Kaitseministeerium Meie: 25.05.2023 Sakala 1, 15094 Tallinn Üldtelefon: 717 0022 Üldfaks: 717 0181
[email protected] Kusti Salm Kaitseministeeriumi kantsler
[email protected] Austatud Kusti Salm, Teie haldusalas on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus välja kuulutanud läbirääkimistega hankemenetluse Ämari lennuliiklusala remondiks (edaspidi „hange“; hanke viitenumber 263480). Tegemist on kindlasti vastutusrikka hankega ja selleks läbiviidava hankemenetlusega, mille tulemusel renoveeritakse Eesti õhuturbe seisukohalt kriitilise tähtsusega Eesti Vabariigi kaitserajatis. Taristuehituse Liidu poole on pöördunud mitmed ettevõtjad küsimuses, et p araku on Hankel pakkujaks kvalifitseerumine tekitanud olulisi raskusi Eesti taristu rajamise ettevõtetel ja see on tingitud Hankija soovist seada pakkujate tehnilisele- ja kutse a lasele suutlikkusele ebaproportsionaalselt kõrged nõuded. Tänaseks on Hankija on seadnud hankele pakkujaks kvalifitseerumiseks, alljärgneva tehnilise- ja kutsealase suutlikkuse tingimuse: Taotleja peab riigihanke algamisele eelneva 84 kuu (04.2016 -04.2023) jooksul olema teostanud nõuetekohaselt samalaadseid projekteerimis- ja ehitustöid (sh projekteerimine sama lepingu raames vähemalt tööprojekti ulatuses või projekteerimise leping eraldi tööprojekti ulatuses). Samalaadseks projekteerimis- ja ehitustööks loetakse vähemalt 2 projekteerimis- ja ehitustöö lepingut ehitise kasutamise otstarbe Majandus- ja taristuministri 02. juuni 2015.a. määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa 1 koodiga 21310 Lennuväljad, mille puhul on teostatud vähemalt järgmised tööd: 1. Uute asfaltbetoonkatendite ja betoonkatendite rajamine koos alustega ja/või asfaltbetoonkatendite ja/või betoonkatendite rekonstrueerimine, kusjuures vähemalt ühes lepingus peavad mõlemad tööd (asfaltbetoonkatendite ja betoonkatendite rajamine) olema esindatud. Asfaltbetoonkatendeid peab olema rajatud ja/või rekonstrueeritud vähemalt mahus 20 000 m2 ja betoonkatendeid peab olema rajatud ja/või rekonstrueeritud vähemalt mahus 5 000 m2; 2. Drenaažisüsteemi ja/või sademeveekanalisatsiooni ehitus vähemalt mahus 1 000 m ning F900 koormusklassi sademevee rennkanalite ehitus. 3. Elektripaigaldiste (see tähendab kõrge- ja/või madalpinge kaablitrasside, alajaamade, elektri välisvõrkude ja välisvalgustuse ehitus) ehitustöid, mille hulka kuuluvad kaablitrasside ja/või välisvalgustuse rajamine vähemalt mahus 2 000 m. 4. Lennuvälja navigatsioonitulede süsteemi paigaldamine, vähemalt mahus 500 m. Teame ka, et e rinevad huvitatud isikud on korduvalt palunud Hankijal eelpool toodud tingimuse täitmiseks vähendada objektide arvu 1 teostatud töö peale, Hankija ainuke „vastutulek“ siiamaani, mida ei ole isegi küsitud huvitatud isikute poolt, on olnud võrdlusperioodi pikendamine 84 kuu peale, muudetud nõue seoses F900 klassi sadeveerennide paigaldusega, kuid põhiküsimusele on Hankija vastanud erinevate põhjendustega ja kõneksolevat hanke tingimust muutmata alljärgnevalt: Hankija peab antud hankeeset arvestades tingimust vajalikuks ja proportsionaalseks, seda enam, et tegemist on üle rahvusvahelise piirmäära jääva hankega, kus vajadusel võib kaasata vastava kogemusega välispartnereid . Hankija ei ole piiranud referentstingimust nõudes spetsiifiliselt militaarlendude lennuliiklusalal remonti vajavate alade projekteerimise ja ehitamise lepinguid. Märgime, et tegemist on spetsiifiliste ja kriitilise ajaraamiga töödega militaarlennuväljal, mille puhul lennutegevus ei ole katkestatud ehitustööde ajaks. Ämari lennubaasis käib lennutegevus ehitustööde ajal edasi, kuid erinevalt kommertslennuväljadest ei ole militaarlennuväljadel kindlat lennugraafikut, mida jälgida - tegemist on muutuva olukorraga, millega Pakkujad peavad arvestama. Seetõttu peab Hankija endiselt vajalikuks kahe referentsobjekti nõuet lennuväljal, mis annaks Hankijale kindlust, et lühikese ajaga suudavad Pakkujad väga mahukad remonttööd valmis saada ja lennutegevus ei oleks samal ajal takistatud. S eoses eeltooduga s oovime Teie tähelepanu juhtida järgnevale . Kahe referentslepingu nõudmine ei vasta hankelepingu esemeks saavate ehitustööde kogusele ega ole nendega proportsionaalne. Hanke esemeks on ühe lennuvälja lennuliiklusala remont, mitte kahe. Selleks, et pakkuja kogemus hõlmaks Ämari lennuvälja remondimahuga sarnases mahus ehitusööde teostamise kogemust, on hankija kehtestanud: (1) asfaltbetoonkatendite ja betoonkatendite ehituse, (2) drenaažisüsteemi ja/või sademeveekanalisatsiooni ning sademevee rennkanalite ehituse, (3) elektripaigaldiste ehituse, (4) lennuvälja navigatsioonitulede süsteemi paigalduse varasema kogemuse suhtes ruutmeetrites ja meetrites mõõdetavad mahunõuded. Me ei sea kahtluse alla kõnealuseid mahunõudeid. Meie arvates on põhjendamatu aga nõuda referentskogemust kahe lennuvälja suhtes olukorras, kus pakkuja võimekust demonstreerib piisavalt ka ühe lennuvälja referentskogemus hankija nõutud mahtude ulatuses. Peame ebaproportsionaalseks seda, kui pakkuja on hankija nõutud mahud teostanud ühe lennuvälja ehitustööde käigus, mis on piisav kinnitus pakkuja võimekusesest, kuid hankija nõuab, et kõnealused mahud oleks pakkuja poolt teostatud topelt vähemalt kahe referentslepingu raames. Ebaproportsionaalsust tõendab asjaolu, et hankija nõutud viimase 84 kuu jooksul on Eestis teostatud üldse kokku kahel lennuväljal samalaadseid ehitustöid. Meile teadaolevalt on viimase 84 kuu jooksul käesoleva hankega sarnaseid lennuvälja ehitustöid teostatud üksnes Tallinna lennuväljal (riigihanke viitenumber 167112 ja 215130) ja Pärnu lennuväljal (riigihanke viitenumber 218110). Siinkohal on oluline ka nimetada, et eeltoodud riigihangete tööd teostasid erinevad töövõtjad. Sealjuures Pärnu lennuvälja ehitustööd ei hõlmanud kõiki käesolevas hankes hankija nõutud mahte. See tähendab, et kahte lennuvälja hõlmava referentskogemuse nõudmise korral ei saaks tegelikkuses vastavate ehitustööde kogemust omavad ettevõtjad praeguses hankes osaleda, sest meile teadaolevalt ei ole Eestis mitte kellelgi viimase 84 kuu jooksul täidetud hankija nõutud mahus kahe lennuvälja ehitustööde lepinguid . Selliselt piiraks hankija konkurentsi kunstlikult, mis viiks hankija rahaliste vahendite mittesäästliku ja ebaotstarbeka kasutamiseni, mis omakorda oleks vastuolus ka RHS § 3 punktiga 5. Meile teadaolevalt on pakkumuse esitamisest huvitatud Eesti ettevõtted uurinud võimalust kaasata välispartnereid, aga kahjuks ei ole see ka lahendus, kuna hanke suurus ei ole piisav, et välispartnerid oleks huvitatud selles osalemisest. Lisaks, toob välisriigi partneri kaasamine pakkujatele kaasa ebamõistliku halduskoormuse, kuna muuhulgas tuleb välispartnerite jaoks kogu hanke dokumentatsioon tõlkida sobivasse keelde. See ei ole mitte ainult väga töömahukas ja aeganõudev protsess vaid ka rahaliselt väga kallis, rääkimata veel asjaolust, et kindlasti on vähemalt osaliselt tegu riigisaladuse või AK märkega dokumentidega. Antud tegevus ei ole ka teostatav selles lühikeses ajaperioodis, mis tavaliselt antakse Pakkujatele pakkumuste koostamiseks. Lisaks on oht, et välisriigi ettevõtete kaasamine muudab hankeeseme maksumuse oluliselt kallimaks. Hankija selgitus, et konkurss on avatum, kuna ei ole referentsi nõuetes nõutud militaarlendude lennuliiklusalal remonttöid on õige. Samas ja üldiselt ei ole ühtegi mõistliku põhjendust, miks seda tegema peaks, kuna töötava kommertslennuvälja rekonstrueerimine ja remonttööde teostamine on oluliselt keerulisem, võttes arvesse lennutihedust ja asjaolu, et lennuraja töid saab teostada vaid lühikeses ajaaknas ja reeglina öösiti. Samuti nõuab ka kommertslennuväljal tööde tegemine ülitäpset planeerimist, mis tagab, et lennuvälja tavapärane opereerimine saab jätkuda pärast määratud ajaaknas tööde tegemist. Rohkem kui ühe sarnase ehitustöö teostamise nõudmist varasema kogemusena on erandlikuks peetud ka RHS-i kommentaarides. Nimelt on RHS kommenteeritud väljaande lk 652 p 17 öeldud, et: „Seadus ei sätesta nõutava ehitustööde hulga osas juhiseid, kuid eeldada võib, et rohkem kui ühe sarnase lepingu (ehitustöö) kogemuse nõudmiseks peab hankijal olema mõistlik põhjus, mis võib seisneda nt sõlmitava hankelepingu keerukuses, ajakriitilisuses või tulemuse täpse saavutamise olulisuses .“ Antud juhul tähendab viimase 84 kuu jooksul Eestis teostatud lennuväljade ehitustööde äärmiselt väike arv, et enam kui ühte lennuvälja puudutava kogemuse nõudmine on lisaks ebaproportsionaalsusele ka ebamõistlik. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus ükski Eestis tegutsev ehitusettevõtja ei saagi hankes osaleda ilma, et ta oleks kaasanud ühispakkujana välismaise ehitusettevõtja. Selline olukord piirab ebamõistlikult konkurentsi, sest piisavat võimekust teostada Ämari lennuvälja remonttöid demonstreerib ka hankija nõutud mahtudes ühel lennuväljal tööde varasem teostamine. Oma viimases kommentaaris (vt. ülaltoodud punkt 3) on hankija esindaja ka kopeerinud eelpool viidatud RHS kommentaari ning esitanud ka rea muid väiteid sh. „Ämari lennubaasis käib lennutegevus ehitustööde ajal edasi, kuid erinevalt kommertslennuväljadest ei ole militaarlennuväljadel kindlat lennugraafikut, mida jälgida - tegemist on muutuva olukorraga, millega Pakkujad peavad arvestama.“ Siinkohal juhime tähelepanu, et kaitseminister Hr. Hanno Pevkur on esitanud avalikkusele hoopis muud informatsiooni, öeldes „Postimehele“, et „ Ämari lennubaasi lennuliiklusala läheb 2024. aastal uuendamisele, selleks ajaks kolivad Balti õhutõrje hävitajad Lätisse Lielvārde lennubaasi. Pärast remonditööde lõppu naasevad NATO liitlaste hävitajad Eestisse .“ ( https://www.postimees.ee/7779309/amari-lennubaas-laheb-remonti-ohuturbe-havitajad-kolivad-ajutiselt-latti ). Lisaks on hankija lepingu projektis selgelt märgitud, et „T öövõtjal arvestada, et ehitusperiood lennuliiklusalal on 15.03.2024-15.10.2024“. Hankija viidatud asjaolu, et militaarlennuväljadel ei ole kindlat lennugraafikut vastab tõele, kuid see peab paika õhuturbe tagamise kohta , kui liitlasväed teevad lendusid Ämarist ja neid toetavate lendude kohta. Veelgi enam, õhuturbe tagamiseks peavad olema lennukid valmis iga hetk startima ja selleks peab olema tagatud selleks vajalik taristu. Seega militaarlennuväljal ei saagi lennuliiklusala töid teostada kui lennutegevus ei ole katkestatud, sellest ka vajadus kolida ehitustööde ajaks õhuturbe hävitajad ja neid toetavad lennud üle Lielvārde lennubaasi. Ülaltoodu viitab selgesõnaliselt, et vastupidi Hankija väidetele on lennutegevus Ämari lennuväljal katkestatud ehitustööde ajal. Seda toetab samamoodi ka märgitud väga lühike ehitusperiood lennuliiklusalal, mis ei oleks teostatav töötava lennuvälja ga . K uuldavasti on E esti taristu ehitajad olnud ülaltoodud diskussioonis Hankijaga juba hanke väljakuulutamisest alates ning on lootnud Hankija koostöövalmidusele ja mõistlikule suhtumisele. Sellest tulenevalt kui praeguses faasis hakata otsima laiast maailmast võimalikku partnerit , siis see ei oleks järelejäänud ajaga enam ka teostatav. Lähtuvalt ülaltoodust oleme seisukohal, et Hankija nõudmised ei ole hanke esemele kohased ning soovime juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et käesolevad nõutavad tingimused võivad viia hanke nurjumiseni. Hanke õnnestumise ja konkurentsi tagamise eesmärgil palume Teie abi, et teie haldusala Hankija viiks tingimused turuolukorrale ja hanke esemele vastavaks, mis tähendab, et samalaadseks projekteerimis- ja ehitustööks loetakse vähemalt 1 projekteerimis- ja ehitustöö leping. Lugupidamisega, Tarmo Trei MTÜ Eesti Taristuehituse Liit tegevdirektor /allkirjastatud digitaalselt/ Koopia: Magnus-Valdemar Saar, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus peadirektor, e-post:
[email protected]