Arvamus riigikaitse seaduse eelnõu kohta

Lisa 1 Riigikohtu arvamus riigikaitseseaduse eelnõu kohta Eelnõu § 9. Kaitseolukorra olemasolu üle tehtud valitsuse otsus ei ole halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav (§ 114 lg 7) ja selle vaidlustamine halduskohtumenetluses muu nõude sees oleks aeganõudev, võiks võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibi tagamiseks kaaluda Riigikogule võimaluse andmist tühistada valitsuse kaitseolukorra olemasolu kohta tehtud otsus ja/või anda nt presidendile selle otsuse vaidlustamise võimalus (nt Riigikohtus) ning sätestada selle menetluskord. Kahtlane on, kas põhiseaduse mõttega on kooskõlas põhiõiguste piiramine kaitseolukorras ilma erakorralist või sõjaseisukorda välja kuulutamata. Eelnõu § 33 juures jääb ebaselgeks see, kui pikaks perioodiks võib kohtutäitur täitemenetluse peatada. Riigikohus on olnud 12. juuni 2012. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 seisukohal, et üldise õiglusklausli alusel (TMS § 45) täitemenetluse peatamine erandlikel asjaoludel ei saa olla pikaajaline, sest iga täitemenetlust võiks lugeda võlgniku suhtes ebaõiglaseks, kuna selles võidakse maha müüa tema omandisse kuuluvaid asju. Ka eelnõu § 33 eesmärk on vältida ebaõiglust. Teiselt poolt aga tuleb arvestada sissenõudja õigustatud huviga saada oma nt kohtulahendiga tunnustatud nõue mõistliku aja jooksul rahuldatud. Sisuliselt sekkutakse eelnõu §-ga 33 määramata ajaks sissenõudja omandiõigusesse. Kindlasti saavad kohtud kohtutäiturite peale esitatavate kaebuste kaudu menetluse peatamise pikkuse igal üksikjuhul õiglaselt otsustada, kuid kaaluda võiks eelnõus vähemalt üldjuhtudel kehtiva ajalise raami määramist. Eelnõu § 39 lg 2 (§ 38 lg 1). Põhiseaduse § 130 ei luba sättes nimetatud põhiseaduse paragrahvides toodud põhiõigusi- ja vabadusi erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata. Seega ei saa nende õiguste ja vabaduste piiramine erakorralise või sõjaseisukorra ajal (või veel vähem pärast nende olukordade väljakuulutamise ettepanekut) olla kooskõlas põhiseadusega. Ekslik on seletuskirjas märgitu, mille kohaselt on säte sarnane kehtiva RiKS § 19 lg-ga 1. Kehtiva RiKS § 19 lg 2 järgi ei tohi nimetatud põhiõigusi ja vabadusi sõjaseisukorra ajal piirata. Eelnõu § 68 lg 3 on sätestamata õigus asja sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks enne kaitseolukorra kohta otsuse tegemist. Seega on selgusetu, kust tuleneb õigus asja sundkasutusse võtmiseks § 68 lõigetes 1 ja 2 antud volituste kohaldamisel enne § 9 lg 1 alusel langetatud kaitseolukorra otsust. Eelnõu § 74 lg 1 p-d 4 ja 9 on osaliselt kattuvad. Eelnõu § 74 lg-s 3 on arusaamatu, millist vahetut sundi saab isiku suhtes kohaldada (nt isikule kuuluva looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel) ning miks on vahetut sundi lubatud kohaldada just § 73 p-de 3–5 puhul. Eelnõu § 75 lg 1. Haldusakti kättetoimetamisel selle avaldamisega tuleks sätestada ka isiku kaitse olukorraks, kui isik haldusaktist tegelikult teada ei saanud. Eelnõu seletuskirjas selle kohta toodu jääb paljasõnaliseks. Eelnõu § 105 lg 2. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal õigusvastaselt tekitatud saamata jäänud tulu hüvitamise välistamine võib olla vastuolus põhiseadusega (§ 130, § 25). Eelnõu § 114 lg 7. Selgusetu on, kuidas toimub valitsuse kaitseolukorra kohta tehtud otsuse vaidlustamine vaidemenetluses. Kaitseolukorrast tulenevaid otsuseid võivad vastu võtta ka 1  Lisa 1 teised haldusorganid peale valitsuse. Ei ole arusaadav, kuidas need haldusorganid saavad kontrollida kaitseseisukorra kohta tehtud valitsuse otsust. Säte kasutab terminit „põhihaldusakt“, mida õigusnormides ei kasutata. Selle asemel oleks ehk parem sõnastus „…vaidlustada üksnes koos isiku õigusi riivava haldusakti, halduslepingu või toiminguga.“ Eelnõu § 144 (korrakaitseseaduse muutmine). Selgelt ei ole selgelt aru saada, kas §-s 821 toodud muu füüsilise isiku kaasamiseks on vaja ka selle isiku enda nõusolek (§ 821 lg 1 p 3 sõnastust arvestades tundub, et isiku nõusolek ei ole vajalik). Kui isiku nõusolek ei ole vajalik, ei ole selge, kas ja kuidas saab isik kaasamise otsust vaidlustada. Seisukohad lahknevad küsimuses, kas Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine ohu ennetamiseks ja väljaselgitamiseks (§ 822 lg 1 p 7) on proportsionaalne. Eelnõu § 105 lg-te 3 ja 4 järjestikusel lugemisel võib jääda eksitav mulje, et kaitseolukorra ajal õigusvastaselt, nt isikule tervise kahjustamisega või piinamisega, tekitatud mittevaralist kahju (lg 3) ei hüvitata, kui sellise kahju kandmist võib oodata isikult üldise kodanikukohustuse osana. Lõike 3 sisu on küll avatav eelnõu seletuskirja abil, ning on arusaadav, et riigikaitse on igaühe ja kõigi ühine kohustus, kuid siiski on küsitav, kas niivõrd lai ja seaduses lähemalt piiritlemata või näitlikustamata mõiste „üldine kodanikukohustus“ on põhiseaduslikult aktsepteeritav. Mõneti ebaselgeks jääb eelnõu § 108 lg-s 9 Vabariigi Valitsusele antava volitusnormi sisu ulatus. See ei selgu ka rakendusaktide kavanditest, milles on esitatud vaid valitsuse määruse paragrahvide pealkirjad. Eelduslikult ei ole siiski plaanis anda „õiglase hüvitise maksmise täpsemate tingimuste“ kaudu valitsusele õigust määrata kindlaks õiglase hüvitise suurus või ka raamsuurused. See peaks jääma lõppastmes kohtute otsustada Eelnõu § 107 lg 2 (ja ka seletuskirjas viidatud kehtiva Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. a määruse nr 123) korral jääb mulje, et kaitseväe otsus kahju täielikult või osaliselt hüvitamata jätta ei ole kohtulikult kontrollitav. Eelnõu § 108 lg-te 5 ja 6 korral võiks kaaluda tavapärasemat lähenemist: kulud kandnud isik peaks mujalt hüvitise saamiseks tegema mõistlikult võimaliku, aga kui ta sellest hoolimata kulusid hüvitatud ei saa, peaks need ikkagi hüvitama riik. 2  Justiitsministeerium Teie 20.06.2019 nr 8-2/3881 [email protected] Meie 11.09.2019 nr 6-6/19-18 Arvamuse andmine Tänan võimaluse eest avaldada arvamust riigikaitse seaduse eelnõu kohta. Edastan Riigikohtu arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus riigikaitse seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee