Kohila valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamine

KOHILA VALLAVALITSUS Lp koostöö tegija 09.12.2019 nr 7-6.2/2096-12 Kohila valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Kohila vallavalitsus küsis 31. detsember 2018 kirjaga nr 7-6.2/2096 Kohila valla üldplaneeringu lähteseisukohtade (edaspidi ÜP LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi KSH VTK) kohta asjaomastelt asutustelt ettepanekuid. Kokku laekus tähtaegselt tagasiside 12-lt asutuselt (Muinsuskaitseamet, Rahandusministeerium, Maa- amet, Kose Vallavalitsus, Maanteeamet, Kaitseministeerium, Päästeamet, Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Lennuamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusamet, Keskkonnaamet). Käesoleva kirjaga esitame Teile Kohila valla vastuseisukohad esitatud ettepanekutele. Ametkondade poolt esitatud ettepanekud ning Kohila valla vastuseisukohad on koondatud koondtabelina ÜP LS ja KSH VTK dokumenti (lk 67). Põhjendatud juhtudel on ÜP LS ja KSH VTK dokumenti korrigeeritud ja täiendatud (PlanS § 81 lg 5). ÜP LS ja KSH VTK dokument koos esitatud ettepanekutega ja Kohila valla vastuseisukohtadega on avalikustatud Kohila valla veebilehel alates 20. novembrist 2019 (PlanS § 81 lg 6). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sille Rõõmus vallaarhitekt Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS Lisa: Kohila valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Kirja saajad: Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Keskonnaministeerium, Lennuamet, Maanteeamt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandusamet, Päästeamet, Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Saue Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Kose Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Valga Puu OÜ, OÜ Metsagrupp, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit, Kadri Vunder.  2549525 -3810 0 0 K ohila valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kohila 2018 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc10558387 \h 4 1. KOHILA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD PAGEREF _Toc10558388 \h 4 1.1. K ohila valla üldplaneeringu koostamise eesmärk PAGEREF _Toc10558389 \h 4 1.2. P laneeritava ala lühiülevaade PAGEREF _Toc10558390 \h 5 1.3. Ü ldplaneeringu ülesanded PAGEREF _Toc10558391 \h 5 1.4. K ohila valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused PAGEREF _Toc10558392 \h 9 1.4.1. K ohila valla keskkonnaväärtused ja tähelepanu vajavad kitsaskohad PAGEREF _Toc10558393 \h 10 1.4.2. V alla arenguvisioon PAGEREF _Toc10558394 \h 10 1.5. Ü ldplaneeringu käigus koostatavad uuringud PAGEREF _Toc10558395 \h 11 1.6. A metkondade esialgsed seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks PAGEREF _Toc10558396 \h 12 2. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS PAGEREF _Toc10558397 \h 12 2.1. K eskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus PAGEREF _Toc10558398 \h 12 2.2. M õjutatava keskkonna ülevaade PAGEREF _Toc10558399 \h 14 2.2.1. P laneeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur PAGEREF _Toc10558400 \h 14 2.2.2. R ahvastik, asustus PAGEREF _Toc10558401 \h 15 2.2.3. L oodus PAGEREF _Toc10558402 \h 17 2.2.4. Ü hisvee- ja kanalisatsioonivõrk, reoveekogumisalad PAGEREF _Toc10558403 \h 20 2.2.5. E ttevõtluskeskkond PAGEREF _Toc10558404 \h 23 2.2.6. T ranspordi infrastruktuur PAGEREF _Toc10558405 \h 24 3. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEL ALUSEKS OLEV SEADUSANDLUS JA STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID PAGEREF _Toc10558406 \h 24 3.1. S eadusandlus PAGEREF _Toc10558407 \h 24 3.2. K õrgemalseisvad arengudokumendid PAGEREF _Toc10558408 \h 25 3.3. K ohila valla arengudokumendid PAGEREF _Toc10558409 \h 26 4. DETAILPLANEERINGUD PAGEREF _Toc10558410 \h 27 4.1. Ü ldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavad detailplaneeringud PAGEREF _Toc10558411 \h 27 4.2. M enetluses olevad üldplaneeringut muutmise ettepankut sisaldavad detailplaneeringud PAGEREF _Toc10558412 \h 28 4.3. D etailplaneeringud, mille kehtetuks tunnistamise vajadust tuleb kaaluda PAGEREF _Toc10558413 \h 29 5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU PAGEREF _Toc10558414 \h 30 6. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMINE PAGEREF _Toc10558415 \h 31 6.1. Ü ldplaneeringu koostamise põhimõtted PAGEREF _Toc10558416 \h 31 7. ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS PAGEREF _Toc10558417 \h 33 7.1. K oostatavad joonised PAGEREF _Toc10558418 \h 33 7.2. K oostöö ja kaasamine PAGEREF _Toc10558419 \h 33 7.3. S trateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed koostanud PAGEREF _Toc10558420 \h 35 8. ÜLDPLANEERINGU NING KSH KOOSTAMISE AJAKAVA PAGEREF _Toc10558421 \h 36 9. ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT ETTEPANKUTE KÜSIMINE PAGEREF _Toc10558422 \h 38 10. ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT LAEKUNUD ETTEPANEKUD PAGEREF _Toc10558423 \h 41 LISAD PAGEREF _Toc10558424 \h 84 S ISSEJUHATUS Käesolevas dokumendis on välja toodud Kohila valla üldpla neeringu lähteseisukohad , üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsus ( ptk 2 ) ning paralleelselt kulgeva üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaade ( p tk 7 ). Planeeringu lähteseisukohad ja üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus on esitatud ühtse dokumendina, kuna mõlemas protsess is on mitmeid ühiseid teemasid. KOHILA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD KOHILA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Kohila valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Kohila Vallavolikogu 27. märts 2018 otsusega nr 11. Kohila valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Üldplaneeringuga kavandatakse vallas võimalikult ühtsed põhimõtted hoonest atud alade /tiheasustusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määramiseks, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramiseks ning määratletakse ühtsed nõuded kohaliku teede võrgu ja muu tehnilise taristu arendamiseks. Reserveeritakse maa-alad vabaaja aktiivseks veetmiseks ja sportimiseks, täpsustatakse äri- ja tootmispiirkondi, määratletakse väärtuslikud põllumajandusmaad, rohealad, väärtuslikud loodusmaastikud, miljööväärtuslikud alad ning seatakse nende kaitse ja kasutustingimused, täpsustakse ranna ja kalda ehituskeelu vööndi ulatust. Eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna tihendamist, varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Kohila valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on Kohila valla haldusterritoorium. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (vt ptk 2 ) . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punkt 2 kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui strateegiline planeerimisdokument on üldplaneering. KSH eesmärk on anda omavalitsusele kui üldplaneeringu kehtestajale informatsiooni üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta. P LANEERITAVA ALA LÜ HIÜLEVAADE Kohila vald asub Raplamaa põ hjaosas ning piirneb põhjast Saku vallaga , läänes t Saue vallaga , lõunast ja kagust Rapla vallaga , idast Kose vallaga . Kohi la valla kogupindala on 230,2 km 2 . Vallas asub Aespa , Prillimäe ja Hageri alevik ning 21 küla. Kohila valla arengut mõjutab kõige enam naaberomavalitsustest Saku ja Tallinn. 01.12 .2018 . a seisuga elab Kohila vallas 7247 inimest. Suurimad külad on Hageri, Sutlema , Salutaguse, Urge ja Vilivere. Väiksemad külad on Aandu , Adila , Vana- Aespa , Angerja, Kadaka, Loone, Lümandu , Masti, Mälivere , Pahkla , Pihali , Pukamäe, Põikma , Rootsi, Rabivere ja Lohu . 2017. a seisuga on Kohila vallas 1122,3 ha elamumaad, 35 ha ärimaad, 155 ha tootmismaad, 18 ,1 ha veekogude maad , 447,5 ha transpordimaad . ( Maakatastri s tatistika ) Kohila valda läbib kagu-loodesuunalisena Keila jõgi . Valla idaosas voolab Tallinna veehaardesse kuuluva Pirita jõe lisajõgi Angerja oja. Valla edelaosast algab Väinamere vesikonda kuuluv Kasari jõgi. Valla tähtsamateks transpordiühendusteks on riigiteed: Tallinn-Rapla - Türi riigimaantee tee, Kernu-Kohila ja Urge-Vaida riigimaanteed. Loode-kagusuunas läbib valla territooriumi Tallinn-Rapla-Pärnu (Viljandi) raudtee. Valla territooriumil asub Kohila raudteejaam ning Vilivere ja Lohu raudteepeatused. Kohila valda jääb 01.10 .2019 seisuga osaliselt või täielikult 4 kruusa maardlat ( Pahkla , Alesti , Miiliste ja Lümandu ) , 2 lubjakivi maardlat ( Nabala ja Sutle m a I , II ja III ) ning 2 turbamaardlat (Hagudi ja Mahtra). Kohila valla territooriumil paikneb seitse Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala ( Kurtna -Vilivere loodusala, Linnuraba loodusala, Lümandu loodusala, Mahtra loodusala, Rabivere loodusala, Rahaaugu loodusala, Tammiku loodusala). Kohila valla territooriumil paikneb 18 kaitseala, millest kaks suuremat on Rabivere maastikukaitseala ja Nabala-Tuhala looduskaitseala. Lisaks jääb kaitstavatest loodusobjektidest Kohila valla territooriumile (käesoleva dokumendi koostamise seisuga) kaks hoiuala, 433 kaitsealuse liigi leiukohta, neli kaitsealuse liigi püsielupaika ning 18 kaitstavate looduse üksikobjekti. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED Kohila valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded . Üldplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesandeid, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (planeerimisseadus § 75 lõige 2). Üldplaneeringu ga lahendatakse järgmised ülesanded (loetelu § 75 lõiges 1 toodud punktidele vastavalt) : Üldplaneeringu ülesanded (loetelu § 75 lõiges 1 toodud punktidele vastavalt) Lahendamise vajadus ja täpsusaste Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Analüüsida liikuvusvajadust lähtuvalt liikumise sihtpunktidest (funktsioonide paigutusest), kasutajagruppide eripäradest ja arvestades säästva liikuvuse põhimõtetega. Määratletakse erinevate sihtpunktide vaheliste ühendusteede vajadus ja asukohad ning tänavavõrgu üldine iseloom (sh haljastuse vajadus, jalakäijate ja jalgratturite liikumissuunad ja tänavaruumi arendamise põhimõtted). Rail Baltic raudtee reisijate Kohila peatuse täpse asukoha määramine. K ohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks on valminud Kohila jäätmejaam. Täiendava lt on vaja määrata biolagunevate haljastusjäätmete (lehed) ladestusplatsi asukoht. T ehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Arvestatakse ja vajadusel täpsustatakse maakonnaplaneeringutega kavandatud Rail Baltic raudtee trassi asukohaga, kergliiklusteede võrgustikuga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2016-2027. Käsitletakse taastuvenergeetika kasutamise võimalusi Kohila vallas. O lulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine. Lähteseisukohtade faasis olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha määramise vajadust teada ei ole, asukoha valikut kaalutakse vajaduse ilmnemisel üldplaneeringu protsessi jooksul. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine. Lähteseisukohtade faasis vajadust veekogusse rajatavate ehitiste kavandamiseks ei ole, kuid teemat tuleb täpsustada üldplaneeringu koostamisel. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine. Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel. Supelranna ala määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel. Tänava kaitsevööndi laiendamine. Senistele arengutele tuginedes laiendamiseks vajadus puudub. Korduva ü leujutusega ala piiri määramine ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. Üleuju tusohuga ala täpsustatakse Keila jõe piirkonnas üldplaneeringu koostamisel koos KSH töögrupiga. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine. Määratakse vajadusel üldplaneeringu koostamisel. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine. V ajadus vaadatakse üle üldplaneeringu koostamisel. Ehituskeelu vööndi vä hendamise vajadust täpsusta da Ülejõe piirkonnas. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Kapa Männiku kohaliku kaitse alla määramine. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Väärtuslikud rohealad määratakse üldplaneeringu koostamisel, sisend mh KSH töögrupilt. Looduskoosluste määramise vajadus selgub üldplaneeringu koostamisel, kuid eeldatavasti vajadus pigem puudub. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Teemat käsitletakse üldplaneeringu koostamisel. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Määratud miljööväärtuslike alade piiride üle vaatamine, vajadusel muutmine. Töötada välja nõuded miljööväärtuslike alade säilimiseks. Hetkel puuduvate miljööväärtuslike aladele ehitus- ja kasutustingimuste määramine. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Analüüsitakse kultuuripärandi objektide säilitamise meetmete määramise vajadust. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel. Tingimused mõeldakse läbi nii alevi, alevike ja külakeskuse erinevate piirkondade kui ka juhtotstarvete lõikes. Riigikaitselise otstarbega maa-ala määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine. Eeldatavalt vajadus riigikaitselise otstarbega maa-ala määramiseks puudub, teemat täpsustatakse koostöös Kaitseministeeriumiga. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel. Tuuakse välja vabaõhu puhkealade arendamise prioriteedid. Määratakse alade kasutuspõhimõtted arvestades valla elanike vajadusi. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Vajadusel kaalutakse alevike ja alevi läheduses paiknevatele metsaaladele kaitsemetsa funktsiooni sätestamist. Müra normtasemete kategooriate määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel tulenevalt õigusaktidest. Liikluskorraldus üldiste põhimõtete määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel, arvestades erinevate liiklejagruppide vajadustega. Määratakse parkimise põhimõtted nii autodele kui jalgratastele, arvestades erinevate piirkondade eripära. Krundi minimaalsuuruse määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel lähtuvalt erinevate piirkonna eripärast. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. Vajadus täpsustub üldplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Määratakse üldplaneeringute koostamisel lähtuvalt erinevate piirkondade eripärast. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine. Tiheasustusega alad määratakse üldplaneeringu koostamisel. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Vajadus puudub, kuid vajalik on käsitleda sadevee ärajuhtimise põhimõtteid valla erinevates pii rkondades, eriti Aespa alevikus . Käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Vajadus täpsustub üldplaneeringu koostamisel. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Vajadus täpsustub üldplaneeringu koostamisel. Üldplaneeringu koostamisel ei käsitleta üksikmajapidamiste tarbeks rajatavate või olemasolevaid veehaardeid ning neist tekkivaid kitsendusi Muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Üldplaneeringu koostamise protsessi käigus analüüsi takse koos piirinaabritega otstarbekama haldus-territoriaalse jaotuse teemat, vajadusel tehakse üldplaneeringuga ettepanek halduspiiride muutmiseks. Kaaluda tuleb kriteeriumite sätestamist detailplaneeringute kehtestamiseks tunnistamise kohta. Analüüsida võimalust üldplaneeringuga sätestada detailplaneeringute elluviimise põhimõtted , servituutide vajadused). Planeeringuga lahendavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas, lähteseisukohtade etapis, teadaolevast informatsioonist ja valla ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringu eelnõu väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda . KOHILA VALLA ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse piirkonnale iseloomulikke väärtusi, ehk nn väärtustepõhine lähenemine. See tähendab, et planeeringulahenduse väljatöötamisel võimaldatakse arendustegevust keskkonnaväärtusi kahjustamata. Väärtustepõhise lähenemise tulemusel valmiv planeering tugineb eelkõige piirkonnale ainuomastele looduslikele, kultuurilistele, majanduslikele ja/ või sotsiaalsetele nähtustele või aladele, mida kohalik kogukond ise väärtusena määratleb. Selline lähenemine väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteeti, kusjuures kehtestatud, laiapõhjalise avaliku protsessi tulemusel valminud üldplaneering: annab läbitöötatud aluse igasuguseks edaspidiseks maa-alade kasutamisega seotud tegevuseks, "korrastab ruumi" on kokkulepe erinevate osapoolte ja huvigruppide vahel ning hõlbustab seega edaspidiseid otsustamisprotsesse on avaliku protsessi käigus vormunud ruumilise arengu kokkuleppe näol oluliseks tugimaterjaliks erinevate projektide finantseerimise taotlemisel on kasulikuks infobaasiks potentsiaalsele investorile ja elanikule on kohaliku omavalitsuse spetsialisti, kohaliku elaniku ja huvilise koolitajaks ruumilise planeerimise valdkonnas, hõlbustades nii hilisemat tööd planeeringutega. KOHILA VALLA KESKKONNAVÄÄRTUSED JA TÄHELEPANU VAJAVAD KITSASKOHAD Kohila valla keskkonnaväärtused määratletakse rühmatööde käigus töökoosolekutel. Töökoosolekutel osalevad eeldatavasti Kohila valla ametnikud ja spetsialistid, volikogu liikmed, ettevõtjad ning külade esindajad. Lisaks keskkonnaväärtustele analüüsitakse kitsaskohti, millele tuleb planeeringu koostamise protsessis (kui teema on planeeringuga lahendatav) tähelepanu pöörata ning pakutakse välja suunised edaspidiseks tegevuseks. Piirkonnale iseloomulikud väärtused on edaspidi aluseks valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel. Keskkonnaväärtused on looduslikud, kultuurilised, majanduslikud või sotsiaalsed nähtused või alad, mida kohalik kogukond ise väärtuslikuks peab ja väärtusena määratleb. Keskkonnaväärtused planeeringulahenduse lähtekohana tagavad valla edasise arengu jätkusuutlikkuse. Nende määratlemine ja esiletoomine ei tähenda arengu ja uuenduste peatamist, vaid piirkonna omapäraga arvestamist arengu suunamisel ning arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel. VALLA ARENGUVISIOON Kohila valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ning nende elluviimiseks kavandatud tegevused, mis tasakaalustatult arvesta vad majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, on sõnastatud strateegilises dokumendis „Kohila valla arengukava 2018 – 2025“. Vastavalt arengukavale, on Kohila valla visioon 2025: kasvava elanike arvuga haldussuutlik ja tasakaalustatult arenev Raplamaa omavalitsusüksus pealinnapiirkonnas. esteetilise miljöö ja tipptasemel kogukonnakultuuriga ning kodu, perekonda ja tervist väärtustav heade ühendustega turvaline elamispaik, kus pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid, soositakse ettevõtlikkust, hoolitakse inimesest ja looduskeskkonnast. piirkonna õpikeskus ning kultuurilise vaba aja veetmise paik pealinnapiirkonna ja Raplamaa elanikele ja külalistele. Visiooni elluviimiseks on vajalik: Kõrge õppekvaliteedi säilitamine Kohila Gümnaasiumis Energiatõhususe põhimõtete rakendamine elukeskkonna arendamisel Tihe koostöö naabervaldadega teenuste jagamisel Toimiv korteriturg, sealhulgas uued elamispinnad Kättesaadav ja kvaliteetne esmatasandi tervishoiuteenus Kohaliku identiteedi tugevdamine Kättesaadav lastehoiuteenus Kergtee ühendus valla suuremate asulatega Rahuldav ühistranspordiühendus külade ja vallakeskuse vahel. Lahenduse koostamisel võetakse aluseks asjakohased planeeringud ja valla arengudokumendid ning kehtivad õigusaktid. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse üldplaneeringu lahenduses. ÜLDPLANEERINGU KÄIGU S KOOSTATAVAD UURINGUD Üldplaneeringu raames koostatakse järgmised analüüsid või eksperthinnangud, mis on samaaegselt sisendiks nii üldplaneeringule kui ka KSH- le : Rahvastikuprognoos tuginedes Statistikaameti andmetele, käsitletakse rahvastiku dünaamikat kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil ja võrdluses aastaga 2016. Tuuakse välja peamiste vanuseliste gruppide dünaamika, et hinnata valla elanikkonna elujõulisust (pensioniealiste vs noorte osatähtsus). Analüüsitakse trende peamiste rahvastikugruppide lõikes. Uuringu tulemused vormistatakse olemasoleva olukorra analüüsi ja KSH väljatöötamise kavatsuse ühe osana, et võimaldada otsustajale maksimaalselt kokkuvõtlikku argumentide kogumit. Ettevõtluskeskkonna analüüs, sh suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete arenguperspektiiv. Ettevõtjate ümarlaua läbiviimine, et analüüsida ettevõtjate ruumilisi arenguvajadusi. Rail Balticu rajamise perspektiivist tulenevate võimaluste analüüs. Ettevõtluskeskkonna arendamise põhimõtete ja maakasutustingimuste väljatöötamine. Haljastusalane eksperthinnang (tuleb seostada keskkonnamõju strateegilise hindamisega; väljundiks on mh tootmismaadele seatavad haljastusalased tingimused). Valla olulisemate haljasalade ökoloogilise seisundi ja puhkepotentsiaali ülevaate koostamine (2 välitööpäeva, kaasates botaaniku ja ökoloogi). Üldine hinnang haljasaladele, ettepanekud haljasalade kasutamise ja arendamise põhimõtete osas. Eritähelepanu tootmismaa-alade haljastusnõuete seadmise otstarbekusele, põhimõtete ja tingimuste väljapakkumine. Müra modelleerimine ja õhusaaste kaart arvestades olemasolevat ja prognoositavat olukorda. Müra modelleerimisel arvestada olemasolevate tööstusettevõtetega (Kohila vineerivabrik, Salutaguse pärmitehas), kavandatava Kohila tööstuspargiga ning valla territooriumi läbiva Rail Balticuga (kohad, kus trass läbib tiheasustusi). Müra modelleerimisel arvestada Rail Balticu raudtee muldkeha ja raudteega ristuvate eritasandiliste ristete kõrgustest ja sealt lähtuvate häiringutega. Mürakaar d i koostamisel lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest. Välisõhu mürakaardi koostamisel arvestada planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid müra leviku tõkestamiseks. 18 Mürauuringu koosseisus esitada mudelist 3D pildid ning mõõteprotokollid. Keerulisematest kohtadest esitada vertikaalne müralevimise kaart. Parema loetavuse tagamiseks esitada mürakaartidel kinnistute piirid. AMETKONDADE ESIALGSED SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Üldplaneeringu ja KSH algatamise teavitamise järgselt esitasid seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks Päästeamet ja Veterinaar- ja Toiduamet (vt lisa). Veterinaar- ja Toiduamet palub üldplaneeringute koostamisel teha valikud taudistunud põllumajandusloomade võimalike matmispaikade osas. Ühtlasi paluvad ka tagasisidet võimalike matmispaikade või põhjendusi nende puudumise kohta. Päästeamet selgitab, et üldplaneeringus tuleb kindlasti ette näha t uletõrje veevarustus, mis on oluline tagamaks kohaliku elukeskkonna turvalisust. Vastavalt siseministri määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 54 lg 1, 2, 3 alusel on oluline määrata üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel tuletõrje veevõtukohtade asukohad, -juurdepääsud. – tüü bid, -kitsendused ja tingimused rajamise kohustuse kohta. Lähteseisukohade etapis, mis on planeeringu koostamise algfaas, ei ole Veterinaar- ja Toiduameti ja Päästeameti seisukohade ja ettepankute osas vastusseisukohti võimalik veel kujundada. Lähtume ÜP ülesannete lahendamisel PlanS ja ÜP täpsusastmest. Ametkondade esialgsed seisukohad ning info nendega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud käesoleva dokumendi ptk-is REF _Ref19600514 \r \h 10 . ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on järgmine: arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. Käesoleva KSH strateegiliseks planeerimisdokumendiks on koostatav Kohila valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering). KSH koostatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste mõjude hindamiseks. KSH eesmärk on anda vajalik teave parima planeeringulahenduse väljatöötamiseks, et tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng n ing kaasata laiemat avalikkust. Kohila valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Kohila Vallavolikogu 27. 03 2018. a otsusega nr 10. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 74 lg 4 ja KeHJS § 33 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH. Pärast üldplaneeringu ja KSH algatamist koostab üldplaneeringu koostamise korraldaja KSH väljatöötamise kavatsuse. KSH väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR Kohila vald paikneb Rapla maakonna põhjaosas. Valla p indala on 230,2 km 2 . Kaugus Tallinnast 33 km ja Raplast 22 km. Territoorium on kompaktse kujuga, kusjuures administratiivkeskus asub praktiliselt valla raskuskeskmes. Valla territooriumi poolitavad geograafiliselt põhja-lõunasuunaliselt Keila jõgi, Tallinn a -Rapla-Türi maantee ning sellega paralleelselt Tallinn a -Türi-Viljandi raudtee. Kernu-Kohila tee ja Vaida-Urge tee moodustavad valda ja vallakeskust läbiva ida-läänesuunalise liiklusvoo. Kohila vald piirneb põhjast Saku vallaga, loodest Saue vallaga, idast Kose vallaga, lõunast ja kagust Rapla vallaga. Kohila valla moodustavad Kohila alev, Prillimäe, Hageri ja Aespa alevik ning 21 küla ( Aandu , Adila , Vana- Aespa , Angerja, Hageri, Kadaka, Lohu, Loone, Lümandu , Masti, Mälivere , Pahkla , Pihali , Pukamäe, Põikma , Rabivere, Rootsi, Salutaguse, Sutlema , Urge, Vilivere). Joonis 1. Kohila valla asulad ja naaberomavalitsused Kohila vald asub Tallinna läheduses, mis on ühtlasi ka tähtsaim tõmbekeskus, vähem on seda maakonnakeskus Rapla. Valla sees on suurim tõmbekeskus Kohila alev, mis paikneb valla keskmes. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole valla piires kuskil üle 17 kilomeetri. Valla läänepoolse piirkonna tõmbekeskus on Hageri alevik ja valla idaosas Prillimäe alevik. Saku ja Saue vallaga külgnevad Aespa alevik ning Vilivere küla, mis on endised aiandusühistute piirkonnad, kuid mis on muutumas suvilate ümberehituste tõttu püsielupaikadega aedlinnakuteks. RAHVASTIK, ASUSTUS Rahvastikuregistri andmetel elas Kohila vallas 2018. aasta 1. jaanuari seisuga 7092 elanikku. Perioodil 1996 – 2018 on ette tulnud suuremaid ja väiksemaid elanike arvu tõuse ning languseid. Kõige hüppelisemalt kasvas elanike arv 2002. aastal (+263) ning kõige järsum elanike arvu langus oli 1998. aastal, kui elanike arv langes 5990-lt 5781-ni ehk vähenes 209 elaniku võrra. Elanike arv kasvas püsivalt 2002. aastast (6003) kuni 2011. aastani (7001). Alates 2012. aastast elanike arv kahanes kuni 2016. aastani, kui algas uus kasv. Tabel 1. Kohila valla elanike arv aastatel 1996-2018 (1.01 seisuga), allikas Rahvastikuregister. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 5960 5990 5781 5877 5795 5740 6003 6115 6198 6238 6419 6599 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 6775 6908 6964 7001 6996 6951 6909 6898 6898 7062 7092 Vanuseline koosseis on vanuserühmiti olnud viimastel aastatel suhteliselt püsiv. Rahvastiku sooline koosseis on aastaid olnud püsivalt u 1% naiste arvu kasuks. Meeste osakaal on viimasel paaril aastal siiski kasvanud ning see ületas 2013. a esimest korda naiste osakaalu. Joonis 2 . Kohila valla rahvastikupüramiid 1. jaanuari 2018.a seisuga, allikas Statistikaamet. Valla 21 küla on väga erinevad. Siin on hajaasustuse ja väga väikese elanike arvuga külasid – Lümandu , Kadaka ja Põikma – ning suuremaid külasid, nagu Sutlema , Salutaguse, Urge, Pahkla , Pukamäe, Masti, Vilivere, Rabivere ja Hageri. Leidub külasid, mille piires asub rohkete elanikega tiheasustusala (Salutaguse, Sutlema ), ent teisalt on Kohila aleviga piirnevad Masti, Urge ja Pukamäe küla tiheasustusega osad sisuliselt Kohila alevi jätkuks. Pindalalt on suurimad külad Pahkla , Rabivere, Pihali , Adila ja Vilivere ning väikseimad Masti, koos järgnevate Põikma , Kadaka, Pukamäe ja Lohu külaga. Tabel nr 2. Kohila valla asulate elanike arv. Asula Elanike arv 01.01.2018 Pindala ha Asustuse tüüp Haja - Tihe- Aandu küla 58 518 + Adila küla 32 1544 + Aespa alevik 1152 719 + Angerja küla 65 1260 + Hageri alevik 135 105 + Hageri küla 129 1311 + Kadaka küla 21 368 + Kohila alev 3128 384 Lohu küla 72 238 + Loone küla 61 859 + Lümandu küla 16 1229 + Masti küla 111 121 + Mälivere küla 67 1143 + Pahkla küla 178 2662 + Pihali küla 112 1719 + Prillimäe alevik 322 58 + Pukamäe küla 135 132 + Põikma küla 23 330 + Rabivere küla 146 2743 + Rootsi küla 40 541 + Salutaguse küla 195 1013 + Sutlema küla 179 462 + Urge küla 211 1062 + + Vana- Aespa küla 57 650 + Vilivere küla 290 1842 + + LOODUS Kohila vald asub Harju lavamaa südames. Reljeef on enamjaolt tasane, vaheldudes laugjate kõrgendikega, kus kõrgusevahed ulatuvad harva üle 10 meetri. Paepealse ala loometsad on õhukese mullakihi poolest ainulaadsed ning haruldaselt rikkaliku taimestikuga. Metsamaa moodustab ligikaudu 44% valla territooriumist ja enamik sellest on okasmets. Iseloomulikud on rabamaastikud. Väga ulatuslikult esineb karsti, tähelepanuväärseimad on Aandu , Hageri ja Urge karstiala. Karsti rohke leviku tõttu on suurem osa põhjaveest karstunud aladele tüüpiliselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Joonis 3. Kohila valla põhjavee kaitstuse kaart 4015105 1827603 0 0 Põhjaveevarud asuvad piirkonna põhjaosas 25–30 meetri ja lõunaosas kuni 50 meetri sügavusel. Põhjavee liikumise suund on üldiselt põhja ja loodesse, Keila jõe ümbruses jõe suunas. Põhjavesi on periooditi maapinnale liiga lähedal, eriti annab see tunda Kohila kalmistul, kuhu pole rajatud kuivendussüsteemi. Valda läbib kagu-loodesuunalisena Keila jõgi, mis on suure ajaloolis-kultuurilise väärtusega jõemaastiku teljeks. Vald on omapärane veelahe – siit saavad alguse Soome lahe vesikonna jõed Maidla ja Vasalemma. Valla idaosas voolab Tallinna veehaardesse kuuluva Pirita jõe lisajõgi Angerja oja. Valla edelaosast algab Väinamere vesikonda kuuluv Kasari jõgi. Kohila vallas on üle 40 looduskaitseobjekti, näiteks kaitsealad, pargid, karstialad, püsielupaigad, Kõnnu järv, hiiekivid, põlispuud, allikad ja rändrahnud. Osa objekte vajab veel tähistamist ja lagunenud tähised korrastamist. Kohila valla territooriumil paikneb kaks suuremat kaitseala: Rabivere maastikukaitseala ja Nabala-Tuhala looduskaitseala. Kaalumisel on Pihali looduskaitseala loomine, et kaardistada piirkonnas nähtud looduskaitsealused loomad, linnud ja taimed (nt metsis, tedremäng, laanepüü, kodukakk, kaunis kuldking, hall käpp, valge ja punane tolmpea, laialehine neiuvaip, pruunikas pesajuur, arukäpp, suur käopõll, rohekas ja kahelehine käokeel, sile tondipea, palu-karukell, karulauk, karukold jt). Valla territooriumile jääva rohelise võrgustiku määratlemisel on lähtutud Rapla maakonnaplaneeringu lisast „Rohevõrgustik“. Tugi- ehk tuumalad (suuremad metsamassiivid, sood ja rabad) on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jm) loodusalad, rohekoridorid on siduselemendid tuumalade vahel. Valla rohevõrgustiku tuumalad on kogu maakonda ja vabariiki hõlmava rohevõrgustiku olulised osad. Valla rohevõrgustik on terviklik, mida täiendab ka Keila jõgi nn sinise võrgustikuna. Oluline on planeeringus täpsustada rohevõrgustikust tulenevaid piiranguid võrgustiku kaitsmiseks ning toimivuse tagamiseks. Joonis 4. Kohila valla rohevõrgustik. Kohila vald on rikkalik poollooduslike ehk pärandkoosluste poolest, mis vajavad pidevat hooldust. Need on sadu aastaid kestnud säästva maakasutuse väärtuslik lisatulemus, mille puhul pidev niitmine ja karjatamine on kujundanud unikaalse taimestiku ja loomastiku. Looduskeskkonna koormatust on vähendanud põllumajanduse intensiivsuse taandumine. Eesti Geoloogiakeskus andis 2017. aasta välja Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase. Atlase kohaselt asus Kohila valla piires ligikaudu viis uuringupunkti (täpset arvu raske määratleda, kuna haldusüksuste piire ei ole plaanidele märgitud) , millest üks asus idapoolses otsas (Põhja-Eesti moreen), üks edelapoolses otsas ( Põhja-Eesti moreen) ning kolm kirdepoolses otsas (1 Põhja-Eesti moreen; 2 liiv, kruus). ÜHISVEE- JA KANALISATSIOONIVÕRK, REOVEEKOGUMISALAD Kohila vallas asub kuus reoveekogumisala, millest kaks on reostuskoormusega üle 2000 ie (Kohila alevi ja Keila jõe reoveekogumisala, kuhu Kohila vallast kuuluvad Aes pa alevik ja Vilivere küla). Joonis 5. Kohila alevi reoveekogumisala pindalaga 297 ha, reostuskoormus 3757 ie ehk 12,6 ie /ha kohta Joonis 6. Keila jõe reoveekogumisala pindalaga 967,3 ha, reostuskoormus 12219 ie . Ülejäänud neli reoveekogumisala on reostuskoormusega alla 2000 ie ( Sutlema , Salutaguse, Prillimäe ja Hageri reoveekogumisala). Joonis 7. Sutlema reoveekogumisala pindalaga 16 ha, reostuskoormus 230 ie ehk 14 ie / ha kohta Joonis 8. Salutaguse reoveekogumisala pindalaga 5 ha, reostuskoormus 107 ie ehk 21,4 ie /ha kohta. Joonis 9. Prillimäe reoveekogumisala pindalaga 17 ha, reostuskoormus 450 ie ehk 26 ie /ha kohta. Joonis 10. Hageri reoveekogumisala pindalaga 23 ha, reostuskoormus 272 ie ehk 11,8 ie /ha kohta. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on täielikult kaetud Kohila alev ning Prillimäe alevik ning osaliselt Masti küla, Pukamäe küla, Salutaguse, Sutlema ja Hageri külad. Aastatel 2018 – 2021 rajatakse suuremas osas Aespa alevikus ning Vilivere külas ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid. ÜVK välistel aladel on suuremas osas kasutusel reovee ko gumismahutid, mis enamjaolt ei vasta tänapäeval kehtivatele nõuetele. Elamute renoveerimisel, suvilate ümberehitamisel elamuteks või hoonetele kasutusloa taotlemise käigus vahetatakse üha enam amortiseerunud mahuteid välja või rajatakse võimaluse korral biopuhasteid . ETTEVÕTLUSKESKKOND E-äriregistri andmetel on Kohila vallas 05.12.2018 seisuga registreeritud 1013 ettevõtet (AS – 2; TÜ – 4; FIE – 132; UÜ – 6; OÜ – 742; TÜH – 1; MTÜ – 100; SA – 2; KOVAS – 14; KÜ – 10), Statistikaameti statistilisse profiili kuulub neist ligikaudu 538 üksust. Vallas on pikaajalised järjepidevad tootmistraditsioonid, sest siin on olnud suurettevõtteid (nt paberivabrik). Väikeettevõtluses on eelkõige esindatud tööstus- ja teenindusvaldkond, ka metsa ülestöötamine ja puidutöötlemine. Enim on vallas ettevõtteid ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse, põllumajanduse, töötleva tööstuse ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas. Viimastel aastatel on kasvanud just töötleva tööstuse, ehituse, veonduse ja laonduse, info ja side, muude teenindavate tegevuste jt ettevõtete arv. Vallas ei asu teadaolevalt suuri jääkreostuse objekte, mis valla arengut mõjutada võiksid. Suurimateks tööstusteks, mis on ühtlasi ka suurimateks tööandjateks aga ka keskkonnamõjutajateks, on Kohila Vineerivabrik OÜ (kasespooni ja -vineeri tootmine ja tootearendus), Salutaguse Pärmitehas AS (pärmi ja pärmibaktereid sisaldavate toodete tootmine), Bong Eesti OÜ (ümbrike ja paberkottide valmistamine, pakendamine ja müük), Tallinna Pesumaja OÜ (pesupesemine ja -rent). Kohila Vineerivabrik OÜ juhib olmereovee Kohila reoveepuhastusjaama, suurimaks keskkonnareostuse allikaks on palgileotusbasseinist pärinev vesi, mida ametlikult basseinist välja ei juhita, vaid see aurustub loomulikul teel. Tulevikus on ettevõte planeerinud tootmisvee juhtimist Kohila reoveepuhastusjaama. Teistel nimetatud ettevõtetel on reovete puhastamine lahendatud kohtpuhastitega või suunatud ühiskanalisatsiooni. Üldplaneeringu koostamisel on oluline hinnata ja arvestada ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete paiknemist ning oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide alade jt vahel. TRANSPORDI INFRASTRUKTUUR Valda läbib Tallinna-Rapla-Türi riigimaantee, mis on tähtsaim ühendustee Tallinna ja maakonnakeskuse Raplaga, ida-läänesuunaliselt läbivad valda Kernu-Kohila ja Urge-Vaida riigimaanteed. Kohalikke teid (maanteed, tänavad, kergliiklus- ja kõnniteed) on vallas 422,9 km, millest praegu on avaliku kasutusega 245,1 km. Tänavaid ja teid rekonstrueeritakse teehoiukava alusel. Paljude valla teede seisundiga ei saa rahul olla. Kruusateed vajavad lisakatet ja hööveldamist, kuivaperioodil häirib tolm, teeperved on paljudel lõikudel võssa kasvanud, piirates nähtavust. Probleemsed on endiste aianduspiirkondade teed, mis ei vasta oma olemuselt tänapäeva liikluse nõuetele, sest need on kitsad ning neil puuduvad kuivenduskraavid ja seoses tupikteedega ümberpööramise kohad. Liiklusohtlikkuse tõttu on tungiv vajadus rajada asulatesse valgustatud kergliiklusteed , samuti asulatevaheliseks liiklemiseks. Nüüdisaegne kergtee on osaliselt olemas Aespas Kiisa-Hageri ja Kiisa-Kohila teel, Hageri alevikus, Kohilas Viljandi maantee ääres, Vetuka tee ja Urge tee ääres, Kohila-Lohu lõigul ning Kohila-Hageri- Sutlema kergtee. Vajalik on rajada Urge-Prillimäe-Salutaguse (koos Härjaoja tee rekonstrueerimise ning kergtee rajamisega) ja Kohila-Vilivere- Aespa kergtee (Kiisa tee äärde), Pukamäe- Mälivere ja Sutlema-Aespa kergtee. Raudteeühenduse tagab loode-k agusuunaline Tallinn-Rapla-Viljandi raudtee (AS Edelaraudtee). Valla territooriumil asuvad Vilivere ja Lohu raudteepeatused ning Kohila raudteejaam. Kohila valda läbib ka planeeritav Rail Balticu trass, mis poolitab valla. Trassi planeerimise ja rajamisega tekivad probleemid müraga ning ökoduktide toimimise tõhususega. Lisaks olemasolevatele mäeeraldistele on seoses Rail Balticu projektiga hoogustunud uute geoloogiliste uuringulubade ja kaevandamislubade taotlemine. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEL ALUSEKS OLEV SEADUSANDLUS JA STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID SEADUSANDLUS Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; Looduskaitseseadus; Maapõueseadus; Maaparandusseadus; Muinsuskaitseseadus; Maakatastriseadus; Raudteeseadus; Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; Veeseadus; Atmosfääriõhu kaitse seadus; Rahvatervise seadus; Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniseadus Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“; Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord; EVS 843 Linnatänavad; EVS 842 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest; Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr. 78 ”Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; Majandus- ja taristuminister 02.06.2015 määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; Kultuuriministri 01.07.2015 määrus nr 4 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringus muinsuskaitse eritingimuste kord“; Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid, mida ei ole eeltoodud loetelus nimetatud. KÕRGEMALSEISVAD ARENGUDOKUMENDID Kõrgemalseisvatest arengudokumentides on olulisimaks maakonnatasandi planeeringud Rapla maakonnap laneering 2030+, Rail Baltic teem aplaneering ja teemaplaneering „Rapla kergliiklusteed“. Rapla maakonnaplaneering 2030+ annab suunised kolmes põhilises teemavaldkonnas: asustuse suunamine, loodus- ja kultuuriväärtused ja tehnilised võrgustikud. Asustuse suunamisel toob maakonnaplaneering välja järgmised võtmekomponendid: keskused ja toimepiirkonnad, linnalise asustuse alad ning maaline piirkond. Kohila valla territooriumil on linnalise asustusega alaks märgitud Kohila alev ja selle ümbrus (aleviga piirnevad külad), Aespa ja Prillimäe alevik ning Salutaguse küla keskuse ümbrus. Maakonnaplaneering suunab asustust ka keskuste võrgustiku määramisega, kus igale keskuse tasandile vastavad soovituslikud teenused, mida keskus võiks e lanike heaolu arvestades pakkuda . Isetoimiv polüfunktsionaalne keskus eeldab, et teenuste ja töökohtade kättesaadavus kohapeal on piisav selleks, et valdav osa elanikest ei peaks igapäevaselt pendeldama suurematesse keskustesse. Asustuse edasist arengut suunatakse kas hajususe või kompaktsuse põhimõttel: hajaasustatud maalistes piirkondades olemasolevat asustusstruktuuri jälgivana ning olemasolevates keskustes tihendamise põhiselt, mis tagab keskuste suurema kompaktsuse. Kompaktse asustuse võimalikku laienemist – linnalise asustuse alasid – nähakse ette vaid suuremates keskustes, kus on tõenäoline kompaktse ja mitmekülgse linnalise elukvaliteedi tekkimine. Tehniline taristu toob maakonnaplaneering välja teemaplaneeringu trassi : Rail Baltic trassi, mida täpsemalt käsitab Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ . Rail Baltic maakonnaplaneering määrab raudtee trassi koridori (350 m) asukoha Kohila valla territooriumil. a ehitamine Kohila valla territooriumile ning vajadusel teha muudatusi maakasutuse kavandamisel. Analüüsida Rail Balticu Kohila peatuse asukoha sobivust, selle võimalusi seoses elanike ja kaupade liikumisega. KOHILA VALLA ARENGUDOKUMENDID Kohila Valla arengukava 2018 -2025 Kohila valla arengukava 2018 -2025 on kaasajastatud versioon valla 2015-2020 arengukavast, mis toob välja visiooni aastani 2025. Kohila valla arenguvisioon aastaks 2025 on sõnastatud järgmiselt. Kohila vald on kasvava elanike arvuga haldussuutlik ja tasakaalustatult arenev Raplamaa omavalitsusüksus pealinnapiirkonnas. Kohila vald on esteetilise miljöö ja tipptasemel kogukonnakultuuriga ning kodu, perekonda ja tervist väärtustav heade ühendustega turvaline elamispaik, kus pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid, soositakse ettevõtlikkust, hoolitakse inimesest ja looduskeskkonnast. Kohila vallas on piirkonna õpikeskus ning kultuurilise vaba aja veetmise paik pealinnapiirkonna ja Raplamaa elanikele ja külalistele . Visiooni elluviimiseks toob arengukava välja järgmised tegevused, millel on üldplaneeringu kontekstist ruumiline mõõde: Keskkond: piisavalt elamu- ja tootmismaid, määratletakse kaitsmist vajavad miljööd, kaasa arvatud erinevate külade külamiljööd tervikuna või osa sellest (tänav, hooned jms). Kinnisvaraarendajate seas turunduse tegemine korterelamute rajamiseks Kohila valda . Aespa ja Vilivere tiheasustusala teadlik arendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi osas. Teadusmahukate või kõrgtehnoloogiat arendavate ettevõtete rajamise soodustamine. Heakord ja puhkealad: Kohila alevi keskosa ja Keila jõe äärse avaliku ruumi planeerimine. Keila jõe Paberivabriku ja Sillaotsa paisu rekonstrueerimine. Hoonete värvikampaania korra ettevalmistamine ja selle elluviimisega alustamine. Maakasutus: Kohila valla munitsipaalomandisse maade taotlemine - v allale puhkealade, teede aluste, sotsiaal- ning kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalikud maad vastavalt kavale. Munitsipaalmaade kasutamiseks tegevuskava koostamine. Taristud: Kohila kaugküttevõrgu laiendamise planeerimine ja ehitamine. Tänavavalgustuse täiendav rajamine. Teed: Kõigi valla raudteejaamade juurde parklate rajamine, sh jalgrataste hoidlad. Prillimäele uue ümbersõidutee rajamine. Kergteede rajamine riigimaanteede äärde vastavalt teehoiukavale. Prillimäe Nurmejala tee väljaehitamine ja ühendamine Lasteaia tänavaga. Kohila alevi tööstuspiirkonna ettevõtteid teenindava Härjaoja tee renoveerimine Valla kehtivad sektorarengukavad Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 ; Kohila valla soojusmajanduse arengukava 2016-2026 ; Valla teehoiukava 2019-2022; Kohila ning Rapla valla jäätmekava 2018-2022 . Üldplaneeringu ja KSH koostamisel mõjutavad Kohila valla ruumi eelkõige maakonnaplaneeringutes välja toodud taristud ja nende ruumivajadus, kuid arvestada tuleb ka asustuse ja keskkonna väärtuste suunamisega vastavates valla osades või teemavaldkondades . DETAILPLANEERINGUD Üldplaneeringu jõustumisest (20. juuli 2006) kuni 01.12.2018 on Kohila vallas kehtestatud kokku 82 planeeringut: 2006. aastal - 8, 2007. aastal - 12, 2008. aastal - 23, 2009.aastal - 4, 2010. aastal - 9, 2011. aastal - 3, 2012. aastal - 5, 2013. aastal - 3, 2014. aastal - 2, 2015. aastal - 3 , 2016. aastal - 6, 2017 ja 2018. aastal on kehtestatud 3 detailplaneering. Detailplaneeringuid, mis on koostatud viie või enama krundi moodustamiseks, on ligikaudu 26 % detailplaneeringute koguarvust. Ülejäänud detailplaneeringud on koostatud väiksemate maa-alade kohta, kus planeeringuga moodustavate kruntide arv on kuni viis. Üle poole kehtestatud planeeringutest on koostatud elamualade kavandamiseks. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEKUT SISALDAVAD DETAILPLANEERINGUD Kohila Vallavolikogu 05. mai 2009 otsusega nr 16 kehtestati üldplaneeringut muutev detailplaneering Kohila alevis Viljandi maantee, Välja ja Nurme tänavate vahelisel territooriumil oleva sotsiaalmaa sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks ning ehitusõiguse määramiseks kauplus-bussijaama hoone püstitamiseks. Üldplaneeringu kohaselt on planeeritav ala maakasutuse juhtotstarve haljasala ja parkmetsa maa, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks, kuhu võib ehitada üksikuid spordi ja puhkeehitisi . Kohila Vallavolikogu 25. mai 2010 otsusega nr 12 kehtestati osaliselt üldplaneeringut muutev detailplaneering Salutaguse ja Angerja külas Salutaguse mõisamaadele kaasaegse äri-, tootmis- ja elamispargi kujundamine Salutaguse keskusega külgnevatel aladel. Lahenduse põhisuunitluseks on ökoloogiliste eluviiside, kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri, piirkonda hõlmava puhkealade võrgustiku, lähipiirkonna logistikat arvestava äritegevuse, emissioonivaba tootmise ja ökoloogilise põllumajanduse kavandamine. Maa-ala sihtotstarve valla üldplaaneringu järgi on Salutaguse keskuse piirkonnas elamumaa ja tootmismaa ning ülejäänud alal looduslik haljasmaa hajaasustuse hoonestusega, kus võivad paikneda üksikud paikkonda sobivad elu-, ühiskondlikud- ja tootmishooned. Kohila Vallavolikogu 26. juuni 2012 otsusega nr 10 kehtestati üldplaneeringut muutev detailplaneering Loone külas Ristikivi kinnistul ühe õuealaga maatulundusmaa jagamine kolmeks elamumaaks ja ehitusõiguse määramine kahe üksikelamu püstitamiseks. Vastavalt valla üldplaneeringule on maa-ala sihtotstarve looduslik haljasmaa, hajaasustuse ala, kus võivad paikneda üksikud paikkonda sobivad elu-, ühiskondlikud- ja tootmishooned. Kohila Vallavalitsuse 25 . september 2018 otsusega nr 29 kehtestati üldplaneeringut muutev Viigi kinnistu o sa detailplaneering. Loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alale kavandatakse 17 elamumaa sihtotstarbega krunti, sh üks krunt, millele on antud võimalus rajada rida- või korterelamud. Elamuala planeerimine on kooskõlas koostatava maakonnaplaneeringuga, mille alusel on antud piirkond kavandatud linnalise asustusega alaks. Kohila Vallavolikogu 29. mai 2018 otsusega nr 17 kehtestati üldplaneeringut osaliselt muutev ja täpsustav detailplaneering Pukamäe külas Aandu tee äärse kvartali maa-ala planeerimiseks. Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuste moodustamine ja sihtotstarvete määramine jätkuvalt riigi omandis olevale maa-alale. Vastavalt üldplaneeringule on maa-ala ju h totstarve kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa, üldkasutatava hoone maa ning kaitsehaljastuse maa raudteeäärsel alal. Planeeringuga kavandatakse ühiskondlike ehitiste maa, üldmaa ning transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused. MENETLUSES OLEVAD ÜLDPLANEERINGUT MUUTMISE ETTEPANKUT SISALDAVAD DETAILPLANEERINGUD Kohila Vallavolikogu 30. august 2016 otsusega nr 44 algatati üldplaneeringut muutev detailplaneering Masti külas Pähklimetsa tn 4 kinnistul ehitusõiguse määramiseks kolme korterelamu ja ühe elamu ehitamiseks. Planeeritava maa-ala sihtotstarve üldplaneeringu järgi on haljasala ja parkmetsa maa. Ala on mõeldud avalikuks kasutuseks, kuhu võib ehitada üksikuid spordi ja puhkeehitisi . Kohila Vallavolikogu 29. august 2017 otsusega nr 27 algatati üldplaneeringut muutev detailplaneering Vilivere külas Kullametsa kinnistul ehitusõiguse määramiseks ühepereelamu ja abihoone ehitamiseks. Planeeritava maa-ala juhtiv sihtotstarve üldplaneeringu järgi on elamumaa. LKS § 40 lg 4 punktis 2 on märgitud, et ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringuga on võimalik, kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringu algatamine või mittealgatamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kuid ehituskeelu vähendamine peab olema motiveeritud ja mitte avalikku huvi riivav. DETAILPLANEERINGUD, MILLE KEHTETUKS TUNNISTAMISE VAJADUST TULEB KAALUDA Tabel 3 Viis ja rohkem aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringutest, mille elluviimisega ei ole alustatud NR Planeeringu nimetus Planeeringu koostamise ülesanne Kehtestamise kuupäev 1 Rebase kinnistu detailplaneering 7 ridaelamumaa, 8 paariselamumaa, 53 üksikelamumaa ning piirkonda teenindavate maade moodustamine ning ehitusõiguste määramine 27. veebruar 2007 nr 125 2 Uus-Neeme ja Neeme kinnistute detailplaneeringute kehtestamine 19 ridaelamumaa, 12 paariselamumaa, 34 üksikelamumaa, 5 ärimaa ning piirkonda teenindavate maade moodustamine 27. veebruar 2007 nr 126 3 Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute detailplaneering 6 ridaelamumaa, 7 paariselamumaa, 23 üksikelamumaa ning piirkonda teenindavate maade moodustamine 10. aprill 2007 nr 133 4 Rabivere küla Jaani kinnistu detailplaneering 13 uue üksikelamumaa ja piirkonda teenindavate maade moodustamine maatulundusmaa jagamise teel 30. oktoober 2007 nr 177 5 Lohu küla Kõrgemäe kinnistu detailplaneering Uute elamumaade ja teenindavate maade moodustamine maatulundusmaa jagamise teel 29. jaanuar 2008 nr 5 6 Aespa aleviku Vilivere 13/6 ja 13/7 kinnistute detailplaneering Ühe ärimaa ja ühe elamumaa moodustamine kahe elamumaa piiride muutmisel ning ehitusõiguse määramine 25. märts 2008 nr 13 7 Urge küla Äri kinnistu detailplaneering Uue äri- ja kaubanduskeskus ehitus maantee T-15 Urge ristmiku piirkonda 25. märts 2008 nr 15 8 Vana- Alsuka kinnistu osa detailplaneering 5 uue elamumaa, 2 veetootmise ja veepuhastuse maa ning transpordimaa moodustamine maatulundusmaa osa jagamisel 30. september 2008 nr 39 9 Aruvälja kinnistu detailplaneering 15 uue üksikelamu ehitamiseks ning piirkonda teenindavate maade moodustamine maatulundusmaa jagamise teel 25. mai 2010 nr 11 10 Salutaguse külas ja Angerja külas Salutaguse mõisamaade detailplaneering Kaasaegse äri-, tootmis- ja elamispargi kujundamine Salutaguse keskusega külgnevatel aladel 25. mai 2010 nr 12 11 Rabivere külas Uus- Kumla kinnistu detailplaneering Kaheksa uue maatulundusmaa kinnistu moodustamine ja seitsme uue õueala moodustamine hoonestamata maatulundusmaa jagamise teel 28. detsember 2010 nr 34 12 Kohila alevis ja Urge külas Luha tn kvartali II järjekorra detailplaneering Ühe ärimaa, 18 elamumaa, kahe üldkasutatava maa, ühe põllumajanduse tootmishoonete maa, ühe maatulundusmaa ja transpordimaade moodustamine nelja maatulundusmaa, ühe elamu- ja maatulundusmaa ning ühe põllumajanduslike tootmishoonete maa arvel 25. jaanuar 2011 nr 1 13 Kante kinnistu detailplaneering Hoonestamata maatulundusmaa jagamine kaheks osaks ja ehitusõiguse määramine kahe uue õueala moodustamiseks 29. mai 2012 nr 6 Ellu viimata detailplaneeringutest on olulisema mõjuga Kohila valla arengule: Salutaguse ja Angerja külas 2010. aastal kehtestatud detailplaneering (Salutaguse mõisamaade detailplaneering), mis näeb ette kaasaegse äri-, tootmis- ja elamispargi moodustamist (planeeringuala suurus 243 ha). Salutaguse külas 2007. aastal kehtestatud detailplaneering (Rebase kinnistu detailplaneering), mis näeb ette seitsme ridaelamumaa, kaheksa paariselamumaa ning viiekümne kolme üksikelamumaa krunti. Loone ja Urge külas 2007. aastal kehtestatud detailplaneering (Uus-Neeme ja Neeme kinnistute detailplaneering), mis näeb ette 19 ridaelamumaa, 12 paariselamumaa, 34 üksikelamumaa ja 5 ärimaa krunti. Tabelis 3 toodud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadust tuleb kaaluda üldplaneeringu menetluse käigus. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Vastavalt KeHJS on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide, antud juhul Kohila valla üldplaneeringu, koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Keskko nnamõju strateegiline hindamise ( KSH ) läbiviimisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega võimalikke kaasnevaid mõjusid nii looduskeskkonnale kui ka inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada seeläbi parim võimalik areng igas valdkonnas. Keskkonnamõjude laiapõhjalise hindamise kaasabil on eesmärgiks jõuda üldplaneeringuni, mis arvestab lisaks Kohila valla ning Rapla maakonna strateegilistele dokumentidele ka üleüldiselt Eestis asetleidvate ühiskondlike protsessidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis oma olemuselt on pikaajaline ja kaudne. Üldplaneeringu ja KSH protsessi käigus luuakse alternatiivsed planeeringulahendusi, mille seast valitakse sobivaim, kõikide eluvaldkondade arengut soosiv lahendus. Alternatiivide täpne sisu selgub protsessi käigus. Hindamise käigus täpsustatakse planeeringulahenduse võimaliku mõju iseloomu ja ulatust olulisemate üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. KSH käigus vaadeldakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjutusi: looduskeskkonnale ( Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstava d loodusobjekti d, roheline võrgustik, loodusväärtuslikud alad ja objektid, põhja- ja pinnavesi, üleujutusalad, jääkreostus , maavarad ja maardlad ); ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale; tehiskeskkonnale (jäätmemajandus, taristu, liikluskorraldus); sotsiaalmajanduslikule keskkonnale (avalik ruum, ettevõtluskeskkond , väärtuslikud põllumajandusmaad ); teenuste ja töökohtade kättesaadavusele ja inimese tervisele (müra, välisõhu kvalitee t , võimaliku radooni ja mitteioniseeriva kiirguse oht jne). Üldplaneeringuga kavandatud tegevused võivad kaasa tuua sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid nt kavandatud raudteeliini rajamise ning liikluskorralduse muutumise tagajärjel ning nende mõjude olulisust on kavas hinnata KSH käigus. Töö käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist keskkonnamõju Kohila valla haldusterritooriumil . Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas arvestatakse võimalikke koosmõjusid, mõjude kumuleerumist ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid . Analüüsitakse ja hinnatakse nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid. KSH aruandes pakutakse välja leevendavad meetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMINE ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna eelduste loomine; Kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasolu tagamine ning säilitamine; Esteetilise miljöö arengu tagamine; Keskkonnasäästlike ja energiatõhusate lahenduste soodustamine, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist; Varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekam kasutamine; Maakasutuse kavandamise põhimõtted: - elamualade planeerimisel arvestada rahvastikuprognoosiga aastaks 2040; - arvestada rahvastikuprognoosiga lasteaedade ja põhikoolide planeerimisel, näha ette võimalikud asukohad tulenevalt elanike arvust; - täpsustada Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud linnalise asustusega ala piire. Määrata linnalise asustusega alade piires tiheasumid, millele koostada ruumilise arengu alusena vajadusel ruumimudel; - täpsustada elamualade teenindamisega ettenähtud laste mänguväljakute ja haljasalade paiknemist, suhet planeeritud elamumaadesse ning sidumist kergliiklusteede võrgustikuga; - kavandada suuremad puhke- ja virgestusalad , mis ühendavad erinevaid piirkondi. Puhke- ja virgestusalad kavanda asutustatud alade lähedusse. - Tootmisalad eraldada elamualadest puhveraladega. - Analüüsida olemasolevate äri- ja tootmisalade paiknemist ja ulatust. ( Tallinna-Rapla- Türi ääres, kus on probleeme aladele juurdepääsuga ja rohevõrgustikus tulenevate piirangutega). - Määrata ehitustingimused piirkondade kaupa. - Hoonestuse- ja ehitustingimuste määramisel olemasolevates külakeskustes analüüsida külade väljakujunenud hoonestuslaadi ja pidada oluliseks selle säilitamist. Miljööväärtuslikes külades pidada oluliseks krundi suurust, hoonestuslaadi ja maakasutust. - Analüüsida olemasolevaid ja potentsiaalseid miljööväärtuslikke alasid, seada nende säilimiseks vajalikud tingimused. Määrata ajaloolise väärusega maastikumustrid ja vaatekoridorid. - Keila jõe ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ja põhjendus aladel, kus on olemasolev väljakujunenud elamupiirkond ja väljakujunenud ehitusjoon. - Rohevõrgustiku piiride täpsustamise vajadus, arvestades väljakujunenud olukorraga ja menetluses olevate või kehtestatud detailplaneeringutega. - Käsitleda maakasutus- ja ehituspõhimõtteid maaparandussüsteemide maa-alal. Taristu kavandamise põhimõtted: Arvestada Maanteeameti poolt tellitud Harju, Kohila, Rapla liikumisviiside uuringu aruandega https://www.mnt.ee/sites/default/files/harjuliiku vusuuringu2017_aruanne2018.pdf Täpsustada perspektiivsete kergliiklusteede vajadust ja paiknemist. Määrata avaliku kasutusega teed, sh määrata avaliku kasutusega erateed. Käsitleda parkimise korraldamise põhimõtteid Käsitleda müratõkete rajamise vajadust arvestades mürauuringu tulemusi. Rohelise võrgustiku täpsustamisel võtta aluseks Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjal „Ro hevõrgustiku planeerimisjuhend“. ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS K OOSTATAVAD JOONISED Maakasutusplaan Teed ja liikluskorraldus Hoonestusalad Tehniline taristu Rohevõrgustik, puhke- ja virgestusalad Sotsiaalne taristu Vajadusel eraldi asumite (nt alevik ja lähiümbrus) maakasutusplaanid. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb teha vajadusel täiendavaid jooniseid ja skeeme, mis selgitavad üldplaneeringu lahendusi asukohapõhiselt. Üldplaneeringu joonised peavad olema kättesaadavad veebirakenduse kaudu ko gu planeerimisprotsessi aja (n t ArcGIS online vms) ning võimalus peab olema neid kasutada ka 3D pildina. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE PlanS § 76 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse vastava valdkonna minister ja isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Üldplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Üldplaneeringu koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu eesmärgist ja planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel. Kaasamise põhimõtted: - Avalikkus on planeerimisprotsessi kõigis faasides arusaadavalt ja igakülgselt teavitatud ning piisavalt kaasatud - Kaasatavad (avalikkus) saavad aru, miks nad on planeerimise protsessi kaasatud ja mis nendest sõltub - Lisaks eraisikutele osalevad ka teised haldusorganid, ühendused, esindused ja huvirühmad - Kaasamise ja koostöö miinimumnormid tulenevad planeerimisseaduses t - Kaasatav peab ise jälgima, kas tema ootused ja probleemid on sõnastatud arusaadavalt - Erinevate huvirühmade mõju ning nende poolt antava sisendi tasakaalustamine - Vajadusel võimestada nõrgemaid huvirühmi - Korraldada erinevates etappides mitmeid avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid - Kogu planeerimismenetluse informatsioon peab olema avalik - Planeerimisseaduses miinimumnõuded infokanalite osas - Kaaluda erinevaid lisakanaleid ja –viise, mis võimaldaksid parimal viisil jõu da konkreetsete huvirühmadeni. Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti „Raplamaa Sõnumid“ ning „Kohil a valla ajaleh t“, teavitamiseks kasutatakse ka valla kodulehte www.kohila.ee ning Kohila valla Facebooki lehte. Operatiivse iseloomuga teateid avalikustatakse Kohil a valla lehel. Asjakohased teatiseid ja kuulutuse (tutvustavate koosolekute, arutelude, avalikustamise kohta) esitletakse ka paberkandjal Kohila valla raamatukogus. Kohila valla üldplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: Kaitseministeerium Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Lennuamet Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maa-amet Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Päästeamet Tehnilise Järelevalve Amet Piirnevad omavalitsused: Saue vald, Saku vald, Kose vald, Rapla vald Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse: Riigiasutused: Maa-amet, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium , Keskkonnaministeerium Kohila Vallavalitsuse hallatavad asutused: Kohila Gümnaasium , Lasteaed Männi, Lasteaed Sipsik, Lasteaed Põnnipere, Kohila ra amatukogu, Kohila Koolituskeskus, Kohila Valla Noortekeskus, Kohila Spordikompleks , Hageri Rahvamaja OÜ Kohila Maja SW Energia OÜ Külad ja külaseltsid: MTÜ Loone Külaselt s, MTÜ KOVIL (Vilivere külas), MTÜ Adila ja Pihali Küla Selts, MTÜ Angerja- Pahkla Haridusselts, MTÜ Sutlema Küla Selts, MTÜ Rabivere küla (Rabivere küla seltsing), MTÜ Hageri Haridusselts, MTÜ Aespa Kodu , Mälivere MTÜ ning Kohilas Posti ja Tööstuse tn piirkonnas MTÜ VABAKOND jt Mittetulundusühin gud, seltsingud ja sihtasutused Aiandusühing ud Piirkonna ettevõtjad: Kohila Vineer OÜ, Salutaguse Pärmite h as AS jt Eesti Keskkonnaühenduste Koda Elering AS Baltic Estonia OÜ Eesti Erametsaliit Riigimetsa Majandamise Keskus Naabrivalvesektorid Valga Puu OÜ Karo Mets OÜ / Eremka OÜ OÜ Metsagrupp Eelpoolnimetatud kaasatavate valim ei ole lõplik, seda täiendatakse ja korrigeeritakse üldplaneeringu ja kaasamistegevuste käigus. STRATEEGILISE PLANEERIM ISDOKUME NDI KOOSTAJA ANDMED KOOSTANUD Üldplaneeringu koostamise korraldaja on : Kohila Vallavalitsus Vabaduse tn 1, Kohila 79804 e-post: [email protected] Üldplaneeringu ja KSH koostamise konsultant on: Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn +372 664 5808 [email protected] ÜLDPLANEERINGU NING KSH KOOSTAMISE AJAKAVA Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamine toimub paralleelselt, mistõttu on mõlema protsessi ajakava pandud paika ühiselt. Kuna nii üldplaneeringu kui ka KSH läbiviimine on pikk protsess, mille erinevad etapid võivad viibida arutelude ning kompromisside leidmiseks, siis on allpool esitatud ajakava orienteeruv. Tabel 4 . Kohila valla üldplaneeringu ning KSH eeldatav ajakava Jrk nr Üldplaneeringu (ÜP) ja KSH etapp Aeg 1. ÜP ja KSH algatamine märts 2018 2. ÜP ja KSH lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse ( vtk ) koostamine november 2018 3. ÜP lähteseisukohtade ja KSH vtk kohta ettepanekute küsimine (min 30 päeva) detsember 2018-jaanuar 2019 4. Laekunud ettepanekute läbivaatamine, ettepanekute alusel ÜP lähteseisukohtade ning KSH vtk täiendamine veebruar 2019 5. ÜP koostamise konsultandi ja KSH aruande koostaja välja selgitamine hanke alusel mai 2019 6. ÜP lähteseisukohtade ja KSH vtk avalikustamine Kohila valla veebilehel juuni 2019 7. ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine (vajadusel lisauuringute koostamine) juuni 2019-märts 2020 8. ÜP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogule a prill 2020 9. ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (min 30 p) mai 2020 10. ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (45 p jooksul pärast eelnõu avalikustamise lõppemist) juuni-august 2020 11. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine september 2020 12. ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine oktoober 2020 13. Kooskõlastamise tulemuste analüüs ja ettepanekute sisseviimine, vajadusel uuesti kooskõlastamiseks esitamine detsember 2020-jaanuar 2021 14. ÜP ja KSH aruande esitamine volikogule vastuvõtmiseks veebruar 2021 15. ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu märts - aprill 2021 16. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute arvestamine ja sisseviimine mai 2021-oktoober 2021 17. ÜP esitamine heakskiitmiseks november 2021 18. ÜP kehtestamine ja ÜP kehtestamisest teavitamine detsember 2021 - veebruar 2022 ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT ETTEPANKUTE KÜSIMINE Kirja saajad: Rahandusministeerium , Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium , Lennuamet , Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , Maa-amet , Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandusamet , Päästeamet , Tehnilise Järelevalve Amet , Saue vald, Saku vald, Kose vald, Rapla vald ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT LAEKUNUD ETTEPANEKUD Registreerimisnumber 7-6.2/2096-1 Reistreerimisnumber 7-6.2/2096-2 Registreerimisnumber 7-6.2/2096-3 Regitreerimisnumber 7-6.2/2096-4 Registreerimisnumber 7-6.2/188 Registreerimisnumber 7-6.2/178 Registreerimisnumber 7-6.2/2096-5 Registreerimisnumber 7-6.2/2096-7 Registreerimisnumber 7-6.2/2096-6 Registreerimisnumber 7-6.2/2096-8 Registreerimisnumber 7-6.2/2096-9 Registreerimisnumber 7-6.2/2096-10 Registreerimisnumber 7-6.2/2096-11 Kohila valla üldplaneeringu (ÜP) lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas esitatud ettepanekute ja vastuseisukohtade koondtabel Jrk. nr Ettepaneku esitaja/kirja l a ekumise kuupäev ja nr Ettepan e ku sisu Kohila valla seisukoht 1. Muinsuskaitseamet 15.01.2019 nr 1.1-7/2757-1 ( reg 15.01.2019 nr 7-6.2/2096-1) Muinsuskaitseamet palub Kohila valla ÜP koostamisel arvestada ja käsitleda riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste ja nende kaitsevöönditega. Mälestiste kasutuses hoidmine ja kasutuseta mälestistele uue funktsiooni leidmine peaks olema ÜP käsitletav teema. ÜP-s tähistada ka väärtuslikud maastikud kasutades Rapla maakonna väärtuslike maastike teemaplaneeringu andmeid. Muinsuskaitseamet pakub miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel alusmaterjaliks Muinsuskaitseameti poolt viimastel aastatel tellitud valdkondade inventeerimisi ja analüüse, mis on kättesaadavad Muinsuskaitsearhiivis ning enamik ka digitaalselt Muinsuskaitseameti kodulehel ja registrites. Ettepanekutega arvestatakse. LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 2. Rahandusministeerium 21.01.2019 14-11/9814-2 ( reg 21.01.2019 nr 7-6.2/2096-2) ÜP koostamise käigus lähtuda 13.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringust; ÜP koostamise käigus lähtuda 14.02.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“; ÜP koostamise käigus lähtuda kehtivast Rapla maakonna teemaplaneeringust „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0; ÜP koostamise käigus lähtuda Rapla maakonna teemaplaneeringust „Rapla kergliiklusteed“; Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel lähtuda maakonnaplaneeringus toodud tingimustest. Rohelise võrgustiku täpsustamisel võtta appi Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjal „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“; Kaasatavate ja koostööd tegevate asutuste ja ettevõtete nimekirja lisada Elering AS; ÜP-s käsitleda ka taastuvenergeetika kasutamise võimalusi Kohila vallas. 1.-2. Ettepan e kutega arvestatakse. 3. Arvestades asjaolu, et Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ei läbi Kohila valla territooriumi, ei ole vajalik ÜP koostamisel arvestada viidatud teemaplaneeringuga. 4.-7. Ettepanekutega arvestatakse. LS ja KSH VTK dokumendi ptk 3.2 lisatakse arengudokumendina ka Rapla maakonna teemaplaneering „Rapla kergliiklusteed “ ja ptk 7.2 lisatakse kaasatavate hulka Elering AS. 3. Maa-Amet 22.01.2019 nr 6-3/18/7232-3 ( reg 23.01.2019 nr 7-6.2/2096-3) Täpsustada maardlate nimistu andmeid; Jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate piire; Planeeringu koostamisel arvestada maardlate aladel Maapõueseaduses sätestatuga; Anda mäetööstusmaa juhtotstarve mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ja kaevandamisloa taotluse olemasolu korral anda reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loataotlus. 1.-3. Ettepanekutega arvestatakse . 4. Mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramist käsitletakse lahenduse väljatöötamisel. LS ja KSH VTK dokumendi ptk -is 1.2 täpsustatakse maardlate andmeid. 4. Kose Vallavalitsus 23.01.2019 nr 7-1.2/2502-1 ( reg 23.01.2019 nr 7-6.2/2096-4) Kontrollida ptk-s 1.6 (lk 12) välja toodud Veterinaar- ja Toiduameti kirja lisamise vajadus. Samas peatükis puudu info, kas ÜP koostamisel arvestatakse VTJ ja Päästeameti seisukohadega või mitte; Ptk-s 2.2.3 (lk 19) on kirjas: „ Uusi rohealasid üldplaneeringuga kavandatud pole. Oluline on planeeringus täpsustada rohevõrgustikust tulenevaid piiranguid võrgustiku kaitsmiseks ning -toimivuse tagamiseks “. Ettepanek on sõnastust korrigeerida. Leiame, et üldplaneeringu LS ja KSH VTK ajal on ebaotstarbekas öelda ära, et uusi rohealasid kavandatud ei ole. Usume, et uute rohealade vajadus võib selguda ÜP eelnõu koostamise ajal; Ptk-s 7.3 (lk 35) puuduvad andmed ÜP koostaja kohta. Ptk-s 8 (lk 35-36) leitavas tabelis on kirjas, et ÜP koostamiseks hangitakse konsultant. Palume ptk 7.3 täiendada vastava infoga; Dokumendis korduvad tabelite numbrid (nt tabel 1 lk 15 ja lk 35-36) ja osade jooniste numbrid (nt joonis 1 lk 14 ja lk 15). Ettepanek on tabelite ja jooniste numeratsioon üle vaadata ja vajadusel korrigeerida. Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse n imetatud ametkondade seisukoh tade ja ettepaneku tega ning infoga nendega arvestamise või mittearvestamise kohta ( ptk 10 ) . Ettepanekuga arvestatakse. Juhime tähelepanu, et KSH koostaja on hetkel teadmata. KSH koostaja leidmiseks korraldatakse hange. LS ja KSH VTK dokument ei ole lõplik. Antud dokumenti täiendatakse ÜP ja KSH aruande koostaja poolt. Vead parandatakse. LS ja KSH VTK dokumendi ptk -i 1.6 täpsustatakse, lisades vii te peatükile, kus on toodud , VTJ ja Päästeameti ning teiste ametkondade seisukohad ning info nendega arvestamist või mitte arvestamise kohta . LS ja KSH VTK dokumendi p tk -ist 2.2.3 eemaldatakse lause „Uusi rohealasid üldplaneeringuga kavandatud pole“. 5. Maanteeamet 24.01.2019 nr 15-2/18/19885-5 ( reg 25.01.2019 nr 7-6.2/178) Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: 1.1.Integreerida planeeringusse Rapla maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik ning teedevõrgu arendamiseks ja ohutuse tagamiseks seatud tingimused. 1.2. Integreerida planeeringusse ÜP täpsusastmes riigitee 15 Tallinn – Rapla – Türi Luige – Rapla lõigu eelprojektiga määratud trass, koos kogujateede, perspektiivsete eritasandiliste ristmike ja ristete asukohtadega (lisatud eelprojekti asendiplaani fail). 1.3. Planeeringus arendustegevuse tingimuste määramisel tuleb tagada eelprojekti realiseerimise võimalused. Palume arvestada, et Maanteeamet tellib lähiaastatel eskiisi täpsustamaks eelprojektiga kavandatud trassi, ristmike, ristete ja kogujateede ning Rail Baltic raudteega ristumiste asukohad. 1.4. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. 1.5. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid: näiteks kohalik tee, avaliku kasutusega eratee. Riigiteedeks määramine ja riigiteede kohalikeks teedeks määramine toimub koostöös Maanteeametiga. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3. 2.2. Kaaluda Aespa ja Hageri aleviku ning Kohila alevit läbivate riigiteede (tänava) kaitsevööndi laiendamise vajadust koostöös Maanteeametiga, arvestades riigiteega külgneva hoonestusjoone, liikluskeskkonna ja - ohutuse ning teedevõrgu arendamise vajadusega. 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevit/alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. 2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus. 3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiirkonda mitte planeerida. 3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mitut kinnistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le teeregistrisse kandmiseks. 3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. 3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, tuleb kasutada juurdepääsuks esmajärjekorras kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. 3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt juurdepääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, määrata kohustus detailplaneeringu koostamiseks juhul, kui arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik juurdepääsude tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt teelt (näiteks ala lähinaabritele ). 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole riigitee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivõimalusi kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata tingimus, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse. 3.9. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada labade pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. 3.10. Lähtudes Rapla maakonnaplaneeringust, määrata riigiteedele 20 m laiused tehnoloogilised vööndid äärmise sõiduraja välimisest servast, tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseteks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10m. Maakasutustingimuseks seada, et koridoris ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet. 3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu vastavust arendustegevuse liiklusele. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust. Tingimuste määramisel tagada ühistranspordiga ligipääsetavus. 3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks ei tohi arendusalade sademevett juhtida riigitee muldesse ja veeviimaritesse. 3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tuleb vältida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. 3.14. Planeeringu koostamisel lähtuda eesmärgist soodustada ühissõidukite eeliskasutamist, vähendamaks sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele. 4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasutatavale teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. 4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vajaduse hajaasustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks. 4.5. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel. KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasus ja piisavus: 5.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast ÜP lahendusest. Analüüsist lähtuvalt kavandada negatiivsete mõjude leevendamise meetmed. 5.2. Käsitleda KSH-s tööstuse, kaevandamise, vm suure liikluskoormusega seotud objektid ning analüüsida võimalike juurdepääsuteede, sh riigiteede, vastavust kavandatavale arendustegevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette teede kandevõime tõstmine, rekonstrueerimine, meetmed liiklusohutuse tagamiseks, vms. 5.3. Seoses olemasolevate ja kavandatavate infrastruktuuri objektidega analüüsida ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest lageraie tegemisel piirangute seadmise vajadust. 5.4. Käsitleda kliimamuutuste mõju teedevõrgule ja selle leevandamise meetmed. 1.1.-1.2. Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu koostamisel . 1.3. Võet akse teadmiseks. 1.4. Perspektiivsete teede asukohad ning juurdepääsuvajadus määratakse. 1.5. Kohalike teede ja avaliku kasutusega erateede eristamist kaalutakse, kuid rõhutame, et ÜP lähtub ülesannete lahendamisel PlanS -st ja ÜP täpsusastmest. 2.1. Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu koostamisel lähtuvalt piirkondlikest vajadustest . 2.2. Ettepanekut kaalutakse. 2.3.-2.4. Võet akse teadmiseks. 3 .1. Vastava tingimuse planeeringus sätestamine ei ole üheselt õigustatud, nt alevikes, kus hoonestus paikneb tee kaitsevööndis või külades, kus ajalooline külastruktuur seda toetab. 3.2. Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. Koostöös Maanteeametiga täpsustatakse „mõjupiirkonna“ mõistet. 3.3. Ettepanekut kaalutakse. 3.4. Ettepanekut kaalutakse. 3.5. Ettepanekut kaalutakse lähtuvalt piirkondlikest võimalustest ja vajadustest . 3.6. Detailplaneeringu (DP) koostamine juhul kui arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik juurdepääsude tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt teelt ala lähinaabritele , ei ole põhjendatud. ÜP-ga määratakse DP koostamise kohustusega alad ja juhud. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimisprotsessi tagada arendatava keskkonna kvaliteet piirkondades ja juhtudel, kui võib eeldada laia, kattuvate ning potentsiaalselt konfliktsete huvide ringi. DP koostamise vajadus, alad ja juhud täpsustuvad edasise planeerimise käigus. 3.7. ÜP soosib, et piirkondades, kus maastiku iseloom ning asustuse ja taristuobjektide paiknemine seda võimaldavad, rajataks jalgratta- ja jalgteed mootorsõidukiliiklusest eemale, vastav põhimõte kajastatakse ÜP-s . Kui juhime tähelepanu, et vajaduse planeerimisel ei lähtu ÜP maaomandist ega maa sihtotstarbest. 3.8. Ettepanekuga arvestatakse. ÜP seab tingimused, mida tuleb kaevandamistegevusel järgida. 3.9. Kooskõlastamine ja selle vajadus on reguleeritud õigusaktidega. ÜP ei sea täiendavaid nõudeid kooskõlastamiseks. Samuti ei ole mõistlik ja vajalik õigusaktidest tulenevate nõuete ÜP ümberkirjutamine. 3.10. Tehnoloogiline vöönd kattub tee kaitsevööndiga, tegevusi tee kaitsevööndis reguleerib EhS . Käesolevas etapis jääb tehnoloogilise vööndi määramise vajadust ja põhjendatust eraldiseisvalt tee kaitsevööndist ebaselgeks. Planeeringu koostamise käigus kaalutakse tehnoloogilise vööndi määramise vajadust koostöös Maanteeametiga . 3.11. Võet akse teadmiseks. 3.12. Võet akse teadmiseks. 3.13. Kaalume ettepanekuga arvestamist üldplaneeringu koostamisel, sh koostöös teiste tehnovõrkude valdajatega. 3.14. Võet akse teadmiseks. 4. Tingimused võetakse teadmiseks, põhimõtteid kaalutakse planeeringu koostamisel. ÜP kavandav ja suunab maa- ja ruumikasutust valla ruumilise arengu põhimõtetest ja vajadustest lähtuvalt. ÜP määratakse ühendus- ja juurdepääsuteede vajadus ja põhimõttelised asukohad, jalgratta- ja jalgteede vajadus ja põhimõttelised asukohad, et tagada sidus teedevõrgustik , ohutumad ja mugavamad liikumisvõimalused. ÜPga tuleb määrata optimaalne ruumikasutus, mille üheks komponendiks on ka transpordivõrk, sh riigiteed ja kohalikud teed. Piirkondlikest eripäradest tulenevalt ei pruugi välja toodud põhimõtete kohaldamine olla üheselt võimalik. 5.1. KSH raames hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalike mõjusid ÜP täpsusastmest lähtuvalt. 5.2. Juhime tähelepanu, et ÜP ei reguleeri riigiteede rekonstrueerimise vajadust. Meile teadaolevalt lähtub Maanteeamet riigiteede arendamisel teehoiukavast. Märkusega arvestamise kaalumisel tehakse üldplaneeringu koostamisel koostööd Maanteeametiga. 5.3. Ettepanekuga arvestatakse. 5.4. Kliimamuutustest tulenevate mõjude käsitlemine teedevõrgule ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohalik omavalitsus kaalub esitatud ettepanekuid/tingimusi, lähtub lahenduse väljatöötamisel valla ruumilise arengu põhimõtetest ja vajadustest ning jätkusuutliku ja inimsõbraliku ruumi kujundamise põhimõtetest. Ettepanekute täpsustamiseks tehakse üldplaneeringu koostamisel koostööd Maanteeametiga. LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 6. Kaitseministeerium 28.01.2019 nr 12-1/18/5521 ( reg 7-6.2/2096-5) Kaitseministeerium ei esita eelnõu kohta ettepanekuid, kuid palume Kohila valla ÜP koostamisel arvestada ja käsitleda järgmiseid riigikaitselisi teemasid ja üldtingimusi . Üle 28 m kõrged ehitised ning mistahes kõrgusega tuulikud ja tuulepargid kogu valla territooriumil võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ning üle 28 m kõrguste ehitiste planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Koostööd Kaitseministeeriumiga on soovitatav alustada võimalikult varases etapis. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ka väljaspool harjutusvälju. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Võetakse teadmiseks. LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 7. Päästeamet 29.01.2019 nr 7.2-3.4/19855-2 ( reg 29.01.2019 nr 7-6.2/2096-7) ÜP-s tuleb kindlasti ette näha tuletõrje veevarustus, see on oluline tagamaks kohaliku elukeskkonna turvalisust. Siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 54 lg 1, 2, 3 alusel on oluline määrata ÜP seletuskirjas ja joonistel tuletõrje veevõtukohtade asukohad, -juurdepääsud, -tüübid, -kitsendused ja tingimused rajamise kohustuse kohta. ÜP koostamisel lähtuda Kemikaaliseaduse § 32 sätestatust. Lähtume ettepanekuga arvestamisel PlanS ja ÜP täpsusastmest. Võet akse teadmiseks . LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 8. Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 29.01.2019 nr 16-6/18-1185-006 ( reg 29.01.2019 nr 7-6.2/2096-6) Maa sihtotstarvete määramisel, samuti näiteks elamupiirkondade planeerimisel ja rajamisel tuleb analüüsida läbi inimeste võimalikud liikumisteed (sh pendelliikumine üle raudtee), et olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad oleksid võimalikult palju kasutatavad (poleks vaja näiteks eraldi ületuskohti, piisab platvormide juures kõiki rööpapaare ületavaid ülekäikudest). Reeglina pole uute samatasandiliste ületuskohtade rajamine kuigi otstarbekas. Juhul kui planeeritakse uusi raudteeülekäigukohti (sh kergliiklusteede rajamise käigus), tuleb need lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud ületuskohad. Nõutav turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub möödapõike võimalus); Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate tupiktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele; Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute kruntide raudteepoolne külje piiramiseks aia või taimestikuga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist raudteemaale. Haljastuse osas (sh pargid, puhkealad) soovitame mitte planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid) rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. 1-5. Võet akse teadmiseks. Üldplaneeringuga on võimalik määrata meetmed raudteeohutuse tagamiseks, kuid meetmete rakendamine tuleb lahendada muuhulgas pädeva asutuse poolt ja/või koostöös. LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 9. Lennuamet 29.01.2019 nr 4.6-8/18/6574-2 ( reg 30.01.2019 nr 7-6.2/2096-8) Lennuamet palub Kohila valla ehitiste kõrguspiirangu määramisel arvestada, et valla edelaosa paikneb Rapla lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega kaetud alal. Võet akse teadmiseks. LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 10. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 30.01.2019 nr 1.10-17/18-0459/907 ( reg 30.01.2019 nr 7-6.2/2096-9) Määrata täpne asukoht ning reserveerida maavajadus Rail Balticu kohalikule peatusele Kohilas, mille indikatiivne asukoht on määratud Rapla maakonnaplaneeringus 2030+. Kohalikule peatusele tehniliste lähteseisukohtade ning edaspidiste kooskõlastuste saamiseks palume teil pöörduda Rail Baltic Estonia OÜ poole. Võimaluse korral võtta enam arvesse energiatootmise jaoks sobilike alade leidmise vajadust. Päikese- ja tuuleenergia tehnoloogiate odavnemise ning hajaenergeetika arengu tulemusena on energiatootmine muutumas tavapäraseks ettevõtluseks, millega võiksid näiteks põhitegevuse kõrval edukalt tegeleda ka Kohila valla elanikud ja ettevõtjad. MKMi energeetika osakond on soovi korral valmis energiatootmiseks sobilike alade valimisel kaasa aitama. Ettepanekuga arvestatakse. Täiendame kaasamiskava. Võetakse teadmiseks . Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete nimistut on täiendatud taastuvenergia tootmiseks vajalike maa-alade ja nende arendamise tingimuste määratlemise vajadusega. Vallavalitsuse seisukoht: Arvesta takse , täienda takse e lähteseisukohade p tk -i 7.1. ja kaasamiskava. LS ja KSH VTK ptk -i 7.2 täiendatakse kaasamiskava osas , lisades Baltic Estonia OÜ. 11. Põllumajandusamet 30.01.2019 nr 14.5-1/2306-1 ( reg 30.01.2019 nr 7-6.2/2096-10) Põllumajandusameti jaoks on oluline, et oleks nimetatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine (süsteemide terviklikkuse säilitamine). Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 12. Keskkonnaamet 31.01.2019 nr 6-5/18/20905-2 ( reg 7-6.2/2096-11) Veevaldkonnas peaksid olema käsitletud hüdrogeoloogia , põhjavee kaitstus, veealade (veekogude) üldised kasutamis- ja ehitamistingimused, põhiliste tehnovõrkude trasside, joogiveeallikate (sh sanitaarkaitsealad), reoveepuhastite (sh kujade), maaparandussüsteemide asukoha määramine, veekogude kalda ulatus ja ehituskeeluvöönd, kallasrajad, vajadusel maasoojuskaevud. KSH aruandes peaks olema käsitletud põhjavesi, pinnavesi, sadevesi, üleujutuspiirkonnad, jääkreostus ja neile arendusest tulenev mõju. ÜP koostamisel tuleb arvestada veemajanduskavaga seatud eesmärke ja meetmeid. Samuti vajavad käsitlemist olemasolevad reoveekogumisalad, perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad ja seonduvad kitsendused, veehaarete asukohad ja seonduvad kitsendused, sh heitvee suublasse juhtimine veehaarete läheduses. Kuna veekogud võivad läbida mitmeid omavalitsusi, siis võib ühes omavalitsuses kavandatu mõjutada terve veekogu seisundit, sh ka teises maakonnas. Arvestada ja käsitleda põhjaveemaardlate kinnitatud põhjaveevarusid, veekaitseliste kitsendustega alasid (sh nitraaditundlikud alad ja kaitsmata põhjaveega alad) ja üleujutusega seonduvaid riske (üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad). Tuua välja tehnovõrkude ja -rajatiste üldised asukohad, seonduvad kitsendused ja probleemkohad. Käsitleda reoveekogumisalade asukoht, muutmisevajadust (laiendamine, vähendamine), perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alasid ja seonduvaid kitsendusi, veehaarete asukohti ja kitsendusi. KSH aruandes tuleks käsitleda Keila jõele rajatud paisutustega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning mõjusid looduskeskkonnale. Määrata maardlatega ja maavara kaevandamisega kaasnevad mõjud maakasutusele ning ehitiste ehitamisele. Lisaks tuleb käsitleda ala kaevandamisjärgset maakasutust. Ü P koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja potentsiaalsete maardlatega. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada, et planeeritaval alal, kus asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS-is sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. ÜP s eletuskirjas ja maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/looduskaitse joonisel palume käsitleda ÜP alal paiknevaid looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 4 tähenduses kaitstavaid loodusobjekte, sh tuua välja üle- euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluvad linnu- ja loodusalad. Käsitleda tuleb ka looduskaitseseaduse alusel kaitstavate liikide püsielupaikasid ja kasvukohti, kusjuures juhime tähelepanu, et LKS § 53 tulenevalt on I ja II kaitsekategooriasse kuuluva kaitstava liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. ÜP s eletuskirja lisada kaitstavate loodusobjektide keskkonnaregistri väljavõtte a eg , märkides, et andmed võivad olla ajas-ruumis muutuvad. Kaitstavate loodusobjektide osas tuleb lähtuda kehtestatud kaitse-eeskirjadest ja neis seatud tingimustest (sh rahvusparkides ja maastikukaitsealadel arvestada pärandkultuuriliste, maastikuliste jne väärtustega), seejuures soovitame seletuskirjas nimetada ka Vabariigi Valitsuse määruse, millega ala kaitsekord ja kaitse-eesmärk on kehtestatud, number ja vastuvõtmise kuupäev. ÜP KSH-s tuleb läbi viia ka Natura hindamine (vähemalt Natura eelhindamine), arvestades lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. Hindamise üheks väljundiks võiks olla teadaolevate objektide-juhtude määratlemine, mille puhul edaspidistes etappides on vajalik Natura asjakohane hindamine. Välja tuleb tuua ka kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke- ja virgestusaladega , külastustaristu ning arvestada ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega. Planeeringus tuleb käsitleda kalda piiranguvööndi (LKS § 37), ehituskeeluvööndi ( LKS § 3 8) ja veekaitsevööndi ( VeeS § 29) ulatust, samuti ehituskeeluvööndi lähtejoone määramist. PlanS § 75 lg 1 p 9 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. Ehituskeeluvööndi lähtejoone määramisel tuleb arvesse võtta ka täiendavaid kohapõhiseid asjakohaseid andmeid (veetasemete andmestik, teadaolevad üleujutusalad siseveekogudel jms) ja arvestada kaldaastangutega (LKS § 34 lg 5). Veekogude ehituskeeluvööndite ulatuses (LKS § 38) on vajalik käsitleda ka asjakohaseid erandeid, mis tulenevad LKS § 38 lg 4 ja 5, samuti metsamaa erisus LKS § 38 lg 2 ja erisus tiheasustusalal LKS § 38 lg 1 p 3. Metsamaa erisust ei ole vajalik planeeringujoonistel graafiliselt kujutada seetõttu, et olukord on ajaliselt muutuv, kuid vajalik on lisada vastav märkus seletuskirja. ÜP seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad, kusjuures palume juhinduda ka LKS §-st 41. ÜP 3 (5) mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla kuuluvad objektid, nt tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), planeeritavad tehnovõrgud ja rajatised, sadamate, sildumis- ja randumiskohtade võrgustik ning juurdepääsud neile. EKV vähendamise kaardistamisel (joonisel) ning seletuskirjas või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. Rohevõrgustik r uumikujude puhul lähtuda eelkõige kehtestatud maakonnaplaneeringutest. Rohevõrgustiku korrigeerimisel arvestada l ooduskaitselist tähelepanu omavate kooslustega (sh vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused, märgalad). Käsitleda r iiklikku looduskaitselise tähtsuse minetanud loodusobjektide ja teiste kohalikku tähtsust omavate objektide kohaliku kaitse alla võtmi st. ÜP koostamisel arvestada ka kliimamuutuste ja üleujutusega. Palume ÜP koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestada haldusterritooriumil esineda võivate üleujutusohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega (veetaseme tõusust ja sademete rohkusest tingitud üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine, ranna-ja kaldaerosiooni kiirenemine, maalihete esinemine ning linnaliste asumite soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega. Soovitame tutvuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleujutusega seotud riskide maandamiskava ja kliimamuutustega kohanemise arengukavaga. ÜP koostamisel lähtuda Eesti Keskkonnastrateegiast aastani 2030, milles on ühe probleemina välja toodud transpordist tulenev saaste. Lisaks tuleks Ü P koostamisel arvesse võtta, et tööstuspiirkonnad tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale , sest ennekõike sellest tulenev lõhna - või mürahäiring tekitab hiljem probleeme, mida lahendada on väga raske. Määrata müra normtasemete kategooriad. Jäätmekäitlusobjektid tuleb planeerida selliselt, et need ei tekitaks keskkonnahäiringuid (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jms) ja negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta arvesse riigi jäätmekavaga 2014-2020 seatud eesmärke. Planeerimisseaduses ei ole üldplaneeringu ülesannet, mis otsesõnu annaks võimaluse seada tingimusi metsamajanduskava koostamiseks ja seeläbi metsa majandamiseks. Kuid kaudselt, lahendades näiteks järgmisi PlanS § 75 lg-s 1 nimetatud ülesandeid, on võimalik reguleerida metsamajandamist. Keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 7 lg 7 kohaselt takseerkirjelduses märgitakse eraldisel kehtivad metsa majandamise kitsendused. Metsamajandamise kitsenduste aluseks on õigusaktid või planeeringud. Sama määruse § 21 lg 1 p 3 järgi metsa takseerkirjeldus on metsamajandamiskava osaks. Seega on võimalik ka eelnimetatud määrusest tulenevalt üldplaneeringuga seada tingimusi metsa majandamiseks. Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi, st üldplaneeringuga omandiõiguse kasutamise kitsendamine on legitiimne. Seejuures iga kitsendus peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav (arusaadav, sh kinnisasja omanikule). KSH koostamise käigus tuleks selgitada välja , kas on esinenud radooniga probleeme ja kas mingis piirkonnas vajaks teema täpsustamist. Teeme ettepaneku lisada teema KSH väljatöötamise kavatsusse. 1. Ettepanekuga arvestatakse ÜP ja KSH aruande koostamisel , pidades silmas ÜP täpsusastet. 2 -4 . Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel , , pidades silmas ÜP täpsusastet. 5. Ettepanekuga arvestatakse. L iigi leiupai kade ja püsielupai kade kaardile kandmisel eelistame versiooni, kus need on olemas ka avalikus versioonis, et ka selle kasutajad omaksid ülevaadet ja oskaksid nende paiknemisega arvestada. Kaitsekategooriaid kaardil ei eralda, näitame kõik ühe tingmärgiga. 6. Ettepanekuga arvestatakse. 7. Ettepanekuga arvestatakse. KSH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja lahenduse võimalik mõju Natura 2000 alale ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, jätkatakse asjakohase hindamise etapiga. ÜP staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui ÜP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse eelhindamise järeldustes ära need objektid ja juhud, mille puhul tuleb asjakohase hindamisega liikuda ÜP- le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi. 8-1 6 . Ettepanekuga arvestatakse ÜP ja K S H aruande koostamisel , pidades silmas ÜP täpsusastet. 17. Ettepanekuga arvestamist kaalutakse ÜP koostamisel. 18. Ettepanekuga arvestatakse ÜP ja KSH aruande koostamisel, pidades silmas ÜP täpsusastet. T äpsustatakse võimalikke probleeme seoses pinnase radoonisisaldusega. Niivõrd kuivõrd olemasolevad andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. KSH väljundina määratakse tingimused, millega tuleb radooniriskiga piirkondades arenduse järgmistes etappides arvestada. LS ja KSH VTK dokumendi ptk 5 täiendatakse mõju hindamise ulatuse osas. LS ja KSH VTK dokumendi ptk 2.2.3. täiendatakse seoses radooniriskiga Kohila vallas. LISAD Registreerimisnumber 15-2.1/1824 Registreerimisnumber 7-6.2/1158