Saatja: "SM Info"
Saaja: "SM Info"
Teema: FW: RE: Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu pöördumine 24.11.2023
Kuupäev: 2024-01-31 06:56
From: Maare-Liis Oinus <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, January 30, 2024 10:57 AM
To:
[email protected] <mailto:
[email protected]> ; Katre Trofimov
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Subject: Re: RE: Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu pöördumine 24.11.2023
Lugupeetud Katre Trofimov
Edastame MTÜ Eesti radioloogiatehnikute Ühingu sisendi VTK
tervishoiuteenuste ja -spetsialistide terminoloogia uuendamise osas
tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS). Manusena lisatud dokument.
Lugupidamisega
Maare-Liis Oinus
Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu president
---------- Forwarded Message ----------
From: Katre Trofimov <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Date: Friday, 24. November 2023 at 14:46
Subject: RE: Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu pöördumine 24.11.2023
To:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Lugupeetud Maare-Liis Oinus
Täname pöördumiste eest ning esmalt vabandused, et vastus on viibinud.
Mul on hea meel teatada, et oleme sotsiaalministeeriumis (SOM) käesoleval
aastal välja saatmas väljatöötamiskavatsust (VTK) tervishoiuteenuste
ja -spetsialistide terminoloogia uuendamise osas tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses (TTKS) ning sellega seoses saame vaadata ka erinevate
spetsialistide mahutumist tervishoiutöötaja termini alla.
Lisaks on TEHIK lõpetamas tervishoiu infosüsteemi juurdepääsuõiguste
analüüsi ning SOM valmistamas ette ka teist VTK-d. Peale TEHIKu
juurdepääsuõiguste analüüsi lõpptulemuste avaldamist saab ministeerium sealt
sisendit SOMi 2024 tööplaanis olevasse väljatöötamiskavatsusse (TTKS) ja
teiste seaduste muutmiseks (e-tervise korralduse ja andmevahetuse
aluspõhimõtted).
Ootame väga teie tagasiside antud VTK-de liikumisel eelnõu staatusesse ning
kindlasti hoian Teie edastatud pöördumise sisu teadmiseks edasistel
tegevustel.
Lugupidamisega
Katre Trofimov
tervishoiu inimressursi juht
Tervisesüsteemi arendamise osakond
Sotsiaalministeerium
_____
[email protected] <http://
[email protected]>
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
www.sm.ee <http://www.sm.ee>
<https://sm.ee/>
From:
[email protected] <mailto:
[email protected]> <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, November 24, 2023 12:45 PM
To: Katre Trofimov <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu pöördumine 24.11.2023
Lugupeetud Katre Trofimov ja Sotsiaalministeerium
Oleme edastanud vastavasisulise pöördumise sellel aastal kahel korral
ministeeriumile, kuid tagasisidet ei ole me veel saanud. Kuna Eesti
Radioloogiatehnikute Ühingu poolt esindatavate radioloogiatehnikute jaoks on
järgnevad teemad väga aktuaalsed, siis edastame pöördumise veelkord
lootuses, et meid puudutavad küsimused tulevad siiski peatselt arutusele ja
meie eriala arengu pidurdumine lõppeb.
Manusena lisatud pöördumise dokument, mis on digitaalselt allkirjastatud.
Lugupidamisega
Maare-Liis Oinus
Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu president
30.01.2024
Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu ettepanekud ja radioloogiatehniku eriala puudutav
probleemistik. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu
väljatöötamise kavatsusega seoses esitatavad ettepanekud.
1. SISSEJUHATUS
Eesti Radioloogiatehnikute Ühing tänab kaasamise eest ning teeb omapoolsed ettepanekud
„Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“
esialgsest töödokumendist lähtuvalt. Tulenevalt käsitletavast probleemistikust tuleks muuta
TTKS-i regulatsiooni selleks, et:
● arendada tervishoius süsteemselt personaalseid edendus- ja ennetusteenuseid, millele
otseselt saavad kaasa aidata radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud
radioloogiatehnikud (ultrahelispetsialistid);
● toetada tervishoiutöötajate tööjõukriisi leevendamiseks radioloogidelt teatud
ülesannete ümberjagamist radioloogiatehnikutele ja ultrahelispetsialistidele;
● toetada erinevate tervishoiutasandite koostööd ning ümberorienteerumist
tervisetulemitele, patsiendi toimetulekule ja heaolule võimaldades esmatasandil
terviseedenduse eesmärgil pakutavate ultraheliuuringute paremat kättesaadavust;
● võimaldada kujundada piltdiagnostika teenuste süsteem jätkusuutlikumaks ja paremini
nõudlust teenindavaks.
Radioloogiatehnikud mängivad olulist rolli meditsiinivaldkonnas, aidates kaasa haiguste
varajasele avastamisele ja tervise jälgimisele. Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise
toetamine on äärmiselt oluline, kuna see võimaldab meil pakkuda paremaid haiguste
ennetamise ja tervise edendamise võimalusi. Alljärgnevalt on välja toodud mõned olulised
punktid radioloogiatehnikute spetsialiseerumise tähtsuse rõhutamiseks:
1.1. Varajase avastamise võimekus: Radioloogiatehnikud, kellel on erialapõhised
spetsiifilised oskused ja teadmised, on võimelised avastama haigusi varajases staadiumis. See
võimaldab patsientidel saada õigeaegset ravi ja suurendab oluliselt ravivõimalusi.
Spetsialiseerumine võimaldab neil täpsemaid ja tulemuslikumaid diagnostilisi protseduure
1
läbi viia ning osaleda suuremal määral sõeluuringute läbiviimise meeskondades. Näiteks
saaksid ultrahelispetsialistid anda panuse kõhuaordi sõeluuringu läbiviimiseks.
1.2. Täpsemad diagnostilised meetodid: Spetsialiseerumine võimaldab
radioloogiatehnikutel kasutada uusimaid ja täpsemaid diagnostilisi meetodeid, sealhulgas
näiteks magnetresonantstomograafiat (MRT), kompuutertomograafiat (KT) ja ultraheli
uuenduslikke tehnoloogiaid (optimeerida uuringu aegu, kasutada tehisaju tehnoloogiatel
põhinevaid uuringu- ja analüüsiprogramme jne). See omakorda suurendab diagnostilist
täpsust ja aitab arstidel teha informeeritud raviotsuseid.
1.3. Tervise edendamine läbi ennetuse: Radioloogiatehnikud, kes on spetsialiseerunud
konkreetsetele valdkondadele nagu mammograafia, ultraheli või luudensitomeetria uuringud,
saavad aktiivselt osaleda tervise edendamises. Näiteks mammograafia ja ultraheli abil saab
varakult avastada rinnavähki, aidates kaasa naiste tervise hoidmisele ja tekitades teadlikkust
ennetavast tervisehoiust sõeluuringute näitel.
1.4. Patsientide haridus ja nõustamine: Spetsialiseerumine võimaldab radioloogiatehnikutel
olla kvalifitseeritud nõustajateks, kes saavad patsientidele selgitada kergemaid diagnostilisi
protseduure ja nende tulemusi. See parandab patsientide arusaamist nende tervislikust
seisundist ning aitab neil teha informeeritud otsuseid oma tervise kohta.
1.5. Uuringute ja teadustöö toetamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine
soodustab ka uuringuid ja teadustööd meditsiinivaldkonnas. Uued teadmised ja tehnikad
võivad viia innovaatiliste diagnostikameetoditeni ning edendada meditsiinitehnoloogia
arengut.
1.6. Tööjõu tugevdamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumine aitab tugevdada
tervishoiutöötajate meeskonda, suurendades nende võimekust pakkuda kvaliteetset ja
personaalset tervishoiuteenust. See omakorda võib aidata leevendada tervishoiusüsteemi
koormust ja parandada patsientide üldist tervist.
2
Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine on seega investeering tervishoidu, mis
võib suurendada haiguste ennetamise ja varase avastamise võimalusi, parandada patsientide
tervise edendamise kogemust ning aidata kaasa üldisele tervishoiusüsteemi arengule.
2022.aasta märtsis läbi viidud IAEA (The International Atomic Energy Agency) üleriigilise
nõuandva missiooni raames („Advisory mission in radiation protection and safety in medical
exposure“ märts 2022) toodi olulise puudusena välja radioloogiatehnikute mitte tunnustamine
tervishoiutöötajatena, mis on vastuolus TTKS § 3 tervishoiuteenuse definitsiooniga ja
Euroopas kehtivate õigusaktidega (viited 4-6). Sellest tulenevalt ei ole riiklikul tasandil
terviklikku ülevaadet oma töös meditsiinikiiritust kasutavate isikute arvust ja pädevusest.
IAEA missiooni raport sisaldas Eestis kehtiva seadusandluse, kliinilise praktika ja radioloogia
erialase meditsiinisüsteemi toimimise analüüsi võrdlevalt ülemaailmsete kiirguskaitse ja
meditsiinikiirguse standarditega ning nende rakendamisega. Lõppraport on kättesaadav
Keskkonnaameti kodulehel (Kiirgus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) -“Kiirgusohtutuse
tagamine meditsiinikiirituses – IAEA lõpparuanne”).
Radioloogiatehniku väljaõppega töötajad on pädevad töötama nii kiiritusravis,
nukleaarmeditsiinis, hambaravis, perearstikeskustes kui ka magnetresonantstomograafia,
kompuutertomograafia, mammograafia, röntgeni kabinettides. Radioloogiatehnikute erialaline
mitmekülgsus on aluseks eriala senisest tulemuslikumaks rakendamiseks ka elanikkonna
tervise ennetuse ja edendamise eesmärgil.
2. Radioloogiatehnikute rolli kirjeldus tervishoiuteenuse osutamisel
Radioloogiatehnikud osalevad tervishoiuteenuse osutamises samaväärselt teiste
tervishoiutöötajatega (arst, õde, ämmaemand). Vastavalt tervise- ja tööministri määrusele
“Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende
juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele,” osaleb radioloogiatehnik
tervishoiuteenuse osutamisel kui spetsialist, kes omab kutse- või erialast pädevust. Samuti on
radioloogiatehnikule võimaldatud juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi
isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele. Patsiendi isiku- ja terviseandmete
käsitlemine on igapäevane radioloogiatehnikute töö osa ning ametialased ülesanded
sisaldavad endas uuringute teostamisel õendusalaseid meditsiinilisi protseduure ja oma
3
erialase tegevusega seonduva dokumentatsiooni täitmist elektroonilises infosüsteemis. Kõiki
piltdiagnostilisi uuringuid teostab radioloogiatehnik oma tööülesandeid täites iseseisvalt,
arvestades patsiendi ohutust ning vajadusel konsulteerides radioloogiga parima võimaliku
uuringu teostamise kindlustamiseks. Ajale jalgu jäänud tervishoiukorralduse süsteem seab aga
olulised piirangud eriala arengule ja radioloogiatehnikute erialalisele spetsialiseerumisele ning
seeläbi ka magistrikraadi tasandil spetsialiseerunud radioloogiatehnikute juurde tekkimisele
(Radioloogia eriala arengukava 2021-2026).
Tulenevalt “Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise
kavatsus” dokumendi 11.3. TTKS-i terminoloogia muutmise alapunktist, on radioloogiatehnik
tervishoiuteenuse osutaja heaks või volitusel töötav isik, kes osutab tervishoiuteenuse osutaja
heaks või volitusel kutsealase pädevuse piirides patsiendile iseseisvalt diagnostilisi ja
ravitoiminguid. See tingib vajaduse tervishoiu tööjõudu tähistavat terminoloogiat täiendada
või muuta nii, et seadusega oleks hõlmatud ka radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud
radioloogiatehnikud (nt. ultrahelispetsialistid).
3. Radioloogiatehnikute tulemusliku rakendamise ettepanekud
Kehtivas tervishoiusüsteemi ülesehituse juures saab esmatasand suunata patsiendi
Tervisekassa raames kahele piltdiagnostilisele uuringule, mida teostatakse radioloogia
osakondades ja nendeks on röntgenuuringud ning ultraheliuuringud. Ultraheliuuringud on
inimese tervisele ohutud ning muutunud esmaseks, väga hea ülevaatlikkusega ja
elanikkonnale kergesti kättesaadavaks uuringumeetodiks. Esmasele ultraheliuuringule saab
suunata töötervishoiuarst tervisekontrolli läbimise eesmärgil ja perearsti saatekirjaga esmase
terviseinfo saamiseks ning oluliste tervisemurede ennetamiseks. Samuti on patsiendil
võimalik südamerahu saamiseks tulla ultraheliuuringule tasulise teenuse kaudu.
Ultraheliuuringute kättesaadavust aitab tagada just spetsialiseerunud radioloogiatehnikute
rakendamine selles valdkonnas.
Radioloogiatehnikud läbivad oma 3,5 aasta pikkuse õppekava jooksul kõikide
uuringumodaliteetide kasutamise kohase väljaõppe (Radioloogiatehniku õppekava 2023).
Tartu Tervishoiu Kõrgkool omab valmidust koolitada spetsialiseerunud radioloogiatehnikuid,
mida näitas projekt „Radioloogiatehnikute erialalise koolituse õppekava koostamine ja
4
rakendamine kolmes valdkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2009-2012“ (RADEK)
NR.1.2.0402.09-003 ja sellele järgnenud spetsialisti koolitustest. Näitena toodud projekti
käigus koolitati 60 EAP mahus radioloogiatehnikuid kiiritusravi spetsialistideks,
nukleaarmeditsiini spetsialistideks ja ultrahelispetsialistideks. Projekti läbinutest vähemalt
80% töötavad täna edukalt ent seadusloomest tulenevate piirangutega meie
tervishoiusüsteemis.
Tulenevalt hetkeolukorrast, mille kohaselt ei ole radioloogiatehnikud tervishoiutöötajad, on
tugevalt pärsitud ka radioloogiatehnikute kutseala areng. Tänaseks on tööturul mitmeid
radioloogiatehnikuid, kes on läbinud erialalise spetsialiseerumise näiteks ultraheliuuringute
teostamiseks, kuid tulenevalt seadusloomest ei ole neil võimalik vastutada enda poolt täidetud
tööülesannete eest (puudub eriala kood vm tunnus uuringu tulemuste ametlikuks
kinnitamiseks) ning sellest tulenevalt toimub tööjõu ressursside ebamõistlik koormamine, kus
spetsialisti tööd peab eraldi kinnitama radioloog. Olgu siinkohal mainitud, et
ultrahelispetsialist on spetsialiseerunud radioloogiatehnik, kelle väljaõpe on tõendatav, keda
on õpetatud olema kriitiline oma teadmiste ja pädevuste tundmisel ning radioloogi
konsultatsiooni vajaduse hindamisel. Mujal maailmas on ultrahelispetsialistid (ing.k.
sonographer) juba ammu tunnustatud täisväärtuslike radioloogia meeskonna liikmetena ning
vastutavad ise oma töö kvaliteetse teostamise eest (Sidhu jt 2023). Euroopa
Radioloogiatehnikute Ühingute Föderatsioon [European Federation of Radiographer Societies
(EFRS)] on välja töötamas radioloogiatehnikute spetsialiseerumise koolituse raamistikku, et
Euroopas ühtlustada spetsialiseerunud radioloogiatehnikute haridust. Vajadus
spetsialiseerunud radioloogiatehnikute järele on kasvamas kogu Euroopas.
Olemasoleva ressursi kasutamise murekohaks on nii radioloogiatehnikute kui ka
ultrahelispetsialistide mitte tunnustamine tervishoiutöötajatena, sest nii pärsitakse
radioloogiatehnikute võimekust osaleda radioloogiateenuse osutamisel võttes rohkem
vastutust ja nii kergendada tööjõupuudusest tulenevaid puudujääke.
Täna töötavad ultrahelispetsialisti väljaõppe läbinud radioloogiatehnikud on võimelised
teostama iseseisvalt kõhu- ja vaagnapiirkonna, kilpnäärme ja pleuraõõnte ultraheliuuringuid,
mis on kõige sagedasemad tervisemurede avaldumise piirkonnad ning enim tellitud
ultraheliuuringud nii ennetuse kui ka varajase avastamise eesmärgil. Tulevikus on võimalik
5
ultrahelispetsialiste vähese ressursiga koolitada ka teiste uuringupiirkondade
ultraheliuuringute teostamiseks (ehhotehnikuna, rinna ultraheliuuringud jpm), kuna vastav
ettevalmistus on selleks juba olemas. Vähemalt 0,5 koormusega töötav ultrahelispetsialist
suudab ühe 8 tunnise tööpäeva jooksul teostada vähemalt 10-15 uuringut. See teeb aastas
1100-1650 ultraheliuuringut, mille teostamisele kulunud aega saab ultrahelispetsialisti
rakendamisel radioloog kasutada teiste piltdiagnostiliste uuringute vastuste kirjutamiseks.
Täna töötavad ultrahelispetsialistid on kõrgelt motiveeritud ja soovivad oma väljaõppe kohast
tööd teha tunnustatult (Harrison jt 2021).
Radioloogiatehnikud omavad täna piisavat ettevalmistust spetsialiseerumiseks ka teistesse
radioloogia valdkondadesse nagu seda on magnetresonantstomograafia,
kompuutertomograafia, mammograafia, kiiritusravi, nukleaarmeditsiin jne. Selleks, et
olemasolevat ressurssi targasti ära kasutada tuleks anda juba olemasolevatele
spetsialiseerunud radioloogiatehnikutele iseseisva vastuvõtu läbiviimise võimalus ja luua
seaduslik keskkond radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamiseks erinevates
uuringumodaliteetides.
4. Radioloogiatehnikute lisamine tervishoiutöötajate registrisse
Eesti Radioloogiatehnikute Ühing on seisukohal, et tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsientide
ohutuse tagamiseks on vajalik radioloogiatehnikute kandmine tervishoiutöötajate registrisse,
kuna oma töös meditsiiniradioloogia protseduure läbi viies kasutavad radioloogiatehnikud
meditsiinikiiritust ja radioaktiivseid isotoope, viivad läbi meditsiinilisi protseduure, teostavad
iseseisvalt (omades vastavat väljaõpet) ultraheliuuringuid, töötlevad isikuandmeid ja
dokumenteerivad olulisi terviseandmeid. Arvestades suurt tööjõupuudust radioloogiatehnikute
kutsealal, on oluline, et teenuse osutamisega tegeleksid ainult kutsetunnistusega erialase
ettevalmistusega ja pädevad töötajad. Radioloogiatehnikute registri olemasolu ning nõue tööle
asumisel omada registrikoodi, aitab tagada turvalise meditsiinikiirituse kasutamise ning
protseduuri põhjendatuse, annab ülevaate spetsialistide koosseisu kohta, võimaldab paremini
planeerida koolitus mahtusid, loob õigusliku aluse töödelda isikuandmeid ja dokumenteerida
haigusloos erialase tegevusega seotud protsesse.
6
KASUTATUD ALLIKAD
1. Radioloogia eriala arengukava 2021-2026
https://ery.ee/wp-content/uploads/Dokumendid/Radioloogia-eriala-arengukava-2021-2
026.pdf
2. Radioloogiatehniku õppekava 2023
https://tahvel.edu.ee/hois_back/public/curriculum/1200/7520?format=json
3. Harrison, G., Martins dos Santos, R., Kraus, B., Pedersen M.R.V. (2021).
Radiographers in ultrasound: Motivation and role expansion. A survey of European
Federation of Radiographer Societies (EFRS). VOLUME 27, ISSUE 4, P1185-1191,
November 2021
https://www.radiographyonline.com/article/S1078-8174(21)00083-3/fulltext
4. EFRS Statement on Radiography Education, January 2019 EFRS Statement on
Radiography Education
5. EFRS Definition of a Radiographer, November 2011 93 (efrs.eu)
6. DIRECTIVE 2005/36/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE
COUNCIL, September 2005 on the recognition of professional qualifications
l_25520050930en00220142.pdf (efrs.eu)
7. Sidhu, P.S., Ewertsen, C., Piskunowicz, M., Secil, M., Ricci, P., Fischer, T., Gaitini,
D., Mitkov, V., Lim, A. K. P., Lu, Q., Chong, W. K., Clevert, D.A. (2023) Diversity of
current ultrasound practice within and outside radiology departments with a vision for
20 years into the future: a position paper of the ESR ultrasound subcommittee. Sidhu
et al. Insights into Imaging (2023) 14:202.
https://doi.org/10.1186/s13244-023-01548-w
7
30.01.2024
Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu ettepanekud ja radioloogiatehniku eriala puudutav
probleemistik. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu
väljatöötamise kavatsusega seoses esitatavad ettepanekud.
1. SISSEJUHATUS
Eesti Radioloogiatehnikute Ühing tänab kaasamise eest ning teeb omapoolsed ettepanekud
„Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“
esialgsest töödokumendist lähtuvalt. Tulenevalt käsitletavast probleemistikust tuleks muuta
TTKS-i regulatsiooni selleks, et:
● arendada tervishoius süsteemselt personaalseid edendus- ja ennetusteenuseid, millele
otseselt saavad kaasa aidata radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud
radioloogiatehnikud (ultrahelispetsialistid);
● toetada tervishoiutöötajate tööjõukriisi leevendamiseks radioloogidelt teatud
ülesannete ümberjagamist radioloogiatehnikutele ja ultrahelispetsialistidele;
● toetada erinevate tervishoiutasandite koostööd ning ümberorienteerumist
tervisetulemitele, patsiendi toimetulekule ja heaolule võimaldades esmatasandil
terviseedenduse eesmärgil pakutavate ultraheliuuringute paremat kättesaadavust;
● võimaldada kujundada piltdiagnostika teenuste süsteem jätkusuutlikumaks ja paremini
nõudlust teenindavaks.
Radioloogiatehnikud mängivad olulist rolli meditsiinivaldkonnas, aidates kaasa haiguste
varajasele avastamisele ja tervise jälgimisele. Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise
toetamine on äärmiselt oluline, kuna see võimaldab meil pakkuda paremaid haiguste
ennetamise ja tervise edendamise võimalusi. Alljärgnevalt on välja toodud mõned olulised
punktid radioloogiatehnikute spetsialiseerumise tähtsuse rõhutamiseks:
1.1. Varajase avastamise võimekus: Radioloogiatehnikud, kellel on erialapõhised
spetsiifilised oskused ja teadmised, on võimelised avastama haigusi varajases staadiumis. See
võimaldab patsientidel saada õigeaegset ravi ja suurendab oluliselt ravivõimalusi.
Spetsialiseerumine võimaldab neil täpsemaid ja tulemuslikumaid diagnostilisi protseduure
1
läbi viia ning osaleda suuremal määral sõeluuringute läbiviimise meeskondades. Näiteks
saaksid ultrahelispetsialistid anda panuse kõhuaordi sõeluuringu läbiviimiseks.
1.2. Täpsemad diagnostilised meetodid: Spetsialiseerumine võimaldab
radioloogiatehnikutel kasutada uusimaid ja täpsemaid diagnostilisi meetodeid, sealhulgas
näiteks magnetresonantstomograafiat (MRT), kompuutertomograafiat (KT) ja ultraheli
uuenduslikke tehnoloogiaid (optimeerida uuringu aegu, kasutada tehisaju tehnoloogiatel
põhinevaid uuringu- ja analüüsiprogramme jne). See omakorda suurendab diagnostilist
täpsust ja aitab arstidel teha informeeritud raviotsuseid.
1.3. Tervise edendamine läbi ennetuse: Radioloogiatehnikud, kes on spetsialiseerunud
konkreetsetele valdkondadele nagu mammograafia, ultraheli või luudensitomeetria uuringud,
saavad aktiivselt osaleda tervise edendamises. Näiteks mammograafia ja ultraheli abil saab
varakult avastada rinnavähki, aidates kaasa naiste tervise hoidmisele ja tekitades teadlikkust
ennetavast tervisehoiust sõeluuringute näitel.
1.4. Patsientide haridus ja nõustamine: Spetsialiseerumine võimaldab radioloogiatehnikutel
olla kvalifitseeritud nõustajateks, kes saavad patsientidele selgitada kergemaid diagnostilisi
protseduure ja nende tulemusi. See parandab patsientide arusaamist nende tervislikust
seisundist ning aitab neil teha informeeritud otsuseid oma tervise kohta.
1.5. Uuringute ja teadustöö toetamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine
soodustab ka uuringuid ja teadustööd meditsiinivaldkonnas. Uued teadmised ja tehnikad
võivad viia innovaatiliste diagnostikameetoditeni ning edendada meditsiinitehnoloogia
arengut.
1.6. Tööjõu tugevdamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumine aitab tugevdada
tervishoiutöötajate meeskonda, suurendades nende võimekust pakkuda kvaliteetset ja
personaalset tervishoiuteenust. See omakorda võib aidata leevendada tervishoiusüsteemi
koormust ja parandada patsientide üldist tervist.
2
Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine on seega investeering tervishoidu, mis
võib suurendada haiguste ennetamise ja varase avastamise võimalusi, parandada patsientide
tervise edendamise kogemust ning aidata kaasa üldisele tervishoiusüsteemi arengule.
2022.aasta märtsis läbi viidud IAEA (The International Atomic Energy Agency) üleriigilise
nõuandva missiooni raames („Advisory mission in radiation protection and safety in medical
exposure“ märts 2022) toodi olulise puudusena välja radioloogiatehnikute mitte tunnustamine
tervishoiutöötajatena, mis on vastuolus TTKS § 3 tervishoiuteenuse definitsiooniga ja
Euroopas kehtivate õigusaktidega (viited 4-6). Sellest tulenevalt ei ole riiklikul tasandil
terviklikku ülevaadet oma töös meditsiinikiiritust kasutavate isikute arvust ja pädevusest.
IAEA missiooni raport sisaldas Eestis kehtiva seadusandluse, kliinilise praktika ja radioloogia
erialase meditsiinisüsteemi toimimise analüüsi võrdlevalt ülemaailmsete kiirguskaitse ja
meditsiinikiirguse standarditega ning nende rakendamisega. Lõppraport on kättesaadav
Keskkonnaameti kodulehel (Kiirgus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) -“Kiirgusohtutuse
tagamine meditsiinikiirituses – IAEA lõpparuanne”).
Radioloogiatehniku väljaõppega töötajad on pädevad töötama nii kiiritusravis,
nukleaarmeditsiinis, hambaravis, perearstikeskustes kui ka magnetresonantstomograafia,
kompuutertomograafia, mammograafia, röntgeni kabinettides. Radioloogiatehnikute erialaline
mitmekülgsus on aluseks eriala senisest tulemuslikumaks rakendamiseks ka elanikkonna
tervise ennetuse ja edendamise eesmärgil.
2. Radioloogiatehnikute rolli kirjeldus tervishoiuteenuse osutamisel
Radioloogiatehnikud osalevad tervishoiuteenuse osutamises samaväärselt teiste
tervishoiutöötajatega (arst, õde, ämmaemand). Vastavalt tervise- ja tööministri määrusele
“Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende
juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele,” osaleb radioloogiatehnik
tervishoiuteenuse osutamisel kui spetsialist, kes omab kutse- või erialast pädevust. Samuti on
radioloogiatehnikule võimaldatud juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi
isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele. Patsiendi isiku- ja terviseandmete
käsitlemine on igapäevane radioloogiatehnikute töö osa ning ametialased ülesanded
sisaldavad endas uuringute teostamisel õendusalaseid meditsiinilisi protseduure ja oma
3
erialase tegevusega seonduva dokumentatsiooni täitmist elektroonilises infosüsteemis. Kõiki
piltdiagnostilisi uuringuid teostab radioloogiatehnik oma tööülesandeid täites iseseisvalt,
arvestades patsiendi ohutust ning vajadusel konsulteerides radioloogiga parima võimaliku
uuringu teostamise kindlustamiseks. Ajale jalgu jäänud tervishoiukorralduse süsteem seab aga
olulised piirangud eriala arengule ja radioloogiatehnikute erialalisele spetsialiseerumisele ning
seeläbi ka magistrikraadi tasandil spetsialiseerunud radioloogiatehnikute juurde tekkimisele
(Radioloogia eriala arengukava 2021-2026).
Tulenevalt “Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise
kavatsus” dokumendi 11.3. TTKS-i terminoloogia muutmise alapunktist, on radioloogiatehnik
tervishoiuteenuse osutaja heaks või volitusel töötav isik, kes osutab tervishoiuteenuse osutaja
heaks või volitusel kutsealase pädevuse piirides patsiendile iseseisvalt diagnostilisi ja
ravitoiminguid. See tingib vajaduse tervishoiu tööjõudu tähistavat terminoloogiat täiendada
või muuta nii, et seadusega oleks hõlmatud ka radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud
radioloogiatehnikud (nt. ultrahelispetsialistid).
3. Radioloogiatehnikute tulemusliku rakendamise ettepanekud
Kehtivas tervishoiusüsteemi ülesehituse juures saab esmatasand suunata patsiendi
Tervisekassa raames kahele piltdiagnostilisele uuringule, mida teostatakse radioloogia
osakondades ja nendeks on röntgenuuringud ning ultraheliuuringud. Ultraheliuuringud on
inimese tervisele ohutud ning muutunud esmaseks, väga hea ülevaatlikkusega ja
elanikkonnale kergesti kättesaadavaks uuringumeetodiks. Esmasele ultraheliuuringule saab
suunata töötervishoiuarst tervisekontrolli läbimise eesmärgil ja perearsti saatekirjaga esmase
terviseinfo saamiseks ning oluliste tervisemurede ennetamiseks. Samuti on patsiendil
võimalik südamerahu saamiseks tulla ultraheliuuringule tasulise teenuse kaudu.
Ultraheliuuringute kättesaadavust aitab tagada just spetsialiseerunud radioloogiatehnikute
rakendamine selles valdkonnas.
Radioloogiatehnikud läbivad oma 3,5 aasta pikkuse õppekava jooksul kõikide
uuringumodaliteetide kasutamise kohase väljaõppe (Radioloogiatehniku õppekava 2023).
Tartu Tervishoiu Kõrgkool omab valmidust koolitada spetsialiseerunud radioloogiatehnikuid,
mida näitas projekt „Radioloogiatehnikute erialalise koolituse õppekava koostamine ja
4
rakendamine kolmes valdkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2009-2012“ (RADEK)
NR.1.2.0402.09-003 ja sellele järgnenud spetsialisti koolitustest. Näitena toodud projekti
käigus koolitati 60 EAP mahus radioloogiatehnikuid kiiritusravi spetsialistideks,
nukleaarmeditsiini spetsialistideks ja ultrahelispetsialistideks. Projekti läbinutest vähemalt
80% töötavad täna edukalt ent seadusloomest tulenevate piirangutega meie
tervishoiusüsteemis.
Tulenevalt hetkeolukorrast, mille kohaselt ei ole radioloogiatehnikud tervishoiutöötajad, on
tugevalt pärsitud ka radioloogiatehnikute kutseala areng. Tänaseks on tööturul mitmeid
radioloogiatehnikuid, kes on läbinud erialalise spetsialiseerumise näiteks ultraheliuuringute
teostamiseks, kuid tulenevalt seadusloomest ei ole neil võimalik vastutada enda poolt täidetud
tööülesannete eest (puudub eriala kood vm tunnus uuringu tulemuste ametlikuks
kinnitamiseks) ning sellest tulenevalt toimub tööjõu ressursside ebamõistlik koormamine, kus
spetsialisti tööd peab eraldi kinnitama radioloog. Olgu siinkohal mainitud, et
ultrahelispetsialist on spetsialiseerunud radioloogiatehnik, kelle väljaõpe on tõendatav, keda
on õpetatud olema kriitiline oma teadmiste ja pädevuste tundmisel ning radioloogi
konsultatsiooni vajaduse hindamisel. Mujal maailmas on ultrahelispetsialistid (ing.k.
sonographer) juba ammu tunnustatud täisväärtuslike radioloogia meeskonna liikmetena ning
vastutavad ise oma töö kvaliteetse teostamise eest (Sidhu jt 2023). Euroopa
Radioloogiatehnikute Ühingute Föderatsioon [European Federation of Radiographer Societies
(EFRS)] on välja töötamas radioloogiatehnikute spetsialiseerumise koolituse raamistikku, et
Euroopas ühtlustada spetsialiseerunud radioloogiatehnikute haridust. Vajadus
spetsialiseerunud radioloogiatehnikute järele on kasvamas kogu Euroopas.
Olemasoleva ressursi kasutamise murekohaks on nii radioloogiatehnikute kui ka
ultrahelispetsialistide mitte tunnustamine tervishoiutöötajatena, sest nii pärsitakse
radioloogiatehnikute võimekust osaleda radioloogiateenuse osutamisel võttes rohkem
vastutust ja nii kergendada tööjõupuudusest tulenevaid puudujääke.
Täna töötavad ultrahelispetsialisti väljaõppe läbinud radioloogiatehnikud on võimelised
teostama iseseisvalt kõhu- ja vaagnapiirkonna, kilpnäärme ja pleuraõõnte ultraheliuuringuid,
mis on kõige sagedasemad tervisemurede avaldumise piirkonnad ning enim tellitud
ultraheliuuringud nii ennetuse kui ka varajase avastamise eesmärgil. Tulevikus on võimalik
5
ultrahelispetsialiste vähese ressursiga koolitada ka teiste uuringupiirkondade
ultraheliuuringute teostamiseks (ehhotehnikuna, rinna ultraheliuuringud jpm), kuna vastav
ettevalmistus on selleks juba olemas. Vähemalt 0,5 koormusega töötav ultrahelispetsialist
suudab ühe 8 tunnise tööpäeva jooksul teostada vähemalt 10-15 uuringut. See teeb aastas
1100-1650 ultraheliuuringut, mille teostamisele kulunud aega saab ultrahelispetsialisti
rakendamisel radioloog kasutada teiste piltdiagnostiliste uuringute vastuste kirjutamiseks.
Täna töötavad ultrahelispetsialistid on kõrgelt motiveeritud ja soovivad oma väljaõppe kohast
tööd teha tunnustatult (Harrison jt 2021).
Radioloogiatehnikud omavad täna piisavat ettevalmistust spetsialiseerumiseks ka teistesse
radioloogia valdkondadesse nagu seda on magnetresonantstomograafia,
kompuutertomograafia, mammograafia, kiiritusravi, nukleaarmeditsiin jne. Selleks, et
olemasolevat ressurssi targasti ära kasutada tuleks anda juba olemasolevatele
spetsialiseerunud radioloogiatehnikutele iseseisva vastuvõtu läbiviimise võimalus ja luua
seaduslik keskkond radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamiseks erinevates
uuringumodaliteetides.
4. Radioloogiatehnikute lisamine tervishoiutöötajate registrisse
Eesti Radioloogiatehnikute Ühing on seisukohal, et tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsientide
ohutuse tagamiseks on vajalik radioloogiatehnikute kandmine tervishoiutöötajate registrisse,
kuna oma töös meditsiiniradioloogia protseduure läbi viies kasutavad radioloogiatehnikud
meditsiinikiiritust ja radioaktiivseid isotoope, viivad läbi meditsiinilisi protseduure, teostavad
iseseisvalt (omades vastavat väljaõpet) ultraheliuuringuid, töötlevad isikuandmeid ja
dokumenteerivad olulisi terviseandmeid. Arvestades suurt tööjõupuudust radioloogiatehnikute
kutsealal, on oluline, et teenuse osutamisega tegeleksid ainult kutsetunnistusega erialase
ettevalmistusega ja pädevad töötajad. Radioloogiatehnikute registri olemasolu ning nõue tööle
asumisel omada registrikoodi, aitab tagada turvalise meditsiinikiirituse kasutamise ning
protseduuri põhjendatuse, annab ülevaate spetsialistide koosseisu kohta, võimaldab paremini
planeerida koolitus mahtusid, loob õigusliku aluse töödelda isikuandmeid ja dokumenteerida
haigusloos erialase tegevusega seotud protsesse.
6
KASUTATUD ALLIKAD
1. Radioloogia eriala arengukava 2021-2026
https://ery.ee/wp-content/uploads/Dokumendid/Radioloogia-eriala-arengukava-2021-2
026.pdf
2. Radioloogiatehniku õppekava 2023
https://tahvel.edu.ee/hois_back/public/curriculum/1200/7520?format=json
3. Harrison, G., Martins dos Santos, R., Kraus, B., Pedersen M.R.V. (2021).
Radiographers in ultrasound: Motivation and role expansion. A survey of European
Federation of Radiographer Societies (EFRS). VOLUME 27, ISSUE 4, P1185-1191,
November 2021
https://www.radiographyonline.com/article/S1078-8174(21)00083-3/fulltext
4. EFRS Statement on Radiography Education, January 2019 EFRS Statement on
Radiography Education
5. EFRS Definition of a Radiographer, November 2011 93 (efrs.eu)
6. DIRECTIVE 2005/36/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE
COUNCIL, September 2005 on the recognition of professional qualifications
l_25520050930en00220142.pdf (efrs.eu)
7. Sidhu, P.S., Ewertsen, C., Piskunowicz, M., Secil, M., Ricci, P., Fischer, T., Gaitini,
D., Mitkov, V., Lim, A. K. P., Lu, Q., Chong, W. K., Clevert, D.A. (2023) Diversity of
current ultrasound practice within and outside radiology departments with a vision for
20 years into the future: a position paper of the ESR ultrasound subcommittee. Sidhu
et al. Insights into Imaging (2023) 14:202.
https://doi.org/10.1186/s13244-023-01548-w
7