Sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega viiakse sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määrus nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 140 muudatustega, mis jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril ja mille kohaselt on võimalik nn tagasipöörduja toetust taotleda ka Eestisse elama asunud Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku registreeritud elukaaslasel. Vastav muudatus tehti SHS-is perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Määruses sätestatakse andmed ja dokumendid, mida tagasipöörduja toetuse saajate uus sihtrühm – registreeritud elukaaslane – eelnimetatud toetuse taotlemisel esitab. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak (tel: 5914 3964, e-post: [email protected]). Määruse ja seletuskirja on õiguslikult üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusloome osakonna nõunik Reet Kodu (tel 5855 3153, e-post [email protected]) Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ redaktsiooni RT I, 02.02.2016, 4. Määrus ei ole otseselt seotud, kuid on puutumuses Riigikogus 22. novembril 2023. a vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Viidatud seaduse kohaselt lõpetatakse tagasipöörduja toetuse maksmine isikutele, kes asuvad Eestisse elama alates 2024. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et ka Eesti kodakondsusega või eesti rahvusest isiku registreeritud elukaaslane saab tagasipöörduja toetust taotleda üksnes juhul, kui ta on Eestisse saabunud enne 2024. aasta 1. jaanuari. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja selle kohta on koostatud täpsem mõjuhinnang seletuskirja punktis 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määrust nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“. Muudatused on vajalikud, et viia määrus SHS-iga kooskõlla.  2 Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja ning see asendatakse lühema ja kergemini mõistetava pealkirjaga – „Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lastele ja vanematele“. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 viitega registreeritud elukaaslasele. Määruse §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehti muudatused SHS §-s 140, mis käsitleb tagasipöörduja toetust, ning sätestati toetuse saamise õigus registreeritud elukaaslasele. Seetõttu viiakse SHS-i alusel antud määrus eelnimetatud seadusega kooskõlla. Punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõiget 3. Muudatuse tulemusel esitab tagasipöörduja toetust taotlev registreeritud elukaaslane Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) kooselulepingu ja oma registreeritud elukaaslase Eesti kodakondsust või eesti rahvust tõendava dokumendi. Kooseluleping võib olla sõlmitud nii Eestis kui välismaal. Nendel juhtudel, kui andmed kooselulepingu kohta on rahvastikuregistrist kättesaadavad, ei ole nimetatud dokumenti vaja esitada (vt selgitust punkti 5 juures). Samuti asendatakse abielutunnistus abielu tõendava dokumendi mõistega. Abielutunnistuse mõistet Eesti õiguses enam ei kasutata ja see tuleb asendada üldisema mõistega. Punktiga 4 asendatakse määruse § 3 lõike 4 punktis 1 ja lõike 5 punktis 1 viide sünnitunnistusele viitega sündi tõendavale dokumendile. Nii nagu ei kasutata enam abielutunnistuse mõistet, ei kasutata enam ka sünnitunnistuse mõistet, mistõttu tuleb see asendada üldisema mõistega. Punktiga 5 täiendatakse määrust §-ga 31, mille kohaselt ei esitata SKA-le neid dokumente, mille kohta on andmed rahvastikuregistris olemas. Isikute perekonnaseisuandmed on kättesaadavad rahvastikuregistrist. Seetõttu ei ole põhjendatud, et tagasipöörduja toetuse taotleja peaks toetuse taotlemisel esitama andmed paberil. SKA kontrollib, kas andmed on rahvastikuregistris kajastatud ning nende olemasolu korral dokumente ei nõua. Vastavate andmete puudumise korral esitab toetuse taotleja dokumendid ise. Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg 1. jaanuar 2024. a, mis on seotud määruse aluseks oleva SHS § 140 muudatuste jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga tehtav muudatus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, eelkõige mõju inimeste heaolule, sotsiaalsele kaitsele ja õigustele, ning mõju riigivalitsemisele. Sotsiaalne mõju Määruse muudatuste eesmärk on, et toetuse uuel sihtrühmal – registreeritud elukaaslane – oleks teave selle kohta, millised dokumendid tuleb tagasipöörduja toetuse taotlemiseks esitada. Õigustatud sihtrühmal tuleb esitada kooseluleping, mis võib olla sõlmitud nii Eestis kui välismaal. Kui kooseluleping on kantud rahvastikuregistrisse, ei pea tagasipöörduja toetuse taotleja seda dokumenti toetuse taotlemisel esitama, vaid SKA saab vastava teabe rahvastikuregistrist. Tagasipöörduja toetuse suurus võrdub rahvapensioni määraga (336,39 eurot 1. aprilli 2023. a seisuga). Seda toetust on isikul õigus saada juhul, kui tema kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. Tagasipöörduja toetuse saamine omab mõju registreeritud kooselus oleva isiku sotsiaalsele heaolule. Mõju riigiasutuste korraldusele  3 Määruse muudatused puudutavad peamiselt SKA-d, kes määrab ja maksab tagasipöörduja toetust. SKA töös ei toimu sisulisi muudatusi, lisandub vaid uus isikute ring, kes võib tagasipöörduja toetust taotleda. Seega võib suureneda selliste isikute arv, kes hakkavad tagasipöörduja toetust saama. Andmete puudumise tõttu ei saa teha prognoosi selle kohta, kui palju uusi toetuse saajaid võib tulla tagasipöörduja toetust taotlema. Eeldatavasti on isikute arv maksimaalselt 2, kuid see võib osutuda ka nulliks. Kokkuvõttes on muudatuse mõju SKA tööle väike ning see ei suurenda klienditeenindajate töökoormust. Andmekaitsealane mõjuhinnang Planeeritud muudatustega ei muudeta seni kogutavate andmete ulatust ega mahtu, muutub vaid osaliselt andmete kogumise maht, kui lisandub registreeritud kooselus olevate isikute toetuste taotlusi, misjuhul hakkab SKA töötlema andmeid isikute kooselulepingute kohta. Võttes arvesse, et lisanduvate toetuse taotlejate arv ei ole teada, kuid prognoosi kohaselt on see pigem väike (vt mõju riigiasutuste töökorraldusele), on andmekaitsealane mõju kokkuvõttes pigem väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse ellurakendaja on SKA. Andmete puudumise tõttu ei ole võimalik prognoosida, kas ja kui palju lisandub registreeritud kooselus olevaid isikuid, kes tagasipöörduja toetust taotlevad. Eeldatavasti on saajaid 0–2. Toetuse suurus ühes kuus on rahvapensioni määra suurune (praegu 336,39 eurot kuus). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024, samal ajal SHS §-s 140 tehtud muudatuste jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Siseministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastasid eelnõu. Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.  MINISTRI MÄÄRUS 11.12.2023 nr 62 Sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 lõike 7 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruses nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lastele ja vanematele“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõna „abikaasa“ tekstiosaga „, registreeritud elukaaslase“; 3) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku abikaasa või registreeritud elukaaslane esitab toetuse taotlemisel: 1) abielu tõendava dokumendi või kooselulepingu; 2) abikaasa või registreeritud elukaaslase kodakondsust või rahvust tõendava dokumendi.“; 4) paragrahvi 3 lõike 4 punktis 1 ja lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna „sünnitunnistuse“ sõnadega „sündi tõendava dokumendi“; 5) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Rahvastikuregistri andmed  2 Sotsiaaltoetuse taotlejal ei ole vaja esitada käesolevas määruses loeteletud dokumente, mille kohta on kantud andmed rahvastikuregistrisse.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler