ELi merendusjulgeoleku strateegia ja tegevuskava ajakohastamine

Kaitseministeerium Teie 27.04.2023 nr 2-5/23-00684 [email protected] Meie 10.05.2023 nr 1-5/23/1839-2 ELi merendusjulgeoleku strateegia ja tegevuskava ajakohastamine Austatud kolleegid Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/23-00684 edastab Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM) oma ettepanekud ja tähelepanekud ELi merendusjulgeoleku strateegia ja tegevuskava ajakohastamise osas. Palume arvestada ELi koordinatsioonikogule ja Vabariigi Valitsusele esitatavas seletuskirjas ning seisukohas alljärgnevate kommentaaridega. Ship-to-ship (STS) ehk laevalt laevale kaupade ümber laadimine kui kompleksse teema tõstatamine ja sellega seotud probleemistiku lahkamine erinevatest aspektidest, et jõuda keskkonna ja julgeoleku aspektides parema selguseni, oleks tervitatav. Samas STS ei ole keskkonna seisukohalt Läänemere piirkonnas kõige kriitilisem teema. Eesti algatus, et STSi täiendavalt Läänemere piirkonnas reguleerida, lisaks sellele, mis juba MARPOLis (rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon) olemas, ei tundu Läänemere riikide jaoks eriti atraktiivne. KeM on selle HELCOMis (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) laevanduse keskkonnaohutuse valdkonnas tõstatanud, kuid edasiliikumise huvi on minimaalne. Samuti on KeM üritanud seda Euroopa Komisjoni erinevates formaatides kõneks võtta, kuid tulemus on sama, STS tundub olevat Eesti probleem. Eesti on kehtestanud STS keelu sisemeres, see on meie pädevuses. Territoriaalmeres saame STS tegevusi mingil määral takistada, veelgi vähem on meil võimalik STSiga seotud tegevustesse sekkuda majandusvööndis. Kehtiv rahvusvaheline regulatsioon STSi kohta laieneb territoriaalmerele ja majandusvööndile. Kui seda järgitakse, siis on juriidiliselt kõik korrektne. Ent meie kui rannikuriigi jaoks ei ole see piisav lahendus, sest satume endiselt reostusohtu seoses ranniku lähedusega. Samuti on meil julgeoleku aspekt, mis kombineerub koos keskkonnaohuga. Samas on majanduslik huvi ka Eesti sadamatel, et kaup liiguks sadamate kaudu, mitte ei tehtaks kauba ümberlaadimist merel. Merel STSi tehes on sellel muidugi oluline majanduslik eelis. Seega ainult keskkonnaaspektist lähtuvalt ja mingil määral kindlasti ka võrdse ja keskkonnale ohutu konkurentsiolukorra tagamiseks, oleks ühtne lähenemine nii Euroopas kui ka globaalselt tervikuna igati ootuspärane. Alustada võiks olukorra selgitamisega Euroopa kontekstis ja sealt liikuda edasi ning otsida võimalusi liikuda selle algatusega Rahvusvahelisse Merendusorganisatsiooni (IMO), kus saaks proovida STS regulatsioone ühtlustada globaalselt, Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 sest sealne kehtiv STSi regulatsioon on enam kui 10 aastat vana, aja jooksul on nii tehnoloogiad kui oskused muutunud ja STS tegevustikuna on laienenud. Näeme, et Euroopa Komisjon võiks teema oma strateegias tõstatada kui ühe kompleksse teema, mis hõlmab erinevaid aspekte nii keskkonnast, majandusest kui julgeolekust lähtudes. Läänemere kontekstis on kasvavalt oluline ka uputatud laskemoona (UXO) teema, eeskätt Läänemere Riikide Nõukogu (CBSS) ja Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) kontekstis, kus see on parasjagu töös ning mingil määral liigutakse sellega edasi, kuid keskkonna poolelt, eriti HELCOMi vaatest, pole see momendil eriti kriitiline. Üsna tõenäoliselt tekib HELCOMi ja CBSS koostöös mingi ühine töövoog, kus KeM koos muude asjaosalistega osaleks. Sisu poolest on see vägagi HELCOMi teema, millega HELCOM on ka varasemalt tegelenud, aga hetkel küll on HELCOMi riigid sellest suhteliselt vähe huvitatud. Aga eks oleneb, kuidas Euroopa Komisjon ja Euroopa Välisteenistus (EEAS) seda teemat omalt poolt toetavad, näiteks ka ÜRO mereõiguse konventsiooni iga-aastase resolutsiooni läbirääkimistel. Euroopa Komisjoni pakutud tegevusplaani vaadates pole UXO teemat kajastatud Põhjamere all. Seal on merre uputatud laskemoona ja sellega mingil määral Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjon (OSPAR) ka tegeleb (https://www.ospar.org/work-areas/eiha/munitions). Tekib küsimus, mis põhjustel ei ole seda Põhjamere tegevuste all käsitletud, kui see on Läänemere ja Musta mere tegevuskavas välja toodud. Selles osas oleks veelkord põhjendatud otsida Euroopa Liidus ühist lähenemist kõikidel ELi merealadel. Tegevuse 4.1.1 kirjelduses tuleks viidata ka regionaalsetele mereorganisatsioonidele, nagu HELCOM või OSPAR, kuna reostusõnnetuste teema on üldjuhul ka regionaalsete merekonventsioonide reguleerimise objekt. Näiteks HELCOMis on eraldi RESPONS töögrupp, mis koordineerib HELCOMi riikide tegevust nafta ja keemiaõnnetuste korral, sh koostöös OSPARiga on tehtud ka ühiseid reostustõrje juhiseid. Seega lause „Strengthen cooperation …“ võiks sisaldada lisandust „with regional marine organisations“ või midagi sarnast, mis viitaks sellele, et tuleb soodustada koostööd regionaalsete mereorganisatsioonidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming Asekantsler Kaja Ainsalu, 626 2844 [email protected]