Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (144 SE)

. Riigikogu riigikaitsekomisjon Lossi plats 1a 15165 Tallinn 23.05.2023 nr 5-13/23/1936 [email protected] Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kaitseminister palub kaaluda relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (144 SE) täiendamist järgmiselt: 1. Palume muuta eelnõu § 1 punktiga 2 relvaseaduse (RelvS) § 85 lisatava lõike 32 sõnastust ja sõnastada lõige järgmiselt: „(32) Käesoleva paragrahvi lõike 31 alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajadusel algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Nimetatud planeeringute kehtestamise otsust ei saa vaidlustada ulatuses, milles see puudutab käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevate nõuete arvestamist planeeringus.“. Selgitus: Eelnõukohase lõike 32 sõnastuse kohaselt tuleb peale harjutusvälja asutamise või laiendamise otsuse tegemist ühe aasta jooksul algatada alal kõigi kehtivate planeeringute (sh detailplaneeringute ja üleriigilise planeeringu) muutmine. Oluline on aga tagada, et harjutusvälja asutamise või laiendamise otsusest tulenevate muudatustega arvestades mõeldakse läbi uus, terviklik ruumilahendus ning korraldusest tulenevalt ei tekiks ruumilahendusse nn „auku“ (läbipääsuteede tagamine, juurdepääsud, toimiv rohevõrgustik jm). Selleks ei ole vajalik ega otstarbekas algatada alal kohustuslikuna kõigi planeeringute muutmine. Tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb kaaluda, kas arvestades korraldusest tulenevaid muudatusi, on vajalik uute üld- ja maakonnaplaneeringute algatamine ja vajaduse esinemisel need algatada. Planeeringuala suurus ja asukoht otsustatakse planeeringu algatamisel. Märgime, et planeerimisseaduse § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Nimetatud sätte rakendamine aitab tagada, et üldplaneering ja maakonnaplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei algata kaalumise tulemusel üldplaneeringu koostamist, siis võib Vabariigi Valitsus algatada vajaduse korral harjutusvälja hõlmava maakonnaplaneeringu (sh ka osa või teemaplaneeringu) koostamise nt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks või muu teema terviklikuks lahendamiseks. Kuna üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine ei pruugi olla vajalik igal juhul, siis ei ole mõistlik sätestada seaduses kohustust algatada planeeringute muutmine ühe aasta jooksul ja seada planeeringute koostamisele tähtaega. Eeltoodust tulenevalt teeb Kaitseministeerium ettepaneku muuta eelnõukohase RelvS § 85 lõike 32 sõnastust. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 2. Palume muuta eelnõu § 1 punktiga 2 RelvS § 85 lisatava lõike 33 sõnastust ja sõnastada lõige järgmiselt: „(33) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldus antakse pärast avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetluse läbiviimist korraldab valdkonna eest vastutav minister või tema määratud asutus.“. Selgitus: Eelnõukohase lõike 33 esimese lause kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud harjutusvälja asutamise või laiendamise avatud menetluses. Sätte mõte on, et pärast avatud menetluse läbiviimist otsustab Vabariigi Valitsus harjutusvälja asutamise või laiendamise korraldusega, kuid korralduse andmiseks Vabariigi Valitsus enam avatud menetlust läbi ei vii. Vastavalt eelnõukohase lõike 33 teisele lausele korraldab avatud menetluse läbiviimist valdkonna eest vastutav minister või tema määratud asutus (edaspidi avatud menetluse läbiviimise korraldaja). Avatud menetluse läbiviimisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dest 46-50. Antud juhul on avatud menetluse läbiviimise korraldaja kohustus läbida kõik avatud menetluse etapid (sealhulgas ka asja arutamine avaliku istungil). HMS § 50 lõike 1 kohaselt otsustab avatud menetluse korral haldusorgan (s.o Vabariigi Valitsus) õigusakti andmise pärast asja arutamist avalikul istungil. Seega on avatud menetluse läbiviijal kohustus esitada Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu pärast avalikku istungit koos avatud menetluse käigus esitatud arvamuste, ettepanekute ning omapoolsete seisukohtadega Vabariigi Valitsusele harjutusvälja asutamise või laiendamise otsustamiseks. Avatud menetlus lõpeb avatud menetluse läbiviimise korraldaja poolt avalikul istungil asja arutamisega ning Vabariigi Valitsusele otsustuse jaoks vajalike dokumentide esitamisega. Eelnõukohasest lõike 33 sõnastusest aga ei nähtu üheselt sätte tegelik mõte ja eesmärk, mistõttu teeb Kaitseministeerium ettepaneku muuta lõike 33 sõnastust, et tagada ühtne arusaam sätte eesmärgist ja avatud menetluse läbiviimisest. 3. Palume asendada eelnõu § 1 punktiga 2 RelvS-i § 85 lisatavas lõikes 34 sõna „otsus“ sõnaga „korraldus“ vastavas käändes. Selgitus: Vabariigi Valitsuse seaduse § 26 lõike 1 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Õigusselguse tagamiseks on vaja lisatavates sätetes muuta sõna „otsus“ sõnaks „korraldus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister 2 (2)