Ettepanekud eelnõu 144 SE kohta

Riigikogu Kantselei Meie 19.05.2023 nr 1.1-11/3604-1 [email protected] Ettepanekud eelnõu 144 SE kohta Austatud härra Stoicescu Palume Riigikogul kavandada relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (144 SE) järgmised muudatused: 1. Palume muuta eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 relvaseaduse § 85 lisatavate lõigete 31 ja 32 sõnastust ja sõnastada need järgmiselt: „(31) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus tingib kõrgendatud ohu riigikaitsele. (32) Käesoleva paragrahvi lõike 31 alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajadusel algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Nimetatud planeeringute kehtestamise otsust ei saa vaidlustada ulatuses, milles see puudutab käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevate nõuete arvestamist planeeringus.“. Põhjendus: Lg 31 – Esitatud eelnõus toodud lõike sõnastus näeb ette, et planeerimisseaduse rakendamata jätmise eelduseks on, et planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Seega saab sätet mõista nii, et igasuguse väiksemagi asjaolu lisandumine, mis ohtu vähegi suurendab, loob eeldused planeerimisseaduse kohaldamata jätmiseks. Planeerimisseaduse kui valdkondliku tervikregulatsiooni kohaldamata jätmise eeldused peaksid aga olema mõjusamad - tegemist peab olema kõrgendatud ohu olukorraga ehk peab olema ilmselge, et oht riigikaitsele on reaalne ja võib ilmneda lähiajal, et tegemist peab olema äärmiselt ohtliku ja ajakriitilise olukorraga. Eeltoodust lähtudes on lõike lõpus olev lauseosa „suurendab ohtu riigikaitsele“ asendatud lauseosaga „tingib kõrgendatud ohu riigikaitsele“. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lg 32 - Lõike sõnastuse kohaselt tuleb peale harjutusvälja asutamise või laiendamise otsuse tegemist ühe aasta jooksul algatada alal kõigi kehtivate planeeringute (sh detailplaneeringute ja üleriigilise planeeringu) muutmine. Oluline on aga tagada, et harjutusvälja asutamist või laiendamise otsusest tulenevate muudatustega arvestades mõeldaks läbi uus, terviklik ruumilahendus ning korraldusest tulenevalt ei tekiks ruumilahendusse nn „auku“ (läbipääsuteede tagamine, juurdepääsud, toimiv rohevõrgustik jm). Selleks ei ole vajalik ega otstarbekas algatada alal kohustuslikuna kõigi planeeringute muutmine. Tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb kaaluda, kas arvestades korraldusest tulenevaid muudatusi, on vajalik uute üld- ja maakonnaplaneeringute algatamine ja vajaduse esinemisel need algatada. Planeeringuala suurus ja asukoht otsustatakse planeeringu algatamisel. Märgime, et planeerimisseaduse § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Nimetatud sätte rakendamine aitab tagada, et üldplaneering ja maakonnaplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei algata kaalumise tulemusel üldplaneeringu koostamist, siis võib Vabariigi Valitsus algatada vajadusel harjutusvälja hõlmava maakonnaplaneeringu (sh ka osa või teemaplaneeringu) koostamise nt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks või muu teema terviklikuks lahendamiseks. Planeeringute koostamise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele (vt ettepaneku punkte 3 ja 4). Kuna üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine ei pruugi olla vajalik igal juhul, siis ei ole mõistlik sätestada seaduses kohustust algatada planeeringute muutmine ühe aasta jooksul ja seada planeeringute koostamisele tähtaega. Maakonnaplaneeringu koostamiseks riigieelarves vahendid puuduvad. Seetõttu tuleb juhul, kui maakonnaplaneeringu koostamine osutub vajalikuks, kaetakse kulud Kaitseministeeriumi vahenditest. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise maksumus on ligikaudu 1 mln eurot. 2. Palume asendada eelnõu § 1 punktiga 2 relvaseaduse § 85 lisatavas lõikes 34 sõna „otsuses“ sõnaga „korralduses“. Põhjendus: Vabariigi Valitsuse seaduse § 26 lõike 1 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Valitsus ei anna üksikaktina otsuseid. Seetõttu peab asendama eelnõus läbivalt viited Vabariigi Valitsuse otsusele valitsuse korraldustele. 3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 2 kavandatud relvaseaduse § 85 muudatusi lõigetega 35 ja 36 järgmises sõnastuses: „(35) Kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikest 32 tuleneva planeeringu koostamise kulud riigieelarvest. (36) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 35 nimetatud kulude hüvitamise tingimused ja korra.“. 2 Põhjendus: Eelnõuga relvaseaduse § 85 kavandatavate muudatustega nähakse ette, et juhul kui Vabariigi Valitsus kohaldab erandit ehk otsustab Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaku asutamise või laiendamise ilma planeerimisseadust kohaldamata, siis tuleb koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või kaaluda üld- ja maakonnaplaneeringute muutmise vajadust ja vajaduse ilmnemisel need algatada. Tegemist on olemuselt kohalikele omavalitsustele pandava riikliku ülesandega, kuna omavalitsusele ei jäeta Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevate nõuetega arvestamisel planeerimisautonoomiat, vaid realiseeritakse vastavas osas riiklikku huvi. Põhiseaduse § 154 teise lõike kohaselt tuleb seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud katta riigieelarvest. Riigieelarve seaduse § 51 lõike 3 järgi tuleb juhul, kui riikliku ülesande kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest juhtumipõhiselt, kehtestada asjaomasel ministril määrusega riikliku ülesande kulude katmise keskmise kulu arvutamise või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted ning kulude katmise taotluse esitamise ja menetlemise kord. Seetõttu tuleks näha eelnõuga ette relvaseaduse § 85 täiendamine lõigetega 3 5 ja 36, milles sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitatakse relvaseaduse § 85 lõikest 32 tuleneva planeeringu koostamise kulud riigieelarvest ning antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile (kaitseminister) kehtestada määrusega relvaseaduse § 85 lõikes 35 nimetatud kulude hüvitamise tingimused ja kord. Planeeringute koostamisega, sh korralduse jõustumise ajal koostamisel olevate üldplaneeringute muutmisega seotud kulude hüvitamine võiks toimuda kohalikele omavalitsustele taotluspõhiselt kuludokumentide alusel. Hüvitatavateks kuludeks loetaks sealjuures kohalike omavalitsuste tööjõukulud; hankekulud; planeerimismenetlusega seotud kulud, planeeringutega seotud mõjude hindamise, uuringute, analüüside ja konsultatsioonide tellimise ja koostamise kulud, õigusabi ja kohtulud, muud planeeringu koostamisega vältimatult ja otseselt seotud kulud ning harjutusväljast johtuvate keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames välja töötatud leevendusmeetmete rakendamise kulud. Kulude hüvitamiseks esitavad kohalikud omavalitsused taotluse Kaitseministeeriumile. Hinnanguline kulu, mis kaasneb kohalikele omavalitsustele Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevatele nõuetele vastavate uute planeeringute koostamisega on 0,5 kuni 1 miljonit eurot omavalitsuse kohta. Samuti kaasnevad kulud riigile seoses maakonnaplaneeringute koostamisega. Maakonnaplaneeringu koostamiseks riigieelarves vahendid puuduvad. Seetõttu tuleb juhul, kui maakonnaplaneeringu koostamine osutub vajalikuks, kaetakse kulud Kaitseministeeriumi vahenditest. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise maksumus on ligikaudu 1 mln eurot. 4. Eelnõu seletuskirja mõjude peatükis on selgitatud, et seaduse rakendamisel suureneb halduskoormus kohalikel omavalitsustel, kes peavad hakkama tegema põhjalikumaid Natura eelhindamisi nt ehitusteatistele, ehituslubadele, projekteerimistingimustele. Seletuskirjas on ka selgitatud, et Natura asjakohaste hindamiste arv on kordades suurem kui nende KMH või KSH menetluste arv, mis seni algatati üksnes seetõttu, et tegevus võis mõjutada Natura ala. Kokkuvõttes kasvab oluliselt riigi ja kohaliku 3  omavalitsuse töökoormus. Seaduse rakendamine võib tingida surve luua KOVides uusi töökohti. Selgitatud ei ole aga, kuidas hüvitatakse kohalikele omavalitsustele tekkinud lisakohustuste kulu. Palume selles osas leida vajalik lahendus. Kuna eelnõu on otseselt seotud ruumilise planeerimisega ja kavandatav regulatsioon ei ole kooskõlas senise planeerimisõiguse regulatsiooni ja põhimõtetega, oleme vajadusel valmis komisjonile senist süsteemi tutvustama ja andma selle kohta täiendavaid selgitusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister Lisaadressaadid: Kaitseministeerium Külli Siim 5817 0529 [email protected] Olivia Taluste 5885 1453 [email protected] 4