EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 3.5.2023
COM(2023) 237 final
2023/0140 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on establishing the Act in Support of Ammunition Production
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
Russia’s military aggression against Ukraine has marked the dramatic return of territorial
conflict and high-intensity warfare on European soil. European Union Member States’ armed
forces have been tailored during the last decades to perform expeditionary, peace-keeping
and/or peace enforcement missions, and the planning and procurement of defence systems has
been tailored according to this operational reality.
The production capacity of the European Defence Technological and Industrial Base (EDTIB)
has been therefore tailored to respond primarily to limited Member States’ needs, mostly
along national dividing lines, due to decades of public underinvestment.
In such a scenario, defence companies often faced the need to reduce production rates in order
to keep production lines afloat and maintain skilled personnel, while producing limited
quantity of defence systems for national customers.
The return of a high intensity conflict scenario reverses the market context described above.
As pointed out by the Joint Communication on Defence Investment Gaps analysis and way
forward (JOIN/2022/24 final) underinvestment resulted into both capability and industrial
gaps within the Union. In July 2022 the Commission presented the proposal of European
Defence Industrial Reinforcement through common Procurement Act (EDIRPA), aimed at
supporting collaboration between Member States in the procurement phase to fill the most
urgent and critical gaps, especially those created by the response to the current Russia’s
aggression, in a collaborative way. EDIRPA will contribute to reinforce common defence
procurement and, through the associated Union financing, to strengthen EU defence industrial
capabilities and the adaptation of Union’s defence industry to structural market changes
resulting increased demand due to the return of high intensity warfare.
Capability gaps are various, but in light of the situation in Ukraine, there is a specific pressing
need for ground-to-ground ammunition and artillery ammunition, as well as missiles as
recognised by the Council who agreed on 20 March 2023 on a three-track approach. The
Council agreed to urgently deliver ground-to-ground and artillery ammunition to Ukraine and,
if requested, missiles and called on Member States to jointly procure ammunition and if
requested missiles, to refill their stocks while enabling the continuation of support to Ukraine.
As joint efforts to enable Member States to replenish their depleted stocks and to support
Ukraine can only be effective if the EU supply side can deliver on time the required defence
products, the Council tasked the Commission to present concrete proposals to urgently
support the ramp-up of manufacturing capacities of the European defence industry, secure
supply chains, facilitate efficient procurement procedures, address shortfalls in production
capacities and promote investments, including, where appropriate, mobilising the Union
budget.
The Defence Joint Procurement Task Force has initiated the mapping of the EU industry’s
manufacturing capacities, including in the area of ground-to-ground and artillery ammunition,
as well as missiles (‘relevant defence products’). However, production capacities within the
Union’s defence industry sector have been tailored for peace time while European defence
companies face a surge in demand in the area of relevant defence products, requiring them to
produce more and faster. This discrepancy between an urgent armed forces’ need and existing
EN 1 EN
limited production capacity results into price inflation and a difficulty to serve customers, and
risks generating a security of supply issue for Member States’ Armed Forces and therefore,
potentially harming the security of EU citizens. This does not only apply to prime contractors
but also across the whole supply chain, which is, for relevant defence products, widely spread
throughout the Union and composed of several SMEs and Mid-Caps.
While Member States need to ensure firm orders to the EDTIB, defence industrial ramp up is
a process requiring time and efforts in several areas (human resources, machine tools, supply
chain management, securisation of raw materials). While firm orders from Member States are
a precondition for any investment by industry, the Commission can intervene by de-risking
industrial investments via grants and loans allowing a faster adaptation to ongoing structural
market change and removing existing bottlenecks, allowing industry to produce more and
faster along the value chain.
On top of industrial reinforcement, additional measures are needed to ensure the correct
functioning of the internal market in the relevant defence products areas, in line with
provisions of article 114 TFEU. Firm orders by Member States authorities will face as an
obstacle the existing limited manufacturing capacity, raw materials, skilled personnel. To
ensure the increased volume and speed of production, the Commission may need the
possibility, in agreement with the Member States concerned, to invite legal entities to accept
and prioritise orders for the production or supply of the relevant defence products. This will
ensure that limited existing production capacities are used for the benefit of political goals set
by the Council. Along the same lines, regulatory simplification will allow to temporarily
derogate from existing regulations and directive with the objective to speed up production.
The Act foresees in particular a derogation from Directive 2009/81/EC of the European
Parliament and the Council1, to allow the possibility to open up national framework contracts
to other Member States without organising a new tender in view of the extreme urgency of the
situation and where the flexibilities offered by Directive 2009/81/EC of the European
Parliament and the Council are not sufficient to ensure the security interests of Member States
willing to engage in common procurement. This derogation shall be accompanied by the
possibility for any economic operator that meets the initial requirements of the framework
agreements to join the framework agreement. The framework agreement shall remain subject
to the principles of transparency and non-discrimination.
Similarly, and in order to speed up intra-EU transfers of ammunition and missiles, they shall
be allowed to derogate from article 4(1) of Directive 2009/43/EC and not be subject to prior
authorisation.
In order to be competitive, innovative and resilient, as well as to be able to ramp up its
production capacities, the EDTIB needs to access both public and private financing. Facing
important financial needs to increase production capacities, defence companies might need,
on top of grants, debt solutions to bridge gaps between Ministries of defence orders and cash-
flow need. However, restrictive lending policies towards the defence industry sector hampers
access to finance for defence companies in the EU.
1
Directive 2009/81/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on the
coordination of procedures for the award of certain works contracts, supply contracts and service
contracts by contracting authorities or entities in the fields of defence and security, and amending
Directives 2004/17/EC and 2004/18/EC (OJ L 216, 20.8.2009, p. 76–136).
EN 2 EN
Undertakings in the value chain of relevant defence products shall have access to debt
financing, to speed-up investments needed to increase manufacturing capacities. The
instrument will aim at facilitating access to finance for Union’s companies in the ammunition
and missile field. The Regulation should notably ensure that those legal entities are granted
the same conditions offered to other legal entities, taking charge of any additional cost arising
specifically for the defence The Act foresees measures to facilitate access to finance, both
with a specific eligible action, as well as under a Facility, the ‘Ramp-up Fund’ proposing
solutions, to leverage, de-risk and speed-up investments needed to increase manufacturing
capacities. The Ramp-up Fund shall be implemented in direct or indirect management in
accordance with the Financial Regulation. The Commission will explore the possibility to
establish a blending facility, including under InvestEU Fund established by Regulation (EU)
2021/523 of the European Parliament and Council, in close cooperation with its implementing
partners. Administrative applications related to the planning, construction and operation of
production facilities, intra-EU transfer of inputs as well as qualification and certification of
end products should also be treated in the fastest legally possible way.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
The Council of the European Union, on 20 March 2023 agreed on a three-track approach to
“speed up the delivery and joint procurement, aiming at one million rounds of artillery
ammunition for Ukraine in a joint effort within the next twelve months”. It also called
“Member States to jointly procure 155mm ammunition and, if requested, missiles for Ukraine
in the fastest way possible before 30 September 2023 from the European defence industry
(and Norway) within the parameters defined in the context of an existing EDA project or
through complementary joint acquisition projects led by a Member State”. Finally, it invited
the Commission to “present concrete proposals to urgently support the ramp-up of
manufacturing capacities of the European defence industry, secure supply chains, facilitate
efficient procurement procedures, address shortfalls in production capacities and promote
investments, including, where appropriate, mobilising the Union budget.
The Council also stated that “regular meetings at the level of the National Armament
Directors with the Defence Joint Procurement Task Force (Commission, EEAS, EDA) will
also be organised, to assess the needs and the industrial capabilities as well as to ensure the
necessary close coordination, especially regarding the provision from stocks, the
reprioritisation of existing orders and the different joint acquisition projects, to ensure an
adequate implementation of the three different tracks”.
On 23 March 2023 the European Council reaffirmed that the “European Union stands firmly
and fully with Ukraine and will continue to provide strong political, economic, military,
financial and humanitarian support to Ukraine and its people for as long as it takes”. The
European Council welcomed the “agreement in the Council to urgently deliver ground-to-
ground and artillery ammunition to Ukraine and, if requested, missiles, including through
joint procurement and the mobilisation of appropriate funding including through the European
Peace Facility, aiming at providing 1 million rounds of artillery ammunition in a joint effort
within the next twelve months”.
The Act in Support of Ammunition Production will also be complementary to the proposed
European Defence Industry Reinforcement through common Procurement Act (EDIRPA) and
will pave the way for the future European Defence Investment Programme (EDIP).
EDIRPA incentivises cooperation in the procurement phase, benefitting Member States
commonly procuring the most urgent and critical defence items, offering therefore increased
EN 3 EN
visibility to defence manufacturers to help them adapt to structural changes. The current
supply crisis in the field of ammunition requires additional action targeting the supply side for
relevant defence products. The Act in Support of Ammunition Production will therefore
accompany, incentivise, speed up and simplify the needed ramp up for relevant defence
products.
• Consistency with other Union policies
The Instrument will complement existing collaborative EU defence initiatives. It will generate
synergies with the implementation of the Strategic Compass for Security and Defence, and
other EU programmes, such as the European Defence Fund. The Instrument will also be
implemented in full consistency with the EU capability development plan (CDP) identifying
the defence capability priorities at EU level, as well as with the EU coordinated annual review
on defence (CARD), which inter alia identifies new opportunities for defence cooperation. In
this context, account may also be taken of relevant activities carried out by the North Atlantic
Treaty Organisation (NATO) and other partners where they serve the Union's security and
defence interests and do not exclude any Member State from participating.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
This Regulation aims at strengthening the responsiveness and ability of the EDTIB to ensure
the timely availability and supply of relevant defence products in the Union. To this end, the
regulation lays down a framework for implementing a series of specific and targeted measures
to speed up the industry adjustment to structural changes. This framework is based on 2
pillars, each corresponding to one of the legal bases of this Regulation.
The first pillar is composed of measures to support the industrial reinforcement
throughout the supply chains related to the production of relevant defence products
in the EU and is based on Article 173(3) of the Treaty on the Functionning of the EU
(TFEU).
The Union’s defence industry involved in the production of relevant defence
products is currently facing a sudden surge of demand and urgently needs to adapt to
this new market situation. The EU financial support under this pillar will aim at
reinforcing the competitiveness and resilience of the European Defence
Technological and Industrial Base (EDTIB) in the field of relevant defence products,
to allow its urgent adaptation to structural change in accordance with the first indent
of Article 173(1) of the TFEU. Thereby, this pillar supports EU industry to increase
its volume of production, reduce its delivery lead-time and address potential
bottlenecks and/or factors that could delay or impede the supply and production of
relevant defence products.
In line with Article 173(3) of the TFEU, this pillar excludes any harmonisation of the
laws and regulation of the Member States. The second pillar is composed of
harmonisation measures to identify, map and continuously monitor the availability of
the relevant defence products, their components and the corresponding inputs, and
measures to establish requirements to secure the timely and lasting availability of the
relevant defence products in the Union and is based on Article 114 TFEU.
Ensuring the security of the territory of the Union constitutes an overriding public
policy objective and this security depends also on the availability of defence goods
and services in sufficient quantities. The current geopolitical context results into a
EN 4 EN
significant increase of the demand for relevant defence products in the Union. This
situation affects the functioning of internal market for these products and of their
components and threatens their security of supply. Member States have taken
measures or are likely to take measures to preserve their own stocks of these
products and of their components as a matter of national defence. However,
divergent national legislation, in particular regarding the certification of defence
products, intra-EU transfer of products and related components as well as divergent
implementation of Union law have proven to become bottlenecks for European
relevant defence products supply chains and obstacles to interoperability. As a result,
it is necessary to adopt Union-harmonising legislation based on Article 114 of the
TFEU to ensuring the functioning of the internal market, by avoiding shortages of
relevant defence products in the Union. These measures should consist in the
identification of ‘supply-critical defence products’, the mapping of related industrial
capacities, priority rated orders, acceleration of grant-permitting procedures or
facilitation of procurement procedures. The combination of these measures should
have the result of making available an increased offer in relevant defence products
and of their components in all Member States which are needed for the functioning
of the internal market and should also converge to ensure the timely availability and
supply of relevant defence products in the Union.
Other articles of the TFEU or each article on its own cannot justify both of the above
objectives. The proposed elements are provided in one act, as all the measures constitute a
coherent approach to address, in different ways, the need for strengthening of the Union’s
defence ecosystem.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
Providing a comprehensive response to the sudden increase of relevant defence products
demand requires a rapid and coordinated action at European level as no single Member State
is capable of achieving this alone. Member States individually cannot effectively address the
risk of significant supply disruptions of such defence products which are due to a
disequilibrium of the offer and the demand in the Internal market. Uncoordinated approaches
would entail the risk of worsening the effect of the supply crisis by encouraging price-
spiralling and crowding-out effects for these defence products. Moreover, considering the
existing production capacities of relevant defence products in the Union, the consequences of
the Union’s supply shortages are so far-reaching that intervention at the level of the Union is
best placed to address such issues.
Therefore, Union action is needed in relation to the areas that this proposal addresses through
its 2 pillars.
With regard to the first pillar, the measures proposed aim at accelerating investments
in relevant defence products manufacturing capacities in the Union, while
encouraging the EDTIB’s resilience through cross-border industrial partnerships and
collaboration of relevant companies in a joint industry effort to avoid worsening
fragmentation of the supply chains. Financial support and incentives can only be
adequately designed and implemented at Union level given the need to adjust the
EDTIB to structural changes. It is important to underline that defence producers of
relevant defence products are widely spread throughout the Union and composed by
several SMEs and Mid-Caps.
Regarding the second pillar, the measures foreseen under it, will serve the internal
market, strengthen the resilience of the EDTIB, and guarantee security of supply.
EN 5 EN
The measures aimed at identifying, mapping and continuously monitoring the
availability of the relevant defence products, their components and the corresponding
inputs in the Union, will ensure the necessary intelligence gathering at Union Level
and enable the Commission and Member States to anticipate shortages affecting the
security of supply of such defence products. The measures aimed at establishing
requirements to secure the timely and lasting availability of the relevant defence
products, will enable Member States and Commission to address the shortages and
bottlenecks in the supply chains in a more effective way than through a patchwork of
national measures.
• Proportionality
In view of the unprecedented geopolitical situation and the significant threat for security of
the Union, there is a clear need for a coordinated action at EU level. The proposed policy
approach is proportionate to the scale and gravity of the problems that have been identified
i.e., need to ensure the timely delivery of some of the defence products that are urgently
needed by Member States. The measures set out in the proposal do not go beyond what is
necessary to achieve their objectives, are proportionate to those objectives and respect the
limits of possible Union intervention under the Treaties. They will need to be implemented in
accordance with the principle of proportionality, including, in the context of limitation to
fundamental rights in accordance with Article 52(1) of the Charter of fundamental rights.
• Choice of the instrument
The Commission proposes a Regulation of the European Parliament and of the Council. This
is the most suitable legal instrument as only a Regulation, with its directly applicable legal
provisions, can provide the necessary degree of uniformity needed for the establishment and
operation of a Union Instrument aiming at promoting the reinforcement of an industrial sector
across Europe and ensuring security of supply of specific products. A directly applicable
Regulation also allows to ensure that the proposed measures can be implemented at short term
to address the needs which are outlined in the proposal.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation
There is no prior existing legislation covering or pertaining to this specific action. To date,
there was no other Union legislative initiatives in the area of defence to support the ramp up
of production capacities, reduce delivery lead times and tackle supply shortages. Therefore,
there is no previous ex-post evaluation or fitness check of existing legislation that took place
for this legislative initiative.
• Stakeholder consultations
Due to the politically sensitive nature of the proposal and urgency to prepare the proposal so
that it can be adopted on time by the co-legislators, a stakeholder consultation could not be
carried out.
• Impact assessment
Due to the urgency to increase production capacities of relevant defence products and ensure
their security of supply, this proposal is not accompanied by a formal impact assessment.
Such document could not have been delivered in the timeframe available prior to the adoption
of the proposal. The proposal draws on the lessons learned from the Joint Communication on
EN 6 EN
the Defence investment gaps analysis and way forward of 18 May 2022 and builds on the
work undertaken in the framework of the Defence Joint Procurement Task Force, established
immediately after the publication of the above- mentioned Joint Communication. The
Commission tables this proposal for a Regulation without including an impact assessment, in
order to allow its swift implementation no later than 26 April 2023. The proposal is limited in
time and contains a provision requiring the Commission to draw up a report on the
implementation of this Regulation.
• Regulatory fitness and simplification
The Instrument is not expected to increase the administrative burden.
• Fundamental rights
Ensuring the security of EU citizens is an objective of general interest which can contribute to
safeguarding their fundamental rights to life in accordance to Article 2 of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union (‘the Charter’) and to liberty and security in
accordance with Article 6 of the Charter.
On the other hand, Article 16 of the Charter provides for the freedom to conduct a business
and Article 17 of the Charter on the right of property.
Some measures under pillar 2 are needed to address serious disruptions affecting the relevant
defence products supply in the Union and may temporarily limit the freedom to conduct a
business and the freedom of contract, protected by Article 16 and the right to property,
protected by Article 17 of the Charter. Any limitation of those rights in this proposal will, in
accordance with Article 52(1) of the Charter, be provided for by law, respect the essence of
those rights and freedoms, genuinely meet objective of public interest of security and will
comply with the principle of proportionality.
The obligation to disclose specific information to the Commission, provided that certain
conditions are met, respects the essence of and will not disproportionately affect the freedom
to conduct a business (Article 16 of the Charter). Any information request serves the objective
of general interest of the Union to enable the identification of potential mitigation measures to
shortages affecting relevant defence products which are essential to ensure the security of the
Union and its member States. These information requests are appropriate and effective to
attain the objective by providing information necessary to assess the crisis at hand. The
Commission in principle only requests the desired information from representative
organisations and may issue requests to individual undertakings only if it is necessary in
addition. Since information on the supply situation is not available otherwise, there is not any
equally effective measure to attain the information necessary to enable European decision-
makers to take mitigation action. In light of the serious geopolitical and security consequences
of relevant defence products shortages and the respective importance of mitigation measures,
information requests are proportionate to the desired aim. Furthermore, the limitation to the
freedom to conduct a business and the right to property are offset by appropriate safeguards.
Any request to information may only be launched for products necessary to the production of
relevant defence products and specifically identified, by the Commission and through an
implementing act, as affected by a supply crisis.
The obligation to accept and prioritise priority rated orders respects the essence of and will
not disproportionately affect the freedom to conduct a business and the freedom of contract
(Article 16 of the Charter) and the right to property (Article 17 of the Charter). This obligation
EN 7 EN
serves the objective of general interest of the Union of security by addressing the relevant
defence products supply disruptions. The obligation is appropriate and effective to attain this
objective by ensuring the available resources are preferentially utilised for production of such
relevant defence products. There is no equally effective measure. When it comes to products
identified as affected by a supply crisis which threatens the above-mentioned objectives of
general interest and fundamental right, it is proportionate to oblige undertakings contracted in
the context of a joint procurement of Member States or undertakings which are involved in
the supply chain of the latter to accept and prioritise certain orders. Appropriate safeguards
ensure that any negative impact of the prioritisation obligation on the freedom to conduct a
business, the freedom of contract and the right to property does not amount to a violation of
these rights. Any obligation to prioritise certain orders may only be launched for products
identified by the Commission and through an implementing act as affected by a supply crisis.
The undertaking concerned may request the Commission to review the priority rated order if
it is unable to perform the order or performing the order would place unreasonable economic
burden on them and entail particular hardship. Furthermore, the subject of the obligation is
exempt from any liability for damages for the violation of contractual obligations resulting
from compliance with the obligation. Finally, this Regulation will only be applicable for a
limited period of time needed to re-establish the functioning of the internal market and the
adjustment of industry to structural changes.
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The financial envelope for the implementation of the Regulation for the period from the date
of its entry into force to 30 June 2025 shall be EUR 500 million in current prices.
The impact on the multi-annual financial framework period in terms of required budget and
human resources is detailed in the legislative financial statement annexed to the proposal and
will be met from the available resources of the Multiannual Financial Framework 2021-2027.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
The Commission should draw up an evaluation report for the Instrument and communicate it
to the European Parliament and to the Council no later than 30/6/2024. This report will
notably assess the progress made towards the achievement of the objectives set in the
proposal. Also, taking into account the evaluation report, the Commission may submit
proposals for any appropriate amendments to this Regulation, notably in view to continue
addressing any persisting risks in relation to the supply of the relevant defence products.
EN 8 EN
2023/0140 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on establishing the Act in Support of Ammunition Production
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Articles 114 and 173(3) thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee2,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) The Russian war of aggression against Ukraine has put the European defence industry
and equipment market to the test and exposed a number of flaws. Those undermine
their ability to satisfy in the requisite secure and timely manner the Member States
urgent needs for defence products and systems such as ammunition and missiles,
considering the high consumption rate of those products or systems during a high
intensity conflict.
(2) Since 24 February 2022 the Union and its Member States have been steadily stepping
up their efforts to help meet Ukraine’s pressing defence needs. Furthermore, in this
context, confronted with growing instability, strategic competition and security threats,
the Union Heads of State or Government, meeting in Versailles on 11 March 2022,
decided to take more responsibility for the Union own security and take further
decisive steps towards building European sovereignty. They committed to “bolster
European defence capabilities”, agreed to increase defence expenditures, step up
cooperation through joint projects, and common procurement of defence capabilities,
close shortfalls, boost innovation and strengthen and develop the Union defence
industry. On 21 March 2022, the “Strategic Compass for a stronger Union security and
defence in the next decade” was approved by the Council, and subsequently endorsed
by the European Council on 24 March 2022. The Strategic Compass stresses the need
to increase defence spending and invest more in capabilities, both at the Union and
national levels.
(3) The Commission and the High Representative presented a Joint Communication on
“The Defence Investment Gaps Analysis and Way Forward” on 18 May 2022
highlighting the existence, within the Union, of defence financial, industrial and
capability gaps. In July 2022 the Commission presented the European Defence
Industrial Reinforcement through common Procurement Act (EDIRPA), aimed at
supporting collaboration between Member States in the procurement phase to fill the
2
OJ C , , p. .
EN 9 EN
most urgent and critical gaps, especially those created by the response to the current
Russia’s aggression, in a collaborative way. EDIRPA will contribute to reinforce
common defence procurement and, through the associated Union financing, to
strengthen Union defence industrial capacities and the adaptation of Union’s defence
industry to structural market changes resulting from increased demand due to new
challenges, such as the return of high intensity conflict.
(4) In light of the situation in Ukraine and of its pressing defence needs in particular for
ammunition, the Council of 20 March 2023 agreed on a three-track approach, aiming
at providing one million rounds of artillery ammunition for Ukraine in a joint effort
within the next twelve months. It agreed to urgently deliver ground-to-ground and
artillery ammunition to Ukraine and, if requested, missiles from existing stocks or the
reprioritisation of existing orders. It further called on Member States to jointly procure
ammunition and if requested missiles from the European defence industry (and
Norway) in the context of an existing European Defence Agency (EDA) project or
through complementary Member States-led acquisition projects, in order to refill their
stocks while enabling the continuation of support to Ukraine. To support these efforts,
the Council agreed to mobilise appropriate funding including through the European
Peace Facility (EPF). The Council also tasked the Commission to present concrete
proposals to urgently support the ramp-up of manufacturing capacities of the European
defence industry, secure supply chains, facilitate efficient procurement procedures,
address shortfalls in production capacities and promote investments, including, where
appropriate, mobilising the Union budget. The latter is essential in order to ensure that
the Union own security needs are adequately met at all times and the Union defence
industry and internal market are up to the current changes. The three interlinked tracks
need to be pursued in parallel and in a coordinated way. Regular meetings at the level
of National Armament Directors with the Defence Joint Procurement Task Force
(Commission, EEAS, EDA) will also be organised to assess the needs and industrial
capabilities as well as ensure the necessary close coordination, to ensure an adequate
implementation of the three tracks.
(5) On 13 April 2023, the Council adopted an assistance measure under the EPF worth
EUR 1 billion to support the Ukrainian Armed Forces, allowing for the reimbursement
to Member States of ground-to-ground and artillery ammunition, and possibly
missiles, donated to Ukraine from existing stocks or from the reprioritisation of
existing orders during the period 9 February to 31 May 2023. On joint procurement,
thus far 24 Member States plus Norway signed the EDA’s Project Arrangement for the
collaborative procurement of ammunition.
(6) Joint efforts to enable Member States to replenish their depleted stocks and to support
Ukraine can only be effective if the Union supply side can deliver on time the required
defence products. But, with stocks rapidly dwindling, European production almost at
maximum capacity from Member States or third countries’ orders, and prices already
spiralling, additional Union industrial policy measures are necessary to ensure a rapid
ramp-up of manufacturing capabilities.
(7) As highlighted by the work of the Defence Joint Procurement Task Force
(Commission, EEAS, EDA) on coordinating very short-term defence procurement
needs and engaging with Member States and Union defence manufacturers to support
common procurement to replenish stocks, notably in light of the support provided to
Ukraine, the Union industry has manufacturing capacities in the area of ground to
ground and artillery ammunition, as well as missiles. However, production capacities
within the Union’s defence industry sector have been tailored for times different from
EN 10 EN
the current challenges posed to the Union. Supply flows have been adapted according
to a more modest demand, with minimal level of stocks and diversified suppliers
globally to reduce costs, exposing the Union’s defence industry sector to
dependencies. As a consequence, in this context, the current manufacturing capacity
and the existing supply and value chains do not allow for a secure and timely delivery
of defence products to meet the Member States’ needs for their security requirement
and for continuing supporting Ukrainian needs, creating tensions on the market of
ground-to-ground and artillery ammunition as well as missiles, and a risk of crowding-
out effect. An additional intervention at Union level is therefore necessary.
(8) In accordance with Article 173(3)TFEU, the Union industrial policy pursues the
objective of speeding up the adjustment of industry to structural changes. Therefore, it
appears appropriate to support Union industry to increase its volume of production,
reduce its delivery lead-time and address potential bottlenecks and/or factors that
could delay or impede the supply and production of ground-to-ground and artillery
ammunition as well as missiles which are considered as relevant defence products for
the purpose of this Regulation.
(9) The measures taken at Union level should aim at reinforcing the competitiveness and
resilience of the European Defence Technological and Industrial Base (EDTIB) in the
field of ammunition and missiles, to allow its urgent adaptation to structural change.
(10) To that end, an instrument for financially supporting the industry reinforcement
throughout the supply and value chains related to the production of these relevant
defence products in the Union (the ‘Instrument’) should be established.
(11) The Instrument will be coherent with existing collaborative EU defence-related
initiatives such as in the European Defence Fund, the proposed European defence
industry Reinforcement through common Procurement Act, as well as the EPF and
generates synergies with other Union programmes. The Instrument is fully coherent
with the ambition of the Strategic Compass.
(12) Regulation (EU, Euratom) 2018/1046 of the European Parliament and of the Council
should apply to this Instrument, unless otherwise specified.
(13) In accordance with Article 193(2) of Regulation (EU, Euratom) 2018/1046, a grant
may be awarded for an action which has already begun, provided that the applicant can
demonstrate the need for starting the action prior to signature of the grant agreement.
However, a financial contribution should not cover a period prior to the date of
submission of the grant application, except in duly justified exceptional cases. In order
to address the call of the Council on 20 March 2023 to speed up the delivery of
relevant defence products, it should be possible to provide in the financing decision for
financial contributions to actions that cover a period from this date.
(14) This Regulation lays down a financial envelope for the Instrument, which is to
constitute the prime reference amount, within the meaning of point 18 of the Inter-
institutional Agreement of 16 December 2020 between the European Parliament, the
Council and the European Commission on budgetary discipline, on cooperation in
budgetary matters and on sound financial management, as well as on new own
resources, including a roadmap towards the introduction of new own resources3
(Interinstitutional Agreement of 16 December 2020), for the European Parliament and
for the Council during the annual budgetary procedure.
3
OJ L 433I, 22.12.2020, p. 28.
EN 11 EN
(15) Member States may request transfers of resources allocated to them under shared
management to the Instrument, subject to the conditions set out in the relevant
provisions of the Regulation (EU) 2021/1060 of the European Parliament and of the
Council. This could in particular be the case where the production of relevant defence
products faces specific market failures or suboptimal investment situations in the
Member States’ territories, notably in vulnerable and remote areas, and such resources
contribute to the achievement of the objectives of the programme from which they are
transferred. The possibilities laid out in Article 73(4) of Regulation (EU) 2021/1060
may be applied provided that the project complies with the rules set out in that
Regulation and the scope of the ERDF and ESF+ as set out in the fund-specific
regulations. In line with Article 24 of Regulation (EU) 2021/1060, the Commission
should assess the modified national programmes submitted by the Member State and
make observations within two months. Given the urgency of the situation, the
Commission should strive to conclude the assessment of the modified national
programmes without undue delay.
(16) When proposing amended or new Recovery and Resilience Plans, in accordance with
Article 21 of Regulation (EU) 2021/241 of the European Parliament and of the
Council4, Member States should be able to propose measures which also contribute to
the objectives of this instrument. To this end, measures linked to proposals submitted
to a call for proposals under the Instrument, which were awarded a Seal of Excellence
in accordance with the Instrument, should particularly be considered by Member
States.
(17) In accordance with Regulation (EU, Euratom) 2018/1046, Regulation (EU, Euratom)
No 883/2013 of the European Parliament and of the Council5 and Council Regulations
(EC, Euratom) No 2988/956, (Euratom, EC) No 2185/967 and (EU) 2017/19398, the
financial interests of the Union are to be protected by means of proportionate
measures, including measures relating to the prevention, detection, correction and
investigation of irregularities, including fraud, to the recovery of funds lost, wrongly
paid or incorrectly used, and, where appropriate, to the imposition of administrative
penalties. In particular, in accordance with Regulations (Euratom, EC) No 2185/96
and (EU, Euratom) No 883/2013, the European Anti-Fraud Office (OLAF) has the
power to carry out administrative investigations, including on-the-spot checks and
inspections, with a view to establishing whether there has been fraud, corruption or
any other illegal activity affecting the financial interests of the Union. The European
Public Prosecutor’s Office (EPPO) is empowered, in accordance with Regulation (EU)
2017/1939, to investigate and prosecute criminal offences affecting the financial
interests of the Union as provided for in Directive (EU) 2017/1371 of the European
4
Regulation (EU) 2021/241 of the European Parliament and of the Council of 12 February 2021
establishing the Recovery and Resilience Facility (OJ L 57, 18.2.2021, p. 17–75).-
5
Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 September
2013 concerning investigations conducted by the European Anti-Fraud Office (OLAF) and repealing
Regulation (EC) No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council and Council Regulation
(Euratom) No 1074/1999 (OJ L 248, 18.9.2013, p. 1).
6
Council Regulation (EC, Euratom) No 2988/95 of 18 December 1995 on the protection of the European
Communities financial interests (OJ L 312, 23.12.1995, p. 1).
7
Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 of 11 November 1996 concerning on-the-spot checks and
inspections carried out by the Commission in order to protect the European Communities’ financial interests
against fraud and other irregularities (OJ L 292, 15.11.1996, p. 2).
8
Council Regulation (EU) 2017/1939 of 12 October 2017 implementing enhanced cooperation on the
establishment of the European Public Prosecutor’s Office (‘the EPPO’) (OJ L 283, 31.10.2017, p. 1).
EN 12 EN
Parliament and of the Council9. In accordance with Regulation (EU, Euratom)
2018/1046, any person or entity receiving Union funds is to fully cooperate in the
protection of the financial interests of the Union, grant the necessary rights and access
to the Commission, OLAF, the Court of Auditors and, in respect of those Member
States participating in enhanced cooperation pursuant to Regulation (EU) 2017/1939,
the EPPO, and ensure that any third parties involved in the implementation of Union
funds grant equivalent rights.
(18) Members of the European Free Trade Association which are members of the European
Economic Area (EEA) may participate in this Instrument as associated countries in the
framework of the cooperation established under the Agreement on the European
Economic Area, which provides for the implementation of their participation to Union
programmes on the basis of a decision adopted under that Agreement. A specific
provision should be introduced in this Regulation requiring those third countries to
grant the necessary rights and access required for the authorising officer responsible,
OLAF and the Court of Auditors to comprehensively exercise their respective
competences.
(19) Given the specificities of the defence industry, where demand comes almost
exclusively from Member States and associated countries, which also control all
acquisition of defence-related products and technologies, including exports, the
functioning of the defence industry sector does not follow the conventional rules and
business models that govern more traditional markets. Industry therefore does not
engage in substantial self-funded industrial investments but only does so as a
consequence of firm orders. While firm orders from Member States are a precondition
for any investment, the Commission can intervene by de-risking industrial investments
via grants and loans allowing a faster adaptation to ongoing structural market
change. In the current emergency context, Union support should cover up to 60% of
direct eligible costs in order to enable beneficiaries to implement actions as soon as
possible, de-risk their investment and therefore speed up the availability of relevant
defence products.
(20) Stakeholders in the defence industry sector face specific indirect costs, such as with
regard to security. Therefore, it is appropriate to allow a flat rate of 7 % of the total
direct eligible costs of the action.
(21) The Instrument should provide financial support, via means defined by Regulation
(EU, Euratom) 2018/1046, to actions contributing to the timely availability and supply
of relevant defence products such as industrial coordination and networking activities,
access to finance for undertakings involved in the manufacturing of relevant defence
products, reservation of capacities, industrial process of reconditioning of expired
products, expansion, optimisation, modernisation, upgrading or repurposing of
existing, or the establishment of new, production capacities in this field as well as
training of personnel.
(22) As the Instrument aims to enhance the competitiveness and efficiency of the Union’s
defence industry, only legal entities, whether public or privately owned, which are
established and have their executive management structures in the Union or in
associated countries be eligible for support.
9
Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council of 5 July 2017 on the fight against
fraud to the Union’s financial interests by means of criminal law (OJ L 198, 28.7.2017, p. 29).
EN 13 EN
(23) Legal entities established in the Union or in an associated country that are controlled
by a non-associated third country or a non-associated third-country entity should only
be eligible to be recipients provided that strict conditions relating to the security and
defence interests of the Union and its Member States, as established in the framework
of the Common Foreign and Security Policy pursuant to Title V of the Treaty on
European Union (TEU), including in terms of strengthening the EDTIB, are fulfilled.
The participation of such legal entities should not contravene the objectives of the
Instrument. In that context, control should be understood to be the ability to exercise a
decisive influence on a legal entity directly, or indirectly through one or more
intermediate legal entities. Applicants should provide all relevant information about
the infrastructure, facilities, assets, and resources to be used in the action. Member
States’ concerns regarding security of supply should also be taken into account in that
respect. In view of the urgency of the situation stemming from the existing
ammunition supply crisis, the Instrument should take into account existing supply
chains.
(24) Infrastructure, facilities, assets, and resources of the recipients involved in an action
supported by the Instrument should be located on the territory of a Member State or of
an associated country for the entire duration of the action, and the recipients involved
in an action should have their executive management structures in the Union or in an
associated country. Accordingly, a legal entity which is established in a non-associated
third country or a legal entity which is established in the Union or in an associated
country, but which has its executive management structures in a non-associated third
country should not be eligible to be a recipient involved in an action
(25) Pursuant to Article 94 of Council Decision 2013/755/EU10, persons and entities
established in overseas countries and territories (OCTs) are eligible for funding subject
to the rules and objectives of the Instrument and possible arrangements applicable to
the Member State to which the relevant overseas country or territory is linked.
(26) When assessing proposals, the Commission should pay particular attention to their
contribution to the objectives of the Instrument. The proposal should notably be
assessed against their contribution to the increase, ramp-up, reservation, modernisation
of manufacturing capacities, as well as the reskilling and upskilling of the related
workforce. They should also be assessed against their contribution to the reduction of
the delivery lead-time of relevant defence products, including through order
reprioritization mechanisms, to the identification and elimination of bottlenecks along
their supply chains as well as to the development of the resilience of these supply
chains through the development and the operationalisation of cross-border cooperation
of undertakings, in particular, to a significant extent, SMEs and mid-caps operating in
the concerned supply chains.
(27) When designing, awarding and implementing EU financial support, the Commission
should pay particular attention that such measures do not adversely affect the
conditions of competition in the Internal Market.
(28) Furthermore, the current crisis has not only demonstrated deficiencies in the EU
defence industrial sector, but also posed challenges to the functioning of the internal
market of defence products. Indeed, the current geopolitical context entails a
significant increase of the demand that affects the functioning of internal market of
10
Council Decision 2013/755/EU of 25 November 2013 on the association of the overseas countries and
territories with the European Union (Overseas Association Decision) (OJ L 344, 19.12.2013, p. 1).
EN 14 EN
production and sale of ground-to-ground and artillery ammunition and missiles and of
their components in the Union. While certain Member States have taken or are likely
to take measures to preserve their own stocks as a matter of national security, others
are faced with difficulties of access to the goods needed to manufacture or acquire
ground-to-ground and artillery ammunition and missiles. Sometimes, the difficulty to
have access to one single raw material or to a specific component hampers the whole
productions chains. To ensure the functioning of the internal market, it is necessary to
adopt certain measures which will ensure, in a coordinated way, harmonised rules for
facilitating the security of supply of defence products. These rules should include the
mapping of the needs in goods and services in that internal market, the possibility to
establish priority rated orders at the level of the Union when at least three Member
States decide or intend of decide to procure commonly defence related products, where
necessary to pursue an objective of general interest of security of the Union and of its
Member States, and an acceleration of grant-permitting procedures or facilitation of
procurement procedures. These measures should be based on Article 114 TFEU.
(29) In order to take the necessary and appropriate measures under this Regulation, the
Commission should, on the basis of the cooperative work with the EEAS and the EDA
in the context of the Defence Joint Procurement Task Force, set up and maintain a
mapping of the undertakings established in the Union that operate along the supply
chains of relevant defence products. The mapping should notably include the type and
specifications of their products, their related production capacity, and their position in
the supply chain of the relevant defence products. The Commission should regularly
monitor the production capacity and the supply chains of the undertakings identified in
the mapping, in close cooperation with them. The results of the mapping and the
monitoring should be presented and discussed by the Programme Committee.
(30) On this basis, the Commission should draw up a list, identifying the relevant defence
products, raw materials or components thereof, that are affected by disruptions or
potential disruptions of the functioning of the Single Market and its supply chains
leading to significant shortages. The Commission should regularly update this list of
supply-critical defence products, to focus only on possible disruptions or bottlenecks
affecting the security of supply of relevant defence products, as well as raw materials
and components thereof.
(31) The Commission should be able to request to receive necessary information to ensure
the timely availability of supply-critical defence products from economic operators,
dealing with these products, raw materials or components thereof, in agreement with
the Member State in which they are established. Such information should inform the
Commission’s decision on appropriate measures under this regulation to address
possible disruptions or bottlenecks affecting the security of supply of relevant defence
products as well as relevant raw materials and components.
(32) Such an identification, mapping and continuous monitoring mechanism should allow a
near real time analysis of the production capacity in the Union, critical factors
impacting security of supply of relevant defence products, stockpiles’ status. It should
also enable Commission to design emergency response measures to actual or
anticipated shortages.
(33) Avoiding shortages of relevant defence products is essential to preserve the objective
of general interest of security of the Union and its Member States and justifies, where
necessary, proportionate interferences with fundamental rights of the undertakings
providing supply-critical defence products, such as the freedom to conduct a business
EN 15 EN
in accordance with Article 16 of the Charter and the right to property in accordance
with Article 17 of the Charter, in the respect of Article 52 of the Charter. Such
interferences may be justified in particular where several Member States have
undertaken specific efforts to consolidate demand through joint procurement, hence
contributing to the further integration and smooth functioning of the Internal Market
for relevant defence products. At the request of at least three Member States
cooperating for the procurement of relevant defence products or at least one Member
State procuring for the purpose of transferring the acquired relevant defence products
to Ukraine, which face severe difficulties either in placing or in the execution of a
contract, the Commission may, with the agreement of the Member State establishment,
require from undertakings to accept and prioritise orders of supply-critical relevant
products. To preserve the fundamental rights of undertaking, these requests should be
made only for products which have been identified by the Commission in an
Implementing Decision. In addition, a step-by-step procedure should be established in
order to give the undertakings the possibility to express their concerns as regards the
contemplated action. In particular, the Commission should, in agreement with the
Member State in which it is established, inform the undertakings concerned of its
intention to ask it to accept and rank first a priority rated order and provide it all the
elements needed to allow it to take an informed decision on whether it can accept that
request. Where the undertaking refuses, the Commission can, in agreement with the
Member State concerned, and having due regard to the nature of the objections raised
by the undertaking, consider that security reasons justify imposing, by an
Implementing Decision, a priority rated order. Such a decision should be taken in
accordance with all applicable Union legal obligations, having regard to the
circumstances of the case. The priority rated order should be placed at a fair and
reasonable price. The priority rated order should take precedence over any
performance obligation under private or public law while it should have regard for the
legitimate aims of the undertakings and the cost and effort required for any change in
production sequence. Undertakings may be subject to penalties if they fail to comply
with the obligation for priority rated orders.
(34) To preserve the fundamental rights of the undertakings, they should be given the right
to ask to be released from their obligations in situations where the priority rated order
is not possible to execute, even if prioritised, be it due to insufficient production
capability or production capacity, or because this would place an unreasonable
economic burden and entail particular hardship on the undertaking.
(35) Under the exceptional circumstance that an undertaking operating along the supply
chain of relevant defence products in the Union receives a priority rated order request
from a third country, it should inform the Commission of this request.
(36) In light of the importance to ensure the security of supply to specific defence sectors
that perform vital functions for the security of Union citizens, compliance with the
obligation to perform a priority rated order should not entail liability for damages
towards third parties for any breach of contractual obligations that may result from the
necessary temporary changes of the operational processes of the concerned
manufacturer, limited to the extent the violation of contractual obligations was
necessary for compliance with the mandated prioritisation. Undertakings potentially
within scope of a priority rated order should anticipate this possibility in the conditions
of their commercial contracts. Without prejudice to the applicability of other
EN 16 EN
provisions, the liability for defective products, as provided for by Council Directive
85/374/EEC11, should not be affected by this liability exemption.
(37) The obligation to prioritise the production of certain products should not
disproportionately affect the freedom to conduct a business and the freedom of
contract laid down in Article 16 of the Charter of Fundamental Rights of the European
Union (‘the Charter’) and the right to property laid down in Article 17 of the Charter.
Any limitation of those rights should, in accordance with Article 52(1) of the Charter,
be provided for by law, respect the essence of those rights and freedoms, and comply
with the principle of proportionality.
(38) In light of the importance to ensure the security of supply of relevant defence products,
Member States should ensure that administrative applications related to the planning,
construction and operation of production facilities, intra-EU transfer of inputs as well
as qualification and certification of relevant end products are processed in an efficient
and timely manner.
(39) To pursue the general public policy objective of security, it is necessary that
production facilities related to the production of relevant defence products are set-up
as quickly as possible, while keeping the administrative burden to a minimum. For that
reason, Member States should treat applications related to the planning, construction
and operation of plants and installations for the production of relevant defence
products in the most rapid manner possible. They should be given priority when
balancing legal interests in the individual case.
(40) In view of the objective of this Regulation, and of the emergency situation and
exceptional context of its adoption, Member States should consider using defence
related exemptions under national and applicable Union law, on a case-by-case basis,
if they deem that such application would have an adverse effect on those purposes.
This may in particular apply to Union law concerning environmental, health and safety
issues,12 which is indispensable to improve the protection of human health and
environment, as well as achieve a sustainable and safe development. However, their
implementation may also produce regulatory barriers hampering the Union defence
industry’s potential to ramp up the production and deliveries of relevant defence
products. It is a collective responsibility for the European Union and its Member
States to urgently look into any action it may take to mitigate possible obstacles. Any
such actions, whether at Union, regional, or national level, should not compromise
environmental, health and safety concerns.
(41) In order to optimize the use of existing supply chains, hence ensuring the continuity of
production of relevant defence products, Member States should consider the
possibility to recourse or to encourage concerned companies to recourse to derogations
provided for by Directive 2003/88/EC of the European Parliament and of the
Council13. Where a prior authorization from national authorities is required to use such
derogations, applications should be processed in an efficient and timely manner.
11
Council Directive 85/374/EEC of 25 July 1985 on the approximation of the laws, regulations and
administrative provisions of the Member States concerning liability for defective products (OJ L 210,
7.8.1985, p. 29).
12
For instance, the REACH, CLP regulation, the Seveso Directive, RoHS Directive, POPs Regulation,
BPR, Ozone regulation and the F-gas regulation.
13
Directive 2003/88/EC of the European Parliament and of the Council of 4 November 2003 concerning
certain aspects of the organisation of working time (OJ L 299, 18.11.2003, p. 9).
EN 17 EN
(42) Directive 2009/81/EC of the European Parliament and of the Council14 aims at
harmonising procurement procedures for the award of public contracts in the field of
defence and security which enables to meet the security requirements of Member
States and the obligations arising from the Treaty. That Directive notably provides for
specific provisions ruling situations of urgency resulting from a crisis, notably
shortened periods for the receipt of tenders and the possibility to use the negotiated
procedure without prior publication of a contract notice. However, the extreme
urgency caused by the current ammunition supply crisis may be incompatible even
with those provisions in cases where more than two Member States intend to engage in
a common procurement. In some cases, the only solution to ensure the security
interests of those Member States is to open an existing framework agreement to
contracting authorities/entities of Member States that were not originally party to it,
even though that possibility had not been provided for in the initial framework
agreement.
(43) In accordance with the case-law of the Court of Justice of the European Union,
modifications to a contract shall be strictly limited to what is absolutely necessary in
the circumstances, while complying to the maximum extent possible with the
principles of non-discrimination, transparency and proportionality. In this regard, it
should be possible to derogate from Directive 2009/81/EC by increasing the quantities
provided for in the Framework Agreement while opening it to contracting
authorities/entities of other Member States. These contracting authorities/entities
should enjoy the same conditions as the original contracting authority that concluded
the original framework agreement for those additional quantities. In such cases, the
contracting authority should also allow any economic operator who fulfils the
conditions of the original framework agreement to become a contractor under that
framework agreement. In addition, appropriate transparency measures should be taken
to ensure that all potentially interested parties may be informed. In order to limit the
effects of these modifications on the smooth functioning of the internal market and to
prevent disproportionate distortions of competition, modifications of framework
agreements should only be concluded until 30 June 2025.
(44) Directive 2009/43/EC of the European Parliament and the Council15 aims at
simplifying the terms and conditions of intra-EU transfers of defence-related products,
notably through General Transfer Licences which rely on ex post verification, cover a
pre-determined range of products to specified recipients or for a specific purpose, and
for which no prior request is needed. However, none of the mandatory General
Transfer Licences provided for by Article 4 (1) of Directive 2009/43/EC or
Commission recommendations on the harmonisation of the scope of and conditions for
these licences are sufficient to ensure that transfers necessary for the production of
relevant defence products.
(45) In the current context which imposes to speed up the delivery lead times throughout
the concerned supply and value chains, it appears necessary to exempt the transfer of
14
Directive 2009/81/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on the
coordination of procedures for the award of certain works contracts, supply contracts and service
contracts by contracting authorities or entities in the fields of defence and security, and amending
Directives 2004/17/EC and 2004/18/EC (OJ L 216, 20.8.2009, p. 76–136).
15
Directive 2009/43/EC of the European Parliament and of the Council of 6 May 2009 simplifying terms
and conditions of transfers of defence-related products within the Community (OJ L 146, 10.6.2009, p.
1–36).
EN 18 EN
relevant defence products from the obligation of prior authorisation within the Union.
This exemption should not affect the discretion of Member States as regards policy on
the export of defence-related products.
(46) In order to be competitive, innovative and resilient, as well as to be able to ramp up its
production capacities, the EDTIB needs to access both public and private financing.
As provided in the “Commission contribution to European defence” of 15 February
2022, Union initiatives on sustainable finance are consistent with the Union efforts to
facilitate the European defence industry’s sufficient access to finance and investment.
In that context, the EU sustainable finance framework does not prevent investment in
defence-related activities. The Union defence industry is a crucial contributor to the
resilience, security of the Union, and therefore to peace and social sustainability.
Within Union initiatives on sustainable finance policies, controversial weapons subject
to international conventions prohibiting their development, production, stockpiling,
use, transfer, and delivery, and signed by Union Member States, are deemed
incompatible with social sustainability. The sector is subject to close regulatory
scrutiny implemented by Member States for the transfer and export of military and
dual-use items. In this perspective, a commitment of national and European financial
actors - such as National Promotional Banks and Institutions - to support the European
defence industry, would send a strong signal to the private sector. While pursuing in
full its other economic development and public policy financing missions, including
the twin transition and in line with article 309 TFEU as well as its statute, the
European Investment Bank (EIB) should enhance its support to the European defence
industry and joint procurement beyond its ongoing support to dual use, where such
investments would clearly serve to implement the Strategic Compass priorities.
(47) Undertakings in the value chain of relevant defence products should have access to
debt financing, to speed-up investments needed to increase manufacturing capacities.
The Instrument should facilitate access to finance for Union’s companies in the
ammunition and missile field. The Regulation should notably ensure that those legal
entities are granted the same conditions offered to other legal entities, taking charge of
any additional cost arising specifically for the defence sector.
(48) The Commission may set-up a dedicated facility as part of the investment facilitation
activities described collectively as the ‘Ramp-up fund’. The Ramp-up Fund may be
implemented in direct or indirect management. The Commission should explore in that
regard the most appropriate way to leverage EU budget to unlock public and private
investment in support of the rapid ramp up sought, for instance through the possibility
of a blending facility, including under InvestEU Fund established by Regulation (EU)
2021/523 of the European Parliament and Council16, in close cooperation with its
implementing partners. The ‘Ramp-up Fund’ activities should support the increase of
manufacturing capacities in the ammunition and missiles area by providing
opportunities for increased availability of funds to companies across the value chain.
(49) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation,
implementing powers should be conferred on the Commission as regards the adoption
of the Work Programme and of the list of supply-critical defence products, for issuing
obligations for undertakings concerned by a request for a priority rated order to accept
16
Regulation (EU) 2021/523 of the European Parliament and of the Council of 24 March 2021
establishing the InvestEU Programme and amending Regulation (EU) 2015/1017 (OJ L 107, 26.3.2021,
p. 30–89).
EN 19 EN
or perform that order at a fair and reasonable price and for laying down the practical
and operational arrangements for the functioning of priority rated orders. Those
powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the
European Parliament and of the Council17. The Commission should adopt immediately
applicable implementing acts where, in duly justified cases relating to the adoption of
the list of supply-critical defence products, for issuing obligations for undertakings
concerned by a request for a priority rated order to accept or perform that order at a
fair and reasonable price and for laying down the practical and operational
arrangements for the functioning of priority rated orders, where imperative grounds of
urgency so require.
(50) Since the objective of this Regulation namely, to respond to the impact of security
crisis, cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather, by reason
of the scale and effects of the proposed action, be better achieved at Union level, the
Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out
in Article 5 of the Treaty on European Union (“TEU”). In accordance with the
principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go
beyond what is necessary to achieve that objective.s.
(51) This Regulation should apply without prejudice to Union competition rules, in
particular Articles 101 to 109 TFEU and their implementing regulations.
(52) It is to be recalled that according to Article 41(2) TEU, operating expenditure arising
from Chapter 2 of Title V shall be charged to the Union budget, except for such
expenditure arising from operations having military or defence implications.
(53) In view of the urgency to address the security crisis it is appropriate to provide for an
exception to the eight-week period referred to in Article 4 of Protocol No 1 on the role
of national Parliaments in the European Union, annexed to the TEU, to the Treaty on
the Functioning of the European Union and to the Treaty establishing the European
Atomic Energy Community. Considering the imminent danger for the security of
supply brought about by Russia’s war of aggression against Ukraine, this Regulation
should enter into force the day after its publication in the Official Journal.
(54) Pursuant to paragraphs 22 and 23 of the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016
on Better Law-Making18, the Regulation should be evaluated on the basis of
information collected in accordance with specific monitoring requirements, while
avoiding an administrative burden, in particular on Member States, and
overregulation. Those requirements, where appropriate, should include measurable
indicators as a basis for evaluating the effects of the Regulation on the ground. The
Commission should carry out an evaluation no later than 30 June 2024, including with
a view to submitting proposals for any appropriate amendments to this Regulation.
17
Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011
laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by the Member States
of the Commission's exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13).
18
OJ L 123, 12.5.2016, p. 1–14.
EN 20 EN
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
CHAPTER I
GENERAL PROVISIONS
Article 1
Subject matter
This Regulation establishes a set of measures and lays down a budget aimed at urgently
strengthening the responsiveness and ability of the European Defence Technological and
Industrial Base (EDTIB) to ensure the timely availability and supply of ground-to-ground and
artillery ammunition as well as missiles (‘relevant defence products’), in particular through
the following:
(a) an instrument financially supporting industrial reinforcement for the production of
the relevant defence products in the Union, including through the supply of their
components (‘the ‘Instrument’);
(b) the identification, mapping and continuous monitoring of the availability of the
relevant defence products, their components and the corresponding inputs (raw
materials);
(c) the establishment of mechanisms, principles, and temporary rules to secure the
timely and lasting availability of the relevant defence products to their acquirers in
the Union.
Based on an evaluation, pursuant to Article 28 below, of the results achieved by the
implementation of this Regulation by mid-2024, notably in regard of the evolution of the
security context, the opportunity of the extension of the applicability of the set of measures
and of the allocation of the corresponding additional budget will be considered.
Article 2
Definitions
For the purposes of this Regulation, the following definitions apply:
(1) ‘raw materials’ means the materials required to produce relevant defence products;
(2) ‘bottleneck” means a point of congestion in a production system that stops or
severely slows the production;
(3) ‘recipient’ means an entity with which a funding or financing agreement has been
signed, or to which a funding or financing decision has been notified;
(4) ‘applicant’ means a natural person or an entity with or without legal personality who
has submitted an application in a grant award procedure;
(5) ‘control’ means the ability to exercise a decisive influence on a legal entity directly,
or indirectly through one or more intermediate legal entities;
(6) ‘executive management structure’ means a body of a legal entity, appointed in
accordance with national law, and, where applicable, reporting to the chief executive
officer, which is empowered to establish the legal entity’s strategy, objectives and
overall direction, and which oversees and monitors management decision-making;
EN 21 EN
(7) ‘entity’ means a legal person created and recognised as such under Union, national or
international law, which has legal personality and the capacity to act in its own name,
exercise rights and be subject to obligations, or an entity which does not have legal
personality as referred to in point (c) of Article 197(2) of Regulation (EU, Euratom)
2018/1046;
(8) ‘classified information’ means information or material, in any form, the unauthorised
disclosure of which could cause varying degrees of prejudice to the interests of the
Union, or of one or more of the Member States, and which bears an EU classification
marking or a corresponding classification marking, as established in the Agreement
between the Member States of the European Union, meeting within the Council,
regarding the protection of classified information exchanged in the interests of the
European Union;
(9) ‘sensitive information’ means information and data that is to be protected from
unauthorised access or disclosure because of obligations laid down in Union or
national law or in order to safeguard the privacy or security of a natural or legal
person;
(10) ‘non-associated third-country entity’ means a legal entity that is established in a non-
associated third country or, where it is established in the Union or in an associated
country, that has its executive management structures in a non-associated third
country;
(11) ‘lead production time’ means the period of time between a purchase order being
placed and the manufacturer completing the order;
(12) ‘relevant defence products’ means ground-to-ground and artillery ammunition as
well as missiles.
(13) ‘supply-critical defence products’ means relevant defence products or key
components or raw materials thereof that have been identified as being seriously
affected by disruption or potential disruption of the functioning of the Single Market
and its supply chains resulting in actual or potential significant shortages.
(14) ‘blending operation’ means an action supported by the Union budget, including
within a blending facility or platform as defined in point (6) of Article 2 of the
Financial Regulation, that combines non-repayable forms of support or financial
instruments from the Union budget with repayable forms of support from
development or other public finance institutions as well as from commercial finance
institutions and investors;
(15) ‘Seal of Excellence’ means a quality label which shows that a proposal submitted to
a call for proposals under the Instrument has passed all of the evaluation thresholds
set out in the work programme, but could not be funded due to a lack of budget
available for that call for proposals in the work programme, and might receive
support from other Union or national sources of funding;
Article 3
Third countries associated to the Instrument
The Instrument shall be open to the participation of members of the European Free Trade
Association which are members of the European Economic Area (associated countries), in
accordance with the conditions laid down in the Agreement on the European Economic Area.
EN 22 EN
CHAPTER II
THE INSTRUMENT
Article 4
Objectives of the Instrument
1. The objective of the Instrument is to foster the efficiency and competitiveness of the
European Defence Technological and Industrial Base (EDTIB) to support the ramp
up of the production capacity and timely delivery of relevant defence products
through industrial reinforcement.
2. The industrial reinforcement shall in particular consist of initiating and speeding up
the adjustment of industry to the rapid structural changes imposed by the supply
crisis affecting the relevant defence products. This should include the improvement
and acceleration of the capacity of adaptation of supply chains for relevant defence
products, the creation of manufacturing capacities or their ramp-up, and a reduction
of their lead production time for the relevant defence products throughout the Union
notably thanks to the intensification and widening of cross-border cooperation
between the relevant legal entities.
Article 5
Budget
1. The financial envelope for the implementation of the Instrument for the period from
its entry into force until 30 June 2025 shall be set a EUR 500 Million in current
prices.
2. Within the financial envelope defined in paragraph 1 of this article, up to EUR 50
Million may be used as a blending operation in the frame of the ‘Ramp-up Fund’
defined in article 21.
3. Resources allocated to Member States under shared management may, at their
request, be transferred to the Instrument subject to the conditions set out in the
relevant provisions of the Regulation (EU) 2021/1060 of the European Parliament
and the Council19. The Commission shall implement those resources directly in
accordance with point (a) of the first subparagraph of Article 62(1) of Regulation
(EU, Euratom) 2018/1046 of the European Parliament and the Council20. Those
resources shall be used for the benefit of the Member State concerned.
19
Regulation (EU) 2021/1060 of the European Parliament and of the Council of 24 June 2021 laying
down common provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund
Plus, the Cohesion Fund, the Just Transition Fund and the European Maritime, Fisheries and
Aquaculture Fund and financial rules for those and for the Asylum, Migration and Integration Fund, the
Internal Security Fund and the Instrument for Financial Support for Border Management and Visa
Policy (OJ L 231, 30.6.2021, p. 159–706).
20
Regulation (EU, Euratom) 2018/1046 of the European Parliament and of the Council of 18 July 2018 on
the financial rules applicable to the general budget of the Union, amending Regulations (EU) No
1296/2013, (EU) No 1301/2013, (EU) No 1303/2013, (EU) No 1304/2013, (EU) No 1309/2013, (EU)
No 1316/2013, (EU) No 223/2014, (EU) No 283/2014, and Decision No 541/2014/EU and repealing
Regulation (EU, Euratom) No 966/2012 (OJ L 193, 30.7.2018, p. 1–222).
EN 23 EN
Where the Commission has not entered into a legal commitment under direct
management for resources transferred in accordance with this paragraph, the
corresponding uncommitted resources may be transferred back to the Fund from
which they have been initially transferred and allocated to one or more programmes
in accordance with the conditions set out in the relevant provisions of Regulation
(EU) 2021/1060.
4. The amount referred to in paragraph 1 may also be used for technical and
administrative assistance for the implementation of the Instrument, such as
preparatory, monitoring, control, audit and evaluation activities including corporate
information technology systems.
5. Budgetary commitments for activities extending over more than one financial year
may be broken down over several years into annual instalments.
6. The budget of the instrument can be reinforced, where the situation requires it or in
case the Regulation is extended, in accordance with Article 1, last paragraph.
Article 6
Cumulative and alternative funding
1. The Instrument shall be implemented in synergy with other Union programmes. An
action that has received a contribution from another Union programme may also
receive a contribution under the Instrument, provided that the contributions do not
cover the same costs. The rules of the relevant Union programme shall apply to the
corresponding contribution to the action. The cumulative financing shall not exceed
the total eligible costs of the action. The support from the different Union
programmes may be calculated on a pro-rata basis in accordance with the documents
setting out the conditions for support.
2. In order to be awarded a Seal of Excellence under the Instrument, actions shall
comply with all of the following conditions:
(a) they have been assessed in a call for proposals under the Instrument;
(b) they comply with the minimum quality requirements of that call for proposals;
(c) they are not financed under that call for proposals due to budgetary
constraints.
3. When proposing amended or new Recovery and Resilience Plans, in accordance with
Regulation (EU) 2021/241 of the European Parliament and the Council, Member
States shall be able to include measures which also contribute to the objectives of
this instrument, notably measures linked to proposals submitted to a call for
proposals under the Instrument which were awarded a Seal of Excellence.
4. Article 8(5) shall apply by analogy to actions funded in accordance with this Article.
Article 7
Forms of Union funding
1. The Instrument shall be implemented under direct management and as concerns the
management of the Ramp-up Fund of Article 21 in indirect management with bodies
referred to in Article 62(1)(c) Regulation (EU, Euratom) 2018/1046. The Instrument
may provide funding in any of the forms laid down in the Financial Regulation,
EN 24 EN
including financing in the form of financial instruments within blending operations.
Blending operations shall be carried out in accordance with Title X of Regulation
(EU, Euratom) 2018/1046, Regulation (EU) 2021/523 and Article 21 of this
Regulation.
2. By way of derogation from Article 193(2) from Regulation (EU, Euratom)
2018/1046, financial contributions may, where relevant and necessary for the
implementation of an action, cover actions started prior to the date of the submission
of the proposal for those actions, provided that those actions did not start before 20
March 2023.
Article 8
Eligible actions
1. Only actions implementing the objectives set out in Article 4 shall be eligible for
funding.
2. The Instrument shall provide financial support for actions addressing identified
bottlenecks in production capacities and supply chains with a view to secure and
accelerate production to ensure the effective supply and timely availability of the
relevant defence products.
3. Eligible actions shall relate to one or more of the following activities and be
exclusively related to the production capacities of relevant-defence products,
including their components and raw materials insofar as they are intended or used
wholly for the production of relevant defence products:
(a) the optimisation, expansion, modernisation, upgrading or repurposing of
existing, or the establishment of new, production capacities, in relation to the
relevant defence products or their raw materials and components, insofar as the
latter are used as direct input for the production of relevant defence products,
notably with a view to increasing production capacity or reducing lead
production times, including on the basis of the procurement or acquisition of
the requisite machine tools and any other necessary input;
(b) the establishment of cross-borders industrial partnerships, including through
public private partnerships or other forms of industrial cooperation, in a joint
industrial effort, including activities that aim at the coordination of the sourcing
or reservation of raw materials and components insofar the latter are used as
direct input for the production of relevant defence products, as well as
production capacities and at the coordination of production plans;
(c) the building-up and making available of reserved surge manufacturing
capacities of relevant-defence products, raw materials and components thereof,
insofar the latter are used as direct input for the production of relevant defence
products, in accordance with ordered or planned production volumes;
(d) the testing and, as appropriate, reconditioning certification, as appropriate, of
relevant defence products with a view to addressing their obsolescence and
making them useable by end users;
(e) the training, reskilling or upskilling of personnel in relation to the activities
referred to in points (a) to (d) of this article;
EN 25 EN
(f) the improvement of the access to finance by relevant economic operators active
in the production of or making available the relevant defence products, by
means of the offset of any additional cost arising specifically from the defence
industry sector, for investments related to activities described in points (a) to
(e) of this article.
4. The following actions shall not be eligible for funding under the Instrument:
(a) actions related to the production of goods or delivery of services which are
prohibited by applicable international law;
(b) actions related to the production of lethal autonomous weapons without the
possibility for meaningful human control over selection and engagement
decisions when carrying out strikes against humans;
(c) actions or parts thereof, that are already fully financed from other public or
private sources;
(d) actions entailing expenditures arising from operations having military or
defence implications.
5. The Commission shall ensure in concluding agreements with individual recipients
that the instrument only finances activities which exclusively benefit production
capacities of relevant defence products, or of their components and raw materials
insofar as they are intended or used wholly for the production of relevant defence
products.
Article 9
Financing rate
1. The Instrument shall finance up to 40% of the eligible costs of an eligible action.
2. By way of derogation from paragraph 1, an action shall be eligible for an increased
funding rate of 10 additional percentage points for each of the following criteria:
(a) where applicants demonstrate a contribution to the creation of new cross-
border cooperation between legal entities established in Member States or
associated countries, as described in article 10(4);
(b) where applicants commit that they will prioritize for the duration of the action
orders stemming from the common procurement of relevant defence products
by at least three Member States or associated countries or from the
procurement of relevant defence products from at least one Member State of
relevant defence products which procure for the purpose of transferring
acquired relevant defence products to Ukraine. This commitment shall apply to
any procurement of any product directly or indirectly benefitting from support
under this Instrument.
By way of derogation, support from the instrument may cover up to 100 % of the
eligible costs of an activity referred to article 8(3), point (f).
3. The recipients shall demonstrate that the costs of an action that are not covered by
Union support are to be covered by other means of financing.
EN 26 EN
Article 10
Eligible entities
1. Recipients involved in an action shall be legal entities, whether public or privately
owned, established in the Union or in an associated country.
2. The infrastructure, facilities, assets, and resources of the recipients involved in an
action which are used for the purposes of an action supported by the Instrument shall
be located on the territory of a Member State or of an associated country for the
entire duration of an action, and their executive management structures shall be
established in the Union or in an associated country.
3. An undertaking established in the Union or in an associated country and controlled
by a non-associated third country or a non-associated third-country entity shall only
be eligible to be a recipient involved in an action supported by the Instrument if
guarantees approved by the Member State or the associated country in which the
undertaking is established make available to the Commission guarantees in
accordance with its national procedures, ensuring that the involvement in an action of
such a undertaking would not contravene the security and defence interests of the
Union and its Member States as established in the framework of the CFSP pursuant
to Title V of the TEU, or the objectives set out in Article 4 of this Regulation. The
guarantees shall in particular substantiate that, for the purposes of an action,
measures are in place to ensure that:
(a) the recipient is able to carry out the action and to deliver results without any
restrictions concerning its infrastructure, facilities, assets, resources,
intellectual property or knowhow needed for the purposes of the action, or that
undermines its capabilities and standards necessary to carry out the action;
(b) the products being produced by undertakings having benefitted from the
Instrument financial support are not subject to a restriction by a non-associated
third country or a non-associated third country entity; and
(c) access by a non-associated third country or by a non-associated third-country
entity to sensitive or classified information relating to the action is prevented
and the employees or other persons involved in the action have national
security clearance issued by a Member State or an associated country, where
appropriate.
4. If considered to be appropriate by the Member State or the associated country in
which the undertaking is established, additional guarantees may be provided.
5. The Commission shall inform the committee referred to in Article 22 of any
undertaking considered to be eligible in accordance with paragraph 3.
Article 11
Award criteria
Each proposal shall be assessed on the basis of one or more of the following criteria
measuring the contribution of the relevant actions to the industrial reinforcement sought to
foster the efficiency and overall competitiveness of the EDTIB, in respect to the relevant
defence products:
(1) Increase in production capacity in the Union: the contribution of the action, in
relation to the relevant defence products, to the increase, ramp-up, or reservation of
EN 27 EN
the manufacturing capacities, their modernisation or the reskilling and upskilling of
the related workforce;
(2) Reduction of delivery lead time: the contribution of the action to the timely
satisfaction of the demand expressed through procurement in terms of reduced
delivery lead times, including via order reprioritization mechanisms;
(3) Elimination of sourcing and production bottlenecks: the contribution of the action to
the swift identification and rapid and lasting elimination of any sourcing (raw
material and any other input) or production (manufacturing ability) bottlenecks;
(4) Resilience through cross-border cooperation: the contribution of the action to the
development and operationalisation of cross-border cooperation between
undertakings established in different Member States or associated countries,
involving in particular, to a significant extent, SMEs or mid-caps as recipients,
subcontractors or as other undertakings in the supply chain;
(5) The demonstration by the applicants of the link between the action and newly placed
orders stemming from the joint procurement of relevant defence products by at least
three Member States or associated countries especially if done in a EU framework;
(6) The quality of the implementation plan of the action, including in terms of its
processes and monitoring.
Article 12
Work Programme
1. The Instrument shall be implemented through a single work programme as referred
to in Article 110 of Regulation (EU, Euratom) 2018/1046. Work programmes shall
set out, where applicable, the overall amount reserved for blending operations.
2. The Commission shall, by means of an implementing act, adopt the work programme
referred to in paragraph 1. The implementing act shall be adopted in accordance with
the examination procedure referred to in Article 22(3).
3. The work programme shall set out the funding priorities in line with the mapping
referred to in Article 13(1) and taking into account the work of the Defence Joint
Procurement Task Force.
CHAPTER III
IDENTIFICATION AND MAPPING
Article 13
Identification of needs, mapping and monitoring of capacities
1. The Commission, based on the cooperative work with the EEAS and the EDA in the
context of the Defence Joint Procurement Task Force, shall set up and maintain a
mapping of relevant undertakings established in the Union that operate along the
supply chains of the relevant defence products, including for instance, the type and
specifications of the relevant defence products produced, their related production
capacity and their position in the supply chain.
EN 28 EN
Based on this mapping, the Commission shall, in close cooperation with the
identified undertakings, continuously monitor their production capacity and their
supply chains and assess their overall ability to respond to the expected evolution of
the market demand.
2. The Commission shall present to, and regularly discuss with, the Committee as
referred to in Article 22, the results of the mapping or its update, of the monitoring of
the supply chains, and its assessment of the overall ability of the identified
undertakings to respond to the expected evolution of the market demand. In doing so,
the Commission will take into account the work carried out in the context of the
regular meetings of the National Armaments Directors with the Defence Joint
Procurement Task Force.
3. Based on information gathered pursuant to paragraph 1 and taking due account of the
discussion held under paragraph 2, the Commission shall by means of implementing
acts, draw up and regularly update a list of supply-critical defence products. Those
implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure
referred to in Article 22(3). On duly justified imperative grounds of urgency in
relation with the supply crisis, the Commission shall adopt immediately applicable
implementing acts in accordance with the procedure referred to in Article 22(4).
4. In agreement with the Member State where they are established, the Commission
may request from the undertakings that provide supply-critical defence products and
in relation to those, to receive, within five working days, detailed information on:
(a) the total production capacity in the relevant supply-critical defence products;
(b) the existing and expected variations in stocks of such products;
(c) any existing schedule of the expected production output for the following three
months for each production facility located in the union or elsewhere;
(d) any additional information relevant to ensure the timely availability of supply-
critical defence products.
5. Without prejudice to national security interests, Member States shall, where
appropriate, provide the Commission with additional information needed to achieve
the objectives of this Regulation.
6. Without prejudice to national security interests and the protection of commercially
confidential information resulting from agreements entered into by Member States,
where a Member State intends to adopt at national level measures for the
procurement, purchase or manufacturing of supply-critical defence products from the
list referred in paragraph 3, it shall inform the Commission in a timely manner.
CHAPTER IV
SECURITY OF SUPPLY
Article 14
Priority Rated Orders
1. Where at least three Member States, which have entered or are considering entering
into an agreement to commonly procure relevant defence products or where a
Member State which has procured or is considering to procure for the purpose of
EN 29 EN
transferring acquired relevant defence products to Ukraine, face severe difficulties
either in the placing of the order or in the execution of the contract due to shortages
or serious risks of shortages of supply-critical defence products and these difficulties
may undermine the security of the Union and of its Member States, those may ask
the Commission to require an undertaking to accept, or to prioritise an order of
supply-critical defence products (‘priority rated order’), as defined in paragraph 3 of
Article 13.
2. Upon such request, the Commission may, after the consultation of the Member State
of establishment of the concerned undertaking and with its agreement, notify the
latter of its intent to impose a priority rated order.
The notification of the intent shall include information about its legal basis, specify
the product, specifications and quantities concerned and the schedule and time-limit
within which the order would have to be performed, and state the reasons justifying
the use of the priority rated order.
From the notification of the intent, the undertaking shall reply to the Commission,
within five working days and state whether it can accept or not the request. Where
the urgency of the situation requires it, the Commission may, based on a justification
of such urgency, reduce the deadline for the undertaking to reply.
Where the undertaking declines the request, it shall provide the Commission with a
detailed explanation to the justification invoked to decline the intended request.
Where the undertaking accepts the request, the order shall be deemed accepted under
the conditions described in the Commission’s request in accordance with the
meaning of paragraph 1 and the undertaking shall be legally bound.
3. Where the notified undertaking declines the request, the order shall be deemed
refused. Having due regard to the justifications invoked by the undertaking, the
Commission may, in agreement with the Member State of establishment of that
undertaking:
(a) abstain from pursuing the request;
(b) adopt an Implementing Act obliging the concerned undertakings to accept or
perform the priority rated order, at a fair and reasonable price.
4. The Commission shall take into account the objections raised by the undertaking
under paragraph 2 and state the reasons why, in line with the proportionality
principle and the fundamental rights of the undertaking under the Charter of
Fundamental rights of the Union, it was necessary to adopt it in light of the
circumstances described in paragraph 1.
The Commission shall state in the Implementing Act the legal basis of the priority
rated order, fix the time-limit within which the order is to be performed, and set out
the product, specifications, volume, and any other parameter to be complied. The
Commission shall also state the penalties provided for in Article 15 for non-
compliance with the obligation.
5. Where the undertaking has accepted the request of the Commission under paragraph
2 or where the Commission has adopted an Implementing Act under paragraph 3, the
priority rated order shall:
(a) be placed at a fair and reasonable price;
(b) take precedence over any performance obligation under private or public law;
EN 30 EN
6. Where the undertaking has agreed to the request of the Commission under paragraph
2 or where the Commission has adopted an Implementing Act under paragraph 3, the
undertaking may request the Commission to review the priority rated order where it
considers it to be duly justified based on one of the following grounds:
(a) if the undertaking is unable to perform the priority rated order on account of
insufficient production capability or production capacity, even under
preferential treatment of the order;
(b) if acceptance of the order would place an unreasonable economic burden and
entail particular hardship for the undertaking.
The undertaking shall provide all relevant and substantiated information to allow the
Commission to assess the merits of the objections raised.
Based on the examination of the reasons and evidence provided by the undertaking,
the Commission may, after consulting the Member State concerned, amend its
implementing Act to release, partially or in totality the undertaking concerned from
its obligations under paragraph 2.
7. For the purpose of this Regulation, transfers of supply-critical defence products
subject to the priority rated order may not be considered as sensitive in the meaning
of Article 4 (8) of Directive 2009/43/EC.
8. When an undertaking established in the Union is subject to a measure of a third
country which entails a priority rated order, it shall notify the Commission thereof.
The Commission shall then inform the Committee of the existence of such measures.
9. Where an undertaking accepts or is obliged to accept and prioritise a priority rated
order in accordance with paragraphs 2 or 3 it shall be shielded from any contractual
or extra-contractual liability in relation to comply with the priority rated orders. The
liability shall be excluded only to the extent the violation of contractual obligations
was necessary for compliance with the mandated prioritisation.
10. The Commission shall adopt an implementing act laying down the practical and
operational arrangements for the functioning of priority rated orders.
11. The implementing acts referred to in paragraphs 3 and 10 shall be adopted in
accordance with the examination procedure referred to in Article 22 (3). On duly
justified imperative grounds of urgency in relation with the supply crisis, the
Commission shall adopt immediately applicable implementing acts in accordance
with the procedure referred to in Article 22 (4)
Article 15
Penalties
1. Where an undertaking, intentionally or through gross negligence, does not comply
with an obligation to prioritise priority rated orders pursuant to Article 14, the
Commission may, by decision, where deemed necessary and proportionate, impose
periodic penalty payments.
2. Periodic penalty payments shall not exceed 1.5 % of the average daily turnover in the
preceding business year for each working day of non-compliance with the obligation
calculated from the date established in the decision.
EN 31 EN
3. In fixing the amount of the periodic penalty payment, regard shall be had to the
nature, gravity and duration of the infringement, taking due account of the principles
of proportionality and appropriateness.
4. Where the undertaking has satisfied the obligation which the periodic penalty
payment was intended to enforce, the Commission may fix the definitive amount of
the periodic penalty payment at a figure lower than that which would arise under the
original decision.
5. The Court of Justice of the European Union shall have unlimited jurisdiction to
review decisions whereby the Commission has fixed a fine or a periodic penalty
payment. It may cancel, reduce or increase the fine or periodic penalty payment
imposed.
6. Time shall begin to run on the day on which the infringement is committed.
However, in the case of continuing or repeated infringements, time shall begin to run
on the day on which the infringement ceases. Any action taken by the Commission or
the competent authorities of the Member States for the purposes of ensuring
compliance with the provisions of this Regulation shall interrupt the limitation
period. Each interruption shall start the time running afresh. However, the limitation
period shall expire at the latest on the day in which a period equal to twice the
limitation period has elapsed without the Commission having imposed a periodic
penalty payment. That period shall be extended by the time during which the
limitation period is suspended because the decision of the Commission is the subject
of proceedings pending before the Court of Justice of the European Union.
7. The power of the Commission to enforce decisions taken pursuant to this Article
shall be subject to a limitation period of three years. Time shall begin to run on the
day on which the decision becomes final. The limitation period for the enforcement
of periodic penalties payments shall be interrupted: (a) by notification of a decision
varying the original amount periodic penalty payment or refusing an application for
variation; (b) by any action of the Commission or of a Member State, acting at the
request of the Commission, designed to enforce payment of the fine or periodic
penalty payment. Each interruption shall start time running afresh. The limitation
period for the enforcement of periodic penalty payments shall be suspended for so
long as: (a) time to pay is allowed; (b) enforcement of payment is suspended
pursuant to a decision of the Court of Justice.
Article 16
Right to be heard for the imposition of fines or periodic penalty payments
1. Before adopting a decision pursuant to Article 15, the Commission shall give the
undertaking concerned the opportunity of being heard on: (a) preliminary findings of
the Commission, including any matter to which the Commission has taken
objections; (b) measures that the Commission may intend to take in view of the
preliminary findings pursuant to point (a) of this paragraph.
2. Undertakings concerned may submit their observations to the Commission’s
preliminary findings within a time limit which shall be fixed by the Commission in
its preliminary findings and which may not be less than 14 working days.
3. The Commission shall base its decisions only on objections on which undertakings
concerned have been able to comment.
EN 32 EN
4. The rights of defence of the undertaking concerned shall be fully respected in any
proceedings. The undertaking shall be entitled to have access to the Commission's
file under the terms of a negotiated disclosure, subject to the legitimate interest of
undertakings in the protection of their business secrets. The right of access to the file
shall not extend to confidential information and internal documents of the
Commission or the authorities of the Member States. In particular, the right of access
shall not extend to correspondence between the Commission and the authorities of
the Member States. Nothing in this paragraph shall prevent the Commission from
disclosing and using information necessary to prove an infringement.
Article 17
Acceleration of the permit-granting process for the timely availability and supply of
relevant defence products
1. Member States shall ensure that administrative applications related to the planning,
construction and operation of production facilities, intra-EU transfer of inputs as well
as qualification and certification of end products are processed in an efficient and
timely manner. To that end, all national authorities concerned shall ensure that the
most rapid treatment legally possible is given to these applications.
2. Member States shall ensure that in the planning and permit-granting process, the
construction and operation of plants and installations for the production of relevant
defence products are given priority when balancing legal interests in the individual
case.
Article 18
Continuity of production of relevant defence products
1. Member States may decide to use or to encourage companies working in the field of
relevant defence products to use derogations provided for in Article 17(3) of
Directive 2003/88/EC in order to allow expansion of working shifts hence facilitating
continuity of production in the field of relevant defence products, if they deem it
necessary to achieve the objectives of this regulation.
2. To that end and where prior authorisation is required, all national authorities
concerned shall ensure that the most rapid treatment legally possible is given to
applications from companies working in the field of relevant defence products to use
such derogations.
Article 19
Facilitation of common procurement during the current ammunition supply crisis
1. Where at least three Member States enter into an agreement to commonly procure
relevant defence products and where the extreme urgency deriving from the current
crisis resulting from the Russian aggression of Ukraine prevents to use any of the
procedures provided for by Directive 2009/81/EC for the award of a framework
agreement, the following rules may be applied.
2. By way of derogation from Article 29(2) second subparagraph of Directive
2009/81/EC, a contracting authority may modify an existing framework agreement
which has been awarded through one of the procedures provided for by Article 21 of
EN 33 EN
Directive 2009/81/EC so that its provisions may apply to contracting
authorities/entities which are not originally party to the framework agreement.
3. By way of derogation from Article 29(2) third sub-paragraph of Directive
2009/81/EC, a contracting authority may make substantial amendments to the
quantities laid down in an existing framework agreement insofar as it is strictly
necessary for the application of paragraph 2. Where quantities laid down in an
existing framework agreement are substantially modified pursuant to this paragraph,
the contracting authority shall open the possibility, by means of an ad hoc notice
published in the Official Journal of the European Union, to any economic operator
that meets the conditions initially laid down in the framework agreement, to join that
framework agreement.
4. The principle of non-discrimination shall apply to framework agreements referred to
in paragraph 2 and 3 with regard to the additional quantities, and notably between
contracting authorities of Member States referred to in paragraph 1.
5. Contracting authorities having modified a contract in the cases set out under
paragraphs 2 and 3 of this article shall publish a notice to that effect in the Official
Journal of the European Union. Such notice shall be published in accordance with
Article 32 of Directive 2009/81/EC.
6. Contracting authorities/entities may not use this Article improperly or in such a way
as to prevent, restrict or distort competition.
7. Modifications introduced in the framework agreements referred to in this article shall
not be concluded after 30 June 2025.
Article 20
Facilitation of intra-EU transfers of defence-related products
1. By way of derogation from Article 4(1) of Directive 2009/43/EC, the transfer of the
following defence-related products between Member States shall not be subject to
prior authorisation:
(a) ammunition and fuze setting devices, and specially designed components
therefor, as listed in the third category of the Annex of the Directive
2009/43/EC (third category of the EU Military List – ML3);
(b) missiles and related equipment and accessories, and specially designed
components therefor, as listed in the fourth category of the Annex of the
Directive 2009/43/EC (fourth category of the EU Military List – ML4).
2. Any transfer in accordance with the derogation set out in paragraph 1 shall be
notified, for information, to the Member State of origin.
3. This article does not affect the discretion of Member States as regards policy on the
export of the defence-related products covered by paragraph 1.
EN 34 EN
CHAPTER V
SPECIFIC PROVISIONS APPLICABLE TO ACCESS TO FINANCE
Article 21
Ramp-up Fund
1. A blending facility may be established, to be described as the ‘Ramp-up Fund’
proposing debt solutions, to leverage, de-risk and speed-up investments needed to
increase manufacturing capacities.
2. The specific objectives pursued by the Ramp-up Fund are set out as follows:
(a) improving the leverage effect of the Union budget spending and achieving a
higher multiplier effect in terms of attracting private-sector financing;
(b) providing support to companies facing difficulties in accessing finance, and
addressing the need to underpin the resilience of the Union’s defence industry;
(c) accelerating investment in the field of manufacturing relevant defence products
and to leveraging funding from both the public and the private sectors, while
increasing the security of supply for the whole Union’s defence industry value
chain;
(d) enhancing access to finance for investments related to activities described in
points (a) to (e) of article 8(3).
CHAPTER VI
FINAL PROVISIONS
Article 22
Committee Procedure
1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a
committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
2. The European Defence Agency shall be invited to provide its views and expertise to
the committee as an observer. The European External Action Service shall also be
invited to assist in the committee.
3. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No
182/2011 shall apply.
4. Where reference is made to this paragraph, Article 8 of Regulation (EU) No
182/2011, in conjunction with Article 5 thereof, shall apply.
EN 35 EN
Article 23
Security of Information
1. The Commission shall protect classified information received in relation to the
implementation of this regulation in accordance with the security rules set out in
Commission Decision (EU, Euratom) 2015/44421.
2. The Commission shall make use of existing or set up secured exchange systems in
order to facilitate the exchange of sensitive and classified information between the
Commission, the High Representative, the European Defence Agency, and the
Member States and, where appropriate, with the legal entities subject to measures set
out in this Regulation. That system shall take into account the Member States’
national security regulations.
Article 24
Confidentiality and processing of the information
1. Information received as a result of the application of this Regulation shall be used
only for the purpose for which it was requested.
2. Member States and the Commission shall ensure the protection of trade and business
secrets and other sensitive and classified information acquired and generated in
application of this Regulation, including recommendations and measures to be taken,
in accordance with Union and the respective national law.
3. Member States and the Commission shall ensure that classified information provided
or exchanged under this Regulation is not downgraded or declassified without the
prior written consent of the originator.
4. The Commission shall not share any information in a way that can lead to the
identification of an individual operator when the sharing of the information results in
potential commercial or reputational damage to this operator or in divulging any
trade secrets.
Article 25
Personal data protection
1. This Regulation shall be without prejudice to the obligations of Member States
relating to their processing of personal data under Regulation (EU) 2016/679 of the
European Parliament and of the Council22 and Directive 2002/58/EC of the European
Parliament and of the Council23 , or the obligations of the Commission and, where
appropriate, other Union institutions and bodies, relating to their processing of
21
Commission Decision (EU, Euratom) 2015/444 of 13 March 2015 on the security rules for protecting
EU classified information (OJ L 72, 17.3.2015, p. 53–88).
22
Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of
such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 4.5.2016,
p. 1–88).
23
Directive 2002/58/EC of the European Parliament and of the Council of 12 July 2002 concerning the
processing of personal data and the protection of privacy in the electronic communications sector
(Directive on privacy and electronic communications) (OJ L 201, 31.7.2002, p. 37–47).
EN 36 EN
personal data under Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of
the Council24, when fulfilling their responsibilities.
2. Personal data shall not be processed or communicated except in cases where this is
strictly necessary to the purposes of this Regulation. In such cases, the conditions of
Regulation (EU) 2016/679 and Regulation (EU) 2018/1725 shall apply as
appropriate.
3. Where processing of personal data is not strictly necessary to the fulfilment of the
mechanisms established in this Regulation, personal data shall be rendered
anonymous in such a manner that the data subject is not identifiable.
Article 26
Audits
Audits on the use of the Union contribution carried out by persons or entities, including by
other than those mandated by the Union institutions, bodies, offices or agencies, shall form
the basis of the overall assurance pursuant to Article 127 of the Financial Regulation. The
Court of Auditors shall examine the accounts of all revenue and expenditure of the Union in
accordance with Article 287 TFEU.
Article 27
Protection of the financial interests of the Union
Where an associated country participates in the Instrument by means of a decision adopted
pursuant to the Agreement on the European Economic Area, the associated country shall grant
the necessary rights and access required for the authorising officer responsible, OLAF and the
Court of Auditors to comprehensively exercise their respective competences. In the case of
OLAF, such rights shall include the right to carry out investigations, including on-the-spot
checks and inspections, as provided for in Regulation (EU, Euratom) No 883/2013.
Article 28
Information, communication and publicity
1. The recipients of Union funding shall acknowledge the origin of those funds and
ensure the visibility of the Union funding, in particular when promoting the actions
and their results, by providing coherent, effective and proportionate targeted
information to multiple audiences, including the media and the public.
2. The Commission shall implement information and communication actions relating to
the Instrument, to actions taken pursuant to the Instrument and to the results
obtained.
3. Financial resources allocated to the Fund shall also contribute to the corporate
communication of the political priorities of the Union, insofar as those priorities are
related to the objectives referred to in Article 4.
24
Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2018 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data by the Union institutions,
bodies, offices and agencies and on the free movement of such data, and repealing Regulation (EC) No
45/2001 and Decision No 1247/2002/EC (OJ L 295, 21.11.2018, p. 39–98).
EN 37 EN
4. Financial resources allocated to the Fund may also contribute to the organisation of
dissemination activities, match-making events and awareness-raising activities, in
particular aiming at opening up supply chains to foster the cross-border participation
of SMEs.
Article 29
Evaluation
1. No later than 30 June 2024, the Commission shall draw up a report evaluating the
implementation of the measures set out in this Regulation and their results, as well as
the opportunity to extend their applicability and provide for their funding, notably in
regard of the evolution of the security context. The evaluation report shall build on
consultations of the Member States and key stakeholders and be communicated to
the European Parliament and to the Council.
2. Taking into account the evaluation report, the Commission may submit proposals for
any appropriate amendments to this Regulation, notably in view to continue
addressing any persisting risks in relation to the supply of the relevant defence
products.
Article 30
Entry into force and application
This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the
Official Journal of the European Union.
This Regulation shall apply until 30 June 2025. This shall not affect the continuation or
modification of actions initiated pursuant to this Regulation, all actions necessary to protect
the financial interests of the European Union and the powers conferred on the Commission to
impose penalties in accordance with Article 15.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 38 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
EN 1 EN
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
1.2. Policy area(s) concerned
1.3. The proposal/initiative relates to:
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
1.4.2. Specific objective(s)
1.4.3. Expected result(s) and impact
1.4.4. Indicators of performance
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention, which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies
with other appropriate instruments
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
1.7. Method(s) of budget implementation planned
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),
the payment modalities and the control strategy proposed
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control
costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels
of risk of error (at payment & at closure)
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
EN 2 EN
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
3.2.3.1. Estimated requirements of human resources
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
3.2.5. Third-party contributions
3.3. Estimated impact on revenue
EN 3 EN
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing
the Act in Support of Ammunition Production
1.2. Policy area(s) concerned
Union defence industrial policy
1.3. The proposal/initiative relates to:
a new action
a new action following a pilot project/preparatory action 25
the extension of an existing action
a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
The Act establishes a set of measures aimed at urgently strengthening the responsiveness
and ability of the European Defence Technological and Industrial Base (EDTIB) to
ensure the timely availability and supply of ground-to-ground and artillery ammunition
as well as missiles (hereafter “relevant defence products"), in particular through:
- An instrument to support financially defence companies producing relevant defence
products through the value chain.
- A mapping and continuous monitoring of relevant defence products, their components
and critical inputs, in order to identify supply-critical defence products.
- Mechanisms, principles and temporary rules to facilitate the availability of relevant
defence products for Member States.
1.4.2. Specific objective(s)
N/A
1.4.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.
Expected results: The Instrument will help to reinforce the European Defence
Technological and Industrial Base (EDTIB), facilitate its adaptation to ongoing
structural market changes, and thereby contribute to a timely availability and supply
of ground-to-ground artillery ammunition as well as missiles (relevant defence
products). Manufacturing capacities in the area of ground to ground and artillery
ammunition, as well as missiles exist in the Union. However, production capacities
have been tailored for peace time, with a modest demand, resulting into minimal
level of stocks and diversified suppliers globally to reduce costs, exposing the
Union’s defence sector to dependencies. As a consequence, the current
25
As referred to in Article 58(2)(a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 4 EN
manufacturing capacity and the existing supply and value chains do not allow for a
secure and timely delivery of defence products to meet Member States’ needs both
for their own security requirement and for continuing supporting Ukrainian needs.
The financial contribution of the EU should contribute to unlock a number of actions
which urgently need to take place in order to ensure the timely availability and
supply of relevant defence products to Member States. The European production is
already booked at almost at maximum capacity from Member States or third
countries’ orders, resulting in prices spiralling. Additional EU industrial policy
measures, in line with Article 173 (3), are therefore needed to support EU industry to
increase its production, reduce its delivery lead-time and address potential
bottlenecks that could delay or impede the supply and production of relevant
defence products.
Expected impact:
A Union contribution of EUR 500 million would allow for an appropriate incentive
for economic operators involved in the relevant defence products manufacturing to
start taking measures to ramp-up their production capacities and/or to facilitate
investment thoughout the supply chain. It will contribute to reducing lead time for
the production of the relevant defence products while facilitating investment to allow
the industry to produce more and faster. It will also support industrial cooperation
and coordination of the sourcing of raw materials.
As a consequence, the instrument will foster the competitiveness of the European
defence industry involved in the production of these products. On a medium to
longer term, it is expected that additional investments in the EDTIB bring benefits as
regards jobs creations and skills and enhance security of supply.
1.4.4. Indicators of performance
Specify the indicators for monitoring progress and achievements.
Taking into consideration the short period of implementation, the results and impacts
of the Instrument will be assessed under retrospective evaluation at the end of the
programme implementation.
The Commission will ensure that the necessary indicators used for the monitoring of
programme implementation will be put in place by the entity entrusted with the
programme implementation. These will include:
- increase of production capacity for relevant defence products within the EU
- reduction of production lead time
- number of economic operators receiving a facilitated access to finance
- number of new cross-border cooperations with undertakings established in another
Member States or associated countries
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
The Regulation will be implemented through direct management. The Commission
will need to be staffed with the appropriate experts in order to monitor effectively the
implementation.
EN 5 EN
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
As highlighted by the Joint Communication on Defence Investment gaps and way
forward (JOIN/2022/24 final), decades of underinvestment generates gaps within
defence capabilities available to EU Member States armed forces, as well as
industrial gaps within the Union. Fragmentation of the demand also generated
national industrial silos and a corresponding multitude of defence systems of the
same kind, often not interoperable amongst each other. The current defence market
context is marked by an increased security threat, sees Member States rapidly
increasing their defence budgets and aiming at similar equipment’s purchases. This
results into an amount of demand for ground-to-ground artillery and ammunition, as
well as missiles which overcomes EDTIB manufacturing capacities for such
products, currently tailored for peacetime. In this context, significant investments are
needed for which defence companies, which do not normally engage substantial self-
funded industrial investments, will need de-risking, as well as regulatory support to
remove existing bottlenecks such as access to skilled personnel, raw materials. The
Union intervention by de-risking industrial investments via grants will allow a faster
adaptation to ongoing structural market change. The proposed measures will also
encourage the EDTIB’s resilience through cross-border industrial partnerships and
collaboration of relevant companies in a joint industry effort to avoid worsening
fragmentation of the supply chains.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
N/A
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies
with other appropriate instruments
The Instrument will complement planned EU instruments such as the European
Defence Industry Reinforcement through common Procurement Act, and existing EU
programmes such as the European Defence Fund as well as EU defence initiatives
such as the Permanent Structured Cooperation (PESCO) or the Strategic Compass for
Security and Defence. It will also generate synergies with other EU programmes.
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
N/A
EN 6 EN
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
limited duration
– in effect from 2023 to 30/06/2025
– Financial impact from 2023 to 2024 for commitment appropriations and from
2023 to 2028 for payment appropriations.
unlimited duration
– Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,
– followed by full-scale operation.
1.7. Management mode(s) planned26
Direct management by the Commission
– by its departments, including by its staff in the Union delegations;
– by the executive agencies
Shared management with the Member States
Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
– third countries or the bodies they have designated;
– international organisations and their agencies (to be specified);
– the EIB and the European Investment Fund;
– bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;
– public law bodies;
– bodies governed by private law with a public service mission to the extent that
they provide adequate financial guarantees;
– bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with
the implementation of a public-private partnership and that provide adequate
financial guarantees;
– persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP
pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act.
Comments
The instrument shall be implemented in direct management in accordance with the Financial
Regulation, and as concerns the management of the Ramp-up Fund of Article 21,
implementation maybe undertaken in indirect management with bodies referred to in Article
61(1)(c) Regulation (EU, Euratom) 2018/1046.
26
Details of management modes and references to the Financial Regulation may be found on the
BudgWeb site:
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx
EN 7 EN
MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
Specify frequency and conditions.
In accordance with article 29 of the Instrument the Commission will draw up an
evaluation report not later dan 30/06/2024 for the instrument and submit it to the EP
and Council. The report shall evaluate the impact and effectiveness of the actions
under the Instrument. To this end, the Commission will put in place necessary
monitoring arrangements to ensure that relevant data are collected reliably and
smoothly.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),
the payment modalities and the control strategy proposed
The Commission would have overall responsibility for the implementation of the
Instrument. In particular, the Commission intends to implement the Instrument in
direct management (except for the Ramp-up Fund which could be implemented in
indirect management). The use of direct management mode clarifies the
responsibilities (implementation by authorising officers), shortens the delivery chain
(reducing Time To Grant and Time To Pay), avoids conflicts of interests and reduces
the implementation costs (no management fees for an entrusted entity).
The Commission should define the funding priorities and conditions through one
multi-annual work programme. The definition of priorities should be supported by
the work of the Defence Joint Procurement Task Force. A Programme Committee of
Member States should be established, to which the European Defence Agency should
be invited to provide its views and expertise to the committee as an observer, and the
European External Action Service, including its Military Staff, should be invited to
assist in the committee. The Commission would adopt the multi-annual work
programme following the opinion of the committee under the examination procedure.
The funding under the Instrument will take the form of grants covering up to 100%
of the costs of the action, as well as loans. The Commission may use simplified cost
options (e.g. lump sums) in its grants in order to reduce the administrative burden for
the beneficiaries and focus the effort on the results of the actions.
The payment scheme will be prepared taking into account the beneficiary’s proposal
(in order to allow the beneficiary to avoid any treasury issue) while ensuring the
protection of the Union budget. The Commission, as granting authority, may – in
case of lack of or inadequate implementation of the actions or delays – reduce,
withhold or terminate its financial contribution.
The control strategy for the programme, including ex-ante and ex-post controls, will
build around the experience acquired in the EDF, and its precursor programmes,
EDIDP and PADR.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
The Instrument is meant to support the ramp up of manufacturing capacity.
EN 8 EN
Risks associated are an insufficient budgetary volume compared to actual needs,
difficulty to identify bottlenecks within production, urgency of needs by Union’s
armed forces compared with production processes. The instrument being
complementary to other initiatives agreed by the Council to support EU Armed
Forces and Ukraine, coordination of demand between Member States, is a
precondition.
The Commission would therefore implement the Instrument in direct management
building on the expertise gained in implementing the European Defence Fund,
prepare and adopt only one multi-annual work programme, shorten the time to grant.
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control
costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels
of risk of error (at payment & at closure)
The budget of the programme will be implemented under direct management. Based
on the Commission experience on grant management, the overall control costs of the
Instrument by the Commission are estimated at less than 1% of the related funds
managed.
In terms of expected error rate(s), the aim is to maintain the error rate below the
threshold of 2%. The Commission considers that the implementation of the
programme in direct management, with trained (experienced staff, possibly recruited
from Member States Ministries of Defence) and well-staffed teams acting under
delegated authorising officers, applying clear rules and making an appropriate use of
output-based instruments will maintain an error rate below the 2% materiality
threshold.
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy.
The European Anti-Fraud Office (OLAF) is competent to carry out investigations on
operations supported under this initiative. Agreements resulting from this Regulation,
including agreements concluded with international organisations, shall provide for
supervision and financial control by the Commission, or any representative authorised by it,
and audits by the European Court of Auditors, the European Public Prosecutor’s Office
(EPPO) or OLAF, if necessary on-the spot. Commission's officials who have the required
security clearance, can also make on site visits.
EN 9 EN
EN 10 EN
ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line expenditure
Contribution
Heading of from
multiannual candidate
from
financial Number countries fromother
Diff./Non- EFTA other assigned
framework and third
diff.27 countries revenue
28 potential countries
candidates
29
Diff./Non
YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO
-diff.
New budget lines requested
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line expenditure
Contribution
Heading of from
multiannual candidate from
financial Number from
Diff./Non- countries other other assigned
framework EFTA
diff. and third revenue
countries
potential countries
candidates
5 13.0105 No Diff YES NO NO NO
5 13.0602 Diff YES NO NO NO
27
Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations.
28
EFTA: European Free Trade Association.
29
Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 11 EN
3.2. Sources of financing and estimated financial impact of the Act in Support of Ammunition Production
3.2.1. Source of financing of appropriations under the Act in Support of Ammunition Production
EUR million (to three decimal places)
2023 2024 2025 2026 2027 Total
EDIRPA 157.000 83.000 240.000
EDF Capability
174.000 174.000
EDF Research 86.000 86.000
Total 157.000 343.000 500.000
If unexpected budgetary margins would materialise for the years 2023 and 2024, the Commission would propose to the budgetary
authority to allocate it to the European Defence Fund up to €100 million.
3.2.2. Summary of estimated impact on operational appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
– The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial
5 Security and Defence – Cluster 13 Defence
framework
2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL
Operational appropriations
13.0602 Defence Industrial Reinforcement
Commitments (1) 156.000 343.000 500.000
Instrument Payments (2) 78.500 171.500 54.950 120.050 75.000 500.000
Appropriations of an administrative nature financed from the
EN 12 EN
envelope of specific programmes30
13.0105 Support expenditure to the Defence Commitments =
Payments
(3) 1.000 p.m.
Industrial Reinforcement Instrument
TOTAL appropriations Commitments =1+3 157.000 343.000 500.000
under HEADING 5
of the multiannual financial framework Payments =2+3 1.000 78.500 171.500 54.950 120.050 74.000 500.000
Heading of multiannual financial
7 ‘Administrative expenditure’
framework
EUR million (to three decimal places)
Post
2023 2024 2025 2026 2027
2027
TOTAL
Human resources 1.554 2.500 2.500 2.158 2.158 1.801 12.671
Other administrative expenditure 0.233 0.288 0.067 0.067 0.057 0.052 0.764
TOTAL appropriations
(Total commitments
under HEADING 7 = Total payments)
1.787 2.788 2.567 2.225 2.215 1.853 13.435
of the multiannual financial framework
30
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 13 EN
Post
2023 2024 2025 2026 2027
2027
TOTAL
TOTAL appropriations Commitments 158.787 345.788 2.567 2.225 2.215 1.853 513.435
under HEADINGS 1 to 7
of the multiannual financial framework Payments 2.787 81.288 174.067 57.175 122.265 75.853 513.435
EN 14 EN
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an
administrative nature
– The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative
nature, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL
HEADING 7
of the multiannual
financial framework
Human resources 1.554 2.500 2.500 2.158 2.158 1.801 12.671
Other administrative
0.233 0.288 0.067 0.067 0.057 0.052 0.764
expenditure
Subtotal HEADING 7
of the multiannual 1.787 2.788 2.567 2.225 2.215 1.853 13.435
financial framework
31
Outside HEADING 7
of the multiannual
financial framework
Human resources
Other expenditure
of an administrative
nature
Subtotal
outside HEADING 7
of the multiannual
financial framework
TOTAL 1.787 2.788 2.567 2.225 2.215 1.853 13.435
The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by
appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the
DG. together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual
allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
31
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes
and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 15 EN
3.2.3.1. Estimated requirements of human resources
– The proposal/initiative does not require the use of human resources.
– The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained
below:
Estimate to be expressed in full time equivalent units
2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation
8 13 13 11 11 10
Offices)
20 01 02 03 (Delegations)
32
External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE)
20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) 2 3 3 3 3 1
20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the delegations)
- at Headquarters
33
XX 01 xx yy zz
- in Delegations
01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research)
01 01 01 12 (AC, END, INT - Direct research)
Other budget lines (specify)
TOTAL 10 16 16 14 14 11
XX is the policy area or budget title concerned.
The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by
appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed
within the DG. together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG
under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
Description of tasks to be carried out:
Officials and temporary staff 8 FTEs (8 AD) will be required to set up the Instrument in 2023 and to
start up the first activities, including the mapping of economic actors in
the supply chains of relevant defence products and the preparation of the
work programme; 13 FTEs (10AD and 3 AST) to implement the
activities and gradually reducing to 10 (8 AD and 2 AST) in 2028 to
ensure the operational, financial and legal monitoring of the
implementation of the projects (including closure).
External staff 2 FTEs to start the activities (2 SNE), increasing to 3 (1 AC and 2 SNE)
and then reduced to 1 in 2028 (1 AC) to ensure the operational, financial
and legal monitoring of the implementation of the projects (including
closure).
32
AC= Contract Staff; AL = Local Staff; END= Seconded National Expert; INT = agency staff;
JPD= Junior Professionals in Delegations.
33
Sub-ceiling for external staff covered by operational appropriations (former ‘BA’ lines).
EN 16 EN
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
The proposal/initiative:
– can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the
Multiannual Financial Framework (MFF).
Redeployment of appropriations from EDF and EDIRPA, both under Heading 5. Further details of the
concerned lines and annual redeployment in Section 3.2.1
– requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF
and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation.
– requires a revision of the MFF.
3.2.5. Third-party contributions
The proposal/initiative:
– does not provide for co-financing by third parties
– provides for the co-financing by third parties estimated below:
Appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Enter as many years as necessary
Year Year Year
to show the duration of the Total
N34 N+1 N+2 N+3
impact (see point 1.6)
Specify the co-financing
body
TOTAL appropriations
co-financed
34
Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the
expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years.
EN 17 EN
3.3. Estimated impact on revenue
– The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
– The proposal/initiative has the following financial impact:
– on own resources
– on other revenue
– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
35
Appropriations Impact of the proposal/initiative
available for
Budget revenue line:
the current Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show
financial year N N+1 N+2 N+3 the duration of the impact (see point 1.6)
Article ………….
For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other
information).
35
As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net
amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20 % for collection costs.
EN 18 EN
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 3.5.2023
COM(2023) 237 final
2023/0140 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse laskemoona tootmist toetav õigusakt
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu kujutab endast territoriaalkonflikti ja intensiivse
sõjategevuse dramaatilist naasmist Euroopa pinnale. Euroopa Liidu liikmesriikide relvajõude
on viimaste aastakümnete jooksul kohandatud ekspeditsiooni-, rahuvalve- ja/või
rahutagamismissioonide läbiviimiseks ning kaitsesüsteemide kavandamine ja hankimine on
kohandatud sellele operatiivolukorrale.
Seetõttu on Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB)
tootmisvõimsust kohandatud nii, et see vastaks esmajoones liikmesriikide piiratud
vajadustele, peamiselt riigiti eraldatuna, mis on tingitud avaliku sektori aastakümnete
pikkusest alainvesteerimisest.
Selles olukorras seisid kaitseettevõtted sageli silmitsi vajadusega vähendada tootmismahtu, et
hoida tootmisliine töös ja säilitada kvalifitseeritud töötajaid, valmistades samal ajal
kodumaistele klientidele piiratud koguses kaitsesüsteeme.
Suure intensiivsusega konflikti naasmine muudab eespoolkirjeldatud turuolukorda. Nagu on
märgitud ühisteatises „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“
(JOIN/2022/24 final), põhjustasid alainvesteeringud liidus lünki nii võimekuses kui ka
tööstuses. 2022. aasta juulis esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus ühishangete
õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta (EDIRPA), mille
eesmärk on toetada liikmesriikidevahelist koostööd hankeetapis, et täita koostöös kõige
kiireloomulisemad ja kriitilisemad lüngad, eelkõige need, mis tulenevad reageerimisest
Venemaa käimasolevale agressioonile. EDIRPA aitab tugevdada ühiseid kaitsealaseid
riigihankeid ja sellega seotud liidupoolse rahastamise kaudu tugevdada ELi kaitsetööstuse
võimekust ja kohandada liidu kaitsetööstust turu struktuurimuutustega, mis tulenevad
intensiivse sõjategevuse taastumisest tingitud suurenenud nõudlusest.
Lüngad võimekuses on erinevad, kuid võttes arvesse olukorda Ukrainas, on tungiv vajadus
maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide järele, nagu tunnistas nõukogu, kes
leppis 20. märtsil 2023 kokku kolmetasandilises lähenemisviisis. Nõukogu leppis kokku, et
Ukrainasse toimetatakse kiiresti maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ja vajaduse korral
rakette, ning kutsus liikmesriike üles hankima ühiselt laskemoona ja vajaduse korral rakette,
et täita taas oma varud, võimaldades samal ajal jätkata Ukraina toetamist. Kuna ühised
jõupingutused võimaldamaks liikmesriikidel täiendada oma ammendunud varusid ja toetada
Ukrainat saavad olla tulemuslikud ainult siis, kui ELi tarnepool suudab õigeaegselt tarnida
vajalikke kaitseotstarbelisi tooteid, tegi nõukogu komisjonile ülesandeks esitada konkreetsed
ettepanekud, et kiiresti toetada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamist, tagada
tarneahelad, soodustada tõhusaid hankemenetlusi, tegeleda tootmisvõimsuse puudujääkidega
ja edendada investeeringuid, sealhulgas võttes vajaduse korral kasutusele liidu eelarve.
Kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühm on algatanud ELi tööstuse tootmisvõimsuse
kaardistamise, sealhulgas maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide (edaspidi
„asjaomased kaitsetooted“) valdkonnas. Liidu kaitsetööstuse sektori tootmisvõimsus on aga
kohandatud rahuajaks, samas kui Euroopa kaitsetööstusettevõtted seisavad silmitsi nõudluse
kasvuga asjaomaste kaitsetoodete valdkonnas, mis nõuab, et nad toodaksid rohkem ja
kiiremini. Selline lahknevus relvajõudude kiireloomulise vajaduse ja olemasoleva piiratud
ET 1 ET
tootmisvõimsuse vahel põhjustab hinnainflatsiooni ja raskusi klientide teenindamisel ning
võib tekitada liikmesriikide relvajõududele varustuskindluse probleemi, mis võib kahjustada
ELi kodanike julgeolekut. See ei kehti mitte ainult peatöövõtjate kohta, vaid ka kogu
tarneahela ulatuses, mis on asjaomaste kaitsetoodete puhul laialdaselt levinud kogu liidus ning
koosneb mitmest VKEst ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjast.
Kuigi liikmesriigid peavad tagama EDTIBile kindlas tellimused, on kaitsetööstuse kasv
protsess, mis nõuab aega ja jõupingutusi mitmes valdkonnas (inimressursid, tööpingid,
tarneahela juhtimine, toorainete turvamine). Kuigi liikmesriikide kindlad tellimused on
tööstuse mis tahes investeeringu eeltingimus, võib komisjon sekkuda, vähendades
tööstusinvesteeringute riske toetuste ja laenude kaudu, mis võimaldavad kiiremini kohaneda
käimasolevate struktuurimuutustega turul ja kõrvaldada olemasolevad kitsaskohad,
võimaldades tööstusel toota kogu väärtusahelas rohkem ja kiiremini.
Lisaks tööstuse tugevdamisele on vaja täiendavaid meetmeid, et tagada siseturu nõuetekohane
toimimine asjaomaste kaitsetoodete valdkondades kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga
114. Liikmesriikide ametiasutuste kindlate tellimuste täitmist takistavad piiratud
tootmisvõimsus, toorained, kvalifitseeritud personal. Suurenenud tootmismahu ja -kiiruse
tagamiseks võib komisjonil olla vaja võimalust kutsuda kokkuleppel asjaomaste
liikmesriikidega juriidilisi isikuid üles võtma vastu ja prioriseerima asjaomaste kaitsetoodete
tootmise või tarnimise tellimusi. See tagab, et olemasolevat piiratud tootmisvõimsust
kasutatakse nõukogu seatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Samamoodi võimaldab
õigusnormide lihtsustamine teha ajutiselt erandeid olemasolevatest määrustest ja
direktiividest, et kiirendada tootmist. Eelkõige nähakse õigusaktiga ette erand Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/81/EÜ,1 et võimaldada riiklike raamlepingute
avamist teistele liikmesriikidele ilma uut hankemenetlust korraldamata, võttes arvesse
olukorra äärmist kiireloomulisust ja juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
2009/81/EÜ pakutav paindlikkus ei ole piisav, et tagada ühishangetes osaleda soovivate
liikmesriikide julgeolekuhuvid. Selle erandiga kaasneb võimalus raamlepinguga ühineda igal
ettevõtjal, kes vastab raamlepingute esialgsetele nõuetele. Raamlepingu suhtes kohaldatakse
jätkuvalt läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.
Samuti ja selleks, et kiirendada laskemoona ja rakettide ELi-sisest vedu, lubatakse neile
erandeid direktiivi 2009/43/EÜ artikli 4 lõikest 1 ja eelneva loa nõudest.
Selleks et olla konkurentsivõimeline, innovaatiline ja vastupidav ning suurendada oma
tootmisvõimsust, peab EDTIBil olema juurdepääs nii avaliku kui ka erasektori rahastusele.
Seistes silmitsi suure rahavajadusega tootmisvõimsuse suurendamiseks, võivad
kaitseettevõtted lisaks toetustele vajada võlalahendusi, et täita lüngad kaitseministeeriumide
tellimuste ja rahavoogude vajaduste vahel. Kaitsetööstuse sektori suhtes rakendatud piirav
laenupoliitika takistab aga ELi kaitseettevõtjate juurdepääsu rahastamisele.
Asjaomaste kaitsetoodete väärtusahela ettevõtjatel peab olema juurdepääs laenurahastusele, et
kiirendada tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalikke investeeringuid. Rahastamisvahendi
eesmärk on hõlbustada laskemoona ja rakette tootvate liidu äriühingute juurdepääsu
rahastamisele. Määrusega tuleks eelkõige tagada, et kõnealustele juriidilistele isikutele antaks
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse
teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste
riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216,
20.8.2009, lk 76–136).
ET 2 ET
samad tingimused, mida pakutakse muudele juriidilistele isikutele, võttes enda kanda mis
tahes lisakulud, mis tekivad konkreetselt kaitse jaoks. Õigusaktiga nähakse ette meetmed, et
hõlbustada juurdepääsu rahastusele, seda nii konkreetse rahastamiskõlbliku meetmega kui ka
rahastu, nn kasvufondi raames, mis pakub lahendusi, et võimendada, vähendada riske ja
kiirendada investeeringuid, mis on vajalikud tootmisvõimsuse suurendamiseks. Kasvufondi
rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise korras vastavalt finantsmäärusele. Komisjon
uurib tihedas koostöös oma rakenduspartneritega võimalust luua muu hulgas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 loodud InvestEU fondi raames
segarahastamisvahend. Haldustaotlusi, mis on seotud tootmisrajatiste kavandamise, ehitamise
ja käitamise, sisendite ELi-sisese üleandmise ning lõpptoodete kvalifitseerimise ja
sertifitseerimisega, tuleks samuti käsitleda võimalikult kiirel õiguslikult võimalikul moel.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Euroopa Liidu Nõukogu leppis 20. märtsil 2023 kokku kolmetasandilises lähenemisviisis,
mille eesmärk on „kiirendada tarnimist ja ühishanget, et järgmise 12 kuu jooksul ühiselt
tarnida Ukrainale miljon suurtükimoona ühikut“. Samuti kutsuti selles „liikmesriike üles
hankima Ukrainale ühiselt enne 30. septembrit 2023 võimalikult kiiresti 155 mm laskemoona
ning taotluse korral rakette Euroopa kaitsetööstuselt (ja Norralt) olemasoleva EDA projekti
raames kindlaks määratud parameetrite alusel või liikmesriigi juhitavate täiendavate ühiste
hankeprojektide kaudu.“ Peale selle palus nõukogu komisjonil esitada konkreetsed
ettepanekud, et kiiresti toetada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamist, tagada
tarneahelad, hõlbustada tõhusaid hankemenetlusi ja edendada investeeringuid, sealhulgas
võttes vajaduse korral kasutusele liidu eelarve“.
Samuti kinnitas nõukogu, et „riikide relvastusjuhtide tasandil korraldatakse korrapäraseid
kohtumisi kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühmaga (komisjon, Euroopa välisteenistus,
EDA), et hinnata vajadusi ja tööstusvõimet ning tagada vajalik tihe koordineerimine, eelkõige
seoses varude kasutamisega, olemasolevate tellimuste puhul prioriteetide muutmisega ja
erinevate ühiste ostuprojektidega, et tagada eri tegevustasandite nõuetekohane rakendamine“.
Euroopa Ülemkogu kinnitas 23. märtsil 2023 taas, et „Euroopa Liit toetab Ukrainat kindlalt ja
täielikult ning jätkab Ukrainale ja tema rahvale tugeva poliitilise toetuse ning majandusliku,
sõjalise, finants- ja humanitaarabi andmist nii kaua kui vaja“. Euroopa Ülemkogu tervitas
„nõukogus saavutatud kokkulepet tarnida Ukrainale kiiresti maa-maa-relvade moona ja
suurtükimoona ning taotluse korral rakette, sealhulgas ühishangete ja asjakohaste rahaliste
vahendite mobiliseerimise kaudu, muu hulgas Euroopa rahutagamisrahastu abil, eesmärgiga
pakkuda ühise jõupingutusena järgmise kaheteistkümne kuu jooksul miljoni lasu jagu
suurtükimoona“.
Laskemoona tootmist toetav õigusakt täiendab ka kavandatavat määrust ühishangete õigusakti
abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta (EDIRPA) ning sillutab teed
tulevasele Euroopa kaitseinvesteeringute programmile (EDIP).
EDIRPA stimuleerib koostööd hankeetapis, tuues kasu liikmesriikidele, kes tavaliselt
hangivad kõige kiireloomulisemaid ja kriitilisemaid kaitseotstarbelisi kaupu, pakkudes seega
kaitseettevõtjatele suuremat nähtavust, et aidata neil kohaneda struktuurimuutustega.
Praegune tarnekriis laskemoona valdkonnas nõuab lisameetmeid, mis on suunatud asjaomaste
kaitsetoodete pakkumispoolele. Seega täiendab, stimuleerib, kiirendab ja lihtsustab
laskemoona tootmist toetav õigusakt asjaomaste kaitsetoodete tootmise vajalikku
suurendamist.
ET 3 ET
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Rahastamisvahend täiendab olemasolevaid ELi kaitsealaseid koostööalgatusi. See tekitab
sünergiat julgeoleku ja kaitse strateegilise kompassi ja muude ELi programmide, nagu
Euroopa Kaitsefond, rakendamisega. Vahendit rakendatakse ka täielikus kooskõlas ELi
võimearendusplaaniga, milles määratakse kindlaks kaitsevõime prioriteedid ELi tasandil, ning
samuti ELi kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamisega, mille raames tehakse
muu hulgas kindlaks uued võimalused kaitsekoostööks. Sellega seoses võib samuti arvesse
võtta Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja muude asjaomaste partnerite
tegevust, kui need teenivad liidu julgeoleku- ja kaitsehuve ning ei välista ühegi liikmesriigi
osalemist.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesoleva määruse eesmärk on tugevdada EDTIBi reageerimisvõimet ja suutlikkust, et tagada
asjaomaste kaitsetoodete õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine liidus. Selleks kehtestatakse
määrusega raamistik mitmete konkreetsete ja sihipäraste meetmete rakendamiseks, et
kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega. See raamistik põhineb kahel sambal,
millest igaüks vastab ühele käesoleva määruse õiguslikest alustest.
Esimene sammas koosneb meetmetest, millega toetatakse tööstuse tugevdamist kogu
tarneahelas, mis on seotud asjaomaste kaitsetoodete tootmisega ELis, ning see
põhineb ELi toimimise lepingu artikli 173 lõikel 3.
Liidu kaitsetööstus, mis on seotud asjaomaste kaitsetoodete tootmisega, seisab
praegu silmitsi järsu nõudluse kasvuga ja peab kiiresti kohanema selle uue
turuolukorraga. Selle samba raames antava ELi rahalise toetuse eesmärk on
tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB)
konkurentsivõimet ja vastupidavust asjaomaste kaitsetoodete valdkonnas, et
võimaldada selle kiiret kohanemist struktuurimuutustega vastavalt ELi toimimise
lepingu artikli 173 lõike 1 esimesele taandele. Seega toetab see sammas ELi tööstust
tootmismahu suurendamisel, tarneaja lühendamisel ning selliste võimalike
kitsaskohtade ja/või tegurite kõrvaldamisel, mis võivad asjaomaste kaitsetoodete
tarnimist ja tootmist edasi lükata või takistada.
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 173 lõikega 3 välistab see sammas
liikmesriikide õigusnormide ja määruse ühtlustamise. Teine sammas koosneb
ühtlustamismeetmetest, mille eesmärk on teha kindlaks, kaardistada ja pidevalt
jälgida asjaomaste kaitsetoodete, nende komponentide ja vastavate sisendite
kättesaadavust, ning meetmetest, millega kehtestatakse nõuded asjaomaste
kaitsetoodete õigeaegse ja püsiva kättesaadavuse tagamiseks liidus, ning see sammas
põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114.
Liidu territooriumi julgeoleku tagamine on peamine avaliku poliitika eesmärk ning
see julgeolek sõltub ka kaitseotstarbeliste kaupade ja teenuste kättesaadavusest
piisavas koguses. Praegune geopoliitiline olukord suurendab märkimisväärselt
nõudlust asjaomaste kaitsetoodete järele liidus. Selline olukord mõjutab nende
toodete ja nende komponentide siseturu toimimist ning ohustab nende
varustuskindlust. Liikmesriigid on võtnud või tõenäoliselt võtavad meetmeid, et
säilitada oma riigikaitse nimel nende toodete ja nende komponentide varud. Siiski on
osutunud liikmesriikide erinevad õigusaktid, eelkõige seoses kaitseotstarbeliste
toodete sertifitseerimise, toodete ja nendega seotud komponentide ELi-sisese veo
ET 4 ET
ning liidu õiguse erineva rakendamisega, Euroopa asjaomaste kaitsetoodete
tarneahelate kitsaskohtadeks ja koostalitlusvõimet takistavateks teguriteks. Seetõttu
on vaja vastu võtta ELi toimimise lepingu artiklil 114 põhinevad liidu
ühtlustamisõigusaktid, et tagada siseturu toimimine, vältides asjaomaste
kaitsetoodete nappust liidus. Need meetmed peaksid hõlmama „tarneraskustega
oluliste kaitseotstarbeliste toodete“ määratlemist, nendega seotud tööstusvõimsuse
kaardistamist, prioriteetseid tellimusi, lubade andmise menetluste kiirendamist või
hankemenetluste hõlbustamist. Nende meetmete kombineerimise tulemuseks peaks
olema asjaomaste kaitsetoodete ja nende komponentide suurem pakkumine kõigis
liikmesriikides, mis on vajalikud siseturu toimimiseks, ning mis peaksid samuti
lähenema, et tagada asjaomaste kaitsetoodete õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine
liidus.
ELi toimimise lepingu teised artiklid või iga artikkel eraldi ei õigusta mõlemat
eespoolnimetatud eesmärki. Kavandatud elemendid on esitatud ühes õigusaktis, kuna kõik
meetmed kujutavad endast ühtset lähenemisviisi, et käsitleda erineval viisil vajadust
tugevdada liidu kaitseökosüsteemi.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Terviklik reageerimine asjaomaste kaitsetoodete nõudluse järsule suurenemisele nõuab kiiret
ja koordineeritud tegevust Euroopa tasandil, kuna ükski liikmesriik ei suuda seda üksi
saavutada. Liikmesriigid üksikult ei suuda tõhusalt kõrvaldada selliste kaitseotstarbeliste
toodete oluliste tarnehäirete ohtu, mis tulenevad pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusest
siseturul. Koordineerimata lähenemisviisidega kaasneks oht, et tarnekriisi mõju süveneb,
soodustades nende kaitseotstarbeliste toodete hinnaspiraali ja väljatõrjumist. Võttes arvesse
asjaomaste kaitsetoodete olemasolevat tootmisvõimsust liidus, on liidu tarnepuudujäägi
tagajärjed nii kaugeleulatuvad, et selliste probleemide lahendamiseks on kõige sobivam
sekkumine liidu tasandil.
Seepärast on vaja liidu meetmeid valdkondades, mida käesolev ettepanek oma kahe samba
kaudu käsitleb.
Esimese samba puhul on kavandatud meetmete eesmärk kiirendada investeeringuid
asjaomaste kaitsetoodete tootmisvõimsusesse liidus, edendades samal ajal EDTIBi
vastupidavust piiriüleste tööstuspartnerluste ja asjaomaste ettevõtjate koostöö kaudu
tööstuse ühistegevuses, et vältida tarneahelate killustatuse süvenemist. Rahalist
toetust ja stiimuleid saab asjakohaselt kavandada ja rakendada üksnes liidu tasandil,
arvestades vajadust kohandada EDTIBi struktuurimuutustega. Oluline on rõhutada,
et asjaomaste kaitsetoodete tootjad on hajutatud kogu liidu peale ning koosnevad
mitmest VKEst ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjast.
Teise samba raames ette nähtud meetmed teenivad siseturgu, tugevdavad EDTIBi
vastupidavust ja tagavad varustuskindluse. Meetmed, mille eesmärk on teha
kindlaks, kaardistada ja pidevalt jälgida asjaomaste kaitsetoodete, nende
komponentide ja vastavate sisendite kättesaadavust liidus, tagavad vajaliku teabe
kogumise liidu tasandil ning võimaldavad komisjonil ja liikmesriikidel näha selliste
kaitseotstarbeliste toodete tarnekindlust mõjutavat nappust ette. Meetmed, mille
eesmärk on kehtestada nõuded, et tagada asjaomaste kaitsetoodete õigeaegne ja püsiv
kättesaadavus, võimaldavad liikmesriikidel ja komisjonil tegeleda nappuse ja
kitsaskohtadega tarneahelates tõhusamalt kui killustatud riiklikud meetmed.
ET 5 ET
• Proportsionaalsus
Arvestades enneolematut geopoliitilist olukorda ning märkimisväärset ohtu ELi julgeolekule,
on olemas selge vajadus koordineeritud meetmete järele ELi tasandil. Kavandatud poliitiline
lähenemisviis on proportsionaalne tuvastatud probleemide ulatuse ja tõsidusega, st vajadusega
tagada mõnede kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne tarnimine, mida liikmesriigid hädasti
vajavad. Ettepanekus sätestatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nende
eesmärkide saavutamiseks, on nende eesmärkidega proportsionaalsed ja arvestavad liidu
võimaliku, aluslepingute kohase sekkumise piiridega. Neid tuleb rakendada kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega, sealhulgas põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 kohase
põhiõiguste piiramise kontekstis.
• Vahendi valik
Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. See on
sobivaim õiguslik vahend, sest ainult määrus, mille sätted on vahetult kohaldatavad,
võimaldab tagada piisava ühetaolisuse, mida on tarvis sellise liidu vahendi loomiseks ja
rakendamiseks, mille eesmärk on edendada konkreetse tööstussektori tugevdamist kogu
Euroopas ning tagada konkreetsete toodete varustuskindlus. Otseselt kohaldatav määrus
võimaldab ka tagada, et kavandatud meetmeid on võimalik rakendada lühikese aja jooksul, et
rahuldada ettepanekus esitatud vajadused.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Kõnealust konkreetset meedet käsitlevad või sellega seotud kehtivad õigusaktid puuduvad.
Seni ei ole liidu kaitsevaldkonnas tehtud muid seadusandlikke algatusi, et toetada
tootmisvõimsuse suurendamist, lühendada tarnetähtaegu ja lahendada tarnepuuduse
probleemid. Seetõttu ei ole selle seadusandliku algatuse puhul tehtud ka kehtivate õigusaktide
järelhindamist ega toimivuse kontrolli.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Kuna ettepanek on poliitiliselt tundlik ja see tuli kiiresti ette valmistada, et kaasseadusandjad
saaksid selle õigeaegselt vastu võtta, ei olnud võimalik sidusrühmadega konsulteerida.
• Mõjuhinnang
Kuna kiiresti on vaja suurendada asjaomaste kaitsetoodete tootmisvõimsust ja tagada nende
varustuskindlus, ei ole käesolevale ettepanekule lisatud ametlikku mõjuhinnangut. Sellist
dokumenti ei oleks saanud esitada enne ettepaneku vastuvõtmist ette nähtud aja jooksul.
Ettepanek tugineb 18. mai 2022. aasta ühisteatisest „Kaitseinvesteeringute puudujääkide
analüüs ja edasised sammud“ saadud kogemustele ning vahetult pärast eespool nimetatud
ühisteatise avaldamist loodud kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma raames tehtud tööle.
Komisjon esitab käesoleva määruseettepaneku ilma mõjuhinnanguta, et võimaldada selle
kiiret rakendamist hiljemalt 26. aprillil 2023. Ettepanek on ajaliselt piiratud ja sisaldab sätet,
mille kohaselt peab komisjon koostama aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Vahend ei suurenda eeldatavasti halduskoormust.
ET 6 ET
• Põhiõigused
Liidu kodanike julgeoleku tagamine on üldist huvi pakkuv eesmärk, mis võib aidata kaitsta
nende põhiõigusi elule vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklile 2
ning vabadusele ja turvalisusele vastavalt harta artiklile 6.
Teisest küljest nähakse harta artiklis 16 ette ettevõtlusvabadus ja harta artikkel 17 käsitleb
omandiõigust.
Mõned teise samba meetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada tõsised häired, mis
mõjutavad asjaomaste kaitsetoodete tarnimist liidus, ning need võivad ajutiselt piirata
ettevõtlusvabadust ja lepinguvabadust, mis on kaitstud artikliga 16, ning õigust omandile, mis
on kaitstud harta artikliga 17. Käesolevas ettepanekus nimetatud õiguste piiranguid tohib
harta artikli 52 lõike 1 kohaselt teostada ainult seadusega, arvestades nimetatud õiguste ja
vabaduste olemust, tingimusel et need vastavad tegelikult üldist huvi pakkuvale
julgeolekueesmärgile ning on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
Kohustus avaldada komisjonile konkreetset teavet, kui teatavad tingimused on täidetud,
austab ettevõtlusvabaduse olemust ega mõjuta seda ebaproportsionaalselt (harta artikkel 16).
Kõik teabenõuded teenivad liidu üldist huvi pakkuvat eesmärki, et oleks võimalik kindlaks
teha liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku tagamiseks olulisi asjaomaseid kaitsetooteid
mõjutavate puudujääkide võimalikke leevendusmeetmeid. Need teabenõuded on eesmärgi
saavutamiseks asjakohased ja tulemuslikud, sest tänu neile saadakse kriisi hindamiseks
vajalikku teavet. Põhimõtteliselt nõuab komisjon soovitud teavet ainult
esindusorganisatsioonidelt ja võib üksikutele ettevõtjatele nõudeid esitada üksnes juhul, kui
see on lisaks vajalik. Kuna teave tarnete kohta ei ole muul viisil kättesaadav, ei leidu sama
tulemuslikke meetmeid, et saada teavet, mis võimaldaks Euroopa poliitikakujundajatel võtta
leevendusmeetmeid. Võttes arvesse asjaomaste kaitsetoodete nappuse tõsiseid geopoliitilisi ja
julgeolekualaseid tagajärgi ning leevendusmeetmete vastavat tähtsust, on teabenõuded
proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Lisaks tasakaalustavad asjakohased kaitsemeetmed
ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse piiramist. Teabenõuet võib esitada üksnes selliste toodete
puhul, mis on vajalikud asjaomaste kaitsetoodete tootmiseks ja mille komisjon on
rakendusaktiga konkreetselt määratlenud tarnekriisist mõjutatud toodetena.
Kohustus võtta vastu ja täita eelisjärjekorras prioriteetseid tellimusi austab
ettevõtlusvabaduse, lepinguvabaduse (harta artikkel 16) ja omandiõiguse (harta artikkel 17)
olemust ega mõjuta neid ebaproportsionaalselt. See kohustus teenib liidu üldist huvi pakkuvat
julgeolekueesmärki, tegeledes asjaomaste kaitsetoodete tarnehäiretega. Kohustus on selle
eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja tõhus, tagades olemasolevate ressursside
eeliskasutamise selliste asjaomaste kaitsetoodete tootmiseks. Teist sama tõhusat meedet ei
leidu. Toodete puhul, mida mõjutab tarnekriis, mis ohustab eespool nimetatud üldist huvi
pakkuvaid eesmärke ja põhiõigust, on proportsionaalne kohustada ettevõtjaid, kellega on
sõlmitud leping liikmesriikide ühishangete raames või viimaste tarneahelas osalevate
ettevõtjaid võtma vastu ja prioriseerima teatavaid tellimusi. Asjakohaste kaitsemeetmetega
tagatakse, et prioriseerimise kohustuse negatiivne mõju ettevõtlusvabadusele,
lepinguvabadusele ja omandiõigusele ei kujuta endast nende õiguste rikkumist. Mis tahes
kohustust teatavaid tellimusi prioriseerida võib kehtestada üksnes toodete puhul, mille
komisjon on määratlenud rakendusaktiga kui tarnekriisist mõjutatu. Asjaomane ettevõtja võib
taotleda komisjonilt prioriteetse tellimuse läbivaatamist, kui ta ei suuda tellimust täita või kui
tellimuse täitmine tekitaks talle ebamõistlikku majanduslikku koormust ja tooks kaasa erilised
raskused. Lisaks on kohustuse saanud ettevõtja vabastatud korvata mis tahes kahju, mis
tuleneb kohustuse täitmisest tulenevast lepinguliste kohustuste rikkumisest. Käesolevat
ET 7 ET
määrust kohaldatakse vaid piiratud aja jooksul, mis on vajalik siseturu toimimise taastamiseks
ja tööstuse kohandamiseks struktuurimuutustega.
4. MÕJU EELARVELE
Määruse rakendamise rahastamispakett selle jõustumisest kuni 30. juunini 2025 on 500
miljonit´ eurot jooksevhindades.
Vajaliku eelarve ja inimressursside mõju mitmeaastasele finantsraamistikule on
üksikasjalikult kirjeldatud ettepanekule lisatud finantsselgituses ning see kaetakse
mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vabadest vahenditest.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjon peaks koostama vahendi hindamisaruande ning edastama selle Euroopa
Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juunil 2024. Selles aruandes hinnatakse eelkõige
ettepanekus seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Samuti võib komisjon
hindamisaruannet arvesse võttes esitada ettepanekuid käesoleva määruse asjakohaste
muudatuste kohta, eelkõige selleks, et jätkata mis tahes püsivate, asjaomaste kaitsetoodete
tarnimisega seotud riskide käsitlemist.
ET 8 ET
2023/0140 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse laskemoona tootmist toetav õigusakt
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja artikli 173
lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on pannud proovile Euroopa kaitsetööstuse ja
kaitsevarustuse turu ning toonud esile mitmeid puudusi. Need puudused kahjustavad
kaitsetööstuse võimet rahuldada piisavalt turvaliselt ja õigeaegselt liikmesriikide
kiireloomulisi vajadusi kaitseotstarbeliste toodete ja süsteemide, näiteks laskemoona ja
rakettide järele, võttes arvesse selliste toodete või süsteemide suurenenud tarbimist
väga intensiivse konflikti ajal.
(2) Alates 24. veebruarist 2022 on EL ja selle liikmesriigid pidevalt suurendanud oma
jõupingutusi, et aidata katta Ukraina pakilisi kaitsevajadusi. Kasvavat ebastabiilsust,
strateegilist konkurentsi ja julgeolekuohte silmas pidades otsustasid liidu riigipead ja
valitsusjuhid 11. märtsil 2022 Versailles’s toimunud kohtumisel võtta suurema
vastutuse liidu enda julgeoleku eest ja astuda täiendavaid otsustavaid samme Euroopa
suveräänsuse kindlustamiseks. Kohtumisel võeti kohustus tõsta Euroopa kaitsevõimet
ning lepiti kokku kaitsekulutuste suurendamises, ühisprojektide kaudu koostöö
tõhustamises, kaitsevõimet tõstvates ühishangetes, puudujääkide kõrvaldamises,
innovatsiooni edendamises ning liidu kaitsetööstuse tugevdamises ja arendamises.
Nõukogu kiitis 21. märtsil 2022 heaks strateegilise kompassi liidu julgeoleku- ja
kaitsevaldkonna tugevdamiseks järgmisel kümnendil ning Euroopa Ülemkogu kinnitas
selle 24. märtsil 2022. Strateegilises kompassis rõhutatakse vajadust suurendada
kaitsekulutusi ja investeerida rohkem võimekusse nii liidu kui ka liikmesriikide
tasandil.
(3) Komisjon ja kõrge esindaja esitasid 18. mail 2022 ühisteatise „Kaitseinvesteeringute
puudujääkide analüüs ja edasised sammud“, milles juhiti tähelepanu kaitsealase
rahastamise, tööstuse ja võimekuse puudustele liidus. 2022. aasta juulis tutvustas
komisjon instrumenti Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu
(EDIRPA), mille eesmärk on toetada liikmesriikide vahelist koostööd hankeetapis, et
täita koos kõige pakilisemad ja kriitilisemad lüngad, mis tulenevad eelkõige
2
ELT C , , lk .
ET 9 ET
praegusele Venemaa agressioonile reageerimisest. Kõnealune instrument aitab
tõhustada kaitsevaldkonna ühishankeid ja tugevdada asjaomase liidupoolse
rahastamise kaudu liidu kaitsetööstuse võimekust ning kohandada seda turul toimunud
struktuursete muutustega, mis tulenevad väga intensiivsest konfliktist tingitud
nõudluse suurenemisest.
(4) Võttes arvesse olukorda Ukrainas ja Ukraina pakilisi kaitsevajadusi, eelkõige vajadust
laskemoona järele, leppis nõukogu 20. märtsil 2023 kokku kolmesuunalises
lähenemisviisis, mille eesmärk on tarnida järgmise 12 kuu jooksul ühise jõupingutuse
tulemusena Ukrainale miljon ühikut suurtükimoona. Nõukogus saavutati kokkulepe
tarnida Ukrainale kiiresti maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning taotluse
korral rakette kas olemasolevatest varudest või muutes olemasolevate tellimuste puhul
prioriteete. Lisaks kutsus nõukogu liikmesriike üles soetama Euroopa kaitsetööstuselt
(ja Norralt) ühishankena laskemoona ja taotluse korral rakette olemasoleva Euroopa
Kaitseagentuuri (EDA) projekti või liikmesriikide juhitavate täiendavate
hankeprojektide raames, et taastada oma varusid ja jätkata samal ajal Ukraina
toetamist. Nende jõupingutuste toetamiseks lubas nõukogu võtta kasutusele
asjakohased rahalised vahendid, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu kaudu.
Nõukogu tegi komisjonile ülesandeks esitada konkreetsed ettepanekud, et kiiresti
toetada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamist, kindlustada
tarneahelad, hõlbustada tõhusaid hankemenetlusi, tegeleda vajakajäämistega
tootmisvõimsuses ja edendada investeeringuid, võttes muu hulgas vajaduse korral
kasutusele liidu eelarve. Viimane on oluline selleks, et liidu enda julgeolekuvajadused
oleksid igal hetkel piisavalt tagatud ning et liidu kaitsetööstus ja siseturg vastaksid
käimasolevatele muutustele. Kolme omavahel seotud suunda tuleb arendada
paralleelselt ja kooskõlastatult. Samuti korraldatakse riikide relvastusjuhtide tasandil
korrapäraseid kohtumisi kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühmaga (komisjon,
Euroopa välisteenistus, EDA), et hinnata vajadusi ja tööstusvõimet ning tagada vajalik
tihe koordineerimine kolme suuna nõuetekohaseks rakendamiseks.
(5) Nõukogu võttis 13. aprillil 2023 Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu ühe
miljardi euro suuruse abimeetme Ukraina relvajõudude toetamiseks, mille abil on
võimalik hüvitada liikmesriikidele maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ja
võimaluse korral rakette, mis on annetatud Ukrainale olemasolevatest varudest või
kehtivate tellimuste prioriteetide muutmise tulemusena ajavahemikul 9. veebruarist
kuni 31. maini 2023. Mis puutub ühishangetesse, siis praeguseks on 24 liikmesriiki ja
Norra allkirjastanud EDA projekti laskemoona ühishangete kohta.
(6) Ühised jõupingutused, mis võimaldavad liikmesriikidel täiendada oma ammendunud
varusid ja toetada Ukrainat, saavad olla tulemuslikud ainult siis, kui liidu tarnijad
suudavad vajalikke kaitseotstarbelisi tooteid õigeaegselt tarnida. Kuna varud
vähenevad kiiresti, Euroopa tööstus täidab liikmesriikide või kolmandate riikide
tellimusi peaaegu täisvõimsusel ja hinnad juba tõusevad, on vaja täiendavaid liidu
tööstuspoliitika meetmeid, et tagada tootmisvõimsuse kiire kasv.
(7) Nagu on näidanud kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma (komisjon, Euroopa
välisteenistus, EDA) töö väga kiireloomuliste kaitsevaldkonna hankevajaduste
koordineerimisel ning koostöö tegemisel liikmesriikide ja liidu kaitsetööstusega, et
toetada ühishankeid varude täiendamiseks, võttes eelkõige arvesse Ukrainale antavat
toetust, on liidu tööstusel olemas võimekus toota maa-maa-relvade moona ja
suurtükimoona ning rakette. Liidu kaitsetööstuse tootmisvõimsus on siiski olnud
kohandatud praegusest keerulisest ajast erinevate olude jaoks. Tarnevood on
kohandatud vastamaks tagasihoidlikumale nõudlusele, varud on olnud minimaalsed ja
ET 10 ET
kulude vähendamiseks on kasutatud paljusid tarnijaid kõikjalt maailmast, mis on kaasa
toonud liidu kaitsetööstuse sõltuvuse välistarnijatest. Seetõttu ei võimalda praegune
tootmisvõimsus ning olemasolevad tarne- ja väärtusahelad kaitseotstarbeliste toodete
turvalist ja õigeaegset tarnimist, mis vastaks liikmesriikide julgeolekuvajadustele ja
vajadusele jätkata Ukraina toetamist, ning see on tekitanud pingeid maa-maa-relvade
moona ja suurtükimoona ning rakettide turul ning ka tootjate väljatõrjumise ohu.
Seepärast on vajalik täiendav sekkumine liidu tasandil.
(8) ELi toimimise lepingu artikli 173 lõike 3 kohaselt on liidu tööstuspoliitika eesmärk
kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega. Seepärast näib asjakohane
toetada liidu tootmisharu tootmismahu suurendamisel, tarneaegade lühendamisel ning
võimalike pudelikaelte ja/või tegurite kõrvaldamisel, mis võivad aeglustada või
takistada maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide tarnimist ja
tootmist, mida käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodetena.
(9) Liidu tasandil võetavate meetmete eesmärk peaks olema tugevdada Euroopa
kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) konkurentsivõimet ja
vastupidavust laskemoona ja rakettide valdkonnas, et võimaldada selle kiiret
kohanemist struktuurimuutustega.
(10) Selleks tuleks luua rahastu tööstuse tugevdamiseks asjaomaste kaitseotstarbeliste
toodete tootmisega seotud tarne- ja väärtusahelate ulatuses liidus (edaspidi „rahastu“).
(11) Rahastu on kooskõlas olemasolevate ELi kaitsealaste koostööalgatustega, nagu
Euroopa Kaitsefond, kavandatav instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks
ühishangete kaudu ja Euroopa rahutagamisrahastu, ning tekitab sünergiat muude liidu
programmidega. Rahastu vastab täielikult strateegilise kompassi eesmärkidele.
(12) Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleks rahastu suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046.
(13) Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda
juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada
meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Rahaline toetus ei tohiks siiski hõlmata
ajavahemikku, mis eelneb toetustaotluse esitamise kuupäevale, välja arvatud
nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vastata nõukogu 20. märtsi 2023.
aasta üleskutsele kiirendada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnimist, peaks
rahastamisotsuses olema võimalik ette näha rahaline toetus alates sellest kuupäevast
alustatud meetmetele.
(14) Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastu rahastamispakett, mis on iga-aastase
eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine lähtesumma
Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri
2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb eelarvedistsipliini,
eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid,
sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava)3 (16.
detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe) punkti 18 tähenduses.
(15) Liikmesriigid võivad taotleda neile eelarve jagatud täitmise raames eraldatud
vahendite ülekandmist rahastusse, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060 asjaomastes sätetes kehtestatud tingimusi. Eelkõige võib see
3
ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28.
ET 11 ET
olla vajalik juhul, kui asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisel esineb
konkreetseid turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi liikmesriikide
territooriumil, eriti haavatavates ja äärepoolsetes piirkondades, ning sellised vahendid
toetavad ka selle programmi eesmärkide täitmist, kust nad üle kantakse. Määruse
(EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 4 sätestatud võimalusi võib kohaldada tingimusel, et
projekt on vastavuses selle määruse sätetega ning kuulub ERFi ja ESF+
kohaldamisalasse, nagu on sätestatud fondispetsiifilistes määrustes. Kooskõlas
määruse (EL) 2021/1060 artikliga 24 peaks komisjon hindama liikmesriikide esitatud
muudetud programme ja esitama oma tähelepanekud kahe kuu jooksul. Võttes arvesse
olukorra kiireloomulisust, peaks komisjon püüdma viia muudetud riiklike
programmide hindamise lõpule põhjendamatu viivituseta.
(16) Kui liikmesriigid esitavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/2414 artiklile 21 muudetud või uued taaste- ja vastupidavuskavad, peaks
neil olema võimalik teha ettepanekuid meetmete kohta, mis toetavad ka selle rahastu
eesmärkide saavutamist. Seega peaksid liikmesriigid eelkõige kaaluma meetmeid, mis
on seotud rahastu raames projektikonkursile esitatud projektidega ja mis on saanud
rahastu kvaliteedimärgise.
(17) Määruse (EL, Euratom) 2018/1046, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,
Euratom) nr 883/20135 ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95,6 (Euratom,
EÜ) nr 2185/967 ja (EL) 2017/19398 kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta
proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas selliste meetmetega, mis käsitlevad
rikkumiste, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja
uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist
ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa
Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja
(EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid
kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni
või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa
Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve
kahjustavaid kuritegusid ja esitada süüdistusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/13719. Vastavalt määrusele (EL, Euratom)
2018/1046 peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu
finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile,
kontrollikojale ja määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate
liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse
taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb
Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013,
lk 1).
6
Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide
kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
7
Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat
kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu
eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
8
Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd
Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu
finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
ET 12 ET
ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse,
annavad samaväärsed õigused.
(18) Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad Euroopa Vabakaubanduse
Assotsiatsiooni liikmed võivad rahastus osaleda assotsieerunud riikidena
koostööraamistikus, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ja milles
nähakse ette, et nende osalust liidu programmides rakendatakse kõnealuse lepingu
kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte,
millega nõutakse neilt kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale,
OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil
on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.
(19) Arvestades kaitsetööstuse eripära, mille puhul nõudlus pärineb peaaegu eranditult
liikmesriikidelt ja assotsieerunud riikidelt, kes kontrollivad ka kõikide
kaitseotstarbeliste toodete ja kogu kaitsetehnoloogia soetamist, sealhulgas eksporti, ei
toimi kaitsesektor traditsioonilisematel turgudel valitsevate tavapäraste reeglite ja
ärimudelite alusel. Seepärast ei rahasta tööstus ise olulisi investeeringuid, vaid teeb
seda üksnes kindlate tellimuste alusel. Kuigi liikmesriikide kindlad tellimused on mis
tahes investeeringu eeltingimus, võib komisjon sekkuda, vähendades
tööstusinvesteeringute riske toetuste ja laenude abil, mis võimaldavad kiiremini
kohaneda käimasolevate struktuurimuutustega turul. Praeguses kriisiolukorras peaks
liidu toetus katma kuni 60 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, et anda
toetusesaajatele võimalus rakendada meetmeid võimalikult kiiresti, vähendada oma
investeeringutega seotud riske ja seega muuta asjaomased kaitseotstarbelised tooted
kiiremini kättesaadavaks.
(20) Kaitsetööstussektori sidusrühmad kannavad spetsiifilisi kaudseid kulusid, näiteks
seoses julgeolekuga. Seepärast on asjakohane lubada rahastamist ühtse määra alusel,
milleks on 7 % meetme otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest.
(21) Rahastust tuleks määruses (EL, Euratom) 2018/1046 sätestatud vahendite kaudu anda
rahalist toetust sellistele meetmetele, mis aitavad tagada asjaomaste kaitseotstarbeliste
toodete õigeaegse kättesaadavuse ja tarned, nagu tööstuse koordineerimise ja
võrgustike loomise meetmed, juurdepääs rahastamisele asjaomaste kaitseotstarbeliste
toodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele, tootmisvõimsuse reserveerimine,
aegunud toodete tööstuslik taastamine, olemasoleva tootmisvõimsuse laiendamine,
optimeerimine, ajakohastamine, täiustamine või selle kasutusotstarbe muutmine või
uute tootmisvõimsuste loomine selles valdkonnas, samuti töötajate koolitamine.
(22) Kuna rahastu eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja
tõhusust, on toetuskõlblikud ainult avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised
isikud, kes on asutatud ja kelle juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud
riikides.
(23) Liidus või assotsieerunud riigis asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi või
mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev juriidiline isik võib olla
toetusesaaja ainult juhul, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja
kaitsehuvidega seotud ranged tingimused, mis on kehtestatud ühise välis- ja
julgeolekupoliitika raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotisele,
muu hulgas selles osas, mis puudutab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja
tööstusliku baasi (EDTIB) tugevdamist. Sellise juriidilise isiku osalemine ei tohiks
minna vastuollu rahastu eesmärkidega. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista
võimena otsustavalt mõjutada juriidilist isikut kas otse või kaudselt ühe või mitme
vahepealse juriidilise isiku kaudu. Taotlejad peaksid esitama kogu asjakohase teabe
ET 13 ET
meetmes kasutatavate taristute, rajatiste, varade ja ressursside kohta. Samuti tuleks
sellega seoses arvesse võtta liikmesriikide muresid seoses varustuskindlusega. Pidades
silmas praegusest laskemoona tarnekriisist tingitud olukorra kiireloomulisust, tuleks
rahastus arvesse võtta olemasolevaid tarneahelaid.
(24) Rahastust toetatavas meetmes osalevate toetusesaajate taristu, rajatised, vara ja
ressursid peaksid kogu meetme kestuse ajal asuma liikmesriigi või assotsieerunud riigi
territooriumil ning meetmes osalevate toetusesaajate juhtimisstruktuurid peaksid
asuma liidus või assotsieerunud riigis. Juriidilist isikut, kelle asukoht on
mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või juriidilist isikut, kelle asukoht on liidus või
assotsieerunud riigis, kuid kelle juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud
kolmandas riigis, ei tohiks seega lugeda rahastamiskõlblikuks meetmes osalevaks
toetusesaajaks.
(25) Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL10 artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -
territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust
vastavalt rahastu reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -
territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.
(26) Ettepanekute hindamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu sellele, kuidas
need toetavad rahastu eesmärkide saavutamist. Eelkõige tuleks hindamisel aluseks
võtta meetmete panus tootmisvõimsuse suurendamisse, selle kiiresse kasvu,
reserveerimisse ja ajakohastamisse ning ka asjaomaste töötajate ümberõppesse ja
oskuste täiendamisse. Samuti tuleks hinnata seda, kuidas aitavad meetmed lühendada
asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarneaegu, sealhulgas tellimuste prioriteetide
muutmise mehhanismide kaudu, kindlaks teha ja kõrvaldada tarneahelates leiduvaid
pudelikaelu ning suurendada tarneahelate vastupidavust piiriülese koostöö arendamise
ja rakendamise kaudu asjaomastes tarneahelates tegutsevate ettevõtjate, eelkõige
VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel.
(27) ELi rahalise toetuse kavandamisel, andmisel ja rakendamisel peaks komisjon pöörama
erilist tähelepanu sellele, et need meetmed ei kahjustaks konkurentsitingimusi
siseturul.
(28) Käesolev kriis ei ole toonud esile mitte ainult puudusi ELi kaitsetööstuses, vaid on
tekitanud probleeme ka kaitseotstarbeliste toodete siseturu toimimises. Praeguse
geopoliitilise olukorra tulemusena on nõudlus tõepoolest märkimisväärselt suurenenud
ja see mõjutab maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide ja nende
komponentide tootmise ja müügiga seotud siseturu toimimist liidus. Kui mõned
liikmesriigid on võtnud või tõenäoliselt võtavad meetmeid oma varude säilitamiseks
riikliku julgeoleku huvides, siis teistel on raskusi juurdepääsul kaupadele, mida on
vaja maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide tootmiseks või
soetamiseks. Mõnikord tekitavad raskused ühe tooraine või konkreetse komponendi
hankimisel kogu tootmisahelas. Siseturu toimimise tagamiseks on vaja vastu võtta
konkreetsed meetmed, millega kehtestatakse kooskõlastatult ühtlustatud normid
kaitseotstarbeliste toodete tarnekindluse tagamiseks. Nende normide alusel tuleks muu
hulgas kaardistada vajadus kaupade ja teenuste järele kõnealusel siseturul, need
peaksid andma võimaluse määrata kindlaks prioriteetsed tellimused liidu tasandil, kui
vähemalt kolm liikmesriiki otsustavad või kavatsevad otsustada hankida ühiselt
kaitseotstarbelisi tooteid, kui see on vajalik liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuga
10
Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa
Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
ET 14 ET
seotud üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks, ning need peaksid võimaldama
loamenetluste kiirendamist või hankemenetluste lihtsustamist. Nimetatud meetmed
peaksid põhinema ELi toimimise lepingu artiklil 114.
(29) Selleks et võtta käesoleva määruse kohaseid vajalikke ja asjakohaseid meetmeid,
peaks komisjon Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuriga
kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühmas tehtava koostöö põhjal koostama ülevaate
liidus asuvatest ettevõtjatest, kes tegutsevad asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete
tarneahelates, ja seda ülevaadet ajakohastama. Ülevaade peaks eelkõige sisaldama
teavet nende ettevõtjate tooteliikide ja -spetsifikatsioonide, asjaomaste toodetega
seotud tootmisvõimsuse ja ka nende ettevõtjate positsiooni kohta kaitseotstarbeliste
toodete tarneahelas. Komisjon peaks korrapäraselt jälgima ülevaate koostamisel
kindlaks tehtud ettevõtjate tootmisvõimsust ja tarneahelaid ja tegema selleks nendega
tihedat koostööd. Ülevaate koostamise ja seire tulemused tuleks esitada
programmikomiteele, ja neid seal arutada.
(30) Selle põhjal peaks komisjon koostama loetelu asjakohastest kaitseotstarbelistest
toodetest, nende toorainest ja komponentidest, mida mõjutavad ühtse turu ja selle
tarneahelate toimimise häired või võimalikud häired, mille tagajärjel võib tekkida
nendest toodetest märkimisväärne puudus. Komisjon peaks korrapäraselt
ajakohastama tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete loetelu, et keskenduda üksnes
võimalikele häiretele või pudelikaeltele, mis mõjutavad asjaomaste kaitseotstarbeliste
toodete ning nende tooraine ja komponentide tarnekindlust.
(31) Komisjonil peaks olema võimalik taotleda ja saada vajalikku teavet, et tagada
tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaamine ettevõtjatelt, kes
tegelevad nende toodete, nende tooraine või komponentidega, kokkuleppel nende
ettevõtjate asukohaliikmesriigiga. Selline teave peaks olema aluseks komisjoni
otsusele käesoleva määruse kohaste asjakohaste meetmete kohta, mille eesmärk on
kõrvaldada võimalikud häired või pudelikaelad, mis mõjutavad asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete ning nende tooraine ja komponentide tarnekindlust.
(32) Ettevõtjate kindlakstegemise ning nende tootmisvõimsuse kaardistamise ja pideva
jälgimise mehhanism peaks võimaldama peaaegu reaalajas analüüsida liidu
tootmisvõimsust, asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete varustuskindlust mõjutavaid
kriitilisi tegureid ja varude seisundit. See peaks andma komisjonile ka võimaluse
kavandada erakorralisi meetmeid toodete tegelikule või eeldatavale nappusele
reageerimiseks.
(33) Asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete puuduse vältimine on oluline, et kaitsta üldist
huvi pakkuvat eesmärki, milleks on liidu ja selle liikmesriikide julgeolek, ning
õigustab vajaduse korral proportsionaalset sekkumist tarneraskustega kaitseotstarbelisi
tooteid pakkuvate ettevõtjate põhiõigustesse, nagu harta artikli 16 kohane
ettevõtlusvabadus ja harta artikli 17 kohane õigus omandile, võttes arvesse harta
artiklit 52. Selline sekkumine võib olla õigustatud eelkõige juhul, kui mitu liikmesriiki
on teinud konkreetseid jõupingutusi nõudluse konsolideerimiseks ühishangete kaudu,
ja aidanud seega kaasa asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete siseturu täiendavale
integreerimisele ja sujuvale toimimisele. Kui komisjoni poole pöörduvad vähemalt
kolm liikmesriiki, kes teevad koostööd asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete hankel,
või vähemalt üks liikmesriik, kes korraldab hanke soetatavate asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete Ukrainasse toimetamiseks, ja kellel on tõsiseid raskusi kas
lepingu sõlmimisel või täitmisel, võib komisjon asukohaliikmesriigi nõusolekul nõuda
ettevõtjatelt tarneraskustega toodete tellimuste vastuvõtmist ja eelisjärjekorras täitmist.
ET 15 ET
Ettevõtjate põhiõiguste kaitsmiseks võib neid taotlusi esitada ainult toodete kohta,
mille komisjon on rakendusotsuses kindlaks määranud. Lisaks tuleks kehtestada
etapiviisiline menetlus, et anda ettevõtjatele võimalus väljendada oma muret seoses
kavandatava meetmega. Eelkõige peaks komisjon kokkuleppel asukohaliikmesriigiga
teavitama asjaomast ettevõtjat oma kavatsusest paluda tal vastu võtta ja
eelisjärjekorras täita prioriteetne tellimus ning esitama kogu vajaliku teabe, et ettevõtja
saaks teha teadliku otsuse selle kohta, kas ta saab selle taotluse rahuldada. Kui
ettevõtja keeldub, võib komisjon kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ja ettevõtja
esitatud vastuväidete laadi nõuetekohaselt arvesse võttes leida, et
julgeolekukaalutlused õigustavad prioriteetse tellimuse kehtestamist rakendusotsusega.
Selline otsus tuleks teha kooskõlas kõigi liidu kohaldatavate juriidiliste kohustustega,
võttes arvesse juhtumi asjaolusid. Prioriteetsele tellimusele tuleks määrata õiglane ja
mõistlik hind. Prioriteetne tellimus tuleks täita eelisjärjekorras enne muude era- või
avalik-õiguslike kohustuste täitmist, kuid seejuures tuleks arvesse võtta ettevõtjate
õiguspäraseid eesmärke ning tootmise järjestuse muutmiseks vajalikke kulusid ja
jõupingutusi. Ettevõtjate suhtes võidakse kohaldada karistusi, kui nad ei täida
prioriteetsete tellimustega seotud kohustust.
(34) Ettevõtjate põhiõiguste kaitsmiseks tuleks neile anda õigus taotleda enda vabastamist
kohustustest olukorras, kus prioriteetset tellimust ei ole võimalik täita, isegi kui seda
teha eelisjärjekorras, kas ebapiisava tootmisvõimekuse või tootmisvõimsuse tõttu või
seetõttu, et see põhjustaks ettevõtjale ebamõistlikku majanduslikku koormust ja erilisi
raskusi.
(35) Erandjuhul, kui liidus asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarneahelas tegutsev
ettevõtja saab kolmandalt riigilt prioriteetse tellimuse taotluse, peaks ta sellest
taotlusest teatama komisjonile.
(36) Arvestades, kui oluline on tagada liidu kodanike jaoks elutähtsaid
julgeolekufunktsioone täitvate konkreetsete kaitsesektorite varustuskindlus, ei tohiks
prioriteetse tellimuse täitmise kohustusest kinnipidamine tuua kaasa vastutust
kolmandate isikute ees lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis võib tuleneda
vajalikest ajutistest muudatustest asjaomase tootja tööprotsessides, kuivõrd
lepinguliste kohustuste rikkumine oli vajalik ettenähtud prioriteetsuse järgimiseks.
Ettevõtjad, kelle suhtes võidakse prioriteetseid tellimusi kohaldada, peaksid seda
võimalust oma ärilepingute tingimustes ette nägema. Ilma et see piiraks muude sätete
kohaldamist, ei tohiks kõnealune vastutusest vabastamine mõjutada nõukogu
direktiivis 85/374/EMÜ11 sätestatud tootevastutust.
(37) Teatavate toodete tootmise prioriteetseks seadmise kohustus ei tohiks
ebaproportsionaalselt mõjutada Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“)
artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabadust ja lepinguvabadust ega harta artiklis 17
sätestatud omandiõigust. Neid õigusi tohib harta artikli 52 lõike 1 kohaselt piirata
ainult seadusega, võttes arvesse nende õiguste ja vabaduste olemust ning järgides
proportsionaalsuse põhimõtet.
(38) Pidades silmas asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnekindluse tähtsust, peaksid
liikmesriigid tagama, et tootmisrajatiste planeerimise, ehitamise ja käitamisega,
sisendite ELi-sisese veo ning asjaomaste lõpptoodete kvalifitseerimise ja
sertifitseerimisega seotud haldustaotlusi menetletakse tõhusalt ja õigeaegselt.
11
Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja
haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).
ET 16 ET
(39) Üldise avaliku julgeolekueesmärgi saavutamiseks on vaja, et asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete tootmisega seotud rajatised valmiksid võimalikult kiiresti ja
halduskoormus oleks samal ajal võimalikult väike. Seetõttu peaksid liikmesriigid
käsitlema asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisega seotud tehaste ja rajatiste
kavandamise, ehitamise ja käitamisega seotud taotlusi võimalikult kiiresti. Konkreetse
juhtumi puhul õiguslike huvide kaalumisel tuleks neid eelistada.
(40) Pidades silmas käesoleva määruse eesmärki ja selle vastuvõtmisega seotud
kriisiolukorda ja erandlikke asjaolusid, peaksid liikmesriigid iga juhtumi puhul
kaaluma riigisisese ja kohaldatava liidu õiguse kohaste kaitsealaste erandite
kasutamist, kui nad leiavad, et selliste õigusnormide kohaldamine kahjustaks neid
eesmärke. See võib eelkõige puudutada keskkonna-, tervise- ja ohutusküsimusi
käsitlevaid liidu õigusnorme,12 mis on hädavajalikud inimeste tervise ja keskkonna
kaitse parandamiseks ning kestliku ja ohutu arengu saavutamiseks. Nende normide
rakendamine võib siiski tekitada ka regulatiivseid tõkkeid, mis vähendavad liidu
kaitsetööstuse võimalusi suurendada kiiresti asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete
tootmist ja tarnimist. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ühine ülesanne on uurida
kiiresti meetmeid, mida nad saaksid võtta võimalike takistuste leevendamiseks. Ükski
selline liidu, piirkonna või riigi tasandi meede ei tohiks tekitada keskkonna-, tervise- ja
ohutusprobleeme.
(41) Selleks et optimeerida olemasolevate tarneahelate kasutamist ja seega tagada
asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmise järjepidevus, peaksid liikmesriigid
kaaluma võimalust kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/88/EÜ13
sätestatud erandeid või julgustama asjaomaseid ettevõtteid neid kasutama. Kui selliste
erandite kasutamiseks on vaja riiklike ametiasutuste eelnevat luba, tuleks loataotlusi
menetleda tõhusalt ja õigeaegselt.
(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ14 eesmärk on ühtlustada
riigihankelepingute sõlmimise menetlusi kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, et täita
liikmesriikide julgeolekunõudeid ja asutamislepingust tulenevaid kohustusi. Selle
direktiiviga on eelkõige ette nähtud erisätted, mis reguleerivad kriisist tingitud
kiireloomulisi olukordi ning millega nähakse ette näiteks lühendatud tähtajad
pakkumuste esitamiseks ja võimalus kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlust. Praegusest laskemoona tarnekriisist tingitud äärmiselt kiireloomuline
olukord võib aga olla vastuolus isegi nende sätetega juhul, kui rohkem kui kaks
liikmesriiki kavatsevad korraldada ühishanke. Mõnel juhul on ainus lahendus nende
liikmesriikide julgeolekuhuvide tagamiseks avada olemasolev raamleping sellistele
liikmesriikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatele, kes ei olnud algselt
selle osalised, kuigi seda võimalust ei olnud esialgses raamlepingus ette nähtud.
(43) Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad lepingu muudatused piirduma rangelt sellega,
mis on antud olukorras tingimata vajalik, ning järgima samal ajal võimalikult suures
ulatuses diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seega
12
Näiteks REACH, CLP-määrus, Seveso direktiiv, RoHS direktiiv, püsivate orgaaniliste saasteainete
määrus, biotsiidimäärus, osoonimäärus ja F-gaaside määrus.
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse
teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9).
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse
teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste
riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216,
20.8.2009, lk 76–136).
ET 17 ET
peaks olema võimalik teha erandeid direktiivist 2009/81/EÜ ja suurendada
raamlepingus sätestatud koguseid, avades selle samal ajal teiste liikmesriikide avaliku
sektori või võrgustiku sektori hankijatele. Kõnealustele avaliku sektori või võrgustiku
sektori hankijatele peaksid olema tagatud samad tingimused kui algsele avaliku sektori
hankijale, kes sõlmis esialgse raamlepingu nende täiendavate koguste kohta. Sellistel
juhtudel peaks avaliku sektori hankija lubama kõigil ettevõtjatel, kes vastavad algse
raamlepingu tingimustele, saada kõnealuse raamlepingu alusel töövõtjaks. Lisaks
tuleks võtta asjakohaseid läbipaistvusmeetmeid, et tagada kõigi potentsiaalselt
huvitatud isikute teavitamine. Selleks et piirata nende muudatuste mõju siseturu
sujuvale toimimisele ja vältida ebaproportsionaalseid konkurentsimoonutusi, saab
raamlepingutes muudatusi teha ainult kuni 30. juunini 2025.
(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ15 eesmärk on lihtsustada
kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo tingimusi, eelkõige selliste üldiste veolubade
abil, mille üle tehakse järelkontrolli ja mis hõlmavad eelnevalt kindlaksmääratud
toodete vedu konkreetsetele vastuvõtjatele või konkreetsel eesmärgil ning mille puhul
eelnevat taotlust ei nõuta. Ükski direktiivi 2009/43/EÜ artikli 4 lõikes 1 sätestatud
kohustuslik üldine veoluba ega ka komisjoni soovitused selliste lubade kohaldamisala
ja tingimuste ühtlustamise kohta ei ole siiski piisavad, et tagada asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks vajalikke vedusid.
(45) Praeguses olukorras, kus tarneaegu tuleks kogu asjaomase tarne- ja väärtusahela
ulatuses lühemaks muuta, oleks vaja kaotada eelneva loa nõue asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete vedamisel liidus. Loanõudest vabastamine ei tohiks
mõjutada liikmesriikide otsustusõigust kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitika
osas.
(46) Selleks et olla konkurentsivõimeline, innovaatiline ja vastupidav ning suurendada oma
tootmisvõimsust, peab EDTIBil olema juurdepääs nii avaliku kui ka erasektori
rahastusele. Nagu on märgitud komisjoni 15. veebruari 2022. aasta teatises
„Komisjoni panus Euroopa kaitsesse“, on liidu kestliku rahastamise algatused
kooskõlas liidu jõupingutustega tagada Euroopa kaitsetööstusele piisav rahastus ja
piisavad investeeringud. See tähendab, et liidu kestliku rahastamise raamistik ei takista
investeerimist kaitsevaldkonna tegevustesse. Liidu kaitsetööstus panustab suurel
määral liidu vastupanuvõimesse ja julgeolekusse ning seega ka rahu ja sotsiaalse
kestlikkuse tagamisse. Liidu kestliku rahastamise poliitika meetmete raames loetakse,
et sotsiaalse kestlikkusega ei ole kooskõlas vastuolulised relvad, mille kohta on vastu
võetud rahvusvahelised konventsioonid, millega keelatakse selliste relvade
arendamine, tootmine, ladustamine, kasutamine, üleandmine ja tarnimine ning millele
on alla kirjutanud liidu liikmesriigid. Kaitsesektoris rakendavad liikmesriigid sõjaliste
ja kahesuguse kasutusega kaupade veo ja ekspordi suhtes ranget õigusaktidest
tulenevat kontrolli. Sellest perspektiivist annaks erasektorile tugeva signaali riikide ja
Euroopa finantsasutuste (näiteks liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutuste)
lubadus Euroopa kaitsetööstust toetada. Euroopa Investeerimispank (EIP) peaks muu
majandusarengu ja avaliku poliitika, sealhulgas rohe- ja digipöörde rahastamise kõrval
ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 309 ja oma põhikirjaga suurendama
toetust Euroopa kaitsetööstusele ja ühishangetele lisaks senisele toetusele kahesuguse
kasutusega kaupade vallas, kui sellised investeeringud aitaksid selgelt kaasa
strateegilise kompassi prioriteetide rakendamisele.
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete
ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1–36).
ET 18 ET
(47) Asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete väärtusahela ettevõtjatel peaks olema
juurdepääs laenurahastusele, et kiirendada tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalikke
investeeringuid. Rahastu peaks parandama rahaliste vahendite kättesaadavust
laskemoona ja rakette tootvate liidu äriühingute jaoks. Määrusega tuleks eelkõige
tagada, et kõnealustele juriidilistele isikutele antaks samad tingimused, mida
pakutakse muudele juriidilistele isikutele, hüvitades lisakulud, mis tekivad
konkreetselt kaitsesektoris.
(48) Osana investeeringute hõlbustamise meetmetest, mida nimetatakse ühiselt
„Kasvufondiks“, võib komisjon luua sihtotstarbelise rahastamisvahendi. Kasvufondi
võib rakendada eelarve otsese või kaudse täitmise korras. Sellega seoses peaks
komisjon tihedas koostöös oma rakenduspartneritega uurima, milline on kõige
sobivam viis ELi eelarve võimendamiseks, et kaasata avaliku ja erasektori
investeeringuid taotletava kiire tootmisvõimsuse kasvu toetuseks, näiteks võimalust
luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 16 loodud InvestEU
fondi raames segarahastamisvahend. Kasvufondi tegevused peaksid toetama
laskemoona ja rakettide tootmise võimsuse suurendamist, pakkudes rahaliste
vahendite parema kättesaadavuse võimalusi äriühingutele kogu väärtusahela ulatuses.
(49) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammi ja tarneraskustega
kaitseotstarbeliste toodete loetelu vastuvõtmiseks, ettevõtjatele kohustuste panemiseks,
kui ettevõtja saab prioriteetse tellimuse, et ta võtaks selle tellimuse vastu ja täidaks
selle õiglase ja mõistliku hinnaga, ning prioriteetsete tellimuste toimimiseks vajaliku
praktilise ja tegevuskorra kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201117. Komisjon peaks
kohaldatavad rakendusaktid viivitamata vastu võtma nõuetekohaselt põhjendatud
juhtudel, mis puudutavad tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete loetelu
vastuvõtmist, ettevõtjatele kohustuste panemist, kui ettevõtja saab prioriteetse
tellimuse, et ta võtaks selle tellimuse vastu ja täidaks selle õiglase ja mõistliku
hinnaga, ning prioriteetsete tellimuste toimimiseks vajaliku praktilise ja tegevuskorra
kehtestamist, kui see on olukorra tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik.
(50) Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on julgeolekukriisi mõjudele reageerimine,
ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda pakutud meetmete
ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid
kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei
lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(51) Käesolevat määrust tuleks kohaldada ilma, et see mõjutaks liidu konkurentsieeskirju,
eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101–109 ja nende
rakendusmääruseid.
(52) Tuleb meenutada, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõikele 2 tuleb liidu
eelarvevahenditest katta V jaotise 2. peatüki rakendamiseks vajalikud tegevuskulud,
16
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse
programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30–
89).
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13).
ET 19 ET
välja arvatud sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalikud
tegevuskulud.
(53) Võttes arvesse julgeolekukriisiga tegelemise pakilisust, peeti asjakohaseks teha erand
kaheksa nädala pikkusest tähtajast, mis on sätestatud ELi lepingule, Euroopa Liidu
toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud
protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4. Võttes
arvesse vahetut ohtu varustuskindlusele, mis tuleneb Venemaa agressioonisõjast
Ukraina vastu, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
(54) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome
kokkuleppe18 punktidele 22 ja 23 tuleks määrust hinnata teabe põhjal, mis on kogutud
seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat
halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama
ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata määruse mõju kohapeal. Komisjon
peaks tegema hiljemalt 30. juuniks 2024 hindamise, sealhulgas selleks, et esitada
ettepanekud käesoleva määruse asjakohaste muudatuste kohta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed ja nähakse ette eelarve, mille eesmärk on
kiiresti tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB)
reageerimisvõimet ja suutlikkust, et tagada maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning
rakettide (edaspidi „asjaomased kaitseotstarbelised tooted“) õigeaegne kättesaadavus ja
tarnimine, eelkõige järgmiste meetmete abil:
(a) tööstuse tugevdamise rahastu asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks
liidus, kaasa arvatud nende komponentide tarnimise kaudu (edaspidi „rahastu“);
(b) asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete, nende komponentide ja vastavate sisendite
(tooraine) kättesaadavuse kindlakstegemine, kaardistamine ja pidev jälgimine;
(c) mehhanismide, põhimõtete ja ajutiste normide kehtestamine, et asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete omandajatele oleks tagatud nende toodete õigeaegne ja
püsiv kättesaadavus liidus.
Tuginedes käesoleva määruse rakendamisel 2024. aasta keskpaigaks saavutatud tulemuste
hindamisele artikli 28 kohaselt, eeskätt seoses julgeolekuolukorra muutumisega, kaalutakse
meetmete kohaldamisaja pikendamise ja vastava lisaeelarve eraldamise võimalust.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
18
ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.
ET 20 ET
(1) „tooraine“ – asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks vajalikud materjalid;
(2) „pudelikael“ – ummistus tootmissüsteemis, mis peatab tootmise või aeglustab seda
tunduvalt;
(3) „vahendite saaja“ – üksus, kellega on allkirjastatud rahastamisleping või kellele on
teatatud rahastamisotsusest;
(4) „taotleja“ – füüsiline isik või üksus, mis on või ei ole juriidiline isik, kes on esitanud
taotluse toetuste andmise menetluses;
(5) „kontroll“ – võime otsustavalt mõjutada juriidilist isikut kas otse või kaudselt ühe või
mitme vahepealse juriidilise isiku kaudu;
(6) „juhtimisstruktuur“ – juriidilise isiku organ, mis on moodustatud vastavalt
riigisisesele õigusele, mis annab asjakohasel juhul aru tegevjuhile ning millel on
õigus määrata kindlaks juriidilise isiku strateegia, eesmärgid ja üldine suund ning
mis teeb järelevalvet ja seiret juhtimisotsuste tegemise üle;
(7) „üksus“ – juriidiline isik, mis on asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu,
liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel, millel on juriidilise isiku staatus ning
õigus tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda kohustusi, või määruse (EL,
Euratom) 2018/1046 artikli 197 lõike 2 punktis c osutatud juriidilise isiku staatuseta
üksus;
(8) „salastatud teave“ – mis tahes vormis teave või materjal, mille loata avaldamine võib
ühel või teisel määral kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve ning
millel on ELi salastusmärge või sellele vastav salastusmärge vastavalt nõukogus
kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppele, mis käsitleb Euroopa Liidu
huvides vahetatava salastatud teabe kaitset;
(9) „tundlik teave“ – teave ja andmed, mida peab kaitsma loata juurdepääsu või
avaldamise eest liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud kohustuste tõttu või selleks,
et kaitsta füüsilise või juriidilise isiku privaatsust või turvalisust;
(10) „mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“ – juriidiline isik, mille asukoht on
mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või juriidiline isik, mille asukoht on liidus või
assotsieerunud riigis, aga mille juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud
kolmandas riigis;
(11) „tellimuse täitmise aeg“ – ajavahemik alates tellimuse esitamisest kuni selle
täitmiseni tootja poolt;
(12) „asjaomased kaitseotstarbelised tooted“ – maa-maa-relvade moon ja suurtükimoon
ning raketid;
(13) „tarneraskustega kaitseotstarbelised tooted“ – asjaomased kaitseotstarbelised tooted
või nende põhikomponendid või tooraine, mille kohta on kindlaks tehtud, et neid on
tõsiselt mõjutanud ühtse turu ja selle tarneahelate toimimise häired või võimalikud
häired, mille tagajärjel on tekkinud tegelik või võimalik märkimisväärne puudus
asjaomasest tootest või komponendist või toorainest.
(14) „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatav meede, sealhulgas finantsmääruse
artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi või -platvormi raames, milles
kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatus vormis antav toetus või
rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike
finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite
tagastatavas vormis antav toetus;
ET 21 ET
(15) „kvaliteedimärgis“ – märgis, mis näitab, et rahastu konkursikutsele vastuseks
esitatud taotlus on läbinud kõik tööprogrammis sätestatud hindamiskünnised, kuid
mida komisjon kõnealuse konkursi ebapiisava eelarve tõttu ei saa rahastada ning mis
võib saada toetust muudest liidu või liikmesriikide rahastamisallikatest.
Artikkel 3
Rahastuga assotsieerunud kolmandad riigid
Rahastus võivad vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele
osaleda Euroopa Majanduspiirkonna liikmetest Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni
liikmed (edaspidi „assotsieerunud riigid“).
II PEATÜKK
RAHASTU
Artikkel 4
Rahastu eesmärgid
1. Rahastu eesmärk on edendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku
baasi (EDTIB) tõhusust ja konkurentsivõimet, et toetada asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete tootmisvõimsuse suurendamist ja õigeaegset tarnimist
tööstuse tugevdamise kaudu.
2. Tööstuse tugevdamine seisneb eeskätt selles, et algatatakse tööstuse kohanemine
asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnekriisist tingitud kiirete struktuursete
muutustega ja kiirendatakse seda. Tugevdamise hulka peaks kuuluma asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete tarneahelate kohanemisvõime parandamine ja
kiirendamine, tootmisvõimsuste loomine või suurendamine ning asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete tellimuste täitmise aja lühendamine kogu liidus eeskätt
tänu asjaomaste juriidiliste isikute vahelise piiriülese koostöö tihendamisele ja
laiendamisele.
Artikkel 5
Eelarve
1. Rahastu rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks alates selle jõustumisest kuni
30. juunini 2025 on 500 miljonit eurot jooksevhindades.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud rahastamispaketist võib kuni 50 miljonit eurot
kasutada segarahastamistoiminguks artikliga 21 ette nähtud Kasvufondi raames.
3. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib
nende taotluse alusel kanda üle rahastule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/106019 asjaomaste sätetega ette nähtud tingimustel. Komisjon haldab neid
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706).
ET 22 ET
rahalisi vahendeid otse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,
Euratom) 2018/104620 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a. Kõnealuseid
vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides.
Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust eelarve otsesel täitmisel vahendite
puhul, mis on ümber paigutatud käesoleva lõike kohaselt, võib vastavad
kulukohustustega sidumata vahendid tagasi paigutada fondi, millest need algselt
ümber paigutati ja ühele või mitmele programmile eraldati vastavalt määruse
(EL) 2021/1060 asjakohaste sätetega ettenähtud tingimustele.
4. Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka rahastu rakendamiseks antava tehnilise
ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja
hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.
5. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel võetavate meetmetega kaasnevad eelarvelised
kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.
6. Rahastu eelarvet võib suurendada, kui olukord seda nõuab või kui määruse
kehtivusaega pikendatakse vastavalt artikli 1 viimasele lõigule.
Artikkel 6
Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine
1. Rahastut rakendatakse koostoimes teiste liidu programmidega. Meede, mis on saanud
toetust mõnest muust liidu programmist, võib saada toetust ka rahastust, tingimusel
et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid
kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivse
rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat.
Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas
dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.
2. Rahastu raames kvaliteedimärgise saamiseks peavad meetmed vastama kõigile
järgmistele tingimustele:
(a) neid on hinnatud rahastu konkursikutse alusel,
(b) need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi
miinimumnõuetele;
(c) neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada.
3. Kui liikmesriigid esitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241
kohaselt muudetud või uusi taaste- ja vastupidavuskavasid, võivad need sisaldada
meetmeid, mis aitavad samuti kaasa käesoleva rahastu eesmärkide saavutamisele,
eeskätt meetmeid, mis on seotud rahastu raames konkursikutsele vastuseks esitatud
taotlustega, millele on antud kvaliteedimärgis.
4. Artikli 8 lõiget 5 kohaldatakse analoogia põhjal käesoleva artikli kohaselt
rahastatavate meetmete suhtes.
20
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb
liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ning millega muudetakse määrusi (EL)
nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL)
nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse
kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222).
ET 23 ET
Artikkel 7
Liidupoolse rahastamise vormid
1. Rahastut rakendatakse eelarve otsese täitmise korras ja, mis puudutab artikliga 21
ette nähtud Kasvufondi haldamist, eelarve kaudse täitmise korras koos määruse (EL,
Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega. Rahastust võib
anda rahalist toetust kõigis finantsmäärusega kehtestatud vormides, kaasa arvatud
segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite vormis.
Segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046
X jaotisega, määrusega (EL) 2021/523 ja käesoleva määruse artikliga 21.
2. Kui see on meetme rakendamiseks asjakohane ja vajalik, võib erandina määruse (EL,
Euratom) 2018/1046 artikli 193 lõikest 2 anda rahalist toetust meetmetele, mida
alustati enne meetme kohta taotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et meedet ei
alustatud enne 20. märtsi 2023.
Artikkel 8
Rahastamiskõlblikud meetmed
1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 4 sätestatud
eesmärke.
2. Rahastust antakse rahalist toetust meetmetele, mis käsitlevad kindlakstehtud
pudelikaelu tootmisvõimsustes ja tarneahelates, selleks et kindlustada asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete tootmine ja seda kiirendada, tagamaks nende toodete
tulemuslik tarnimine ja õigeaegne kättesaadavus.
3. Rahastamiskõlblikud meetmed on seotud ühe või mitme järgmise tegevusega ning
puudutavad ainult asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete, kaasa arvatud täielikult
nende tootmiseks kavandatud või kasutatavate komponentide ja toorainete tootmist:
(a) asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ning, juhul kui neid kasutatakse otsese
sisendina asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, ka nende tooraine
ja komponentide tootmisvõimsuse optimeerimine, laiendamine,
moderniseerimine, ajakohastamine või otstarbe muutmine või uue
tootmisvõimsuse loomine, eelkõige tootmisvõimsuse suurendamiseks või
tellimuste täitmise aja lühendamiseks, sealhulgas vajalike tööpinkide ja muude
vajalike sisendite hankimise või soetamise teel;
(b) piiriüleste tööstuspartnerluste loomine, sealhulgas avaliku ja erasektori
partnerluse või muus tööstuskoostöö vormis, tööstuse ühistegevuses, mille
hulka kuuluvad tegevused, mille eesmärk on koordineerida tooraine ja
komponentide hankimist või reserveerimist, kui neid kasutatakse otsese
sisendina asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, samuti suurendada
tootmisvõimsust ja kooskõlastada tootmiskavasid;
(c) asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ning, juhul kui neid kasutatakse otsese
sisendina asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, nende tooraine ja
komponentide reserveeritud tootmisvõimsuse lisamahu loomine ja kasutusele
võtmine vastavalt tellitud või kavandatud tootmismahtudele;
(d) asjakohaste kaitseotstarbeliste toodete katsetamine ja vajaduse korral
taastamine ning sertifitseerimine, et tooted ei vananeks nii kiiresti ja
lõppkasutajad saaksid neid kasutada;
ET 24 ET
(e) töötajate koolitamine, ümberõpe või täiendusõpe seoses käesoleva artikli
punktides a–d osutatud tegevustega;
(f) asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmise või kättesaadavaks tegemisega
tegelevatele ettevõtjatele rahastuse paremini kättesaadavaks tegemine,
hüvitades konkreetselt kaitsetööstuse sektoris tekkivad lisakulud
investeeringute puhul, mis on seotud käesoleva artikli punktides a–e kirjeldatud
tegevustega.
4. Rahastust ei saa rahastada järgmisi kulusid:
(a) meetmed, mis on seotud kohaldatava rahvusvahelise õigusega keelatud
kaupade tootmise või teenuste osutamisega;
(b) meetmed, mis on seotud selliste autonoomsete surmavate relvade tootmisega,
mille üle puudub inimeste vastu suunatud rünnakutes sihtmärkide valimisel ja
ründeotsuse tegemisel tegelik inimkontroll;
(c) meetmed või nende osad, mida juba rahastatakse täielikult muudest avaliku või
erasektori allikatest;
(d) meetmed, mis hõlmavad sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega
operatsioonideks vajalikke kulusid.
5. Komisjon tagab vahendite saajatega lepingute sõlmimisel, et rahastust rahastatakse
üksnes tegevusi, mis edendavad ainult asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete, kaasa
arvatud täielikult nende tootmiseks kavandatud või kasutatavate komponentide ja
toorainete tootmist.
Artikkel 9
Rahastamise määr
1. Rahastust rahastatakse kuni 40 % rahastamiskõlbliku meetme rahastamiskõlblikest
kogukuludest.
2. Erandina lõikest 1 võib meetme suhtes kohaldada suuremat rahastamismäära
10 täiendava protsendipunkti võrra iga järgmise kriteeriumi puhul:
(a) kui taotlejad tõendavad, et nad panustavad uue piiriülese koostöö alustamisse
liikmesriikides või assotsieerunud riikides asutatud juriidiliste isikute vahel,
nagu on kirjeldatud artikli 10 lõikes 4;
(b) kui taotlejad võtavad kohustuse, et käsitlevad meetme kestuse jooksul
prioriteetsena tellimusi, mis tulenevad vähemalt kolme liikmesriigi või
assotsieerunud riigi ühishankest asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete
saamiseks või vähemalt ühe liikmesriigi hankest asjaomaste kaitseotstarbeliste
toodete saamiseks juhul, kui asjaomaseid kaitseotstarbelisi tooteid hangitakse
Ukrainasse toimetamiseks. Seda kohustust kohaldatakse kõigi käesolevast
rahastust otseselt või kaudselt toetust saavate toodete hangete suhtes.
Erandina võib rahastust antav toetus katta kuni 100 % artikli 8 lõike 3 punktis f
osutatud tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.
3. Vahendite saajad peavad tõendama, et meetme need kulud, mida ei kata liidu toetus,
kaetakse muudest rahastamisallikatest.
ET 25 ET
Artikkel 10
Rahastamiskõlblikud üksused
1. Meetmes osalevad vahendite saajad on avaliku sektori või eraõiguslikud juriidilised
isikud, mis on asutatud liidus või assotsieerunud riigis.
2. Meetmes osalevate vahendite saajate taristu, rajatised, vara ja ressursid, mida
kasutatakse rahastust toetatavate meetmete jaoks, peavad kogu meetme kestuse ajal
asuma liikmesriigi või assotsieerunud riigi territooriumil ning nende
juhtimisstruktuurid peavad asuma liidus või assotsieerunud riigis.
3. Liidus või assotsieerunud riigis asutatud ja mitteassotsieerunud kolmanda riigi või
mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev ettevõtja saab olla
rahastust toetatavas meetmes osalev vahendite saaja üksnes juhul, kui komisjonile
esitatakse riigisisest korda järgides tagatised, mille on heaks kiitnud see liikmesriik
või assotsieerunud riik, kus ettevõtja on asutatud, ning millega tagatakse, et sellise
ettevõtja meetmesse kaasamine ei oleks vastuolus liidu ega selle liikmesriikide
julgeoleku- ja kaitsehuvidega, mis on kindlaks määratud ELi lepingu V jaotise
kohaselt ÜVJP raames, või käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud eesmärkidega.
Tagatistest peab eeskätt nähtuma, et meetme elluviimiseks on võetud abinõusid,
millega tagatakse, et
(a) vahendite saajal on võimalik meedet ellu viia ja tulemusi saavutada ilma, et
seataks piiranguid seoses tema meetme eesmärgil vajamineva taristu, rajatiste,
varade, ressursside, intellektuaalomandi või oskusteabega või kahjustataks
tema suutlikkust ja standardeid, mida on vaja meetme elluviimiseks;
(b) toodete suhtes, mida toodavad ettevõtjad, kes on saanud rahastust rahalist
toetust, ei kehti mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud
kolmanda riigi üksuse piiranguid ning
(c) mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi
üksusel puudub juurdepääs meetmega seotud tundlikule või salastatud teabele
ning meetmes osalevad töötajad ja muud isikud on asjakohasel juhul läbinud
liikmesriigi või assotsieerunud riigi julgeolekukontrolli.
4. Kui ettevõtja asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik peab seda
asjakohaseks, võib anda lisatagatisi.
5. Komisjon teavitab artiklis 22 osutatud komiteed kõigist ettevõtjatest, keda peetakse
lõike 3 kohaselt rahastamiskõlblikuks.
Artikkel 11
Hindamiskriteeriumid
Taotlusi hinnatakse ühe või mitme järgmise kriteeriumi alusel, millega mõõdetakse
asjaomaste meetmete panust tööstuse tugevdamisse eesmärgiga suurendada EDTIBi tõhusust
ja üldist konkurentsivõimet seoses asjaomaste kaitseotstarbeliste toodetega:
(1) tootmisvõimsuse suurenemine liidus: meede aitab kaasa asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete tootmisvõimsuse suurendamisele, kasvatamisele või
reserveerimisele, ajakohastamisele või valdkonna töötajate ümberõppele ja
täiendusõppele;
ET 26 ET
(2) tarneaja lühenemine; meede aitab kaasa hangete kaudu väljendatud nõudluse
õigeaegsele rahuldamisele, pidades silmas tarnetähtaegade lühendamist, muuhulgas
tellimuste prioriteetide muutmise kaudu;
(3) pudelikaelade kõrvaldamine hankimises ja tootmises: meede aitab kaasa (tooraine ja
muu sisendi) hankimises või tootmises (tootmisvõime) tekkinud pudelikaelade
kiirele kindlakstegemisele ning kiirele ja püsivale kõrvaldamisele;
(4) vastupanuvõime piiriülese koostöö kaudu: meede aitab kaasa piiriülese koostöö
arendamisele ja rakendamisele selliste ettevõtjate vahel, kelle asukoht on eri
liikmesriikides või assotsieerunud riikides, eelkõige VKEde ja keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel, kes osalevad meetmes olulisel määral kas
vahendite saajana, alltöövõtjana või tarneahela muu ettevõtjana;
(5) taotlejad demonstreerivad seost meetme ja uute tellimuste vahel, mis tulenevad
asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ühishankest, milles osalevad vähemalt kolm
liikmesriiki või assotsieerunud riiki, eriti kui hange tehakse ELi raamistikus;
(6) meetme rakenduskava kvaliteet, võttes muu hulgas arvesse protsesse ja järelevalvet.
Artikkel 12
Tööprogramm
1. Rahastut rakendatakse ühe määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 110 osutatud
tööprogrammi kaudu. Tööprogrammides esitatakse asjakohasel juhul
segarahastamistoiminguteks ette nähtud kogusumma.
2. Komisjon võtab lõikes 1 osutatud tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Rakendusakt
võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Tööprogrammiga nähakse ette rahastamisprioriteedid kooskõlas artikli 13 lõikes 1
osutatud kaardistamisega ja võttes arvesse kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma
tööd.
III PEATÜKK
VAJADUSTE KINDLAKSTEGEMINE JA VÕIMSUSE KAARDISTAMINE
Artikkel 13
Vajaduste kindlakstegemine, võimsuse kaardistamine ja seire
1. Komisjon koostab Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuriga
kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma raames tehtava koostöö põhjal ülevaate
asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarneahelates tegutsevatest liidus asutatud
asjaomastest ettevõtjatest ning ajakohastab seda; ülevaade sisaldab näiteks
toodetavate asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tüüpe ja kirjeldusi, nendega seotud
tootmisvõimsusi ja nende positsiooni tarneahelas.
Ülevaatele tuginedes jälgib komisjon tihedas koostöös kindlakstehtud ettevõtjatega
pidevalt nende tootmisvõimsust ja tarneahelaid ning hindab nende üldist suutlikkust
reageerida turunõudluse eeldatavale arengule.
2. Komisjon esitab artiklis 22 osutatud komiteele ülevaate koostamise või
ajakohastamise tulemused, tarneahelate jälgimise tulemused ja hinnangu
ET 27 ET
kindlakstehtud ettevõtjate üldisele suutlikkusele reageerida turunõudluse eeldatavale
arengule ning arutab nimetatud teavet komiteega korrapäraselt. Seda tehes võtab
komisjon arvesse tööd, mida on tehtud riikide relvastusjuhtide korrapärastel
kohtumistel kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühmaga.
3. Tuginedes lõike 1 kohaselt kogutud teabele ja võttes nõuetekohaselt arvesse lõike 2
alusel peetud arutelu, kehtestab komisjon rakendusaktidega tarneraskustega
kaitseotstarbeliste toodete loetelu ja ajakohastab seda korrapäraselt. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu,
mis on seotud tarnekriisiga, võtab komisjon kooskõlas artikli 22 lõikes 4 osutatud
menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
4. Kokkuleppel liikmesriigiga, kus ettevõtja asub, võib komisjon nõuda tarneraskustega
kaitseotstarbelisi tooteid pakkuvatelt ettevõtjatelt kõnealuste toodete kohta viie
tööpäeva jooksul üksikasjalikku teavet, mis puudutab järgmist:
(a) asjaomaste tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete kogutootmisvõimsus;
(b) selliste toodete olemasolevad varud ja varude eeldatav muutumine;
(c) iga liidus või mujal asuva tootmisüksuse järgmise kolme kuu eeldatava
toodangu kava, kui sellised kavad on olemas;
(d) lisateave, mis on oluline, et tagada tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete
õigeaegne kättesaadavus.
5. Ilma et see mõjutaks riiklikke julgeolekuhuve, esitavad liikmesriigid vajaduse korral
komisjonile lisateavet, mida on vaja käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.
6. Ilma et see mõjutaks riiklikke julgeolekuhuve ja liikmesriikide poolt sõlmitud
lepingutega seotud konfidentsiaalse äriteabe kaitset, peab liikmesriik, kes kavatseb
võtta riiklikul tasandil meetmeid lõikes 3 osutatud loetellu kuuluvate tarneraskustega
kaitseotstarbeliste toodete hankimiseks, ostmiseks või tootmiseks, sellest aegsasti
komisjoni teavitama.
IV PEATÜKK
VARUSTUSKINDLUS
Artikkel 14
Prioriteetsed tellimused
1. Kui vähemalt kolmel liikmesriigil, kes on sõlminud kokkuleppe asjaomaste
kaitseotstarbeliste toodete ühiseks hankimiseks või kaaluvad sellise kokkuleppe
sõlmimist, või ühel liikmesriigil, kes on hankinud asjaomaseid kaitseotstarbelisi
tooteid Ukrainasse toimetamiseks või kaalub nende hankimist sel eesmärgil, on suuri
raskusi kas tellimuse esitamisel või lepingu täitmisel kaitseotstarbeliste toodete
puuduse tõttu või puuduse tekkimise suure riski tõttu ning need raskused võivad
kahjustada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, võivad nad paluda komisjoni, et
komisjon kohustaks ettevõtjat tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete tellimust
vastu võtma või seda prioriteetsena käsitlema („prioriteetne tellimus“), nagu on
sätestatud artikli 13 lõikes 3.
ET 28 ET
2. Sellise taotluse korral võib komisjon, olles konsulteerinud asjaomase ettevõtja
asukohaliikmesriigiga ja viimase nõusolekul, teatada ettevõtjale oma kavatsusest
kehtestada prioriteetne tellimus.
Kavatsust käsitlev teade sisaldab teavet selle õigusliku aluse kohta, selles märgitakse
asjaomane toode, selle kirjeldus ja asjaomased kogused ning ajakava ja tähtaeg, mille
jooksul tellimus tuleb täita, ning prioriteetse tellimuse kasutamist põhjendavad
asjaolud.
Ettevõtja vastab komisjonile viie tööpäeva jooksul alates kavatsust käsitleva teate
saamisest ja teatab, kas ta saab taotluse rahuldada või mitte. Kui olukorra
kiireloomulisus seda nõuab, võib komisjon põhjendatult kiireloomulistel juhtudel
ettevõtjale vastamiseks antud tähtaega lühendada.
Kui ettevõtja taotluse tagasi lükkab, esitab ta komisjonile üksikasjaliku selgituse selle
kohta, millised on kavandatud taotluse tagasilükkamise põhjused.
Kui ettevõtja taotluse rahuldab, loetakse, et tellimus on vastu võetud komisjoni
taotluses kirjeldatud tingimustel vastavalt lõikele 1, ning ettevõtja on kohustatud
tellimuse täitma.
3. Kui teate saanud ettevõtja taotluse tagasi lükkab, loetakse, et tellimusest on
keeldutud. Võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtja esitatud põhjuseid, võib komisjon
kokkuleppel kõnealuse ettevõtja asukohaliikmesriigiga:
(a) loobuda taotluse täitmise nõudest;
(b) võtta vastu rakendusakti, millega kohustatakse asjaomast ettevõtjat prioriteetset
tellimust õiglase ja mõistliku hinnaga vastu võtma või täitma.
4. Komisjon võtab arvesse vastuväiteid, mille ettevõtja esitas lõike 2 kohaselt, ja toob
välja põhjused, miks oli kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja ettevõtja
põhiõiguste hartast tulenevate põhiõigustega rakendusakti vastuvõtmine vajalik,
pidades silmas lõikes 1 kirjeldatud asjaolusid.
Rakendusaktis märgib komisjon prioriteetse tellimuse õigusliku aluse, määrab
tähtaja, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning esitab toote, selle kirjelduse ja koguse
ning muud näitajad, mida tuleb järgida. Komisjon nimetab ka artiklis 15 sätestatud
karistused kohustuse täitmata jätmise eest.
5. Kui ettevõtja on komisjoni taotluse rahuldanud vastavalt lõikele 2 või kui komisjon
on vastu võtnud rakendusakti vastavalt lõikele 3, siis:
(a) esitatakse prioriteetne tellimus õiglase ja mõistliku hinnaga;
(b) tuleb prioriteetne tellimus täita eelisjärjekorras enne muude era- või avalik-
õiguslike kohustuste täitmist.
6. Kui ettevõtja on komisjoni taotluse rahuldanud vastavalt lõikele 2 või kui komisjon
on vastu võtnud rakendusakti vastavalt lõikele 3, siis võib ettevõtja taotleda, et
komisjon prioriteetse tellimuse läbi vaataks, kui ettevõtja leiab, et see on
nõuetekohaselt põhjendatud ühel järgmistest põhjustest:
(a) kui ettevõtja ei suuda täita prioriteetset tellimust ebapiisava tootmisvõimekuse
või tootmisvõimsuse tõttu, isegi tellimuse eeliskohtlemise korral;
(b) kui tellimuse vastuvõtmine tooks kaasa ebamõistliku majandusliku koormuse
ja tooks ettevõtjale kaasa erilised raskused.
ET 29 ET
Ettevõtja esitab kogu asjakohase ja põhjendatud teabe, mis võimaldab komisjonil
esitatud vastuväiteid hinnata.
Tuginedes ettevõtja esitatud põhjenduste ja tõendite läbivaatamise tulemustele, võib
komisjon, olles konsulteerinud asjaomase liikmesriigiga, rakendusakti muuta, et
asjaomane ettevõtja osaliselt või täielikult tema lõikest 2 tulenevatest kohustustest
vabastada.
7. Käesoleva määruse kohaldamisel ei või prioriteetse tellimuse sisuks olevate
tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete vedu lugeda sensitiivseks
direktiivi 2009/43/EÜ artikli 4 lõike 8 tähenduses.
8. Kui liidus asutatud ettevõtja suhtes kohaldatakse kolmanda riigi meedet, millega
kaasneb prioriteetne tellimus, teatab ettevõtja sellest komisjonile. Seejärel teatab
komisjon nimetatud meetmest komiteele.
9. Kui ettevõtja võtab prioriteetse tellimuse vastu või on kohustatud selle vastu võtma
ja seda prioriteetsena käsitlema vastavalt lõikele 2 või 3, on ettevõtja vabastatud
igasugusest lepingulisest või lepinguvälisest vastutusest seoses prioriteetsete
tellimuste täitmisega. Vastutus välistatakse ainult sel määral, mil lepinguliste
kohustuste rikkumine oli vajalik ettenähtud prioriteetsuse täitmiseks.
10. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse prioriteetsete tellimuste
toimimiseks vajalik praktiline ja tegevuskord.
11. Lõigetes 3 ja 10 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 3
osutatud kontrollimenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse
tõttu, mis on seotud tarnekriisiga, võtab komisjon kooskõlas artikli 22 lõikes 4
osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
Artikkel 15
Karistused
1. Kui ettevõtja ei täida tahtlikult või raske hooletuse tõttu kohustust täita prioriteetne
tellimus eelisjärjekorras vastavalt artiklile 14, võib komisjon juhul, kui seda peetakse
vajalikuks ja proportsionaalseks, määrata oma otsusega perioodilisi karistusmakseid.
2. Perioodilised karistusmaksed ei ületa 1,5 % eelneva majandusaasta keskmisest
päevakäibest iga tööpäeva kohta, mil kohustust ei täideta, arvutatuna alates otsuses
määratud kuupäevast.
3. Perioodilise karistusmakse summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse rikkumise
olemust, raskusastet ja kestust, järgides nõuetekohaselt proportsionaalsuse ja
asjakohasuse põhimõtteid.
4. Kui ettevõtja on täitnud kohustuse, mille täitmiseks karistusmakse määrati, võib
komisjon määrata karistusmakse lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud
karistusmaksest väiksemana.
5. Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on
määranud trahvi või perioodilise karistusmakse. Ta võib määratud trahvi või
perioodilise karistusmakse tühistada või seda vähendada või suurendada.
6. Aegumistähtaeg hakkab kulgema rikkumise toimepaneku päevast. Jätkuvate või
korduvate rikkumiste puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema rikkumise lõppemise
päevast. Kui komisjon või liikmesriikide pädevad asutused võtavad käesoleva
määruse sätete täitmise tagamiseks meetmeid, peatub aegumistähtaja kulgemine.
ET 30 ET
Katkenud aegumistähtaja kulg algab iga kord uuesti algusest. Aegumistähtaeg
möödub hiljemalt päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik
lõpeb, ilma et komisjon oleks perioodilist karistusmakset määranud. Nimetatud
ajavahemikku pikendatakse aja võrra, mil aegumistähtaja kulgemine on seetõttu
peatatud, et komisjoni otsus on Euroopa Liidu Kohtus läbivaatamisel.
7. Komisjoni õigus nõuda käesoleva artikli alusel tehtud otsuste täitmist aegub kolme
aasta pärast. Aegumistähtaeg hakkab kulgema lõpliku otsuse tegemise päevast.
Perioodiliste karistusmaksete sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb: a) kui teatatakse
otsusest muuta perioodilise karistusmakse algset summat või otsusest jätta selle
muutmise taotlus rahuldamata; b) kui komisjon või tema taotlusel tegutsev
liikmesriik võtab meetmeid, mille eesmärk on trahv või perioodiline karistusmakse
sisse nõuda. Katkenud aegumistähtaja kulg algab iga kord uuesti algusest.
Perioodiliste karistusmaksete sundtäitmise aegumistähtaeg peatatakse seniks, kuni:
a) on antud aega maksmiseks; b) peatatakse makse sissenõudmine vastavalt Euroopa
Kohtu otsusele.
Artikkel 16
Õigus olla ära kuulatud trahvi või perioodilise karistusmakse määramisel
1. Enne artikli 15 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale
võimaluse väljendada oma seisukohti seoses järgmisega: a) komisjoni esialgsed
järeldused, sealhulgas kõik need küsimused, mille kohta on komisjon esitanud
vastuväiteid; b) meetmed, mida komisjon võib kavatseda võtta käesoleva lõike
punktis a osutatud esialgsete järelduste põhjal.
2. Asjaomased ettevõtjad võivad esitada oma tähelepanekud komisjoni esialgsete
järelduste kohta tähtaja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes
määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 14 tööpäeva.
3. Komisjon lähtub oma otsustes üksnes sellistest vastuväidetest, mille kohta
asjaomased ettevõtjad on saanud esitada oma seisukoha.
4. Igasuguse menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate kaitseõigus.
Ettevõtjal on õigus saada juurdepääs komisjoni toimikule vastavalt kokkulepitud
avalikustamise tingimustele, tingimusel et võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud
huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikutega tutvuda ei hõlma juurdepääsu
konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks
mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja kõnealuste
liikmesriikide asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjoni
avalikustamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.
Artikkel 17
Lubade andmise protsessi kiirendamine, et tagada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete
õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine
1. Liikmesriigid tagavad, et tootmisrajatiste planeerimise, ehitamise ja käitamisega,
sisendite ELi-sisese veo ning lõpptoodete kvalifitseerimise ja sertifitseerimisega
seotud haldustaotlusi menetletakse tõhusalt ja õigeaegselt. Selleks tagavad kõik
asjaomased riigi ametiasutused, et neid taotlusi menetletakse nii kiiresti, kui see on
õiguslikult võimalik.
ET 31 ET
2. Liikmesriigid tagavad, et konkreetse juhtumi puhul õiguslike huvide kaalumisel
eelistatakse planeerimis- ja loamenetluses asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete
tootmiseks mõeldud tehaste ja rajatiste ehitamist ja käitamist.
Artikkel 18
Asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmise pidev jätkumine
1. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada või julgustada asjaomaste kaitseotstarbeliste
toodete valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid kasutama direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17
lõikes 3 sätestatud erandeid, et lubada vahetustega töötamise laiendamist, mis
hõlbustaks asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete vallas tootmise pidevat jätkumist,
juhul kui liikmesriigid leiavad, et see on käesoleva määruse eesmärkide
saavutamiseks vajalik.
2. Selleks ja juhul, kui vajalik on eelnev luba, tagavad kõik asjaomased riigi
ametiasutused, et taotlusi, mille esitavad asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete
valdkonnas tegutsevad ettevõtted nimetatud erandite kasutamiseks, menetletakse nii
kiiresti, kui see on õiguslikult võimalik.
Artikkel 19
Ühishangete tegemise hõlbustamine praeguse laskemoonatarnete kriisi ajal
1. Kui vähemalt kolm liikmesriiki sõlmivad kokkuleppe asjaomaste kaitseotstarbeliste
toodete ühiseks hankimiseks ja Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist tingitud
kriisist tuleneva olukorra äärmise kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik järgida
direktiivis 2009/81/EÜ sätestatud raamlepingu sõlmimise korda, võib kohaldada
järgmisi reegleid.
2. Erandina direktiivi 2009/81/EÜ artikli 29 lõike 2 teisest lõigust võib hankija muuta
kehtivat raamlepingut, mis on sõlmitud mõnda direktiivi 2009/81/EÜ artikliga 21 ette
nähtud menetlust järgides, nii et raamlepingu sätteid võib kohaldada selliste hankijate
suhtes, kes ei olnud algselt raamlepingu osalised.
3. Erandina direktiivi 2009/81/EÜ artikli 29 lõike 2 kolmandast lõigust võib hankija
oluliselt muuta kehtiva raamlepinguga ette nähtud koguseid ulatuses, milles see on
rangelt vajalik lõike 2 kohaldamiseks. Kui kehtiva raamlepinguga ette nähtud
koguseid muudetakse oluliselt käesoleva artikli kohaselt, annab hankija Euroopa
Liidu Teatajas avaldatud ad hoc teatega võimaluse raamlepinguga ühineda igale
ettevõtjale, kes vastab raamlepingus algselt sätestatud tingimustele.
4. Diskrimineerimiskeelu põhimõtet kohaldatakse lõikes 2 ja 3 osutatud raamlepingute
suhtes seoses täiendavate kogustega ning eeskätt lõikes 1 osutatud liikmesriikide
hankijate vahelistes suhetes.
5. Hankijad, kes on lepingut muutnud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud
juhtudel, avaldavad Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate. Teated avaldatakse
direktiivi 2009/81/EÜ artikliga 32 ettenähtud korras.
6. Hankijad peavad kasutama käesolevat artiklit nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta,
piira ega moonuta konkurentsi.
7. Käesolevas artiklis osutatud muudatusi raamlepingutes ei saa teha pärast 30. juunit
2025.
ET 32 ET
Artikkel 20
Kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo hõlbustamine
1. Erandina direktiivi 2009/43/EÜ artikli 4 lõikest 1 ei ole järgmiste kaitseotstarbeliste
toodete veoks liikmesriikide vahel vaja eelnevat luba:
(a) laskemoon ja sütikuseadevahendid ning spetsiaalselt nende jaoks loodud
komponendid, mis on loetletud direktiivi 2009/43/EÜ lisa kolmandas
kategoorias (ELi sõjaliste kaupade nimekirja kolmas kategooria – ML3);
(b) raketid ja nendega seotud seadmed ja lisavarustus ning spetsiaalselt nendele
loodud komponendid, mis on loetletud direktiivi 2009/43/EÜ lisa neljandas
kategoorias (ELi sõjaliste kaupade nimekirja neljas kategooria – ML4).
2. Lõikes 1 osutatud erandi kohasest veost teatatakse päritoluliikmesriigile.
3. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide otsustusõigust lõikega 1 hõlmatud
kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitika osas.
V PEATÜKK
RAHASTUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED
Artikkel 21
Kasvufond
1. Luua võib segarahastamisvahendi nimega Kasvufond, mis pakub lahendusi, et
võimendada ja kiirendada investeeringuid, mis on vajalikud tootmisvõimsuse
suurendamiseks, ning maandada nendega seotud riske.
2. Kasvufondiga taotletavad erieesmärgid on järgmised:
(a) parandada liidu eelarvest tehtavate kulutuste võimendavat mõju ja saavutada
erasektori rahastamise ligimeelitamisel suurem mitmekordistav mõju;
(b) toetada ettevõtjaid, kellel on raskusi rahastamisele juurdepääsuga, ning
tegeleda vajadusega toetada liidu kaitsetööstuse vastupanuvõimet;
(c) kiirendada investeeringuid asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmise
valdkonnas ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori rahastamist,
suurendades samal ajal varustuskindlust terves liidu kaitsetööstuse
väärtusahelas;
(d) parandada rahastuse kättesaadavust investeeringute puhul, mis on seotud
artikli 8 lõike 3 punktides a–e kirjeldatud tegevustega.
ET 33 ET
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 22
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses.
2. Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana, et ta saaks esitada oma
seisukohti ja oskusteavet. Samuti kutsutakse komiteed abistama Euroopa
välisteenistus.
3. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8
koostoimes artikliga 5.
Artikkel 23
Salastatud teave
1. Komisjon kaitseb käesoleva määruse rakendamisega seoses saadud salastatud teavet
kooskõlas julgeolekunormidega, mis on sätestatud komisjoni otsuses (EL, Euratom)
2015/44421.
2. Selleks et hõlbustada tundliku ja salastatud teabe vahetamist komisjoni, kõrge
esindaja, Euroopa Kaitseagentuuri ning liikmesriikide ja vajaduse korral nende
juriidiliste isikute vahel, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud
meetmeid, kasutab komisjon olemasolevat turvalist teabevahetussüsteemi või loob
uue süsteemi. Teabevahetussüsteemi puhul võetakse arvesse liikmesriikide
julgeolekunorme.
Artikkel 24
Teabe konfidentsiaalsus ja töötlemine
1. Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil,
milleks seda taotleti.
2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad kaubandus- ja ärisaladuste ning muu käesoleva
määruse kohaldamise käigus saadud ja koostatud tundliku ja salastatud teabe,
sealhulgas soovitusi ja võetavaid meetmeid käsitleva teabe kaitse vastavalt liidu ja
riigisisesele õigusele.
3. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et käesoleva määruse alusel esitatud või
vahetatud konfidentsiaalse teabe salastatuse taset ei alandata ning salastatust ei
kustutata ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.
4. Komisjon ei jaga teavet viisil, mis võimaldab ettevõtja isikut kindlaks teha, kui see
võib tuua ettevõtja jaoks kaasa ärilise või mainekahju või paljastada
kaubandussaladusi.
21
Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike
julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53–88).
ET 34 ET
Artikkel 25
Isikuandmete kaitse
1. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete
töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/67922 ja
direktiivi 2002/58/EÜ23 alusel ega komisjoni ja, kui see on asjakohane, muude liidu
institutsioonide ja asutuste kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172524 alusel, kui nad täidavad oma
ülesandeid.
2. Isikuandmeid töödeldakse ja edastatakse ainult juhul, kui see on rangelt vajalik
käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse vastavalt
vajadusele määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 tingimusi.
3. Kui isikuandmete töötlemine ei ole käesoleva määrusega kehtestatud mehhanismi
rakendamiseks rangelt vajalik, muudetakse isikuandmed anonüümseks, nii et
andmesubjekti ei ole võimalik kindlaks teha.
Artikkel 26
Auditid
Auditid liidu toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud
isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volituse liidu institutsioonidelt, organitelt,
ametitelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.
Kontrollikoda kontrollib liidu kõikide tulude ja kulude raamatupidamiskontosid vastavalt ELi
toimimise lepingu artiklile 287.
Artikkel 27
Liidu finantshuvide kaitse
Kui assotsieerunud riik osaleb rahastus Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohaselt vastu
võetud otsuse alusel, annab assotsieerunud riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale,
OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma
volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust
korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, nagu on
sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.
Artikkel 28
Teave, teabevahetus ja avalikustamine
1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad
liidu rahastamise nähtavuse, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes
22
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).
23
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse
isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja
elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37–47.
24
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning
isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus
nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98).
ET 35 ET
eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku
ja proportsionaalset suunatud teavet.
2. Komisjon rakendab rahastu, rahastu raames võetud meetmete ja saavutatud
tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid.
3. Kasvufondile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste
prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need
prioriteedid on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.
4. Kasvufondile eraldatud rahaliste vahenditega võidakse kaasa aidata ka teabe
levitamise, kontaktide loomise ja teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamisele,
eelkõige kui nende eesmärk on avada tarneahelaid, et edendada VKEde piiriülest
osalemist.
Artikkel 29
Hindamine
1. Komisjon koostab hiljemalt 30. juuniks 2024 aruande, milles hinnatakse käesolevas
määruses sätestatud meetmete rakendamist ja nende tulemusi ning võimalust
pikendada nende kohaldamisaega ja sätestada nende rahastamine eeskätt seoses
julgeolekuolukorra muutumisega. Hindamisaruanne tugineb konsultatsioonidele
liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega ning edastatakse Euroopa Parlamendile ja
nõukogule.
2. Hindamisaruannet arvesse võttes võib komisjon esitada ettepanekuid käesoleva
määruse asjakohaste muudatuste kohta, eelkõige selleks, et jätkata püsivate,
asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnimisega seotud riskide käsitlemist.
Artikkel 30
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 30. juunini 2025. See ei mõjuta käesoleva määruse
kohaselt algatatud meetmete jätkumist või muutmist, kõiki Euroopa Liidu finantshuvide
kaitseks vajalikke meetmeid ega komisjonile antud volitusi määrata karistusi vastavalt
artiklile 15.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 36 ET
FINANTSSELGITUS
ET 1 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
1.4.2. Erieesmärgid
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
1.4.4. Tulemusnäitajad
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
ET 2 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
ET 3 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse
laskemoona tootmist toetav õigusakt
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Liidu kaitsetööstuspoliitika
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 25
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või
ühendamist teise või uue meetmega
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
Õigusaktiga kehtestatakse meetmed, mille eesmärk on kiiresti tugevdada Euroopa
kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) reageerimisvõimet ja
suutlikkust, et tagada maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide (edaspidi
„asjaomased kaitseotstarbelised tooted“) õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine, eelkõige
järgmiste meetmete abil:
- rahastu, et anda kogu väärtusahela ulatuses toetust kaitsetööstusettevõtetele, kes
toodavad asjaomaseid kaitseotstarbelisi tooteid;
- asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete, nende komponentide ja kriitilise tähtsusega
sisendite kaardistamine ja pidev seire, et teha kindlaks tarneraskustega
kaitseotstarbelised tooted;
- mehhanismid, põhimõtted ja ajutised eeskirjad, et teha asjaomaste kaitseotstarbeliste
toodete kättesaadavus liikmesriikidele lihtsamaks.
1.4.2. Erieesmärgid
ei kohaldata
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Oodatavad tulemused: rahastu aitab tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist
ja tööstuslikku baasi (EDTIB), aitab sel kohaneda turul toimuvate
struktuurimuutustega ning aitab sellega kaasa maa-maa-relvade moona ja
suurtükimoona ning rakettide (asjaomased kaitsetooted) õigeaegsele
kättesaadavusele ja tarnimisele. Liidus on olemas tootmisvõimsus maa-maa-relvade
moona ja suurtükimoona ning rakettide jaoks. Tootmisvõimsus lähtub aga rahuaja
25
Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 4 ET
tagasihoidlikust nõudlusest, mis tähendab, et varude tase on minimaalne ja tarneid
tehakse väga erinevatelt pakkujatelt üle maailma, et vähendada kulusid. See
omakorda muudab liidu kaitsesektori väga sõltuvaks. Seega ei võimalda praegune
tootmisvõimsus ning olemasolevad tarne- ja väärtusahelad kaitseotstarbelisi tooteid
kindlalt ja õigeaegselt tarnida, et rahuldada liikmesriikide vajadusi nii nende endi
julgeolekunõuete täitmiseks kui ka selleks, et aidata täita Ukraina vajadusi. ELi
rahaline toetus peaks aitama käivitada mitmeid meetmeid, mis tuleb kiiresti ellu viia,
et tagada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine
liikmesriikidele. Euroopa toodang on peaaegu täies ulatuses kaetud liikmesriikide või
kolmandate riikide tellimustega, mis on toonud kaasa hindade tõusu. Seepärast on
vaja täiendavaid ELi tööstuspoliitika meetmeid kooskõlas artikli 173 lõikega 3, et
aidata ELi tööstusel tootmist suurendada, tarneaega vähendada ja kõrvaldada
võimalikud kitsaskohad, mis võivad asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnimist
ja tootmist edasi lükata või takistada.
Eeldatav mõju:
500 miljoni euro suurune liidu toetus annaks asjaomaseid kaitseotstarbelisi tooteid
tootvatele ettevõtjatele sobiva stiimuli võtta meetmeid oma tootmisvõimsuse
suurendamiseks ja/või hõlbustada investeeringute tegemist kogu tarneahela ulatuses.
See aitab lühendada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisele kuluvat aega,
tehes samal ajal lihtsamaks investeeringute tegemise, et võimaldada tööstusel toota
rohkem ja kiiremini. Samuti toetab see tööstuskoostööd ja tooraine hankimise
koordineerimist.
Sellega edendab rahastu nende toodete tootmisega seotud Euroopa kaitsetööstuse
konkurentsivõimet. Pikemas perspektiivis eeldatakse, et lisainvesteeringud
EDTIBisse toovad kasu töökohtade loomise ja oskuste seisukohast ning parandavad
varustuskindlust.
1.4.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Arvestades rahastu rakendamise lühikest aega, hinnatakse selle tulemusi ja mõju
tagasiulatuvalt programmi rakendamise lõppedes.
Komisjon tagab, et programmi rakendamise ülesande saanud üksus kehtestab
programmi rakendamise jälgimiseks kasutatavad vajalikud näitajad. Sellised näitajad
on muu hulgas:
- asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisvõimsuse suurenemine ELis;
- tootmisaja lühenemine;
- nende ettevõtjate arv, kelle juurdepääsu rahastamisele on lihtsustatud;
- uute piiriüleste koostööde arv teises liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud
ettevõtjatega.
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Määrust rakendatakse eelarve otsese täitmise kaudu. Komisjon vajab rakendamise
tulemusliku järelevalve jaoks kõnealuse valdkonna ekspertidest töötajaid.
ET 5 ET
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Nagu on rõhutatud ühisteatises „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja
edasised sammud“ (JOIN/2022/24 final), tekitab aastakümneid kestnud
alainvesteerimine lünki ELi liikmesriikide relvajõudude kaitsevõimes ja liidu
tööstuses. Nõudluse killustatus on tinginud selle, et liikmesriikide tööstused hoiavad
omaette ning sellest tulenevalt on sama liiki kaitsesüsteemid väga erinevad ja sageli
puudub nendevaheline koostalitlusvõime. Praegust kaitseturu olukorda iseloomustab
suurenenud julgeolekuoht, mistõttu liikmesriigid suurendavad kiiresti oma kaitse-
eelarvet ja soovivad osta sarnast varustust. Selle tulemusena on suur nõudlus maa-
maa-relvade moona ja suurtükimoona järele, mis ületavad praegu rahuajaks
kohandatud Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB)
tootmisvõimsust selliste toodete tootmiseks. Siin oleks vaja märkimisväärseid
investeeringuid tööstusesse, mida kaitseettevõtted tavaliselt ise ei tee ja seega oleks
vaja vähendada riske, samuti pakkuda regulatiivset toetust, et kõrvaldada
olemasolevad kitsaskohad, nagu kvalifitseeritud personali ja tooraine kättesaadavus.
Liidu sekkumine, kus toetuste abil tööstusinvesteeringute riske vähendatakse,
võimaldab kiiremini kohaneda turul toimuvate struktuurimuutustega. Kavandatud
meetmed soodustavad ka Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi
vastupidavust piiriüleste tööstuspartnerluste ja asjaomaste ettevõtete ühiste
jõupingutuste kaudu, et vältida tarneahelate veelgi suuremat killustumist.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Ei kohaldata
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Rahastu täiendab kavandatud ELi vahendeid, nagu instrument Euroopa
kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu, ning olemasolevaid ELi
programme, nagu Euroopa Kaitsefond, ning ELi kaitsealgatusi, nagu alaline
struktureeritud koostöö (PESCO) või julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline
kompass. Samuti loob see sünergiat teiste ELi programmidega.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ei kohaldata
ET 6 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku 2023–30.6.2025
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2023–
2024 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2023–2028.
Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid26
Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu
Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
– isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise
välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud
asjaomases alusaktis.
Märkused
Rahastut rakendatakse eelarve otsese täitmise korras kooskõlas finantsmäärusega, ja mis
puudutab artikliga 21 ette nähtud kasvufondi haldamist, toimub rakendamine eelarve kaudse
täitmise korras koos määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 61 lõike 1 punktis c osutatud
asutustega.
26
Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb:
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx
ET 7 ET
HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Märkige sagedus ja tingimused.
Vastavalt rahastu artiklile 29 koostab komisjon rahastu kohta hindamisaruande
hiljemalt 30. juuniks 2024 ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Aruandes hinnatakse rahastu alusel võetud meetmete mõju ja tulemuslikkust. Seda
eesmärki silmas pidades kehtestab komisjon vajaliku järelevalvekorra, et tagada
asjaomaste andmete usaldusväärne ja sujuv kogumine.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Üldine vastutus rahastu rakendamise eest lasub komisjonil. Eelkõige kavatseb
komisjon rakendada rahastut eelarve otsese täitmise raames (välja arvatud
kasvufond, mida saab rakendada kaudse eelarve täitmise raames). Eelarve otsene
täitmine muudab vastutuse selgemaks (rakendamisega tegelevad eelarvevahendite
käsutajad), lühendab tarneahelat (väheneb toetuse andmise ja maksete tegemise aeg),
hoiab ära huvide konflikte ja vähendab rakenduskulusid (volitatud üksuste puhul ei
ole haldustasusid).
Komisjon peaks rahastamisprioriteedid ja -tingimused määrama kindlaks ühe
mitmeaastase tööprogrammiga. Prioriteetide kindlaksmääramist peaks toetama
kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma töö. Luua tuleks liikmesriikide
programmikomitee, kellele palutakse Euroopa Kaitseagentuuril esitada vaatlejana
oma seisukohad ja eksperditeadmised ning keda abistama palutakse Euroopa
välisteenistus koos sõjalise staabiga. Komisjon võtab mitmeaastase tööprogrammi
vastu pärast seda, kui komitee on esitanud oma arvamuse kontrollimenetluse korras.
Rahastust antakse toetustena, mis katavad kuni 100 % meetme kuludest, ning
laenudena. Komisjon võib oma toetuste puhul kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi
(nt kindlasummalised maksed), et vähendada toetusesaajate halduskoormust ja
suunata jõupingutused meetmete tulemustele.
Maksekava koostamisel võetakse arvesse toetusesaaja ettepanekut (et vältida
vajadust rahastada seda oma vahenditest), tagades samal ajal liidu eelarve kaitse.
Komisjon võib toetuse andjana meetmete puudumise või ebapiisava rakendamise või
viivituste korral oma rahalist toetust vähendada, selle andmisest keelduda või selle
lõpetada.
Programmi kontrollistrateegias, sealhulgas eel- ja järelkontrollide puhul, tuginetakse
Euroopa Arengufondist ja selle eelprogrammidest, Euroopa kaitsevaldkonna
tööstusliku arendamise programmist ja liidu kaitsealaste teadusuuringute
ettevalmistava meetme raames saadud kogemustele.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Rahastu eesmärk on toetada tootmisvõimsuse suurendamist.
ET 8 ET
Võimalikeks riskideks on tegelikest vajadustest väiksem eelarvemaht, raskused
selgitada välja tootmise kitsaskohad, liidu relvajõudude kiireloomulised vajadused,
mida tootmisprotsess ei jõua täita. Kuna rahastu täiendab muid nõukogus kokku
lepitud algatusi ELi relvajõudude ja Ukraina toetamiseks, on eeltingimuseks
nõudluse koordineerimine liikmesriikide vahel.
Seepärast rakendaks komisjon rahastut eelarve otsese täitmise korras, tuginedes
Euroopa Kaitsefondi rakendamisel omandatud kogemustele, valmistaks ette ja võtaks
vastu ainult ühe mitmeaastase tööprogrammi ja lühendaks toetuste andmise aega.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
Programmi eelarvet täidetakse otsese täitmise korras. Tuginedes komisjoni
kogemustele toetuste haldamisel, on rahastu kontrollimise hinnangulised kogukulud
komisjoni jaoks vähem kui 1 % asjaomastest hallatavatest vahenditest.
Eeldatava veamääraga seoses on seadusandlike ettepanekute etapis eesmärgiks hoida
see allpool 2 % künnist. Komisjon leiab, et kui rakendada programmi eelarve otsese
täitmise korras, kasutades meeskondi, mis koosnevad piisavast hulgast koolitatud
töötajatest (kogenud töötajad, kes on võimaluse korral värvatud riikide
kaitseministeeriumidest) ja mida juhivad volitatud eelarvevahendite käsutajad,
kohaldades selgeid eeskirju ja kasutades asjakohaselt väljundipõhiseid
rahastamisvahendeid, jääb veamäär alla olulisuse piirmäära (2 %).
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse
strateegias esitatud meetmed.
Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on pädevus korraldada juurdlusi käesoleva
algatusega hõlmatud toimingute üle. Käesoleva määruse alusel sõlmitavate lepingute,
sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavate lepingutega nähakse ette
komisjoni või tema volitatud esindaja tehtav finantsjärelevalve ja -kontroll, samuti Euroopa
Kontrollikoja, Euroopa Prokuratuuri või OLAFi auditid, mida tehakse vajaduse korral
kohapeal. Nõutava julgeolekukontrolli läbinud komisjoni ametnikud võivad samuti
kohapealseid kontrollkäike teha.
ET 9 ET
ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Kulu
Eelarverida liik
Rahaline osalus
Mitmeaasta
se kandidaatrii
finantsraam gid ja
Nr Liigendatu muud muu
istiku EFTA potentsiaals
d/liigendam kolmanda sihtotstarbeline
rubriik riigid28 ed
ata27 d riigid tulu
kandidaadi
d29
Liigendat
ud/liigen JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
damata
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Kulu
Eelarverida liik
Rahaline osalus
Mitmeaasta
se kandidaatrii
finantsraam gid ja
Nr Liigendatu muud muu
istiku EFTA potentsiaals
d/liigendam kolmanda sihtotstarbeline
rubriik riigid ed
ata d riigid tulu
kandidaadi
d
13.0105 Liigenda
5 JAH EI EI EI
mata
13.0602 Liigenda
5 JAH EI EI EI
tud
27
Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
28
EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
29
Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 10 ET
3.2. Laskemoona tootmist toetava õigusakti rahastamisallikad ja hinnanguline finantsmõju
3.2.1. Laskemoona tootmist toetava õigusakti kohaste assigneeringute rahastamisallikas
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
EDIRPA 157,000 83,000 240,000
Euroopa Kaitsefondi
suutlikkus
174,000 174,000
Euroopa Kaitsefondi 86,000 86,000
teadustegevus
Kokku 157,000 343,000 500,000
Kui aastate 2023. ja 2024. aasta kohta tekib ootamatu lisavaru, teeb komisjon ettepaneku eraldada see Euroopa Kaitsefondile kuni
100 miljoni euro ulatuses.
3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku
5 Julgeolek ja kaitse – Teemavaldkond 13 „Kaitse“
rubriik
Pärast
2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU
2027. aastat
Tegevusassigneeringud
Kulukohustused (1) 156,000 343,000 500,000
13.0602 Kaitsetööstuse tugevdamise Maksed (2) 78,500 171,500 54,950 120,050 75,000 500,000
ET 11 ET
instrument
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud30
13.0105 Kaitsetööstuse tugevdamise Kulukohustused
(3) 1,000 p.m.
instrumendi toetuskulud = maksed
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =1 + 3 157,000 343,000 500,000
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU Maksed =2 + 3 1,000 78,500 171,500 54,950 120,050 74,000 500,000
Mitmeaastase finantsraamistiku
7 „Halduskulud“
rubriik
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Pärast
2023 2024 2025 2026 2027
2027. aastat
KOKKU
Personalikulud 1,554 2,500 2,500 2,158 2,158 1,801 12,671
Muud halduskulud 0,233 0,288 0,067 0,067 0,057 0,052 0,764
Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste
kogusumma =
RUBRIIGI 7 assigneeringud maksete
1,787 2,788 2,567 2,225 2,215 1,853 13,435
KOKKU kogusumma)
30
Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 12 ET
Pärast
2023 2024 2025 2026 2027
2027. aastat
KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 158,787 345,788 2,567 2,225 2,215 1,853 513,435
RUBRIIKIDE 1‒7
assigneeringud KOKKU Maksed 2,787 81,288 174,067 57,175 122,265 75,853 513,435
ET 13 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Pärast
2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU
2027. aastat
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIK 7
Personalikulud 1,554 2,500 2,500 2,158 2,158 1,801 12,671
Muud halduskulud 0,233 0,288 0,067 0,067 0,057 0,052 0,764
Mitmeaastase
finantsraamistiku
1,787 2,788 2,567 2,225 2,215 1,853 13,435
RUBRIIGI 7 kulud
kokku
Mitmeaastase
finantsraamistiku
31
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad kulud
Personalikulud
Muud
halduskulud
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad
kulud kokku
KOKKU 1,787 2,788 2,567 2,225 2,215 1,853 13,435
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane
peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud
assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile
eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
31
Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read),
kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 14 ET
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
Pärast
2023 2024 2025 2026 2027
2027. aastat
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 8 13 13 11 11 10
20 01 02 03 (delegatsioonides)
32
Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, 1
2 3 3 3 3
riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide
lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid
delegatsioonides)
- peakorteris
33
XX 01 xx yy zz
- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU 10 16 16 14 14 11
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane
peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud
assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale
peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad Rahastu loomiseks 2023. aastal ja esimeste meetmete algatamiseks,
sealhulgas asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarneahelates osalejate
kaardistamiseks ja tööprogrammi ettevalmistamiseks on vaja
8 täistööajale taandatud töötajat (8 AD); 13 täistööajale taandatud
töötajat (10 AD ja 3 AST), et viia ellu tegevusi, vähendades personali
2028. Aastaks järk-järgult 10 töötajani (8 AD ja 2 AST) , et tagada
projektide rakendamise (sealhulgas lõpetamise) operatiiv-, finants- ja
juriidiline järelevalve.
Koosseisuvälised töötajad Tegevuse alustamiseks 2 täistööajale taandatud töötajat (2 liikmesriigi
lähetatud eksperti), kelle arv kasvab 3-le (1 lepinguline töötaja ja
2 liikmesriigi lähetatud eksperti) ja kahaneb 2028. aastal 1-le
(1 lepinguline töötaja), et tagada projektide rakendamise (sealhulgas
32
Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid
delegatsioonides.
33
Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).
ET 15 ET
lõpetamise) tegevus-, finants- ja juriidiline järelevalve.
ET 16 ET
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
Euroopa Kaitsefondi ja EDIRPA assigneeringute ümberpaigutamine, mõlemad rubriigist 5.
Täiendavad üksikasjad asjaomaste eelarveridade ja iga-aastase ümberpaigutamise kohta on esitatud
punktis 3.2.1
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu.
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa
on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et
Aasta Aasta Aasta
näidata finantsmõju kestust (vt Kokku
N34 N+1 N+2 N+3
punkt 1.6)
Nimetage kaasrahastav
asutus
Kaasrahastatavad
assigneeringud KOKKU
34
N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene
eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.
ET 17 ET
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav
sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
35
Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju
eelarveaastal
Tulude eelarverida
kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
assigneeringud N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
35
Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st
brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 18 ET
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Kaitseministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-00778
Resolutsiooni teema: Laskemoonatööstuse toetamise algatus
Adressaat: Kaitseministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse laskemoona tootmist toetav
õigusakt, COM(2023) 237.
EISi toimiku nr: 23-0219
Tähtaeg: 29.05.2023
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Kaitseministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 18.05.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.06.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt 31.05.2023 EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL
koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 29.05.2023.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 11.05.2023
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201
ANDMED
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse laskemoona tootmist toetav
Nimetus
ALGATUSE õigusakt
KOHTA
Eelnõu nr COM(2023) 237 Esitamise kuupäev: 03.05.2023 Menetluskord EL-is: Tavamenetlus
RKKTS § 1521 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
SEISUKOHA 2. RKKTS § 1521 lg 1
- algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
VALITSUSSE p2
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. X VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
VALITSUSELE KOK 31.05.2023 EL menetluse
Kuupäev
ESITAMINE VV istung 15.06.2023 ajakava
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, Sisendi andmise tähtaeg
MENETLUS min KM ministeeriumid MKM, RAM huvigrupid 18.05.2023
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE
EELÕU SISUST JA
EESMÄRKIDEST Suure intensiivsusega sõda Ukrainas ning 2022 läbiviidud ELi kaitseinvesteeringute
puudujääkide analüüs on toonud esile lüngad nii kaitse võimekuses kui ka kaitsetööstuses.
Lüngad võimekuses on erinevad, kuid võttes arvesse olukorda Ukrainas, on tungiv vajadus
maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide järele, nagu tunnistas nõukogu, kes
leppis 20. märtsil 2023 kokku kolmetasandilises lähenemisviisis. Nõukogu leppis kokku, et
Ukrainasse toimetatakse kiiresti maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ja vajaduse
korral rakette, ning kutsus liikmesriike üles hankima ühiselt laskemoona ja vajaduse korral
rakette, et täita taas oma varud, võimaldades samal ajal jätkata Ukraina toetamist. Kuna
ühised jõupingutused võimaldamaks liikmesriikidel täiendada oma ammendunud varusid ja
toetada Ukrainat saavad olla tulemuslikud ainult siis, kui ELi tarnepool suudab õigeaegselt
tarnida vajalikke kaitseotstarbelisi tooteid, tegi nõukogu komisjonile ülesandeks esitada
konkreetsed ettepanekud, et kiiresti toetada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsuse
suurendamist, tagada tarneahelad, soodustada tõhusaid hankemenetlusi, tegeleda
tootmisvõimsuse puudujääkidega ja edendada investeeringuid, sealhulgas võttes vajaduse
korral kasutusele liidu eelarve. Käesolev ettepanek tegelebki nende küsimuste
lahendamisega.
VÕIMALIKUD
SOTS-MAJ.
MÕJUD
VÕIMALIKUD
ÕIGUSLIKUD
MUUDATUSED
MÕJU
EELARVELE
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
1/1 Alustatud: 05/10/2023 Muudetud: 11.05.2023
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 3.5.1/23-0219 - COM(2023) 237 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse laskemoona tootmist toetav õigusakt
Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 11.05.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Kaitseministeerium
Tähtaeg: 29.05.2023 00:00
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b381e014-4229-41d5-a56e-4e4c5dd8ed5a
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b381e014-4229-41d5-a56e-4e4c5dd8ed5a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main