Lisa 1
Riigikohtu arvamus EL-i saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi kohta
1. Analüüs Eesti saneerimismenetluse kitsaskohtade kohta.
1.1 Analüüsis toodi välja järgmised soovitused:
Koostada ja teha internetis kättesaadavaks mitteametlikud juhised juriidiliste isikute
saneerimiseks kohtuväliselt, mis võiksid sisaldada näidiseid võlgade ajatamise või
restruktureerimisega liitumise kokkulepete kohta, ning kontrollnimekirjad või muud
elektroonilised infomaterjalid, mis abistaksid võlgnikku enda finantsseisundi
hindamisel ning kohtuvälise restruktureerimise kavandamisel ja sellekohase kava
koostamisel.
Vältimaks, et saneerimine või pankrotimenetlus on vahend juriidilise isiku juhatuse
liikmele vastutusest pääsemiseks kasutada üht või mõnda järgnevatest abinõudest, luua
pankrotiombudsmani instituut, kes tegeleks varatute, sh raugenud pankrotimenetluste
lõpuleviimisega, anda pankrotimenetlust rahastavate võlausaldajate nõuetele
eelisjärjekord, sätestada saneerimismenetluse algatamisest keeldumine automaatse
pankrotimenetluse algatamise alusena, kaaluda ärikeelu rakendamise eelduste täitmisel
juhatuse liikmetele ka rahaliste sanktsioonide määramist.
Näha ette lihtsustatud menetlus väikeste või keskmiste ettevõtete jaoks või pigem
kujundada saneerimismenetluse regulatsioon väikeste või keskmiste ettevõtete
vajadustele vastavamaks.
Teha saneerimismenetlused kiiremaks ja atraktiivsemaks, kaaluda kaebeõiguse ulatust
ja seada sellele rangemad kõrgemad nõuded, suurendada saneerimisnõustaja pädevust,
andes talle võimaluse hinnata nõuete väärtust üksnes menetluses osalemise tarbeks,
kaaluda, kas võlgnikule on vajalik anda võimalus saavutada saneerimiskava
kinnitamine võlausaldajate nõusolekuta (SanS § 29–36).
Soodustada saneerimismenetluse algatamist varem koostatud ja läbiräägitud
saneerimiskavade alusel, anda kohtule võimalus need pikema menetluseta kinnitada.
Kaotada pankrotimenetluse tervendamise instituut ja kujundada kompromissi instituuti,
eesmärk peaks olema tagada, et pankroti- ja saneerimismenetluse vahelised üleminekud
oleksid sujuvad.
Kajastada saneerimismenetlus EL-i maksejõuetusmenetluse määruse (2015/848)
lisas A.
1.2 Tsiviilkolleegiumi seisukoht
Tsiviilkolleegium toetab välja pakutud soovitusi. Regulatsioon peaks soodustama, et
võimalikult varakult eristuks varatud menetlused neist, kus juriidilise isiku äritegevus on
jätkusuutlik.
Varatute menetluste puhul peaks olema tagatud kiire ja asjatundlik
likvideerimismenetlus, kus ärikultuuri parandamiseks võiks olla asjakohane
pankrotiombudsmani instituudi loomine. Võlausaldajad ei ole motiveeritud varatutesse
menetlustesse panustama, raugevaid menetlusi on aga palju. Pankrotiombudsman saaks
otsustada, kas menetluse jätkamine juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude
esitamiseks oleks asjakohane või mitte.
Jätkusuutlike juriidiliste isikute saneerimist peaks soodustama.
1
Lisa 1
o Toetada võib suunda soodustada kohtuväliseid võlgniku ja võlausaldaja
kokkuleppeid ning kohtuvälised juhendmaterjalid ja meetmed võiksid olla
sobilikud, arvestades Eesti väikeste ja keskmiste ettevõttete suurt osakaalu.
o Toetada võib mõtet, et pankrotimenetlusest saneerimismenetlusele üleminek ja
vastupidi peaks olema üheselt reguleeritud.
Menetlusreeglid peaksid võimaldama kohtutel kujundada menetlust
paindlikult vastavalt üksikjuhtumile, samas peaksid menetlusetapid ning
menetlustoimingute tagajärjed olema ühesed ja vastama TsMS-i
loogikale (menetlusse võtmata jätmine, läbi vaatamata jätmine,
rahuldamine, rahuldamata jätmine, menetluse lõpetamine, sh
kompromiss).
Oluline on pankrotimenetluses tervendamise ja kompromissi võimaluste
säilitamisel see, kuidas need suhestuvad saneerimismenetlusega.
o Saneerimismenetlus võiks olla paindlikum ja kiirem
Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise ja sellega seotud kaebeõiguse
problemaatikale on Riigikohus tähelepanu juhtinud ka varasemas
praktikas (RKTKm 3-2-1-164-16; SanS § 30 lg 7).
Saneerimismenetlus saaks olla atraktiivsem ja kiirem, kui seda ei
pikendaks asjatud vaidlused võlausaldajate häälte arvu ning
võlausaldajate grupeerimise aluste üle, mille tõttu menetlus venib, aga
lisaks võib see päädida ka saneerimiskava kinnitamata jätmisega (vt mh
vastuvõtmata saneerimiskava SanS § 36 p-d 1 ja 3).
Saneerimismenetlusele seatud rangeid tähtaegu (eelkõige 60 päeva nõue
SanS § 10 lg 3) analüüsi kohaselt praktikas ei järgita. Kuigi tähtaegade
seadmine võib olla põhjendatud menetluse kiiruse tagamiseks, ei arvesta
see asjaolude muutumisega.
Saneerimismenetluse kujundamisel sooviti tõenäoliselt vältida
saneerimiskava muutmise võimalusi. Sealjuures piirab varasem
saneerimismenetlus lähiajal uue saneerimismenetluse algatamise (SanS
§ 8 lg 2 p 3). Eduka saneerimismenetluse üks võimalikke tulemusi võiks
olla uue investori lisandumine. Saneerimiskava muutmise välistamine
koostoimes rangete tähtaegadega ei soodusta uut investorite kaasamist.
Samuti jäävad sel juhul ebaselgeks menetluslikud tagajärjed.
2. EL-i saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv
Tsiviilkolleegium toetab põhimõtteliselt välja pakutud täpsustusi direktiivi rakendamiseks.
Täpsemad seisukohad võivad olla asjakohased, kui on valminud eelnõu.
2
Justiitsministeerium Teie 07.08.2019 nr 10-4/4692-1
[email protected]
Meie 27.09.2019 nr 6-6/19-22
Arvamuse avaldamine
Tänan teid võimaluse eest avaldada arvamust EL-i saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi
kohta. Käesolevaga edastan arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kätlin Piho
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna analüütik
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja ülesannetes
Lisa 1: Riigikohtu arvamus EL-i saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee