Arvamus

Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja ühine seisukoht Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõule 25.01.2024 Kokkuvõte Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Proviisorite Koda ühiselt ei toeta muudatusi mis halvendavad apteekrite töötingimusi ja apteegiteenuse kvaliteeti. Omalt poolt teeme täiendavalt ettepanekud, mis suurendavad patsienditurvalisust ja võimaldavad apteegiteenust osutada senisest põhjalikumalt. Palume, et eelnõu ettevalmistajad meie ettepanekuid tõsiselt arutaksid ja neid arvesse võtaksid. 1. Apteegi ruumid Apteegi ruumid peavad tagama head (või vähemalt normaalsed) töötingimused apteegi töötajatele ja toetama igati ravimabi õnnestumist. Aastatega on miinimumnõudeid apteekidele pidevalt vähendatud ning oleme jõudnud olukorda, kus apteekrite töötingimused enamikes apteekides on pigem halvad: töötatakse kunstlikus valguses, töökeskkonnas on pidev müra (helitaust, muusika siseraadio teadaanded jmt), o tsiinis on tuuletõmbus, olmeruumide nappus, seisev töö, pikad vahetused (enamasti 10-12 tundi) väga nappide puhkamisvõimalustega jmt. Riiklikud miinimumnõuded apteegi ruumidele tähendavad praktikas seda, et apteegid projekteeritakse nende miinimumnõuete järgi ja apteegid rentnikena asuvad tegutsema neile etteantud tingimustesse. Nt tualettruumi puudumine apteegis tähendab, et tualetti sagedamini vajavate (nt eakamate, põletikulise soolehaigusega, rasedate jm) apteekrite töö on sellises apteegis väga raske. Olukorras, kus spetsialiste napib kõikidel erialadel, sh apteegivaldkonnas, oleme tehniliste ruuminõuete leevendamisele ehk apteekrite töötingimuste halvendamisele kategooriliselt vastu. Riiklikult kehtestatud nõuded apteegi ruumidele peavad tagama maksimaalselt tõhusa apteegiteenuse osutamise. Hea teenuse osutamine halbades tingimustes ei ole võimalik. Ruuminõuete eesmärgiks peab olema, et apteegi keskkond oleks ravimialast nõustamist maksimaalselt edendav ja patsienditurvalisust suurendav. Kui riiklikult selliseid tingimusi ette ei nähta, siis ei saa apteekidelt selliseid võimalusi ka oodata. * Eelnõu p 2, apteegi ruumid a) Oleme vastu, et üldapteegist soovitakse ära kaotada tualettruum apteegi töötajatele. Oleme nõus, et erandkorras võiks tualettruum puududa tervishoiuasutuses asuvas apteegis, kui apteegi töötajatel on mugavalt võimalik kasutada tervishoiutöötajate tualettruumi. b) Samuti peab igas apteegis olema personaliruum töötajate töö- ja üleriiete ning isiklike esemete (vähemalt käekott, isiklikud hügieenivahendid jmt) hoidmiseks, riiete vahetamiseks, puhkepausil istumiseks, töökohal einetamiseks, töötajate teabevahetuseks jmt. c) Eraldi teema on ravimite valmistamine ja ravimite manustamiseks ettevalmistamine. Valmistamisruum (vähemalt jaendamisruumi kujul) peab olema igas üldapteegis ja selle haruapteegis sõltumata asukohast linnas või maal (vt järgmine ettepanek). d) Nõue kasutada ruume "sihipäraselt" (määruse § 2 lg 10) annab praegu võimalusi erinevateks tõlgendusteks ja ruumide kasutamise võimalust tuleks täpsustada. Ettepanek: sõnastada § 2 lõige 1 järgmiselt: „(1) Apteegil peavad olema vähemalt järgmised ruumid: 1) üld- ja veterinaarapteegis müügisaal külastajate teenindamiseks, haiglaapteegis ruum või ruumiosa tellimuste vastuvõtuks ja osakondadele väljastamiseks komplekteeritud ravimite säilitamiseks ning ravimite väljastamiseks; 2) üldapteegis valmistamisruum või jaendamisruum; 3) laoruum või eraldatud ruumiosa ravimite säilitamiseks;“; 4) personaliruum 5) tualettruum (v.a kui apteek asub tervishoiuasutuses). Iga ruumi võib kasutada üksnes sellele määratud eesmärgil. 1 fi * Eelnõu p 2, ravimite manustamiseks ettevalmistamine Ravimipoliitika väljatöötamise raames peeti vajalikuks, et ravimi manustamiseks ettevalmistamine peaks toimuma igas üldapteegis ja haruapteegis sõltumata asukohast. Leiti, et igas üldapteegis ja haruapteegis peaks olema üks eraldatud ruum (nn "puhas ruum", teise tähendusega kui praeguses eelnõus) kus saaks ravimeid manustamiseks kohapeal ette valmistada (lisada ravimile vett, SyrSpendi vm abiainet, tööstuslikult toodetud pooltahkele ravimvormile alust või täiendavat toimeainet vmt). Oleme nõus, et assisteerimisruumi ja nõudepesuruumi sisseseadmine igasse apteeki ja haruapteeki ei ole mõistlik, kuid igas apteegis (sh haruapteegis) peaks olema vähemalt üks puhas, elementaarseid ravimi valmistamise võtteid võimaldav ruum. Põhimõtteliselt võiks neid toiminguid teha ka jaendamisruumis. Samas on praegune jaendamisruumi pindalanõue 5 m2, lisaks veel nõudepesuruumi pindalanõue 4 m2 (kokku min 9 m2) täiesti ebamõistlik. Jaendamisruumi võimalusi peaks laiendama ja miinimumpindala sellel koos nõudepesuosaga võiks olla 4 m2. Ettepanek: sõnastada jaendamisruumi osa: 4) jaendamisruum, kus jaendatakse ravimeid ja teisi meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, valmistatakse ravimeid manustamiseks ette, lisatakse tööstuslikult toodetud ravimile abiainet või täiendavat toimeainet, vajadusel pestakse apteeginõusid ning puhastatakse ja kontrollitakse vett. * Eelnõu p 6, ühes tervikus asuvad ruumid Apteek on terviklik ettevõte, mis peab suutma toimida teistest samas hoones asuvatest ettevõtetest autonoomselt. On täiesti vastuvõetamatu, et apteeker sulgeb apteegi selleks, et minna tualetti hoone teise ossa (või riietuma või käsi pesema vmt). On oluline, et kõik apteegi põhiruumid ja põhifunktsioone võimaldavad abiruumid asuvad ühes tervikus. See on nii alati olnud ja puudub igasugune vajadus apteegitöötajate töötingimuste halvendamiseks. Ettepanek: sõnastada § 2 lõige 8 järgmiselt: „(8) Apteegi ruumid peavad ümbritsevatest ruumidest olema eraldatud laeni ulatuvate vaheseintega. Apteegi müügisaal, valmistamisruumid, laoruum(id), personaliruum (sh juhataja töökoht ja koht dokumentide hoidmiseks, puhkamiseks, töötajate töö- ja üleriiete ning isiklike esemete hoidmiseks) ning tualettruum peavad asuma ühtses tervikus. Tervishoiuasutuses asuva apteegi tualettruum ei pea asuma teiste apteegi ruumidega ühes tervikus, kui apteegi töötajatel on mugavalt võimalik kasutada tervishoiutöötajate tualettruumi. Haiglas paiknevad haiglaapteegi valmistamis- ja laoruumid ei pea asuma ühtses tervikus, kui on tagatud valmistamis- ja laoruumidele kehtestatud nõuded.“; Eelnõu p 7, takistusteta juurdepääs apteegile Eelnõus väljendatud mõte on arusaadav, kuid mõtte väljendamiseks peaks leidma parema sõnastuse. Takistusteta juurdepääsu ei olnud nt möödunud suvel Tallinna kesklinnas asuvatel apteekidel. Üleüldine ehitus tegi liikumise ja hoonetesse pääsemise väga keeruliseks. On kindel, et takistused apteeki pääsemisel ei teki apteekrite initsiatiivil ja apteegi poolt tehakse kõik patsientide juurdepääsu kergendamiseks. Samas on eelnõus ära kaotatud kõrgematel korrustel asuvas apteegis lifti nõue. Puudega inimesed ei pääsegi alati apteeki (ega ka Ravimiametisse ega Sotsiaalministeeriuimi ega paljudesse kohtadesse). Nägemispuudega või liikumispuudega või vaimupuudega või lamavatele haigetele vaba juurdepääsu loomine ei ole enamasti apteekrite ega apteegi pidaja võimuses. Nt Tallinna Raeapteeki või Tartu Raekoja Apteeki ratastooliga ei pääse ja tõenäoliselt ei hakkagi pääsema. Milline oleks siis praeguse eelnõu valguses lahendus? Ettepanek: parandada sõnastust või jätta muudatus praegu eelnõust välja. 2 Eelnõu p 8, keldri- ja poolkeldriapteegid Sellel teemal on 25 aastat tagasi olnud suur debatt ja senini on leitud, et analoogselt tervishoiuteenustega ei ole apteekide asutamine pool- ja keldrikorrustele põhjendatud. Oleme endiselt samal seisukohal ja vastu määruse § 2 lg 9 kehtetuks tunnistamisele. Selleks puudub igasugune praktiline vajadus. Ettepanek: jätta p 8 eelnõust välja. Eelnõu p 10, laoruumi ja personaliruumi sisu kaotamine Oleme vastu määruse paragrahvide 5-6 (laoruum, personaliruum) kehtetuks tunnistamisele. Selleks puudub igasugune vajadus. Kui ruumide kirjeldus (eesmärk, sisu) määrusest ära kaotada, jääb neid ruume puudutav tekst teistes paragrahvides ebamääraseks. Ettepanek: jätta p 10 eelnõust välja. Eelnõu p 12, tervishoiuteenuste jm teenuste osutamise ruumid apteegis Me ei ole eelnõus sõnastatuga ja selle mõttega praegusel kujul nõus. Apteegis osutatavad teenused jagunevad: apteegiteenuse tegevusloa alusel osutatavad teenused (apteegiteenused) ja muud teenused. Muid teenuseid osutavad täna nii a) apteegiteenuse tegevusloa omajad (apteegipidajad), kui b) teised füüsilised ja juriidilised isikud (sh tervishoiuteenuste osutajad), kes kasutavad apteegi ruume üürilepingu vm lepingu alusel. Oleme seisukohal, et apteegi ruumid on ette nähtud üksnes apteegiteenuse tegevusloa omaja tegevuseks ja eelkõige apteegiteenuse osutamiseks. Siiski võib apteegiteenuse tegevusloa omaja (apteegipidaja) apteegi ruumides osutada ka teisi ravimialaseid ja tervist edendavaid ehk apteegi põhitegevusega seonduvaid teenuseid (tulevikus tõenäoliselt ka tervishoiuteenuseid). Kui apteegipidaja annab apteegi ruume kasutada teisele teenuseosutajale (tasu eest või tasuta), siis peavad need, allkasutusse antud ruumid, olema apteegi ülejäänud ruumidest selgelt eristatud ja märgistatud ning neid ruume ei saa arvestada apteegi ruumide hulka (samuti ei arvestata nende pindala apteegi ruumide pindala hulka). Teised teenuseosutajad ei tohi kasutada ülejäänud apteegi ruume (sh personaliruumi jm). Ettepanek: sõnastada eelnõu p 12 järgmiselt: Apteegi ruumid on ette nähtud apteegiteenuse osutamiseks. Apteegi ruumides võib apteegiteenuse osutaja osutada ka teisi apteegiteenuse osutamisega seonduvaid ravimialaseid ja terviseteenuseid. Kui apteegiteenuse osutaja annab apteegi ruume kasutada teistele teenuseosutajatele (nt tervishoiuteenuse osutajatele), siis peavad need ruumid olema ülejäänud apteegiruumidest selgelt eraldatud ja märgistatud ning nende ruumide pindala ei arvestata apteegi üldpindala hulka. Eelnõu p 13, müügisaali pindala nõude tühistamine Meie müügisaali pindala nõude tühistamist ei toeta. Peame miinimumnõude säilitamist vajalikuks. Ettepanek: jätta p 13 eelnõust välja. Eelnõus puudub, kuid olnuline teema: apteegiteenuse privaatsuse tagamine Patsiendid peavad peamiseks probleemiks üldapteegis privaatsuse puudumist, mistõttu ei saa nad tihti oma probleemidest apteekrile rääkida ning apteeker ei saa seetõttu ka patsiendi ravimi- ja terviseprobleemidega tegeleda ega apteegiteenust nõuetekohaselt osutada (põhimõtted AKJ-s). Igasugune patsiendi terviseseisundit ja ravi puudutav teave on eriliigiline teave mis vajab täiendavat kaitset. Praegu on aga enamikes apteekides kõik räägitu kõrvalseisjatele kuulda. Siiski on võimalik erinevate ehituslike ja organisatsioonilis- tehniliste vahenditega apteegiteenuse privaatsust suurendada (sarnaselt pankade teenindussaalidega): eraldada teeninduskohad üksteisest vähemalt osalise vaheseinaga, kasutada joone- või numbrisüsteemi, võimaldada patsiendil teenuse saamise ajal istuda, 3 viia kauba väljapanekud teeninduskohast eemale, panna oma järjekorda ootavatele patsientidele rohkem istekohti jne jne. Need vahendid ei nõua suuri rahalisi kulutusi ega põhjalikke ruumide ümberehitusi. Siiski võimaldab privaatsus apteegis apteegiteenuse kvaliteedi tõstmist uuele tasemele. Ettepanek: Peame vajalikuks määrusesse lisada täiendav säte või täiendada § 9: Apteegiteenuse osutamisel tuleb tagada apteegiteenuse osutamise käigus vahetatava tervise- ja ravimialase teabe kon dentsiaalsus. Eelnõu p 16, apteegi juhataja asendamine Praeguse sõnastuse järgi võib enam kui 4000 tuhande elanikuga linnas asuva apteegi juhataja töötada osalise tööajaga või viibida tööst järjest (?) eemal kuni 6 kuud (aastas?) ja sellisel juhul peab apteegi juhataja asendajaks olema määratud proviisor. Me ei saa apteegi juhataja enam kui kuuekuulist eemalviibimist apteegitööst ja jätkamist samal ajal apteegi juhatajana aktsepteerida. Apteegi juhataja peaks vähemalt enam kui 4000 elanikuga linnas paiknevas apteegis töötama põhikohaga (täistööajaga). On põhjendatud, et linnas asuva apteegi juhatajale peab olema määratud teisest proviisorist asendaja juhul, kui juhataja viibib tööst järjest eemal kauem kui 45 kalendripäeva aastas. Ja asendajat ei tule mitte määrata, vaid asendaja peab olema proviisor. Ettepanek: sõnastada eelnõu p 16 järgmiselt: (2) Apteegi juhatajale peab olema kirjalikult määratud asendaja(d), välja arvatud juhul, kui apteegis ei ole rohkem erialase haridusega töötajaid. Kui apteegi juhataja töötab enam kui 4000 elanikuga linnas asutusüksusena tegutsevas apteegis osalise koormusega või viibib tööst järjest eemal enam kui 45 päeva aastas, saab tema asendajaks olla üksnes teine proviisor. Apteegi lahtiolekuajal peab apteegis kohapeal viibima apteegi juhataja või tema asendaja.“; Eelnõu p 20, haruapteegi nimi Parandada sõnastust. Põhiapteek ei moodusta haruapteeki. Ettepanek: sõnastada eelnõu p 20 järgmiselt: „Haruapteegil peab lisaks lahtiolekuaegadele olema viide, et tegemist on haruapteegiga ja põhiapteegi nimi.“; Eelnõu p 23, klienditeenindajad apteegis Ravimipoliitika väljatöötamisel ja ka apteegiteenuse kvaliteedijuhise töögrupis on aastaid probleemiks olnud ilma farmaatsiaalase hariduseta isikute kasutamine apteegis ja nende ebaseaduslik kasutamine ravimite väljastajana. Farmaatsiaspetsialistide puuduse korvamiseks võetakse klienditeenindajaks tööle ilma erihariduseta isikuid ja leiutatakse erinevaid viise kuidas võimaldada neil ka ravimeid müüa. AKJ töörühm taunib selliseid praktikaid ja on juba varem teinud ettepaneku mida siinkohal kordame: kui apteegikülastajaid teenindavad ilma farmaatsiaalase hariduseta isikud, ei saa nende teenindusalas (avariiulitel) paikneda ravimeid. Iga apteegipidaja saab ise valida endale sobiva variandi: kui apteegis teenindavad apteegikülastajaid üksnes proviisorid ja farmatseudid, saavad ravimid olla avariiulil. Kui apteegis teenindavad apteegikülastajaid ka ilma farmaatsiaalase hariduseta isikud, ei saa nende teenindusalal paikneda ravimid. Sellisel juhul saavad ravimid olla ainult farmaatsiaalase haridusega spetsialistide teenindusalal (kas eraldi osakonnas või leti taga). Ettepanek: sõnastada p 23 järgmiselt: Kui apteegis teenindavad külastajaid ka ilma farmaatsiaalase hariduseta isikud, ei saa nende teenindusalal paikneda ravimeid ja nende teenindusala (müügikoht) peab olema vastavalt tähistatud. Ravimeid võib apteegist väljastada ja ravimialast nõu anda üksnes proviisor ja farmatseut. 4 fi Eelnõu p 31, videokõne teema Eelnõust ei selgu, kuidas toimub haruapteeki tulnud isiku vajaduste väljaselgitamine, samuti, millisel õiguslikul alusel võiks isik rääkida oma terviseprobleemidest isikule, kes ei ole apteegiteenuse osutaja (ilma farmaatsiaalase hariduseta abipersonal haruapteegis kohapeal). Samuti, mille alusel võiks see töötaja liigitada patsiendi terviseprobleemi ravimit vajavaks või teiste vahenditega leevendatavaks terviseprobleemiks. Sisuliselt saab abipersonali ülesanne olla üksnes patsiendi tehniline abistamine videokõne loomisel apteegiteenuse osutajaga. Ettepanek: arvestada "videoapteegi" toimimisel täiendavalt veel järgmiseid põhimõtteid: 1) videokõne abil apteegiteenust osutavas haruapteegis ei saa ravimid olla patsiendile nähtavad (patsient ei saa neid ise valida); 2) ilma farmaatsiaalase hariduseta haruapteegi töötaja ülesandeks on üksnes patsiendi tehniline abistamine videokõne sessiooni loomisel ja lõpetamisel ning apteegiteenuse osutaja poolt väljastatud ravimite komplekteerimine ja patsiendile üleandmine; 3) farmaatsiaalase hariduseta haruapteegi töötaja ei või küsida teavet patsiendi terviseseisundi kohta ega anda nõu tervise- või ravimite kasutamise küsimustes, samuti ei või ta anda mistahes vormis ravimitesse puutuvat nõu ega soovitusi ega tutvuda patsiendi ravimi- või terviseandmetega; Eelnõu p 45, toimeaine kvaliteedisertifikaat Eelnõu kohaselt peab kvaliteedisertifikaat olema üksnes ravimi valmistamisel kasutataval toimeainel. Abiainel ei pea. Küsimus: Kas see on õige? Eelnõu p 46, ravimijäätmete toomine apteeki Täiendada sõnastust, kuna apteek ei pea võtma vastu kõiki ravimijäätmeid mida apteegi tuuakse, vaid üksnes elanikkonna ravimijääke. Apteegil peab olema selgem alus ravimijäätmete vastuvõtmisest keeldumiseks (ettevõtetelt, tervishoiuasutustelt jmt). Ettepanek: sõnastada p 46 järgmiselt: „(6) Väljastamise eesmärgil võib apteek ravimeid hankida ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi või apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajatelt. Apteek võtab ravimijäätmeid vastu üksnes elanikelt. Apteegis aegunud ravimid ja elanike poolt apteeki toodud ravimijäätmed antakse hävitamiseks üle ohtlike jäätmete käitlemise õigust omavale ettevõttele.“; Kaidi Sarv Karin Alamaa-Aas Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Eesti Proviisorite Koja esimees 5 Saatja: Eesti Apteekrite Liit <[email protected]> Saadetud: 25.01.2024 19:12 Adressaat: <"SM Info">; <"Laura Viidik"> Koopia: Eesti Ravimihulgimüüjate Liit <[email protected]>; Eesti Proviisorite Koda <[email protected]>; Eesti Proviisorapteekide Liit <[email protected]>; Eesti Farmaatsia Selts <[email protected]>; Eesti Haiglaapteekrite Selts <[email protected]> Teema: Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja seisukoht Austatud eelnõu väljatöötamise töörühm Edastan teile Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja ühise seisukoha sotsiaalministri eelnõu kohta. Loodame väga, et saate meie seisukohtadega arvestada. Kui midagi on ebaselget, selgitame meeleldi. Lugupidamisega Kaidi Sarv Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor On 12. Jan 2024, at 16:55, wrote: Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord muutmine Registreerimise kuupäev: 10.01.2024 Registreerimise number: 1.2-2/6-1 Palume saata tagasiside 25. jaanuariks 2024. a. e-posti aadressile või DVK kaudu.Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: &lt;1.2-26-1 10.01.2024 Õigusakti eelnõu.asice&gt;