda oma arvamus Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise projekteerimistingimuste kohta. Kohe võimalusi. alguses mainime, et meile jääb täiesti arusaamatuks, milliseid probleeme püütakse sellisel moel lahendada. Nii ei saa me aru, 2. Jõgisoo piirkond ei ole kaalumisel, sest pole mõistlik et milleks on vaja projekteerida kaks ringteed, mis tõenäoliselt vähendab tee läbilaskvust ja üks neist tekitab tõenäoliselt meie kavandada sinna kus pole toetavat infrastruktuuri. Lisaks ei kodu juurde täiendavaid ummikuid. Kui ringteede rajamise eesmärgiks on liikluse rahustamine, siis ehk oleks lahenduseks ole mõeldav kavandada sellist parklat jõe piirkonda. kiirusemõõtjate, kiirusetõkete vms paigaldamine. Juba käesoleval ajal on probleemiks, et Alexela tankla juurest ei ole Jõgisoo-Ääsmäe lõigul on ka rohekaitsevöönd, millest võimalik ohutult teed ületada. Pakutav lahendus teeks olukorra mingitel kellaaegadel täiesti võimatuks. tulenevalt on õhus ka looduskaitselised aspektid. Vt lisaks 2. Projekteerimistingimuste eelnõus olevast, antud täiendavast selgitusest ning eskiislahenduse tutvustamisest hoolimata jääb ka 1.1 jrk 5 põhjendust nr 10. mõistmatuks, mis tingis veokite turvaparkla kavandatava asukoha. Projekteerimistingimuste eelnõus on ilma mingisuguste Topi-Ääsmäe lõigul likvideeritakse teeäärsed olemasolevad põhjendusteta öeldud, et projekteeritakse puhkekoht ja veokite turvaparkla eskiislahendusel näidatud asukohas. Olete oma ohtlikud parklad ning Kernu jääb juba antud lõigust kaugele. kirjas selgitanud, et kaalusite põhjalikult erinevaid variante, kuid teema ei näi olevat sügavalt läbimõeldud, sest mõlemad Järgmine suurem peatumisvõimalus asub Orgita külas km vaatluse all olevad kohad olid Ääsmäe liiklussõlme piirkonnas. Miks ei kaalutud parkla rajamisel Jõgisoo või Kernu vms 64-65. Seal on kahe tankla poolt väljaehitatud juba korralik piirkonda ning turvaparklate rajamist Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel mõlemale poole teed? Meie arvates on näiteks Kernus juba infrastruktuur ning on kavandamisel ka uued loodud kõik vajalik – on olemas bensiinijaam, oma pood, rajatud parkla ning kõik vajalikud maha- ja pealesõidud maanteele. parklavõrgustikku toetavad objektid. Olete oma vastuses selgitanud, et parkla rajamine Ääsmäe liiklussõlme võimaldab teenindada mõlemat põhimaanteed (nr-d 4 3. Projekteerimisleping on Transpordiameti ja Reaalprojekt ja 9), kuid Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee pikkus on vaid ca 80 kilomeetrit ning ilmselt saavad väheste sinna OÜ vahel. Alexela tanklaketil antud projektid seost ei ole. suunduvate veokite teenindamisega hakkama Turba Olerexi ja Riisipere Alexela juures olevad parklad. Eskiislahenduse Kergliiklustee paiknemise täpsustame projekti koostamise tutvustamisel rääkisite, et turvaparkla võiks olla iga 50 kilomeetri järel ning meist lähim on Venekülas. Venekülast Haruteele käigus. Esialgse plaani kohaselt oli kavas ära kasutada on ca 38 kilomeetrit, seega on asjakohane võimalikku parkimiskoha otsinguruumi laiendada ning see ei pea piirduma üksnes riigimaale omavoliliselt rajatud teeotsa. Ei ole mõistlik teha Ääsmäe liiklussõlmega. juba rajatud tee kõrvale teist teed, vaid need ühildada. Veokite turvaparkla rajamine Haruteele on iseäranis veider seetõttu, et juba täna on tee ületamine keeruline. Nimelt ei järgi Eesmärk on rajada majanduslikult mõistlik ja kasutatav Haruteel enamik sõidukeid 50-piirangu märki, liiklus on tipptunnil ja iseäranis reedeti väga tihe ning Harutee tankla juures kergliiklusteede lahendus. Täpsustame projekteerimise tee ületamine on omaette väljakutse. Seni on aidanud väledad jalad, aga kui tervis enam nii hea ei ole, siis aetakse meid ühel käigus. päeval lihtsalt alla. Seega on üllatav, et liikluse rahustamise asemel soovivad projekteerijad tuua Harutee piirkonda täiendava 4. Kavandatav mürasein ulatub ka Kuusemäe kinnistu ette, veokitevoolu, mis muudaks tee ületamise veelgi suuremaks katsumuseks. kuni mahasõiduni. Vastavalt mürauuringu tulemustele pole 3. Planeeritava kergliiklustee asukoha järgi võiks arvata, et projekteerijad on palganud Alexela tanklakett. Miks muidu peavad Kuusemäe kinnistule otseselt vajalik müratõkkeseina bussi pealt tulijad suunduma tanklapoe eest mööda ning Ääsmäelt tanklani on loodud tunnelid, sealt edasi aga mitte. Lihtsalt pikendada. Vimma kinnistul asuv eluhoone on sõiduteele teadmiseks, et Alexela eest läbi käia ei ole lihtne, sest seal ei ole kõnniteed, on ainult autode parkimisrajad. Mingi meetrilaiune lähemal kui Kuusemäe kinnistu eluhoone, sellest ka erinev kõrgem koht on, aga seal on prügikastid ja reklaamtahvel. Inimesed liiguvad seal, kus autodest parasjagu tee vaba. Seega vajadus. Tasub arvestada, et kui Vimma kinnistu peaks turvalisuse kaalutlusel soovitaksin selle tee rajada hoopis Alexela tankla tagant. mingil põhjusel loobuma müratõkkeseina soovist, siis Hoopis arusaamatuks jääb kergliiklustee rajamise kavatsus otse Kuusemäe kinnistu äärele. Selgituseks – seda kohta ei ole eraldiseisvat müraseina Kuusemäe kinnistu kaitseks kunagi läbikäiguteena kasutatud, see ei ole otsem tee bussi pealt Pällu külla suundujate jaoks, tee jätaks meid ilma vähesestki Transpordiameti poolt ei rajata. privaatsusest (tee läheks otse meie sauna tagant) ning sellise tee rajamine oleks meie kõrvalhoonetele otseseks ohuks (tee 5. Loigu kinnistu tarbeks kavandame juurdepääsutee kuni läheks puukuuri tagant, piisab vaid ühest mahavisatud suitsuotsast ning kogu kupatus läheb põlema). Pealegi, kui kavatsetakse Uue-Hindreku kinnistul asuva teeni. Täpsustame seda veel tee valgustada, siis ei saabu öö meie kinnistule mitte kunagi. Kui soov on ühendada Ääsmäe keskust, sh bussipeatusi Pällu kinnistu omanikega. Vimma kinnistu mahasõitu esialgu küla põhjapoolse osaga, siis kõige parem variant oleks projekteerida kergliiklustee bussipeatusest liinide juures. Meie arvates kavas muuta ei ole. Uue-Hindreku kinnistul asuva eratee peaks kergliiklustee meelitama inimesi seda kasutama. Tee meie kinnistu ääres, kus kaks koera haukumas, seda eesmärki mahasõidu sulgemise otsustame koostöös kohaliku kindlasti ei teeni. Säärase kergliiklustee rajamine oleks senisest pikem tee Rehe teele või Keila teele suundujate jaoks, sest omavalitsusega projekteerimise käigus. seni kasutavad nad otsemat metsarada. Seega kui suunata kergliiklustee liinide juurest otse Tuula teele, siis see oleks kõigi 6. Tuleb arvestada, et projektiga kavandatakse tegevused jaoks lihtsam ja mugavam lahendus. 2014. a kinnitatud Via-Baltica teemaplaneeringu maantee 4. Teie vastuses üllatas meid see, et müratõke kavatsetakse rajada ainult kahe naaberkinnistu ette ja meie kinnistule ei ole seda trassi koridori piires. Trassi koridoris ja selle läheduses ette nähtud. Meie teada on kolm eramaja rajatud praktiliselt paralleelsest Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teega ning ülevalt 15  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 jookseb kõigil ühtemoodi Tallinn-Pärnu-Ikla maantee. Ometi vajavad mürauuringu järgi müratõket kaks esimest kinnistut lubatakse üksnes tegevusi, mis ei välista I klassi maantee ja ning meie krundil ei ole seda enam tarvis. Kuhu müra meie kinnistult kaob ning kuidas naabri kinnistu ette pandud müratõke selle toimimiseks vajalike liiklusrajatiste väljaehitamist. võiks leevendada meie olukorda, see jääb jälle meile tabamatuks. Seega palun kaaluda müratõkke rajamist ka meie kinnistu ette. Otsus: 5. Eskiislahenduse tutvustamisel jäi lahtiseks küsimus, kuidas planeeritakse Loigu ja Vimma kinnistute väljasõidud või kuidas 1. Ettepanekuga, paigaldada ringristmike kavandamise Vimma kinnistu elanikud üleüldse tee peale võiksid saada. Kui plaan on suunata neid meie krundi väljasõidu juurde, siis asemel kiirusemõõtjad, mitte arvestada. muudab see olukorra meie kinnistu elanike jaoks senisest veelgi kehvemaks. 2. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud 6. Lõpetuseks – soetasime Kuusemäe kinnistu 23 aastat tagasi hoopis teistsugustes tingimustes. Sel ajal oli liiklus vähene, puuduvad. Alexela asemel väike burgeriputka ja kaks/kolm kütusetünni tankimiseks ning kolmandaks naabriks riigimets. Nüüd on tankla 3. Arvestada osaliselt. Leida võimalus kergliiklustee teenindajaks Alexela, kes Transpordiameti toel laiendab oma teenindusala, kitsuke tanklaterritoorium on täisvalguses ning eemale viimiseks Kuusemäe kinnistust. hommikust õhtuni kõlab reklaam, mis kutsub kliente tanklapoodi ostlema. Nüüd kavandate veel meie krundi taha tee, mis 4. Mitte arvestada müratõkke rajamisega terve Kuusemäe peaks ühendama kergliiklustee võrgustikku ning ca 60 meetri kaugusele täisvalgustuses parklat 30le raskeveokile, 10le kinnistu pikkuses. Kuusemäe kinnistule kavandada sõiduautole, bussidele ja matkaautodele. Kõigest hoolimata leiab Transpordiamet, et elu sellises piirkonnas on veel küllalt hea müratõkkesein kuni mahasõiduni, kui Vimma kinnistu ning mingisugust müratõket me ei vaja. Meie ootasime maale (Pällu külla) elama asudes rahulikku ja vaikset keskkonda. omanik on nõus müratõkkeseina rajamisega. Nüüd näib, et oleme sattunud justkui taldrikule, kus müra segab igal sammul ja igasugune privaatsus on kadunud. Selline 5. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud asjade kulgemine ei saanud olla ootuspärane ning tekib küsimus, kes meile kinnistu väärtuse vähenemise hüvitab. puuduvad. Võimalik, et Transpordiametil on suured eesmärgid. Selle nimel ei saa aga eirata väiksemate kinnistuomanike huve, kes niigi 6. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud on häiritud üha laienevast tanklast, rääkimata Transpordiameti juba äpardunud teeehitusest seal lähedal, mis on sirge ja puuduvad. allamäge ning liikluskorraldus lausa kutsub juhte lubatud kiirust ületama. Samas ei lase see lahendus meid kasutada tankla juurde rajatud kõnniteed ja tekitab suuri raskusi tee ületamisel. 2 Harutee Kinnistu omanik esitas täpsustavaid küsimusi 05.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/28798-2 (registreeritud Transpordiameti Põhjendus: 72704:001:0003 dokumendiregistris), millele vastati e-kirjaga 17.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-5. Teise niidi rajamine on vajalik Via Baltica 2+2 lahenduse tagamiseks. Algselt ehitatigi Ääsmäe liiklussõlmes välja 23.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-10 Tallinna-suunaline niit ning Pärnu-suunaline niit jäi tulevikku. Selline asjade käik on tee plaaniraadiusi Jätkuvalt ei ole absoluutselt nõus Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimise planeeringuga. arvestades ainus loogiline käik. Teisele poole uue niidi rajamine tooks endaga kaasa oluliselt suuremad Viadukt liigub eluhoonetele lähemale, mitte eemale. Te sõidate sõna otseses mõttes inimestest üle, et saavutada üht sirgjoont. ehitusmahud. Ehitate viadukti tagaaeda, tuues lähemale müra ja heitgaasid. Kõige märkimisväärsem on vari, mille viadukt endaga kaasa Transpordiamet lähtub maade võõrandamisel kindlatest toob, vähendades päikese/päevavalgust aeda ja krundile üleüldse. Te langetate viadukti ehitusega märkimisväärselt minu eeskirjadest. Praeguse teadmise kohaselt pole vajalik elukeskkonna kvaliteeti ja ka krundi hinda! Harutee kinnistut võõrandada. Esimeseks lahenduseks pakun, et olge inimlikud ja joonestage viadukt eluhoonetest kaugemale arvestades inimesi, kes seal Otsus: elavad. Kui see pole võimalik, pakun teiseks lahenduseks, et ostke minu krunt ära selle praeguses vääringus. 1. Ettepanekuga, rajada maantee teine niit Ääsmäe küla poole, mitte arvestada. 2. Ettepanekuga, võõrandada terve Harutee kinnisasi, mitte arvestada (kui see pole tehniliselt vajalik). 3 Hageri tee 2 19.01.2023 nr 8-1/22-057/28796-2 Põhjendus: 72704:002:0241 I osa. Käesoleva kirjaga edastame endapoolsed ettepanekud Tallinn–Pärnu–Ikla km 26,7-28,5 asuva Ääsmäe liiklussõlme Hageri 2 kinnistul asuv eluhoone asub kinnistu ida poolses projektile. servas. Olemasolevas olukorras paikneb hoonest ca 35 m kaugusel põhimaantee ramp. Põhimaanteele on I OSA (kõige olulisem) projekteeritud uus ramp, mis paikneb hoonest ca 113 m Seoses Pärnu poolt tuleva Ääsmäe mahasõidu rambi ümberehitusega palume kaaluda olemasoleva olukorra säilitamist ja kaugusel ehk ca 3x kaugemal, kui täna olemasolev ramp. aeglustusraja pikendamise planeerimist pigem maantee äärde enne mahapööret. Seal on ka juba kõik vajalik infra välja ehitatud - müratõkkeseinad jne. 16  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Ramp ise polekski ehk nii suur probleem (liiklus on seal võrdlemisi hõre). Aga planeeritava rambi ehituse tulemusena suurenevad oluliselt nii Hageri tee 2 kui ka kogu Ääsmäe küla õhusaastatus ja müra. (Viimane jääb Teie sõnul kahjuks lubatu piiridesse ja müratekkeseina ei nõua. Õhusaaste on ilmselt nii abstraktne aspekt, et seda isegi ei arvestata.) Miks meie arvates müra ja õhusaaste suureneb? => * Praegu seal suure tee ääres olev võsa ja ka suuremad puud toimivad edukalt nii müratõkkena kui ka võtavad endale suure osa saastest (eriti suvel!). * Kui seal kõik lagedaks lükatakse ja ka veel ramp juurde ehitatakse, tuleb see kiirtee praktiliselt meie hoovi peale. Enam poleks mitte midagi, mis kaitseks nii müra kui õhusaaste eest ja säilitaks mingitki privaatsust. Lubatud plankaed, mis ehitataks Hageri tee 2 kinnistu kõrgusele kaitseks mõnevõrra rambi liikluse eest, kuid nagu juba öeldud - probleem ei ole mitte rambi, vaid kiirtee liiklus. * Ühesõnaga - kõige suurem probleem, mida hetkel näeme on ehituse käigus ümbritsevale haljastusele tekitatud kahju, mis mõjutab nii Hageri tee 2 kinnistut kui kaudselt ka tervet Ääsmäe küla. Seega palume tungivalt kaaluda rambi olemasolevasse kohta jätmist. Argument, et autod külast mööda juhitakse ei päde, sest teiselt poolt loote praktiliselt keset meie külasid rekate parkimisplatsi, mis tähendab, et juhite Tallinna poolt tulevad rekad samamoodi suurelt teelt alla majade vahele. See kaks Pärnu poolt tulevat rekat, mis Ääsmäele keeravad, ei suurenda liiklust nii olulisel määral, et seda sõlme nii kardinaalselt ümber ehitama peaks. Näiteks ka Mõisa teel on mitmed tootmised, kuhu igapäevaselt liiklevad rekad niikuinii. Võrreldes rambi asukohtasid tänase ja projekteeritud variandiga on ilmselge ka asjaolu, et kui täna paikneb II OSA (ülejäänud teemad, mis olid arutlusel, ja millele palume tähelepanu pöörata) kinnistu rambi siseküljes, s.t, et kinnistu on avatud * Tallinna poole suunduva bussi peatuse juurest Ääsmäele tagasi sõitmine autoga on hetkel lahendamata. Seda kasutatakse põhimaantee liiklusmürale kahest küljest. (vt punane joon) üsna palju, kuna käiakse oma lastel, elukaaslastel, vanematel bussi vastas. NB! Lisaks võimalusele Ääsmäe poole tagasi Projekteeritud lahenduse korral aga vaid ühest küljest. keerata oleks suur boonus, kui seal oleks ka koht, kus autoga ohutult oodata. (roosakas joon) * Kaks rajatavat ringteed aeglustavad Tallinn <> Haapsalu suunalist liiklust ja tekitavad tulevikus üsna arvestatavaid ummikuid. Probleem kujuneb eriti teravaks reede ja pühapäeva õhtuti. Võibolla on ikkagi võimalik lahendada olukorda kasvõi osaliselt nii, et see liiklus suuremate takistusteta liiklussõlmest läbi saaks? * Kes hakkab vastutama planeeritava parkimis- ja puhkeala heakorra eest? Te ütlete, et see küsimus on projekti skoobist väljas, ja olen osaliselt nõus. Küll aga palun, et mõtleksite natuke laiemalt teemadele enne kui planeerite eramajade lähedusse läbikäiguhoovi. Mujal maailmas on puhkealad planeeritud suurte teede äärde (nende osana) - kuhu need ka kuuluvad. Puhkeala rajamine suurelt teelt alla eramajade vahele lihtsalt sellepärast, et see on "odavam" tundub kuidagi lühinägelik ja kohalike elanikega mittearvestav. Neid teid ehitatakse ju (vähemalt osaliselt) Euroopa rahadega? Miks me peaks oma riigi elanike arvelt kokku hoidma? Pigem võiks planeerida natuke suuremalt - aga normaalset elukeskkonda säilitavalt. Planeerige puhkealad kiirtee äärde. Mõlemale poole teed. Maha- ja pealesõitudega. (ehk: kogu raha eest!) * Planeeritavate kergliiklusteede puhul palun mõelge läbi loogilised käigurajad ja see, kes/kuidas/kuhu nendel liigeldes välja jõuab ja kas see on ka turvaline. (Üsna palju on nähtud neid kergliiklusteid, mis lõppevad "eikusagil") Sellest tulenevalt on ilmne, et tingimused antud kinnistul muutuvad paremaks võrreldes tänase olukorraga. Haljasaldele tekitatavat kahju on võimalik minimeerida tehes asendusistutusi. Projekteerimisel kaalume ka meetmeid põhimaanteelt leviva müra leevendamiseks. II osa. Bussivastas käimine - korduv küsimus. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 8. Läbilaskvus - korduv küsimus. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 9. 17  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Veoautode parkla asukoht on optimaalne ja võimaldab teenindada erinevaid liikumissuundasid. Seejuures mõtleme kindlasti ka parkla heakorra peale. „Kogu raha eest“ planeerimine on raiskamine nii maksumaksja raha kui ka keskkonna vaatest. Antud olukorras pole ka tehniliselt võimalik tänasesse asukohta uusi nõuetele vastavaid parklaid rajada. Vt lisaks ka 1.1 jrk 5 põhjendust nr 10. Kergliiklusteede planeerimisel on projekteeritud nende asukohad parima ära nägemise järgi. Mis puutub „eikusagil“ lõppevatesse kergliiklusteedesse, siis igal projektil on algus ja lõpp ning loodevasti edaspidi saab kergliiklusteede võrk ka laieneda loogiliselt. Otsus: 1. Ettepanekuga, jätta Pärnu-Ääsmäe ramp tänasesse asukohta, mitte arvestada. 2. Ettepanekuga, kavandada puhkealad põhimaantee äärde koos peale- ja mahasõitudega, mitte arvestada. 4 Vimma Kinnistu omanik esitas täpsustavaid küsimusi 20.01.2023 kirjaga nr 8-1/22-057/1760-1, millele vastati e-kirjaga 23.01.2023 Põhjendus: 72704:001:0018 kirjaga nr 8-1/22-057/1760-2. 1. Tegu on projekteerimistingimuste menetlusega, mis eelneb projekti koostamisele. Koostatud on muuhulhas NB! Parema loetavuse eesmärgil on kirjas algselt toodud kiri jagatud järjest nummerdatud lõikudeks. liiklusuuring ja veokite parkla ning liiklussõlme eskiislahendused. Eskiislahenduste koostamisel analüüsiti 26.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-14 ka erinevaid asukohti. Rõhutame, et tegu ei ole veel ehitusprojektiga ning sellises täpsusastmes nagu vastuseid 1. Lähteülesanne ja projekti läbiviimine. soovitakse, pole neid võimalik ilmselt anda. Täpsustused tulevad projekti koostamise käigus. Projekti koostatakse Taustainfo. vastavalt riigihankele. Riigihanke dokumendid on avalikult 21.12.2022 Transpordiametist saadetud e-mailiga tehti projektiga seotud kinnistuomanikele kättesaadavaks järgnev kättesaadavad riigihangete registris, otsides viitenumbrit informatsioon: 243798. 2.1. Vastavalt seadusele on projekteerimistingimuste  Projekteerimistingimuste eelnõu failis “Lisa 1. Projekteerimistingimused Aasmae li... .pdf menetlusse kaasamiseks aega ettenähtud 10 päeva. Eelnõu ettevalmistamise aeg ja dokumendi viide Transpordiameti dokumendiregistrisse puudub. Dokumentide saatmine jäi pühade-eelsesse perioodi  Ääsmäe liiklussõlme asendiplaani skeem failis “P22014-5_EP_TL_Skeem.pdf” (21.12.2022). Sellest tulenevalt võimaldasime arvamust Skeem on ette valmistatud Reaalprojekti poolt. Informatsioon esitatud asendiplaani valmimise aja kohta puudub. avaldada oluliselt pikema aja vältel (kuni 25.01.2023), ehk Lisaks ülalnimetatule: koguni 35 päeva. Täiendavalt koostati tegevuse avalik  Korraldas Transpordiamet 18.01.2023 Ääsmäel projekti tutvustava kahetunnise tutvustuse, millest umbes pool oli tutvustamine 18.01.2023. Meie hinnangul on juba antud Transpordiameti poolne esitlus ja teine pool küsimused ja vastused. täiendavat aega seisukohtade esitamiseks. Täiendavaid ettepanekuid peale esialgse tähtaja saabumist pole 25.04.2023 seisuga laekunud. Edastatud dokumentides ja koosolekutel esitatud informatsiooni detailsus ei olnud piisav, et saada aru: 2.2. Kinnistu omanikelt ja muudelt huvilistelt laekunud  millised on projektist lähtuvad mõjud ja kitsendused allakirjutanu kinnistule ja selle lähiümbrusele (kitsam vaade), ettepanekud ja kommentaarid ei kao, vaid  kuidas Transpordiamet pakutud lahenduseni jõudis – milline oli detailne lähteülesanne, milliseid probleeme dokumenteeritakse käesolevas dokumendis. soovitakse lahendada, milliseid alternatiive kaaluti, milliste valikukriteeriumite alusel konkreetsed 3. Detailsem planeering ja negatiivse mõju vähendamise lahendusvariandid valiti, kuidas pakutud lahendus sobitub “suurema pildiga” (laiem vaade) meetmed selguvad projekti koostamise käigus.  Eriti puudutas selline info nappus just Ääsmäe liiklussõlme uut liikluskorraldust ning planeeritavat puhkeala ning 3.1 Veokite puhkeala rajamise otsus on tehtud enne veokite parklat. käesoleva riigihanke väljakuulutamist. Käesoleva hanke suhtes on lähteülesanne projekteerida puhkekoht Ääsmäe Ülalnimetatud põhjustel soovisin saada lisainfot: liiklussõlme piirkonda. Seda põhjusel, et olemasolevasse asukohta ja sh ka teemaplaneeringus toodud asukohta, pole 18  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2  Allakirjutanu saatis 20.01.2023 e-kirjaga infopäringu, millele Transpordiamet (Kaarel Ilustrumm) vastas 23.01.2023. võimalik tehnilistel põhjustel enam parklaid kavandada. Vastus suuremat selgust ei toonud. Ei saanud kinnitust, et veokiparkla osas Transpordiameti poolt langetatud otsus Teemaplaneering ütleb „Planeeringuga kavandatav maantee põhineb laiemal visiooni, sellest lähtuval tegevusplaanil ja iga konkreetse juhtumi jaoks läbi viidud detailanalüüsil. koos kõigi tee ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike Katke vastusest: rajatistega (tee mulle, katend, kraavid, müratõkked, “Hetkel avalikku dokumenti Pärnu-Ikla, Haapsalu, Paldiski suunaliste veokiparklate osas jagada pole. Täpsem valgustus, jalgratta- ja jalgtee jne) tuleb üldjuhul ehitada parklate ja puhkekohtade arendamise tegevuskava on koostamisel ning loodetavasti saab see ka lähiaastatel planeeringu põhijoonisel esitatud tee ja teekaitsevööndi alale. Põhimaantee täpne asukoht 150 meetri laiuse tee ja tee avalikuks.” kaitsevööndi ala sees, tee tehnilised näitajad ja sellest Allpool järgnevate kommentaaride ja küsimuste puhul eeldan, et lisaks seaduse täitmisele järgib Transpordiamet ka hea tulenevad piirangud (tee kaitsevööndi ja sanitaarkaitse valitsemise tava. Allikana kasutasin Riigikontrolli kodulehel leitavat dokumenti: vööndi ulatused, omandatava tee ulatus) täpsustatakse https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=8MHlj6Yytmw%3D&language=et-EE&forcedownload=true hilisemate tee-ehitusprojektidega.“ Tooksin välja mõned hea valitsemise printsiipide punktid mida ise oluliseks pean: Veoautode parklast lähtuva müra- ja muu reostuse - Hea valitsemine tähendab eesmärgipäraste ja läbipaistvate otsuste tegemist vähendamisega tegeletakse projekti koostamise käigus. Vt - Mõistetakse ametlikku ja mitteametlikku aruandmise kohustust lisaks ka 1.1 jrk 5 põhjendust nr 10. - Avalikkusega peetakse planeeritult ja aktiivselt dialoogi 3.2 Küsimus ei puuduta käesolevat - Kodanikud ja teenusekasutajad teavad eesmärke ja kavandatud tulemusi projekteerimistingimuste menetlust. 3.3 Küsimus ei puuduta käesolevat 2. Üldised projektiga seotud ettepanekud, küsimused ja kommentaarid projekteerimistingimuste menetlust. 3.4 Kavas on rajada müravall parkla ja elamute vahelisele 2.1.Dokumendid saadeti kinnistuomanikele tutvumiseks otse enne jõulupühi. Inimestelt, kellel on nii igapäevatöö kui ka alale. Detailsem planeering ja negatiivse mõju aastavahetuse puhkuseplaanid oodatakse et 2-3 nädala jooksul viiksid nad ennast kurssi konkreetse projektiga kitsamalt vähendamise meetmed selguvad projekti koostamise ja teedeehituse planeerimise teemaga laiemalt ning et üks kuu pärast dokumentide saamist peaksid nad olema valmis käigus. andma oma sisulist, mitte formaalset sisendit. 4. Detailsem lahendus selgub projekti koostamise käigus. Pakutud ajaraam võib küll vastata seadusele, aga kindlasti ei ole see parim näide hea valitsemise printsiipidest ja 4.1. Seisukoht registreeritud. Riigimaantee suhtes on siiski huvigruppide positiivsest kaasamisest. vaja antud mahasõit sulgeda. Soovin, et nii minule kui teistele antud projektiga seotud kinnistuomanikele antaks võimalus lisasisendit anda kuni 4.2. Vimma kinnistu ees ei ole plaanis muutusi, mis 28.02.2023 takistaks müratõkkeseina rajamist. Muu liiklusskeem seda 2.2.Soov on, et antud projekti käigus kinnistu omanikelt ja muudelt huvilistelt laekunud ettepanekud ja kommentaarid ei ei mõjuta. kaoks „musta auku“, vaid oleks reaalne tagasiside millisel viisil neid täpsustatud ja korrigeeritud projektis arvesse võeti. 4.3. Vimma kinnistu suhtes ei ole hetkel näha Pakun välja, et pärast projekti täpsustamist võiks seda kõigile huvilistele uuesti tutvustada. märkimisväärseid muutusi peale Uue-Hindriku tee mahasõidu sulgemise. Tulenevalt müraseina ehitamisest võib tee laieneda kinnistu suunas. Täpsemalt oskame öelda 3. Veoautode parkla ja puhkeala peale projekti valmimist. Antud teemal oskan kaasa mõelda ja sisendit anda siis kui olen täpsemalt aru saanud milliste valikukriteeriumite lausel 4.4. Kommentaar selge. Ei puuduta otseselt käesolevat parkla just Ääsmäe liiklussõlme rajati. projekti Lisaks sellel on soov teada milline on parkla detailsem planeering ning milliste meetmetega kavatsetakse vähendada 4.5 Kui peate silmas Tallinna suunast tulevat liiklussõlme negatiivset mõju ümbritsevatele kinnistutele. rampi, siis seal ei ole kavas kehtestada 90 km/h. Kinnistute 3.1.Kuidas kulges analüüsi ja otsustusprotsess mille alusel määrati et parkla ja puhkeala peavad tulema just Ääsmäe väljasõiduteede likvideerimine ei ole antud olukorras liiklussõlme? seotud kiirusega, vaid pigem sellega, et tegu on Eeldan et analüüsi aluseks olid mingid üldisema tasandi visioonid. Lisaks veel olemasolevad liiklusvoogude andmed liiklussõlme rambiga ja rampidele mahasõite üldjuhul ette ning tulevikuhinnangud mille alusel sõeluti välja 2-3 alternatiivset varianti, mille hulgast mingite valikukriteeriumite ei nähta. Eelistatud on kinnistutele juurdepääsu tagamine alusel langes valik lõpuks Ääsmäe liiklussõlme kasuks. läbi muude teede. Palun edastada dokumendid, mille alusel on see otsustusprotsess jälgitav. 4.6. Periood täiendavate märkuste esitamiseks lõppes Kui osad või kõik dokumendid on mingil põhjusel asutusesiseseks kasutamiseks, siis palun edastage põhjus miks see nii 25.01.2023 ning märkuseid 25.04.2023 seisuga esitatud pole. on. Kogu Ääsmäe liiklussõlmega seotud küsimused 3.2.Kas veoautode parkla rajamist kaaluti ka Kernu ja Saue/Kanama liiklussõlmede projekteerimisel? Palun edastage 4.7 Riigihanke dokumendid, koos projekti tehnilise dokumendid kus on jälgitav otsustusprotsess miks ei kaalutud või miks lõpuks loobuti parkla rajamisest. kirjeldusega on avalikult kättesaadavad riigihangete 3.3.Millised on viimase 5 aasta jooksul Transpordiameti poolt planeeritud ja rajatud veoautode parklad? Kas on jälgitud registris, otsides viitenumbrit 243798. nende kasutamist ning kogutud andmete alusel tehtud järeldusi planeerimis- ja projekteerimisprotsessi täiustamiseks? 19  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 3.4.Millised meetmed on planeeritud veoautode parklast lähtuva müra- ja muu reostuse vähendamiseks või 4.8 Ka täna sõidavad liiklusvood üksteisele vastu. Sisuliselt likvideerimiseks? sõidavad veokid kahes suunas kuni Haapsaluni alates all olevast joonest. Sellest tulenevalt ei näe kuidas situatsioon oluliselt muutuks 4. Ääsmäe liiklussõlme uus liiklusskeem Sarnaselt veokiparkla teemaga oskaks kaasa mõelda ja sisendit anda siis kui olen täpsemalt aru saanud milline on lähteülesanne mille alusel pakutud lahendus välja pakuti. Mis on olemasoleva liiklusskeemi probleemid ja milliste lahendustega neid likvideeritakse. Kohati jääb mulje, et rajatav parkla on paljuski määratlenud ka välja pakutud liiklusskeemi. Kitsamalt Vimma kinnistuga seotud küsimused 4.1.Pooldan Uue-Hindreku kinnistul oleva eratee Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteele väljasõidu säilitamist olemasolevas kohas. 4.2.Mina ise müraprobleemi sama teravalt ei tunneta kui naaber Kuusemäe kinnistul. Ilmselt olen müra eest paremini kaitstud tänu minu kinnistust maantee poole jäävale puudereale. Soovin näha milliseks kujuneb lõplik liiklusskeem ja otsustaks siis kas ja millist müratõket soovin. Kindlasti ei soovi Täiendavalt antud enne ringristmiku on planeeritud sõidusuunasid eristavad ohutussaared, mis ei ole käesoleval läbipaistmatut müratõket.ˇ hetkel veel projekteeritud. Skeemina selgitus all. 4.3.Palun kirjeldage, kas on veel Vimma kinnistuga või Vimma kinnistu ja Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee vahelise alaga seotud muudatusi mida toob kaasa Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimine. Näiteks nagu puude maha raiumine, tee laiemaks ehitamine Vimma kinnistu suunas jne. 4.4.Oma Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteele viinud väljasõidu taastamise osas olen küsimused juba Transpordiametile saatnud. 4.5.Milline on Transpordiameti seisukoht Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee „Harutee“ osas. Kas soov on seal pikemas perspektiivis saavutada olukord kus saaks kehtestada kiiruseks 90 km/h, mille üheks eelduseks on praeguste maanteega piirnevate kinnistute väljasõiduteede likvideerimine või ümberkujundamine? 4.6.Järgneva kahe nädala jooksul visandan omapoolse pakkumise enda kinnistuga piirneva liiklusskeemi parandamiseks – millised on minu tähelepanekud probleemide osas ja kuidas neid võiks lahendada. Kogu Ääsmäe liiklussõlmega seotud küsimused 4.9 Vana-Pärnu maantee (11406.) Säilib sisuliselt 4.7.Palun edastage lähteülesanne, lahendamist vajavate probleemide nimekiri mille alusel kujunes välja praegu pakutud olemasoleval kujul. liiklusskeemi lahendus. 4.10 Periood täiendavate märkuste esitamiseks lõppes 4.8.Isiklikult pooldan olemasoleva liiklusskeemi puuduste „välja ravimist“ mitte praegust põhjaliku muutust. 25.01.2023 Märkuseid 25.04.2023 seisuga esitatud pole. Üks näide kuidas pakutud liiklusskeem on olemasolevaga võrreldes isegi ohtlikum. Praegu on Ääsmäelt ja Pärnu Kergliiklusteed ja kergliikluse ning jalakäiate maanteelt Harutee bensiinijaama suunas ja sealt ära viivad liiklussuunad üksteisest eraldatud ja vastassuundadest teedeületuskohad tulevate sõidukite kokkupõrkeohtu ei ole. Uue liiklusskeemi järgi sõidavad Ääsmäelt ja Pärnu maanteelt tulevad sõidukid vastu Haapsalu poolt tulevatele sõidukitevoole ja vastavalt suureneb ka vastassuundades liikuvate sõidukite 5.1. Korduv ettepanek. Selgitus tabeli punkt 1.1 jrk 5 põhjenduses nr 5. kokkupõrkeoht. 5.2. Kujundame trassi vastavalt Saue valla ettepanekutele. 4.9.Vana-Pärnu maantee (11406) suuna liiklusskeem ei ole esitatud eskiiside põhjal arusaadav – kuidas see on mõeldud 6. Pärnu maantee trass on varasemalt kavandatud selliselt lahendada? et välja on ehitatud vasakpoolne niit. (Pärnu – Tallinn) 4.10. Järgneva kahe nädala jooksul visandan omapoolse pakkumise olemasoleva liiklusskeemi parandamiseks – millised Käesoleva projektiga ehitame täiendavalt juurde on minu tähelepanekud probleemide osas ja kuidas neid võiks lahendada. parempoolse niidi. All ka geodeetilisel plaanil 5. Kergliiklusteed ja kergliikluse ning jalakäiate teedeületuskohad illustreerivalt uue niidi asukoht. 5.1.Ettepanek on rajada kergliiklustunnel ka Haapsalu suuna sõidutee alla. 20  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 5.2.Ettepanek on Kuusemäe kinnistu kõrvale planeeritud kergliiklustee nihutada kaugemale – näiteks sinna kus praegu on elektriliini trass. Minu arusaamist mööda kaob see trass ära siis kui Elektrilevi õhuliinid maakaablitega asendab. Maakaablitega asendamise projekt valmis juba aasta-kaks tagasi ja tööd oleks pidanud algama juba 2022 aastal. 6. Pärnu maantee trass Pärnu maantee puhul torkab silma, et lahenduses rajatakse uus sõidurida terves pikkuses paremale poole, ehk siis veel lähemale kõikidele Haruteel olevatele majadele. Viadukti Tallinna poolses otsas ei ole vasakul pool ühtegi elamut – pakun et selles otsas võiks lisaraja alguse pigem vasakule poole teha. Otsus: 1. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad. 2.1 Selgitatud. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad ja täiendavaid ettepanekuid ei ole esitatud. 2.2 Edastada projekteerimistingimuste korraldus koos arvamuste ja kooskõlastuste tabeliga kõikidele kaasatutele ning ning avalikul koosolekul osalenutele. 3. Selgitatud. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad. 3.1 Selgitatud. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad. 3.2 Selgitatud. Küsimus ei puuduta käesolevat menetlust. 3.3 Selgitatud. Küsimus ei puuduta käesolevat menetlust. 3.4 Selgitatud. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad. 4. Selgitatud. Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad. 21  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 4.1 Teadmiseks võetud. Kaaluda projekti koostamise käigus koostöös Saue vallaga, Uue-Hindreku kinnistu mahasõidu avatuks jätmist. 4.2 Teadmiseks võetud. Võtta projekteerimise käigus ühendust Vimma kinnistu omanikuga, et kokku leppida võimaliku müratõkkeseina lahendus. 4.3 Selgitatud. Konkreetsed ettepanekud puuduvad. 4.4 Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad. 4.5 Selgitatud. Konkreetsed ettepanekud puuduvad. 4.6 Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad ja täiendavaid ettepanekuid ei ole esitatud. 4.7 Selgitatud. Konkreetsed ettepanekud puuduvad. 4.8 Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad. 4.9 Selgitatud. Konkreetsed ettepanekud puuduvad. 4.10 Võtta info teadmiseks, sest konkreetsed ettepanekud puuduvad ja täiendavaid ettepanekuid ei ole esitatud. 5.1 Ettepanekuga, rajada Tallinn-Haapsalu rambile kergliiklusteetunnel, mitte arvestada. 5.2 Projekteerida kergliiklustee ettepanekus toodud asukohta või viia see veelgi kaugemale Kuusemäe maaüksusest. Asukoht täpsustada koostöös Saue vallaga. 6. Ettepanekuga, rajada maantee teine niit Ääsmäe küla poole, mitte arvestada. 5 Kaasiku 23.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-9 Põhjendus: 72501:001:0212 1. Korduv ettepanek. Projekteerime kogujatee rajamise. 18.01.2023 Ääsmäel toimunud koosolekult jäi kõlama, et antud eskiisprojekti kogujateede osa on veel lõplikult paika 2. Mürauuringus on arvestatud olemasoleva panemata, aga olemasoleval eskiisil on välja jäänud jälle ca 200 m - alates meie tee suletavast osast (mis tõstetakse ümber müratõkkeseinaga teisel pool teed maanteed. Väljavõte Pähkli kinnistu kõrvale) kuni pilootprojektiga rajatud 2+1 raames kogujateeni. uuringust: Rajasime selle sissesõidutee Maanteeameti kooskõlastusega 1988 (tegemist on ajalooliselt vana Pärnu mnt põhjaga) ja sellele teele on umbes 1997 seatud meie kasuks ka servituut. Kuna täna kasutavad seda projektist välja jäetud lõiku kõik, kes kogujateel liiguvad, siis on tee muutunud mudaauguks ja minul ei ole võimekust ega ka soovi seda oma vahenditega korras hoida. Soovin, et antud rekonstrueerimise käigus saab ka see lõik korda tehtud. Teine ettepanek puudutab müratõkkeid. Kui meile saadeti väga palju aastatid tagasi Via Baltica 2+2 projekti tutvustavad materjalid, siis oli seal olemas ka Kaasiku kinnistu pool müratõke. 2+1 pilootprojektist jäeti see välja põhjendusega, et tegemist on teise projektiga. Tänane olukord on selline, et teisele poole Pärnu mnt-d Pirni kinnistu äärde rajatud müratõkkelt peegeldub nüüd müra tagasi meie kinnistu poole ja olukord on muutunud seda halvemaks. Modelleeritud mürakaart ei peegelda tegelikku olukorda. Soovin reaalset müra mõõtmist ja vastavalt siis tulemusele ka lahendust. Eelneva skeemi peal on toodud perspektiivne 2050. a müraolukord päevasel ajal ning Kaasiku kinnisasja eluhoone faasadil on müratase mürauuringu kohaselt 62 dB. See on küll suhteliselt kõrge tase, kuid ei kohusta Transpordiametit antud asukohas müra leevendusmeetmeid rakendama. Elamu maa-alal on kehtestatud liiklusmüra piirväärtuseks elamu teepoolsel küljel päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 60 dB ning segaaladel vastavalt 70 dB ning 60 dB. Uute 22  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 ulatuslike teelõikude, ristmike ja liiklussõlmede puhul ei ole võimalik müra mõõta ja hinnangu aluseks võetakse modelleerimine. Antud teelõigu müraolukord vaadatakse üle 5-aastase vahega ning vajadusel kavandatakse meetmed müra leevendamiseks. Täpsemalt saab lugeda: https://transpordiamet.ee/mura#liiklusmura-seire Otsus 1. Projekteerida riigiteelt 11404 kuni Kaasiku kinnisasjani kõvakattega kogujatee ning viia kokku järgneva kogujatee lõiguga. 2. Ettepanekuga, teostada projekteerimise käigus täiendavad liiklusmüra mõõtmised, mitte arvestada. 6 Remontla Põhjendus: 72704:001:0001 25.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-13 1. Hindame olukorda projekteerimisel. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.4. nähakse ette 1. Soovime, et Kinnistule sissesõit tehtaks nõuetele vastavaks - hetkel suur probleem projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude sissesõiduteele ette parkivad sõidukid. remontimise vastavalt mahasõidu tüüplahendustele. Meie nägemuse kohaselt tuleks tee teha eristatavaks, asfalteerida kuni Remontla Punasega märgitud juurdepääsutee asfalteerimise osas kinnistu piirini ning liikluskorralduslike vahenditega piirata parkimine nii, et ei teeme otsuse projekteerimise käigus. häriks meie ning klientide sissesõitu territooriumile. Tulevikus plaanime ka 2. Hindame olukorda projekteerimisel ning näeme oma “platsi” asfalteerida, et pääseks ligi ka raskeveokid. (joonisel punasega vajadusel ette meetmed kergliiklustee ohutustamiseks. märgitud ala) 3. Hindame olukorda projekteerimise käigus. Võimalusel tagame juurdepääsu alajaamale ilma Remontla kinnistut 2. Alexela juures paikneva sõidutee ääres tuleks korraldada parkimine ning läbimata. jalakäiatele eraldatud ala - hetkel valitseb seal segadus, eriti talvel, kui lumi 4. Juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt lükatakse nö valli ning jalakäiatele ruumi ei jagu. Antud asukohta kasutavad paljud projekteerimistingimuste punktile 5.2.4. ei kavandata sõiduauto omanikud oma logistilise keskpunktina - näiteks paljud need, kes projektiga täiendavaid mahasõite. suunduvad edasi ühe autoga tööpostile. (joonisel märgitud mustaga). Remontla kinnistule on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kui kinnistu omanik soovib asukohta 3. Alajaamale ligipääs - soovime, et alajaamale ligipääs oleks lahendatud nii, et see ei toimuks tulevikus läbi Remontla muuta, täpsustada kinnistu liikluslahendust, tuleb see tal kinnistu. projekteerida ja kooskõlastada Transpordiametiga. Täpsem info Transpordiameti kodulehel: 4. Tulevaselt kergliiklusteelt mahasõit/sissesõit Remontla kinnistule - täpse asukoha suhtes peame eraldi kokku leppima, et https://transpordiamet.ee/mahasoidud kuhu see ka teie poolt mõistlik ja võimalik teha oleks 5. Juurdepääs on tagatud, täiendavat ühendust antud projektiga ei projekteerita (vt ka eelmine punkt). 25.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-17 6. Korduv ettepanek. Vt täpsemalt punkti nr 1 põhjendust. Erilahenduse korral vt täpsemalt punkti nr 4 põhjendust. Projekteerimistingimustega hõlmatavas alas oleva Remontla kinnistu (72704:001:0001) omanikena teeme projekti 7. Hindame olukorda projekteerimise käigus. Vajadusel põhieesmärke arvestades alljärgnevad ettepanekud: näeme projektiga ette kõrghaljastuse likvideerimise ja 5. Jalakäijate ja kergliiklejate ohutuks juurdepääsuks Remontla kinnistule palun näha ette mahasõidu ehitamine kinnistuga vajalikud heakorratööd. piirnevalt projekteeritavalt kergliiklusteelt. Otsus: 1. Projekteerida mahasõidu remont vastavalt tüüplahendusele. Hinnata juurdepääsutee olukorda ning vajadusel näha ette selle asfalteerimine. 2. Projekteerida vajalikud meetmed, et kergliiklustee oleks ohutu ja muust liikluskeskkonnast eristatav. 23  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 3. Hinnata lahendusi projekteerimise käigus. Võimalusel projekteerida ligipääs alajaamale Remontla kinnistut läbimata. 4. Ettepanekuga, rajada Remontla kinnistule täiendav mahasõit, mitte arvestada. 5. Ettepanekuga, rajada Remontla kinnistule täiendav kergliiklustee ühendus kavandatavalt kergliiklusteelt, mitte arvestada. 6. Projekteerida mahasõidu remont, vastavalt tüüplahendusele. Ettepanekuga, rajada mahasõit ja juurdepääsutee arvestades kahepoolse liiklusega kuni 10 sadulautorongi ööpäevas ja kuni 50 sõiduautot ööpäevas, mitte arvestada. 7. Projekteerimisel hinnata kõrghaljastuse olukorda. Vajadusel näha ette selle likvideerimine ja maa-ala heakorrastamine. 6. Remontla kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa ja kinnistul paikneb omandireformi eelselt kasutusel olev autoremonditöökoja hoone. Ka käesoleval hetkel toimub hoones autode remont. Hoone teenindab muu hulgas trassil liiklejaid. Juurdepääs Remontla kinnistule 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teelt toimub 1110 Ääsmäe ühendustee /72704:001:01664/ ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee L19 /72704:001:0158/ kaudu. Riigimaantee maa-alal paiknev olemasolev mahasõit ja juurdepääsutee pärinevad omandireformi eelsest ajast ja ei vasta kaasaja nõuetele. Palun projekteerida riigimaantee maa-alale kaasaja nõuetele vastav mahasõit ja juurdepääsutee arvestades kahepoolse liiklusega kuni 10 sadulautorongi ööpäevas ja kuni 50 sõiduautot ööpäevas. 7. Remontla kinnistu idapiiril riigimaantee teemaa-alal on väljakasvanud kuusehekk Remontla kinnistul olevale hoonele ohtlikult lähedal (ca 2,5m). Palume projektiga näha ette riigimaantee alal oleva kõrghaljastuse eemaldamine skeemil näidatud asukohas. 24  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 6 Kärneri 25.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-16 Põhjendus: 72704:002:0570 Küsimus põhjendatud ning kuna teemaplaneering ega ka Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva Ääsmäe liiklussõlme ümberehitamine koos põhimaantee nr 4 km üldplaneering pole seda täpsemalt kajastanud. Kinnisasjale 26,7-28,5 maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine. tuleb leida alternatiivne ligipääs projekteerimise käigus. Kinnistuomanikuga on ühendust võetud 14.02.23 telefoni Palun selgitage kuidas on lahendatud näiteks Kärneri kinnistule välja ja sissesõit kiirusreziimil 120 km/h. Juba praegu on ja e-kirja teel ning pakutud välja võimalikud lahendused. väljasõiduks aega mõni sekund kuna sissesõidutee asub kurvi taga ja vaade on piiratud, kiiruse suurenedes kuni 120 Eelistust või täpsustatud ettepanekut kinnisasja omanik km/h turvalisus ja ohutus kindlasti ei tõuse nagu korduvalt esitlusel 18.01.2023 kinnitati. 23.03.23 seisuga esitanud pole. 25.01.2023 nr 8-1/22-057/28798-12 Otsus: Sulgeda km 26,6 asuv mahasõit põhimaanteele. Kärneri ja Oleme nimelt mures oma väljasõidu/sissesõidutee ohutuse pärast, sest meie teeots asub just peale peale teekurvi ja peale Reomäe kinnisasjadele projekteerida alternatiivne Pärnu- Haapsalu tee ühinemiskohta. juurdepääs. Lahendus ja juurdepääsutee paiknemine Juba praegu on meil kiirusel 110km/h või lumisel teel sissesõiduga probleeme olnud et palun nihutage see 110km/h täpsustada projekteerimise käigus koos kinnistuomanike ja märk edasi juba nüüd meie teeotsast. kohaliku omavalitsusega. Kui teie plaanid on teha sellel teelõigul nüüd kiiruseks 120/kmh, siis palun selgitage kuidas lahendate meie kinnistule ligipääsu võimalikult turvaliselt nagu 18.01 koosolekul lubati? 25  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 26,7 - 28,5 Ääsmäe liiklussõlme rekonstrueerimiseks“ lisa 2 1.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus tunnus Hageri tee 2a 72704:002:0294 Kernu metskond 29 72704:001:0400 Pähkli 72704:001:0009 Toome 72701:001:1143 Hageri tee 2b // 72704:002:0295 Kirsi 72501:001:0561 Pärtle 72704:001:0375 Tõru 72501:001:0213 Kodurahu Kruusiaugu 72601:001:1086 Pärtlepõllu 72704:001:0415 Uue-Hindreku 72704:001:0189 Hageri tee 3 72501:001:0264 Lainurme 72704:001:0250 Reomäe 72704:002:0230 Uuskami 72704:002:0636 Hageri tee 5 72704:002:0223 Loigu 72704:001:0026 Siugunurga 72704:001:0135 Vanapärtle 72704:001:0376 Haljasmäe 72704:001:0008 Marjametsa 72601:001:0789 Siugunõmme 72704:001:0134 Viljapõllu 72704:001:0378 Harutee 3 72704:001:0228 Männimetsa 72704:002:0292 Tagametsa bensiinijaam Väiketüki 72704:002:0014 Harutee alajaam 72704:001:0036 Männituka 72701:001:1421 2 72704:001:0270 Väljavahi 72701:001:1774 Kernu metskond 114 72701:001:1259 Pirni 72601:001:0041 Tagametsa tankla 72704:001:0037 Väljavahi 72704:002:0222 Kernu metskond 113 72701:001:1257 Ploomi 72601:001:0040 Tarve 72704:001:0193 Väljavahi 72704:001:0241 Kernu metskond 28 72701:001:1255 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 26