.
Siseministeerium 11.05.2023 nr 5-3/23/1752
Välisluureamet
Kaitsevägi
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri 11. detsembri 2014. a määruse nr 29 „Sõjaväerelva,
lahingutehnika, lahingumoona ning kaitseotstarbelise erivarustuse väljaveo ja sisseveo ning
riigipiiri ületava sõjaväerelva ja laskemoona käitlemise ja üleandmise kord“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisa: 20230504_A_KVO_sõjaväerelvad_SK.docx
20230504_A_KVO_sõjaväerelvad_EN.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 17 .04.2023 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 11. detsembri 2014. a määruse nr 29 „Sõjaväerelva, lahingutehnika, lahingumoona ning kaitseotstarbelise erivarustuse väljaveo ja sisseveo ning riigipiiri ületava sõjaväerelva ja laskemoona käitlemise ja üleandmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse strateegilise kauba seaduse § 1 lõike 3 alusel. Kaitseministri 11. detsembri 2014. a määruses nr 29 „ Sõjaväerelva, lahingutehnika, lahingumoona ning kaitseotstarbelise erivarustuse väljaveo ja sisseveo ning riigipiiri ületava sõjaväerelva ja laskemoona käitlemise ja üleandmise kord“ tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 1 jär gmises sõnastuses: „(5 1 ) Käesoleva määruse § 4 lõikes 8 nimetatud eriloa taotlemisel Euroopa Liidu või PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõudude liikmete relvadele, sidevahenditele, öövaatlusseadmetele ja sõidukitele, millega isikko osseis liigub, ei pea eriloa taotluses esitama relvanumbrit, seerianumbrit ega muud registreerimisnumbrit.“; paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse arv „2“ arvuga „6“. Hanno Pevkur Kaitseminister Kusti Salm Kantsler
17.04.2023 Kaitseministri määruse „Kaitseministri 11. detsembri 2014. a määruse nr 29 „ Sõjaväerelva, lahingutehnika, lahingumoona ning kaitseotstarbelise erivarustuse väljaveo ja sisseveo ning riigipiiri ületava sõjaväerelva ja laskemoona käitlemise ja üleandmise kord““ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse kaitsemi nistri 11. detsembri 2014. a määruse nr 29 „Sõjaväerelva, lahingutehnika, lahingumoona ning kaitseotstarbelise erivarustuse väljaveo ja sisseveo ning riigipiiri ületava sõjaväerelva ja laskemoona käitlemise ja üleandmise kord“ (edaspidi määrus nr 29 ) redak tsiooni RT I, 13.07.2018, 14 . Eelnõu eesmärk on lihtsustada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) relvajõudude liikmete liikumist, et isikkoosseis koos relvade, sidevahendite, öövaatlusseadmete ja sõidukitega saaks lii kuda võimalikult kiirelt ja lihtsustatud korras korduva sisse- ja väljaveo eriloa (edaspidi korduv eriluba ) alusel. Korduv eriluba suurendab sõjalise liikuvuse kiirust ja toetab üksuste operatiivsust ning aitab ühtlasi vähendada bürokraatiat, võimaldades samal ajal säilitada nii olukorrateadlikkus kui reageerimisvõimalused. Korduva eriloa alusel liikumisel jääb Euroopa Liidu ja NATO liikmeriikidel teavitamise kohustus enne eeldatavat piiriületust endiselt kohustuslikuks ja alati on võimalik korduv eriluba kehtetuks tunnistada või ühekordset sisenemist mitte lubada. 16. novembril 2021 jõustus tehniline kokkulepe „Euroopa piiriülese maismaaliikumise kord“ (edaspidi CBMP SURFACE TA ) , mille osapool on ka Eesti Kaitseministeerium. Antud kokkulepe kohustab liitunud riike võimaldama mitmekordse loa väljastamist vastastikusel põhimõttel (taotluse alusel). Lisaks on Kaitseministeerium sõlminud Euroopa Kaitseagentuuriga (European Defence Agency, EDA) 16.11.2021 tehnilise kokkuleppe „Piiriülese õhus liikumise pr otseduurid Euroopas“, mis käsitleb õhutranspordi korraldamise üldisi põhimõtteid. Lisaks tehakse eelnõuga tehniline muudatus ning parandatakse määruses nr 29 viide relvaseaduse §-s 2 olevale volitusnormile. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumist Aulike Pikkor (
[email protected] ). Eelnõule tegi normitehnilise kontrolli Liina Martinson (
[email protected] ). Eelnõu on keeleliselt toimet anud Anu Rooseniit (
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse nr 29 § 2 uue lõikega 5 1 . Üldjuhul antakse eriluba ühekordseks kasutamiseks – sõjaväelise kauba üheks sisse- ja väljaveoks. Tulenevalt märkimisväärselt halvenenud rahvusvahelisest julgeolekukeskkonnast peab Eesti tervikuna tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks, mistõttu võib suureneda vajadus taotleda eriluba korduvaks riigipiiri ületamiseks, mis lihtsustab liitlaste konvoide piiriülest liikumist. Varustuse hulka, millele korduv eriluba väljastatakse, kuuluvad relvad, sidevahendid, öövaatlusseadmed ja sõidukid, millega isikkoosseis liig ub. Lisaks Euroopa Liidu riikidele on mõistlik laiendada korduva eriloa taotlemise võimalust ka NATO liikmesriikide relvajõudude liikmetele, kes on meie peamised liitlased ning rahvusvahelistel sõjalistel õppustel ja ühistes kaitseprojektides osalejad. Korduva eriloa puhul on välisriigi relvajõudude üksusel keeruline pikalt ette esitada relvanumbreid, seerianumbreid või registreerimisnumbreid, sõidukite puhul registreerimisnumbreid, mistõttu ei ole edaspidi enam kohustust esitada eelnimetatud andmeid ko rduva eriloa taotlemise korral. Praegu kehtiva määruse § 2 lõige 5 võimaldab samuti välisriigi relvajõudude üksusel jätta taotluses esitamata relvanumber, seerianumber või muu registreerimisnumber selle puudumisel, tehes sellekohase märke taotluses esitatu d andmete juurde. Säte puudutab aga üksnes olukorda, kus vastavad numbrid ei ole teada. Suurõppuste raames on aga ette tulnud olukordi, kus viimase hetkeni ei tea taotlust esitav välisriigi relvajõudude esindaja, millised on relvade ja sõidukite numbrid, s est inimesed vahetuvad (jäädakse haigeks, asendatakse uue relvajõudude liikmega jne). Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat ning selle asemel, et andmeid järjepidevalt muutuvate asjaolude tõttu muuta, võivad välisriigi relvajõud esitada edaspidi vai d sõjaväelise kauba nimetuse, mudeli, kaliibri ja koguse (näiteks: Eestisse saabub 300-liikmeline üksus, 300 relvaga, nt (automaatrelv SA80, kaliiber 5,56 – 300 tk)). Välisriigi relvajõud, kes hakkavad Eesti Vabariiki saabudes kasutama korduvat eriluba , on tulenevalt CBMP SURFACE TA nõuetest kohustatud enne eeldatavat piiriületust teavitama vähemalt kaks tööpäeva ette Kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse liikumise koordineerimise keskust. Korduva eriloa väljastaja võib loa ilma põhje ndamata kehtetuks tunnistada või nõuda välisriigi relvajõudude esindajalt täpsustavaid andmeid piiriületuse ja relvajõudude liikmete varustuse kohta. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse nr 29 § 10 lõiget 1, milles asendatakse viide relvaseaduse § 3 lõ ikele 2 viitega relvaseaduse § 3 lõikele 6. Tegemist on tehnilise muudatusega, sest sõjaväerelvade käitlemist käsitlev kaitseministri määrus kehtestatakse relvaseaduse § 3 lõike 6, mitte lõike 2 alusel. Viimases on sätestatud ametirelvade jagunemine. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõul ei ole mõju majandusele, regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale ega sotsiaalseid mõjusid. Eelnõukohaste muudatuste jõustumine omab positiivset mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning arvestab CBMP SURFACE TA sätetega, mille eesmärk on kiirendada ja lihtsustada piiriülest sõjaväelist liikumist ma ismaal vastastikusel põhimõttel. See tähendab, et kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel on ühtlustatud sõjaväelise piiriülese liikumise nõuded ja tähtajad ning taotlustes ja korduvate lubade puhul teavitustes esitatavate andmete nõuded. Mida sarnasem on l iikmesriikide piiriülese liikumise protsess, seda kiiremini on võimalik liitlasüksustel riikide vahel liikuda. Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi üksustele kuuluvatele relvadele, sidevahenditele, öövaatlusseadmetele ja sõidukitele, millega isikkoosseis liigub, korduva eriloa andmisega lihtsustatakse riigisiseseid sõjaväelise liikumise protseduure, mis on oluline muutunud rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. Kuigi korduvat eriluba on võimalik taotleda kehtiva määruse § 4 lõike 8 alusel ka praegu ning § 2 lõike 5 alusel on võimalus jätta eriloas märkimata relvanumbrid, seerianumbrid ja registreerimisnumbrid (juhul kui need puuduvad), kasutatakse seda praktikas siiski harva. Kui lihtsustub korduva eriloa taotlemisel andmete esitamise kord, suureneb eel datavasti ka välisriigi relvajõudude poolt korduva eriloa taotlemine. Muudatuse tulemusel väheneb bürokraatia ning suureneb liitlaste liikumise kiirus. Eelnõu punktiga 2 tagatakse kooskõla relvaseadusega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, v ajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Riigile ei too määruse rakendamine kaasa lisakulusid. Kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve ja Kaitseministeeriumi vali tsemisala ja tema asutuste ning Kaitseliidu eelarve piiresse. Määruse rakendamisel ei teki tulu riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatuste jõustumine ei eelda aeganõudvaid ümberkorraldusi riigiasutuste tegevuses. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Väl isluureametile.