Sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus põhikirja muudatuste heakskiitmine ja nõukogu liikmetele tasu määramine

. KÄSKKIRI 16. mai 2023 nr 71 Sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus põhikirja muudatuste heakskiitmine ja nõukogu liikmetele tasu määramine Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg 1 ja 3 ning sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) põhikirja p 1.2, 4.3 ja 8.1 alusel ning võttes arvesse rahandusministri 16.11.2017 määrust nr 87 "Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad": 1. Kiidan RKK asutaja esindajana heaks RKK põhikirja muudatused (lisatud), mille on RKK nõukogu heaks kiitnud 12.04.2023. 2. Põhikirja muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2023. a. 3. Määran alates 1. maist 2023 nõukogu esimehele tasu 350 eurot kuus ja nõukogu liimetele tasu 175 eurot kuus. 3. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, kaitsepoliitika asekantslerile, RKK nõukogule ja juhatusele ning õigusosakonnale. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister Markko Lepikult Juhtkond  SA RAHVUSVAHELISE KAITSEUURINGUTE KESKUSE PÕHIKIRI ÜLDSÄTTED Sihtasutuse nimi on Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (edaspidi Sihtasutus). Sihtasutuse nime tõlge inglise keeles on International Centre for Defence and Security . Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Kaitseministeerium. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi seadused ja muud õigusaktid ning käesolev põhikiri. Sihtasutus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Sihtasutuse asutajad ei vastuta Sihtasutuse kohustuste täitmise eest. Sihtasutus ei vastuta asutajate kohustuste täitmise eest. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED Sihtasutuse eesmärk on ideede genereerimine, ekspertiisi kogumine, tootmine ja levitamine ning arutelude algatamine Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti jaoks olulistes välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alastes küsimustes. Sihtasutus toetab oma põhiülesannete täitmisega Eesti välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika kujundamist, toetudes Eesti julgeolekupoliitika alustele ja Riigikaitse arengukavale. Selle eesmärgi saavutamiseks on sihtasutuse põhiülesanded: ühtse infovälja kujundamine ametkondade, valitsusväliste organisatsioonide, ülikoolide ning meedia vahel, et hõlbustada Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika kujundamist; Eesti ja teiste riikide välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika ning rahvusvaheliste organisatsioonide uurimine ja analüüsimine, samuti selleks rahaliste ja varaliste vahendite kogumine ja eraldamine; uuringute ja analüüside läbiviimine, tulemuste avalikustamine ja tutvustamine; rahvusvaheliste välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alaste avalike loengute, seminaride, konverentside ja kursuste korraldamine; Eesti ja rahvusvahelise välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alase debati algatamine ning selles osalemine; välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitikat käsitleva ajakirja väljaandmine. Sihtasutus arendab kahe- ja mitmepoolset koostööd välisriikide organisatsioonidega, kelle eesmärgid ja tegevus sarnanevad Sihtasutuse eesmärkidega. Sihtasutus on sõltumatu mõttekoda. Sihtasutuses riigi asutajaõiguste teostamise eesmärk on Eesti jaoks olulise välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitise ekspertiisi kogumine, tootmine ja levitamine, mis toetavad antud valdkondades poliitika kujundamisprotsessi. JUHTIMINE Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; kellel on ärikeeld; kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Põhikirja alapunktides 3.2.1- 3.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 3.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. NÕUKOGU Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogul on kuus kuni üheksa liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu ja isikud määrab kaitseminister, lähtudes Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Kaitseminister nimetab nõukogusse Välisministeeriumi rahaeraldisega proportsionaalse osa välisministri määratud liikmeid. Nõukogu liikmetele määrab tasu asutaja õiguste teostaja . Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. N õukogu esimehele võib määrata suurem a tasu. Nõukogu liik mete le tasu määramisel juhindutakse muuhulgas järgnevast: Nõukogu liikmetele (sealhulgas nõukogu esimehele) tasu määramisel lähtub asutajaõiguste teostaja riigivaraseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud valdkonna ee st vastutava ministri määrusest; nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; n õukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses; kui nõukogu esimees ei täida ilma mõjuva põhjuseta põhikirja punktis 4.11 toodud kohustusi, võib asutaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodil, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud; Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kuni neli aastat. Kaitseministril on õigus nõukogu liige igal ajal, sõltum ata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest kaitseministrile. Nõukogu liikme õigused ja kohustused lõpevad õigusaktidega reguleeritud korras. Nõukogu pädevuses on: Sihtasutuse põhikirja muutmine; Sihtasutuse juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemine ja tagasikutsumine; juhatuse liikme(tele) makstava tasu ja maksmise korra määramine; hiljemalt majandusaasta alguseks aastaeelarve, tegevusplaani ja sihtasutuse tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine; Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine; Sihtasutuse igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava ja Sihtasutuse eelarve koostamisel aluseks oleva finantsplaani kinnitamine; juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige kapitalirendilepingute sõlmimiseks või laenude võtmiseks; Sihtasutuse audiitorite arvu ja volituste kestuse määramine, audiitori nimetamine, tagasikutsumine ja audiitori tasustamise korra määramine; Sihtasutuse ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine kooskõlastatult kaitseministriga; Sihtasutuse tegevuse kohta hinnangu andmine hiljemalt ühe kuu jooksul arvates Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamisest; nõukogu töökorra kehtestamine; laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine; . krediidi – või finantseerimisasutusega hoiulepingute sõlmimine ja vajadusel Sihtasutuse rahaliste vahendite paigutamine finantsvarasse. Lisaks punktis 3.2. nimetatule, ei või nõukogu liikmeks olla juhatuse liige ega audiitor. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku 49 või 49 1 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi asutatud sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ega ole Sihtasutuse kaasasutaja; on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole Sihtasutuse kaasasutaja; omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole Sihtasutuse kaasasutaja; on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Sihtasutuse kaasasutaja; omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. Nõukogu liige on kohustatud kaitseministrit teavitama sihtasutuse kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või olulist tähtsust ja tagajärgi omavaid tehinguid ning esitama informatsiooni oma tegevusest nõukogu liikmena kaitseministri soovitud vormis ja tähtaegadeks, samuti muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest nõukogu liikmele sätestatud nõuetele. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme. Nõukogu esimees on kohustatud esitama kaitseministrile ja rahandusministrile: nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 4.12 Nõukogu koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku kutsub kirjaliku või elektroonilise teatega kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Nõukogu koosolek toimub Eestis, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud teisiti. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võtab nõukogu koosolekust osa isiklikult. Nõukogu liige loetakse koosolekust osavõtjaks, kui tal on võimalik koosolekul arutatut kuulda telefoni või muu hetkesidevahendi abil ning avaldada nõukogu teistele liikmetele oma seisukohta. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu koosolekud protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud muudes õigusaktides sätestatud nõudeid. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu võib teha otsuse, ilma füüsilist koosolekut kokku kutsumata, elektroonilise hääletamise kaudu, kui selle poolt hääletavad elektrooniliselt kõik nõukogu liikmetest. Otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata korraldab nõukogu esimees. Elektroonilisel teel ei võeta vastu otsuseid põhikirja muutmiseks. Elektrooniline hääletus protokollitakse sarnaselt nõukogu füüsiliselt kokku kutsutud koosoleku hääletusele. Nõukogul on õigus tutvuda Sihtasutuse kõigi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele ja põhikirjale. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. JUHATUS Juhatus esindab ja juhib Sihtasutust. Juhatusel on üks kuni kolm liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei või olla nõukogu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Lisaks punktis 3.2. nimetatule, ei või juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda Sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituste tähtaeg määratakse kindlaks juhatuse liikme määramisel. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikmel on õigus tagasi astuda, teatades sellest nõukogule ette vähemalt 30 kalendripäeva. Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatuse liikmed vastutavad õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liige peab omama tööülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi, arvestades juriidilise isiku tegevus- ning finantsvaldkonda. Juhatuse liige peab olema võimeline tegutsema temalt oodatava lojaalsuse ja hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes Sihtasutuse eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui asutaja huvide tõhus kaitse. Juhatus peab andma nõukogule vajalikku teavet juhtimise kohta. Juhatus peab esitama nõukogule kord nelja kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teavitama nõukogu viivitamatult Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 5.9 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks äriühingu või sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. Juhatuse esimees võib esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes. Teised juhatuse liikmed võivad Sihtasutust esindada ainult ühiselt. Kui juhatusel on alla kolme liikme, võib esindada Sihtasutust juhatuse iga liige välja arvatud juhul, kui nõukogu on otsustanud teisiti. Juhatus muuhulgas: korraldab Sihtasutuse igapäevast tegevust; sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid; korraldab Sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raa matupidamise seadusele; on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise; valmistab ette Sihtasutuse tegevuskava projekti; koostab Sihtasutuse majandusaasta aruande; esitab kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates registrile kinnitatud majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne kinnitatakse ja esitatakse registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab Sihtasutus majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. Majandusaasta aruandega koos esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks; koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, sama seaduse §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. AUDIITOR JA ARUANDLUS Audiitori määrab ja kutsub tagasi nõukogu. Audiitori nimetamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audiitorite nimekirjaga esitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale. Audiitori võib määrata ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Audiitori volituste kestuse ja tasustamise korra määrab nõukogu. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile uue audiitori nime viie päeva jooksul. Juhatus korraldab Sihtasutuse raamatupidamist ja koostab majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kaitseminister kujundab pärast Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta. Seisukohad esitatakse Rahandusministeeriumile Sihtasutuse kohta hiljemalt iga aasta 10. mail ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kaitseministriga. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Kaitseministril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks Kaitseministeeriumi struktuuriüksust. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel: majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. Sihtasutus esitab kaitseministrile punktis 5.14.7 nimetatud aruanded ja ülevaated samal ajal Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitamisega. Kaitseminister tagab, et Sihtasutuse nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus avaldatakse Kaitseministeeriumi ja Sihtasutuse veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. SIHTASUTUSE VARA Sihtasutuse tööks ja eesmärkide elluviimiseks vajalikud vahendid taotletakse riigivara valitsejatelt, Eesti Vabariigi riigieelarvest ja programmidest, koostööprogrammidest teiste riikide vastavate uurimisasutustega, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute sihtotstarbelistest eraldistest ja annetustest ning muudest allikatest. Sihtasutus kavandab oma majandustegevuse riigieelarve seaduse mõttes keskvalitsuse juriidilise isikuna. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus hindab Sihtasutusele üleantava vara ning teeb vajalikud tehingud ja toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse. Juhatus teavitab nõukogu viivitamatult raha ja mitterahaliste vahendite Sihtasutusele üleandmisest. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või Sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara. Sihtasutus ei võta vastu vara üleandjalt, kelle tegevus on vastuolus Sihtasutuse eesmärkidega. Sihtasutus kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse kehtiva seadusega sätestatud korra kohaselt. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kaitseministri otsuse alusel. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud Sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Sihtasutus ei või anda laenu ja tagada kolmandate isikute kohustusi . Sihtasutus võib sõlmida krediidi – või finantseerimisasutusega hoiulepinguid ja paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. PÕHIKIRJA MUUTMINE Põhikirja muutmiseks on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete ja kaitseministri heakskiit. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb Sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus kaitseministri, nõukogu või huvitatud isiku nõudel. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta. Kaitseminister võib otsustada Sihtasutuse lõpetamise. Nõukogu võib otsustada Sihtasutuse lõpetamise üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige Sihtasutuse eesmärgi saavutamisel või Sihtasutuse tegevuseks vajalike varaliste vahendite lõppemisel. Sihtasutuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed. Nõukogu teavitab kirjalikult kaitseministrit Sihtasutuse lõpetamist otsustava nõukogu koosoleku kokkukutsumisest. Sihtasutuse vabatahtlikul lõpetamisel määrab likvideerijad nõukogu. Sihtasutuse likvideerimisel allesjäänud vara läheb üle riigile.