Kaitseministeeriumi ettepanek tulemusvaldkonna julgeolek ja riigikaitse programmi tegevuse tasandi muudatusteks

. Hr Mart Võrklaev Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 19.05.2023 nr 10.1-1/23/1899 10122 TALLINN [email protected] Kaitseministeeriumi ettepanek tulemusvaldkonna julgeolek ja riigikaitse programmi tegevuse tasandi muudatusteks Lugupeetud härra minister Kaitseministeeriumi valitsemisala kasutab 2021. aasta teisest poolest valitsemisala tegevuste ja eelarve juhtimiseks igapäevaselt 7 põhitegevust ning valitsemisala põhieesmärki (sh üldise heidutuse tagamine läbi 7 põhitegevuse). Kõik põhitegevused on eesmärgistatud, neil on sisulised mõõdikud, mida jälgitakse jooksvalt ning detailsemalt kvartaalselt. Nimetatud põhitegevuste all on uuendatud teenused ning seda järgides on otsused tehtud kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava kontekstis (mis on RES sisend). Valitsemisala juhtimises on oluline printsiip lihtsus ja läbipaistvus ning mõttestatud töö. Seetõttu on oluline, et ka riigieelarves väljenduks sisuline ja kasutatav tegevuspõhisus. Kui valitsemisala sisuline juhtimine ja riigieelarve vaade on erinevad, tähendab see arusaadavalt riigieelarve kunstlikkust, sellega tegelevate ametnike asjatut ülekoormamist ning potentsiaalset segadust. Riigikaitse arengukava elluviimiseks vajalike tegevuste strateegiline planeerimine nelja-aastases perioodis toimub Kaitseministeeriumi valitsemisalas ühe protsessina terviklikult Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavaga, mis vastab ühele programmile. Meetme tasandit valitsemisalas otsuste tegemisel ei kasutata. 2023. aasta riigieelarve ettevalmistamisel tegi Kaitseministeerium ettepaneku programmi tegevuste täiendavaks muudatuseks lähtudes korrastatud teenustest ning valitsemisala strateegilise juhtimise loogikast, mis ei leidnud sel hetkel toetust. Esitame samasisulise muudatusettepaneku ka 2024. aasta riigieelarve koostamise ettevalmistusena, kuna oleme jätkuvalt seisukohal, et programmi tegevuste läbipaistvuse ning riigieelarve sisulise ja kasutatava tegevuspõhisuse tagamiseks on otstarbekas käsitleda väeloomet ühe tervikuna ning ühendada liitlase kohalolek Eestis kaitsevalmiduse tegevusega. Uute ühendatud tegevuste kirjeldused on järgnevad: Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Väeloome Väeloome tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teenuseid, mis on suunatud sõjaliste võimete planeerimisele, loomisele ja alalhoiule. Täiesti uute RKAK võimete ja üksuste loomist kajastatakse eraldiseisva teenusena. Varasema üksuste ettevalmistamise teenuste nimekirja, kus oli üks teenus iga üksuse kohta, on alates 2023. aastast asendanud üksuste alalhoidmise teenus ning üksuste väljaõppe teenus. Väeloome all kajastatakse ka kaitsealase teadus- ja arendustegevuse teenus, mis eelnevalt oli kaitsepoliitika kujundamise ja toetavate tegevuse programmis (2022. aastal riigikaitseliste investeeringute korraldamise tegevuse all). 2023. aasta riigieelarves on üksuste alalhoidmise, väljaõppe ning uute RKAK üksuste loomisega seotud teenused jagatud hinnanguliselt neljaks, et tagada nende kajastumine neljas erinevas väeloome tegevuses. Kaitsevalmidus Kaitsevalmiduse tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseressursside Ameti teenused, mis on suunatud olukorrateadlikkuse hoidmisele ning täieliku sõjalise lahinguvalmiduse saavutamise kiiruse tõstmisele. Oluline muudatus kaitsevalmiduse tegevuses on kollektiivkaitse tugevam sidumine kaitsevalmidusega, mistõttu vastuvõtva riigi toetuse teenus (liitlaste kohaoleku tagamine Eesti pinnal) on otstarbekas kajastada kaitsevalmiduse tegevuse all. Liitlaste kaasamiseks toimuvad tegevused rahvusvahelises koostöös on jätkuvalt liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostöö tegevuses. Esitatud muudatusettepanekud lähtuvad eelkõige strateegilise juhtimise sisulistest vajadustest ning meie hinnangul kaasneb programmi tegevuste muutmisega suurem selgus ka programmi tegevuste kulude osas. Strateegilise juhtimise vaates on oluline eesmärgistada ja eelarvestada sõjaliste võimete planeerimist, loomist ja alahoidmist terviklikult ning tulevikku vaatavalt selmet killustada neid Kaitseväe struktuurist lähtuvalt. Struktuuripõhise lähenemise sobimatust näitab tänane olukord, kus seoses diviisi loomisega on diviis jagunenud mitme programmi tegevuse vahel - diviisi kuuluvad lisaks senistele maaväe üksustele ka seni muude üksustena käsitletud struktuuriüksused, kelle tegevused ja eelarve peavad väeloome jaotamisel mitmeks programmi tegevuseks olema jagatud ka hinnanguliselt mitmeks üksuse alalhoidmise ja üksuse väljaõppe teenuseks. Senine kogemus on näidanud, et ka väline tarbija (Riigikogu liikmed) suudab väga hästi mõista riigikaitseliste võimete loomise, planeerimise ja alalhoidmise komponente. Leiame, et programmi tegevuse tasandil on 7 põhitegevuse vaade erinevate lugejate jaoks arusaadav ja läbipaistev, vältides samas liigset detailsust. Vaade toob välja kaitsekulude kasutamise rahalise raskuskeskme (üksuste loomine ja ülalpidamine ehk väeloome), lisaks joonistub hästi välja, mida tehakse üksuste kasutamise kiiruse tõstmisel (kaitsevalmidus), milline on personalipoliitika (ajateenijad, reservistid ehk inimvara) ja investeeringute korraldamise põhimõtted, tuuakse välja vabatahtlikkuse ehk kaitsetahte tegevused ning liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostööga seotud eesmärgid. Endiselt on eraldi luure ja eelhoiatus. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve tutvustused Riigikogu rahanduskomisjonis ja riigikaitsekomisjonis on osutanud, et Riigikogu liikmele on selgem võimearenduste käsitlemine terviklike projektide, nende tervikeelarvete ja oodatavate tulemuste lõikes (keskmaaõhutõrje võime loomine, laskemoonavarude suurendamine jms) neid väeliikide või kulude ja investeeringute vahel tükeldamata. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse läbipaistvuse tagamiseks ning eesmärkide saavutamiseks on 2 (3) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse läbipaistvuse tagamiseks ning eesmärkide saavutamiseks on olulised lisaks kuludele ka hästi sihistatud investeeringud. Olukorras, kus investeeringud on jäetud tegevuspõhisusest välja, on välisele tarbijale lihtsam mõista väeloome jagunemist kaheks – kuludeks ja investeeringuteks, kui väeloome jagunemist viieks (kulude puhul neli erinevat väeliiki, millele lisandub kaitseotstarbeline investeering, mille jagunemise mõistmiseks peab teadma, mis juhul käsitletakse soetust põhivarana ehk investeeringuna ja millal kuluna ehk varuna, millele lisandub vajadus mõista, mis juhul oleks varu soetus maaväe või muude üksuste kulu). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Merje Frey [email protected] 3 (3)