Sotsiaalministeerium
[email protected]
25.01.2024 nr 1-12/MV/2735
Hindamiskomisjoni ettepanek
Austatud terviseala asekantsler Anniki Lai,
tervisesüsteemi arendamise osakonna Kersti Esnar ja
tervishoiu inimressursi juht Katre Trofimov
Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) arsti, eriarsti ja hambaarsti erialase sobivuse hindamiskomisjon
leiab, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muutmine on äärmiselt oluline. 2001. a
vastu võetud ja 2002. a jõustunud TTKS on aegunud väga mitmes valdkonnas. Lisaks hetkel
TTKSi muutmise kavandis välja toodud probleemidele, on veel mitmeid olulisi probleeme, mis
käsitlevad välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arstide Eestis registreerimist.
Arstiabi kvaliteedi tagamiseks on oluline tagada meie patsientidele eestikeelne arstiabi.
Keeleseaduse § 23 lõike 4 alusel on eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrusega nr 84 (redaktsiooni jõustumise kuupäev 13.08.2021). Antud määruse § 9
ütleb, et arstid, psühholoogid, farmatseudid ja proviisorid peavad valdama eesti keelt vastavalt C1
tasemele. Sama määruse § 2 lõige 3 määrab tööandjale kohustuse tagada, et töötajad või ametnikud
valdavad eesti keelt nõutaval tasemel.
Hetkel kehtiva TTKSi kohaselt esitavad kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud arstid
enda tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks Terviseametile dokumendid hariduse
tõendamiseks ja selle kohta, et nad on viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat arstina
töötanud. Terviseameti otsuse järgselt peab taotleja esitama avalduse ülikooli vastavuseksami
komisjonile.
Vastavuseksam koosneb kahest osast – praktilisest osast ehk tööpraktikast haiglas ning
teoreetiliste teadmiste kontrollist (arstiõppe lõpueksamist). Eksami praktilise osa sooritamiseks
sõlmitakse taotlejaga tööleping ja sellega seoses peab praktikabaas tagama, et tööpraktika
sooritajal on nõutav keeleoskus.
Kuna kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud isikud ei pea koos teiste dokumentidega
esitama keeleoskuse taset tõendavat dokumenti, siis tuleb paljudele halva üllatusena, et neid ei
võeta praktikale, kui nad ei oska eesti keelt vähemalt B2 tasemele vastavalt (eesti keelt mitte
oskavaid isikuid praktikale võttes rikuvad praktikabaasid seadust). Seega ei ole neil võimalik
hakata sooritama eksami praktilist osa enne, kui nad on saavutanud vastava keeletaseme.
TTKS jätab siiani reguleerimata ka vastavuseksami tegemise mõistliku aja. St, kui isik on
Terviseameti otsuse järgselt esitanud avalduse ja nõutud dokumendid ülikoolile, väljastab ülikool
suunamise vastavuseksami praktilise osa sooritamiseks. Selle järgselt saab taotleja seaduse
kohaselt ka kümne aasta pärast tulla eksamit sooritama ilma, et ta oleks vahepeal arstina töötanud
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
(kaob juriidiline kohustus kontrollida isiku töötamist arstina vahepealsel ajal). Kuna eksam algab
praktiliste oskuste kontrolliga, siis on selline “tööpaus” patsiente ohustav.
Kuidas on riigikeele oskuse tagamisega teistes Euroopa riikides? Meie andmetel ei tehta vahet,
kas taotleja on EL riikidest või kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud. Kõigilt nõutakse
keeleoskust tõendavat dokumenti. Prantsusmaal peab koos haridust ja töötamist tõendavate
dokumentidega esitama B2 keeletaseme tunnistuse ja lisaks ka lähteriigi karistusregistri väljavõtte.
Soomes peab taotleja enne praktilise osa sooritama hakkamist tegema soome või rootsi keele
riikliku eksami, esitama Soome põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse, kus on kirjas soome
või rootsikeele eksami sooritamise hinne, või esitama tõendi, et ta on lõpetanud akadeemilises
ülikoolis või rakenduskõrgkoolis riigiteenistujate soome või rootsi keele õpingud. Norras
töötamiseks on vajalik norra, rootsi või taani keele valdamine. Saksamaal nõutakse saksa
keeletõendit vähemalt B2 tasemel ning lisaks saksa keele meditsiinisõnavara oskust C1 tasemel.
Meie andmetel on Eesti hetkel ainuke riik Euroopa Liidus (ja ka väljaspool Euroopa Liitu, nii
näiteks küsib Kanada nii inglise ja mõnes osariigis ka lisaks prantsuse keele oskust tõendavat
dokumenti, USA-s on vajalik inglise keele oskust tõendav dokument, Ühendkuningriigis peavad
taotlejad tegema inglise keele testi tõendamaks piisavat keeletaset), kus ei nõuta enne
vastavuseksami sooritama hakkamist eesti keele oskust. See, et Eesti Vabariigis võib taotleda
arstiks registreerumist ilma riigikeelt oskamata, on meie meelest nii seadusega selges vastuolus
kui ka meie patsientide tervist ohustav.
Kokkuvõttes teeb Tartu Ülikooli arsti, eriarsti ja hambaarsti erialase sobivuse hindamiskomisjon
ettepaneku, kirjutada TTKSi muudatuste kavandisse sisse nii eesti keele oskuse dokumentaalne
tõendamine vähemalt B2 tasemel kui ka eksami sooritamise kolme aasta jooksul peale Ülikooli
poolse suunamiskirja väljastamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Kingo
dekaan, professor
meditsiiniteauste valdkond
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiia Reimand
arsti, eriarsti, ja hambaarsti hindamiskomisjoni esimees
kliinilise geneetika kaasprofessor
meditsiiniteaduste valdkond
2 (2)
Saatja: "Tartu Ülikool" <
[email protected]>
Saaja: "SM Info"
Teema: Hindamiskomisjoni ettepanek
Kuupäev: 2024-01-26 08:30
Tere
Edastan Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaani ning arsti,
eriarsti ja hambaarsti erialase sobivuse hindamiskomisjoni esimehe
ettepaneku seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muutmisega.
Pealkiri: Hindamiskomisjoni ettepanek
Registreerimise kuupäev: 25.01.2024
Registreerimise number: 1-12/MV/2735
Heade soovidega
Triin Začek
dekanaadi sekretär
meditsiiniteaduste valdkond
Tartu Ülikool
737 5326