Arvamuse edastamine

Riina Sikkut Terviseminister Teie: 23.10.2023 nr 1.2-2/125-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: 30.11.2023 nr 1-5/411-1 Rahvatervishoiu seaduse eelnõu kooskõlastamine Tervise Arengu Instituut kooskõlastab rahvatervishoiu seaduse eelnõu järgmiste ettepanekutega. Paragrahvide 23 ja 26 ettepanekud on tehtud koostöös Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsiga. Ettepanek nr 1 KOV-ide ühised ülesanded peaksid olema kooskõlas KOKS-i ja seal sätestatud planeerimisloogikaga. Eelnõu KOKS-iga kooskõlla viimiseks oleks vajalik sätestada, et tervise- ja heaoluprofiil koostataks sama piirkonna kohta nagu KOKS-i alusel maakonna arengustrateegia (või piirkonna arengustrateegia, kui mitme maakonna KOV-id seda ühiselt soovivad teha). Leiame, et tuleks muuta § 8 lg-s 1 ning asendada läbivalt lauseosa „maakonna või kahe või enama kohaliku omavalitsuse üksuse“ lauseosaga „maakonna või piirkonna“. Teeme ettepaneku sõnastada § 8 lg 1 järgnevalt: „(1) Tervise- ja heaoluprofiil on strateegilise planeerimise alusdokument, milles kohaliku omavalitsuse üksused esitavad käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud ülesande täitmiseks vähemalt järgmise teabe: 1) maakonna või piirkonna rahvastiku tervise üldandmed, ning sellel territooriumil esinevate riski- ja kaitsetegurite elukaareülene kirjeldus ja analüüs; 2) maakonna või piirkonna rahvatervishoiu valdkonna strateegilised eesmärgid; 3) kokkuvõte maakonna või piirkonna peamistest tervise ja heaolunäitajatest ning riski- ja kaitseteguritest; 4) tegevuskava eesmärkide elluviimiseks.“ Ettepanek nr 2 Teeme ettepaneku teha täpsustus kas seaduses või eelnõu seletuskirjas, et § 8 lg-s 1 mõeldud piirkond ühtib KOKS § 373 lg-s 1 toodud piirkonna määratlusega. Ettepanek nr 3 Teeme ettepaneku selguse huvides, määratleda § 8 lg-s 3 toodud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuse kohustus §-s 11 nimetatud teiste Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala ülesannete hulgas. Hiiu 42, 11619 Tallinn rg-kood 70006292 tel 659 3900 [email protected] tai.ee Ettepanek nr 4 Eelnõu § 8 lg 4 sõnastus, osas "hinnata uuendamise vajadust vähemalt kord nelja aasta jooksul" ei toeta järjepidevat andmepõhist otsustamist ja planeerimist. Leiame, et pole asjakohane sätestada vaid profiili uuendamise vajaduse hindamine vaid kiiresti muutuvas ühiskonnas on igal juhul vajalik profiili iga 4 aasta tagant uuendada ning see läheb ka kokku MK/piirkonna tasandi planeerimisloogikaga, mis tuleneb KOKS-ist (tulenevalt KOKS § 374: Arengustrateegia vaadatakse üle ja seda uuendatakse vähemalt kord nelja aasta jooksul.“). Teeme ettepaneku sõnastada § 8 lg 4 järgnevalt: „(4) Tervise- ja heaoluprofiili koostaja uuendab tervise- ja heaoluprofiili vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.“ Ettepanek nr 5 Eelnõu § 13 lg 1 ja KOV-ide ühised ülesanded peaksid olema kooskõlas KOKS-i ja seal sätestatud planeerimisloogikaga. Eelnõu KOKS-iga kooskõlla viimiseks oleks vajalik sätestada, et tervise- ja heaoluprofiil koostataks sama piirkonna kohta nagu KOKS-i alusel maakonna arengustrateegia (või piirkonna arengustrateegia, kui mitme maakonna KOV-id seda ühiselt soovivad teha). Ühtlasi tuleks maakonna või piirkonna põhist lähenemist käsitleda läbivalt. Teeme ettepaneku sõnastada § 13 lg 1 järgnevalt: „(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad ülesanded on: 1) elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine; 2) maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel; 3) tervisedenduse ja keskkonnatervishoiu meetmete elluviimine maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud peamiste riskitegurite leevendamiseks ja kaitsetegurite tugevdamiseks; 4) riiklike rahvatervishoiu meetmete elluviimise toetamine maakonnas või piirkonnas; 5) maakonnas või piirkonnas rahvatervishoiu ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine.“ Ettepanek nr 6 Eelnõu § 23 lg 2 lg 2 vajab raseduse infosüsteemi osas erisust. Ravimiameti poolt väljastatud sugurakkude käitlemise tegevusloa omanikud peavad saama vahetada andmeid sugurakudoonorite, annetuskordade ning doonorluse tulemusena juba sündinud laste arvu kohta, samuti terviseandmeid doonori järglaste kohta, et tagada infovahetus ülekantavate potentsiaalsete geenihaiguste kohta (KVEKS § 13; § 27 lg (2) ning RKESS §33; § 35 lg (1 -4). Sugurakudoonorluse korraldamiseks ning doonorite sugurakkude annetuskordade kliinikute ülese ülevaate tagamiseks (tuleneb kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses § 13-st, et ühe doonori sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks) väljastab register kliinikutele doonorite ja sugurakkude annetuskordade andmed. Teeme ettepaneku lisada § 23 täiendav lõige järgnevas sõnastuses: „Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud infosüsteemi andmekogust Eesti Kunstliku Viljastamise ja Sugurakudoonorluse Registril on tulenevalt kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest ning rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest rakkude ja kudede jälgitavuse 2 ning biovalvsuse tagamiseks õigus väljastada vastavaid andmeid viljatusravi teenust pakkuvatele tervishoiuteenuse osutajatele.“ Ettepanek nr 7 Eelnõu § 24 lõikes 3 sätestatakse selliste andmete koosseis, mida vähiregistrisse esitatakse ja mida register kogub. Pelgalt „isiku üldandmed“ on väga üldine ning ei ava selle täpsemat sisu, mida on mõeldud. Eelnõu menetlemise ajal on saanud selgemaks mida mõistetakse haldusalas „isiku üldandmete“ alla. Üldandmetena võib käsitleda järgmisi andmeid: nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel. Põhjusel, et eelnev loetelu ei hõlma registri tööks kõike vajalikku, siis palume sarnaselt kehtiva RTerS-ga lisada punkti 1 ka sünniaeg, isanimi, rahvus (st ei ole isiku üldandmed). Sünniaeg ja isanimi on vajalik, kuna kõigil vähiregistrisse kantud elus või surnud isikutel ei ole isikukoodi. Samuti ei ole isikukoodid nende kasutuselevõtust alates jäänud kõigil isikutel samaks. Rahvastikuregistrisse ja rahvaloenduste käigus kogutakse andmeid rahvuse kohta ning riiklik statistika avaldab andmeid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu ka põhiliste rahvuste järgi. Sarnaselt käsitletakse ka tervisevaldkonna (meditsiini)registreid, seega peab rahvus kuuluma kõigi registrite andmekoosseisu. Sageli on haiguste esinemine rahvuseti erisugune ja rahvastiku tervise uurimise seisukohalt on kohustus analüüsida neid erinevusi ning otsida erinevusi tingivaid põhjuseid ja tegureid (sh tervisekäitumisest, alkoholi-, narkootiliste ainete- või tubaka tarvitamisest, toitumisest, geneetilisetest teguritest tingitud põhjused jm). Välistatud ei ole ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja haigete elumuse erinevused rahvuseti. Seega rahvuse teave on oluline sotsiaalse ebavõrdsuse analüüsimiseks. Vähiregister kogub oma eesmärkide täitmiseks (vähihaigete levimuse ja elumuse analüüs, rahvusvaheliste kohustuste täitmine ja tervisepoliitka väljatöötamine) Eestisse saabumise ja lahkumise aega, mis ei ole samatähenduslik, kui Eestis viibimise aeg. Registrisse laekub andmeid sama isiku kohta aja jooksul juurde (elumuse analüüsiks jälgitakse isikut registris kuni surmani või Eestist lahkumiseni) ja seetõttu võimalik siduda hilisemad vähijuhud isikukoodi eelse perioodi haigestumise andmetega nime ja sünniaja alusel. Oluline on ühtne arusaam, et vähihaige terviseandmete hulka kuuluvad ka täna kehtivas rahvatervise seaduses nimetatud andmed ning täpne koosseis nimetatakse põhimääruses. Sellisel juhul piisab üldmõistest „vähihaige terviseandmed“. Nt. sõeluuringu käigus diagnoositud pahaloomulise kasvaja andmed on kindlasti olulised, et eristada sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulisi kasvajaid muul viisil diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest ja analüüsida erinevusi ja sõeluuringute tõhusust ning esitada neid andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele (Euroopa Vähiregistrite Ühendus, Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsioon jt). Teeme ettepaneku sõnastada § 24 lg 3 järgnevalt: „(3) Vähiregistris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed, sünniaeg, isanimi, rahvus; 2) Isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg; 3) vähihaige terviseandmed, sealhulgas isiku surma aeg ja põhjus; 4) andmete esitaja andmed.“ Ettepanek nr 8 Eelnõu § 25 lõikes 3 sätestatakse selliste andmete koosseis, mida vähi sõeluuringute registrisse esitatakse ja mida register kogub. Pelgalt „isiku üldandmed“ on väga üldine ning ei ava selle täpsemat sisu, mida on mõeldud. Eelnõu menetlemise ajal on saanud selgemaks mida mõistetakse haldusalas „isiku üldandmete“ alla. 3 Üldandmetena võib käsitleda järgmisi andmeid: nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel. Põhjusel, et eelnev loetelu ei hõlma registri tööks kõike vajalikku, siis palume sarnaselt kehtiva RTerS-ga lisada punkti 1 ka sünniaeg. Sünniaeg on vajalik, kuna kõigil registrisse kantud elus või surnud isikutel ei ole isikukoodi. Vähi sõeluuringute register kogub eesmärgi täitmiseks (vähi sõeluuringute korraldamine) Eestisse saabumise ja lahkumise aega, mis ei ole samatähenduslik, kui Eestis viibimise aeg. Andmed on vajalikud sõeluuringu sihtrühma ja sõeluuringule kutsutavate nimekirjade koostamiseks ja sõeluuringu kutse- meeldetuletuste saatmiseks isikutele, kes elavad Eestis. Kui isik on Eestist lahkunud ja elab välismaal, siis talle sõeluuringu kutset ei saadeta, kui isik saabub Eestisse, lisatakse ta järgmisel korral sõeluuringu sihtrühma nimekirja, Eestis viibimise aeg neid andmeid ei anna. Oluline on koguda andmeid sõeluuringu sihtrühma kuuluvale isikule kõigi tehtud uuringute kohta, kuna teatud uuringute läbimise korral isikut järgmisesse sõeluuringusse ei kaasata, teatud uuringud on kodeeritud TTO-de poolt ilma sõeluuringu märketa ja nende andmete kogumine on oluline registri eesmärgi täitmiseks, seetõttu on muudetud sõnastust selgemaks. Teeme ettepaneku sõnastada § 25 lg 3 järgnevalt: „(3) Vähi sõeluuringute registris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed, sünniaeg, ja ravikindlustuse olemasolu; 2) Isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg; 3) saadetud sõeluuringu kutse ja korduskutse; 4) sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku terviseandmed, sealhulgas isiku surma aeg ja põhjus ning sõeluuringu sihtrühma kuuluvale isikule tehtud uuring, analüüs või protseduur; 5) andmete esitaja andmed.“ Ettepanek nr 9 Eelnõu § 26 lg-s 1 sätestatakse raseduse infosüsteemi pidamise eesmärk. Raseduse infosüsteem kuulub riigi infosüsteemi ning seda peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja lapse haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks. Uue täiendava eesmärgina on raseduse Infosüsteemi eesmärgiks viljatuse põhjuste, kunstliku viljastamise kulu, tulemuste ja kaugtagajärgede ning kunstliku viljastamise abil sündinud laste ja viljatusravi läbinud naiste ja meeste ning viljatusravis doonorina osalenute edasise tervise analüüsimine. Infosüsteemi kogutavaid andmeid kasutatakse sugurakudoonorluse ja tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Võrreldes kehtiva rahvatervise seadusega on eelnõusse lisatud kunstliku viljastamise ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumise kohustus, milleks on plaanitud raseduse infosüsteemi juurde luua eraldi vastav andmekogu nimega Eesti Kunstliku Viljastamise ja Sugurakudoonorluse Register (EKVSR) (edaspidi ka Viljatusraviregister), inglise keelse nimetusega Estonian Register for Assisted Reproduction and Gamete Donation (ErARD). Loodav andmekogu aitab tagada patsientidele asjakohase ja eetilise info edastamise viljatusravi tulemuslikkusest ja ohutusest Eestis, aitab korrastada kunstliku viljastamisega seotud meditsiinistatistika kogumist ning loob Eesti erinevate viljatusravikliinikute vahelise ja rahvusvahelise ravi tulemuslikkuse võrdlusvõimaluse. Register loob võimaluse viljatuse põhjuste, kunstliku viljastamise kulu, tulemuste, ravimeetodite omavaheliseks võrdlemiseks ja ravi kaugtagajärgede jälgimiseks. 4 Samuti saab kogutavate andmete alusel analüüsida kunstliku viljastamise abil sündinud laste, viljatusravi läbinud naiste ja meeste ning viljatusravis doonorina osalenute edasist tervist, sealhulgas elumust, haigestumust ja suremust. Kunstliku viljastamise statistika kogumine ei ole Eestis seni süsteemselt ja järjepidevalt korraldatud. Register on ühtlasi vajalik sugurakudoonorluse korraldamiseks, mis tuleneb kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses § 13-st, see loob võimaluse raviasutuste ülese doonorsugurakkude kasutamise jälgimiseks ja reproduktiivturismi seireks. Doonorite sugurakkude annetuskordade kohta puudub täna kliinikuteülene ülevaade. Põhimõtet, et ühe doonori sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks, ei ole ilma registrita võimalik kontrollida ja rakendada. Üle-eestilise mittepartnerannetuste järgimiseks puudub vastav rakendus. Registrist saadava info põhjal on kliinikutel võimalik jälgida sugurakudoonorlusega teostatud raviprotseduuride kulgu ja seeläbi sündinud laste arvu. Viljatusraviregistri andmestik toetab ja loob eeldused reproduktiivtervisega seotud teadus- ja arendustööks. Registri vajadus ilmneb 01.01.2024 jõustuva KVEKS seadusemuudatusest, mis toob kaasa uue kunstlikuks viljastamiseks sugurakkude annetamisvõimaluse ning regulatsiooni selle täitmiseks. Viljatusravi läbinud meeste, naiste, doonorina viljatusravis osalenute ja viljatusravi abil sündinud laste edasise tervise jälgimiseks puudub hetkel ühtne süsteem. Registri loomise vajadusele on osundanud juba 2013. aastal avaldatud Tonisver,T ja kaasautorite poolt avaldatud „Kehavälise viljastamise efektiivsus ja kulud Eestis“ raportis 1. Samuti on Euroopa Reproduktiivmeditsiiniühing (European Society of Human Reproduction and Embryology, ESHRE) seisukohal, et riiklikud viljatusraviregistrid on vajalikud, et tagada viljatusravis osalenud naiste ja meeste, sugurakudoonorite ja viljatusravi abil sündinud laste kaitse, sest olemasolev andmestik võib alahinnata viljatusraviga seotud riske ja ülehinnata ravi tulemuslikkust 2. Viljatusravi monitooringuvajadust rõhutab ka Maailma Terviseorganisatsioon3. Euroopa komisjon on algatanud eelnõu kudede, rakkude, sh viljatusraviga seotud, kvaliteedi- ja ohutusstandardite osas, mis osundab ühtlustatud andmete kogumise vajadusele4. 2020. aasta andmete kohaselt on Euroopas viljatusraviregister juba olemas 32 ja sugurakudoonorluse register 17 riigis 5. Eesti Vabariigis rahastab Tervisekassa piiramatu arvu viljatusravi tsükleid kuni naise 40-nda eluaastani, samuti rahastatakse Tervisekassa poolt emakasisese inseminatsiooni protseduuri ning toetatakse sugurakkude külmutamist meditsiinilistel näidustustel. Siinkohal on vajalik hinnata kulutõhusust. Viljatusravi registri loomine raseduse infosüsteemi juurde on loogiline, sest võimaldab infosüsteemi üleselt jälgida viljatusravi tulemusena tekkinud raseduse kulgu ja lõpet, samuti hinnata viljatusravi läbinud naiste ja munarakudoonorite reproduktiivtervist. Võrreldes kehtiva rahvatervise seadusega on ka ettepanek eelnõus ühtlustatud mõisteid ja läbivalt kasutatud mõistet laps. Seega asendada ka § 26 lg-s 1 „vastsündinu“ sõnaga „laps“ („lapse“). 1 Tonsiver, T.; Ehrenberg, A.; Ringmets, I.; Saare, K.; Lepik, K.; Kiivet, R.A. (2013). Kehavälise viljastamise efektiivsus ja kulud Eestis. Tartu Ülikool 2 https://www.eshre.eu/Data-collection-and-research/EuMAR 3 https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/infertility 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022PC0338&from=EN 5 Calhaz-Jorge C, De Geyter CH, Kupka MS, Wyns C, Mocanu E, Motrenko T, Scaravelli G, Smeenk J, Vidakovic S, Goossens V. Survey on ART and IUI: legislation, regulation, funding and registries in European countries: The European IVF-monitoring Consortium (EIM) for the European Society of Human Reproduction and Embryology 5 Teeme ettepaneku sõnastada § 26 lg 1 järgnevalt: „(1) Raseduse infosüsteemi peetakse: 1)raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja lapse haigestumuse ja suremuse, samuti viljatuse põhjuste, kunstliku viljastamise tulemuste ning viljatusravi läbinute, kunstliku viljastamise abil sündinud laste ja sugurakudoonorite haigestumuse, suremuse ja elumuse analüüsimiseks. 2) sugurakudoonorluse ja tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.“ Ettepanek 10 Eelnõu § 26 lõikes 2 sätestatakse, kes on kohustatud esitama andmeid raseduse infosüsteemi. Andmete esitamise kohuslastena lisanduvad kunstliku viljastamise ning rakkude ja kudede hankimiseks ja käitlemiseks Terviseameti ja Ravimiameti luba omavate tervishoiuteenuse osutajad. Teeme ettepaneku sõnastada § 26 lg 2 järgnevalt: „(2) Raseduse infosüsteemi on kohustus esitada andmed tervishoiuteenuse osutajal: 1) kes osutab eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia- või pediaatriateenust; 2) kes osutab iseseisva ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi; 3) kes osutab eriarstiabi tegevusloa alusel kunstliku viljastamise teenust; 4) kellel on rakkude ja kudede hankimise ja käitlemise tegevusluba, mis sisaldab sugurakkude ja embrüote hankimise ja käitlemise luba.“ Ettepanek nr 11 Eelnõu § 26 lõikes 3 sätestatakse üldistatult selliste andmete loetelu, mida raseduse infosüsteemis töödeldakse. Raseduse infosüsteemi põhimääruses esitatakse kogutavate andmete koosseisud täpsemalt. Pelgalt „isiku üldandmed“ on väga üldine ning ei ava selle täpsemat sisu, mida on mõeldud. Eelnõu menetlemise ajal on saanud selgemaks mida mõistetakse haldusalas „isiku üldandmete“ alla. Üldandmetena võib käsitleda järgmisi andmeid: nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel. Põhjusel, et eelnev loetelu ei hõlma registri tööks kõike vajalikku, siis palume täiendada üldandmete mõistest väljapoole jäävate andmeridadega sarnaselt kehtivale rahvatervise seadusele. Võrreldes esitatud eelnõuga on täpsustatud isikuandmete osa, mis ei kuulu üldandmete alla ja mida raseduse infosüsteem on seni kogunud ja milliseid andmeid on vaja koguda ka kunstlikus viljastamises osalevate isikute (sh nii meeste kui naiste) ja sugurakudoonorite kohta. Sünniaeg on vajalik, kuna kõigil raseduse infosüsteemi kantud isikutel ei ole isikukoodi näiteks kui sünnitaja või viljatusravi saav isik või doonor on välismaalased. Samuti ei ole isikukoodid nende kasutuselevõtust alates jäänud kõigil isikutel samaks. Rahvus on vajalik andmeväli, kuna Rahvastikuregistrisse ja rahvaloenduste käigus kogutakse andmeid rahvuse kohta ning riiklik statistika avaldab andmeid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu ka põhiliste rahvuste järgi. Sarnaselt käsitletakse ka tervisevaldkonna (meditsiini)registreid, seega kuulub rahvus kõigi nende andmekoosseisu. Sageli on haiguste esinemine rahvuseti erisugune ja rahvastiku tervise uurimise seisukohalt on kohustus analüüsida neid erinevusi ning otsida erinevusi tingivaid põhjuseid ja tegureid (sh tervisekäitumisest, alkoholi-, narkootiliste ainete- või tubaka tarvitamisest, toitumisest, geneetilisetest teguritest tingitud põhjused jm). Välistatud ei ole ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja haigete elumuse erinevused rahvuseti. Seega rahvuse teave on oluline sotsiaalse ebavõrdsuse analüüsimiseks. Eestis on küllalt suur mitte-eestlaste osakaal ja andmeid ei saa võrrelda ja analüüsida ilma rahvuse kogumiseta. 6 Rahvuse andmed on olulised rahvastikunäitajad, mis reeglina saadakse isiku enda ütluse järgi, see on ka isikule kõige arusaadavam. Andmed naise, viljatusravi saava isiku või doonori hariduse, tegevusala ja kooseluseisu kohta on olulised, et hinnata tervishoiuteenuse kättesaadavust, sotsiaalset ebavõrdsust, kuid neid andmeid kogutakse siis, kui isikud on nõus neid avaldama. Kunstliku viljastamise vajadus ja tulemuslikkus võib tegevusalati olla erinev ning rahvastiku tervise uurimiseks ja tervishoiupoliitikate väljatöötamiseks on hariduse ja tegevusala andmete kogumine vajalik. Lisaks on nimetatud rahvastikunäitajate alusel võimalik hinnata raseduse katkemise ja katkestamise trende, viljatuse põhjuseid, kunstliku viljastamise kulu, tulemuste ja kaugtagajärgede seost. Tervisekäitumise andmed on olulised, et hinnata ja analüüsida raseduse katkemise ja katkestamise trende, ema ja vastsündinu haigestumust ja suremust ning raseduste ja sünnituste kulgu ja lõpet, viljatuse põhjuseid, kunstliku viljastamise kulgu, tulemusi ja viljatusravi abil sündinud laste edasist tervist. Ühtlasi on nende andmete kogumise jätkamine registriandmete järjepidevuse ja võrreldavuse jaoks oluline. Kunstliku viljastamise sugurakudoonori terviseandmed, tervisekäitumise andmed ning ravimid on olulised, et hinnata ja analüüsida kunstliku viljastamise kulgu, tulemusi ja kaugtagajärgi ning kunstliku viljastamise abil sündinud laste ja viljatusravi läbinud naiste ja meeste ning viljatusravis doonorina osalenute edasist tervist. Selle alusel saab hinnata diagnostika ja ravi käsitlust, korraldada tervishoiuteenuseid ja töötada välja tervisepoliitikaid. Terviseandmete kogumine sugurakudoonorite kohta võimaldab tagada infovahetust ülekantavate potentsiaalsete geenihaiguste kohta ning tagada biovalvuse nõuded RKESS §33; § 35 lg (1 -4). Kunstlikuks viljastamiseks kogutud bioloogilise materjali andmete kogumine on vajalik, et hinnata ja analüüsida kunstliku viljastamise kulgu ja kaugtagajärgi ning korraldada sugurakudoonorluse jälgimine (KVEKS § 13). Samuti on biloogilise materjali kogumine vajalik, et luua võimalus Ravimiametile andmete esitamine tulenevalt RKESS § 20 lg 2. Võrreldes kehtiva rahvatervise seadusega tuleb eelnõusse lisada kunstlikus viljastamises osalevate isikute ja sugurakudoonorite üldandmete, terviseandmete ning neilt kogutud bioloogilise materjali (sh külmutatud sugurakkude ja bioloogilise materjali) andmete kogumise kohustus. Nimetatud kohustus tuleneb kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest (KVEKS) § 13; § 27 lg 2 ning rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest (RKESS) § 33; § 35 lg 1-4. Käesoleva seaduse jõustumisel täiendatakse raseduse infosüsteemi andmekoosseisu kunstliku viljastamise ja sugurakudoonorlust puudatavate andmete osas. Teeme ettepaneku sõnastada § 26 lg 3 järgnevalt: „(3) Raseduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) raseda, bioloogilise ema ja kunstliku viljastamise teenust saava naise üldandmed, sünniaeg, rahvus, perekonnaseis, abielu sõlmimise, kooselu registreerimise või vabaabielu algusaeg, tegevusala ja haridus; 2) kunstliku viljastamise sugurakudoonori üldandmed, sünniaeg, tegevusala ja haridus ning kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 27 lg-s 2 loetletud andmed; 3) lapse üldandmed; 4) isa üldandmed, sünniaeg, tegevusala, rahvus ja haridus 5) kunstliku viljastamise teenust saava mehe üldandmed, sünniaeg, rahvus, perekonnaseis, tegevusala ja haridus; 6) bioloogilise ema raseduse ja sünnituse kulgemise, sealhulgas raseduse katkemise või katkestamise ja rasestumisvastaste meetodite andmed; 7) muud raseda, bioloogilise ema, lapse ning kunstliku viljastamise teenust saava isiku terviseandmed, tervisekäitumise andmed ning ravimid; 7 8) kunstliku viljastamise sugurakudoonori terviseandmed, tervisekäitumise andmed ning ravimid; 9) kunstlikuks viljastamiseks kogutud bioloogilise materjali andmed; 10) bioloogilise ema ja lapse, sugurakudoonori, kunstliku viljastamise teenust saanud isiku surma aeg ja põhjus; 11) andmete esitaja andmed.“ Ettepanek nr 12 Selgitus: Eelnõu § 28 lõikes 3 sätestatakse selliste andmete koosseis, mida tuberkuloosi registrisse esitatakse ja mida register kogub. Pelgalt „isiku üldandmed“ on väga üldine ning ei ava selle täpsemat sisu, mida on mõeldud. Eelnõu menetlemise ajal on saanud selgemaks mida mõistetakse haldusalas „isiku üldandmete“ alla. Üldandmetena võib käsitleda järgmisi andmeid: nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel. Põhjusel, et eelnev loetelu ei hõlma registri tööks kõike vajalikku, siis palume sarnaselt kehtiva RTerS-ga lisada punkti 1 sünniaeg, rahvus, isanimi, sünnikoht. Kõikidel tuberkuloosiregistrisse kantud elus või surnud isikutel ei ole isikukoodi, seega on sünniaja ja isanime kogumine vajalik. Register on rahvastikupõhine ja kogutud andmed hõlmavad kõiki Eestis haigestunud (sündinud, surnud) isikuid olenemata ravikindlustuse või kodakondsuse olemasolust. Eestis on küllalt suur mitte-eestlaste osakaal ja andmeid ei saa võrrelda ja analüüsida ilma rahvuse kogumiseta. Rahvuse andmed on olulised rahvastikunäitajad, mis reeglina saadakse isiku enda ütluse järgi, see on ka isikule kõige arusaadavam. Lisaks rahvuse andmetele tuleb arvestada viimaste aastate migratsioonilainega kaasnenud rahvaste rännet, mille korral sünnikoht (registrisse kogutakse teave sünniriigi kohta) andmete kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustada haiguste esinemist ja levikut (nt tuberkuloosi esinemine kõrge tuberkuloosihaigestumusega riikidest pärinevate isikute hulgas, nakatumine oli toimunud kodumaal väljarändamisele eelnenud perioodil, nende Eestis sündinud lastel suurem risk saada haigus oma haigestunud ja nakkuslikelt lähisugulastelt, sest haigus on avaldunud alles pärast kodumaalt väljarändamist). Neid andmeid peavad oluliseks kõik Lääne-Euroopa riigid, kus tuberkuloosi haigestumise osakaal on hiljuti riiki sisenenud muudest rahvustest varjupaiga taotlejate ja sõjapõgenike ning nende järeltulijate seas tunduvalt kõrgem, kui riigi põlisrahvastiku seas, samuti võib erineda tervishoiuteenuste kättesaadavus. Eestisse saabumise ja lahkumise andmed on olulised tervishoiuteenuste-ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, mida ei taga Eestis viibimise aja kogumine. Lisaks kogub ECDC (Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskus) riikidelt andmeid tuberkuloosi haigestunud isikute riiki saabumise kuupäeva (kui see teadmata, siis aasta) kohta, kui haigestunud isiku sünnimaa pole andmeid esitav maa. Põhjuseks viimaste aastate immigratsioonilainega kaasnenud ravimresistentsete tuberkuloosi vormide leviku tõus pagulaste, asüülitaotlejate ja sõjapõgenike seas. Eestis viibimise aeg aastates ei võimalda edastada täpset aastat või kuupäeva. Teeme ettepaneku sõnastada § 28 lg 3 järgnevalt: „(3) Tuberkuloosiregistris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed, sünniaeg, rahvus, perekonnaseis, isanimi, sünnikoht, haridus, tegevusala ja -koht, ravikindlustuse olemasolu; 2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg 3) tuberkuloosihaige terviseandmed, sealhulgas tuberkuloosihaige ravieelne seisund, ravi ning selle tulemus ja lõpetamise põhjused, samuti kasutatud ravimid ning isiku surma aeg ja põhjus; 4) andmete esitaja andmed.“ 8 Ettepanek nr 13 §-ga 51 muudetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust. Leiame, et nimetatud seaduse muudatusettepanekud nr 2 ja 3 vajavad terminoloogilist parandust. Teeme ettepaneku sõnastada muudatusettepanek nr 2 järgmiselt: „5) narkootikumide leviku tõkestamise, sõltuvushäire ravi ja rehabilitatsiooni ning narkootikumide tarvitamisest tingitud kahjude vähendamise korda.“ Teeme ettepaneku sõnastada muudatusettepanek nr 3 järgmiselt: „§ 112 Narkootikumide tarvitamisest tingitud kahjude vähendamise teenuse osutamine (1) narkootikumide tarvitamisest tingitud kahjude vähendamise teenuse eesmärk on minimeerida kahju ja kulutusi ühiskonnale, aine tarvitajale ja tema lähedastele sealhulgas vähendada narkootikumide tarvitamisest tingitud surmaga lõppevate üledooside arvu. (2) narkootikumide tarvitamisest tingitud kahjude vähendamise teenuste arendamist ja osutamist korraldab Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus. (3) Kohaliku omavalitsuse üksused aitavad kaasa narkootikumide tarvitamisest tingitud kahjude vähendamise teenuste osutamisele oma haldusterritooriumil.“ Ettepanek nr 14 Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja „Eelnõu § 25 lõike 3“ osa teist lõiku järgnevalt: „Andmed võimaldavad hinnata sõeluuringute hõlmatust ja kvaliteeti, sõeluuringute kvaliteediindikaatorite rahvusvahelist võrdlust. Indikaatoriteks on näiteks sõeluuringule kutsutute arv sihtrahvastikus (vanuserühmade kaupa), sõeluuringutega hõlmatuse osakaal sihtrahvastikus ja kutsutute hulgas, HPV-testi, Pap-testi, peitveretesti ja mammogrammiga hõlmatus vastaval ajaperioodil sihtrahvastikus sõeluuringuprogrammis ja väljaspool seda (vanuserühmade kaupa), esmase ja lisauuringu tulemused ja tehnilistel põhjustel korratud testide arv, histoloogilise uuringu tulemus esineva patoloogia korral, sõeluuringute käigus avastatud vähi juhud vanuserühmade kaupa, ravi jne. Detailsem andmete koosseis on andmeväljade kaupa esitatud registri põhimääruses.“ Ettepanek nr 15 Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja „Eelnõu § 28 lõike 4“ osa järgnevalt: „Eelnõu § 28 lõikes 4 sätestatakse, et tuberkuloosiregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt tuberkuloosiregistri põhimääruses sätestatule. Võrreldes kehtiva seadusega siin muudatusi tehtud ei ole. “ Ekslikult oli siin viide müokardiinfarktiregistri põhimäärusele. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Annika Veimer direktor Margus Miller 659 3905 9 [email protected] 10 Saatja: "Tervise Arengu Instituut" <[email protected]> Saaja: "SM Info" Teema: Rahvatervishoiu seaduse eelnõu- ettepanekud Kuupäev: 2023-11-30 15:00 Tere. EdastanTervise Arengu Instituudi ettepanekud Rahvatervishoiu seaduse eelnõule. Reg nr: 1-5/411-1 Reg kp: 30.11.2023 Sisu: Rahvatervishoiu seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupidamisega Kaari Kask teabehaldur tel +372 5453 0533 [email protected] Tervise Arengu Instituut