Saatja: "Ülejõe apteek" <
[email protected]>
Saaja: "Riina Sikkut"
Teema: Ravimiseaduse muudatuse eelnõu kohta apteekri kommentaar
Kuupäev: 2024-01-25 13:24
Lugupeetud terviseminister,
Eelmise aasta lõpus jõustunud ravimiseaduse muudatuste tuules on
apteekrite ringkonnas väga palju segadust olnud teemal, kuidas läheb
uuendamisele „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“.
Pilt on läinud aja jooksul paremaks, kuid endiselt ei saa kõigega nõus
olla. Etteruttavalt võib öelda, et mulje jääb kohatisest
ülereguleerimisest, millega avaldatakse proviisorite mõtlemisvõimele
sisuliselt umbusaldust.
Tänaseks on määruse kavandist kadunud küll farmatseute alandanud nõue
töötada ainult proviisori järelevalve all. Samas ei ole lõpuni lahti
saadud kellegi ebaratsionaalsest soovist riiklikult reguleerida apteekide
töögraafikut.
Millegipärast eeldatakse, et apteegi omanik ei oska ise reguleerida
tööjõuvajadust ning teda tuleb kohustada pidama 40 tunni ulatuses nädalas
leti taga vähemalt kahte inimest (§ 10 lõige 2).
Mulle kuulub viis apteeki. Ravimiametile esitame me regulaarselt
statistikat - sh palju on meie käive.
Tööjõudu võtame tööle nii üldkäibe järgi kui selle järgi kui palju inimesi
külastab apteeki tunnis, päevas. Selle järgi paneme ka töötajaid
töögraafikutesse ja palkame uusi töötajaid, kui ilmneb vajadus.
Minule kuuluv Kopli apteek asub “enam kui 4000 elanikuga linnas”, st
Tallinnas. Põhja-Tallinna tervisekeskus, mis on ise nüüd enam vähem alles
kahe aastane. Ka meie kolisime sinna vähem kui kaks aastat tagasi ja oleme
veel üsna alustav apteek.
Uusi arste alles tuleb juurde meie tervisekeskuse majja ning klientuur on
veel kujunemisjärgus.
Nüüd tuleb aga määruse kavand, mis ütleb, et nui neljaks olgu 40 tunnil
nädalal kaks erialaspetsialisti korraga tööl - olgu selleks siis vajadust
või mitte. Apteegiteenus on küll arusaadavalt reguleeritum kui suur osa
muust ettevõtlusest, aga keegi ei taha võtta tööle inimesi paljalt
sellepärast, et riik käseb! Tõõjõuvajadus tuleb ikka paika panna reaalsest
elust lähtuvalt, aga reaalset elu ei saa välja mõelda ametnik oma
kabinetis.
Ega apteegi omanik ei ole ju huvitatud sellest, et tal oleks apteegis
järjekord või et patsient läheb ära ainuüksi sellepärast, et järjekord on
pikk.
Proviisorid on mõtlemisvõimelised inimesed, kellel peab olema võimalus
korraldada oma tööd nii, et sellele pole peale pandud ebamõistlikku
riiklikku koormist, mis võib viia majandusliku kahjuni.
Millist probleemi siin üldse lahendatakse? Sellele üritab vastata määruse
eelnõu seletuskiri, kus kirjeldatakse teoreetilist olukorda, kus üksik
erialaspetsialist on terve päev kliente teenindamas ning kõik muud
täiendavad tegevused jäävad tegemata. Lisaks olevat järelevalve käigus
selgunud, et need, kellel on esinenud apteegiteenuse kvaliteedis puudusi,
põhjendavad seda aja puudusega.
Kui küsimus on tõesti selles, siis võib teha siit järelduse, et tegelik
probleem on Ravimiameti soovimatuses tegeleda kvaliteediprobleemidega seal
kus need esinevad.
Selle asemel üritatakse suruda kõigile apteegiomanikele peale
majanduslikult koormavat ja ebamõistlikku regulatsiooni. See ei ole
mõistlik ega optimaalne.
Enam kui 4000 elanikuga linnades on väga erinevate suuruste ja käivetega
apteeke. Määruse kavandis kirjeldatud regulatsioon suretab väiksemaid
apteeke välja. See ei ole midagi positiivset, kui vaadata kus ja millised
on need väiksemad apteegid. Lisaks alustavatele apteekidele on väiksemad
sageli ka tervisekeskustes, kus nad on patsientidele paremini
kättesaadavad. Käibelt suured apteegid on eelkõige kaubanduskeskustes ja
sageli rohkem kui üks ühes kaubanduskeskuses.
Mis on riigi eesmärk? Suruda rohkem apteeke kaubanduskeskustesse? Kohta,
kuhu haigel inimesel on keerulisem minna ja kus nakkusohtlike haiguste
puhul levitab ta haigust rohkem kui tervisekeskuses kohe oma ravimid kätte
saades?
Palun usaldage proviisoreid, kes on võtnud juba niikuinii endale ettevõtja
riski ja peavad apteeke ning püüavad seda teha nii, et apteegiteenuse
kvaliteet oleks tagatud ning majandustegevus ka kahjumisse ei jääks!
Eesti riigis teostab apteekide üle järelevalvet Ravimiamet ja väga hea.
Kui nad leiavad mõnest apteegist puudusi, siis las parandab end see,
kellel on vajakajäämisi.
Kõikidele teistele apteekidele nende järgi ühe puuga riikliku tööaja
graafiku kehtestamine on aga sisuliselt kollektiivne karistamine, mida
ülejäänud pole ära teeninud. See ei sobi kokku õigusriigi põhimõtetega.
Olen olnud kontaktis mitmete kolleegidega keda uue määruse nõue samuti
puudutama hakkab.
Alles saime omanikeks ja alles oleme avanud uusi apteeke ning nüüd
terendab olukord, kus ei ole neid enam majanduslikult võimalik pidada.
Viimasel ajal meediast kuuldu põhjal saan aru, et uued analüüsid ja
ravimituru järjekordsed korrastamised seisavad ees.
Oleks palve praegusest määruse eelnõust apteeke liigselt koormavad sätted
välja jätta.
Analüüsida neid kõiki koos ravimituru korrastamisega ning teha siis
tõenduspõhiselt uued vajalikud muudatused.
Piret Ild, proviisor
OÜ Lartimi kaasomanik ja sh ka ülal mainitud Kopli apteegi omanik