Üldkäskkiri

KÄSKKIRI Paldiski 10.10.2025 nr 0.1-3.7/25/112 Kursusekava kinnitamine Käskkirja kehtetuks tunnistamine Kaitseväe juhataja 17.04.2025 käskkirjaga nr 645 kinnitatud „Toetuse väejuhatuse põhimääruse“ § 6 lg 2, Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379 kinnitatud „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine" p 19, 20, 45.4 alusel ja seoses teenistusliku vajadusega 1. Kinnitan logistika nooremallohvitseride erialakursuse (LOGNAEK) kursusekava (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks toetuse väejuhatuse ülema 18.08.2022 käskkirja nr 1366 „Logistika nooremallohvitseride erialakursuse (LOGNAEK) õppekava ja ainekavade kinnitamine“. 3. Käskkiri teha teatavaks toetuse väejuhatuse logistikakoolile, Kaitseväe struktuuriüksuste ülematele ja Kaitseliidu peastaabile. (allkirjastatud digitaalselt) Erki Soo kolonel toetuse väejuhatuse ülem  KINNITATUD toetuse väejuhatuse ülema 10.10.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.7/25/112 LOGISTIKA NOOREMALLOHVITSERIDE ERIALAKURSUS (LOGNAEK) KURSUSEKAVA Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus 25-EK0058 Logistika nooremallohvitseride erialakursus (LOGNAEK) Logistikakool Nõuded kursuse Eelduskursus: SBK, NABK alustamiseks Haridustase: vähemalt keskharidus 1. Ülesanne: Juhib jao suurust lahinguteenindusallüksust määratud taktikaliste logistikafunktsioonide elluviimiseks ja kaasnevates tegevustes. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid: lahinguteenindusallüksuses ette nähtud tehnika, varustus ja vahendid; 2.2. Piirangud: juhib instruktori järelevalve all1; 2.3. Keskkond: administratiivtingimused ja lahinguteeninduse kontekst tavapärasel Eesti maastikul kaasa arvatud asustatud aladel, sõltumata aastaajast ja valgustingimustest. 3. Standardid: 3.1. Teab lahinguteeninduse põhimõtteid, logistikaüksuste ülesandeid ja tegevusprintsiipe; 3.2. Teostab materjalide veoks ettevalmistamise ja kinnitamise erinevatele veovahenditele, kasutades logistikaüksuste tehnikat ja varustust; Kursuse põhieesmärk 3.3. Juhib kuni jao suurust lahinguteenindusallüksust ümberpaiknemisel säilitades lahinguvõime; 3.4. Rakendab sõjaväelise juhi pädevust määratud erialase allüksuse juhtimisel. Sihtgrupp: NABK (nooremallohvitseri baaskursuse) läbinud kaitseväelased, kes on määratud või planeeritud jätkama teenistust logistikaga tegelevas allüksuses funktsionaalse jao- või meeskonnaülemana. Sissejuhatus: Ajakohastatud logistika väljaõppega tagab kursus juhtimistegevuste kaudu logistikaüksuste jaole/meeskonnale pandud ülesannete täitmise, et toetada klientüksuste võitlusvõime säilimist ja üldist jätkusuutlikkust. 1 Kursuse raames ei ole planeeritud praktikat ning kursuslane vajab peale kursust täiendavat juhendamist. Iseseisva jao juhtimise oskuse saavutab ta ajateenistuse lõpuks. Kursusekavas esitatud standardite saavutamine eeldab kursusel osalejatelt planeerimise, analüüsi ja järelduste tegemise oskust ning juhtimis- ja õpetamisoskuseid nooremallohvitseri baaskursuse (NABK) standardite tasemel. Kursusekava täies mahus läbimine on eelduseks nooremallohvitseri auastme andmiseks ning logistika üksuses jaoülema ametikohale määramiseks. Kursusekava hinnatakse ümber viitedokumentide muutumisel või muutmisvajadust eeldavate õpituvastuste ilmnemisel, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul. Ümberhindamise eest vastutab toetuse väejuhatuse logistikakool. Teemad ja maht akadeemilistes tundides: Teema Tundide arv LogN-01. Lahinguteeninduse põhialused 23 LogN-02. Tehnika ja ladustamine 23 LogN-03. Lahinguteeninduse juhtimine 51 LogN-04. Spetsialiseerumine 110 Väljaõppe varuaeg 23 Administratiivaeg 30 Kursuse kogumaht 260 Läbiviimine: Kursuse läbiviimise aeg sõltub ajateenijate väljaõppetsüklist. Kursus toimub vahetult pärast NABK ja enne allüksusekursuseid. Kursuse kestvus on kuus nädalat, mis viiakse läbi järjestikku. Väljaõppe planeerimisel arvestada, et paralleelselt kõigi teiste õppekavas olevate kursustega viiakse ka läbi kursust „Üksikvõitleja kehaline ettevalmistus“ lähtudes eelmainitud kursuse juhistest (sh vähemalt 3 tundi juhendatud treeninguid nädalas vastavalt kehtivale „Kaitseväe spordi eeskirjale“) ja „Väljaõppe varuaeg“. Õpe jaguneb viide etappi: 1) Põhiõpe sisaldab teemasid LogN-01 ja LogN-02 ning teema LogN-03 teoreetilist osa. Põhiõpe viiakse läbi kõikidele kursuslastele ühtsetel alustel ning on eelduseks teema LogN-03 praktilistele harjutustele ja teema LogN-04 õppele. 2) Taktikaõpe sisaldab teema LogN-03 praktilisi harjutusi, kus kursuslased rakendavad põhiõppes omandatud teadmisi. Harjutused algavad rühmaülema käsu saamisest, analüüsist ning jaoülema käsu koostamisest, millele järgnevad ROC- drilli ja TEWT meetodil rühmasuuruste logistiliste üksuste motoriseeritud rännaku, rühmitamise ja paiknemise harjutused realistlikes keskkonnatingimustes. 3) Erialaõpe viiakse läbi teema LogN-04 raames, kus kursuslased jaotuvad vastavalt nendele koduväeosas määratud (või planeeritud) funktsioonile erialade kaupa. Erialaõpe korraldatakse järgnevatele erialadele: 2  a. varustusjao ülem (sh transport); b. kütusemeeskonna ülem; c. väliteenistuse jaoülem; d. tehnika remondi ja hoolduse jaoülem. Õppegruppide arv ja kursusel käsitletavad erialad sõltuvad väeosade vajadusest ja sisenditest. Vähem kui viie kursuslase registreerumisel erialale, seda õppegruppi ei avata. 4) Koostööõpe on teema LogN-04 praktiline osa, mis hõlmab kõiki eelnevalt kursusel käsitletud teemasid. Õpe toimub välilaagrina, kus viiakse ellu lahinguteeninduse funktsioone suurema logistilise üksuse (kompanii) koosseisus ja kontekstis. Kursuslased harjutavad võimalikult realistlikult ülesehitatud situatsioonides erialaste ülesannete täitmist ja demonstreerivad oma pädevust eriala allüksuse jaoülema rollis. Etapp algab välilaagri ettevalmistustega ning lõpeb varustuse hoolduse ja kokkuvõtete tegemisega. 5) Seersandirännaku kestel demonstreerivad kursuslased meeskonnatöö oskuseid ning SBK-s, NABK-s ja LOGNAEK-is omandatud teadmisi ja oskuseid. Väljaõppe varuaega kasutatakse vastavalt vajadusele kursuse ajal ilmnenud õppealaste puudujääkide likvideerimiseks, kursuse läbivate teemade käsitlemiseks, väljaõppega seotud lisategevuste läbiviimiseks ning varasemate teemade kordamiseks. Aeg muudeks tegevusteks sisaldab sh tunde kaitseväelaste kehaliste võimete arendamiseks. Üldfüüsilise treeningu õpet viiakse läbi kursuse esimesel nädalal kontaktõppena spordiinstruktori poolt teoreetiliste ja praktiliste õppetundidena, kus käsitletakse aeroobse ja anaeroobse treeningu ülesehitust ning sporditundide planeerimist ja läbiviimist. Administratiivaeg hõlmab kursuse alustamisel kursuse, sisekorra ja territooriumi tutvustamist, kursuse kestel juhtkonna (rühmaülem, kursuseülem) infotunde, rivistusi, varustuse hooldust, lõputseremooniat ning kursuse lõpus kokkuvõtete tegemist, tagasiside ja hinnangute andmist ning kursuse lõpetamist. Lõputseremoonia on pidulik rivistus, kus väärilistele kursuslastele antakse kätte nooremseersandi auastmetunnused. Väljastatavad dokumendid: Väljastatavad dokumendid koostatakse vastavalt väljaõppe eeskirjale. Kursusele suunanud väeosale esitatakse kursust mittelõpetanud kursuslase kohta loetelu saavutamata jäänud standarditest ja/või läbimata väljaõppest. Puuduseid on võimalik likvideerida allüksusekursuse, erialakursuse või muu kursuse raames, kus kursuslast hinnatakse vastavalt ainekava standarditele. Lühendid: akad t – akadeemiline tund EKV – Eesti Kaitsevägi JÜ – jaoülem KoÜ – kompaniiülem 3  KV – Kaitsevägi LaTe – lahinguteenindus LEGr – luure- ja ettevalmistusgrupp2 LOGNAEK – logistika nooremallohvitseri erialakursus NABK – nooremallohvitseri baaskursus NAEK – nooremallohvitseri erialakursus OE – ohutuseeskiri ROC-drill – lahingukavandi kordamise harjutus (Rehearse of Concept Drill) RÜ – rühmaülem SBK – sõduribaaskursus TEWT – üksusteta taktikaõpe (Tactical Exercise Without Troops) TOM – taktikaline otsustusmäng TVJ – toetuse väejuhatus Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine 1. Ülesanne: Mõistab lahinguteeninduse põhimõtteid, logistikaüksuste ülesandeid ja tegevusprintsiipe. Tingimused: Abivahendid: topograafilised kaardid (1:50 000), skitsid, • Visualiseerib kaardil logistikaüksuse joonlaud, markerid. paiknemise vastavalt lahinguteeninduse Piirangud: Kursuse jooksul instruktori järelevalve all. Iseseisvalt põhimõtetele, kasutades vastavaid tingmärke. ülesande täitmiseks vajab LOGNAEK-i lõpetamisel praktikat • Defineerib „Kaitseväe logistikaeeskirjast“ ja allüksusekursusel jaoülema funktsioonis. kehtivatest alusdokumentidest tulenevaid Keskkond: administratiiv taristu, harjutusala välitingimustes Kaardiharjutus, teadmiste kontroll, logistika mõisteid. olenemata ilmastiku- ja valgustingimustest. praktilised harjutused õppusel • Eristab erinevate ešelonide võimeid ja Standardid: ülesandeid, varustusklasse, meditsiiniabi 1.1. Kujustab logistika funktsioonide elluviimise kasutades tasemeid ja lahinguvälja meditsiiniabi tagaala ešeloniseerimise põhimõtteid, LaTe tasemeid ja põhimõtteid. printsiipe ning varustusklasse. 1.2. Kasutab „Kaitseväe logistikaeeskirjast“ ja kehtivatest • Kirjeldab lahinguteeninduse funktsioone. alusdokumentidest tulenevaid logistika mõisteid ja seletusi. 1.3. Kajastab planeeringus vastavalt ülesandele kuni C-ešeloni logistikaüksuste olemuse ja tegutsemise, nende osiste 2 : Eelistatud termin: rekke- ja ettevalmistusgrupp (Militerm) 4  funktsioonid ja ülesanded, rühmitamise põhimõtted, vastavad tingmärgid, kõikide ešelonide erinevate tugialade funktsioonid ja teenused ning üksuste varustamise korraldus jaotus- ja varustuspunktides. 1.4. Kirjeldab meditsiiniabi tasemeid ja lahinguvälja meditsiiniabi põhimõtteid. 1.5. Arvestab logistikaüksuste haavatavusega, valides vastavad kaitsemeetmed, mis tõhustavad julgeolekut varustusoperatsioonide läbiviimisel motoriseeritud rännakul ning varustusalal ja -punktides. 2. Ülesanne: Teostab materjalide veoks ettevalmistamise ja kinnitamise erinevatele veovahenditele, kasutades logistikaüksuste tehnikat ja varustust. • Veos on paigutatud ja kinnitatud vastavalt Tingimused: kehtivatele nõuetele. Abivahendid: sõidukid, veoplatvormid, materjalikäitlusvahendid, • Sõidukite ohutustehnika nõuded on järgitud. lao abivahendid, materjalide komplekteerimise ja markeerimise • Sõidukid ja nende kaubaruumi mahutavus on vahendid, veose kinnitamise vahendid. kasutatud sihipäraselt ja lahingülesannete Piirangud: kursuse jooksul instruktori järelevalve all. täitmiseks. Keskkond: administratiiv taristu, õppeplats, tehnikapark, • Materjalide komplekteerimise, pakendamise harjutusala, välitingimustes olenemata ilmastiku ja ja teisaldamise varustus ning tehnika on valgustingimustest. kasutatud eesmärgipäraselt ja Standardid: heaperemehelikult. 2.1. Järgib veose paigutamise ja kinnitamise reegleid. • Kaubaalused on markeeritud vastavalt Harjutused, teadmiste kontroll, 2.2. Järgib kasutuses olevate sõidukite ohutustehnika nõudeid kaitseväes kehtivatele eeskirjadele. praktilised harjutused õppusel ja sihipärast kasutamist. • Materjalid on transporditud läbi laadimisalade, 2.3. Tagab jaoliikete kasutuses olevate sõidukite ohutustehnika vaheladustamise ja veosed on paigutatud nõuete järgimise ja sihipärase kasutamise. vastavalt veovahendile ja konkreetsele 2.4. Kasutab eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult veoskeemile. materjalide komplekteerimise, pakendamise ja • Transportimisel on tagatud veose säilimine teisaldamise varustust ja tehnikat. kasutades vajalikke kinnitamise, paigutamise, 2.5. Markeerib kaubaalused vastavalt kaitseväes kehtivatele blokeerimise ja katmise viise. eeskirjadele. 2.6. Planeerib ja korraldab erinevate materjalide transportimise läbi laadimisalade, vaheladustamise ja veoste paigutuse vastavalt veovahendile ja konkreetsele veoskeemile. 2.7. Tagab transportimisel veose säilimise kasutades vajalikke 5  kinnitamise, paigutamise, blokeerimise ja katmise viise. • Rännak on planeeritud kõikides aspektides (motoriseeritud rännaku eelised, miinused, 3. Ülesanne: Juhib kuni jao suurust lahinguteenindusallüksust julgestamine, tempo, hajutatus, kaitstus, ümberpaiknemisel säilitades lahinguvõime. kiiruse tähendus ja mõju, võimalikud Tingimused: formatsioonid ja moodustatavad grupid). Abivahendid: kõrgema üksuse käsk, jaoülema käsk, • Rännaku läbiviimisel on järgitud enda plaani ja funktsionaalsete ülesannete täitmiseks vajalike alade rajamise muutustele reageeritud adekvaatselt. vahendid, masinad ja vahendid vastavalt käsule. • Paiknemisala luure tulemusel tehtud valikud Piirangud: instruktori järelevalve all. Iseseisvalt ülesande on põhjendatud ja aktsepteeritavad. täitmiseks vajab LOGNAEK-i lõpetamisel praktikat • Jao rühmitumisel on drillid läbi viidud allüksusekursusel jaoülema funktsioonis. protseduuride kohaselt ning jaoliikmete Keskkond: administratiivtingimused ja lahinguteeninduse asukohad ja positsioonid võimaldavad täita kontekst tavapärasel Eesti maastikul kaasa arvatud asustatud pandud ülesannet. aladel, sõltumata aastaajast ja valgustingimustest. • Ladustamisala on valitud vastavalt materjali Standardid: käitlemise nõuetele ning logistiliste tugialade 3.1. Planeerib ja juhib jao tegevust rännakul kõikides toimimise põhimõtetele. aspektides. • Paiknemisala julgestusega on tagatud 3.2. Järgib rännaku läbiviimisel enda plaani, reageerides Harjutused, teadmiste kontroll, vastastikune toetus ja jätkusuutlikkus, muutustele. praktilised harjutused õppusel sealjuures tekitatud häireolukorrad on 3.3. Viib läbi paiknemisala luure vastavalt plaanile. lahendatud olukorrateadlikult ja kästud 3.4. Juhib drillipõhiselt jagu rühmitamisel. tegevused põhjendatud ning täidavad 3.5. Valib funktsionaalsete ülesannete täitmiseks vajalikud julgestuseesmärki. alad vastavalt nõuetele ja logistiliste tugialade toimimise põhimõtetele. • Ladustamisala ja toetuspunkt on planeeritud 3.6. Korraldab paiknemisala julgestuse, tagades vastastikuse ja juhitud. toetuse ning jätkusuutlikkuse. • Operatsioonialade luure tulemusel tehtud 3.7. Planeerib ja juhib ladustamisala ja toetuspunkti. valikud on põhjendatud ja aktsepteeritavad. 3.8. Koostab käsu vastavalt STANAG 2199 nõuetele, • Operatsiooniala hõivamise drillid on läbi viidud kasutades vajalikke logistilisi mõisteid ja põhiülesande vastavalt protseduuridele. täitmiseks vajalikke ülesandeid kõikidele jaoliikmetele. • Läbiviidud jaotuspunkt vastab logistiliste 3.9. Annab käsuga põhiülesande täitmiseks piisava tugialade toimimise põhimõtetele ja teeninduskontseptsiooni. taktikalisele olukorrale, olemasolevaid 3.10. Annab käsu kasutades omavalmistaud maastikumudelit võimeid on rakendatud optimaalselt ning või skitsi. ettevalmistatud teenindusala võimaldab teenindada määratud kliente. • Käsud on koostatud vastavalt STANAG 2199 6  nõuetele, kasutatud on vajalikke logistilisi mõisteid, põhiülesande täitmiseks vajalikke ülesandeid kõikidele jaoliikmetele ning teeninduskontseptsioon on piisav põhiülesande täitmiseks. • Käsud on antud kasutades omavalmistatud maastikumudelit või skitsi ning rakendades baaskursusel õpitud käsu andmise protseduure ja tehnikaid, mis toetavad käsust aru saamist ning ülesanded alluvatele on kästud, mitte jutustatud. 4. Ülesanne: Rakendab sõjaväelise juhi pädevust määratud Varustusjao ülem erialase allüksuse juhtimisel. • Ladustamisala, toetuspunkti ja teenindusala Tingimused: plaanid vastavad logistilistele Abivahendid: erialategevuseks ette nähtud tehnika, varustus ja tegevuspõhimõtetele ning kõrgema üksuse vahendid suunistele. Piirangud: meeskonna koosseisus, juhtimistegevused • Kauba transpordiga seonduv instruktori järelvalve all. Iseseisvalt ülesande täitmiseks vajab dokumentatsioon on koostatud ja täidetud LOGNAEK-i lõpetamisel praktikat allüksusekursusel korrektselt. omandatud eriala jaoülema funktsioonis. • Plaan vastab allutatud üksuse võimele. Keskkond: administratiiv taristu, õppeplats, tehnikapark, • Plaan võimaldab teostust kasutusse antud maastik olenemata ilmastiku ja valgustingimustest vahendite ulatuses. Standardid: • Operatsiooniala luure tulemusel tehtud valikud Harjutused, teadmiste kontroll, 4.1. Varustusjao ülem on põhjendatud ja aktsepteeritavad. praktilised harjutused õppusel 4.1.1. Koostab ladustamisala, toetuspunkti ja teenindusala • Operatsiooniala hõivamise drillid on läbi viidud plaanid vastavalt logistilistele tegevuspõhimõtetele ja vastavalt protseduuridele ning üksuste kõrgema üksuse suunistele. asukohad ja positsioonid võimaldavad täita 4.1.2. Koostab ja täidab korrektselt kauba transpordiga pandud ülesannet. seonduva dokumentatsiooni. • Korraldatud teenindusala võimaldab 4.1.3. Arvestab plaanide koostamisel allutatud üksuse teenindada määratud kliente, vastab võimega. logistiliste tugialade toimimise põhimõtetele ja 4.1.4. Arvestab plaanide koostamisel kasutusse antud materjali käitlemise nõuetele ning taktikalisele vahenditega. olukorrale. 4.1.5. Teostab valikud operatsiooniala luure tulemusel. • Läbiviidud jaotuspunkt vastab logistiliste 4.1.6. Viib läbi operatsiooniala hõivamise drillid vastavalt tugialade toimimise põhimõtetele, rakendab protseduuridele. olemasolevaid võimeid optimaalselt ning 7  4.1.7. Korraldab teenindusala määratud klientide vastab taktikalisele olukorrale. teenindamiseks. 4.1.8. Planeerib ja teostab jaotuspunkti. Kütusemeeskonna ülem • Vastuvõetud üksuse- ja kuluvarustus tagab 4.2. Kütusemeeskonna ülem tankuri töövalmiduse. 4.2.1. Tagab tankuri töövalmiduse. • Analüüsitud kütuse jaotusplaan võimaldab 4.2.2. Analüüsib kütuse jaotusplaani. ülesande täitmise selliselt, et kütus ja 4.2.3. Valib LEGr-is osaledes nõuetele vastava ning määrdeained on olemas vajalikus koguses ja ülesande täitmist võimaldava tankimispunkti, võimalik transportida enda käsutuses olevate lähikaitsepositsioonid ja prügi kogumise asukoha. masinatega. 4.2.4. Arvestab kütuseplaani elluviimisel jätkusuutlikult töö- • Osaledes LEGr-is, on valinud nõuetele ja puhkeaega, jaotusplaani planeeringut ning varusid. vastava ning ülesande täitmist võimaldava 4.2.5. Rajab nõuetekohase ja reaalsusele vastava välilao. tankimispunkti, lähikaitsepositsioonid ja prügi 4.2.6. Kontrollib töö- ja keskkonnaohutuse nõuete täitmist kogumise asukoha. välilaos. • Elluviidud kütuseplaan on töö- ja puhkeaja, jaotusplaani planeeringut ning varude 4.3. Väliteenistuse jaoülem arvestust pidades jätkusuutlik. 4.3.1. Analüüsib langenute prognoosi. • Vastav väliladu on nõuetekohane ja 4.3.2. Rajab nõuetekohase langenute kogumispunkti. reaalsusele vastav ning kontrollitud on töö- ja 4.3.3. Juhib langenute hoolduse plaani elluviimist. keskkonnaohutuse nõuete täitmist. 4.3.4. Korraldab langenute hooldust (vastuvõtmine, hoiustamine, edasisaatmine). Väliteenistuse jaoülem 4.3.5. Teostab langenute esmase hoolduse toimingud. • Rajatud langenute kogumispunkt asub 4.3.6. Kontrollib langenutega tegelemisel hügieeninõuete varustustee läheduses, on veoautoga täitmist ja nakkusohuga arvestamist. ligipääsetav, kuid varjatud kõrvaliste isikute 4.3.7. Viib koostöös kaplaniga läbi välimatuse. eest ning varustatud langenute 4.3.8. Tagab väliköögi töövalmiduse. vastuvõtmiseks ja hoolduse protseduurideks 4.3.9. Analüüsib toitlustusplaani. vajalike dokumentide ja varustusega. 4.3.10. Valib LEGr-is nõuetekohase majanduspaiga ning • Teostatud langenu esmase hoolduse esmased sõidukite ja lähikaitsepositsioonide toimingud tagavad langenu identifitseerimise, asukohad. dokumentatsiooni koostamise, pakendamise, 4.3.11. Juhib väliköögi püstitamist, tagades ala piiramise, päranditombu ja nimekirja koostamise, ohutusnõuete järgimise ja nõuetekohase välilao langenu relvastuse ja varustuse käitlemise pidamise. ning isikliku hügieeninõuete täitmise. 4.3.12. Juhib toitlustusplaani elluviimist läbi • Langenud on üle antud langenute meeskonnaliikmete tööjaotuse ja tegevuste kontrolli. evakuatsiooniketi järgmisele tasandile, 8  4.3.13. Koordineerib ja vajadusel korraldab (kuni kompanii tagades vajaliku dokumentatsiooni suuruse) allüksuse isikkoosseisu pesemise. edastamise, langenute liigutamise ja tõstmise 4.3.14. Korraldab koondumisalal üksusele välikäimlate austaval viisil ning kasutatavate rajamise või juurdepääsu (väli)käimlatele. transpordivahendite asjakohasuse ja 4.3.15. Rajab jäätmete kogumispunkti. hügieeni. 4.3.16. Tagab jäätmete kogumise ja edasitoimetamise. • Läbi viidud välimatus ja rajatud välihaud on 4.3.17. Organiseerib postiteenuse korralduse allüksuses. nõuetekohane ja dokumenteeritud. 4.3.18. Korraldab jätkusuutliku veevõtu tagamise ja • Väliköögi ja kuluvarustuse osas on tagatud vajadusel veepuhastuse allüksuses. töövalmidus ja jätkusuutlikkus ning nende säilimine transportimisel. 4.4. Tehnika remondi ja hoolduse jaoülem • LEGr-is osaledes on valitud nõuetekohane 4.4.1. Tagab üksusele püstitatud võime järgsete ülesannete majanduspaik ning esmased sõidukite ja täitmise, võttes kasutusse funktsionaalsed ja nõutud lähikaitsepositsioonide asukohad. mahtudes varuosakomplektid, tehnilised vedelikud, • Väliköök on püstitatud selliselt, et tagatud on tööriistad ja kuluvahendid. ala piiramine ning ohutusnõuete järgimine ja 4.4.2. Analüüsib rühmaülema remondiplaani. jälgimine ning nõuetekohase välilao pidamine. 4.4.3. Koostab rühmaülema remondiplaani alusel jaole • Tagatud on toitlustusplaani elluviimine läbi teostatava tööplaani, milles arvestab sõidukite meeskonnaliikmete tööjaotuse ja tegevuste tegelikke rikkeid, olemasolevaid ja tellitavaid kontrolli, mis vastavad toitlustusplaani varuosasid, remontijate töö- ja puhkeaega ning muutustele ning kehtivatele ohutus- ja kompetentsust. hügieenireeglitele. 4.4.4. Rajab purunenud tehnika kogumispunkti ja • Isikkoosseisu pesemine on organiseeritud väliremondipunkti, mille teenindusala võimaldab tagaalal või üksuse koondumisalal. teenindada kliente ning kus korraldatud tegevused • Välikäimlad või juurdepääs nendele on rajatud tagavad laopidamise, tööjaotuse ja -järjepidevuse ning kasutamise rutiinid paika pandud. ning dokumentide halduse. • Rajatud jäätmete kogumispunkt on nõuetekohane ja vastab üksuse vajadusele. • Jäätmete kogumine ja edasitoimetamine on korraldatud. • Isikkoosseisu kirjade ja pakkide vahetus on korraldatud. • Veevõtt ja vajadusel veepuhastus on korraldatud. Tehnika remondi ja hoolduse jaoülem • Kasutusse võetud varuosakomplektid, 9  tehnilised vedelikud, tööriistad ja kuluvahendid on funktsionaalsed, nõutud mahtudes ning tagavad üksusele püstitatud võime järgsete ülesannete täitmise. • Analüüsitud on rühmaülema remondiplaan ning selle alusel on koostatud oma jaole teostatav tööplaan, milles on arvestatud sõidukite tegelikud rikked, olemasolevad ja tellitavad varuosad, remontijate töö- ja puhkeaega ning kompetentsust. • Valitud ja rajatud on purunenud tehnika kogumispunkt ja väliremondipunkt, mille teenindusala võimaldab teenindada kliente ning kus korraldatud tegevused tagavad laopidamise, tööjaotuse ja –järjepidevuse ning dokumentide halduse. Kursuse jagunemine 1.1. EKV LaTe funktsioonid (loeng 4) Logistikafunktsioonid ja sõjapidamise tasandid, logistika juhtpõhimõtted, lahinguteenindus ehk taktikatasandi logistika, logistikasüsteemi ülesehitus üldises plaanis (logistiline kett), logistika juhtimine, varustusklassid, mõisted. 1.2. Maismaasüsteemide LaTe taktikalised tingmärgid ja mõisted (loeng 1, 1. Lahinguteeninduse iseseisev õpe Seos alaeesmärgiga põhialused (23) 1, harjutus 1) Teab lahinguteeninduse Eksam 1 Teema läbimise järel õppur teab, mis on tingmärk ja milleks neid kasutatakse ning põhimõtteid, logistikaüksuste Harjutus 4 teab enamlevinud logistilisi tingmärke. Käsitletakse logistika mõisteid ja lühendeid, ülesandeid ja tegevusprintsiipe. Iseseisev õpe 1 nagu näiteks lahinguteenindus, operatsioonilogistika (OPLOG), operatsioonitoetus Loeng 17 (OpTo), baas, baasilogistika, baasvaru, lahingukomplekt, ešelon, koosseisu- ja varustustabel, remont ja hooldus, elutoetusteenused, väliteenistus, lahinguvaru, lahingumoon, päevavaru (DOS), lahingupäeva varu (CDOS), standardne päevavaru (SDOS), tõmbamine (pull), tõukamine (push), juurdevedu, järelvedu, otsetoetus, üldtoetus, vastuvõtva riigi toetus (HNS), tagaala, koondumis-paiknemisala, jaotuspunkt, varustuspunkt, varustustee. Iseseisva õppe raames mõtestatakse klassitunnis käsitletud teemasid tuginedes jaotusmaterjalidele ning tutvutakse 10 tingmärkide, lühendite ja mõistetega. 1.3. LaTe ülesehitus sõjaajal (loeng 4) Logistikaüksuste ülesanded ja võimed 0- kuni D-ešelon. Tutvustatakse erineval tasemel logistikaüksuste struktuure, nende võimeid ja ülesandeid. Erineval tasemel (varustusketis paiknevate ešelonide) logistikaüksuste tutvustust viib soovituslikult läbi vastava taseme üksuses teenistuskogemusega instruktor. 1.4. Logistikastruktuuride paigutamine lahinguväljale (loeng 5, harjutus 3) Loengutes käsitletakse varustusketi ülesehitust ning erinevate varustamise meetodite rakendamise võimalusi ja piiranguid, varustusala ja jaotuspunkti ning toetustänava valiku ja ülesehituse põhimõtteid ning meditsiiniabi süsteemi toetusahelas. Harjutuse õppetundides viiakse väiksemates gruppides läbi kaardiharjutus, mis sisaldab lahinguteeninduse planeerimist ja selle rakendatavuse analüüsi. 1.5. Vastaseõpe (loeng 3) 1.6. Kontroll (eksam 1) Läbiviimine: Teema on eelduseks teistele kursuse teemadele. Klassitunnid viiakse läbi näitlike materjalidega rikastatud loengu- ja vestlusmeetodil ning seminarivormis. Toetamaks tõhustatud õppimist, on teemade läbiviimiseks määratletud loengu meetodit soovituslik rakendada koos tõhustustegevustega „tark (ette)lugemine“, „võimaldame kõigil kaasa mõelda ja arutleda“, „aitame mõtestada õpitava kasu“ (vt. kaardipakk „Tõhus õpetamine“). Õppetunnid viiakse läbi kogu kursusele korraga või rühmadele sama instruktori poolt. Vahendid: Topograafilised kaardid 1:50 000, auditoorium või klassiruumid vastavalt kursuslaste arvule, arvutikomplekt, projektor. Õppetööks soovitatav õppevara: 1) Kaitseväe logistikaeeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 08.11.2021 käskkirjaga nr 193. 2) Kaitseväe varustusõpik (2017). Varustamine Kaitseväe operatsioonidel. Logistikakool. 3) Lahinguteeninduse käsiraamat (2017). Logistikakool. 4) Logistika Eesti Kaitseväe operatsioonidel. Sõjaliste operatsioonide logistika (2015). 11  Logistikakool. 5) Maismaasüsteemide taktikaliste tingmärkide käsiraamat (2003). Eesti Kaitsejõud, Tallinn. 6) Tõhus õpetamine. Kaardipakk. Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde Hindamine on mitteeristav teemaülese kirjaliku teadmiste kontrolli tulemuse põhjal. kujunemine Tulemus on positiivne, kui kombineeritud valikvastuste, avatud küsimuste ning lünktekstiga kirjaliku testi küsimustest sh hindekriteeriumid vähemalt 70% on vastatud õigesti. 2.1. Sõiduki õpe (loeng 3, harjutus 3) OE 8.3., KV liiklusregulatsioonid, sõiduleht ja selle täitmine. Maastikusõiduki MB 250/290 GD ja veoautode MAN, DAF, MB U1300L tutvustus. Sõiduki juhendamine käemärkide abil. 2.2. Laomajandus (loeng 1, harjutus 6) Tööohutus laos, alusdokumentatsioon, ohutusjuhendid/-eeskirjad. Materjalide ladustamise põhimõtted. Ladustamine laopinnal ja välivarustusalal. Ladustamise varustus ja tehnika. Materjalide komplekteerimine, pakendamine, lindistamine, markeerimine ja virnastamine. Kauba pakendamise vahendid ja nende valiku põhimõtted. Kaubaaluse koormamise põhimõtted. 2. Tehnika ja Seos alaeesmärgiga ladustamine (23) Teostab materjalide veoks 2.3. Veoseohutus (iseseisev õpe 1, loeng 2, harjutus 6) Eksam 1 ettevalmistamise ja kinnitamise Veose paigutamine veoseruumi. Koormakinnitamise varustus ja võtted. Harjutus 15 erinevatele veovahenditele, Laadimisala ettevalmistamine, ladustamisviisid, veose ettevalmistamine transpordiks. Iseseisev õpe 1 kasutades logistikaüksuste tehnikat Loeng 6 ja varustust. 2.4. Kontroll (eksam 1) Kõiki alateemasid puudutav kombineeritud valikvastuste, avatud küsimuste ning lünktekstiga kirjalik test. Läbiviimine: Käesolev teema on eelduseks teema „Lahinguteeninduse juhtimine“ praktiliste harjutuste läbiviimiseks. Iga alateema teoreetilised tunnid peavad eelnema vastava alateema praktilistele harjutustele. Teema viiakse läbi kuni rühma suurustele õppegruppidele. Sama õppeteema tunde viivad läbi samad läbiviijad tagades kõikidele kursuslastele ühesuguse väljaõppe. Praktilise õppe läbiviimisel on eelistatud rühma jagamine väiksemateks õppegruppideks, kus grupid roteeruvad tegevuspunktide 12 vahel. Kursuslaste gruppidesse jagamise määrab teema pealäbiviija vastavalt õppekohtadele ja nendes tegevustele kuluvale ajale ning olemasolevatele ressurssidele (varustus ja vahendid, abikoolitajad). Alateema nr 1 teooriatundides käsitletakse OE 8.3. ja KV liiklusregulatsiooni, tutvustatakse maastikusõiduki ja veoautode tehnilisi andmeid ning veovõimeid (veoomadused ja kaubaruumi mahutavus). Praktiliste harjutuse tundides tutvustatakse sõidukeid MB 250/290 GD, MAN, DAF, MB U1300L, nende lisavarustust ja OT-d ning harjutatakse kasutamiseelse pooleteise ringi kontrolli läbiviimist. Praktiliste harjutuste läbiviimiseks jaotatakse rühm gruppideks, kus grupid osalevad roteeruvalt erinevaid sõidukeid ja tegevusi käsitlevates õppepunktides. Alateema nr 2 teoreetilises tunnis tutvustatakse peamisi varude ladustamise viise ja meetodeid ning ladustamise korraldust (sh eri liiki ja ohutasemega materjalide ladustamine ning tähistamine, kaubaaluste markeerimine). Praktiliste harjutuste läbiviimiseks jagatakse grupp maksimaalselt jaosuurusteks gruppideks, kus grupid osalevad roteeruvalt kauba komplekteerimist, pakendamist, lindistamist ning käsikahveltõstevahendiga aluste teisaldamist ja markeerimist käsitlevates õppepunktides. Alateema nr 3 teoreetilistes tundides käsitletakse veovahendite ja veoste ohutusnõudeid, koormakinnitus- ja abivahendeid, veoste kinnitamise meetodeid ning koormajaotuse põhialuseid. Soovituslikult eelneb kontakttundidele iseseisvalt e-õppe keskkonnas Ilias veoseohutuse õppematerjalidega tutvumine, sh sõidukijuhi juhendamine käemärkide abil ning enesekontrollitest. Iseseisev õpe toimub õppeaja sees ja vajadusel vabal ajal. Teoreetilistes kontaktõppe tundides kasutatakse koormajaotuse, kinnitusvahendite ja -meetodite õppe läbiviimisel aktiivõppe meetodeid (grupitööd, arvutusülesanded, arutelu). Praktilistes tundides harjutatakse instruktorite juhendamisel viie erineva veose kinnitamist: veose kinnitamine konteineris, EUR aluste kinnitamine treilerile, EUR aluste kinnitamine veoautole, segatüüpi pakendite kinnitamine multilift veoplatvormile (nt EUR alused ja vaadid), sõiduki kinnitamine multiliftplatvormile. Kursuslased roteeruvad õppekohtade vahel. Päeva lõpus lahendatakse gruppides situatsioonülesandeid veose kinnitamise kohta. Vahendid: Teoreetiliste õppetundide läbiviimiseks klassiruumid vastavalt rühmades kursuslaste 13 arvule, arvutikomplektid, projektorid. Iseseisvaks õppeks arvutikomplektid õppuritele (minimaalselt 15 komplekti, KV kasutajakonto kasutamise võimaluseta – arvutiklass). Sõidukiõppe läbiviimiseks: 1x MB250/290 GD, 1x MAN 4620, 1x DAF 2300, 1x MB U1300L, 1x MB1017. Ladustamise õppe läbiviimiseks: EUR alused ja kaaned 20 kompl, EUR aluste kraed 50 tk, lindistaja (metall-lint) 4 tk, lindistaja (plastiklint) 1 tk, kiletamise rulli raam 2 tk, pakkekile 6 rulli, printer 1 tk, A5 kleeppaber 200 tk, töökindad vastavalt kursuslaste arvule, plekikäärid 4 tk, teip 6 rulli, 6 käsikahveltõstukit (4 lühikest, 2 pikka), 1 virnastaja, 1 vastukaaltõstuk, 1 upitaja, 1 haagisega veoauto, kalkulaator 6 tk, klambripüstol 4 tk, A4 kiletaskud 200 tk. Veoseohutuse õppe läbiviimiseks: 1 veoauto, 1 treiler, 1 konteiner, 1 veolava ning sobilikud koormarihmad 10m pikk (50mm) 36 tk, EUR alused 20 tk, veose imitatsioon 8 alust. Maksimaalne veovahendite mahutavus praktika läbiviimiseks: MAN 4640 - 12 EUR alust + 24 koormarihma; MB1017 - 10 EUR alust + 20 koormarihma; DAF YAZ 2300 - 15 EUR alust + 30 koormarihma; Unimog - 6 EUR alust + 12 koormarihma; PACTON 22 EUR alust + 44 koormarihma, 1 x konteiner, töökindad vastavalt kursuslaste arvule. Õppetööks soovitatav õppevara: 1) Kaitseväe remondi ja hoolduse õpik (2010). KV Logistikakool. 2) Kaitseväe varustusõpik (2017). Varustamine Kaitseväe operatsioonidel. Logistikakool. 3) Materjali ladustamine. Kinnitatud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 19.08.2010 käskkirjaga nr 635. 4) MB250/290 GD. Logistikakool. 5) Materjalimajandus kaitseväes. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkirjaga nr 75, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 03.05.2023 käskkirjaga nr 742. 6) Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat (2023). Tööinspektsioon. 7) Veoplaneerija käsiraamat (2024). DIV LogP, Paldiski. 8) Veoseohutuse kursus https://ilias.mil.ee/ilias.php?baseClass=ilSAHSPresentationGUI&ref_id=70166 14 Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde Hindamine on mitteeristav teemaülese kirjaliku teadmiste kontrolli tulemuse põhjal. kujunemine Teemaülese tulemuse „arvestatud“ saamise eelduseks on 80% ulatuses praktilistel harjutustel osalemine ning läbiviimise sh hindekriteeriumid kirjelduses esitatud tegevuste nõuetekohane täitmine. Tulemus on positiivne, kui kontrolltesti küsimustest vähemalt 70% on vastatud õigesti. 3.1. Logistilise operatsiooni käsk (loeng 2, harjutus 8) 5-punkti käsu saamine, analüüs, oma käsu koostamine ja käsu andmine erinevates keskkondades. LaTe üksuse rännaku, rühmitumise, paiknemise JÜ käsu koostamine. 3.2. Logistikaüksuse rännak, rühmitumine ja paiknemine (loeng 6, harjutus 3, õppus 24) Rännakuõpe – jagu, rühm ja kompanii rännakul. Motoriseeritud rännakukäsu erisused ja formaat. Motoriseeritud rännak ja eriolukorrad rännakul. Rännaku julgestus. LaTe üksuste rühmitumise põhimõtted ja rühmitumine. Jagude ja gruppide rühmitumise protseduurid. Rühmitumine ja paiknemine. LaTe üksuste kaitse 3.3. Seersandirännak (õppus 8) Kompleksharjutus motoriseeritud ja jalgsirännakuna. 3. Lahinguteeninduse Seos alaeesmärgiga juhtimine (51) Juhib kuni jao suurust Läbiviimine: Harjutus 19 lahinguteenindusallüksust Aine on loogiliseks jätkuks ainele Lahinguteeninduse põhialused. Teemad nr 1 ja nr 2 Loeng 8 ümberpaiknemisel säilitades on eelduseks teema nr 3 (õppus) läbiviimiseks. Õppus 32 lahinguvõime. Alateema nr 1 teoreetilistes tundides korratakse JÜ 5-punkti käsku, käsitletakse logistilise üksuse käsu olemust lahinguteeninduse funktsiooni elluviimiseks ning esitatakse JÜ käsu andmise demo või muu näitlik esitlus (nt video). Järgneb RÜ käsu andmine kõikidele üheaegselt ning seejärel väiksemates gruppides JÜ käsu koostamine. Harjutuse tundides annavad kursuslased käsku oma grupi koosseisule, mille järel toimub instruktori juhtimisel analüüs ja arutelu. Teema viiakse läbi korraga maksimaalselt rühma suurusele üksusele, mis jagatakse harjutuse tundides väiksemateks gruppideks vastavalt kursuslaste ja instruktorite arvule. Alateema nr 2 teoreetilised tunnid sisaldavad kuni kompanii suuruse logistilise üksuse rännakut, rühmitumist ning tegevusi paiknemisalal, kus käsitletakse motoriseeritud rännaku formaati ja julgestust ning logistilise üksuse rännaku erisusi, rühmitumise 15 põhimõtteid ja protseduure ning käskusid, paiknemisala rutiine sh LaTe üksuste kaitset. Praktilised tunnid sisaldavad rännaku ja rühmitamise planeerimist ja ettevalmistamist ning TEWT metoodikal põhinevaid praktilisi harjutusi motoriseeritud rännaku, rühmitumise ja paiknemise drillide ning käskude harjutamiseks. TEWT-i raames koostavad kursuslased RÜ käsu põhjal jaoülema käsud, mängitakse tegevused läbi ROC-drillina ning tehakse ettevalmistused ümberpaiknemise läbiviimiseks. ROC-drill antud kontekstis viiakse läbi kas tahvlil, kaardil või maketil ning instruktori juhendamisel, eesmärgiga samakõlastada operatsioonikavand ajalises ja ruumilises raamistikus ning kontrollida, kas jao isikkoosseis on määratud ülesandest aru saanud. Harjutustel määratud jaoülemad kasutavad ülesannete täitmisel oma jaoliikmeid ja väljastatud sõidukeid. Iga harjutuse järgselt antakse instruktorite poolt tagasiside, vahetatakse jaoülemaid ning korratakse harjutust. Toetamaks tõhustatud õppimist, on teemade läbiviimiseks määratletud loengu meetodit soovituslik rakendada koos tõhustustegevustega „tark (ette)lugemine“ ja „aitame mõtestada õpitava kasu“ ning harjutuste läbiviimisel „võimaldame kõigil kaasa mõelda ja arutleda“, „aitame vigu analüüsida“ ja „anname pingutust nõudvaid ülesandeid“ (vt. kaardipakk „Tõhus õpetamine“). Vahendid: Teoreetiliste õppetundide läbiviimiseks ja teema nr 1 harjutusteks ning ROC-drilli läbiviimiseks klassiruumid vastavalt rühmades kursuslaste arvule, arvutikomplektid, projektorid. Veoautod ja maastikusõiduautod üksuste ja imitatsioonivahendite ümberpaigutamiseks. TEWT meetodi kasutamiseks on vajalik transport isikkoosseisule vastavalt õppekohtade ja kursuslaste ning instruktorite arvule, soovituslikult erinevat tüüpi ja mõõtmetega veokid. Õppetööks soovitatav õppevara: 1) Kaitseväe logistikaeeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 08.11.2021 käskkirjaga nr 193. 2) Kaitseväe remondi ja hoolduse õpik. KV Logistikakool, Tallinn 2010. 3) Kaitseväe varustusõpik. Varustamine Kaitseväe operatsioonidel (2017). Logistikakool. 4) Lahinguteeninduse käsiraamat (2017). Logistikakool. 5) Materjalimajandus kaitseväes. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 01.04.2013 16  käskkirjaga nr 75, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 03.05.2023 käskkirjaga nr 742. 6) Materjali ladustamine. Kinnitatud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 19.08.2010 käskkirjaga nr 635. 7) Tõhus õpetamine. Kaardipakk. Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde Hindamine on õppeprotsessi käigus kujundav ning aineüleselt mitteeristav. Praktilist sooritust hinnatakse väliharjutusel kujunemine kujundavalt. Tulemus „arvestatud“ saadakse ainekavas märgitud tegevuste nõuetekohase täitmise eest. Aineülese tulemuse „arvestatud“ saamise eelduseks on 80% ulatuses praktilistel harjutustel osalemine, ainekava läbiviimise kirjelduses esitatud tegevuste nõuetekohane täitmine ja teoreetilise kõiki ainekava teemasid puudutava kombineeritud sh hindekriteeriumid valikvastuste, avatud küsimuste ning lünkadega tekstiga kirjaliku testi positiivselt sooritamine. Testi tulemus on positiivne, kui testi küsimustest vähemalt 70% on vastatud õigesti. 4. Spetsialiseerumine (110) 4.1. Varustusjao ülem 4.1.1. Varustusjao ülema funktsioon (loeng 1) 4.1. Varustusjao ülem Varustus- ja transpordijao ülesanded Eksam 2 4.1.2. Laomajandus ja kauba käitlemine (loeng 4, harjutus 1) Harjutus 34 Materjali ladustamise põhimõtted (sh adressaatsüsteem). KV Iseseisev õpe 2 alusdokumentatsioon. Kauba vastuvõtt, hoiustamine, komplekteerimine ja Loeng 16 väljastamine. Materjalide üle arvestuse pidamine. Lao seisutabelid. Saatelehed. Õppus 56 4.1.3. Ohtlike ainete veo ja ladustamise üldalused (loeng 3) Pakendamine ja markeerimine. ADR veokategooria väärtuse arvutamine 4.2. Kütusemeeskonna 4.1.4. Väliladustamise juhtimine (loeng 4, harjutus 11) Seos alaeesmärgiga ülem Välilao rajamine (välilao nõuded, väliladustamise põhimõtted, hoiustamise Rakendab sõjaväelise juhi Eksam 2 tingimused. Välilao planeerimine, rajamine. Materjalide arvestamine, hoidlate pädevust määratud erialase Harjutus 38 rajamine, koormamisplaan. allüksuse juhtimisel. Iseseisev õpe 3 4.1.5. Varustus- ja veooperatsiooni planeerimine (loeng 4, harjutus 22, Loeng 11 iseseisev õpe 2) Õppus 56 Varustuspunkti põhimõtted ja ülesehitus (tegevused jaotuspunktis, varustustänaval, postkastis), rajamise käsk. Varustus- ja veooperatsioon 4.3. Väliteenistuse planeerimine (varustus- ja veooperatsiooni (VVO) teatis, komplekteerimiskäsk, jaoülem veokiri, rännakgruppide tabel, käsu analüüs, kaardiluure, maastikuluure, rajamise Eksam 2 kavand, kavandite esitlused ja ROC-drill, JÜ käsu koostamine). Varustus- ja Harjutus 27 veooperatsiooni läbiviimine (JÜ käsu andmine, hõivamine, rajamine, julgestuse Loeng 25 korraldamine, varude käitlemine). Õppus 56 4.1.6. Kontroll (eksam 2) 17  4.1.7. Lahinguteeninduse funktsioonide elluviimine (õppus 56) 4.4. Tehnika remondi ja hoolduse jaoülem 4.2. Kütusemeeskonna ülem Eksam 2 4.2.1. Kütuse jao ülema funktsioon (loeng 1) Harjutus 22 Kütuse jao ülesanded ja varustus Iseseisev õpe 3 4.2.2. Kütuseplaan ja dokumentatsioon (loeng 2, harjutus 2) Demonstratsioon 5 Varude arvestus. Liikuvtankuri aruanne. LOGSITREP. LOGREQ. Veokiri. Loeng 22 Saatekiri. Õppus 56 4.2.3. Ohutustehnika (loeng 2) DK ja B ohutuskaart. Lekete kõrvaldamine. Esmaabi 4.2.4. Tankur (loeng 3, harjutus 15) DAF masina ja agregaadi õpe. Läbiviija valikul lisaks kahe tankurmasina õpe – Jettekno, WEW kütusemahutite komplekt, Vanhool T200, Alumatic 45-5. 4.2.5. Tankimispunkt (iseseisev õpe 3, loeng 3, harjutus 21) Tankimisala valik ja loomine. Tankimispunkti rajamine. Jaotuspunkt (rännak, rühmitumine). Tankimine käigult (ROM) 4.2.6. Kontroll (eksam 2) 4.2.7. Lahinguteeninduse funktsioonide elluviimine (õppus 56) 4.3. Väliteenistuse jaoülem 4.3.1. Väliteenistuse süsteem toetuse ešelonides (loeng 1) Üksuste paiknemine ešelonide struktuuris, jao/meeskonna koosseis, ülesanded. 4.3.2. Psühholoogilise lahinguvõime tagamise alused (loeng 3, harjutus 2) 4.3.3. Matmine ja langenute hooldus (loeng 8, harjutus 10) Ajalooline ja kultuuriline taust. Langenute hoolduse kontseptsioon. Langenute hoolduse põhitoimingud. Suremisprotsess. Hügieeninõuded langenute hooldamisel. Matmine (üldised põhimõtted, välimatuse läbiviimine, dokumentatsioon). Langenute kogumispunkt (rajamine, toimingud punktis). 4.3.4. Välitoitlustamine (loeng 8, harjutus 8, arvestus 1) Toitlustamise korraldus allüksustes ja toetuse ešelonides, väliköögi meeskonna ülema funktsioon (meeskonna koosseis, ülesanded). Majanduspaik (põhimõtted, valik, rajamine). Hügieen toitlustamisel (toiduhügieen, välihügieeni test) (loeng 1, arvestus 1). Toiduainete käitlemine. Toitlustusplaan ja dokumentatsioon (toitlustusplaani elluviimine sh töögraafikute koostamine, töö- ja puhkeaja arvestamine, varude arvestus, menüü ja toiduratsioonid). Väliköögi varustus (väliköögi püstitamine, varustuse kasutamine ja pakkimine. Välitoitlustamine, vee 18  soojendamine, väliköögi hooldus välitingimustes). Väliköögi varustus: generaatori tutvustus. 4.3.5. Veevõtt (loeng 1, harjutus 4) Veevõtu korraldus allüksustes ja toetuse ešelonides. Veevõtukohad ja nende kasutamine. Logistikaüksuste veevarustusvõimekus. Joogivee käitlemine, veetagavarade ja joogiveemahutite puhastamine. Veehaagis (veehaagise tutvustus, veekuubi ja veehaagise soojenduse tutvustus, veehaagise hooldus ja hügieen). 4.3.6. Välikäimlad (loeng 1, harjutus 2) Nõuded välikäimlatele. Maasisese välikäimla nõuded ja rajamine. 4.3.7. Välipost (loeng 1) Postiteenuse korraldus allüksustes ja toetuse ešelonides. 4.3.8. Pesemine (loeng 1, harjutus 1) Pesemise korraldus allüksustes ja toetuse ešelonides. Pesemiskoha rajamine (kätepesu, dušš). 4.3.9. Jäätmekäitlus (loeng 1) Jäätmekäitluse korraldus allüksustes ja toetuse ešelonides. Jäätmete kogumise nõuded. 4.3.10. Kontroll (eksam 1) 4.3.11. Lahinguteeninduse funktsioonide elluviimine (õppus 56) Sh õppuse OE instruktaaž, õppuse käsu saamine, käsu analüüs, JÜ käsu koostamine, JÜ käsu andmine. Õppuse toitlustusplaan ja dokumentatsioon (töögraafikute koostamine, töö- ja puhkeaja arvestamine, varude arvestus, menüü ja toiduratsioonid). 4.4. Tehnika remondi ja hoolduse jaoülem 4.4.1. Remondijao ülema funktsioon (loeng 5) Sissejuhatus KV remondisüsteemi ning JÜ roll selles – tasandid ja vastutus, remondi- ja varuosade kett, planeerimine ja dokumentatsioon, RH jao ja JÜ vastutus, evakuatsioon. 4.4.2. Tehnikaõpe (loeng 15, iseseisev õpe 3) Mootor, jõuülekanne, veermik, pidurisüsteem, roolisüsteem, elektrisüsteem – ehitus, ekspluatatsioonivedelikud, enamlevinud rikete tuvastamine, kontrollhooldus. 4.4.3. Remonditaristu, väliremondi võimekused (demonstratsioon 5, harjutus 3) 19  DAF liikuvtöökoda, remondikonteiner, varuosakomplektid. Väliremondipunkti püstitamine. 4.4.4. Remonttöö planeerimine ja elluviimine (loeng 2, harjutus 19) Remondikett - rikketeatise ja remonttöö taseme analüüs, varuosade ja vahendite analüüs, remonttöö otsus, remondikäsk/LOGREQ/RECOVERYREQ. Alade luure teostamine, tehnika kogumispunkti valik, teenindusalade loomise planeerimine ja elluviimine, remondi korraldamine ja haldamine arvestades kõiki kasutada olevaid ressursse. Tehnika evakuatsioon. Logistika TOMid. 4.4.5. Kontroll (eksam 2) Teooria ja praktiline remonttöö planeerimine. 4.4.6. Lahinguteeninduse funktsioonide elluviimine (õppus 56) Läbiviimine: Teema viiakse läbi LOGNAEKi paralleelselt ja samaaegselt kõikidele erialadele. Õppuse väliharjutustel praktiseeritakse erialaõppe käigus omandatud teadmisi ja kogemusi. Õpe viiakse läbi iseseisva ja klassiõppena ning harjutustena vastavalt konkreetse eriala standarditele, kus metoodika valik tuleneb kursuslastes meeskonna või jaoülema funktsiooni täitmiseks vajalike hoiakute kujunemise eeldustest. Kõikide erialade väljaõpet antud teema raames alustatakse erialameeskonna või –jao ülesannetest ning jaoülema funktsioonist. Alateema lahinguteeninduse funktsioonide elluviimine viiakse läbi välilaagrina. Ettevalmistused algavad KoÜ käsu saamisega enne väliharjutust. Kursuse koosseisust moodustatakse sihtstruktuur, kes täidab välilaagri ajal vastavalt loodud taktikaliste käskude olukordadele erialaseid ülesandeid. Iga varustusoperatsiooni või erialase ülesande läbiviimist hinnatakse ja tagasisidestatakse instruktorite poolt. Iga harjutuse järgselt vahetatakse jaoülemaid. Väliharjutus tervikuna viiakse läbi situatsioonõppe vormis – võimalikult realistlikult esitatud olukordades maastikul erinevates valgustingimustes. Vahendid: Varustamine: 8 x käsikahveltõstuk, 2 x tõstuk (koos sertifitseeritud sõidukijuhiga), 110 euroalust imitatsiooniga (KLVa, KLVo, KL I), 3 x MB250GD, 4 x veoauto (A-ešeloni roll), 20 sidevahend igale jaoülemale ja rühmaülemale. Kütus: Vähemalt kaks kütusetankurit koos lisa- ja ohutusvarustusega (nt DAF 4442) ning minimaalselt üks tankur kolme kursuslase kohta. Väliteenisus: Välitoitlustamine: 1 x väliköögi komplekt koos väliköögi telgiga, 2 x Kögel, 3 x veoauto, lennukikütus F34 (100l) 200l. Matmine ja langenute hooldus: lahingpaari peale üks langenute hoolduse väljaõppekomplekt (langenut imiteeriv nukk, selle tunnusplaat ja isiklikud asjad, relvamulaaž); langenute kogumispunkti vahendid – töökoha vahendid (koormakate, maskeerimisvõrk, punkti märgistamise silt, kanderaam), üldtöövahendid (sh surnukotid), isikukaitsevahendid (kummikindad, kilepõll, näomask, kaitseprillid), desinfektsioonivahendid, dokumentatsioon ja kontoritarbed, prügikäitlus ja koristusvahendid; haua tähistamise vahendid. Remont ja hooldus: 2 x MAN 4620 veoautot, 2 x DAF 4442 veoautot, 2 x MB U1300L, 2 x MB 250/290GD, 3. taseme remondikonteiner, remondikomplektid (varuosakomplektid ja tööriistade komplektid) 1.tase - 3.tase. Õppetööks soovitatav õppevara: 1) Eesti Kaitseväe Maaväe lahingutegevuse alused (2010). Teine parandatud ja täiendatud trükk. KVÜÕA: Taktika õppetool. Tartu. 2) Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat (2014). Toimetaja Adlas, Raul. Tallinn. 3) Kaitseväelise matuse korraldamise juhend. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 21.01.2021 käskkirjaga nr 22. 4) Kaitseväe logistikaeeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 08.11.2021 käskkirjaga nr 193. 5) Kaitseväe maismaasõidukite kasutamise eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 17.04.2023 käskkirjaga nr 652. 6) Kaitseväe varustusõpik. Varustamine Kaitseväe operatsioonidel (2017). Logistikakool. 7) Kaitseväe väliteenistusõpik (2010). Logistikakool. 21  8) Lahinguteeninduse käsiraamat (2017). Logistikakool. 9) Langenute hoolduse kontseptsioon. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 26.10.2022 käskkirjaga nr 1808. 10) Langenute kogumispunktid. Langenute hoolduse meeskondade püsitoimingud (2025). Logistikakool. 11) Lõo, Indrek (2005). Lähtekohad lahingus langenutega toimimise kontseptsiooni väljatöötamiseks. KVÜÕA toimetised, 5, lk 121–165. 12) Materjali ladustamine. Kinnitatud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 19.08.2010 käskkirjaga nr 635. 13) Materjalimajandus kaitseväes. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkirjaga nr 75, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 03.05.2023 käskkirjaga nr 742. 14) Suunised surnuga ohutuks kokkupuuteks (2020). [https://www.siseministeerium.ee/media/723/download] 15) Sõdurite psühholoogiline toetamine välismissioonidel (2010). Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 16) Välihügieeni eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 05.06.2023 käskkirjaga nr 990. 17) Väliköök FKH 900 tehniline kasutusjuhend (2011). 18) 1,2 m³ veehaagise 15 kN tehniline manuaal. Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde Hindamine kirjeldatud standardite osas on harjutuste ajal kujundav ja kursuse lõpetamiseks mitteeristav. Teemaülene kujunemine hindamine on kaheosaline – teoreetiline ja praktiline. Teema lõpus kontrollitakse selles sisalduvate alateemade sisu mõistmist, analüüsi, tõlgendamise ja sünteesi oskust kirjaliku testiga ning praktilist oskust erialase ülesande lahendamisega. Eksami teoreetiline osa loetakse „arvestatuks“, kui sh hindekriteeriumid testi küsimustest ja ülesannetest 70% on vastatud ja lahendatud õigesti. Erialaõppe praktiline kontroll viiakse läbi rakendades probleemõppe metoodikat. Eksamit saab sooritada kuni kolm korda. Väljaõppe varuaeg koosneb: aeg varasemate teemade kordamiseks, reservaeg ja aeg muudeks tegevusteks. Aeg muudeks tegevusteks raames viiakse läbi Seos alaeesmärgiga 5. Väljaõppe varuaeg (23) näidistreening ning õppurite poolt treeningu planeerimine ja läbiviimine. - Vastavalt vajadusele viiakse läbi kehaliste võimete kontrollteste. Hindamine Ei hinnata sh kokkuvõtva hinde - kujunemine sh hindekriteeriumid - 22  Õppurite saabumine ja vastuvõtmine. Kursuse tutvustus. Kursuseülema ja -veebli tund. Kodukord ja teenistustoimkond. Linnaku tutvustus. Iganädalane rühmaülema Seos alaeesmärgiga 6. Administratiivaeg (30) tund. Varustuse hooldus ja tagastamine. Kursuse lõputseremoonia. Territooriumite - hooldus. Hindamine Ei hinnata sh kokkuvõtva hinde - kujunemine sh hindekriteeriumid - Õppemeetodid Loeng, harjutus, iseseisev õpe, demonstratsioon, õppus Hindamismeetodid Harjutus, grupitöö, kirjalik ja praktiline eksam, iseseisev töö Kursuse läbivateks teemadeks on Kaitseväe põhiväärtused, kutsealane terminoloogia, üksikvõitleja oskused (sh relva- ja riviõpe), raadioside, elukestev õpe, keskkond, tehnoloogia, tervis ja ohutus. Läbivate teemade õpetus realiseerub kursusel tegevuste kaudu. Õpetavatel instruktoritel peab olema õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Kohustuslik on õppevormide mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd, praktilised harjutused, arutelud, individuaalsed ülesanded, loovülesanded jne. Koolitaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust. Kaitseväe põhiväärtuseid (ausus, vaprus, asjatundlikkus, ustavus, koostöövalmidus ja avatus) järgitakse eeskujuna kursuse juhtkonna ning instruktorite poolt ning käsitletakse distsipliini tagamist käsitlevate juhtnööride, suuniste, käskude ja korrale kutsumiste põhjendamisel ja selgitamisel. Kutsealaseid termineid kasutatakse kursuse käigus läbivalt vastavalt teemavaldkonnale või viitega teistele valdkondadele või teemadele. Lõimitud teemad Üksikvõitleja oskused rakendatakse ja arendatakse läbivalt praktiliste tegevuste käigus. Instruktorite ja juhtkondade pidev tähelepanu relva ohutul käsitsemisel. Raadioside rakendub kõikidel praktilistel harjutustel. Koolitajad peaksid jälgima üldistest reeglitest kinnipidamist, kõnerežiimi, raadioside loomise põhimõtteid, raadioside kontrollimist, raadiokõnelusi, et tekkivaid vigu parandada. Elukestev õpe: kursuslane analüüsib õppeprotsessi käigus enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning teadvustab endale selle põhjal edasiõppimise vajadused. Kursuselt kandub see mõtteviis tema igapäevaellu ning tekib märkamine, et inimene õpibki kogu elu. Keskkond: väärtustatakse puhast keskkonda ja järgitakse olme- ja keskkonnaohtlike jäätmete käitlemise korda ning väeosa/asutuse ja sõjaväeliselt korraldatud üksuste harjutusvälja(de) ja välilasketiiru(de) kasutamiseeskirjas sätestatud keskkonnakaitsenõudeid, juhtides neile tähelepanu kõikide tegevuste käigus. Tervis ja ohutus: kõikide tegevuste käigus juhitakse tähelepanu töökeskkonnale ja ohututele töövõtetele, et hoida enda ja alluvate füüsilist ja vaimset tervist (õige riietus, töövõtted, hügieen jne). Eraldi tähelepanu all on veoseohutus ning töökoha 23  või mehhanismide kasutusjuhenditest tulenevate ohutustehnilistest nõuetest kinnipidamine. Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine Hindamise eesmärk kursusel on toetada kursuslase edasiminekut ja anda tagasisidet tema arengu kohta. Hindamine kirjeldatud standardite osas on kursuse jooksul kujundav ja kursuse lõpetamiseks mitteeristav. Kujundav hindamine rakendub läbi praktiliste soorituste tagasisidestamise ning eneserefleksiooni kaudu. Kursuslaste Kursuse kokkuvõtva hindamine kirjeldatud standardite osas toimub kompleksharjutustel ja väilaagris juhirolli täitmisel. hinde kujunemine Kursuse toimumise ajal hinnatakse instruktorite ja rühma juhtkondade poolt kursuslaste juhtimisvõimeid ja hoiakuid (suhtumine teenistusse, kolleegidesse, väljaõppesse; motivatsioon; kohustus- ja vastutustunne) ning vastavust Kaitseväe põhiväärtustele. Kursuseülemal on otsustusõigus vastavalt rühma juhtkondade ja instruktorite ettepanekutele kursuslase nooremallohvitseri auastme andmise esitamiseks. Iga aine lõpus kontrollitakse selles sisalduvate teemade sisu mõistmist, analüüsi, tõlgendamise ja sünteesi oskust kirjaliku testiga. Tulemus on „arvestatud“, kui testi küsimustest ja ülesannetest 70% on vastatud ja lahendatud õigesti. Kirjalikku testi saab sooritada kuni kolm korda. Teema LogN-04 (spetsialiseerumine) lõpeb nii kirjaliku testi kui ka praktilise soorituse hindamisega. Praktiline kontroll on üles Sh lävend ehitatud erialaseid oskuseid nõudva situatsioonülesandena. Vastavalt kursuslaste arvule on kursuse ülemal otsustusõigus vastava eriala põhikoolitaja ettepanekul rakendada praktilise eksami sooritust kas individuaalselt, paaris või meeskonna koosseisus. Kursusekava standardite saavutamiseks ning kursuse läbimiseks on nõutav teema LogN-04 õppetöös ning taktika- ja koostööõppes (praktilised väliharjutused) osalemine vähemalt 80% ulatuses. Viited: 1) Ajateenistuse kontseptsioon. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 19.05.2022 käskkirjaga nr 874, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 18.06.2024 käskkirjaga nr 1071. 2) Eesti Kaitseväe Maaväe lahingutegevuse alused (2010). Teine parandatud ja täiendatud trükk. KVÜÕA: Taktika õppetool. Tartu. 3) Jagu/rühm püsitoimingud (2019). Kaitseväe Akadeemia. Õppematerjalid 4) Jalaväekompanii lahingutegevus (2013). KVÜÕA, Tartu. 5) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo kord. Kaitseministri 19.12.2016 määrus nr 26. 6) Kaitseväe logistikaeeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 08.11.2021 käskkirjaga nr 193. 7) Kaitseväe maismaasõidukite kasutamise eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 17.04.2023 käskkirjaga nr 652. 8) Kaitseväe sisemäärustik. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 14.09.2021 käskkirjaga nr 172. 9) Kaitseväe spordi eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 11.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.1/25/36. 24 10) Kaitseväe varustusõpik. Varustamine Kaitseväe operatsioonidel (2017). Logistikakool. 11) Lahinguteeninduse käsiraamat (2017). Logistikakool. 12) Lahinguteeninduspataljoni püsitoimingud (2024). 1. jalaväebrigaad lahinguteeninduspataljon, Tapa. 13) Materjalimajandus kaitseväes. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkirjaga nr 75, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 03.05.2023 käskkirjaga nr 742. 14) Operatsioon „Kaitsetahe“. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 12.02.2020 käskkirjaga nr 444K. 15) STANAG 2199 Ed. 3. Command and control of allied land forces (NATO maavägede juhtimine) – ATP-3.2.2 väljaanne B, December 2016. 16) Sõjaväelise väljaõppe eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 20.12.2024 käskkirjaga nr 2027. 17) Materjali ladustamine. Kinnitatud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 19.08.2010 käskkirjaga nr 635. 18) Kaitseväe raadioside kõneprotseduurid. Tallinn 2011. 19) Välihügieeni eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 05.06.2023 käskkirjaga nr 990. 20) Väljaõppe varuaja kursusekava. Kinnitatud Kaitseväe juhataja asetäitja 15.05.2025 käskkirjaga nr 827. 21) Sidusa meeskonna loomine. Õppekaardid. 25 KINNITATUD toetuse väejuhatuse ülema 10.10.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.7/25/112 LOGISTIKA NOOREMALLOHVITSERIDE ERIALAKURSUS (LOGNAEK) KURSUSEKAVA Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus 25-EK0058 Logistika nooremallohvitseride erialakursus (LOGNAEK) Logistikakool Nõuded kursuse Eelduskursus: SBK, NABK alustamiseks Haridustase: vähemalt keskharidus 1. Ülesanne: Juhib jao suurust lahinguteenindusallüksust määratud taktikaliste logistikafunktsioonide elluviimiseks ja kaasnevates tegevustes. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid: lahinguteenindusallüksuses ette nähtud tehnika, varustus ja vahendid; 2.2. Piirangud: juhib instruktori järelevalve all1; 2.3. Keskkond: administratiivtingimused ja lahinguteeninduse kontekst tavapärasel Eesti maastikul kaasa arvatud asustatud aladel, sõltumata aastaajast ja valgustingimustest. 3. Standardid: 3.1. Teab lahinguteeninduse põhimõtteid, logistikaüksuste ülesandeid ja tegevusprintsiipe; 3.2. Teostab materjalide veoks ettevalmistamise ja kinnitamise erinevatele veovahenditele, kasutades logistikaüksuste tehnikat ja varustust; Kursuse põhieesmärk 3.3. Juhib kuni jao suurust lahinguteenindusallüksust ümberpaiknemisel säilitades lahinguvõime; 3.4. Rakendab sõjaväelise juhi pädevust määratud erialase allüksuse juhtimisel. Sihtgrupp: NABK (nooremallohvitseri baaskursuse) läbinud kaitseväelased, kes on määratud või planeeritud jätkama teenistust logistikaga tegelevas allüksuses funktsionaalse jao- või meeskonnaülemana. Sissejuhatus: Ajakohastatud logistika väljaõppega tagab kursus juhtimistegevuste kaudu logistikaüksuste jaole/meeskonnale pandud ülesannete täitmise, et toetada klientüksuste võitlusvõime säilimist ja üldist jätkusuutlikkust. 1 Kursuse raames ei ole planeeritud praktikat ning kursuslane vajab peale kursust täiendavat juhendamist. Iseseisva jao juhtimise oskuse saavutab ta ajateenistuse lõpuks. Kursusekavas esitatud standardite saavutamine eeldab kursusel osalejatelt planeerimise, analüüsi ja järelduste tegemise oskust ning juhtimis- ja õpetamisoskuseid nooremallohvitseri baaskursuse (NABK) standardite tasemel. Kursusekava täies mahus läbimine on eelduseks nooremallohvitseri auastme andmiseks ning logistika üksuses jaoülema ametikohale määramiseks. Kursusekava hinnatakse ümber viitedokumentide muutumisel või muutmisvajadust eeldavate õpituvastuste ilmnemisel, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul. Ümberhindamise eest vastutab toetuse väejuhatuse logistikakool. Teemad ja maht akadeemilistes tundides: Teema Tundide arv LogN-01. Lahinguteeninduse põhialused 23 LogN-02. Tehnika ja ladustamine 23 LogN-03. Lahinguteeninduse juhtimine 51 LogN-04. Spetsialiseerumine 110 Väljaõppe varuaeg 23 Administratiivaeg 30 Kursuse kogumaht 260 Läbiviimine: Kursuse läbiviimise aeg sõltub ajateenijate väljaõppetsüklist. Kursus toimub vahetult pärast NABK ja enne allüksusekursuseid. Kursuse kestvus on kuus nädalat, mis viiakse läbi järjestikku. Väljaõppe planeerimisel arvestada, et paralleelselt kõigi teiste õppekavas olevate kursustega viiakse ka läbi kursust „Üksikvõitleja kehaline ettevalmistus“ lähtudes eelmainitud kursuse juhistest (sh vähemalt 3 tundi juhendatud treeninguid nädalas vastavalt kehtivale „Kaitseväe spordi eeskirjale“) ja „Väljaõppe varuaeg“. Õpe jaguneb viide etappi: 1) Põhiõpe sisaldab teemasid LogN-01 ja LogN-02 ning teema LogN-03 teoreetilist osa. Põhiõpe viiakse läbi kõikidele kursuslastele ühtsetel alustel ning on eelduseks teema LogN-03 praktilistele harjutustele ja teema LogN-04 õppele. 2) Taktikaõpe sisaldab teema LogN-03 praktilisi harjutusi, kus kursuslased rakendavad põhiõppes omandatud teadmisi. Harjutused algavad rühmaülema käsu saamisest, analüüsist ning jaoülema käsu koostamisest, millele järgnevad ROC- drilli ja TEWT meetodil rühmasuuruste logistiliste üksuste motoriseeritud rännaku, rühmitamise ja paiknemise harjutused realistlikes keskkonnatingimustes. 3) Erialaõpe viiakse läbi teema LogN-04 raames, kus kursuslased jaotuvad vastavalt nendele koduväeosas määratud (või planeeritud) funktsioonile erialade kaupa. Erialaõpe korraldatakse järgnevatele erialadele: 2  a. varustusjao ülem (sh transport); b. kütusemeeskonna ülem; c. väliteenistuse jaoülem; d. tehnika remondi ja hoolduse jaoülem. Õppegruppide arv ja kursusel käsitletavad erialad sõltuvad väeosade vajadusest ja sisenditest. Vähem kui viie kursuslase registreerumisel erialale, seda õppegruppi ei avata. 4) Koostööõpe on teema LogN-04 praktiline osa, mis hõlmab kõiki eelnevalt kursusel käsitletud teemasid. Õpe toimub välilaagrina, kus viiakse ellu lahinguteeninduse funktsioone suurema logistilise üksuse (kompanii) koosseisus ja kontekstis. Kursuslased harjutavad võimalikult realistlikult ülesehitatud situatsioonides erialaste ülesannete täitmist ja demonstreerivad oma pädevust eriala allüksuse jaoülema rollis. Etapp algab välilaagri ettevalmistustega ning lõpeb varustuse hoolduse ja kokkuvõtete tegemisega. 5) Seersandirännaku kestel demonstreerivad kursuslased meeskonnatöö oskuseid ning SBK-s, NABK-s ja LOGNAEK-is omandatud teadmisi ja oskuseid. Väljaõppe varuaega kasutatakse vastavalt vajadusele kursuse ajal ilmnenud õppealaste puudujääkide likvideerimiseks, kursuse läbivate teemade käsitlemiseks, väljaõppega seotud lisategevuste läbiviimiseks ning varasemate teemade kordamiseks. Aeg muudeks tegevusteks sisaldab sh tunde kaitseväelaste kehaliste võimete arendamiseks. Üldfüüsilise treeningu õpet viiakse läbi kursuse esimesel nädalal kontaktõppena spordiinstruktori poolt teoreetiliste ja praktiliste õppetundidena, kus käsitletakse aeroobse ja anaeroobse treeningu ülesehitust ning sporditundide planeerimist ja läbiviimist. Administratiivaeg hõlmab kursuse alustamisel kursuse, sisekorra ja territooriumi tutvustamist, kursuse kestel juhtkonna (rühmaülem, kursuseülem) infotunde, rivistusi, varustuse hooldust, lõputseremooniat ning kursuse lõpus kokkuvõtete tegemist, tagasiside ja hinnangute andmist ning kursuse lõpetamist. Lõputseremoonia on pidulik rivistus, kus väärilistele kursuslastele antakse kätte nooremseersandi auastmetunnused. Väljastatavad dokumendid: Väljastatavad dokumendid koostatakse vastavalt väljaõppe eeskirjale. Kursusele suunanud väeosale esitatakse kursust mittelõpetanud kursuslase kohta loetelu saavutamata jäänud standarditest ja/või läbimata väljaõppest. Puuduseid on võimalik likvideerida allüksusekursuse, erialakursuse või muu kursuse raames, kus kursuslast hinnatakse vastavalt ainekava standarditele. Lühendid: akad t – akadeemiline tund EKV – Eesti Kaitsevägi JÜ – jaoülem KoÜ – kompaniiülem 3  KV – Kaitsevägi LaTe – lahinguteenindus LEGr – luure- ja ettevalmistusgrupp2 LOGNAEK – logistika nooremallohvitseri erialakursus NABK – nooremallohvitseri baaskursus NAEK – nooremallohvitseri erialakursus OE – ohutuseeskiri ROC-drill – lahingukavandi kordamise harjutus (Rehearse of Concept Drill) RÜ – rühmaülem SBK – sõduribaaskursus TEWT – üksusteta taktikaõpe (Tactical Exercise Without Troops) TOM – taktikaline otsustusmäng TVJ – toetuse väejuhatus Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine 1. Ülesanne: Mõistab lahinguteeninduse põhimõtteid, logistikaüksuste ülesandeid ja tegevusprintsiipe. Tingimused: Abivahendid: topograafilised kaardid (1:50 000), skitsid, • Visualiseerib kaardil logistikaüksuse joonlaud, markerid. paiknemise vastavalt lahinguteeninduse Piirangud: Kursuse jooksul instruktori järelevalve all. Iseseisvalt põhimõtetele, kasutades vastavaid tingmärke. ülesande täitmiseks vajab LOGNAEK-i lõpetamisel praktikat • Defineerib „Kaitseväe logistikaeeskirjast“ ja allüksusekursusel jaoülema funktsioonis. kehtivatest alusdokumentidest tulenevaid Keskkond: administratiiv taristu, harjutusala välitingimustes Kaardiharjutus, teadmiste kontroll, logistika mõisteid. olenemata ilmastiku- ja valgustingimustest. praktilised harjutused õppusel • Eristab erinevate ešelonide võimeid ja Standardid: ülesandeid, varustusklasse, meditsiiniabi 1.1. Kujustab logistika funktsioonide elluviimise kasutades tasemeid ja lahinguvälja meditsiiniabi tagaala ešeloniseerimise põhimõtteid, LaTe tasemeid ja põhimõtteid. printsiipe ning varustusklasse. 1.2. Kasutab „Kaitseväe logistikaeeskirjast“ ja kehtivatest • Kirjeldab lahinguteeninduse funktsioone. alusdokumentidest tulenevaid logistika mõisteid ja seletusi. 1.3. Kajastab planeeringus vastavalt ülesandele kuni C-ešeloni logistikaüksuste olemuse ja tegutsemise, nende osiste 2 : Eelistatud termin: rekke- ja ettevalmistusgrupp (Militerm) 4  funktsioonid ja ülesanded, rühmitamise põhimõtted, vastavad tingmärgid, kõikide ešelonide erinevate tugialade funktsioonid ja teenused ning üksuste varustamise korraldus jaotus- ja varustuspunktides. 1.4. Kirjeldab meditsiiniabi tasemeid ja lahinguvälja meditsiiniabi põhimõtteid. 1.5. Arvestab logistikaüksuste haavatavusega, valides vastavad kaitsemeetmed, mis tõhustavad julgeolekut varustusoperatsioonide läbiviimisel motoriseeritud rännakul ning varustusalal ja -punktides. 2. Ülesanne: Teostab materjalide veoks ettevalmistamise ja kinnitamise erinevatele veovahenditele, kasutades logistikaüksuste tehnikat ja varustust. • Veos on paigutatud ja kinnitatud vastavalt Tingimused: kehtivatele nõuetele. Abivahendid: sõidukid, veoplatvormid, materjalikäitlusvahendid, • Sõidukite ohutustehnika nõuded on järgitud. lao abivahendid, materjalide komplekteerimise ja markeerimise • Sõidukid ja nende kaubaruumi mahutavus on vahendid, veose kinnitamise vahendid. kasutatud sihipäraselt ja lahingülesannete Piirangud: kursuse jooksul instruktori järelevalve all. täitmiseks. Keskkond: administratiiv taristu, õppeplats, tehnikapark, • Materjalide komplekteerimise, pakendamise harjutusala, välitingimustes olenemata ilmastiku ja ja teisaldamise varustus ning tehnika on valgustingimustest. kasutatud eesmärgipäraselt ja Standardid: heaperemehelikult. 2.1. Järgib veose paigutamise ja kinnitamise reegleid. • Kaubaalused on markeeritud vastavalt Harjutused, teadmiste kontroll, 2.2. Järgib kasutuses olevate sõidukite ohutustehnika nõudeid kaitseväes kehtivatele eeskirjadele. praktilised harjutused õppusel ja sihipärast kasutamist. • Materjalid on transporditud läbi laadimisalade, 2.3. Tagab jaoliikete kasutuses olevate sõidukite ohutustehnika vaheladustamise ja veosed on paigutatud nõuete järgimise ja sihipärase kasutamise. vastavalt veovahendile ja konkreetsele 2.4. Kasutab eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult veoskeemile. materjalide komplekteerimise, pakendamise ja • Transportimisel on tagatud veose säilimine teisaldamise varustust ja tehnikat. kasutades vajalikke kinnitamise, paigutamise, 2.5. Markeerib kaubaalused vastavalt kaitseväes kehtivatele blokeerimise ja katmise viise. eeskirjadele. 2.6. Planeerib ja korraldab erinevate materjalide transportimise läbi laadimisalade, vaheladustamise ja veoste paigutuse vastavalt veovahendile ja konkreetsele veoskeemile. 2.7. Tagab transportimisel veose säilimise kasutades vajalikke 5  kinnitamise, paigutamise, blokeerimise ja katmise viise. • Rännak on planeeritud kõikides aspektides (motoriseeritud rännaku eelised, miinused, 3. Ülesanne: Juhib kuni jao suurust lahinguteenindusallüksust julgestamine, tempo, hajutatus, kaitstus, ümberpaiknemisel säilitades lahinguvõime. kiiruse tähendus ja mõju, võimalikud Tingimused: formatsioonid ja moodustatavad grupid). Abivahendid: kõrgema üksuse käsk, jaoülema käsk, • Rännaku läbiviimisel on järgitud enda plaani ja funktsionaalsete ülesannete täitmiseks vajalike alade rajamise muutustele reageeritud adekvaatselt. vahendid, masinad ja vahendid vastavalt käsule. • Paiknemisala luure tulemusel tehtud valikud Piirangud: instruktori järelevalve all. Iseseisvalt ülesande on põhjendatud ja aktsepteeritavad. täitmiseks vajab LOGNAEK-i lõpetamisel praktikat • Jao rühmitumisel on drillid läbi viidud allüksusekursusel jaoülema funktsioonis. protseduuride kohaselt ning jaoliikmete Keskkond: administratiivtingimused ja lahinguteeninduse asukohad ja positsioonid võimaldavad täita kontekst tavapärasel Eesti maastikul kaasa arvatud asustatud pandud ülesannet. aladel, sõltumata aastaajast ja valgustingimustest. • Ladustamisala on valitud vastavalt materjali Standardid: käitlemise nõuetele ning logistiliste tugialade 3.1. Planeerib ja juhib jao tegevust rännakul kõikides toimimise põhimõtetele. aspektides. • Paiknemisala julgestusega on tagatud 3.2. Järgib rännaku läbiviimisel enda plaani, reageerides Harjutused, teadmiste kontroll, vastastikune toetus ja jätkusuutlikkus, muutustele. praktilised harjutused õppusel sealjuures tekitatud häireolukorrad on 3.3. Viib läbi paiknemisala luure vastavalt plaanile. lahendatud olukorrateadlikult ja kästud 3.4. Juhib drillipõhiselt jagu rühmitamisel. tegevused põhjendatud ning täidavad 3.5. Valib funktsionaalsete ülesannete täitmiseks vajalikud julgestuseesmärki. alad vastavalt nõuetele ja logistiliste tugialade toimimise põhimõtetele. • Ladustamisala ja toetuspunkt on planeeritud 3.6. Korraldab paiknemisala julgestuse, tagades vastastikuse ja juhitud. toetuse ning jätkusuutlikkuse. • Operatsioonialade luure tulemusel tehtud 3.7. Planeerib ja juhib ladustamisala ja toetuspunkti. valikud on põhjendatud ja aktsepteeritavad. 3.8. Koostab käsu vastavalt STANAG 2199 nõuetele, • Operatsiooniala hõivamise drillid on läbi viidud kasutades vajalikke logistilisi mõisteid ja põhiülesande vastavalt protseduuridele. täitmiseks vajalikke ülesandeid kõikidele jaoliikmetele. • Läbiviidud jaotuspunkt vastab logistiliste 3.9. Annab käsuga põhiülesande täitmiseks piisava tugialade toimimise põhimõtetele ja teeninduskontseptsiooni. taktikalisele olukorrale, olemasolevaid 3.10. Annab käsu kasutades omavalmistaud maastikumudelit võimeid on rakendatud optimaalselt ning või skitsi. ettevalmistatud teenindusala võimaldab teenindada määratud kliente. • Käsud on koostatud vastavalt STANAG 2199 6  nõuetele, kasutatud on vajalikke logistilisi mõisteid, põhiülesande täitmiseks vajalikke ülesandeid kõikidele jaoliikmetele ning teeninduskontseptsioon on piisav põhiülesande täitmiseks. • Käsud on antud kasutades omavalmistatud maastikumudelit või skitsi ning rakendades baaskursusel õpitud käsu andmise protseduure ja tehnikaid, mis toetavad käsust aru saamist ning ülesanded alluvatele on kästud, mitte jutustatud. 4. Ülesanne: Rakendab sõjaväelise juhi pädevust määratud Varustusjao ülem erialase allüksuse juhtimisel. • Ladustamisala, toetuspunkti ja teenindusala Tingimused: plaanid vastavad logistilistele Abivahendid: erialategevuseks ette nähtud tehnika, varustus ja tegevuspõhimõtetele ning kõrgema üksuse vahendid suunistele. Piirangud: meeskonna koosseisus, juhtimistegevused • Kauba transpordiga seonduv instruktori järelvalve all. Iseseisvalt ülesande täitmiseks vajab dokumentatsioon on koostatud ja täidetud LOGNAEK-i lõpetamisel praktikat allüksusekursusel korrektselt. omandatud eriala jaoülema funktsioonis. • Plaan vastab allutatud üksuse võimele. Keskkond: administratiiv taristu, õppeplats, tehnikapark, • Plaan võimaldab teostust kasutusse antud maastik olenemata ilmastiku ja valgustingimustest vahendite ulatuses. Standardid: • Operatsiooniala luure tulemusel tehtud valikud Harjutused, teadmiste kontroll, 4.1. Varustusjao ülem on põhjendatud ja aktsepteeritavad. praktilised harjutused õppusel 4.1.1. Koostab ladustamisala, toetuspunkti ja teenindusala • Operatsiooniala hõivamise drillid on läbi viidud plaanid vastavalt logistilistele tegevuspõhimõtetele ja vastavalt protseduuridele ning üksuste kõrgema üksuse suunistele. asukohad ja positsioonid võimaldavad täita 4.1.2. Koostab ja täidab korrektselt kauba transpordiga pandud ülesannet. seonduva dokumentatsiooni. • Korraldatud teenindusala võimaldab 4.1.3. Arvestab plaanide koostamisel allutatud üksuse teenindada määratud kliente, vastab võimega. logistiliste tugialade toimimise põhimõtetele ja 4.1.4. Arvestab plaanide koostamisel kasutusse antud materjali käitlemise nõuetele ning taktikalisele vahenditega. olukorrale. 4.1.5. Teostab valikud operatsiooniala luure tulemusel. • Läbiviidud jaotuspunkt vastab logistiliste 4.1.6. Viib läbi operatsiooniala hõivamise drillid vastavalt tugialade toimimise põhimõtetele, rakendab protseduuridele. olemasolevaid võimeid optimaalselt ning 7  4.1.7. Korraldab teenindusala määratud klientide vastab taktikalisele olukorrale. teenindamiseks. 4.1.8. Planeerib ja teostab jaotuspunkti. Kütusemeeskonna ülem • Vastuvõetud üksuse- ja kuluvarustus tagab 4.2. Kütusemeeskonna ülem tankuri töövalmiduse. 4.2.1. Tagab tankuri töövalmiduse. • Analüüsitud kütuse jaotusplaan võimaldab 4.2.2. Analüüsib kütuse jaotusplaani. ülesande täitmise selliselt, et kütus ja 4.2.3. Valib LEGr-is osaledes nõuetele vastava ning määrdeained on olemas vajalikus koguses ja ülesande täitmist võimaldava tankimispunkti, võimalik transportida enda käsutuses olevate lähikaitsepositsioonid ja prügi kogumise asukoha. masinatega. 4.2.4. Arvestab kütuseplaani elluviimisel jätkusuutlikult töö- • Osaledes LEGr-is, on valinud nõuetele ja puhkeaega, jaotusplaani planeeringut ning varusid. vastava ning ülesande täitmist võimaldava 4.2.5. Rajab nõuetekohase ja reaalsusele vastava välilao. tankimispunkti, lähikaitsepositsioonid ja prügi 4.2.6. Kontrollib töö- ja keskkonnaohutuse nõuete täitmist kogumise asukoha. välilaos. • Elluviidud kütuseplaan on töö- ja puhkeaja, jaotusplaani planeeringut ning varude 4.3. Väliteenistuse jaoülem arvestust pidades jätkusuutlik. 4.3.1. Analüüsib langenute prognoosi. • Vastav väliladu on nõuetekohane ja 4.3.2. Rajab nõuetekohase langenute kogumispunkti. reaalsusele vastav ning kontrollitud on töö- ja 4.3.3. Juhib langenute hoolduse plaani elluviimist. keskkonnaohutuse nõuete täitmist. 4.3.4. Korraldab langenute hooldust (vastuvõtmine, hoiustamine, edasisaatmine). Väliteenistuse jaoülem 4.3.5. Teostab langenute esmase hoolduse toimingud. • Rajatud langenute kogumispunkt asub 4.3.6. Kontrollib langenutega tegelemisel hügieeninõuete varustustee läheduses, on veoautoga täitmist ja nakkusohuga arvestamist. ligipääsetav, kuid varjatud kõrvaliste isikute 4.3.7. Viib koostöös kaplaniga läbi välimatuse. eest ning varustatud langenute 4.3.8. Tagab väliköögi töövalmiduse. vastuvõtmiseks ja hoolduse protseduurideks 4.3.9. Analüüsib toitlustusplaani. vajalike dokumentide ja varustusega. 4.3.10. Valib LEGr-is nõuetekohase majanduspaiga ning • Teostatud langenu esmase hoolduse esmased sõidukite ja lähikaitsepositsioonide toimingud tagavad langenu identifitseerimise, asukohad. dokumentatsiooni koostamise, pakendamise, 4.3.11. Juhib väliköögi püstitamist, tagades ala piiramise, päranditombu ja nimekirja koostamise, ohutusnõuete järgimise ja nõuetekohase välilao langenu relvastuse ja varustuse käitlemise pidamise. ning isikliku hügieeninõuete täitmise. 4.3.12. Juhib toitlustusplaani elluviimist läbi • Langenud on üle antud langenute meeskonnaliikmete tööjaotuse ja tegevuste kontrolli. evakuatsiooniketi järgmisele tasandile, 8  4.3.13. Koordineerib ja vajadusel korraldab (kuni kompanii tagades vajaliku dokumentatsiooni suuruse) allüksuse isikkoosseisu pesemise. edastamise, langenute liigutamise ja tõstmise 4.3.14. Korraldab koondumisalal üksusele välikäimlate austaval viisil ning kasutatavate rajamise või juurdepääsu (väli)käimlatele. transpordivahendite asjakohasuse ja 4.3.15. Rajab jäätmete kogumispunkti. hügieeni. 4.3.16. Tagab jäätmete kogumise ja edasitoimetamise. • Läbi viidud välimatus ja rajatud välihaud on 4.3.17. Organiseerib postiteenuse korralduse allüksuses. nõuetekohane ja dokumenteeritud. 4.3.18. Korraldab jätkusuutliku veevõtu tagamise ja • Väliköögi ja kuluvarustuse osas on tagatud vajadusel veepuhastuse allüksuses. töövalmidus ja jätkusuutlikkus ning nende säilimine transportimisel. 4.4. Tehnika remondi ja hoolduse jaoülem • LEGr-is osaledes on valitud nõuetekohane 4.4.1. Tagab üksusele püstitatud võime järgsete ülesannete majanduspaik ning esmased sõidukite ja täitmise, võttes kasutusse funktsionaalsed ja nõutud lähikaitsepositsioonide asukohad. mahtudes varuosakomplektid, tehnilised vedelikud, • Väliköök on püstitatud selliselt, et tagatud on tööriistad ja kuluvahendid. ala piiramine ning ohutusnõuete järgimine ja 4.4.2. Analüüsib rühmaülema remondiplaani. jälgimine ning nõuetekohase välilao pidamine. 4.4.3. Koostab rühmaülema remondiplaani alusel jaole • Tagatud on toitlustusplaani elluviimine läbi teostatava tööplaani, milles arvestab sõidukite meeskonnaliikmete tööjaotuse ja tegevuste tegelikke rikkeid, olemasolevaid ja tellitavaid kontrolli, mis vastavad toitlustusplaani varuosasid, remontijate töö- ja puhkeaega ning muutustele ning kehtivatele ohutus- ja kompetentsust. hügieenireeglitele. 4.4.4. Rajab purunenud tehnika kogumispunkti ja • Isikkoosseisu pesemine on organiseeritud väliremondipunkti, mille teenindusala võimaldab tagaalal või üksuse koondumisalal. teenindada kliente ning kus korraldatud tegevused • Välikäimlad või juurdepääs nendele on rajatud tagavad laopidamise, tööjaotuse ja -järjepidevuse ning kasutamise rutiinid paika pandud. ning dokumentide halduse. • Rajatud jäätmete kogumispunkt on nõuetekohane ja vastab üksuse vajadusele. • Jäätmete kogumine ja edasitoimetamine on korraldatud. • Isikkoosseisu kirjade ja pakkide vahetus on korraldatud. • Veevõtt ja vajadusel veepuhastus on korraldatud. Tehnika remondi ja hoolduse jaoülem • Kasutusse võetud varuosakomplektid, 9  tehnilised vedelikud, tööriistad ja kuluvahendid on funktsionaalsed, nõutud mahtudes ning tagavad üksusele püstitatud võime järgsete ülesannete täitmise. • Analüüsitud on rühmaülema remondiplaan ning selle alusel on koostatud oma jaole teostatav tööplaan, milles on arvestatud sõidukite tegelikud rikked, olemasolevad ja tellitavad varuosad, remontijate töö- ja puhkeaega ning kompetentsust. • Valitud ja rajatud on purunenud tehnika kogumispunkt ja väliremondipunkt, mille teenindusala võimaldab teenindada kliente ning kus korraldatud tegevused tagavad laopidamise, tööjaotuse ja –järjepidevuse ning dokumentide halduse. Kursuse jagunemine 1.1. EKV LaTe funktsioonid (loeng 4) Logistikafunktsioonid ja sõjapidamise tasandid, logistika juhtpõhimõtted, lahinguteenindus ehk taktikatasandi logistika, logistikasüsteemi ülesehitus üldises plaanis (logistiline kett), logistika juhtimine, varustusklassid, mõisted. 1.2. Maismaasüsteemide LaTe taktikalised tingmärgid ja mõisted (loeng 1, 1. Lahinguteeninduse iseseisev õpe Seos alaeesmärgiga põhialused (23) 1, harjutus 1) Teab lahinguteeninduse Eksam 1 Teema läbimise järel õppur teab, mis on tingmärk ja milleks neid kasutatakse ning põhimõtteid, logistikaüksuste Harjutus 4 teab enamlevinud logistilisi tingmärke. Käsitletakse logistika mõisteid ja lühendeid, ülesandeid ja tegevusprintsiipe. Iseseisev õpe 1 nagu näiteks lahinguteenindus, operatsioonilogistika (OPLOG), operatsioonitoetus Loeng 17 (OpTo), baas, baasilogistika, baasvaru, lahingukomplekt, ešelon, koosseisu- ja varustustabel, remont ja hooldus, elutoetusteenused, väliteenistus, lahinguvaru, lahingumoon, päevavaru (DOS), lahingupäeva varu (CDOS), standardne päevavaru (SDOS), tõmbamine (pull), tõukamine (push), juurdevedu, järelvedu, otsetoetus, üldtoetus, vastuvõtva riigi toetus (HNS), tagaala, koondumis-paiknemisala, jaotuspunkt, varustuspunkt, varustustee. Iseseisva õppe raames mõtestatakse klassitunnis käsitletud teemasid tuginedes jaotusmaterjalidele ning tutvutakse 10 tingmärkide, lühendite ja mõistetega. 1.3. LaTe ülesehitus sõjaajal (loeng 4) Logistikaüksuste ülesanded ja võimed 0- kuni D-ešelon. Tutvustatakse erineval tasemel logistikaüksuste struktuure, nende võimeid ja ülesandeid. Erineval tasemel (varustusketis paiknevate ešelonide) logistikaüksuste tutvustust viib soovituslikult läbi vastava taseme üksuses teenistuskogemusega instruktor. 1.4. Logistikastruktuuride paigutamine lahinguväljale (loeng 5, harjutus 3) Loengutes käsitletakse varustusketi ülesehitust ning erinevate varustamise meetodite rakendamise võimalusi ja piiranguid, varustusala ja jaotuspunkti ning toetustänava valiku ja ülesehituse põhimõtteid ning meditsiiniabi süsteemi toetusahelas. Harjutuse õppetundides viiakse väiksemates gruppides läbi kaardiharjutus, mis sisaldab lahinguteeninduse planeerimist ja selle rakendatavuse analüüsi. 1.5. Vastaseõpe (loeng 3) 1.6. Kontroll (eksam 1) Läbiviimine: Teema on eelduseks teistele kursuse teemadele. Klassitunnid viiakse läbi näitlike materjalidega rikastatud loengu- ja vestlusmeetodil ning seminarivormis. Toetamaks tõhustatud õppimist, on teemade läbiviimiseks määratletud loengu meetodit soovituslik rakendada koos tõhustustegevustega „tark (ette)lugemine“, „võimaldame kõigil kaasa mõelda ja arutleda“, „aitame mõtestada õpitava kasu“ (vt. kaardipakk „Tõhus õpetamine“). Õppetunnid viiakse läbi kogu kursusele korraga või rühmadele sama instruktori poolt. Vahendid: Topograafilised kaardid 1:50 000, auditoorium või klassiruumid vastavalt kursuslaste arvule, arvutikomplekt, projektor. Õppetööks soovitatav õppevara: 1) Kaitseväe logistikaeeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 08.11.2021 käskkirjaga nr 193. 2) Kaitseväe varustusõpik (2017). Varustamine Kaitseväe operatsioonidel. Logistikakool. 3) Lahinguteeninduse käsiraamat (2017). Logistikakool. 4) Logistika Eesti Kaitseväe operatsioonidel. Sõjaliste operatsioonide logistika (2015). 11  Logistikakool. 5) Maismaasüsteemide taktikaliste tingmärkide käsiraamat (2003). Eesti Kaitsejõud, Tallinn. 6) Tõhus õpetamine. Kaardipakk. Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde Hindamine on mitteeristav teemaülese kirjaliku teadmiste kontrolli tulemuse põhjal. kujunemine Tulemus on positiivne, kui kombineeritud valikvastuste, avatud küsimuste ning lünktekstiga kirjaliku testi küsimustest sh hindekriteeriumid vähemalt 70% on vastatud õigesti. 2.1. Sõiduki õpe (loeng 3, harjutus 3) OE 8.3., KV liiklusregulatsioonid, sõiduleht ja selle täitmine. Maastikusõiduki MB 250/290 GD ja veoautode MAN, DAF, MB U1300L tutvustus. Sõiduki juhendamine käemärkide abil. 2.2. Laomajandus (loeng 1, harjutus 6) Tööohutus laos, alusdokumentatsioon, ohutusjuhendid/-eeskirjad. Materjalide ladustamise põhimõtted. Ladustamine laopinnal ja välivarustusalal. Ladustamise varustus ja tehnika. Materjalide komplekteerimine, pakendamine, lindistamine, markeerimine ja virnastamine. Kauba pakendamise vahendid ja nende valiku põhimõtted. Kaubaaluse koormamise põhimõtted. 2. Tehnika ja Seos alaeesmärgiga ladustamine (23) Teostab materjalide veoks 2.3. Veoseohutus (iseseisev õpe 1, loeng 2, harjutus 6) Eksam 1 ettevalmistamise ja kinnitamise Veose paigutamine veoseruumi. Koormakinnitamise varustus ja võtted. Harjutus 15 erinevatele veovahenditele, Laadimisala ettevalmistamine, ladustamisviisid, veose ettevalmistamine transpordiks. Iseseisev õpe 1 kasutades logistikaüksuste tehnikat Loeng 6 ja varustust. 2.4. Kontroll (eksam 1) Kõiki alateemasid puudutav kombineeritud valikvastuste, avatud küsimuste ning lünktekstiga kirjalik test. Läbiviimine: Käesolev teema on eelduseks teema „Lahinguteeninduse juhtimine“ praktiliste harjutuste läbiviimiseks. Iga alateema teoreetilised tunnid peavad eelnema vastava alateema praktilistele harjutustele. Teema viiakse läbi kuni rühma suurustele õppegruppidele. Sama õppeteema tunde viivad läbi samad läbiviijad tagades kõikidele kursuslastele ühesuguse väljaõppe. Praktilise õppe läbiviimisel on eelistatud rühma jagamine väiksemateks õppegruppideks, kus grupid roteeruvad tegevuspunktide 12 vahel. Kursuslaste gruppidesse jagamise määrab teema pealäbiviija vastavalt õppekohtadele ja nendes tegevustele kuluvale ajale ning olemasolevatele ressurssidele (varustus ja vahendid, abikoolitajad). Alateema nr 1 teooriatundides käsitletakse OE 8.3. ja KV liiklusregulatsiooni, tutvustatakse maastikusõiduki ja veoautode tehnilisi andmeid ning veovõimeid (veoomadused ja kaubaruumi mahutavus). Praktiliste harjutuse tundides tutvustatakse sõidukeid MB 250/290 GD, MAN, DAF, MB U1300L, nende lisavarustust ja OT-d ning harjutatakse kasutamiseelse pooleteise ringi kontrolli läbiviimist. Praktiliste harjutuste läbiviimiseks jaotatakse rühm gruppideks, kus grupid osalevad roteeruvalt erinevaid sõidukeid ja tegevusi käsitlevates õppepunktides. Alateema nr 2 teoreetilises tunnis tutvustatakse peamisi varude ladustamise viise ja meetodeid ning ladustamise korraldust (sh eri liiki ja ohutasemega materjalide ladustamine ning tähistamine, kaubaaluste markeerimine). Praktiliste harjutuste läbiviimiseks jagatakse grupp maksimaalselt jaosuurusteks gruppideks, kus grupid osalevad roteeruvalt kauba komplekteerimist, pakendamist, lindistamist ning käsikahveltõstevahendiga aluste teisaldamist ja markeerimist käsitlevates õppepunktides. Alateema nr 3 teoreetilistes tundides käsitletakse veovahendite ja veoste ohutusnõudeid, koormakinnitus- ja abivahendeid, veoste kinnitamise meetodeid ning koormajaotuse põhialuseid. Soovituslikult eelneb kontakttundidele iseseisvalt e-õppe keskkonnas Ilias veoseohutuse õppematerjalidega tutvumine, sh sõidukijuhi juhendamine käemärkide abil ning enesekontrollitest. Iseseisev õpe toimub õppeaja sees ja vajadusel vabal ajal. Teoreetilistes kontaktõppe tundides kasutatakse koormajaotuse, kinnitusvahendite ja -meetodite õppe läbiviimisel aktiivõppe meetodeid (grupitööd, arvutusülesanded, arutelu). Praktilistes tundides harjutatakse instruktorite juhendamisel viie erineva veose kinnitamist: veose kinnitamine konteineris, EUR aluste kinnitamine treilerile, EUR aluste kinnitamine veoautole, segatüüpi pakendite kinnitamine multilift veoplatvormile (nt EUR alused ja vaadid), sõiduki kinnitamine multiliftplatvormile. Kursuslased roteeruvad õppekohtade vahel. Päeva lõpus lahendatakse gruppides situatsioonülesandeid veose kinnitamise kohta. Vahendid: Teoreetiliste õppetundide läbiviimiseks klassiruumid vastavalt rühmades kursuslaste 13 arvule, arvutikomplektid, projektorid. Iseseisvaks õppeks arvutikomplektid õppuritele (minimaalselt 15 komplekti, KV kasutajakonto kasutamise võimaluseta – arvutiklass). Sõidukiõppe läbiviimiseks: 1x MB250/290 GD, 1x MAN 4620, 1x DAF 2300, 1x MB U1300L, 1x MB1017. Ladustamise õppe läbiviimiseks: EUR alused ja kaaned 20 kompl, EUR aluste kraed 50 tk, lindistaja (metall-lint) 4 tk, lindistaja (plastiklint) 1 tk, kiletamise rulli raam 2 tk, pakkekile 6 rulli, printer 1 tk, A5 kleeppaber 200 tk, töökindad vastavalt kursuslaste arvule, plekikäärid 4 tk, teip 6 rulli, 6 käsikahveltõstukit (4 lühikest, 2 pikka), 1 virnastaja, 1 vastukaaltõstuk, 1 upitaja, 1 haagisega veoauto, kalkulaator 6 tk, klambripüstol 4 tk, A4 kiletaskud 200 tk. Veoseohutuse õppe läbiviimiseks: 1 veoauto, 1 treiler, 1 konteiner, 1 veolava ning sobilikud koormarihmad 10m pikk (50mm) 36 tk, EUR alused 20 tk, veose imitatsioon 8 alust. Maksimaalne veovahendite mahutavus praktika läbiviimiseks: MAN 4640 - 12 EUR alust + 24 koormarihma; MB1017 - 10 EUR alust + 20 koormarihma; DAF YAZ 2300 - 15 EUR alust + 30 koormarihma; Unimog - 6 EUR alust + 12 koormarihma; PACTON 22 EUR alust + 44 koormarihma, 1 x konteiner, töökindad vastavalt kursuslaste arvule. Õppetööks soovitatav õppevara: 1) Kaitseväe remondi ja hoolduse õpik (2010). KV Logistikakool. 2) Kaitseväe varustusõpik (2017). Varustamine Kaitseväe operatsioonidel. Logistikakool. 3) Materjali ladustamine. Kinnitatud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 19.08.2010 käskkirjaga nr 635. 4) MB250/290 GD. Logistikakool. 5) Materjalimajandus kaitseväes. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkirjaga nr 75, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 03.05.2023 käskkirjaga nr 742. 6) Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat (2023). Tööinspektsioon. 7) Veoplaneerija käsiraamat (2024). DIV LogP, Paldiski. 8) Veoseohutuse kursus https://ilias.mil.ee/ilias.php?baseClass=ilSAHSPresentationGUI&ref_id=70166 14 Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde Hindamine on mitteeristav teemaülese kirjaliku teadmiste kontrolli tulemuse põhjal. kujunemine Teemaülese tulemuse „arvestatud“ saamise eelduseks on 80% ulatuses praktilistel harjutustel osalemine ning läbiviimise sh hindekriteeriumid kirjelduses esitatud tegevuste nõuetekohane täitmine. Tulemus on positiivne, kui kontrolltesti küsimustest vähemalt 70% on vastatud õigesti. 3.1. Logistilise operatsiooni käsk (loeng 2, harjutus 8) 5-punkti käsu saamine, analüüs, oma käsu koostamine ja käsu andmine erinevates keskkondades. LaTe üksuse rännaku, rühmitumise, paiknemise JÜ käsu koostamine. 3.2. Logistikaüksuse rännak, rühmitumine ja paiknemine (loeng 6, harjutus 3, õppus 24) Rännakuõpe – jagu, rühm ja kompanii rännakul. Motoriseeritud rännakukäsu erisused ja formaat. Motoriseeritud rännak ja eriolukorrad rännakul. Rännaku julgestus. LaTe üksuste rühmitumise põhimõtted ja rühmitumine. Jagude ja gruppide rühmitumise protseduurid. Rühmitumine ja paiknemine. LaTe üksuste kaitse 3.3. Seersandirännak (õppus 8) Kompleksharjutus motoriseeritud ja jalgsirännakuna. 3. Lahinguteeninduse Seos alaeesmärgiga juhtimine (51) Juhib kuni jao suurust Läbiviimine: Harjutus 19 lahinguteenindusallüksust Aine on loogiliseks jätkuks ainele Lahinguteeninduse põhialused. Teemad nr 1 ja nr 2 Loeng 8 ümberpaiknemisel säilitades on eelduseks teema nr 3 (õppus) läbiviimiseks. Õppus 32 lahinguvõime. Alateema nr 1 teoreetilistes tundides korratakse JÜ 5-punkti käsku, käsitletakse logistilise üksuse käsu olemust lahinguteeninduse funktsiooni elluviimiseks ning esitatakse JÜ käsu andmise demo või muu näitlik esitlus (nt video). Järgneb RÜ käsu andmine kõikidele üheaegselt ning seejärel väiksemates gruppides JÜ käsu koostamine. Harjutuse tundides annavad kursuslased käsku oma grupi koosseisule, mille järel toimub instruktori juhtimisel analüüs ja arutelu. Teema viiakse läbi korraga maksimaalselt rühma suurusele üksusele, mis jagatakse harjutuse tundides väiksemateks gruppideks vastavalt kursuslaste ja instruktorite arvule. Alateema nr 2 teoreetilised tunnid sisaldavad kuni kompanii suuruse logistilise üksuse rännakut, rühmitumist ning tegevusi paiknemisalal, kus käsitletakse motoriseeritud rännaku formaati ja julgestust ning logistilise üksuse rännaku erisusi, rühmitumise 15 põhimõtteid ja protseduure ning käskusid, paiknemisala rutiine sh LaTe üksuste kaitset. Praktilised tunnid sisaldavad rännaku ja rühmitamise planeerimist ja ettevalmistamist ning TEWT metoodikal põhinevaid praktilisi harjutusi motoriseeritud rännaku, rühmitumise ja paiknemise drillide ning käskude harjutamiseks. TEWT-i raames koostavad kursuslased RÜ käsu põhjal jaoülema käsud, mängitakse tegevused läbi ROC-drillina ning tehakse ettevalmistused ümberpaiknemise läbiviimiseks. ROC-drill antud kontekstis viiakse läbi kas tahvlil, kaardil või maketil ning instruktori juhendamisel, eesmärgiga samakõlastada operatsioonikavand ajalises ja ruumilises raamistikus ning kontrollida, kas jao isikkoosseis on määratud ülesandest aru saanud. Harjutustel määratud jaoülemad kasutavad ülesannete täitmisel oma jaoliikmeid ja väljastatud sõidukeid. Iga harjutuse järgselt antakse instruktorite poolt tagasiside, vahetatakse jaoülemaid ning korratakse harjutust. Toetamaks tõhustatud õppimist, on teemade läbiviimiseks määratletud loengu meetodit soovituslik rakendada koos tõhustustegevustega „tark (ette)lugemine“ ja „aitame mõtestada õpitava kasu“ ning harjutuste läbiviimisel „võimaldame kõigil kaasa mõelda ja arutleda“, „aitame vigu analüüsida“ ja „anname pingutust nõudvaid ülesandeid“ (vt. kaardipakk „Tõhus õpetamine“). Vahendid: Teoreetiliste õppetundide läbiviimiseks ja teema nr 1 harjutusteks ning ROC-drilli läbiviimiseks klassiruumid vastavalt rühmades kursuslaste arvule, arvutikomplektid, projektorid. Veoautod ja maastikusõiduautod üksuste ja imitatsioonivahendite ümberpaigutamiseks. TEWT meetodi kasutamiseks on vajalik transport isikkoosseisule vastavalt õppekohtade ja kursuslaste ning instruktorite arvule, soovituslikult erinevat tüüpi ja mõõtmetega veokid. Õppetööks soovitatav õppevara: 1) Kaitseväe logistikaeeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 08.11.2021 käskkirjaga nr 193. 2) Kaitseväe remondi ja hoolduse õpik. KV Logistikakool, Tallinn 2010. 3) Kaitseväe varustusõpik. Varustamine Kaitseväe operatsioonidel (2017). Logistikakool. 4) Lahinguteeninduse käsiraamat (2017). Logistikakool. 5) Materjalimajandus kaitseväes. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 01.04.2013 16  käskkirjaga nr 75, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 03.05.2023 käskkirjaga nr 742. 6) Materjali ladustamine. Kinnitatud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 19.08.2010 käskkirjaga nr 635. 7) Tõhus õpetamine. Kaardipakk. Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde Hindamine on õppeprotsessi käigus kujundav ning aineüleselt mitteeristav. Praktilist sooritust hinnatakse väliharjutusel kujunemine kujundavalt. Tulemus „arvestatud“ saadakse ainekavas märgitud tegevuste nõuetekohase täitmise eest. Aineülese tulemuse „arvestatud“ saamise eelduseks on 80% ulatuses praktilistel harjutustel osalemine, ainekava läbiviimise kirjelduses esitatud tegevuste nõuetekohane täitmine ja teoreetilise kõiki ainekava teemasid puudutava kombineeritud sh hindekriteeriumid valikvastuste, avatud küsimuste ning lünkadega tekstiga kirjaliku testi positiivselt sooritamine. Testi tulemus on positiivne, kui testi küsimustest vähemalt 70% on vastatud õigesti. 4. Spetsialiseerumine (110) 4.1. Varustusjao ülem 4.1.1. Varustusjao ülema funktsioon (loeng 1) 4.1. Varustusjao ülem Varustus- ja transpordijao ülesanded Eksam 2 4.1.2. Laomajandus ja kauba käitlemine (loeng 4, harjutus 1) Harjutus 34 Materjali ladustamise põhimõtted (sh adressaatsüsteem). KV Iseseisev õpe 2 alusdokumentatsioon. Kauba vastuvõtt, hoiustamine, komplekteerimine ja Loeng 16 väljastamine. Materjalide üle arvestuse pidamine. Lao seisutabelid. Saatelehed. Õppus 56 4.1.3. Ohtlike ainete veo ja ladustamise üldalused (loeng 3) Pakendamine ja markeerimine. ADR veokategooria väärtuse arvutamine 4.2. Kütusemeeskonna 4.1.4. Väliladustamise juhtimine (loeng 4, harjutus 11) Seos alaeesmärgiga ülem Välilao rajamine (välilao nõuded, väliladustamise põhimõtted, hoiustamise Rakendab sõjaväelise juhi Eksam 2 tingimused. Välilao planeerimine, rajamine. Materjalide arvestamine, hoidlate pädevust määratud erialase Harjutus 38 rajamine, koormamisplaan. allüksuse juhtimisel. Iseseisev õpe 3 4.1.5. Varustus- ja veooperatsiooni planeerimine (loeng 4, harjutus 22, Loeng 11 iseseisev õpe 2) Õppus 56 Varustuspunkti põhimõtted ja ülesehitus (tegevused jaotuspunktis, varustustänaval, postkastis), rajamise käsk. Varustus- ja veooperatsioon 4.3. Väliteenistuse planeerimine (varustus- ja veooperatsiooni (VVO) teatis, komplekteerimiskäsk, jaoülem veokiri, rännakgruppide tabel, käsu analüüs, kaardiluure, maastikuluure, rajamise Eksam 2 kavand, kavandite esitlused ja ROC-drill, JÜ käsu koostamine). Varustus- ja Harjutus 27 veooperatsiooni läbiviimine (JÜ käsu andmine, hõivamine, rajamine, julgestuse Loeng 25 korraldamine, varude käitlemine). Õppus 56 4.1.6. Kontroll (eksam 2) 17  4.1.7. Lahinguteeninduse funktsioonide elluviimine (õppus 56) 4.4. Tehnika remondi ja hoolduse jaoülem 4.2. Kütusemeeskonna ülem Eksam 2 4.2.1. Kütuse jao ülema funktsioon (loeng 1) Harjutus 22 Kütuse jao ülesanded ja varustus Iseseisev õpe 3 4.2.2. Kütuseplaan ja dokumentatsioon (loeng 2, harjutus 2) Demonstratsioon 5 Varude arvestus. Liikuvtankuri aruanne. LOGSITREP. LOGREQ. Veokiri. Loeng 22 Saatekiri. Õppus 56 4.2.3. Ohutustehnika (loeng 2) DK ja B ohutuskaart. Lekete kõrvaldamine. Esmaabi 4.2.4. Tankur (loeng 3, harjutus 15) DAF masina ja agregaadi õpe. Läbiviija valikul lisaks kahe tankurmasina õpe – Jettekno, WEW kütusemahutite komplekt, Vanhool T200, Alumatic 45-5. 4.2.5. Tankimispunkt (iseseisev õpe 3, loeng 3, harjutus 21) Tankimisala valik ja loomine. Tankimispunkti rajamine. Jaotuspunkt (rännak, rühmitumine). Tankimine käigult (ROM) 4.2.6. Kontroll (eksam 2) 4.2.7. Lahinguteeninduse funktsioonide elluviimine (õppus 56) 4.3. Väliteenistuse jaoülem 4.3.1. Väliteenistuse süsteem toetuse ešelonides (loeng 1) Üksuste paiknemine ešelonide struktuuris, jao/meeskonna koosseis, ülesanded. 4.3.2. Psühholoogilise lahinguvõime tagamise alused (loeng 3, harjutus 2) 4.3.3. Matmine ja langenute hooldus (loeng 8, harjutus 10) Ajalooline ja kultuuriline taust. Langenute hoolduse kontseptsioon. Langenute hoolduse põhitoimingud. Suremisprotsess. Hügieeninõuded langenute hooldamisel. Matmine (üldised põhimõtted, välimatuse läbiviimine, dokumentatsioon). Langenute kogumispunkt (rajamine, toimingud punktis). 4.3.4. Välitoitlustamine (loeng 8, harjutus 8, arvestus 1) Toitlustamise korraldus allüksustes ja toetuse ešelonides, väliköögi meeskonna ülema funktsioon (meeskonna koosseis, ülesanded). Majanduspaik (põhimõtted, valik, rajamine). Hügieen toitlustamisel (toiduhügieen, välihügieeni test) (loeng 1, arvestus 1). Toiduainete käitlemine. Toitlustusplaan ja dokumentatsioon (toitlustusplaani elluviimine sh töögraafikute koostamine, töö- ja puhkeaja arvestamine, varude arvestus, menüü ja toiduratsioonid). Väliköögi varustus (väliköögi püstitamine, varustuse kasutamine ja pakkimine. Välitoitlustamine, vee 18  soojendamine, väliköögi hooldus välitingimustes). Väliköögi varustus: generaatori tutvustus. 4.3.5. Veevõtt (loeng 1, harjutus 4) Veevõtu korraldus allüksustes ja toetuse ešelonides. Veevõtukohad ja nende kasutamine. Logistikaüksuste veevarustusvõimekus. Joogivee käitlemine, veetagavarade ja joogiveemahutite puhastamine. Veehaagis (veehaagise tutvustus, veekuubi ja veehaagise soojenduse tutvustus, veehaagise hooldus ja hügieen). 4.3.6. Välikäimlad (loeng 1, harjutus 2) Nõuded välikäimlatele. Maasisese välikäimla nõuded ja rajamine. 4.3.7. Välipost (loeng 1) Postiteenuse korraldus allüksustes ja toetuse ešelonides. 4.3.8. Pesemine (loeng 1, harjutus 1) Pesemise korraldus allüksustes ja toetuse ešelonides. Pesemiskoha rajamine (kätepesu, dušš). 4.3.9. Jäätmekäitlus (loeng 1) Jäätmekäitluse korraldus allüksustes ja toetuse ešelonides. Jäätmete kogumise nõuded. 4.3.10. Kontroll (eksam 1) 4.3.11. Lahinguteeninduse funktsioonide elluviimine (õppus 56) Sh õppuse OE instruktaaž, õppuse käsu saamine, käsu analüüs, JÜ käsu koostamine, JÜ käsu andmine. Õppuse toitlustusplaan ja dokumentatsioon (töögraafikute koostamine, töö- ja puhkeaja arvestamine, varude arvestus, menüü ja toiduratsioonid). 4.4. Tehnika remondi ja hoolduse jaoülem 4.4.1. Remondijao ülema funktsioon (loeng 5) Sissejuhatus KV remondisüsteemi ning JÜ roll selles – tasandid ja vastutus, remondi- ja varuosade kett, planeerimine ja dokumentatsioon, RH jao ja JÜ vastutus, evakuatsioon. 4.4.2. Tehnikaõpe (loeng 15, iseseisev õpe 3) Mootor, jõuülekanne, veermik, pidurisüsteem, roolisüsteem, elektrisüsteem – ehitus, ekspluatatsioonivedelikud, enamlevinud rikete tuvastamine, kontrollhooldus. 4.4.3. Remonditaristu, väliremondi võimekused (demonstratsioon 5, harjutus 3) 19  DAF liikuvtöökoda, remondikonteiner, varuosakomplektid. Väliremondipunkti püstitamine. 4.4.4. Remonttöö planeerimine ja elluviimine (loeng 2, harjutus 19) Remondikett - rikketeatise ja remonttöö taseme analüüs, varuosade ja vahendite analüüs, remonttöö otsus, remondikäsk/LOGREQ/RECOVERYREQ. Alade luure teostamine, tehnika kogumispunkti valik, teenindusalade loomise planeerimine ja elluviimine, remondi korraldamine ja haldamine arvestades kõiki kasutada olevaid ressursse. Tehnika evakuatsioon. Logistika TOMid. 4.4.5. Kontroll (eksam 2) Teooria ja praktiline remonttöö planeerimine. 4.4.6. Lahinguteeninduse funktsioonide elluviimine (õppus 56) Läbiviimine: Teema viiakse läbi LOGNAEKi paralleelselt ja samaaegselt kõikidele erialadele. Õppuse väliharjutustel praktiseeritakse erialaõppe käigus omandatud teadmisi ja kogemusi. Õpe viiakse läbi iseseisva ja klassiõppena ning harjutustena vastavalt konkreetse eriala standarditele, kus metoodika valik tuleneb kursuslastes meeskonna või jaoülema funktsiooni täitmiseks vajalike hoiakute kujunemise eeldustest. Kõikide erialade väljaõpet antud teema raames alustatakse erialameeskonna või –jao ülesannetest ning jaoülema funktsioonist. Alateema lahinguteeninduse funktsioonide elluviimine viiakse läbi välilaagrina. Ettevalmistused algavad KoÜ käsu saamisega enne väliharjutust. Kursuse koosseisust moodustatakse sihtstruktuur, kes täidab välilaagri ajal vastavalt loodud taktikaliste käskude olukordadele erialaseid ülesandeid. Iga varustusoperatsiooni või erialase ülesande läbiviimist hinnatakse ja tagasisidestatakse instruktorite poolt. Iga harjutuse järgselt vahetatakse jaoülemaid. Väliharjutus tervikuna viiakse läbi situatsioonõppe vormis – võimalikult realistlikult esitatud olukordades maastikul erinevates valgustingimustes. Vahendid: Varustamine: 8 x käsikahveltõstuk, 2 x tõstuk (koos sertifitseeritud sõidukijuhiga), 110 euroalust imitatsiooniga (KLVa, KLVo, KL I), 3 x MB250GD, 4 x veoauto (A-ešeloni roll), 20 sidevahend igale jaoülemale ja rühmaülemale. Kütus: Vähemalt kaks kütusetankurit koos lisa- ja ohutusvarustusega (nt DAF 4442) ning minimaalselt üks tankur kolme kursuslase kohta. Väliteenisus: Välitoitlustamine: 1 x väliköögi komplekt koos väliköögi telgiga, 2 x Kögel, 3 x veoauto, lennukikütus F34 (100l) 200l. Matmine ja langenute hooldus: lahingpaari peale üks langenute hoolduse väljaõppekomplekt (langenut imiteeriv nukk, selle tunnusplaat ja isiklikud asjad, relvamulaaž); langenute kogumispunkti vahendid – töökoha vahendid (koormakate, maskeerimisvõrk, punkti märgistamise silt, kanderaam), üldtöövahendid (sh surnukotid), isikukaitsevahendid (kummikindad, kilepõll, näomask, kaitseprillid), desinfektsioonivahendid, dokumentatsioon ja kontoritarbed, prügikäitlus ja koristusvahendid; haua tähistamise vahendid. Remont ja hooldus: 2 x MAN 4620 veoautot, 2 x DAF 4442 veoautot, 2 x MB U1300L, 2 x MB 250/290GD, 3. taseme remondikonteiner, remondikomplektid (varuosakomplektid ja tööriistade komplektid) 1.tase - 3.tase. Õppetööks soovitatav õppevara: 1) Eesti Kaitseväe Maaväe lahingutegevuse alused (2010). Teine parandatud ja täiendatud trükk. KVÜÕA: Taktika õppetool. Tartu. 2) Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat (2014). Toimetaja Adlas, Raul. Tallinn. 3) Kaitseväelise matuse korraldamise juhend. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 21.01.2021 käskkirjaga nr 22. 4) Kaitseväe logistikaeeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 08.11.2021 käskkirjaga nr 193. 5) Kaitseväe maismaasõidukite kasutamise eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 17.04.2023 käskkirjaga nr 652. 6) Kaitseväe varustusõpik. Varustamine Kaitseväe operatsioonidel (2017). Logistikakool. 7) Kaitseväe väliteenistusõpik (2010). Logistikakool. 21  8) Lahinguteeninduse käsiraamat (2017). Logistikakool. 9) Langenute hoolduse kontseptsioon. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 26.10.2022 käskkirjaga nr 1808. 10) Langenute kogumispunktid. Langenute hoolduse meeskondade püsitoimingud (2025). Logistikakool. 11) Lõo, Indrek (2005). Lähtekohad lahingus langenutega toimimise kontseptsiooni väljatöötamiseks. KVÜÕA toimetised, 5, lk 121–165. 12) Materjali ladustamine. Kinnitatud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 19.08.2010 käskkirjaga nr 635. 13) Materjalimajandus kaitseväes. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkirjaga nr 75, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 03.05.2023 käskkirjaga nr 742. 14) Suunised surnuga ohutuks kokkupuuteks (2020). [https://www.siseministeerium.ee/media/723/download] 15) Sõdurite psühholoogiline toetamine välismissioonidel (2010). Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 16) Välihügieeni eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 05.06.2023 käskkirjaga nr 990. 17) Väliköök FKH 900 tehniline kasutusjuhend (2011). 18) 1,2 m³ veehaagise 15 kN tehniline manuaal. Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde Hindamine kirjeldatud standardite osas on harjutuste ajal kujundav ja kursuse lõpetamiseks mitteeristav. Teemaülene kujunemine hindamine on kaheosaline – teoreetiline ja praktiline. Teema lõpus kontrollitakse selles sisalduvate alateemade sisu mõistmist, analüüsi, tõlgendamise ja sünteesi oskust kirjaliku testiga ning praktilist oskust erialase ülesande lahendamisega. Eksami teoreetiline osa loetakse „arvestatuks“, kui sh hindekriteeriumid testi küsimustest ja ülesannetest 70% on vastatud ja lahendatud õigesti. Erialaõppe praktiline kontroll viiakse läbi rakendades probleemõppe metoodikat. Eksamit saab sooritada kuni kolm korda. Väljaõppe varuaeg koosneb: aeg varasemate teemade kordamiseks, reservaeg ja aeg muudeks tegevusteks. Aeg muudeks tegevusteks raames viiakse läbi Seos alaeesmärgiga 5. Väljaõppe varuaeg (23) näidistreening ning õppurite poolt treeningu planeerimine ja läbiviimine. - Vastavalt vajadusele viiakse läbi kehaliste võimete kontrollteste. Hindamine Ei hinnata sh kokkuvõtva hinde - kujunemine sh hindekriteeriumid - 22  Õppurite saabumine ja vastuvõtmine. Kursuse tutvustus. Kursuseülema ja -veebli tund. Kodukord ja teenistustoimkond. Linnaku tutvustus. Iganädalane rühmaülema Seos alaeesmärgiga 6. Administratiivaeg (30) tund. Varustuse hooldus ja tagastamine. Kursuse lõputseremoonia. Territooriumite - hooldus. Hindamine Ei hinnata sh kokkuvõtva hinde - kujunemine sh hindekriteeriumid - Õppemeetodid Loeng, harjutus, iseseisev õpe, demonstratsioon, õppus Hindamismeetodid Harjutus, grupitöö, kirjalik ja praktiline eksam, iseseisev töö Kursuse läbivateks teemadeks on Kaitseväe põhiväärtused, kutsealane terminoloogia, üksikvõitleja oskused (sh relva- ja riviõpe), raadioside, elukestev õpe, keskkond, tehnoloogia, tervis ja ohutus. Läbivate teemade õpetus realiseerub kursusel tegevuste kaudu. Õpetavatel instruktoritel peab olema õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Kohustuslik on õppevormide mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd, praktilised harjutused, arutelud, individuaalsed ülesanded, loovülesanded jne. Koolitaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust. Kaitseväe põhiväärtuseid (ausus, vaprus, asjatundlikkus, ustavus, koostöövalmidus ja avatus) järgitakse eeskujuna kursuse juhtkonna ning instruktorite poolt ning käsitletakse distsipliini tagamist käsitlevate juhtnööride, suuniste, käskude ja korrale kutsumiste põhjendamisel ja selgitamisel. Kutsealaseid termineid kasutatakse kursuse käigus läbivalt vastavalt teemavaldkonnale või viitega teistele valdkondadele või teemadele. Lõimitud teemad Üksikvõitleja oskused rakendatakse ja arendatakse läbivalt praktiliste tegevuste käigus. Instruktorite ja juhtkondade pidev tähelepanu relva ohutul käsitsemisel. Raadioside rakendub kõikidel praktilistel harjutustel. Koolitajad peaksid jälgima üldistest reeglitest kinnipidamist, kõnerežiimi, raadioside loomise põhimõtteid, raadioside kontrollimist, raadiokõnelusi, et tekkivaid vigu parandada. Elukestev õpe: kursuslane analüüsib õppeprotsessi käigus enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning teadvustab endale selle põhjal edasiõppimise vajadused. Kursuselt kandub see mõtteviis tema igapäevaellu ning tekib märkamine, et inimene õpibki kogu elu. Keskkond: väärtustatakse puhast keskkonda ja järgitakse olme- ja keskkonnaohtlike jäätmete käitlemise korda ning väeosa/asutuse ja sõjaväeliselt korraldatud üksuste harjutusvälja(de) ja välilasketiiru(de) kasutamiseeskirjas sätestatud keskkonnakaitsenõudeid, juhtides neile tähelepanu kõikide tegevuste käigus. Tervis ja ohutus: kõikide tegevuste käigus juhitakse tähelepanu töökeskkonnale ja ohututele töövõtetele, et hoida enda ja alluvate füüsilist ja vaimset tervist (õige riietus, töövõtted, hügieen jne). Eraldi tähelepanu all on veoseohutus ning töökoha 23  või mehhanismide kasutusjuhenditest tulenevate ohutustehnilistest nõuetest kinnipidamine. Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine Hindamise eesmärk kursusel on toetada kursuslase edasiminekut ja anda tagasisidet tema arengu kohta. Hindamine kirjeldatud standardite osas on kursuse jooksul kujundav ja kursuse lõpetamiseks mitteeristav. Kujundav hindamine rakendub läbi praktiliste soorituste tagasisidestamise ning eneserefleksiooni kaudu. Kursuslaste Kursuse kokkuvõtva hindamine kirjeldatud standardite osas toimub kompleksharjutustel ja väilaagris juhirolli täitmisel. hinde kujunemine Kursuse toimumise ajal hinnatakse instruktorite ja rühma juhtkondade poolt kursuslaste juhtimisvõimeid ja hoiakuid (suhtumine teenistusse, kolleegidesse, väljaõppesse; motivatsioon; kohustus- ja vastutustunne) ning vastavust Kaitseväe põhiväärtustele. Kursuseülemal on otsustusõigus vastavalt rühma juhtkondade ja instruktorite ettepanekutele kursuslase nooremallohvitseri auastme andmise esitamiseks. Iga aine lõpus kontrollitakse selles sisalduvate teemade sisu mõistmist, analüüsi, tõlgendamise ja sünteesi oskust kirjaliku testiga. Tulemus on „arvestatud“, kui testi küsimustest ja ülesannetest 70% on vastatud ja lahendatud õigesti. Kirjalikku testi saab sooritada kuni kolm korda. Teema LogN-04 (spetsialiseerumine) lõpeb nii kirjaliku testi kui ka praktilise soorituse hindamisega. Praktiline kontroll on üles Sh lävend ehitatud erialaseid oskuseid nõudva situatsioonülesandena. Vastavalt kursuslaste arvule on kursuse ülemal otsustusõigus vastava eriala põhikoolitaja ettepanekul rakendada praktilise eksami sooritust kas individuaalselt, paaris või meeskonna koosseisus. Kursusekava standardite saavutamiseks ning kursuse läbimiseks on nõutav teema LogN-04 õppetöös ning taktika- ja koostööõppes (praktilised väliharjutused) osalemine vähemalt 80% ulatuses. Viited: 1) Ajateenistuse kontseptsioon. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 19.05.2022 käskkirjaga nr 874, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 18.06.2024 käskkirjaga nr 1071. 2) Eesti Kaitseväe Maaväe lahingutegevuse alused (2010). Teine parandatud ja täiendatud trükk. KVÜÕA: Taktika õppetool. Tartu. 3) Jagu/rühm püsitoimingud (2019). Kaitseväe Akadeemia. Õppematerjalid 4) Jalaväekompanii lahingutegevus (2013). KVÜÕA, Tartu. 5) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo kord. Kaitseministri 19.12.2016 määrus nr 26. 6) Kaitseväe logistikaeeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 08.11.2021 käskkirjaga nr 193. 7) Kaitseväe maismaasõidukite kasutamise eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 17.04.2023 käskkirjaga nr 652. 8) Kaitseväe sisemäärustik. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 14.09.2021 käskkirjaga nr 172. 9) Kaitseväe spordi eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 11.09.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.1/25/36. 24 10) Kaitseväe varustusõpik. Varustamine Kaitseväe operatsioonidel (2017). Logistikakool. 11) Lahinguteeninduse käsiraamat (2017). Logistikakool. 12) Lahinguteeninduspataljoni püsitoimingud (2024). 1. jalaväebrigaad lahinguteeninduspataljon, Tapa. 13) Materjalimajandus kaitseväes. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkirjaga nr 75, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 03.05.2023 käskkirjaga nr 742. 14) Operatsioon „Kaitsetahe“. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 12.02.2020 käskkirjaga nr 444K. 15) STANAG 2199 Ed. 3. Command and control of allied land forces (NATO maavägede juhtimine) – ATP-3.2.2 väljaanne B, December 2016. 16) Sõjaväelise väljaõppe eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379, viimati muudetud Kaitseväe juhataja 20.12.2024 käskkirjaga nr 2027. 17) Materjali ladustamine. Kinnitatud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 19.08.2010 käskkirjaga nr 635. 18) Kaitseväe raadioside kõneprotseduurid. Tallinn 2011. 19) Välihügieeni eeskiri. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 05.06.2023 käskkirjaga nr 990. 20) Väljaõppe varuaja kursusekava. Kinnitatud Kaitseväe juhataja asetäitja 15.05.2025 käskkirjaga nr 827. 21) Sidusa meeskonna loomine. Õppekaardid. 25