Sotsiaalkaitseministri määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste rahastamine" muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 12.12.2023 nr 63 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste rahastamine" muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „187“ arvuga „206“; 2) paragrahvi 2 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „1529“ arvuga „1759“; 3) paragrahvi 2 lõike 12 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „68“ arvuga „75“; 4) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse arv „55“ arvuga „60“; 5) paragrahvi 2 lõike 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „46“ arvuga „51“; 6) paragrahvi 2 lõikes 15 asendatakse arv „38“ arvuga „41“; 7) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „158“ arvuga „190“; 8) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „271“ arvuga „299“; 9) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „556“ arvuga „634“; 10) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „722“ arvuga „824“, arv „812“ arvuga „926“ ja arv „862“ arvuga „992“; 11) paragrahvi 2 lõike 51 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „5258“ arvuga „5521“; 12) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „1069“ arvuga „1176“ ja arv „1186“ arvuga „1305“; 13) paragrahvi 2 lõiget 6 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes  2 hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1461 eurot kalendrikuus.“; 14) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „1161“ arvuga „1278“, arv „1354“ arvuga „1490“ ja arv „1498“ arvuga „1648“; 15) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse arv „2431“ arvuga „2553“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste rahastamine" muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ (edaspidi määrus nr 65) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste muutmisega. Muudatusega tõstetakse erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi 2024. aasta algusest 5–20%. Keskmiselt tõstetakse maksimaalseid maksumusi 11,4%, enamikul teenustel vähemalt 10%. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SOM) hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (e-post: [email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna nõunik Marion Rummo (e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juht Lagle Kalberg (e-post: [email protected]), SKA analüüsitalituse analüütik Kati Karelson (e-post: [email protected]) ja SOM-i finantsosakonna finantsnõunik Kirsti Toodu (e- post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud SOM-i õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud riigi 2024. aasta riigieelarve seadusega, millega nähti ette määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 03.01.2023, 2. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs SKA 2023. aasta erihoolekandeteenuste eelarve on 51,16 mln eurot (sh üle kantud 2022. aasta jääk summas 4,11 mln eurot). 2023. aasta jooksul SKA eelarvesse vahendeid ei lisandunud. 2024. aasta riigieelarve seadusega eraldati erihoolekandeteenuste baaseelarvesse lisavahendeid kokku 6,11 mln eurot. Sellest 1,27 mln eurot katab tervishoiutöötajate kollektiivlepinguga kaasnevaid lisakulutusi (sh erihoolekandes osutatava õendusteenusega). Lisavahenditest 4,84 mln eurot suunatakse peamiselt erihoolekandeteenuste hindade tõusu. Sellega nähakse ette leevendus teenuseosutajatele majanduskulude kasvuga toimetulekuks ning võimalus tõsta töötajate palka, kuid lisandunud vahenditest rahastatakse täiendavalt ka 170 töötamise toetamise teenuse kohta ja luuakse juurde 5 ebastabiilse remissiooniga inimeste ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta (eelarveline vajadus aastas kokku 0,47 mln eurot).  2 Töötamise toetamise teenuse kohtade täiendava rahastamise vajaduse põhjus on see, et 2023. aasta lõpuga saab läbi pikaajalise kaitstud töötamise projekt, mida rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Seni pikaajalise kaitstud töö projektis osalejad saavad esitada taotluse SKA-le, et saada sarnasele sihtrühmale suunatud töötamise toetamise teenust, mida rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest. Abi- ja toetusvajaduse hindamise järel selgub, kas inimene on õigustatud töötamise toetamise teenust saama. Viie ebastabiilse remissiooniga inimeste ööpäevaringse teenusekoha juurde loomine parandab kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste võimalusi suunduda kohtumääruse lõppemisel vajaduse korral nende vajadustele vastavat ööpäevaringset teenust saama. 1. jaanuarist 2024. a tõusevad erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused 5–20%. Keskmiselt tõstetakse maksimaalseid maksumusi 11,4%, enamikul teenustel vähemalt 10%. Alla 10%-line hinnatõus planeeritakse kahele teenusele – ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele ja ööpäevaringne erihooldusteenus äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele. 20%-line hinnatõus planeeritakse töötamise toetamise teenusele. Maksumuste erinev tõus tuleneb sellest, et eesmärk on liikuda kõigi teenuste puhul lähemale kulupõhise maksumuse saavutamiseni. Maksumuste tõusu jagunemise planeerimisel oli esimene prioriteet tõsta õendustöötajate palgakomponenti teenuse hinnas vähemalt 10%, et võimaldada teenuseosutajatel tõsta õendustöötajate palka. Oluliseks peeti sarnases mahus võimaldada tõsta ka tegevusjuhendajate palka. Tegevusjuhendajate palka on õnnestunud igal aastal tõsta ja tegevusjuhendajate palk on perioodil 2016–2021 kasvanud kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk. Sellegipoolest ei saa tegevusjuhendajate palgaga rahul olla. 2022. aastal langes erihoolekande tegevusjuhendajate palk võrreldes Eesti keskmise brutokuupalgaga 1% võrra. Erihoolekandeteenuste maksumuste tõstmine võimaldab palgatingimusi võrdlusalustega säilitada, kuid kahjuks mitte parandada. Tabel 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate1 ja tervishoiu õendustöötajate2 keskmine brutokuupalk, 2018–2022 2018 2019 2020 2021 2022 Erihoolekande tegevusjuhendajad, eurot 833 937 997 1088 1166 Õendustöötajad, eurot 1372 1506 1700 2101 2230 Erihoolekande tegevusjuhendajate keskmise brutokuupalga osakaal õendustöötajate omast, % 61 62 59 52 52 Erihoolekande tegevusjuhendajate keskmise brutokuupalga osakaal riigi keskmisest, % 64 67 69 70 69 Allikas: SoM-i hoolekandestatistika, Tervise Arengu Instituut, SoM-i arvutused Paragrahvi 1 punktidega 1–14 muudetakse määruse nr 65 § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 206 eurot kalendrikuus varasema 187 euro asemel. 1 SoM-i hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuutöötasu arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas. 2 Tervise Arengu Instituut, (2021). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed on kogutud vastava aasta märtsikuu seisuga.  3 Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 11. Muudatuse tulemusena on autismispektriga täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1759 eurot varasema 1529 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 12. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 75 eurot ööpäevas varasema 68 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 13. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 60 eurot päevas varasema 55 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 14. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 51 eurot ööpäevas varasema 46 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 15. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 41 eurot päevas varasema 38 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 190 eurot kalendrikuus varasema 158 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 299 eurot kalendrikuus varasema 271 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 634 eurot kalendrikuus varasema 556 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 824 eurot kalendrikuus varasema 722 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 926 eurot kalendrikuus varasema 812 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 926 eurot kalendrikuus varasema 812 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 992 eurot kalendrikuus varasema 862 asemel.  4 Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 51. Muudatuse tulemusena on autismispektriga täisealisel isikul õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 5521 eurot varasema 5258 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1176 eurot kalendrikuus varasema 1069 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1305 eurot kalendrikuus varasema 1186 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1305 eurot kalendrikuus varasema 1186 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 13 täiendatakse määruse § 2 lõiget 6 neljanda lausega. Kuna ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ka hoolekandeasutuses, kus teenust osutatakse eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule (kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones), lisatakse määrusesse, sarnaselt teistele ööpäevaringsele teenustele, diferentseeritud maksumus ka sel viisil teenusele osutamisele- 1461 eurot kalendrikuus. Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1278 eurot kalendrikuus varasema 1161 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1490 eurot kalendrikuus varasema 1354 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1490 eurot kalendrikuus varasema 1354 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1648 eurot kalendrikuus varasema 1498 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 2553 eurot kalendrikuus varasema 2431 euro asemel. Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumine 1. jaanuaril 2024. a.  5 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju erihoolekandeteenuse osutajatele, teenusesaajatele, erihoolekandetöötajatele ja SKA-le ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Muudatus: erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste tõus majanduskuludega toimetulekuks ja töötajate palga tõstmise võimaldamiseks Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: erihoolekandetöötajad 1. jaanuarist 2024. a tõusevad erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused 5–20%, mis võimaldab tõsta ka erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu. Erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate3 keskmine töötasu ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu on aastati kasvanud suhteliselt sarnases tempos (nt 2021. aastal vastavalt 9,2% ja 9,1% ja 2022. aastal vastavalt 7,4% ja 7,2%). Võrreldes Eesti keskmise palgaga on erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate ja tegevusjuhendajate palgakasv olnud perioodi 2018–2021 suurem ja 2022. aasta võrdluses pisut väiksem (tabel 2). Eesti keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal 1,4 korda suurem kui erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate ja tegevusjuhendajate keskmine brutokuupalk (joonis 1). Tervishoiu õendustöötajate keskmise palga kasv oli 2021. aastal üle 2,5 korra (23,6%) suurem4, 5 kui erihoolekande põhitöötajate oma, kuid 2022. aastal jäi õendustöötajate palgakasv erihoolekandeteenuse töötajate palgakasvule veidi alla. Tabel 2. Erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate, tervishoiu õendustöötajate ja Eesti keskmise brutokuupalga kasv võrreldes eelmise aastaga perioodil 2018–2022 Keskmise brutopalga kasv võrreldes eelmise Ametikoht aastaga, % 2018 2019 2020 2021 2022 Erihoolekande tegevusjuhendajad 11,8% 12,6% 6,4% 9,1% 7,2% 3 Vastavalt SoM-i H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult tegelevateks töötajateks hooldustöötajat, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti, tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde ja sotsiaaltöötajat ning muid töötajaid. 4 Kuna õendustöötajate palgaandmed on kogutud märtsikuu seisuga, võisid 2021. aasta õendustöötajate palgatõusu kiirendada makstavad lisatasud, sealhulgas COVID-19 perioodil suurenenud lisatasude maksmine. 5 Tervise Arengu Instituut (2021). https://www.tai.ee/et/uudised/tervishoiutootajate-palga-kasvu-kiirendasid- makstavad-lisatasud.  6 Keskmise brutopalga kasv võrreldes eelmise Ametikoht aastaga, % Erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevad põhitöötajad 11,7% 12,7% 6,1% 9,2% 7,4% Tervishoiu õendustöötajad 7,4% 9,8% 12,9% 23,6% 6,1% Eesti kokku 7,3% 7,4% 2,9% 6,9% 8,9% Allikas: SM-i hoolekandestatistika, Statistikaamet6, Tervise Arengu Instituut (SoM-i arvutused)7 Joonis 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate, erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate8, tervishoiu õendustöötajate9 ja Eesti keskmise10 brutokuupalga võrdlus, 2018–2022 Allikas: SoM-i hoolekandestatistika, Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut (SoM-i arvutused) Ka 1. jaanuaril 2024 jõustuvate maksimaalsete maksumuste kasvu üks eesmärkidest on kohelda sotsiaalsektoris töötavaid töötajaid võrdselt tervisevaldkonna töötajatega, millega püütakse tagada, et töötajad jääksid sotsiaalsektorisse ega läheks kõrgema töötasu tõttu tervishoiuvaldkonda üle. 6 Statistikaamet (2023). Keskmine brutokuupalk. Kättesaadav (20.10.23): https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk. 7 TAI, (2023). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk vanuserühma ning ametiala järgi. Kättesaadav (20.10.23): https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT09.px/table/t ableViewLayout2/. 8 SoM-i hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuupalga arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas. 9 Tervise Arengu Instituut (2022). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed on kogutud märtsikuu seisuga. 10 Statistikaamet (2021). Keskmine brutopalk, tööjõukulu, töötatud tunnid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi (kvartalid). Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja- toojeukulu__palk__aastastatistika/pa001.  7 Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda 2022. aasta lõpu seisuga oli erihoolekandestatistika andmetel 1939, sealhulgas 1712 tegevusjuhendajat11. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (681 tuhat12) moodustas see Eestis 2022. aastal umbes 0,2%. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub igal aastal, kuid mitte alati samas suurusjärgus. Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on väike, mõju avaldumise sagedus on keskmine ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandetöötajate jaoks olulise sotsiaalse mõjuga. Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad Muudatus mõjutab kaudselt ka erihoolekandeteenuse saajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud töötajaid, kes ka püsivalt tööle jääksid. Kvalifitseeritud ja püsiva personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. 1. jaanuaril 2024 jõustuv maksimaalsete maksumuste tõus on teenuste lõikes erinev, vahemikus 5–20%. Teenuste maksumuste erinev tõus tuleneb sellest, et eesmärk on liikuda kõigi teenuste puhul lähemale kulupõhise maksumuse saavutamiseni. Muudatused puudutavad kõiki erihoolekandeteenuse saajaid ning tulevikus teenust saama hakkavaid inimesi. Tervise Arengu Instituudi andmetel lisandus perioodil 2018–2022 igal aastal 22–29 tuhat uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (psüühika- ja käitumishäirete diagnostilised kategooriad F00–F98)13. Erihoolekandeteenuseid osutati 2022. aasta lõpus 5976 inimesele14, kelle teenusekohta rahastati riigieelarvest, ja järjekord (sealhulgas eelis- ja tavajärjekord) oli SKA andmetel 2022. aasta lõpu seisuga 2275 teenusekohale15. Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäire diagnoosiga inimesed. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste osutamise eest igal kuul. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühma suurus on kogu täiesealist rahvastikku arvestades väike, mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on keskmised. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks olulise mõjuga. 11 Sotsiaalministeerium, (2023). H-veebi hoolekandestatistika. 12 Statistikaamet (2023). Hõivatud tegevusala järgi. Kättesaadav (20.10.23): http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C 4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2. 13 Tervise Arengu Instituut (2023). Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuserühma järgi. Kättesaadav (20.10.23): https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/. 14 SKA registriandmed, 2023. 15 SKA registriandmed, 2023.  8 Majanduslik mõju Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse pakkujad Maksimaalsete maksumuste tõstmine pakub teenusosutajatele leevendust majanduskulude tõusuga toimetulekuks. Tarbijahinna indeks kasvas Eestis 2021. ja 2022. aasta võrdluses 19,4%, mis on võrreldes eelmiste aastate teenushindade kasvuga oluliselt suurem kasv. Eluaseme valdkonnas oli kasv 50,8%, transpordi valdkonnas 22,8%, toidu ja mittealkohoolsete jookide valdkonnas 19,9% ning majapidamise valdkonnas 13,5%16. Muudatus mõjutab kõiki erihoolekandeteenuse pakkujaid. 2022. aastal osutas erihoolekandeteenuseid 219 asutust. Kõigist Eesti ettevõtetest moodustavad nad väikese osa. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt, kuid mitte alati samas suurusjärgus. Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõju avaldumise sagedus on keskmine ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse pakkujate jaoks olulise majandusliku mõjuga. Mõju riigivalitsemisele Riigieelarve Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid. 2022. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 39 miljoni euro, sealhulgas toetavate teenuste osutamiseks üle 15,8 miljoni euro ja ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamiseks üle 23,2 miljoni euro. Kui arvestada, et erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi suurendatakse 1. jaanuarist rakenduva muudatuse tulemusel kokku 5–20%, kasvab muudatuse jõustumise järel riigieelarveliste vahendite kasutamine. Kogu riigieelarve ja SKA eelarve mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga. Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud olemasoleva 7600 teenusekoha kohta on 2024. aastal hinnanguliselt 5,64 mln eurot ning täiendavalt loodavate 175 teenusekoha kulud uute hindadega 0,47 mln eurot. Riigieelarves on kate selleks planeeritud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on kogu riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldati 2024. aasta riigieelarve seadusega. Lisavahendeid on kokku 6,11 mln eurot, mille arvel suurendatakse iga teenuse maksumuses nii majanduskulude kui tööjõukulude komponenti (muu hulgas arvestatakse tervishoiutöötajate kollektiivlepinguga tekkivate lisakuludega), mis aitab teenuseosutajatel tulla 16 Statistikaamet, (2023). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga. Kättesaadav (20.10.23): https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001/table/tableViewLayout2.  9 toime järjest suurenevate hinnatõusude ja palgasurvega ning võimaldab rahastada täiendavaid teenusekohti. Vahendid SKA-le erihoolekandeteenuste osutamiseks on 2024. aasta riigieelarves kavandatud programmi tegevuse „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine“ piirmääraga vahendite koosseisus kogusummas 53,07 mln eurot, sealhulgas otseselt teenuse ostmiseks 52,05 mln eurot. Lisaks rahastatakse 2024. aastal 5,22 miljoniga Euroopa Sotsiaalfondi toel isikukeskse erihoolekande mudeli ISTE testimist. Plaanis on Euroopa Sotsiaalfondi toel testimist jätkata ka aastal 2025. Toetuse summa täpsustub 2024. aasta jooksul. RES 2024–2027 kohta on andmed esitatud tabelis 4. Tabel 4. SKA-le RES 2024–2027 koosseisus kavandatud vahendid erihoolekandeteenuse ostmiseks (mln eurot) Eelarve liik Aasta 2024 2025 2026 2027 Piirmääraga vahendid 52,05 52,05 52,05 52,05 Täpsustub Välisvahendid 5,22 2024. aastal Kokku 57,26 52,05 52,05 52,05 Teenuste maksumuse muutus teenuste kaupa on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Erihoolekandeteenuste praegu kehtivad ja alates 01.01.2024 kehtivad maksimaalsed maksumused ühes kuus ning maksumuste kasvuprotsent Teenuse Teenuse maksimaalne maksimaalne Maksumuse Teenus maksumus maksumus alates kasv (praegu vs. praegu (kuni 01.01.2024 01.01.2024), % 31.12.2023) Igapäevaelu toetamise teenus 187 206 10,2 Igapäevaelu toetamise teenus (pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid) 1529 1759 15 Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi 68/ööpäev; 75/ööpäev; vajavale raske, sügava, muu 45/päev; kokku 51/päev; kokku 10,3 (arvestades täpsustatud või täpsustamata 1564 eurot 1725 eurot 23 ööpäeva intellektihäirega täisealisele 23 ööpäeva eest 23 ööpäeva eest maksimaalset inimesele maksimaalselt maksimaalselt maksumust) Igapäevaelu toetamise teenus 46/ööpäev; 51/ööpäev; suures mahus järelevalvet ja 38/päev; kokku 41/päev; kokku 10,9 (arvestades kõrvalabi vajavale mõõduka 1058 eurot 1173 eurot 23 ööpäeva intellektihäirega täisealisele 23 ööpäeva eest 23 ööpäeva eest maksimaalset inimesele maksimaalselt maksimaalselt maksumust) Töötamise toetamise teenus 158 190 20,3 Toetatud elamise teenus 271 299 10,3 Kogukonnas elamise teenus 556 634 14 Ööpäevaringne 824 erihooldusteenus 722 14,1 Ööpäevaringne 926 erihooldusteenus (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 812 14  10 Teenuse Teenuse maksimaalne maksimaalne Maksumuse Teenus maksumus maksumus alates kasv (praegu vs. praegu (kuni 01.01.2024 01.01.2024), % 31.12.2023) Ööpäevaringne 992 erihooldusteenus (kuni 6 inimest üksuses) 862 15,1 Ööpäevaringne erihooldusteenus (pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid) 5258 5521 5 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule 1161 1278 10,1 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 1354 1490 10 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule (kuni 6 inimest üksuses) 1498 1648 10 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule 1069 1176 10 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 1186 1305 10 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 6 inimest üksuses) - 1461 - Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule 2431 2553 5 Allikas: SKA 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a, kui algab uus eelarveaasta. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamused on esitatud seletuskirja lisas.  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse seletuskiri LISA Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Eesti Puuetega Eesti Puuetega Inimeste Kojal on hea meel, et riigieelarves Täname tähelepanekute eest. Sotsiaalministeerium jätkab Inimeste Koda on leitud lisavahendeid erihoolekandeteenuste tööd erihoolekandeteenuste rahastamise suurendamise ja rahastamiseks. Kuid nagu kõik osapooled, ootab ka toetavate teenuste juurde loomise eesmärgil. EPIKoda, et erihoolekandeteenuse rahastus esimesel võimalusel kulupõhisele rahastusele liiguks. Riik suunab hetkel vahendeid hooldereformi, mille tulemusena tõusevad ka hooldekodu personali töötasud, mis paneb ohtu erihoolekandeteenuste personali püsivuse, kes paremate töötingimuste tõttu võivad liikuda tööle üldhooldusteenusele, mis omakorda mõjutab oluliselt inimestele pakutava erihoolekandeteenuste kvaliteeti. Samuti on meil hea meel, et leitud on lisarahastus täiendavate töötamise toetamise teenuskohtade rahastamiseks ja teenuskoha hinna tõstmiseks, et pikaajalise kaitstud töö teenuselt üleminejad saavad asendusteenuse. Samas ei ole need 170 teenuskohta piisavad, et tagada kõikidele seni pikaajalise kaitstud töö teenuse saajatele edaspidine tööalane toetus ja töötamise võimalused. Samuti ei ole piisav teenusehinna tõus, et tagada samaväärset teenust pikaajalise kaitstud tööga, see tähendab pakkuda inimesele töötamise võimalust kaitstud tingimustes. Nii EPIKoda kui teenuseosutajad on seda varasemates seisukohtades ja kohtumistel välja toonud. Palume esimesel võimalusel kohtade arvu ja teenuse hinda suurendada, et teenuselt kõrvalejäetud inimesed saaksid võimalikult kiiresti vajaliku abi. MTÜ Edastati e-maili teavitusega, et kooskõlastatakse määruse Erihoolekande- muudatused.  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse seletuskiri LISA teenuste Pakkujate Liit Rahandusmini Edastati e-maili teel märkus palvega täpsustada seletuskirja Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud. steerium välisvahendite kasutamise osas alates 2025. aastast.