Märgukiri

Maakohtud 27.08.2019 nr 1-5/2504 Halduskohtud Ringkonnakohtud Riigikohus Prefektuurid Prokuratuur Teadmiseks: Sotsiaalministeeriumile Kohtupsühhiaatria ekspertiiside olukorrast ja valmimise tähtaja pikenemisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil (edaspidi EKEI) on kohtupsühhiaatria ekspertiiside korraldamisel administratiivne roll ja EKEI ülesandeks on leida psühhiaatriakliinikute või psühhiaatrite seast arste, kes on nõus tegema ekspertiise ja sõlmima selleks koostöölepingu. EKEI-s ei tööta ühtegi psühhiaatriaeksperti. Aastate jooksul on aga teenust pakkuvate psühhiaatrite arv vähenenud, kuna enamus neist tegelevad täiskoormusel patsientide ravimisega ning vähesed soovivad teha põhitöö kõrvalt lisatööna kohtupsühhiaatria ekspertiise. Kohustust psühhiaatritel selleks ei ole. Seega soovime informeerida kohtuid ja teisi ekspertiisi tellijaid, et kohtupsühhiaatria ekspertiiside valdkonnas on tekkinud olukord, kus EKEI lepingupartnerite hulgast pole kas koheselt või üldse võimalik leida kohtupsühhiaatria ekspertiiside tegijaid, mistõttu ekspertiiside valmimise tähtajad on muutunud varasemast olulisemalt pikemaks. Palume mõistvat suhtumist ekspertiiside tähtaegade pikenemise osas. Eelkõige on raskusi ekspertiiside tegijate leidmisega Lääne-Virumaal, kus lepinguline ekspert puudub, Kagu-Eestis, kus on üks ekspert Võrus, Ida-Virumaal, kus on kaks eksperti, Viljandimaal, kus SA Viljandi Haigla teostab ekspertiise ainult tsiviilasjades ning Tartumaal, kus SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) piirab ühes kuus tehtavate ekspertiiside arvu 12 ekspertiisini kuus. Alaealiste ekspertiise teevad üksnes Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskus ja SA TÜK ning mõlemad piiratud koguses. Probleeme on ka vangla keskkonnas läbiviidavate ekspertiisidega, kuna eksperdid selliseid ekspertiise teostamiseks ei soovi võtta. Kriitilise tähtajaga ekspertiiside korral soovitame otse pöörduda psühhiaatriaekspertiisi tellimiseks riiklikult tunnustatud eksperdi (RTE) poole (vt https://www.ekei.ee/et/koostoo/riiklikult-tunnustatud-eksperdid). RTE-d tegutsevad iseseisvalt ja nende poole saab kohtunik otse ekspertiisi tellimiseks pöörduda. Tuleb siiski arvestada, et ka riiklikult tunnustatud ekspertide hulgas on ebaühtlane koormus, osadel neist tegemisel mitmeid mahukaid ekspertiise ja nende ekspertiiside valmimise järjekorrad ulatuvad kuni käesoleva aasta detsembrini. Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium püüavad leida lahendusi olukorra leevendamiseks. Selleks on moodustatud töörühm, kes tegeleb tervikuna kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamisega. Töörühma tööst võtavad osa suuremate psühhiaatriahaiglate, kohtutute, politsei, prokuratuuri, advokatuuri jt asutuste esindajad, samuti kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise tegevad psühhiaatrid. Muuhulgas üritab töörühm leida võimalusi, kuidas kaasata rohkem psühhiaatreid ekspertiisitegevusse ning samuti võimalusi, kuidas vähendada vajaminevate ekspertiiside hulka. Üks võimalus selleks on vältida lühikese aja (1-2 aasta) jooksul samale isikule erinevates menetlustes (näiteks kinnisesse asutusse paigutamise ja eestkoste seadmise menetluses) tehtavate ekspertiiside tellimist. Samale isikule aasta jooksul korduvalt tehtavate ekspertiiside arv ei ole küll suur, kuid nendest loobumine aitaks siiski olukorda leevendada. Kohtupsühhiaatriaekspertiise tellitakse aastas kokku umbes 1800, millest kriminaalmenetluses ca 400 ja tsiviilmenetluses ca 1400 ning neist omakorda eestkoste seadmiseks või pikendamiseks 1000 ekspertiisi ja kinnisesse asutusse paigutamiseks 150 ekspertiisi. Lühikese aja jooksul tehakse topelt ekspertiise vähemalt 100-le isikule. Juhime ka tähelepanu, et õigusaktid lubavad teatud juhtudel jätta ekspertiisi üldse tellimata või kasutada teises menetluses tehtud ekspertiisi. Toome siinkohal välja mõned asjakohased sätted tsiviilkohtumenetluses:  Eestkostja määramise menetluses ei pea ekspertiisi määrama juhul, kui eestkostja määramise avalduse esitas eestkostet vajav isik ise ning avaldusele on lisatud tema tervislikku seisundit kajastavad dokumendid ja isik loobub ekspertiisi tegemise õigusest ja ekspertiisi tegemine on eestkostja ülesannete mahtu arvestades ebamõistlikult kulukas või töömahukas (TsMS § 522 lg 5).  Kui kohus menetleb sama isiku suhtes tema kinnisesse asutusse paigutamist ja eestkostja määramist, võib kohus määrata ühise ekspertiisi eestkoste seadmise vajalikkuse ja kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kohta (TsMS § 522 lg 12, § 537 lg 11).  Eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema, kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat (TsMS § 528 lg 2).  Eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud (TsMS § 528 lg 4).  Kohus võib ekspertiisi määramise asemel kasutada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud või kriminaal- või väärteomenetluses menetleja korraldusel koostatud eksperdiarvamust, kui see võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eksperdiarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks (TsMS § 293 lg 3). Seega palume kohtunike ja teiste ekspertiise tellivate menetlejate kaasabi ning enne ekspertiisi määramist kontrollida kas kohtu vm-st infosüsteemist või EKEI-st ega isikule ei ole tehtud viimasel ajal (nt viimase aasta jooksul) kohtupsühhiaatriaekspertiisi ning kui see on olemas, siis mitte määrata uut. Vajadusel on võimalik olemasolevat ekspertiisiakti täiendada. Samuti on eespool viidatud töörühmas arutatud, et teatud vaidluste puhul on otstarbekas tellida vajalik arvamus sotsiaaltöötajalt, lastekaitsespetsialistilt vms. Näiteks abielulahutuse korral ei ole psühhiaatril pädevust hinnata, kumma vanema juurde lapsed peaksid jääma, küll aga saab sellist hinnangut anda lastekaitsespetsialist või mõni teine spetsialist. Palume psühhiaatriaekspertiisi vajadust sellistel juhtudel väga tõsiselt kaaluda. Kohtupsühhiaatriaekspertiisidega seonduvat on korduvalt arutatud ka EKEI Nõukogus ja viimasel nõukogu koosolekul leitigi, et menetlejaid ja kohtuid tuleb olukorrast informeerida. Täname teid mõistva suhtumise eest ja loodame leida ühiselt kõiki osapooli rahuldava lahenduse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno direktor