Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] Meie 26.01.2024 nr 5.2-2/237-1
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
Selgitused seoses lennundusseaduse ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise seadusega 347 SE
Austatud majanduskomisjoni liikmed
Kinnitame, et 347 SE1 on koostatud Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja
Siseministeeriumiga koostöös. Kliimaministeeriumi 10.01 esitatud tagasiside
majanduskomisjonile on edastatud, võttes arvesse osalenud ministeeriumite seisukohti.
Meie soov kopteri kiirabilende Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ülesandena reguleerida
tugineb täiel määral Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Lastehaigla esindajate
tagasisidele ja senisele koostööle. Samuti reaalsele turuolukorrale kopteri kiirabilendude
teenuse kättesaadavuse puhul. Peame vajalikuks rõhutada, et käesoleval juhul on
tavapärasest teistsugune olukord, st käesoleva eelnõuga ei kehtestada sätteid, mille
rakendamist alles planeeritakse ja mille realiseerimise tulemuslikkust veel ei teata. Käesoleval
juhul on tegemist olukorraga, kus juba aastakümneid rakendatud praktika viiakse kooskõlla
õigusalaste vajadustega. Me oleme riigis aastaid lähtunud põhimõttest, et ajakriitilisel hetkel
tagab abivajaja transpordi riik ise (PPA kopteriga). Lennundusõiguse vaates on
kahetsusväärselt jäänud see vajalikul määral siseriiklikult reguleerimata. Seega käesoleva
eelnõu sätete kehtestamisel on igati asjakohane võtta arvesse juba aastate jooksul
rakendunud ja end tõendanud lähenemine. PPA kiirabilendude teostamine on vajalik, et
tagada täiendava õhutranspordi kui elutähtsa teenuse osa järjepidev toimimine. Erasektori
poolt teenuse osutamist peab riik kaaluma, kui on ilmne, et riik ise ei suuda vastavas osas oma
ülesannet täita. Käesoleval juhul on riigil endal olemas õhusõidukid, millega on võimalik
ülesannet täita, mistõttu puudub praegu vajadus ajakriitiliste abivajajate transportimisel
teenuse osutaja valimiseks.
See ei tähenda, et lennuettevõtjal poleks võimalik kiirabilende teenusena riigis osutada. Riik
täidab vaid ajakriitiliste abivajajate transportimise ülesande. Ülejäänud osas, kui lennuettevõtja
soovib teenust osutada, on see ka tal võimalik. Arvestades Eesti väiksust ja sellega kaasnevat
madalat lennutundide arvu, ei pruugi erasektoris tekkida pakkujat või tema majanduslik
tegevus ei pruugi olla jätkusuutlik. Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt puuduvad helikopteri
kiirabi (ingl k helicopter emergency medical service (HEMS)) võimekused Lätis ja Leedus,
Soomes tegutsev ettevõte FinnHEMS on riigiomandis. Arvestades seda, peame PPA-ga
koostööst loobumist liiga riskantseks.
1 Lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus
Eelnõu - Riigikogu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Rõhutame, et seaduse eelnõu eesmärk on kindlustada PPA tegevuse jätkamine
inimelude päästmisel, andes ametile riikliku ülesande, kuid eelnõu ei piira koostööd
erasektoriga. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et tänasel päeval riiklikud sõiduvahendid
PPA valduses täidavad tervishoiu toetavat ülesannet. Eraldi meditsiiniliste kopterite
soetamisest tulenev kasu ei ole kuludega proportsionaalne. Seega tänasel päeval puudub
vajadus korraldada riigihange, kuna riik on võimeline ise ajakriitilist abivajajat transportima.
Eelnõu ei piira lennuettevõtjal kiirabilendude teenuse osutamist riigis, veelgi enam, ei muuda
eraõiguslike isikute staatust ja võimalusi. Näiteks on tulevasel lennuettevõtjal võimalik
koostööd teha kiirabibrigaadi pidajatega vahetult – sellise teenuse rahastamine on ettenähtud
tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrusega nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ ning Vabariigi Valitsuse 15.
detsembri 2023. a määrusega nr 121 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“.
Lennuettevõtja saab teenust pakkuda erahaiglatele, kliinikutele, ettevõtetele,
kindlustusseltsidele ja seda lähtuvalt oma ärihuvist. Kõik need võimalused on riigis vabad, ega
piira ettevõtlusvabadust. Küll ei saa ükski lennuettevõtja eeldada, et riik tema äriplaani
realiseerumisse ja kasumisse kohustuks panustama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Nikita Panjuškin
[email protected]