Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ muutmine

Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja väljastamine ning retsepti vorm“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega tehtavad muudatused on seotud riigihanke ravimi retsepti kasutuselevõtuga antiretroviirusravimite (edaspidi ARV-ravim) väljakirjutamisel. Muudatustega parandatakse Tervisekassa hangitud ravimite kasutamise ja väljakirjutamise läbipaistvust ning ravimiohutust. Tervisekassa soetab patsientidele mitut olulist ravimit, muu hulgas ARV-ravimeid, riigihanke korras. ARV-ravimid on mõeldud HIV diagnoosiga patsientide raviks ja sellega tegelevad Eestis ainult teatud kindlad haiglad (lisaks vanglad). Ravimid tarnitakse Tervisekassa ravimilaost haiglatesse, kust need vastuvõtu käigus patsientidele koju kaasa antakse. ARV-ravimite määramise info on praegu olemas vaid paberil ning ARV-ravimitele retsepte ei koostata. Määruse muutmise eesmärk on ARV-ravimite määramine digiteerida ning liita ARV-ravimite retseptid retseptikeskuses oleva ambulatoorsete retseptide andmebaasiga. Muudatuste tulemusena on sarnaselt ambulatoorsete retseptidega ka ARV-ravimitega seonduvad retseptide andmekoosseisud patsienti ravivale tervishoiutöötajale kättesaadavad ning ka ARV-ravimite puhul tekib võimalus rakendada automaatset ravimite koostoimete kontrollimise teenust. Seeläbi paranevad nii ravikvaliteet kui ka ravimiohutus. Muudatustega luuakse retseptikeskusse uus retseptiliik nimetusega „riigihanke ravimi retsept“, millega on võimalik välja kirjutada ainult ARV-ravimeid. Vajaduse korral saab tulevikus seda retseptiliiki kasutada ka teiste sarnaste ravimite väljakirjutamisel. Nimetatud retseptiga väljastatakse patsiendile haiglates Tervisekassa hangitud ARV-ravimeid ning need on patsiendile alati tasuta, sõltumata tema kindlustatuse staatusest. Patsiendi jaoks ravimite väljastamise protsess ei muutu, kuid arstil/eriõel tekib kohustus koostada ARV-ravimeid väljastades riigihanke ravimi digiretsept. Riigihanke ravimi digiretsepti kinnitamise järel loetakse ravimid patsiendile väljastatuks. Riigihanke ravimi retsept on alati ühekordne ja kehtib kuni 60 päeva, kuigi reaalselt loetakse retsept selle kinnitamisel kohe ka väljastatuks ning ravimid antakse patsiendile üle visiidi käigus. Patsient ei saa retsepti realiseerida apteekides ning apteekritel puudub neile retseptidele juurdepääs. Riigihanke ravimi esmase retsepti väljakirjutamise õigus on ainult infektsionistil ja pediaater- infektsionistil, kuivõrd nemad puutuvad HIV-ravi vajavate patsientidega vahetult kokku. Infektsionistide töökoormust arvesse võttes on oluline, et peale esmase retsepti väljakirjutamist oleks korduva retsepti väljakirjutamise õigus ka infektionistiga või pediaater-infektsionistiga koos töötaval HIV diagnoosiga patsiente ravival eriõel. Riigihanke ravimi retsepti väljakirjutamisel rakenduvad retseptikeskuses erinevad kontrollid, muu hulgas eriala koodi kontroll. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Mari Amos ([email protected]). Määruse väljatöötamisel osalesid Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna tootejuht Anett Lilleväli ([email protected]) ja peaspetsialist Gerda Mälk ([email protected]), õigus- ja teabehalduse osakonna jurist Aigi Veber ([email protected]) ja arendusosakonna projektijuht Brigitha Kask ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 33 lõike 7 alusel. Määrusega muudetakse sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.10.2023, 2. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja mõjude osas. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 tehakse muudatused sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ (edaspidi määrus). Punktidega 1 ja 2 nähakse määruses ette isikud, kes võivad ARV-ravimeid välja kirjutada. ARV- ravimid on haiglatele (ka vanglatele) tarnitud Tervisekassa hangitud ravimid. Kuna infektsionistid ja pediaater-infektsionistid puutuvad HIV-ravi vajavate patsientidega vahetult kokku, on ARV- ravimi esmase retsepti väljakirjutamise õigus ainult neil. Infektsionistide töökoormust arvesse võttes on oluline, et peale esmase retsepti väljakirjutamist oleks korduva retsepti väljakirjutamise õigus ka infektsionistiga või pediaater-infektsionistiga koos töötaval HIV diagnoosiga patsiente ravival eriõel. Näiteks Viljandi haigla spetsiifikaks on sõltuvusravi ja sundravi osakonnad, aga ka akuutpsühhiaatria, kus HIV diagnoosiga patsientide arv on märkimisväärne. Praegu on Viljandi haiglas vaid üks infektsioonhaiguste arst ning puhkuste/lähetuste ajal või juhul kui patsient sattub osakonda töövälisel ajal või nädalavahetusel, on ravi järjepidevuse tagamiseks oluline, et ka nendes osakondades oleks infektsionistiga koos töötavatel eriõdedel ARV-ravimite retsepti väljakirjutamise õigus. Nimetatud õed peavad vastama ka muudele tingimustele, mis on neile retsepti väljakirjutamisel ette nähtud – nt ravimiseaduse § 33 lõikes 17 sätestatud haridusnõue. Teistel eriõdedel ARV-ravimite väljastamise võimalus puudub, kuna ravimid väljastatakse visiidi käigus otse infektionisti või pediaater-infektsionisti (või temaga koos töötava eriõe) kabinetist. Seega, kui mitteinfektsionistiga koos töötav eriõde mingil põhjusel retsepti ka koostab, jääb retsept realiseerimata, sest tal puudub ARV-ravimitele juurdepääs. ARV-ravimite väljakirjutamiseks luuakse määrusega eraldi retseptiliik – riigihanke ravimi retsept. Riigihanke ravimi retsepti väljakirjutamisel rakenduvad retseptikeskuses erinevad kontrollid, sealhulgas eriala koodi kontroll. Punktiga 3 parandatakse määruse § 2 lõikes 5 esitatud viide. Kehtiva määruse § 2 lõikes 5 on viide tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 42 lõike 2 alusel kehtestatud korrale. Viidatud kord on aga kehtestatud TTKS 42 lõike 3 alusel. Viide parandatakse. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 2 lõiget 6 ja piiratakse ARV-ravimite väljakirjutamist kuni 12- kuulise ravi vajadusega. Patsiendid jagunevad ravijärgimuse ja ravidistsipliini alusel eri kategooriatesse. Arst otsustab retsepti välja kirjutades individuaalselt iga patsiendi puhul, milline on eelnevat raviprotsessi arvesse võttes temale sobilik kogus. Parima ravidistsipliiniga patsientidele, kelle puhul pole põhjust ka arvata, et ravi vajaks lähiajal muutmist, võib ravimit välja kirjutada maksimaalselt üheks aastaks. Punktiga 5 täiendatakse määruse § 2 lõikega 95, mille kohaselt kirjutatakse riigihanke ravimi retseptile ARV-ravimeid. Määruse kohaselt on riigihanke ravimi retsept raviasutuse poolt väljastatava ravimi ühekordne elektrooniline retsept, mis kirjutatakse välja Tervisekassa hangitava ARV-ravimi kohta. Retsepti kinnitamisel loetakse väljakirjutatav ravim väljastatuks. Määruses kirjeldatud muudatusettepanekute realiseerimiseks luuakse retseptikeskusesse uus retseptiliik, milleks on riigihanke ravimi retsept. Riigihanke ravimi retseptiga väljastatakse patsiendile haiglast  3 ainult Tervisekassa hangitud ravimeid ning need on patsiendile alati tasuta, sõltumata tema kindlustatuse staatusest. Esialgu kasutatakse seda retseptiliiki ainult ARV-ravimite väljakirjutamiseks ja väljastamiseks. Patsiendi jaoks ravimite väljastamise protsess ei muutu, kuid patsienti ravival arstil tekib kohustus koostada ARV-ravimeid väljastades neile ka riigihanke ravimi elektrooniline retsept. Muudatuse kohaselt väljastatakse patsiendile ARV-ravim infektsionisti või pediaater-infektsionisti või temaga koos töötava eriõe vastuvõtul. Praegu väljastavad ARV-ravimeid ainult infektsionistid visiidi käigus ja ARV-ravimite määramise info märgitakse paberile ning ARV-ravimitele retsepti ei koostata. Seetõttu ei ole ARV-ravimite määramise info kõigile patsienti ravivatele arstidele kättesaadav. Ravimite määramise juures on aga oluline hinnata nende koostoimeid, eriti ARV-ravimite puhul, millel võib olla palju, ka eluohtlikke koostoimeid. Praegu selline automaatne koostoimete hindamise võimalus puudub, mistõttu ei pruugi manustatavad ravimid olla patsiendi tervisele alati ohutud. Riigihanke ravimi retsepti kinnitamise järel loetakse ravim automaatselt ka patsiendile väljastatuks. Riigihanke ravimi retsept on alati ühekordne. Punktiga 6 täiendatakse määruse § 2 lõiget 13, laiendades korduvretsepti väljakirjutamise keeldu ka ARV-ravimitele, kuna korduvretsept on mõeldud ravimi mitmekordseks väljastamiseks apteegist. ARV-ravimite puhul seda vaja ei ole, kuna väljakirjutatud ravimi koguse väljastab tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) patsiendile korraga visiidi käigus. Punktiga 7 muudetakse määruse § 3 lõiget 1 ning lisatakse uus retseptiliik, milleks on riigihanke ravimi retsept. Uue retseptiliigi loomine on vajalik, kuna sellele kohalduvad teistsugused nõuded kui tavaliste retseptide ja narkootilise ravimi retseptide puhul. Punktiga 8 asendatakse määruse § 3 lõikes 2 arv „360“ arvuga „540“. Määruse § 2 lõikes 6 on sätestatud, et ühele retseptile kirjutatakse ravimit koguses, mis on vajalik ägeda haigestumise korral ühe ravikuuri läbimiseks ning kroonilise või pikaajalise haiguse korral kahe- kuni kolmekuulise ravi jaoks. Seega on kuuekordse retseptiga võimalik ravimit välja kirjutada maksimaalselt 18 kuuks. Retseptide väljaostmine peab olema võimalik kogu määratud ravi kestuse jooksul mõistlike osade kaupa, et vältida liigsuurte ravimivarude väljaostmist apteegist. Kui retseptil on 18 kuu ravi kogus, aga retsept kehtib 360 päeva, peab inimene retsepti kehtivusaja lõpu lähenedes ostma korraga välja poole aasta ravimivaru, mis ei ole mõistlik. Taolise olukorra vältimiseks pikendatakse kuuekordse retsepti kehtivusaega ning määratakse selleks 540 päeva. Punktiga 9 täiendatakse määruse § 3 lõikega 31, mis määrab riigihanke ravimi retsepti kehtivusajaks 60 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega. 60 päeva on ühekordse retsepti standardne maksimaalne kehtivusaeg. Praktikas saab ARV-ravimi retsept küll pärast kinnitamist kohe staatuse „müüdud“, kuid kuna retsepti standardsed vorminõuded nõuavad igale retseptile määratud kehtivuse vahemikku, on ka ARV-ravimi retsepti puhul lubatud valida kehtivus kuni 60 päeva, mis on standardne ühekordse retsepti maksimaalne lubatud kehtivusaeg. Retsepti kehtivuse määrab retsepti väljakirjutaja. Punktiga 10 muudetakse määruse § 5 lõike 11 sõnastust ning nähakse ette, et ARV-ravimitele kirjutatakse välja ainult elektroonilisi retsepte ja paberretsepte nende puhul ei vormistata. Kui retseptikeskuse kasutamisel tekib tehniline tõrge, on ravimi müügil võimalik kasutada operaatorteenust. Seega puuduvad takistused retseptide realiseerimiseks vaid elektrooniliselt. Retseptikeskuse andmetel on 2023. aasta algusest digiretsepti käideldavus 99,95%. Tõrke määra 0,05% sisse jäävad ka korralised ja ette teatatud hooldustööd. Punktiga 11 täiendatakse määruse § 6 lõikega 22, milles välistatakse riigihanke ravimite üldapteegist väljastamine. ARV-ravimid ja retseptid ei jõua üldapteekidesse, vaid need tarnitakse Tervisekassa laost otse lepingupartneritest TTO-de haiglaapteekidesse. Sealt jõuavad need edasi patsienti raviva arsti või eriõeni, kes väljastab need visiidi käigus patsiendile. Taoline korraldus tagab ravimite katkematu kättesaadavuse patsientidele, kellele ravi katkestamine põhjustaks resistentsust. Samuti saavad patsiendid vajaliku ravimi kätte arstilt/õelt, mistõttu puudub vajadus  4 osta ravimeid välja apteegist, mis võib ühiskondlike stigmade tõttu tekitada isikule ebamugavust. Teatud ravimite riigihanke korras soetamine on ka majanduslikult otstarbekam. Paragrahvis 2 nähakse ette määruse muudatuste jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2024. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesolevas määruses esitatud muudatustel on positiivne mõju rahva tervise ja ravimiohutuse seisukohalt. Esialgu kohaldatakse riigihanke ravimite retsepti regulatsiooni ARV-ravimitele. ARV- ravimite puhul on palju koostoimeid ning erinevad ravimid võivad ka suurendada või oluliselt vähendada ARV-ravimite plasmakontsentratsiooni, mis toob kaasa terapeutilise toime kadumise ja viiruskoormuse suurenemise ning need põhjustavad resistentsust. Näiteks ei tohi ARV-ravimite raviskeemides laialdaselt kasutatud toimeaine kombinatsiooni tenofoviirdisoproksiil+emtritsitabiin manustada sama ajal adefoviirdipivoksiiliga ega neerude kaudu elimineerivate ravimitega. Riigihanke ravimi retsepti vormistamisel on võimalik automaatselt saada erinevate toimeainete koostoimete kohta teavet, mis aitab patsienti ravivatel TTO-del teha teadlikum valik. Muudatus annab Tervisekassale parema ülevaate ARV-ravimite kasutusest ning seeläbi saab Tervisekassa paremini kavandada tervishoiu rahastust ja ravimite hankimise mahte. Andmekaitsealane mõjuhinnang Riigihanke ravimi retsepti lisandumisega kohustub vastav arst koostama ja välja kirjutama retsepti ka neile ravimitele, mida varem jagati patsientidele ilma retseptita, kuigi neile kehtib ravimiregistri kohaselt üldjuhul retseptinõue. Sarnane isikuandmete töötlemine toimub ka kehtiva õiguse alusel teiste retseptiravimite väljakirjutamisel. Riigihanke ravimi retsepti koostamise nõue hõlmab määruse kohaselt ainult ARV-ravimeid. Retseptikeskusesse edastatav andmekoosseis tavaretsepti andmekoosseisust ei erine. Asjaolu, et isik põeb HIV-d või mõnda muud nakkushaigust, ei ole selline teave, mida saaks mõni teine TTO riigihanke ravimite retseptide nägemisel esmakordselt teada, kuivõrd TTO kohustub ka praegu edastama tervise infosüsteemi HIV teatise ja nakkushaiguse kahtluse teatise (sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 p 29). Seega on patsienti ravivatele TTO-dele juba praegu teada, et isik põeb HIV-d või mõnda muud nakkushaigust. Retseptikeskuse kaudu ARV-ravimite kohta info saatmine võimaldab patsienti ravival TTO-l täiendavalt hinnata ja kontrollida talle manustatavate ravimite kõrvaltoimeid ning seeläbi tagada ravimite efektiivne (teatud koostoimed pärsivad ravimite efektiivsust), kuid samas patsiendi tervisele ohutu kasutus. Muudatuste tulemusena saab riigihanke ravimi retsepti alusel väljastatud ravimeid puudutav teave patsienti ravivatele tervishoiutöötajatele kättesaadavaks. Muudetava määruse § 2 lõike 131 kohaselt, kui retseptikeskuse vastutav töötleja on teinud kättesaadavaks ravimite koostoimete hindamise täiendava funktsionaalsuse, tuleb ravimi väljakirjutamisel seda kasutada, välja arvatud juhul, kui väljakirjutaja tarkvara tagab samaväärse tulemuse. Seega peab ravimi väljakirjutaja ravimi määramisel hindama koostoimeid, kuid kui ARV-ravimid seal ei kajastu, võib ravimi väljakirjutaja teha kõiki asjaolusid mittearvestava raviotsuse. Praktikas kantakse ka praegu tervise infosüsteemi teave määratud ARV-ravimi kohta, kuid see teave võib jääda teistele TTO-dele märkamatuks. Ravimite väljakirjutajad saavad muudatuste tulemusena automaatselt kontrollida ka ARV-ravimite koostoimeid ning patsiendi terviklik ravimiinfo on kättesaadav andmevaaturi kaudu. Seega on ravimite koostoimete info kättesaadav juba ARV-ravimite väljakirjutamisel, võimaldades valida erinevate ARV-ravimite vahel ja arvestades patsiendile juba manustavate ravimite koostoimeid. Muudatuste tulemusena edastatakse ka ARV-ravimi retsept retseptikeskusesse ning  5 seekaudu tagatakse, et teistel isikut ravivatel arstidel on parem ülevaade ravimite võimalikest koostoimetest. Apteekrid ei näe isikule väljakirjutatud riigihanke ravimi retsepte. Patsiendil, kelle andmeid retseptikeskuses töödeldakse, on õigus keelata TTO juurdepääs retseptikeskuses olevatele isikuandmetele (ravimiseadus § 81 lg 10). Võrreldes tavalise või narkootilise ravimi retseptiga on apteekrite juurdepääsu riigihanke ravimi retseptile piiratud, kuivõrd apteekidest ARV- ravimeid ei väljastata. Riigihanke ravimi retsepti andmeväljad võrreldes tavalise või narkootilise retsepti andmeväljadega ei muutu, muu hulgas tehakse ravimite väljakirjutamisel ka kindlustusregistri päring. Kuigi praegu on riigihanke ravimi retsepti alusel väljastatavad ravimid kõikidele patsientidele tasuta, ei saa välistada, et tulevikus võiks riigihanke retsepti alusel väljastada ka ravimeid, millel on teatud omaosalus. Praegu on kõikide retseptide puhul tegemist standardsete andmeväljadega ning riigihanke ravimi retsepti andmeväljade muutmine tähendaks põhjendamatult suuri ja kulukaid arendusi, mis ei ole kasutajate sihtrühma suurusega proportsioonis. Oluline andmekoosseisu muutmine tähendaks ka uute X-tee teenuste kasutuselevõttu ja tunduvalt suuremaid arendusi partnerite infosüsteemides, mis ei ole mõistlikud ega põhjendatud, eriti kui arvestada, et kaalumisel on võimalus kasutada riigihanke ravimite retsepti ka teiste ravimite korral. Kokkuvõttes võib muudatuse andmekaitsealast mõju pidada väikseks, kuna riigihanke ravimi retseptide puhul ei erine isikuandmete töötlemine muude ravimite retseptide puhul toimuvast isikuandmete töötlemisest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seoses määruse rakendumisega on vaja teha arendusi Tervisekassa peetavas retseptikeskuses. Vastavad muudatused korraldab Tervisekassa ilma lisaressursi vajaduseta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Ravimiametile, Terviseametile, Tervisekassale ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Ravimiamet ja Tervisekassa esitasid märkused, millega on arvestatud. Eesti Arstide Liit toetas eelnõu. Lisaks esitas arvamuse Eesti Ravimihulgimüüjate Liit. Märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas.  Seletuskirja lisa Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ muutmine tagasiside tabel Tagasiside Vastus 1. Eesti Arstide Liit/ Arvamus: nõustub muudatustega. 18.12.2023 2. Eesti Haiglaapteekrite Selts Arvamus: ei esitanud. 3. Ravimiamet / 19.12.2023 Arvamus: seletuskirja § 1 punkt 3 selgitustes on Arvestatud. ebaõige viide. Viide parandatud. 4. Terviseamet / 15.12.2023 Arvamus: ei esitanud. 5. Tervisekassa Arvamus: Arvestatud. / 15.12.2023 Tervisekassa teeb ettepaneku pikendada määruse § Eelnõusse lisatud vastav muudatus. 3 lõikes 2 sätestatud kuuekordse retsepti kehtivusaega seniselt 360 päevalt 540 päevale. 6. Tervise ja Heaolu Arvamus: ei saatnud Infosüsteemide Keskus 7. Eesti Ravimihulgimüüjate Arvamus: Mittearvestatud. Liit / 19.12.2023 1. Määruse eelnõu muudaks põhimõtteliselt ARV-ravimite määramise ja haiglast väljastamise info ravimiseaduses sätestatud ravimite tarneahela kajastatakse täna vaid paberil ning ARV-ravimitele korraldust ning selle aluseks olevaid põhimõtteid. eraldi retsepte ei koostata. Määruse muutmise eesmärk Seega oleks ilmselt tegemist seadust muutva ehk nn on ARV-ravimite määramine digiteerida ning liita ARV- contra legem määrusega, mis ei ole Eesti ravimite retseptid retseptikeskuses oleva õiguskorras lubatud. ambulatoorsete retseptide andmebaasiga, mille 2. Kavandatud määrusemuudatuse rakendamisel tulemusena on andmekoosseisud patsienti ravivale tekib ka mitmeid praktilisi probleeme, mis tuleks tervishoiutöötajale kättesaadavad ning võimaldab ravimite järjepideva kättesaadavuse tagamiseks rakendada automaatset ravimite koostoimete enne muudatuste kehtestamist lahendada. Näiteks kontrollimise teenust. Patsiendi ja haigla vaatest peaks ravimite tarneahela uued osapooled liituma patsiendile ravimite väljastamise protsess ei muutu.  üle-Euroopalise võltsravimite vastase süsteemiga Määruse muudatuste kohaselt ei seata, ega piirata ning täitma EL võltsravimite direktiivist (FMD) ja nõudeid ravimi käitlemisele. Seega ei mõjuta ravimiseadusest tulenevaid ravimite ehtsuse muudatused kehtivaid nõudeid ravimite tarneahelale. kontrolli ülesandeid. 8. Eesti Infektsioonhaiguste Arvamus: ei esitanud Selts 9. Eesti Õdede Liit Arvamus: ei esitanud  MINISTRI MÄÄRUS 21.12.2023 nr 76 Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ muutmine Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 33 lõike 7 alusel. § 1. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ muutmine Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 lõike 11 alusel Tervisekassa eelarvest rahastatava antiretroviirusravimi (edaspidi ARV-ravim) väljakirjutamise õigus on ainult infektsionistil ja pediaater-infektsionistil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 35 sätestatud juhul. Infektsionist ja pediaater-infektsionist märgivad retseptile oma ametinimetuse.“; 2) paragrahvi 2 lõige 35 loetakse lõikeks 36 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 35 järgmises sõnastuses: „(35) Infektsionisti või pediaater-infektsionistiga koos töötaval tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel on õigus, märkides retseptile oma ametinimetuse, kirjutada retseptile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 32 loetletud ravimitele ja ainetele ka käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud ravimeid, välja arvatud esmase retsepti korral.“; 3) paragrahvi 2 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „lõike 2“ tekstiosaga „lõike 3“; 4) paragrahvi 2 lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „ARV-ravimeid võib välja kirjutada kuni 12-kuuliseks raviks.“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 95 järgmises sõnastuses: „(95) Riigihanke ravimi retseptile kirjutatakse ARV-ravimeid. Retsepti kinnitamisel loetakse ravim retsepti väljakirjutamise õigust omava isiku poolt väljastatuks.“;  2 6) paragrahvi 2 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt: „(13) Korduvretsepti ei või välja kirjutada narkootilistele ravimitele, anksiolüütikumidele, uinutitele, rahustitele, antibakteriaalsetele, immunoloogilistele ja radiofarmatseutilistele ravimitele, ARV-ravimitele ega ravimitele, mille väljastamisele on kehtestatud koguselised piirangud käesoleva määruse lisas 4.“; 7) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Retseptide liigid on tavaline retsept, narkootilise ravimi retsept ja riigihanke ravimi retsept.“; 8) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse arv „360“ arvuga „540“; 9) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Riigihanke ravimi retsept kehtib 60 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega.“; 10) paragrahvi 5 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Narkootilist ja psühhotroopset ainet ning ARV-ravimit võib välja kirjutada ainult elektrooniliselt.“; 11) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) ARV-ravimeid üldapteegist ei väljastata.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler *