Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

. Riigikantselei 16.05.2023 nr 5-13/23/1387 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseministeeriumi põhimäärus" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20230508_A_ÕO_KaM_PM.docx 20230508_A_ÕO_KaM_PM_SK.docx 20230508_A_KaM_PM_Lisa2.docx 20230508_A_KaM_PM_Lisa3.docx 20230508_A_KaM_PM_Lisa4.docx 20230508_A_KaM_PM_Lisa1.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 08.05 .2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kaitseministeeriumi põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk Ü ldsätted § 1. Kaitseministeerium (1) Kaitseministeerium (edaspidi ministeerium ) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas ning on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees . (2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. § 2 . Asukoht (1) Ministeerium asub Tallinnas. (2) Kui ministeeriumi struktuuriüksus ei asu Tallinnas, märgitakse struktuuriüksuse asukoht str u ktuuriüksuse põhimääruses . § 3 . Pitsat Ministeeriumil on pitsat. Pitsati jäljend on 50 mm läbimõõduga sõõr, mille keskel on väike riigivapp ja ülemisel äärel on läbivalt suurtähtedega sõna „ KAITSEMINISTEERIUM“ . 2. peatükk M inisteeriumi valitsemisala ja põhiülesanded § 4 . Valitsemisala (1) M inisteeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja kor raldamine, kaitseväeteenistuse korraldamine , Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine ning nende tegevuse kontrollimine , kaitsetööstuse arendamine, õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse ning merereostustõrjega seotud tegevuste korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Ministee riumi valitsemisalasse kuuluvad Kaitsevägi , Kaitseliit, Välisluureamet, Kaitseressursside Amet, Rii gi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseministeeriumi hallatavad riigiasutused. § 5 . Põhi ü lesanded (1) Ministeeriumi põhiülesanne on poliitika kujundamine ja elluviimine temale antud pädevuse piires ning selleks korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas. ( 2 ) Ministeerium täidab lõikes 1 nimetatud ja muid temale seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid, lähtudes strateegilistes arengudokumentides ministeeriumi valitsemisala põhitegevuse kohta esitatud eesmärkidest. 3. peatükk M inisteeriumi juhtimine § 6 . Ministe r (1) Minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. (2) Minister: 1 ) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste ja teiste õigusaktide täitmise ning Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisalas, esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks ning annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tööst; 2 ) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise ja kaitsmise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 3 ) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ülesanne ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse; 4 ) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega antud valitsemisala asutus ele , ametnikele või töötajatele; 5 ) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 6 ) esindab riiki ministeeriumi valitsemisala piires kohtus tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning ministeeriumi piires halduskohtumenetluses ning võib anda volitusi riigi esindamiseks kohtus, sealhulgas lepingulisele esindajale ; 7 ) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisala asutus t e ülesannete täitmise üle ning teostab seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajaduse korra l paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesanded ministeeriumi kantslerile; 8 ) määrab ministeeriumi valitsemisalas oleva te valitsusasutus t e peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra; 9 ) teostab järelevalvet ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate tervishoiutöötajate, meditsiiniressursside käitlemise ja kaitseväeteenistuskõlblikkuse määramise üle; 10 ) nimetab seadusega ettenähtud korras ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse peadirektori ja ministeeriumi asekantsleri ning teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Välisluureameti peadirektori ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ; 11 ) nimetab kantsleri ettepanekul ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile ; 1 2 ) sõlmib ja lõpetab töölepingu ministeeriumi hallatava riigiasutuse juhiga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 1 3 ) nimetab seadusega ettenähtud korras ametisse ja vabastab ametist Kaitseväe peastaabi ülema, Kaitseväe juhataja asetäitja ja väeliigi ülema , teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning teeb Kaitseväe juhatajaga Vabariigi Valitsusele ühise ettepaneku Kaitseliidu ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 1 4 ) nimetab ametisse ja vabastab ametist või sõlmib ja lõpetab töölepingu ministeeriumi koosseisu kuuluva te , väljaspool struktuuriüksusi oleva te vahetult ministrile alluvate ametnike ja töötajatega ning määrab nende ülesanded; 1 5 ) kehtestab ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks või annab selleks volituse kantslerile, kehtestab ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks või volita b selleks valitsusasutuse juhti; 16 ) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused, määrab ministeeriumi valitsemisala asutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga ; 17 ) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ning vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu eraldatud vahendite ja muu välisabi sihipärase kasutamise üle ; 18 ) kinnitab riigieelarvest lähtudes ministeeriumi valitsemisala asutuste eelarved, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajaduse korra l teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks ; 19 ) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega ; 2 0 ) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 2 1 ) peab vähemalt kord aastas Riigikogus ettekande, milles annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest ja arengust ; 2 2 ) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisala asutustes ; 2 3 ) täidab muid talle õigusaktiga pandud või peaministri antud ülesandeid . § 7 . Ministri õigusaktid Minister annab ministeeriumi ja valitsemisala juhtimisel ning valitsemisala asutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi teenistusalastes ja üksikküsimustes. § 8 . Kantsler (1) Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. (2) Kantsler: 1) juhib asekantslerite ja talle vahetult alluvate ministeeriumi struktuuriüksuste ning ametnike ja töötajate tööd; 2) koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuse tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) määrab ministeeriumi töökorralduse ja kehtestab ministeeriumi tööd reguleerivad korrad ja reeglid, välja arvatud juhul , kui õigusaktiga on nende kehtestamine antud ministri pädevusse; 4) kehtestab ministeeriumi valitsemisalas keskselt korraldatud teenuste osutamiseks vajalikud korrad ja juhendid, välja arvatud juhul , kui õigusaktiga on nende kehtestamine antud ministri pädevusse; 5 ) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 6) tagab ministeeriumi valitsemisala puudutavate arengukavade, programmide ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise ning nende kooskõla omavahel ja teiste strateegiliste arengudokumentidega; 7) tagab ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise riigieelarve jaoks ning ettepanekute koostamise riigi eelarvestrateegia ja vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve jaoks; 8) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 9 ) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi ametniku, välja arvatud selle, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister, ning sõlmib ja lõpetab ministeeriumi töötajaga töölepingu, välja arvatud sellega, kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister; 10 ) kehtestab vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele ja struktuuriüksuse juhi ettepanekule enda poolt ametikohale nimetatava ametniku ametijuhendi ja vajaduse korral töötaja, kellega on sõlminud töölepingu, tööjuhendi või volitab ameti- ja tööjuhendi kehtestamise; 1 1 ) teeb ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute toimingute üle ; 1 2 ) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 1 3 ) korraldab riigivara k ä sutamist ministrilt saadud volituste piires ja kooskõlas r iigivaraseadusega ; 1 4 ) korraldab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires; 1 5 ) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ning esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires, sealhulgas rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel , ning võib samas piires volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid ; 1 6 ) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras; 17 ) saadab ministeeriumi ametniku, kelle on ametisse nimetanud, ja töötaja, kellega on sõlminud töölepingu, lähetusse või volitab lähetusse saatmise õiguse ; 18 ) kinnitab ministeeriumi ametniku, kelle on ametisse nimetanud, ja töötaja, kellega on sõlminud töölepingu, puhkuse ajakava või volitab puhkuse ajakava kinnitamise; 19 ) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri poolt antud ülesandeid. (3) Kantslerit asendab tema äraolekul ministri määratud asekantsler või osakonnajuhataja . Kantsleri asendamine vormistatakse ministri käskkirjaga. § 9 . Kantsleri käskkir jad ja korraldused (1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi ametniku ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks, struktuuriüksuse töö juhtimiseks ja koordineerimiseks, ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks ning ministeeriumi valitsemisala asutuse tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks. (2) Ministeeriumi asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab kantsler ministeeriumi asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisala asutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. § 1 0 . Asekantsler (1) Ministeeriumi koosseisus on kuni neli asekantsleri ametikohta . (2) Asekantsler : 1) juhib ministeeriumi s oma vastutusvaldkonda kuuluvate osakondade tööd ning koordineerib oma vastutusvaldkonnas ministeeriumi valitsemisala asutuste tööd ; 2) tagab oma vastutusvaldkonda kuuluvates küsimustes ministeeriumi osakondade ja ministeeriumi valitsemisala asutuste eesmärgipärase ja tõhusa juhtimise ning nende tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse; 3) esindab ministeeriumi oma vastutusvaldkonnas ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires; 4) koordineerib oma vastutusvaldkonna arengukavade, programmide ja õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist, tagab nende kooskõla teiste valdkondade strateegiliste arengudokumentidega ning avalikkuse ja huvirühmade teavitamise ja kaasamise; 5) koordineerib oma vastutusvaldkonnas Eesti seisukohtade kujundamist ja kaitsmist rahvusvahelises koostöös; 6) teeb kantslerile ettepanekuid riigi eelarvestrateegia, ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ning vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve koostamiseks; 7) käsutab ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid, vastutab oma pädevuse piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning välisabi sihipärase kasutamise eest ning annab ministrile ja kantslerile aru eelarvevahendite kasutamise kohta; 8) planeerib talle alluvate ametnike ja töötajate ning osakondade tööd, kontrollib ülesannete õigeaegset ja tulemuslikku täitmist ning annab nende töö kohta aru ministrile ja kantslerile; 9) teeb kantslerile ettepanekuid oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi osakondade struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja töökorralduse ning talle alluvate ametnike ja töötajate töö- või teenistussuhete alustamise ja lõpetamise, tasustamise, edutamise ning distsiplinaarkaristuste määramise või hoiatuste tegemise kohta; 10) teeb ministrile ja kantslerile ettepanekuid ning annab neile aru oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse kohta; 11) täidab muid talle õigusaktiga pandud või ministri või kantsleri antud ülesandeid . (3) Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. (4) Asekantsleri vastutus valdkonnad, täpsemad ülesanded ning asekantslerile alluvad osakonnad määratakse tema ametijuhendis. (5) Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri määratud osakonnajuhataja, viimase äraolekul osakonnajuhataja asetäitja . 4. peatükk M inisteeriumi struktuur § 1 1 . Ministeeriumi osakon na d ja nende põhiülesanded (1) O sakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Osakonna põhiülesanne on tagada §-s 5 sätestatud põhiülesannete täitmine ministeeriumi erinevates poliitikavaldkondades. ( 3 ) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised : 1 ) s trateegilise kommunikatsiooni osakond juhib ja koordineerib ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste kommunikatsioonitegevust, koordineerib kommunikatsioonialast koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) ja teiste riigiasutuste ning era- ja avalikõiguslike juriidiliste isikutega; 2) p oliitika planeerimise osakond analüüsib Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitilist seisundit, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas ohuhinnangu koostamist, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamist ning elluviimist, s ealhulgas Eesti osalust rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, ning koostööd mõttekodadega ; 3 ) NATO ja Euroopa Liidu osakond analüüsib NATO ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepol iitika arengut ja initsiatiive ning valmistab ette, koordineerib ja viib ellu ministeeriumi valitsemisala tegevust NATO ja Euroopa Liidu juures, sealhulgas rahvusvahelises küberjulgeolekualases suhtluses ; 4) rahvusvahelise koostöö osakond planeerib, korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala kahe- ja mitmepoolset ning regionaalset kaitsekoostööd (välja arvatud NATO ja Euroopa Liidu raames ning varustushangete alal) ja relvastuskontrolli valdkonda ning ministeeriumi välissuhtlemist ja protokollilist asjaajamist ; 5) riigikaitse planeerimise osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala strateegilist planeerimist ja eelarvega seotud protsesse, suunab hanke- ja taristupoliitikat, koordineerib kaitsealase välisrahastuse poliitikat ning korraldab Eesti osalemist NATO võimeplaneerimises ; 6 ) riigikaitseliste infosüsteemide osakond suunab ja koordineerib planeerimise, kaitsevalmiduse ning eelarvega seotud infosüsteemide arendamist, kujundab valitsemisala andmehalduse põhimõtteid ning toetab juhtimisinfo kättesaadavust; 7 ) innovatsiooni osakond toetab ja suunab valitsemisala teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, koordineerib valitsemisala küberkaitset, toetab ja suunab kaitsetööstuse arendamist, suunab ja koordineerib ruumilise planeerimise ja keskkonnakaitsega seotud tegevusi ; 8 ) k aitsevalmiduse osakond planeerib ja korraldab kaitse- ja kriisivalmidusealast tegevust valitsemisalas ning koordineerib vastavat koostööd teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega , kujundab Kaitseväe sõjaliste operatsioonide läbiviimise poliitikat ; 9 ) kaitsetahte arendamise osakond koordineerib ja arendab kaitsetahtealast tegevust valitsemisalas ning vastavat koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning teiste isikute ja asutustega , k orraldab ja koordineerib s õjaveteranidega seotud tegevust ; 10 ) õigusosakond nõustab ministeeriumi ja vajadusel ministeeriumi valitsemisala asutusi õigusküsimustes, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas õigusaktide koostamist ja kooskõlastamist, korraldab ministeeriumi õigushuvi esindamist ja rahvusvahelise õigusega seotud tegevust ministeeriumi valitsemisalas ; 11 ) dokumendihalduse osakond korraldab ministeeriumi dokumendihaldust ning selle koordineerimist ministeeriumi valitsemisalas ; 12 ) j ulgeoleku- ja haldusosakond korraldab ministeeriumi töökeskkonna haldamist ja turvalisuse tagamist ning suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas riigisaladuse ja salastatud välisteabe ning objektide kaitse alast koostööd . § 1 2 . Osakonna struktuur ja juhtimine (1) Osakonna pädevus, täpsemad ülesanded , alluvus ja struktuur määratakse osakonna põhimääruses , mille kehtestab minister . (2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood ja talitused, mille pädevus määratakse osakonna põhimääruse s . (3) Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab kantsleri ettepanekul ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister, välja arvatud juhul, kui ta on ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õiguse volitanud kantslerile. Osakonnajuhataja pädevus, ülesanded ja alluvus määratakse osakonna põhimääruses ja tema ameti - või töö juhendis. § 13 . Struktuuriüksuste välised teenistuskohad (1) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad vahetult ministrile, kantslerile või asekantslerile alluvad ameti- ja töökohad. (2) V ahetult ministrile alluva d ametnik ud ja töötaja d n imetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nende töölepingu minister . (3) Teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja töötajad nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu kantsler. (4) Vä ljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate ülesanded ja alluvus määratakse nende ameti - või töö juhendis. 5 . peatükk Komisjonid, nõukogud ja töörühmad § 14 . Komisjonid, nõukogud ja töörüh mad (1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid ) . (2) Kantsler võib ministeeriumi ja ministeeriumi v alitsemisala asutuse tegevuse koordin eerimiseks moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone . (3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesan nete täitmise tähtajad ning töökord . 6 . peatükk M inisteeriumi teenetemärgid § 1 5 . Ministeeriumi teenetemärgid (1) Ministeeriumi teenetemär gid on järgmised : 1) ministeeriumi teeneterist, mis jaguneb kolmeks klassiks (lisa 1 ); 2) ministeeriumi rinnamärk, mis jaguneb kaheks klassiks (lisa 2 ); 3) rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal, mis jaguneb kaheks liigiks (lisa 3 ); 4) riigikaitsjate toetaja tunnustus (lisa 4). (2) Ministeeriumi teeneterist või rinnamärk antakse ministeeriumi ametnikule või töötajale pikaajalise teenistuse eest või vääriliste teenete eest ministeeriumi ülesannete täitmisel või riigikaitse arengusse panustamisel või tulemusrikk a koostöö eest ministeeriumiga. (3) Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal antakse: 1) Kaitseväe juhataja ettepanekul Eesti Vabariigi kodanikule, kes on osalenud rahvusvahelises sõjalises operatsioonis või selle ettevalmistamisel vähemalt 30 päeva; 2) ministeeriumi teenetemärkide nõukogu ettepanekul välisriigi kodanikule silmapaistva panuse eest rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni või Eesti territooriumil toimuvasse rahvusvahelisse sõjalisse koostöösse või osutatud abi eest Kaitseväe üksusele. (4) Riigikaitsjate toetaja tunnustus antakse juriidilisele isikule või asutusele, kes toetab reservväelaste osalemist õppekogunemistel või riigikaitsjaid muul viisil , panustades seeläbi Eesti riigikaitsesse laiemalt ning olles eeskujuks ka teistele organisatsioonidele. (5) Ministeeriumi teenetemärgi andmise otsustab selle jaoks moodustatud teenetemärkide nõukogu ja otsuse kinnitab minister. Ministril on õigus anda tee netemärk erandina ilma vastava nõukogu otsuseta. 7 . peatükk Rakendussätted § 1 6 . M ääruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004 . a määrus nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. Lisa 1 Ministeeriumi teeneteristi etalonkujutised Lisa 2 Ministeeriumi rinnamärgi etalonkujutised Lisa 3 Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medali etalonkujutised Lisa 4 Riigikaitsjate toetaja tunnustuse etalonkujutised 08.05.2023 Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitsemini steeriumi põhimäärus“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse Kaitseministeeriumi (edaspidi ka ministeerium ) põhimääruse uus terviktekst. Senine ministeeriumi põhimäärus on kehtestatud 2004. aastal. Määrust on korduvalt muudetud, mistõttu on see muutunud ebaülevaatlikuks. Samuti on kehtiv määrus liiga üksikasjalik ega vasta vormilt määruse le kehtivatele nõuetele. Neid asjaolusid arvestades on selguse huvides mõistlikum luua uus terviktekst, kui muuta taaskord olemasolevat põhimäärust. Põhimääruse muutmise üks oluline eesmärk on tagada ministeeriumi korrastatum ja selgem struktuur, kus on piisav paindlikkus ministeeriumi põhiülesannete täitmise korraldamiseks. See loob organisatsioonilise eelduse ministeerimi põhiülesannete tulemuslikumaks täitmiseks. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on uues põhimääruses kirjeldatud ministeeriumi juhtimist üldsõnalisemalt , sest kehtiv põhimäärus on selles osas üle reguleeritud. Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Ministeeriumi põhimäärus määrab ministeeriumi vastutusvaldkonnad ja loob aluse ministeeriumi töö korraldamiseks. Eelnõu ettevalmistamisel vaadati üle ministeeriumi juhtimismudel, struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded ning korrastati neid organisatsiooni edasise arengu huvidest lähtudes. Põhimääruses tehtavate muudatuste eesmärk on par a ndada ministeeriumi juhtimist, mille tulemusena oodatakse tõhususe kasvu. 1.2. Eelnõu ettevalmist aja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi auditijuht Karin Karpa ( [email protected] ), õigus osakonna õigusteeninduse valdkonna juht Ele-Liis Jõgi ( [email protected] ) ja õigusloome nõunik Liina Martinson ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit ( [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva seaduse ega määruse eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euro opa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ülesehitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud sätetest ning põhimäärus on jaotatud seitsmesse peatükki: 1. peatükk „Üldsätted“ – määrab ministeeriumi täieliku nime, asukoha ja tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nime; 2. peatükk „Ministeeriumi valitsemisala ja põhiülesanded“ – määrab ministeeriumi tegevusvaldkonna ja ülesanded; 3. peatükk „Ministeeriumi juhtimine“ – määrab ministeeriumi juhtimise korralduse ning juhtide õigused ja kohustused; 4. peatükk „Ministeeriumi struktuur“ – määrab ministeeriumi struktuuri ja struktuuriüksuste põhiülesanded; 5. peatükk „Komisjonid, nõukogud ja töörühmad“ – määrab muud ministeeriumi tegevuse korraldamiseks olulised sätted; 6. peatükk „ Ministeeriumi teenetemärgid“ – määrab ministeeriumi teenet e märgid ning nende andmise korra; 7 . peatükk „Rakendussätted“ – määrab rakenduslikud sätted. 1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahvis 1 sätestatakse, et Kaitseministeerium on valitsusasutus, kes on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees. Ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisala piires, esindades oma ülesannete täitmisel riiki. Paragrahvis 2 määratakse ministeeriumi asukoht, milleks on Ta llinn . Lisaks nähakse põhimääruses ette, et ministeeriumi struktuuriüksused võivad paikneda ka teistes kohaliku omavalitsuse üksustes. Sellisel juhul määratakse struktuuriüksuse asukoht struktuuriüksuse põhimääruses. Paragrahvis 3 kirjeldatakse ministeeriumi pitsatit. Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõikest 2 tulenevalt on ministeeriumil väikese riigivapiga pitsat, mille täpsemad nõuded määravad riigivapi seaduse § 14 lõiked 1 ja 2. Eelnõu ei kehtesta seadusega võrreldes uusi nõudeid, vaid sätes tab, et ministeerium kasutab riigi sümbolina oma nimetuse ja väikese riigivapiga pitsatit ning annab selle detailse kirjelduse. 2. peatükk „Ministeeriumi valitsemisala ja põhiülesanded“ Paragrahvis 4 kirjeldatakse ministeeriumi valitsemisala, mille määratlus vastab Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 60 toodule. Ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine, kaitseväeteenistuse korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine ning nende tegevuse kontrollimine, kaitsetööstuse arendamine, õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse ning merereostustõrjega seotud tegevuste korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Ministeeriumi põhiülesanded sisuliselt ei muutu. Samas on põhiülesannete kirjeldust ajakohastatud, ühtlustatud ja üldistatud. Eelnevast lähtuvalt on ministeeriumi valitsemisalas ka Kaitsevägi, Kaitseliit, Välisluureamet, Kaitseressursside Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseministeeriumi hallatavad riigiasutused. Paragrahvis 5 sätestatakse ministeeriumi põhiülesanded , mis lähtuvad Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõikes 1 sätestatud Kaitseministeeriumi valitsemisala kirjeldusest. Ministeeriumi põhiülesanded sisuliselt ei muutu. Samas on põhiülesannete kirjeldust ajakohastatud, ühtlustatud ja üldistatud. Ministeeriumi põhiülesanne on poliitika kujundamine ja elluviimine temale antud pädevuse piires ning selleks korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas. Samuti sätestatakse, et m inisteerium lähtub oma ülesannete täitmisel strateegilistes arengudokumentides esitatud ministeeriumi valitsemisala põhitegevuse eesmärkidest. 3. peatükk „Ministeeriumi juhtimine“ Paragrahvis 6 määratakse ministri pädevus ja ülesanded ministeeriumi juhtimisel. Minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. Ministri ülesandeid on eelnõus võrreldes kehtiva põhimäärusega korrastatud ja täpsustatud. Ministri ülesanded olemuslikult sellega ei muutu. Enam ik eelnõus toodud ministri ülesannetest tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest. Paragrahvis 7 reguleeritakse ministri õigusaktidega seonduvat. Kuigi ministri määruste andmise pädevus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 51 ja ministri käskkirjade andmise pädevus §-s 52 on oluline seda ka ministeeriumi põhimääruses üle korrata, sest eelkõige üksikaktide puhul on mõistlikum alusena viidata põhimäärusele . K una aktide andmine on üks osa juhtimisest, siis on loogiline seda siin tervikuna käsitleda , muuhulgas aktide andmise aluste nimetamise kaudu. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on välja jäetud tarbetu l ause, et m äärusi võib anda elektrooniliselt. Paragrahvis 8 määratakse kantsleri pädevus ja ülesanded ministeeriumi juhtimisel. Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. Kantsleri ülesandeid on eelnõus võrreldes kehtiva põhimäärusega korrastatud ja täpsustatud. Eelnõus on välja toodud kantsleri olulisemad ülesanded, kantsleri ülesanded olemuslikult eelnõuga ei muutu. Enam ik eelnõus toodud kantsleri ülesannetest tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 55 lõikest 1 1 tulenevalt on eelnõus ka määratud, et kantsleri äraolekul asendab teda ministri määratud asekantsler või osakonnajuhataja. Paragrahvis 9 reguleeritakse kantsleri käskkirjade ja korralduste ga seonduvat. Kuigi kantsleri käskkirjade andmise pädevus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 54, on mõistlik seda ministeeriumi põhimääruse §-s 9 üle korrata analoogselt ministri aktidega. Paragrahvis 10 määratakse asekantsleri pädevus ja ülesanded oma vastutusvaldkonna juhtimisel. Ministeeriumi koosseisus on kuni neli asekantsleri ametikohta . Kehtivas põhimääruses on sätestatud konkreetse valdkonnaga seotud asekantslerid. M inisteeriumi põhimääruse tasandil sellest loobutakse ja nähakse ette paindlikkus ministeeriumi pädevuses olevate poliitikavaldkondade korraldamisel. Asekantsler juhib tema vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi osakondade tööd ning koordineerib oma vastutusvaldkonnas ministeeriumi valitsemisala asutuste tööd. Asekantsleri ülesandeid on eelnõus võrreldes kehtiva põhimäärusega korrastatud ja täpsustatud. Eelnõus on välja toodud asekantsleri olulisemad ülesanded, tema ülesanded eelnõuga olemuslikult ei muutu. Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. Asekantslerite vastutusvaldkonnad, täpsemad ülesanded ja alluvus määratakse nende ametijuhendites. Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri määratud osakonnajuhataja, viimase äraolekul osakonnajuhataja asetäitja. 4. pea tükk „ Ministeeriumi struktuur “ Paragrahvis 11 kirjeldatakse ministeeriumi osakonda kui ministeeriumi peamist struktuuriüksust, mille kaudu tagatakse ministeeriumi põhiülesannete täitmine. Tuuakse välja ministeeriumi struktuuriüksuste nimetused ja kirjeldatakse iga osakonna põhiülesandeid. Osakondade ülesandeid on võrreldes kehtiva põhimäärusega korrastatud ja täpsustatud. Uusi osakondi lisatud ei ole ning endiselt on ministeeriumis 12 osakonda. Paragrahvis 12 määratakse o sakonna struktuur ja juhtimine . Sarnaselt kehtiva põhimäärusega määratakse o sakonna pädevus, täpsemad ülesanded, alluvus ja struktuur ministri kehtestatud osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood ja talitused, mille pädevus määratakse osakonna põhimääruses. O sakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab kantsleri ettepanekul ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister, välja arvatud juhul, kui ta on ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õiguse volitanud kantslerile. Võrreldes kehtiva põhimäärusega ei sõnastata osakonnajuhataja ülesandeid details elt, vaid sätestatakse, et o sakonnajuhataja pädevus, ülesanded ja alluvus määratakse osakonna põhimääruses ja tema ameti- või tööjuhendis. Paragrahvis 13 kirjeldatakse struktuuriüksuste väliseid teenistuskohti . Kehtivas põhimääruses sätestatakse, et ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud on ministri nõunikud ja ministeeriumi nõunikud. Eelnõuga sõnastatakse, et m inisteeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad vahetult ministrile, kantslerile või asekantslerile alluvad ameti- ja töökohad. Täpsustatakse, et vahetult ministrile alluvad ametnikud ja töötajad nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nende ga töölepingu minister ning teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja töötajad nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu kantsler. Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate ülesanded ja alluvus määratakse nende ameti- või tööjuhendis. 5. peatükk „Komisjonid, nõukogud ja töörühmad“ Paragrahvis 14 reguleeritakse ministri ja kantsleri poolt komisjonide, nõuko gude ja töörühmade moodustamist. Võrreldes kehtiva põhimäärusega ei reguleerita eelnõus komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamist details elt , vaid üksnes sätestatakse, et m inister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning k antsler võib ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuse tegevuse koordineerimiseks moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone. Selline õigus on ministril ja kantsleril ka kehtiva põhimääruse kohaselt . Komisjonid moodustatakse vastavalt ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesan nete täitmise tähtajad ning töökord. 6. peatükk „Ministeeriumi teenetemärgid“ Paragrahvis 15 reguleeritakse ministri teenetemärkidega seonduvat. Võrreldes kehtiva põhimäärusega lisandub riigikaitsjate toetaja tunnustus, mis antakse juriidilisele isikule või asutusele silmapaistva panuse eest toetada reservväelase osalemist õppekogunemisel, seal hulgas lisaõppekogunemisel . Samuti panuse eest, millega toetab riigikaitsjaid muul viisil, näiteks võib minister tunnustada juriidilisi isikuid, kus ei tööta ühtegi reservväelast, kuid mis on pikaajaliselt toetanud riigikaitsjaid erinevate teenuste või toodete pakkumisel soodushinnaga. Lisaks täpsustatakse, et teene temärgi andmise otsustab selleks moodustatud teenetemärk i de nõukogu. See tähendab, et riigikaitsjate toetaja tunnustuse andmiseks moodustatakse eraldiseseisev teenetemärgi andmise nõukogu. 7. peatükk „Rakendussätted“ Paragrahviga 16 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrus ega nr 151 kehtestatud Kaitse ministeeriumi senine põhimäärus. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide riigiasutuste ülesehitust ega nende tegevuste korraldamist . S ee on liikmesriigi ainupädevuses. 4 . Määruse mõjud Põhimääruse tekst ajakohastatakse tervikuna. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on seal suurendatud üldistatuse astet, sh ministeeriumi juhtimise kohta, ning nähakse ette paindlikkust. See loob organisatsioonilise eelduse ministeeriumi juhtimise ja põhiülesannete otstarbekamaks täitmisek s, võimaldades seeläbi tõhusamat juhtimist ja koostööd. Määrusel puudub oluline demograafiline ja muu sotsiaalne mõju. Samuti puudub märkimisväärne mõju riigi julgeolekule, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5 . M ääruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tegemist on kehtiva põhimääruse kaasajastamisega, mis kulutusi eelarvele kaasa ei too. 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna eelnõu sätete jõustumi seks ei ole vaja täiendavat üleminekuaega. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Riigikantse leile. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu e-kirja teel märkusteta. Riigikantselei kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse … mai 2023. a määruse nr „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ Lisa 2 MINISTEERIUMI RINNAMÄRGI ETALONKUJUTISED K uldrinnamärk H õberinnamärk Sinine värv on PANTONE värvitabeli järgi 285 C. Vabariigi Valitsuse … mai 2023. a määruse nr „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ Lisa 3 RAHVUSVAHELISTES SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALENU MEDALI ETALONKUJUTISED Medali I liik Esikülg Tagakülg Heledam sinine värv on PANTONE värvitabeli järgi 298 C, tumedam sinine värv 280 C. Medali II liik Esikülg Tagakülg Heledam sinine värv on PANTONE värvitabeli järgi 298 C, tumedam sinine värv 280 C. Vabariigi Valitsuse … mai 2023. a määruse nr „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ Lisa 4 center -394970 Vabariigi Valitsuse … mai 2023. a määruse nr „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ Lisa 1 MINISTEERIUMI TEENETERISTI ETALONKUJUTISED Teeneteristi I klass Esikülg Tagakülg Sinine värv on PANTONE värvitabeli järgi 285 C. Teeneteristi II klass Esikülg Tagakülg Sinine värv on PANTONE värvitabeli järgi 285 C. Teeneteristi III klass Esikülg Tagakülg Sinine värv on PANTONE värvitabeli järgi 285 C.