Ettepanek kaitseministri 21.10.2015 määruse nr 26 "Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva teenistuskohustuse täitmisel kasutamise tingimused ja kord" muutmiseks

. Hanno Pevkur Kaitseministeerium Sakala 1 16.05.2023 nr K-0-41/23/15121 15094 Tallinn Ettepanek kaitseministri 21.10.2015 määruse nr 26 "Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva teenistuskohustuse täitmisel kasutamise tingimused ja kord" muutmiseks Puudutav akt: kaitseministri 21.10.2015 määrus nr 26. Ettepanek: tunnistada kehtetuks kaitseministri 21.10.2015 määruse nr 26 § 1 lg 2 p 4. 1. Asjaolud 1.1 Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) § 51 lõike 1 kohaselt 18-aastane või vanem Kaitseliidu liige võib Kaitseliidu ülema või malevapealiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada teenistuskohustuse täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva. Kaitseliidul on õigus väljastada teenistuskohustuse täitmisel kasutatava relva jaoks laskemoona. Nõusolekut ei või anda teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamiseks koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja muul avalikul üritusel. 1.2 KaLS § 52 lg 3 kohaselt teenistuskohustuse täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 1.3 Kaitseminister on kehtestanud 21.10.2015 määrusega nr 26 KaLS § 52 lg 3 alusel „Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva teenistuskohustuse täitmisel kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). 1.3 Määruse § 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata määrust: 1) Kaitseliidu valvurile tööülesande täitmisel tulirelva kasutamiseks; 2) Kaitseliidu korrakaitsesse kaasamisele korrakaitseseaduses sätestatud korras; 3) Kaitseliidu hädaolukorra lahendamisse või turvalisuse tagamisse kaasamisele hädaolukorra seaduses sätestatud korras; 4) Kaitseliidu õppekogunemisse kaasamisele. Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS 2. Probleemi kirjeldus 10130Tallinn Referent 717 9005 ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9099 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit 2. Probleemi kirjeldus 2.1 Nimetatud määruse § 1 lg 2 p 4 kohaselt ei ole lubatud kasutada KaLS § 52 lõikes 1 nimetatud Kaitseliidu liikmel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva Kaitseliidus teenistuskohustuste täitmisel, mis on seotud Kaitseliidu õppekogunemisega. Kaitseliidu seadus ei ava mõistet - õppekogunemine. Seega tuleb selle all mõista KaLS § 4 lõikes 1 sätestatud ülesandeid, mille eesmärk on anda ja korraldada Kaitseliidu liikmele väljaõpet (KaLS § 4 lg 1 p-d 2 kuni 5). 2.2 Kaitseliidu senise tõlgenduse kohaselt tuleneb piirang KaLS § 52 lg 1 ja 3 koosmõjus. Lõige 3 ütleb, et teenistuskohustuste täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. See tähendab, et määrusega mittereguleeritud juhtudel KaLS § 52 lg 1 ei ole võimalik teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutada. Seadus ise annab delegatsiooninormina ministrile õiguse täpsustada tingimused, millal ja kuidas nimetatud relva kasutada. Kuna määrus ütleb ära, mis tegevusele see laieneb, siis on minister öelnudki sellega ära, et § 1 lg 2 nimetatud puhkudel ei saagi seda tulirelva teenistuskohustuste täitmisel kasutada. 2.3 Kaitsevägi on Kaitseliidu ettevalmistatavatele maakaitse sõjaajaüksustele eraldanud tulirelvad, mille võimekus on otseses seoses nende maksumusega. Kaitseliit on moodustanud maakaitseüksuse toetuseks, kui ka teiste KaLS § 4 lõikes 1 märgitud ülesannete täitmise toetamiseks ja tagamiseks erinevaid sihtüksusi, millel puudub kriisi ajal enesekaitse võimekus. Selle puudumine võimaldab potensiaalsel vastasel Kaitseliidu juhtimist kui ka toetavat tegevust halvata. Kaitseliit, kui vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mille eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, on Kaitseliidu liikmete seas propageerinud, et Kaitseliidu liikmed võivad soovi korral võtta teenistuskohustuste täitmisel kasutusele oma sõjaaja üksuse võimekuse tõstmiseks teenistus- ja tsiviilregistrisse kantud endale kuuluvat tulirelva. 2.4 Paljudel Kaitseliidu liikmetel on teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud jahitulirelvi (jahikarabiine), mille laskeulatus on oluliselt pikem, kui seda on sõjaaja üksusele antud täpsuspüssi laskeulatus, mistõttu on Kaitseliit juba teinud ettepaneku KaLS § 52 lõike 6 tühistamiseks, et ka neid tulirelvi oleks võimalik õppustel kasutada. Kaitseliidu liikmel oleks seeläbi võimalik enda laskeoskusi harjutada ja tõsta sellega sõjaaja üksuse võimekust mõjutada potentsiaalset vastast juba kaugemalt distantsilt. 2.5 Määrusest tulenev piirang takistab motiveeritud kaitseliitlasel kasutada Kaitseliidu väljaõppes isiklikest vahenditest soetatud tuhandeid eurosid maksvat relvasüsteeme, mis annab konkreetsele sõjaaja üksusele juurde "supervõimeid" distantsidel, milleks käesoleval ajal Rahe20L suuteline ei ole. Kui me ei võimalda väljaõppel kasutada eelpool mainitud tulirelvi, siis me ei suuda olla efektiivsed võitluses vastasega. 2.6 Viimase aasta jooksul on Kaitseliidu ülem koos kaitseministriga avanud rida uusi lasketiire, nt Rutja. Õppekogunemistel oleks kaitseliitlasel hea harjutada kätt oma isikliku tulirelvaga, mis võib olla vahetuks vahendiks võitluses potensiaalse vastase vastu. Millal siis veel õppida ja harjutada oma relva tundma, kui mitte rahuajal õppekogunemistel. 2.7 KaLS § 52 endast ei tulene teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelvade teenistuskohustusel kasutamiseks kasutamise piiranguid, välja arvatud KaLS § 52 lg 1 viimane lause ("Nõusolekut ei või anda teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamiseks koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja muul avalikul üritusel."). Määruse eelnõu seletuskirjast ei tulene selgitusi ega põhjendusi, miks on määruse § 1 lõikes 2 seatud piirangud kehtestatud. Juhul, kui käesoleval juhul ei ole määruse § 1 lõikes 2 nimetatud asjaolud käsitletavad teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelvade kasutamise piiranguga Kaitseliidu teenistusülesannete täitmisel, siis on vajadus luua õigusselgus, et mitmeti tõlgendatavus kaotada. 3. Määruse muutmisest tingitud mõjuulatus 3.1 Muudatuse mõju Kaitseliidu eelarvele puudub. 3.2 KaLS § 52 lõike 1 teise lause kohaselt on Kaitseliidul õigus väljastada teenistuskohustuse täitmisel kasutatava relva jaoks laskemoona. 3.3 Teenistuskohustuste täitmisel kasutada lubatud teenistus- ja tsiviilrelvade registris olevale 2 (3) 3.3 Teenistuskohustuste täitmisel kasutada lubatud teenistus- ja tsiviilrelvade registris olevale tulirelvale tagatakse vajaminev laskemoon olemasolevatest varudest vastavalt väljaõppe kavale. 4. Kaitseliidu ettepanekud: Teeme ettepaneku muuta Kaitseministri 21.10.2015 määrust nr 26 ulatuses, mille tulemusel oleks lubatud 18-aastasel või vanemal Kaitseliidu liikmel kasutada Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada teenistuskohustuse täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva ka Kaitseliidu korraldatavatel õppekogunemistel. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Riho Ühtegi Brigaadikindral Kaitseliidu ülem Marek Ranne 5886 8187 [email protected] 3 (3)