Saatja: Heli Paluste </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=22f699ace2d84e04a5fcfbbdf0e4acaf-Heli Paluste>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: vastus pöördumisele
Lp Tambet Laasik
Pöördusite küsimustega pseudodementsuse teemal.
Vabandame vastuse viibimise pärast. Küsimusele saanuks kiirema ja ilmselt ka põhjalikuma selgituse anda mõni psühhiaatria eriala ekspert, kelle valdkonda see kulub.
Saan ministeeriumi pool selgitada valdkonna kirjandusallikatele tuginedes järgnevat.
Dementsus on sündroom, mida iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut.
Dementsuse nosoloogiline diagnoos põhineb patsiendi põhjalikul somaatilisel ja neuroloogilisel uuringul.
Psüühikahäirete eripära alusel ei ole võimalik kindlalt väita, millisest haigusest või kahjustusest dementsus on põhjustatud, ka siis kui dementsuse kliinilised tunnused on väga tüüpilised mõnele haigusele nagu nt Alzheimeri tõbi.
Kognitiivsete funktsioonide kahjustus võib tekkida paljude haiguste ja ajukahjustuste korral nagu peaajutraumad, ajutuumorid, AIDS, alkohol, ravimid, infektsioonid, kroonilised kopsuhaigused.
10-15% dementsusega haigetest võib adekvaatne ravi anda tulemusi juhul, kui ravile alluv haigus on diagnoositud. Prognostiliselt soodsaid tulemusi võib saada haigetel, kellel dementsus on seotud ravitava südamehaiguse, neeruhaiguse, endokriinhaiguse (hüpotüreoos), ravimitega või primaarse psüühikahäirega nagu depressioon. Depressioon võib halvendada olulisel määral inimese kognitiivseid funktsioone, mis kergete kognitiivsete häiretega vanemaealistel patsientidel võib summaarselt väljenduda dementsusele sarnase seisundina (pseudodementsus). Kergele dementsusele liituv depressioon võib jätta esmamulje raskest dementsusest.
Harvad ei ole juhtumid, kus kognitiivsete funktsioonide kahjustuse põhjusi on rohkem kui üks ning dementsus osutub mitme peaaju kahjustava teguri summaarseks avalduseks. Näiteks raske peaajutrauma ja alkohoolne ajukahjustus koos mõne muu toksilise kahjustusega; Alzheimeri tõbi aju vaskulaarsete häiretega.
Kognitiivsete funktsioonide mööduv või püsiv halvenemine võib arvesse tulla ka teiste raskete psüühikahäirete korral (nt skisofreenia).
Kokkuvõttes on pseudodementsuse näol tegemist pigem arstlikus kõnepruugis kasutatava terminiga dementsuse sündroomi kohta, mis on põhjustatud mõnest muust põhihaigusest, ning sellist sõna eraldi diagnoosina RHK-10-st ei leia. Kõige paremini kohaldub sellele RHK-10 vaste F02 Dementsus MK muudest haigustest, mille alamjaotused on:
[F02.0] Dementsus Picki tõvest
[F02.1] Dementsus Creutzfeldti-Jakobi tõvest
[F02.2] Dementsus Huntingtoni tõvest
[F02.3] Dementsus Parkinsoni tõvest
[F02.4] Dementsus HIV infektsioonist
[F02.8] Dementsus teistest MK haigustest
Loodan, et selgitustest on Teile abi ja vabandan veelkord vastuse viibimise pärast.
Lugupidamisega
Heli Paluste
tervishoiuvõrgu juht | Tervisesüsteemi arendamise osakond
|
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>