Pöördumine

Raivo Aeg 27.08.2019 nr 9-23/19-517-1 justiitsminister [email protected] Riigikohtu ja kohtunike koolitusnõukogu pöördumine seoses kohtujuristide koolitusega Lugupeetud justiitsminister Raivo Aeg Riigikohus ja kohtunike koolitusnõukogu paluvad teil pöörata tähelepanu kohtujuristide koolitussüsteemi puudulikule korraldusele ja pakuvad samas probleemile lahenduse. Alates 2013. aastast Justiitsministeeriumi eestvedamisel ja toetusel loodud kohtujuristide institutsioon on ennast kahtlemata õigustanud. Kohtujuristid on oluliselt aidanud tõsta kohtute töö kvaliteeti ning kiirendada menetlusi. Samuti nähakse kohtujuristides kohtunike kasvulava. Samas on kohtujuristide arendamise ja koolituse küsimused jäänud korraldamata ning seniajani puudub ministeeriumis lahendus kohtujuristide terviklikuks koolitamiseks. Seda ei saa kohtu- süsteem endale lubada. Kohtute seaduse (KS) § 44 lg 1 kohaselt vastutab kohtunike koolitamise eest koolitusnõukogu ja KS § 44 lg 2 järgi korraldab kohtunike koolitust Riigikohus. Kuigi Riigikohtu ülesanne ei ole koolitada kohtujuriste ja selle jaoks ei ole talle ka raha eraldatud, on Riigikohus kohtunike koolitusnõukogu juhiste järgi avanud kohtunike koolitused ka kohtujuristidele, et tagada kohtusüsteemi sujuv ja tõrgeteta töö. Praeguseks on kujunenud olukord, kus kohtujuristide koolitus on Justiitsministeeriumi vastutada, kuid praktikas koolitab neid Riigikohus, tehes seda kohtunike koolitamiseks ettenähtud eelarvevahenditest. 2018. aastal korraldas Riigikohus 72 koolitusüritust, mille kestus oli kokku 80 koolituspäeva. Ligikaudu 85% kohtunikest osales Riigikohtu korraldatud koolitustel ja ümarlaudadel. Riigikohtu korraldatud koolitustel ja ümarlaudadel osaleti 2728 korral (ei sisalda Justiits- ministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel korraldatud kohtuteenistujate koolitusi), sellest 46% moodustasid kohtujuristid. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  1400 1242 1200 1000 876 800 kohtujuristid kohtunikud 600 muu 400 302 200 122 130 6 6 22 22 0 õiguskoolitused oskuskoolitused ümarlauad Graafik 1. Riigikohtu korraldatud koolitustel ja ümarlaudadel osalemine 2018. aastal. Muu all on arvestatud kõiki, kes pole ei kohtunikud ega kohtujuristid, näiteks Riigikohtu nõunikud, analüütikud, peaspetsialistid, prokurörid, Justiitsministeeriumi ametnikud, Õiguskantsleri Kantselei ametnikud. Kohtunike koolitusprogrammis on järjest suurem nende koolituste hulk, kus osalejate arv on metodoloogilistel põhjustel piiratud. Nendel osalevad eelisjärjekorras kohtunikud ning kohtu- juristid jäävad tihti osalejate piirarvu täitumise tõttu välja. Riigikohtul ei ole kohtujuristide jaoks lisagruppide avamiseks vajaminevat raha. Kohtute esimehed ja kohtunikud rõhutavad iga aasta koolitusprogrammile tagasisidet andes vajadust kohtujuristidele täiendavat tähelepanu pöörata. Senine mudel, kus kohtujuristid osalevad osal kohtunike koolitustel, kus on parasjagu vabu kohti, ei ole piisav ega jätkusuutlik. Selleks, et kohtujuristid saaksid ennast täiendada Euroopa Liidu õiguses, tuleks neile võimaldada ka väliskoolitustel osalemist – vajadust kohtujuristidele pakkuda võimalusi väliskoolitustel osalemiseks on oma strateegiliste ees- märkide seas märkinud ka Euroopa Kohtunike Koolitusvõrgustik (EJTN). Ka Eesti peab nende arengutega kaasas käima. Kohtunike koolitusnõukogu 24.05.2019 koosolekul leidsid kohtunike koolitusnõukogu liikmed üksmeelselt, et kohtujuristid on kohtusüsteemi eduka toimimise väga oluline osa ning neid tuleb terviklikult ja süsteemselt koolitada. Lisaks kohtunike koolitusvajadusele tuleb eraldi selgitada välja ka kohtujuristide koolitusvajadus ning korraldada konkreetselt neile suunatud koolitusi, et nende erialateadmisi ja -oskusi tõsta. Nimetatu peaks toimuma täiendusena võimalusele osaleda kohtunikele mõeldud koolitustel. Riigikohus toetab igati koolitusnõukogu seisukohta. Kohtunike koolitusnõukogu ja Riigikohtu arvates sobib kohtujuristide koolitamiseks kõige paremini lahendus, mis toimib kohtunike koolitamisel ning on ennast aastate jooksul selgelt tõestanud. Teeme Justiitsministeeriumile ettepaneku, et Riigikohus võtaks enda kanda lisaks kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamisele ka kohtujuristide koolitusvajaduse välja- selgitamise. Kohtunike koolitusnõukogu arutaks kohtujuristide koolitusprioriteete koos kohtunike koolitusprioriteetidega. Riigikohus koostaks ja viiks vastava koolitusprogrammi ellu senise kohtunike koolitusprogrammi osana. Riigikohtul ja kohtunike koolitusnõukogul on teadmised, oskused ja tahe, et kohtujuristide koolitusele eraldi tähelepanu pöörata. Ainus takistus, mis seisab nimetatu elluviimise ja praeguse olukorra vahel, on selleks vajaminevate vahendite puudumine. Seoses täiendavate ülesannetega selgitada välja kohtujuristide koolitusvajadus ning viia vastavad koolitused ellu, 2(3) tuleb võtta tööle üks koolitusnõunik. Sellega kaasnev prognoositav aastane personalikulu on hinnanguliselt 30 000 eurot. Kohtujuristide koolitusvajaduse rahuldamiseks prognoosime majanduskulusid kuni 40 000 eurot. See teeb lähiaastate aastaseks kogukuluks kuni 70 000 eurot. Kohtujuristide süsteemse ja järjepideva koolituse tagamine on meie arvates võimalik selliselt, et kohtute seadust täiendatakse Riigikohtu ülesandega koolitada lisaks kohtunikele ka kohtujuriste. Lisarahastus täiendava ülesande jaoks tuleb ette näha riigieelarves. Palume Teil kohtujuristide koolituse probleem lahendada. Oleme valmis probleemi lahen- damisele igakülgselt kaasa aitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve Riigikohtu esimees (allkirjastatud digitaalselt) Margit Jõgeva kohtunike koolitusnõukogu esimees 3(3)