Teenistuse korraldamine

TINGMÄRGID / LEGEND Kinnistu piir / Cadaster boundary Projekteeritud tee servajooned / Designed road edges 4.00 4 .0 Projekteeritud hoone 1. korruse välisseinte gabariit / 0 Designed building ground floor with outside walls 1.30 5.00 Hoone sissepääsud / Building entrance E Projekteeritud hoone teljed / Designed building axis 6.00 7.00 16.20 3.00 Projekteeritud tee telgjoon / Designed road axis Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=10 cm) / Designed road curb 150x290 (h=10 cm) 4.00 Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 taastamine (h=10 cm) / Designed restoration of road curb 150x290 (h=10 cm) Projekteeritud murunõlv / Designed grass slope Projekteeritud keevispaneelidest piirdeaed ja liugvärav koos eksplikatsiooni nr-ga / Designed fence and sliding gate with number 4.00 Projekteeritud neljakandilise luugiga sademevee restkaev / Designed storm sewer manhole PA1 Geoloogilise uuringupunkti asukoht / Position of geological research borehole 924 Projekteeritud teekattemärgistus / Designed roadway markings Space reservation Projekteeritud sõidutee AB-katend / Designed driveway asphalt concrete pavement for switchyard S=1657 m2 Projekteeritud sõidutee tsementbetoonkatend / Designed driveway concrete pavement Projekteeritud kõnniteede betoonkivisillutiskatend / Designed walkway concrete stone pavement 3.50 Projekteeritud killustikkatend / Designed crushed stone pavement Projekteeritud haljasalade murukate / Designed grass seeding on soil 16.20 Projekteeritud sõidutee ab-katendi taastamine / 3.50 Designed restoration of driveway asphalt concrete pavement Projekteeritud tugipeenra killustikkatendi taastamine / Designed restoration of crushed stone pavement 1.30 5.00 Projekteeritud haljasalade murukatte taastamine / Designed restoration of grass seeding on soil 7.00 Projekteeritud veetoru / Designed water pipe ±0.00 = 05.02 15.40 abs.k. Projekteeritud tehnoloogiline vesi / Designed technological water pipe m 6.00 8,52 ±0.00 = Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru / Prospective wastewater pipe ava 05.03 15.40 abs.k. +40 10.0 Projekteeritud reoveevee kanalisatsiooni kogumismahuti / 4.0 Tee-1 PK 5 Prospective wastewater collecting container 1.50 +20 1.25 Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitoru / Designed storm sewer pipe PK 5 0 +6 Battery area +00 30,24 5 PK Projekteeritud tuletõrje vesi (merivee baasil) / Designed fire fighting water (based on sea water) 6.00 7.30 S=1880m2 PK 5 2 Projekteeritud veevõtukoht (hüdrant) / Designed water hydrant 80 ava 7 ,56 m MAANTEE KAITSEVÖÖND 10 M + 4.00 PK 4 Projekteeritud veemõõdukaev / Designed water measurement manhole +60 3 New fence line Projekteeritud liivapüüdja + õlipüüdja ning proovivõtukaev / PK 4 Designed sand-oil interceptor with measurement manhole +40 Perspektiivne 20kV kaablitoru (X-kaablite arv) / 6.00 PK 4 1.50 Prospective 20kV electric cable (X - number of cables) 30.15 +20 2.25 it 1 10 м3 k tan UF un Water +80 PK 5 Projekteeritud sidekanalisatsioon / Designed internet cable PK 4 Pump it 2 +00 UF un plant ning softe 4 6.50 0 Tehase tehnoloogiline lahendus (CHEMICAL TECHNOLOGIC COMPANY) / Water 05.01 7.0 1 Tee-1 system 2 Factory technological plan (CHEMICAL TECHNOLOGIC COMPANY) PK 4 system DPRO DPRO +80 t cabine it 1 1.15 EDI un 1.50 it 2 06.00 cal ±0.00 = EDI un Electri 15.10 abs.k. 10.00 Likvideeritavad objektid / Objects to be removed Tee-1 PK 3 3 ±0.00 = +60 F extin ire g 15.10 abs.k. Teekaitsevöönd / Defence zone of roadway pump uishing sta (~62 2 tion 07.00 PK 3 7.30 м) 8.15 Perspektiivne sõidutee, Kasesaare tee (detailplaneeringu järgi) / 1.30 +00 PK 6 2 ±0.00 = Prospective roadway, Kasesaare tee (as of Detailed planning) 15.10 abs.k. 6.50 Perspektiivne gaasielektrijaam (ConX PM OÜ) / 4.20 4.00 04.01 5 0 11.60 Tee-2 7.0 38.20 PK 0 1 Prospective gas power plant (ConX PM OÜ) 5 ±0.00 = 4.00 +00 D 15.10 abs.k. 4 PK 0 116 119 C 8 8 B 3 4 +20 A Tee-2 PK 0 PK 0 115 +56 PK 3+40 +20 7 2 04.02 27.45 PK 6 3 +40 101 7 118 PK 0 1.00 ±0.00 = Tee-1 24.30 15.00 abs.k. +60 04.03 Tee-4 114 6 6 2 2.60 09.01 PK 0 1.50 113 1 102 6.50 112 Prožektori mast ±0.00 = +80 09.02 2.10 Tee-2 40.00 4.50 ±0.00 = 15.00 abs.k. C 15.00 abs.k. 5 1 EKSPLIKATSIOON PK 1 PK 0 111 5 5.50 2.10 2.00 +40 9 B 1.00 ±0.00 = 103 1.040 PK 0 A C + +00 15.00 abs.k. 18.00 4 02.00 56 6.25 PK 1 110 7.85 B PK 3+20 Kraavinõlva taastamine Pos nr Nimetus +40 3.00 8 vajalikus mahus PK 6 ±0.00 = ABB A 3 3 6.50 Tee-5 +20 107a 107b 107c 4.00 15.10 abs.k. 01.00 Vesiniku tootmisüksus (SOEC TÜÜPI ELEKTROLÜSERID) Tran sform PK 1 er 108 ABB 104 Tran CС 7.00 sform er 109 19.00 01.00 7 106 ABB 02.00 Õhueralduse seade +40 Tran 2 sform er 105 PK 1 +48 2 4.00 ABB Ammoniaagi süntees. Tootmine 1.90 03.01 117 PK 6 120 ±0.00 = Tran sform er BВ 10.15 15.30 abs.k. 6 ABB D PK 0 08.02 +60 08.01 Tran sform er +40 03.02 Vesiniku survestamise seade PK 0 PK 1 ABB D C 1 B 1 +20 Tran sform er AА 1.00 5 Ammoniaagi ladustamine 4.50 11.25 C 35.00 ABB ±0.00 = 04.01 A 43.50 B ±0.00 = 15.10 abs.k. B VAADE-01 +80 PK 0 Tran 15.20 abs.k. Tee-4 Tee-2 sform 1 Ammoniaagi pumpla er 37.80 04.02 11.25 A 1.00 ABB PK 2 1 Tran sform 1 2 PK 3+00 6m er 4 E 2 +00 6.50 ABB 4.95 3 04.03 Ammoniaagi väljastamine 10,5 3 +00 0.75 1.00 PK 0 Tran sform 4 03.01 er ABB 4 PK 2 3.70 15.25 Tran 5 05.01, 05.02, 05.03 Gaasipõletamise torn. Tõrviku eraldamise ala. Rajatis 1. Lahtine plats Tee-1 ava sform er 3 5 6 A +20 ABB 4.55 D 6 ±0.00 = +20 Tran 7 05.03 Kondensaadi kogumine PK 0 1 sform PK 2 ABB er 5.95 7 15.20 abs.k. Sadam 4.10 1.50 Tran a tn 2.00 2 sform er 2 ABB 3 06.00 Veetöötlus ja tuletõrjepumpla +40 ül PK 0 +36 Le al v C ev Tran sform +20 4 PK 0 ht as er Tee-1 PK 0 ABB 5 07.00 Auru tootmine +00 Tran 03.02 2 ak sform er 1 ABB +60 Tran Le 08.01 Trafoalajaam nr 1 üleval ht 2 ul sfo rmer PK 0 B ±0.00 = Tee-5 26.80 79.30 15.10 abs.k. PK 2+8 parem 08.02 Trafoalajaam nr 2 al 3.00 C 1.00 0 +80 B 09.01 Büroohoone PK 1 A A 6.50 09.02 Turvahoone 1 Leetse tee +00 1 PK 1 2 3 4.00 2.05 PK 0 1.50 +20 +00 4 6.50 PK 1 5.50 Tee-1 5 1.55 4.00 6 Tee-1 Leht 2, all +40 7 PK 1 8 9 Geoalus: Koostaja: AS Tallinna Sadam Töö nr: TT-7029T, Mõõdistatud: 08.2023 6.50 10 PK 2 8 Tallinn-P Inseneribüroo REIB OÜ TT-2079T-1 2024 +60 +60 11 aldiski tee PK 1 12 13 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 2.05 +80 1.50 14 PK 2 Jaama Tee-1 tn +00 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: PK 2 Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Rohelise ammoniaagi tehas Lõ Leht 1 [email protected] +20 un reg kood 12203754 as PK 2+ ad Projektijuht P. Annusver Objekti asukoht: am Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn at 11 Kasesaare tee 10 40 ee 17 Projekteerija D. Helandi 4P a Joonise nimi: teeldisk Tehnovõrkude koondplaan, Leht 1 i-P ad ise Faili nimi: Koostatud: Töö nr: Staadium: Dokumendi tähis: Mõõtkava: 19.05.2025 23030_AS-4-03_tehnokoond.dwg 23030 Eelprojekt AS-4-03-1 1:1 000  NTEE KA ITSEVÖÖ ND 10 M line New fence rvation Battery area ard 2 S=1880m for switchy2 Space rese S=1657 m Sadam a tn TINGMÄRGID / LEGEND ül Le al v ev ht as Kinnistu piir / Cadaster boundary 2 ak Le üleval ht 2 ul Perspektiivne 20kV kaablitoru (X-kaablite arv) / parem Prospective 20kV electric cable (X - number of cables) al Leetse tee Leht 2, all Geoalus: Koostaja: AS Tallinna Sadam Töö nr: ... Mõõdistatud: 08.2023 8 Tallinn-P Inseneribüroo REIB OÜ TT-7029T, 2024 aldiski tee TT-2079T-1 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Jaama tn K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Rohelise ammoniaagi tehas Lõ Leht 1 [email protected] un reg kood 12203754 as ad Projektijuht P. Annusver Objekti asukoht: am Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn at 11 Kasesaare tee 10 ee 17 Projekteerija D. Helandi 4P a Joonise nimi: teeldisk Tehnovõrkude koondplaan, Leht 2 i-P ad ise Faili nimi: Koostatud: Töö nr: Staadium: Dokumendi tähis: Mõõtkava: 19.05.2025 23030_AS-4-03_tehnokoond.dwg 23030 Eelprojekt AS-4-03-2 1:1 000  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Taotlus/teatis Taotluse/teatise andmed Dokument Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Dokumendi kuupäev 04.08.2023 Menetlev asutus Lääne-Harju Vallavalitsus Riigilõivu andmed Tasumisele kuuluv riigilõiv 1650,00 EUR Makse saaja Lääne-Harju Vallavalitsus Saaja arvelduskonto EE452200001120109987 (Swedbank) Viitenumber Makse selgitus Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782: 221437799, 221485816, 221485852, 121441872, 221485856, 121441873, 221485858, 121441874, 121441875, 121441876, 121441882 Maksekorralduse andmed payment - 2023-08-01T164202.054.pdf riigilõiv.zip Seotud isikud Isikukood/ Roll Nimi (kontaktisik) Registrikood Taotleja 12203754 K-Projekt Aktsiaselts (PRIIT ANNUSVER) Dokumendi esitaja 12203754 K-Projekt Aktsiaselts (PRIIT ANNUSVER) Ehitusprojekti koostaja 12203754 K-Projekt Aktsiaselts (PRIIT ANNUSVER) Dokumendi esitaja 12203754 K-Projekt Aktsiaselts (PRIIT ANNUSVER) Tellija 10726198 OÜ Derivaat NH3 (Erik Laidvee) Omanik 10726198 OÜ Derivaat NH3 (Erik Laidvee) Ehitusprojekti koostaja 10726198 OÜ Derivaat NH3 (Erik Laidvee) Taotleja 10905146 Pluss Arhitektid OÜ (Mihkel Ehrpas) Ehitusprojekti koostaja 10905146 Pluss Arhitektid OÜ (Mihkel Ehrpas) 04.08.2023 1/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Seotud ehitised Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress 1 Ammoniaagitehas 221437799 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare (teed, platsid tee 10 tehnovõrgud ja tehnoloogilised ehitised) 2 hüdrandid 221443153 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 3 1.00 Vesiniku 221485816 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tootmisüksus tee 10 (SOEC TÜÜPI ELEKTROLÜSERID) 4 2.00 Õhueralduse 221485818 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare seade tee 10 5 3.01 Ammoniaagi 221485820 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare süntees. Tootmine tee 10 6 4.01 Ammoniaagi 221485852 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare ladustamine tee 10 7 4.02 Ammoniaagi 121441872 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare pumpla tee 10 8 4.03 Ammoniaagi 221485855 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare väljastus tee 10 9 5.01 221485856 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare Gaasipõletamise tee 10 torn 10 5.03 Kondendsaadi 221485857 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare kogumine tee 10 11 6.00 Veetöötlus ja 121441873 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tuletõrjepumpla tee 10 12 7.00 Auru tootmine 221485858 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 13 8.01 Trafoalajaam 121441874 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare 1 tee 10 14 8.02 Trafoalajaam 121441875 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare 2 tee 10 04.08.2023 2/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress 15 9.01 121441876 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare Administratiivhoone tee 10 16 9.02 valvuri hoone 121441877 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 17 3.02 Vesiniku 121441882 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare survestamise tee 10 hoone ehk kompressorihoone 04.08.2023 3/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 1 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Auditikohustuslik surveseade, sh soojustorustik Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Ammoniaagitehas (teed, platsid tehnovõrgud ja tehnoloogilised ehitised) Ehitisregistri kood 221437799 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse rajatis (23031) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 04.08.2023 4/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 04.08.2023 5/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Ammoniaagitehas Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577459.77 505592.76 2. 6577357.12 505560.30 3. 6577293.54 505803.49 4. 6577406.83 505803.49 5. 6577459.77 505592.76 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 6/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 2 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Tarbimiskoha veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik koos abiseadmetega, sealhulgas tarbimiskoha sademeveekanalisatsioon, välja arvatud juhul, kui selle kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus hüdrandid Ehitisregistri kood 221443153 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Tuletõrje veevõtukoht, sealhulgas hüdrant (22227) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 04.08.2023 7/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 04.08.2023 8/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv 04.08.2023 9/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Hüdrandid Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 1. 6577302.64 505790.41 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 2 Nimetus Geomeetria moodustusviis Digitud Tüüp Punkt Koordinaadid 1. 6577356.18 505799.64 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 3 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 1. 6577359.21 505571.82 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 4 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 1. 6577411.51 505585.35 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 4 kuju 04.08.2023 10/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 3 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Hooneväline auditikohustuslik gaasipaigaldis Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus 1.00 Vesiniku tootmisüksus (SOEC TÜÜPI ELEKTROLÜSERID) Ehitisregistri kood 221485816 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse rajatis (23031) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 04.08.2023 11/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate monoliitne raudbetoon konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 04.08.2023 12/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik muu: Tehase sisene võrk Kanalistasiooni liik muu: tehase sisene võrk Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577388.62 505651.12 2. 6577379.84 505685.00 3. 6577338.70 505674.34 4. 6577347.48 505640.46 5. 6577388.62 505651.12 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 13/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 4 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Muu lisas nimetamata teatisekohustuslik rajatis Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus 2.00 Õhueralduse seade Ehitisregistri kood 221485818 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse rajatis (23031) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 04.08.2023 14/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate monoliitne raudbetoon konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 04.08.2023 15/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577396.36 505618.90 2. 6577391.59 505637.29 3. 6577352.87 505627.26 4. 6577357.63 505608.87 5. 6577396.36 505618.90 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 16/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 5 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Muu lisas nimetamata teatisekohustuslik rajatis Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus 3.01 Ammoniaagi süntees. Tootmine Ehitisregistri kood 221485820 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse rajatis (23031) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 04.08.2023 17/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) 1 878,5 Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) 13,4 Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) 78,8 Laius (m) 26,3 Sügavus (m) 25 097,0 Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate metall konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik mitmekihiline teraspaneel Välisseina välisviimistluse metall (seal hulgas plekk või profiilplekk) materjali liik Vahelagede kandva osa puudub materjali liik Katuse ja katuslagede kandva terasferm või -tala osa materjali liik Katusekatte materjali liik plekk 04.08.2023 18/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik võrk Kanalistasiooni liik võrk Soojusallika liik õhk-vesi soojuspump Energiaallika liik elekter Ventilatsiooni liik mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme soojustagastusega Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577357.30 505769.04 2. 6577352.59 505787.19 3. 6577356.90 505788.31 4. 6577355.70 505792.94 5. 6577343.56 505789.75 6. 6577349.46 505767.01 7. 6577357.30 505769.04 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 19/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 6 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Hooneväline auditikohustuslik gaasipaigaldis Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus 4.01 Ammoniaagi ladustamine Ehitisregistri kood 221485852 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse rajatis (23031) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 04.08.2023 20/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) 0,0 Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 04.08.2023 21/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577422.09 505706.47 2. 6577413.03 505741.46 3. 6577386.70 505734.64 4. 6577395.76 505699.64 5. 6577422.09 505706.47 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 22/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 7 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Hoone liik Mitteeluhoone Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus 4.02 Ammoniaagi pumpla Ehitisregistri kood 121441872 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse hoone (12513) mitteeluruumi pind (m2) 306,7 Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 306,7 04.08.2023 23/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) 306,7 Maapealse osa alune pind 306,7 (m2) Köetav pind (m2) 0,0 Suletud netopind (m2) 0,0 Üldkasutatav pind (m2) 0,0 Tehnopind (m2) 0,0 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 7,2 Absoluutne kõrgus (m) 22,4 Pikkus (m2) 24,1 Laius (m) 13,6 Sügavus (m) 0,0 Maht (m3) 2 208,0 Maapealse osa maht (m3) 2 208,0 Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate metall konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik mitmekihiline teraspaneel Välisseina välisviimistluse metall (seal hulgas plekk või profiilplekk) materjali liik Vahelagede kandva osa puudub materjali liik Katuse ja katuslagede kandva terasferm või -tala osa materjali liik Katusekatte materjali liik plekk 04.08.2023 24/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik võrk Kanalistasiooni liik võrk Soojusallika liik õhk-vesi soojuspump Energiaallika liik elekter Ventilatsiooni liik mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme soojustagastusega Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv 0 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Ammoniaagi pumpla Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577407.72 505749.49 2. 6577404.44 505762.14 3. 6577380.98 505756.05 4. 6577384.26 505743.41 5. 6577407.72 505749.49 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 25/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 8 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Varikatus üle 20 m2 ehitisealuse pinnaga, viidad ja infotahvlid üle 4 m2 pindalaga ja üle 2,5 m kõrged, lipumast üle 10 m Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus 4.03 Ammoniaagi väljastus Ehitisregistri kood 221485855 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse rajatis (23031) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 04.08.2023 26/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 04.08.2023 27/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577404.86 505766.91 2. 6577397.30 505796.06 3. 6577373.16 505789.80 4. 6577380.72 505760.65 5. 6577404.86 505766.91 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 28/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 9 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Hooneväline auditikohustuslik gaasipaigaldis Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus 5.01 Gaasipõletamise torn Ehitisregistri kood 221485856 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse rajatis (23031) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 04.08.2023 29/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 04.08.2023 30/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 1. 6577432.37 505611.11 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju Ehitis 10 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Muu lisas nimetamata teatisekohustuslik rajatis Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik 04.08.2023 31/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus 5.03 Kondendsaadi kogumine Ehitisregistri kood 221485857 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse rajatis (23031) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 04.08.2023 32/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 04.08.2023 33/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577420.08 505627.61 2. 6577418.98 505631.87 3. 6577411.52 505629.93 4. 6577412.63 505625.68 5. 6577420.08 505627.61 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 34/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 11 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Hoone liik Mitteeluhoone Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus 6.00 Veetöötlus ja tuletõrjepumpla Ehitisregistri kood 121441873 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Veepuhastusjaama hoone (12747) mitteeluruumi pind (m2) 144,5 Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 144,5 04.08.2023 35/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) 144,5 Maapealse osa alune pind 144,5 (m2) Köetav pind (m2) 0,0 Suletud netopind (m2) 0,0 Üldkasutatav pind (m2) 0,0 Tehnopind (m2) 0,0 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 7,9 Absoluutne kõrgus (m) 23,1 Pikkus (m2) 21,6 Laius (m) 6,7 Sügavus (m) 0,0 Maht (m3) 1 142,0 Maapealse osa maht (m3) 1 142,0 Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate metall konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik mitmekihiline teraspaneel Välisseina välisviimistluse metall (seal hulgas plekk või profiilplekk) materjali liik Vahelagede kandva osa puudub materjali liik Katuse ja katuslagede kandva terasferm või -tala osa materjali liik Katusekatte materjali liik plekk 04.08.2023 36/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik võrk Kanalistasiooni liik võrk Soojusallika liik õhk-vesi soojuspump Energiaallika liik elekter Ventilatsiooni liik mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme soojustagastusega Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv 0 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Veetöötlus ja tuletõrjepumpla Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577437.78 505645.57 2. 6577431.78 505668.72 3. 6577405.55 505661.92 4. 6577411.55 505638.78 5. 6577437.78 505645.57 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 37/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 12 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Auditikohustuslik surveseade, sh soojustorustik Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus 7.00 Auru tootmine Ehitisregistri kood 221485858 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse rajatis (23031) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 04.08.2023 38/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 04.08.2023 39/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577427.38 505674.93 2. 6577422.12 505695.23 3. 6577398.61 505689.14 4. 6577403.87 505668.84 5. 6577427.38 505674.93 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 40/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 13 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Hoone liik Mitteeluhoone Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus 8.01 Trafoalajaam 1 Ehitisregistri kood 121441874 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse hoone (12513) mitteeluruumi pind (m2) 633,3 Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 633,3 04.08.2023 41/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) 633,3 Maapealse osa alune pind 633,3 (m2) Köetav pind (m2) 0,0 Suletud netopind (m2) 0,0 Üldkasutatav pind (m2) 0,0 Tehnopind (m2) 0,0 Maapealsete korruste arv 2 Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 14,2 Absoluutne kõrgus (m) 29,4 Pikkus (m2) 43,0 Laius (m) 14,7 Sügavus (m) 0,0 Maht (m3) 8 993,0 Maapealse osa maht (m3) 8 993,0 Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate metall konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik mitmekihiline teraspaneel Välisseina välisviimistluse metall (seal hulgas plekk või profiilplekk) materjali liik Vahelagede kandva osa terasferm või -tala materjali liik Katuse ja katuslagede kandva terasferm või -tala osa materjali liik Katusekatte materjali liik plekk 04.08.2023 42/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik võrk Kanalistasiooni liik võrk Soojusallika liik õhk-vesi soojuspump Energiaallika liik elekter Ventilatsiooni liik mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme soojustagastusega Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv 0 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Trafoalajaam 1 Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577379.71 505691.12 2. 6577375.88 505705.88 3. 6577333.79 505694.98 4. 6577337.62 505680.22 5. 6577379.71 505691.12 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 43/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 14 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Hoone liik Mitteeluhoone Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus 8.02 Trafoalajaam 2 Ehitisregistri kood 121441875 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse hoone (12513) mitteeluruumi pind (m2) 400,6 Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 400,6 04.08.2023 44/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) 400,6 Maapealse osa alune pind 400,6 (m2) Köetav pind (m2) 0,0 Suletud netopind (m2) 0,0 Üldkasutatav pind (m2) 0,0 Tehnopind (m2) 0,0 Maapealsete korruste arv 2 Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 12,7 Absoluutne kõrgus (m) 27,8 Pikkus (m2) 37,3 Laius (m) 10,7 Sügavus (m) 0,0 Maht (m3) 5 088,0 Maapealse osa maht (m3) 5 088,0 Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate metall konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik mitmekihiline teraspaneel Välisseina välisviimistluse metall (seal hulgas plekk või profiilplekk) materjali liik Vahelagede kandva osa terasferm või -tala materjali liik Katuse ja katuslagede kandva terasferm või -tala osa materjali liik Katusekatte materjali liik plekk 04.08.2023 45/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik võrk Kanalistasiooni liik võrk Soojusallika liik õhk-vesi soojuspump Energiaallika liik elekter Ventilatsiooni liik mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme soojustagastusega Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv 0 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Trafoalajaam 2 Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577369.73 505728.58 2. 6577360.50 505765.24 3. 6577349.60 505762.42 4. 6577359.09 505725.82 5. 6577369.73 505728.58 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 46/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 15 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Hoone liik Mitteeluhoone Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus 9.01 Administratiivhoone Ehitisregistri kood 121441876 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse hoone (12513) mitteeluruumi pind (m2) 733,1 Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 733,1 04.08.2023 47/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) 733,1 Maapealse osa alune pind 733,1 (m2) Köetav pind (m2) 0,0 Suletud netopind (m2) 0,0 Üldkasutatav pind (m2) 0,0 Tehnopind (m2) 0,0 Maapealsete korruste arv 2 Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 9,1 Absoluutne kõrgus (m) 24,7 Pikkus (m2) 40,2 Laius (m) 18,2 Sügavus (m) 0,0 Maht (m3) 6 671,0 Maapealse osa maht (m3) 6 671,0 Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate monteeritav raudbetoon konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik mitmekihiline raudbetoonpaneel Välisseina välisviimistluse fassaadiplaat (seal hulgas tsementkiudplaat) materjali liik Vahelagede kandva osa monteeritav raudbetoon materjali liik Katuse ja katuslagede kandva monteeritav raudbetoon osa materjali liik Katusekatte materjali liik bituumen või PVC plaat või rullmaterjal 04.08.2023 48/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik võrk Kanalistasiooni liik võrk Soojusallika liik õhk-vesi soojuspump Energiaallika liik elekter Ventilatsiooni liik mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme soojustagastusega Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv 0 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Administratiivhoone Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577404.51 505587.44 2. 6577399.99 505604.86 3. 6577361.27 505594.83 4. 6577365.79 505577.40 5. 6577404.51 505587.44 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 49/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 16 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Hoone liik Mitteeluhoone Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus 9.02 valvuri hoone Ehitisregistri kood 121441877 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse hoone (12513) mitteeluruumi pind (m2) 21,7 Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 21,7 04.08.2023 50/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) 21,7 Maapealse osa alune pind 21,7 (m2) Köetav pind (m2) 0,0 Suletud netopind (m2) 0,0 Üldkasutatav pind (m2) 0,0 Tehnopind (m2) 0,0 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 3,5 Absoluutne kõrgus (m) 19,3 Pikkus (m2) 7,4 Laius (m) 2,9 Sügavus (m) 0,0 Maht (m3) 76,0 Maapealse osa maht (m3) 76,0 Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate metall konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik mitmekihiline teraspaneel Välisseina välisviimistluse metall (seal hulgas plekk või profiilplekk) materjali liik Vahelagede kandva osa puudub materjali liik Katuse ja katuslagede kandva terasferm või -tala osa materjali liik Katusekatte materjali liik plekk 04.08.2023 51/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik võrk Kanalistasiooni liik võrk Soojusallika liik õhk-õhk soojuspump Energiaallika liik elekter Ventilatsiooni liik loomulik ventilatsioon Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv 0 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Turvahoone Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577376.33 505567.15 2. 6577375.63 505569.86 3. 6577368.59 505568.00 4. 6577369.28 505565.29 5. 6577376.33 505567.15 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 52/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitis 17 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Hoone liik Mitteeluhoone Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus 3.02 Vesiniku survestamise hoone ehk kompressorihoone Ehitisregistri kood 121441882 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, Keemiatööstuse hoone (12513) mitteeluruumi pind (m2) 1878,5 Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 1 878,5 04.08.2023 53/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) 1 878,5 Maapealse osa alune pind 1 878,5 (m2) Köetav pind (m2) 0,0 Suletud netopind (m2) 0,0 Üldkasutatav pind (m2) 0,0 Tehnopind (m2) 0,0 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 13,4 Absoluutne kõrgus (m) 28,5 Pikkus (m2) 78,8 Laius (m) 26,3 Sügavus (m) 0,0 Maht (m3) 25 097,0 Maapealse osa maht (m3) 25 097,0 Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate metall konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik mitmekihiline teraspaneel Välisseina välisviimistluse metall (seal hulgas plekk või profiilplekk) materjali liik Vahelagede kandva osa puudub materjali liik Katuse ja katuslagede kandva terasferm või -tala osa materjali liik Katusekatte materjali liik plekk 04.08.2023 54/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik puudub Kanalistasiooni liik puudub Soojusallika liik muu: Komprosserist erladuv soojus Energiaallika liik elekter Ventilatsiooni liik mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv 0 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Vesiniku survestamise hoone Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6577353.12 505727.29 2. 6577339.98 505777.98 3. 6577332.77 505776.11 4. 6577328.98 505790.73 5. 6577310.25 505785.86 6. 6577330.15 505709.10 7. 6577348.88 505713.95 8. 6577345.91 505725.42 9. 6577353.12 505727.29 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 Ehitisel on 1 kuju 04.08.2023 55/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Dokumendid Dokumendi liik: Riigilõivu maksekorraldus Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Fail payment - 2023-08-01T164202.054.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (01.08.2023) Üleslaadija PRIIT ANNUSVER 2 Faili nr Faili nimetus Fail riigilõiv.zip Väljaandja/koostaja (kpv) (28.05.2025) Üleslaadija PRIIT ANNUSVER Dokumendi liik: Keskkonnamõju Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus KMH aruanne Fail Paldiski_ammoniaagitehase_aruanne_NVT_16.09.2025.asice Väljaandja/koostaja (kpv) OÜ Hendrikson & Ko (18.09.2025) Üleslaadija PRIIT ANNUSVER 04.08.2023 56/57  Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 Dokumendi liik: Muu lisa Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Tehnovõrkude koondplaan Fail 23030_AS-4-03_tehnokoond_bind.dwg Väljaandja/koostaja (kpv) K-Projekt AS (27.05.2025) Üleslaadija PRIIT ANNUSVER 2 Faili nr Faili nimetus Paldiski linnas Kasesaare tee 10 kinnistule kavandatava ammoniaagitehase ja Kasesaare tee 12 kinnistule kavandatava gaasielektrijaama keskkonnamõju hindamise aruande vastavaks tunnistamine Fail Paldiski linnas Kasesaare tee 10 kinnistule kavandatava ammoniaa.asice Väljaandja/koostaja (kpv) LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS (16.09.2025) Üleslaadija PRIIT ANNUSVER Dokumendi liik: Tehnilised tingimused Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Fail 2024-10-18 Tallinna Sadam tehnilised tingimused.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) AS Tallinna Sadam (18.10.2024) Üleslaadija PRIIT ANNUSVER 2 Faili nr Faili nimetus Tehnilised tingimused Fail Elekter 20 kV tehnilised tingimused.zip Väljaandja/koostaja (kpv) Elering AS (12.03.2025) Üleslaadija PRIIT ANNUSVER 04.08.2023 57/57  Töö nr 23004744-2 | 18.09.2025 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam Keskkonnamõju hindamise aruanne, nõuetele vastavaks tunnistatud 16.09.2025 Tartu-Tallinn 2024 - 2025 Juhan Ruut | juhtivekspert (litsents nr KMH0155) Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .................................................................................... 6 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht ja maakasutus ......................................................................... 6 1.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................................... 7 1.3. Tegevusetapid ja keskkonnakasutus ......................................................................................... 8 1.3.1. Kemikaalide tootmine Kasesaare tee 10 kinnistul ................................................................. 8 1.3.2. Energia tootmine Kasesaare tee 12 kinnistul ....................................................................... 11 1.3.3. Tootmisüksuste teenindamiseks vajalik taristu ................................................................... 13 1.3.4. Paldiski Lõunasadamas toimuvad tegevused ....................................................................... 15 1.4. Alternatiivsed võimalused ....................................................................................................... 16 1.5. Seos strateegiliste arengudokumentidega .............................................................................. 19 1.5.1. Energiamajanduse arendamine............................................................................................ 19 1.5.2. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ................................................................... 20 1.5.3. Vee ja mereressursside kaitse .............................................................................................. 21 1.5.4. Asukoha detailplaneering ..................................................................................................... 22 2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .......................................................... 23 2.1. Asustus ja maakasutus ............................................................................................................ 23 2.2. Pinnaveekogud ........................................................................................................................ 25 2.3. Geoloogia ja hüdrogeoloogia .................................................................................................. 25 2.4. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik .............................................. 25 3. EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ...................................... 28 3.1. Mõju maakasutusele. Visuaalne mõju .................................................................................... 28 3.1.1. Asukoha ja lähipiirkonna maakasutus .................................................................................. 28 3.1.2. Torustike jm taristu rajamise mõju ...................................................................................... 31 3.1.3. Visuaalne mõju ..................................................................................................................... 33 3.1.4. Mõju navigatsioonimärkide nähtavusele ............................................................................. 34 3.2. Saasteainete heide õhku ja kaasnev mõju. Lõhnahäiringu tekkevõimalus ............................. 36 3.2.1. Saasteainete heitkogused Kasesaare tee 10 toimuvatest tegevustest ................................ 37 3.2.2. Saasteainete hajumine Kasesaare tee 10 tegevustest ......................................................... 39 3.2.3. Saasteainete heitkogused Kasesaare tee 12 toimuvatest tegevustest ................................ 41 3.2.4. Parim võimalik tehnika maagaasi kasutamisel ..................................................................... 44 3.2.5. Saasteainete hajumine Kasesaare tee 12 tegevustest ......................................................... 46 3.3. Kasvuhoonegaaside heide. Mõju kliimaeesmärkidele ............................................................ 52 3.3.1. Kasvuhoonegaaside heide Kasesaare tee 10 tegevustest .................................................... 54 3.3.2. Kasvuhoonegaaside heide Kasesaare tee 12 tegevustest .................................................... 56 3.4. Vastupanuvõime kliimamuutustele ........................................................................................ 58 3.5. Müra ja vibratsioon ................................................................................................................. 59 3.5.1. Müra ja vibratsiooni normeerimine ..................................................................................... 59 3.5.2. Kasesaare tee 10 tegevuste müra ja vibratsiooni hinnang .................................................. 61 3.5.3. Kasesaare tee 12 tegevuste müra ja vibratsiooni hinnang .................................................. 63 3.5.4. Ehitusaegne müra ja vibratsioon .......................................................................................... 64 3.5.5. Kasesaare tee 10 ja 12 tegevuste koosmõju ........................................................................ 65 3.6. Mõju pinnasele ning vee kvaliteedile ja seisundile ................................................................. 65 3.6.1. Mõju pinnasele ja põhjaveele .............................................................................................. 65 3.6.2. Sademevee käitlemine ......................................................................................................... 68 3.6.3. Merevee võtu ja magestamisjäägi tagasisuunamise mõju .................................................. 69 3.6.4. Tehnoloogilise heitvee käitlemine ....................................................................................... 74 3.6.5. Heitvee ja sademevee mõju suubla seisundile .................................................................... 79 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 3 3.6.6. Ehitusaegsed mõjud ............................................................................................................. 80 3.7. Energiamahukus, loodusressursside kasutamine ................................................................... 82 3.7.1. Kasesaare tee 10 kavandatavad tegevused ......................................................................... 82 3.7.2. Kasesaare tee 12 kavandatud gaasielektrijaam ................................................................... 83 3.8. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 84 3.8.1. Käitiste tegevuses tekkivad jäätmed .................................................................................... 85 3.8.2. Ehitusaegsed mõjud ............................................................................................................. 86 3.9. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 87 3.9.1. Suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamine ja käitamine ........................................................ 87 3.9.2. Vesiniku tootmise ja kasutamisel riskide hindamine ........................................................... 88 3.9.3. Ammoniaagi tootmise ja autodele laadimise riskide hindamine ......................................... 94 3.9.4. Käitistes rakendatavad kaitsemeetmed. Õnnetuste ennetamine ja neile reageerimine .. 100 3.9.5. Ammoniaagi punkerdamine sadamas. Transport klientidele veokitega............................ 103 3.10. Kumulatiivsed mõjud ........................................................................................................... 109 3.11. Mõju elustikule ja elupaikadele, kaitstavatele loodusobjektidele ...................................... 110 3.12. Mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele .................................................................... 112 4. KESKKONNAMEETMED....................................................................................................... 122 4.1. Ehitusaegsed keskkonnameetmed ........................................................................................ 122 4.2. Käitamisaegsed keskkonnameetmed .................................................................................... 122 4.3. Seiremeetmed ....................................................................................................................... 123 5. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ........................................................................................... 125 6. MENETLUSOSALISTE JA AVALIKKUSE KAASAMINE .............................................................. 127 6.1. KMH aruande avalik väljapanek. Asjaomaste asutuste seisukohad ..................................... 127 6.2. Otsustaja seisukohad, nõuetele vastavuse kontroll .............................................................. 127 7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED .............................................................................................. 141 LISAD ..................................................................................................................................... 150 Lisa 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm ............................................................. 150 Lisa 2. Projektijärgne kavandatavate tegevuste asendiplaan ...................................................... 150 Lisa 3. KMH aruande avalikustamisega seotud dokumendid ....................................................... 150 Lisa 4. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine .............................................................. 150 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 4 Sissejuhatus Derivaat NH3 OÜ (registrikood 10726198, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1, 10140; edaspidi ka ettevõte) kavandab vesiniku ja ammoniaagi tootmise käivitamist Paldiski linnas. Vesinikku toodetakse peamiselt ammoniaagi tooraineks, ammoniaaki kasutatakse peamiselt keemiatööstuse lähteainena ning laevakütusena, kavas on lähipiirkonna sadamates ammoniaaki kütusena kasutavatele laevadele punkerdamisteenuse osutamine. Ettevõte esitas ehitisregistri kaudu 03.10.2023 ehitusloa taotluse nr 2311271/12782 (dokumendid toodud KMH programmi lisas 1), millega kavandab rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksust Paldiski linnas Tallinna Sadama AS-i Lõunasadama alale Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216) maaüksusel. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 33 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kemikaaliseaduse (KemS) järgi on kavandatav käitis A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Lisaks on käitis olemuselt väikesemahuline keemiatööstus, millel on KeHJS § 6 lg 1 p 11 kirjeldatud tunnused (aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad anorgaanilisi põhikemikaale) – vesiniku tootmiseks kasutatav veeauru elektrolüüsitehnoloogia on funktsionaalselt seotud ammoniaagi sünteesietapiga, kuna auru saamiseks kasutatakse sünteesiprotsessis tekkivat soojust. Lääne-Harju Vallavalitsus algatas 24.10.2023 korraldusega nr 738 kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise (Lisa 1.1). Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakond teavitas keskkonnamõju hindamise algatamisest kirjalikult keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (Lisa 1.2). Kemikaaliseaduse järgi on kavandatav käitis A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Planeerimisseaduse § 95 lõike 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ toob punktis 2 välja, et mürgiste gaaside käitlemisel A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes alates 10 tonnist on eeldatavalt oluline ruumiline mõju, kuid kuna tegevust kavandatakse Paldiski Lõunasadama kui olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile, kus juba käideldakse naftatooteid ja veeldatud gaase, siis ei ole kavandatava tegevuse asukohavalikul aluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Valitud asukohas on kavandatava tootmistegevuse aluseks Soomepoiste tee 10, Saare 1, Rae põik 19 / Kase maaüksuste ja lähiümbruse detailplaneering. Derivaat NH3 OÜ ja Hendrikson & Ko OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel on mõjude hindaja Hendrikson & Ko (juhtekspert Juhan Ruut, litsents nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud Lisas 1 oleva KMH programmi 8. peatükis. Võrreldes programmis tooduga ekspertrühma koosseisus muudatusi ei ole. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase keskkonnamõju hindamise programm tunnistati nõuetele vastavaks Lääne-Harju Vallavalitsuse korraldusega 02.04.2024 nr 246. KMH aruande koostamise käigus selgus, et tehas projekteeritakse oluliselt väiksema mahutipargi mahuga võrreldes KMH algatamisel ja programmis tooduga. Seetõttu jääb ära ammoniaagi-torustiku rajamine tehasest Paldiski Lõunasadamasse, transpordiks kasutatakse veokeid. 2024. aasta hilissügisel teavitas arendaja, et ammoniaagi tootmisüksuse juurde on otstarbekas rajada gaasielektrijaam (elektriline väljundvõimsus ~100 MWe, kütusena kasutatakse maagaasi), mis perspektiivis saab kütusena kasutada ka ammoniaaki (lisandub täiendavalt kuni 50 MWe). Elektrijaam on vajalik tehase energiatarbe rahuldamiseks olukorras, kus taastuvenergia tootmine Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 5 on madalseisus, ühtlasi Eesti elektrivõrgu ja juhitavate võimsuste ja sagedusreservi tagamiseks (kavandatav tööaeg 1200…2000 tundi aastas). Kuna gaasielektrijaam Kasesaare tee 10 kinnistule ei mahu, kavandatakse see naaberkinnistule Kasesaare tee 12. AS Tallinna Sadam nõukogu andis 19. detsembril 2024 nõusoleku Kasesaare tee 12 broneerimis- lepingu sõlmiseks. Lisaks andis Lääne-Harju Vallavalitsuse kui otsustaja seisukoha, et võimalik on käimasolevas KMH protsessis käsitleda Kasesaare tee 12 kinnistule elektrijaama lisandumist tegevusalternatiivina, KMH algatamisotsuse ja programmi täiendamine ei ole vajalik. Lisaks muutus gaasielektrijaama lisandumisega veevõtu kontseptsioon – Paldiski reoveepuhasti heitvee asemel kasutataks merevett. Merevee puhastamise käigus tekkiv retendaat juhitaks merre tagasi. Veevõtu ja tagasijuhtimise asukoht on Paldiski Lõunasadama uue kai lõunapoolsel küljel. KMH aruande koostamise ajal 21.06.2024 jõustusid KeHJS muudatused. Vastavalt KeHJS § 56 lg 15 jätkub KMH aruande menetlus muudatuste kohaselt (KMH programmi ei ole selleks vaja muuta). KMH aruande avalikustamise ja asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimise korraldas Lääne- Harju Vallavalitsus, sellega seotud dokumendid ja kirjavahetus on koondatud KMH aruande lisasse nr 3. KMH aruande avaliku väljapanek toimus 07.07 – 07.08.2025, KMH aruande avalik arutelu 11.08.2025 Paldiski linnas Rae tn 38. Avalikustamisel saadud ettepanekute ja märkuste kohta esitas Lääne-Harju Vallavalitsus seisukohad 18.08.2025 kirjaga nr 4-13/61-27 koos omapoolsete ettepanekutega. Kirjalikud vastused ettepanekute tegijatele esitas arendaja 21-22.08.2025. KMH aruanne esitati nõuetele vastavuse kontrollimiseks 29.08.2025. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama keskkonnamõju hindamise aruanne on nõuetele vastavaks tunnistatud Lääne-Harju Vallavalitsuse korraldusega 16.09.2025 nr 505 (lisa 4). Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 6 1. Kavandatava tegevuse kirjeldus 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht ja maakasutus Keskkonnamõju hinnatakse Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216, 100% tootmismaa, pindala 26402 m2 / 2,64 ha) ja Kasesaare tee 12 (katastritunnus 58001:001:0215, 100% tootmismaa, pindala 25223 m2 / 2,52 ha) kavandatavatele tootmisobjektidele, samuti on hindamisse kaasatud tootmisobjektide teenindamiseks väljapoole kinnistuid kavandatud taristu. Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistud asuvad Paldiski linnas Paldiski Lõunasadamast idas, jäädes Tallinn-Paldiski, Paldiski-Padise maantee ja Paldiski lõunasadama tee vahelisele maa-alale. Kinnistud on KMH läbiviimise ajal hoonestamata, suures osas võsastunud. Paiknemine on toodud joonisel 1.1 ning joonisel 1.2 (koos tehase toimimiseks vajaliku taristu esialgsete asukohtadega). Kinnistute kasutamiseks sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping AS-ga Tallinna Sadam tähtajaga 50 aastat. Elektrienergia on kavas saada AS Enefit Green Pakri poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest; selleks rajatakse maa-alune elektrikaabel Sadama tn - Ristiku tn ristumise piirkonnast Sadama tn 40 kinnistult kuni Kasesaare tee 10 kinnistuni (kaablitrassi pikkus ca 4 km). Rajatavate tootmisüksuste tehnoloogiline vesi saadakse merevee puhastamisel, veevõtukohaks on Paldiski Lõunasadamasse rajatud uue kai nr 6a (aadress Kai tn 7) idapoolne serv ja samasse juhitakse merevee puhastamisel tekkiv heitvesi. Vee transportimiseks rajatakse ca 715 m pikkused trassid. Paldiski Lõunasadama kaideni laevade punkerdamiseks ammoniaagitrassi ei rajata, samuti ei kavandata statsionaarseid laadimisseadmeid. Kasesaare tee 12 rajatavas gaasielektrijaamas kütusena kasutatav maagaas saadakse eeldatavalt Paldiski linna läbivast D-kategooria gaasitrassist, eeldatavalt tuuakse torustik kinnistuni piki Soomepoiste teed. Joonis 1.1. Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute paiknemine [aluskaart Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardiserver, 2025] Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 7 Joonis 1.2 Ammoniaagitehasega ja gaasielektrijaamaga seotud taristu eeldatav paiknemine [aluskaart Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardiserver, 2025]. Sinisega on märgitud veetorustiku paiknemine, lillaga maa-aluse-elektrikaabi ja maagaasitorustiku paiknemine piki Soomepoiste teed. 1.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kavandatavad tegevused on järgmised: ▪ Ammoniaagi tootmise tehase ehk väikesemahulise keemiatööstuse rajamine Paldiski linna Kasesaare tee 10 tootmismaale. ▪ Gaasielektrijaama (elektriline väljundvõimsus ca ~100 MWe, kütusena kasutatakse maagaasi) rajamine Kasesaare tee 12. Gaasielektrijaamas saab perspektiivis kütusena kasutada ka ammoniaaki (lisandub täiendavalt kuni 50 MWe). Lisaks tuleb rajada tootmisüksusi teenindav taristu (maa-alune elektrikaabel taastuvenergia allikateni, veetrass merevee võtuks Paldiski lõunasadamasse, maagaasi trass elektrijaamani). Vajaminev taristu rajatakse eraldi projekteerimistingimuste-ehituslubade alusel; nende käigus võib taristuobjektide asukoht täpsustuda. Vajadusel koostatakse ka detailplaneering, kui trasside rajamine on vajalik ehituskeeluvööndisse (Looduskaitseseadus §38 lg 5 p.2 ja p.8); Paldiski linna üldplaneeringuga on kehtestatud mereäärse ehituskeeluvööndi laiuseks linnas 50 meetrit. Projekti eesmärgiks on 2026/7. aastal alustada Paldiskis vesiniku ja -ammoniaagi tootmist, ammoniaaki tootmismaht kuni 25 000 t/a. Arvestades tehase oluliselt väiksemat mahutipargi mahtu võrreldes KMH algatamisel arvestatuga, transporditakse ammoniaaki spetsiaalsete tsisternveokitega, sh perspektiivis vajadusel Paldiski Lõunasadamas sildunud laevade punkerdamiseks (võimalike punkerdamiskohtadena arvestatakse kõikide sadamas olevate kaidega). Tootmisvõimsuste projekteerimisel on arvestatud, et osa toodetud ammoniaaki ning ka vesinikku võidakse müüa Eesti tööstusettevõtetele ja transpordisektorisse. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 8 Ammoniaak on laialdaselt kasutatav kemikaal, mida kasutusele väetiste tootmisel ja muu keemiatööstuse toorainena. Lähiperspektiivis on ammoniaak kavas võtta kasutusele laevakütusena, mis võimaldab saavutada laevatranspordis süsinikneutraalsuse. Samuti kasutatakse vesiniku ja ammoniaagi tootmist juhitamatute taastuvenergia tootmisseadmete (tuule- ja päikeseenergia) toodetud liigse elektrienergia salvestamiseks. Täiendava elektrisalvestuse võimekuse loomisega on projekt seotud Eesti energiamajanduse arengukavaga. Gaasielektrijaam on vajalik tehase energiatarbe rahuldamiseks olukorras, kus taastuvenergia tootmine on madalseisus, ühtlasi Eesti elektrivõrgu ja juhitavate võimsuste ja sagedusreservi tagamiseks. Jaama kavandatav tööaeg on 1200…2000 tundi aastas. 1.3. Tegevusetapid ja keskkonnakasutus KMH programmis kirjeldati ptk 2 kavandatava tehase peamisi etappe ja tegevusnäitajaid ning lisati, et edasise tehnoloogilise projekteerimise käigus võib lisanduda tegevusi ja arvandmed võivad täpsustuda. Praeguseks on laienenud nii kavandatavate tegevuste loetelu kui ruumiline ulatus - Kasesaare tee 12 kinnistule on kavas rajada gaasielektrijaam. Järgnev ülevaade on jagatud kahte ossa – kemikaalide tootmine Kasesaare tee 10 kinnistul ja elektrienergia tootmine Kasesaare tee 12 kinnistul. Eraldi alapeatükkis on kirjeldatud tootmisüksusi teenindamiseks rajatavat taristut ja Paldiski Lõunasadamas kavandatavat laevade punkerdamist. 1.3.1. Kemikaalide tootmine Kasesaare tee 10 kinnistul Tehnoloogilise projekteerimise käigus on ammoniaagi tootmiskompleksi viimased täpsustused tehtud oktoobris 2024, põhiosa andmeid pärineb tööst „Ammonia production complex 22 500 TPY. Basic Technical Solutions. LLC Chemical Technology Company, PJSC ChemProject 10616-1P-BTS-01“. Kuna projekti detailid on konfidentsiaalne, on alljärgnevalt esitatud kokkuvõtvad andmed, mõjude hindamisel on kasutatud tehnoloogilise projekti täisversiooni. Tegevuse eesmärk on toota kuni 25 000 t/a ammoniaaki. Praegustel andmetel on tehas projekteeritud tootmismahule 22 554 t/a, kuid vältimaks hilisematest väiksematest muudatustest tuleneda võivaid ümberhindamisi, on projektdokumentatsiooni toodud tootmisnäitajad, millest avaldatav keskkonnamõju võib sõltuda, ümber arvutatud maksimaalsele mahule (st NH3 tootmisvõimsuseks on KMH-s arvestatud kuni 3 t/h). Ammoniaagi tootmiseks vajalikud lähtekemikaalid - vesinik ja lämmastik - toodetakse kohapeal. Vesiniku tootmiseks paigaldatakse tahkeoksiidist elektrolüüsiraku (Solid Oxide Electrolysis Cell, SOEC) tehnoloogial põhinevad elektrolüüsiseadmed, mis võimaldavad toota vesinikku kuni 4 435 t/a (0,528 t/h). SOEC tehnoloogias vajaminev veeaur (5,1...5,3 t/h) toodetakse kohapeal aurukatlaga, mida köetakse elektrienergiaga ja ka soojusvahetusprotsessidest ammoniaagireaktoriga. Lämmastikku saadakse õhust füüsikaliselt, eraldatakse PSA meetodiga kuni 2,45 t/h, tootmismaht kuni 20 580 t/a. Kõikide tootmisprotsesside eeldatav summaarne elektrienergia vajadus on 20,5...22,7 MW. Osa tehases vajaminevast elektrienergiast saadakse AS Enefit Green Pakri poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest, ülejäänud elektrienergia vajadus kaetakse põhivõrgust, kusjuures ostetakse rohesertifikaatidega elektrit. Kui taastuvenergia tootmine on madalseisus, kasutatakse energiaallika ka Kasesaare tee 12 rajatavat gaasielektrijaama (sel juhul kasutatakse elektri tootmisel biogaasi sertifikaatidega kaetud kütust). Tehnoloogilistes protsessides vajaminev vesi saadakse merevee töötlemisel (algselt oli kavas Paldiski reoveepuhasti heitvee kasutamine, kuid lisandus jahutusvee vajadus prognoositud suuremas koguses; kogu kompleksis vajaminevat vett arvestades tekitanuks heitvee puhastamisel tagasijuhitav jääk kombinatsioonis reoveepuhastist suublasse juhitava väiksema vee kogusega Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 9 /vähenemine proportsionaalselt tehasekompleksis kasutatava vee kogusega/ lubatud piirkontsentratsioonide ületamise suublasse juhitavas vees). Merevee puhastamise käigus tekkiv retendaat juhitaks merre tagasi. Veevõtu ja tagasijuhtimise asukoht on Paldiski Lõunasadama uue kai kaguserva juures. Tehase veetöötlussüsteem võtab puhastamiseks kuni 25 m3/h merevett (kui puhastamisel suunatakse tagasi ca 30% võetud veest), millest saadakse kuni 17 m3/h töödeldud vett, sh 11,5 m3/h jahutamiseks sobivat vett (peamiselt ammoniaagiseadmed) ja kuni 5,5 m3/h demineraliseeritud vett SOEC elektrolüüsiprotsessis vajamineva veeauru saamiseks (Kasesaare tee 10 jaoks on projekteerimisel süsteemi tootlikkusega 10 m3/h jahutusvett ja 5 m3/h demineraliseeritud vett). Merevesi pumbatakse survetrassi (vee rõhk 3-6 bar), mis viib Kasesaare tee 10 asuvasse veetöötlusjaama. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid protsesse (kõik etapid on dubleeritud seadmetega, st kui üks süsteem on puhastustsüklis, saab teisega vett edasi toota). Jahutusvee kvaliteet saavutatakse eeldatavalt mehhaanilise filtreerimise, mitmekihilise liivafiltri ja söefiltriga, ultrafiltratsiooniga ja veepehmendusega (kasutatakse naatriumkloriidi), demineraliseeritud vee saamisel lisanduvad pöördosmoos (RO) ja elektrodeioniseerimine (EDI). Lisaks on süsteemi koosseisus erinevate puhastuste ja regenereerimise läbiviimiseks vajalikud seadmed. Tehase tehnoloogiaseadmete paigutus Kasesaare tee 10 kinnistul on esitatud joonisel 1.3. Detailsemalt vaadeldav projektjoonis (seisuga 04.10.2024) on esitatud elektrooniliselt KMH aruande lisana 2. Kinnistu piiride äärde on jäetud 10...15 m puhvertsoon, kus krundi piirist sissepoole ei ole ühtegi ohtlikku seadet. Ammoniaagirajatiste kaugus Soomepoiste teest on vähemalt 45 m. Peamised tehnoloogilised üksused, sh seotud hoonete ja rajatiste olulisemad parameetrid: ▪ elektrolüüserite ala (01.00) – tehnoloogilised rajatised kõrgusega kuni 4 m, sh 16 elektrolüüserit (01X101) ja neid teenindavad seadmed nagu vesiniku torujahuti (01E201), vesiniku separaator (O1V202) jm; lisaks avariiolukordades vesiniku väljaventileerimise mast (eeldatav kõrgus 20 m, läbimõõt 0,3 m); vajaliku ala pind kokku ca 1 000 m2; vesiniku tootmisvõimsus on kuni 0,528 t/h, mis teeb ühe elektrolüüsiseadme tootlikkuseks 33 kg/h H2 (eeldades kuni 2% kadu tootmise eri etappides, oleks ühe seadme arvestuslik võimsus 33,7 kg/h); ▪ veetöötlus ja tuletõrjepumpla (06.00) - veepuhastusjaam on 1-korruseline hoone, ehitusalune pind 144,7 m2 (mõõtmed 21,6 m x 6,7 m), kõrgus 7,9 m; ▪ ringlusvee töötlemise ja auru tootmise plokk (07.00) – vajaliku ala pind ca 420 m2, tehnilised rajatised kõrgusega kuni 7 m; ▪ õhu fraktsioneerimise plokk (02.00) – vajaliku ala pind ca 700 m2, seadmete kõrgus kuni 18 m; ▪ kompressorihoone (03.02), kuhu on koondatud vesiniku (01X401), sünteesgaasisegu (03C310) ja ammoniaagi (03C201) kompressorid; masinaruumi pindala on 1414,7 m2, kogu ehitusalune pind 2 072,4 m2 (mõõtmed 78,8 m x 26,3 m), kõrgus 13,4 m, ühekorruseline; hoone läänepoolses osas on kaks eraldatud kütuseladu pindalaga 18,3 m2 + 19,6 m2; ▪ ammoniaagi sünteesiseadmed (03.01) – vajaliku ala pind ca 200 m2, tehnoloogiline rajatis kõrgusega kuni 18 m; koosseisus sünteesikolonn (03R301), soojusvahetid, ammoniaagi kondensaator (03EA307), ammoniaagi separaatorid (03V308), kogumismahutid (03V309) jms; ▪ ammoniaagihoidla (04.01): kuni 7 m kõrgused rajatised; kokku 3 mahutit (04T101A,B,C), millest üks reservis, veeldatud NH3 (temperatuur -34 oC) maksimaalne kogus 2 x 175 t = 350 t (võrreldes KMH programmis prognoosituga on tehase tehnoloogilises projektis mahutite maht ligikaudu 10 korda väiksem); ▪ ammoniaagi laadimissõlm (04.02) - 1-korruseline hoone ehitusaluse pinnaga 327,8 m2 (mõõtmed 24,1 m x 13,6 m) ja kõrgusega 7,24 m, eraldi köetav madalam osa H = 4,23 m ja pinnaga 93,5 m2; hoone, maht 2 208 m3) sellest pumbaruumi pindala 193 m2 (seal paiknevad seadmed 04P205A/B, 04P202A-D, 2 eelsoojendit); ▪ ammoniaagi veokitele laadimisel ala (04.03) – pumbad on paigutatud 1-korruselisse hoonesse pindalaga 441 m2, kõrgusega 8,95 m (04X303A/B, 04X304A/B, eraldi 04V307 ja 04P308); Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 10 Tõrvik (05) Veetöötlus (06) El. Auru- Kondes- kartel (07) saadi 03EA307 NH3 paak (05.3) mahutid 04T01 A,B,C NH3 laadimis-alad seadmetega, sh tankeritele 04..... Olme- korpus (09.01) Õhu sep. El.lüüserid (01) (02) 8-16 tk Ala- jaam Ala- (08) NH3 paak NH3 separ. H2 jahuti jaam 03V309 03V308 01E201 (08) NH3 kond. Sünt. 03EA307 kolonn. H2 dehydr. 03R301 H2 separaator 01X401 01V202 Syngaasi kompr. H2 kompr. 03C310 H2+N2 01C301 kompr. 03C201 Kompr.hoone (03)) Joonis 1.3. Ammoniaagi tootmise kompleksi tehnoloogiaseadmete paigutus Kasesaare tee 10 kinnistul. Kinnistu piiride äärde on jäetud 10...15 m puhvertsoon, kus krundi piirist sissepoole ei ole ühtegi ohtlikku seadet. Ammoniaaki käitlevate rajatiste kaugus Soomepoiste teest on vähemalt 45 m. Asendiplaan koos Kasesaare tee 12 tegevustega on esitatud lisas 2. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 11 ▪ ammoniaagiseadmete tõrvik (05.01) – ala ca 1 000 m2, millest 15 m raadiusega ohuala tarastatud (keevispaneelidest piire kõrgusega 1,75 m); separaatormahutiga 05V102 ja kondensaadi- mahutitega 05V101; ▪ trafoalajaamad, kaks 2-korruselist hoonet (08.01 ja 08.02): hoone nr 1 ehitusaluse pinnaga 633,3 m2 (mõõtmed 43,0 m x 14,7 m), kõrgus 14,2 m; hoone nr 2 ehitusaluse pinnaga 400,6 m2 (mõõtmed 37,3 m x 10,7 m). Erinevad tootmisüksused ühendatakse käitisesiseste torustikega, mis paiknevad ühel põhiestakaadil. Perspektiivis rajatakse ammoniaagitorustik Kasesaare tee 12 kavandatavasse elektrijaama (kui sinna paigaldatakse ammoniaaki kütusena kasutavad gaasimootorid). Kogu tehase tehnoloogia ja seadmestik projekteeritakse parima võimaliku tehnika (PVT) nõuete kohaselt, samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele. Tehase töö on automaatjuhtimisega. Tavapärase protsessi juhtimis- ja kontrollsüsteemile on eraldi lahendatud sõltumatult toimiv avariiolukordade kaitsesüsteem (EPS). Eri seadmete avariiseiskamise-, sulgur- jm klappide reageerimisajaks on projekteeritud 12 sekundit. Tehas töötab ööpäevaringselt kolmes vahetuses, arvestuslikult 8 400 tundi ehk 350 päeva aastas. Püsivalt on töötamas kuni 25 inimest vahetuse kohta (23 büroohoones+ 2 valvurit), lisaks paakautode täitmise ajal laadimisoperaator. Tehases kokku on 106 töökohta (öiste vahetustega töökohtadel töötatakse graafiku alusel vastavalt töö- ja puhkeaja reeglitele). Kinnistule rajatakse 2-korruseline büroohoone (pos 9.01) ehitusaluse pinnaga 731,6 m2 (mõõtmed 40,2 m x 18,2) ja kõrgusega 9,1 m. Pääslates on kokku kaks valvurihoonet ehitusaluse pinnaga a’ 21,7 m2 ja kõrgusega 3,5 m. Kogu tehase territoorium piiratakse aiaga (tsingitud ja pulbervärvitud keevispaneelidest piirdeaed kõrgusega 2,5 m). Piirete värvitoon on roheline. 1.3.2. Energia tootmine Kasesaare tee 12 kinnistul Elektrienergia tootmiseks kavandatakse gaasielektrijaama, mille I etapi elektriline väljundvõimsus on ligikaudu 100 MWe, kütusena kasutatakse maagaasi. Perspektiivis lisatakse II etapp, kus kütusena kasutatakse ammoniaaki (lisandub täiendavalt kuni 50 MWe, selleks rajatakse ammoniaagitorustik Kasesaare tee 10 kinnistult). Elektri tootmiseks kasutatakse eeldatavalt keskmise võimsusega gaasimootoreid, mida saab kiiresti käivitada-seisata, elektriline väljundvõimsus vahemikus 10-13 MWe. Sobivad näited: Wärtsilä 34SG Balancer, elektriline väljundvõimsus 10,8 MWe, 47,6% elektriline efektiivsus (aeg käivitamisest täisvõimsuse saavutamiseni 2 minutit, peatumine 1 min; mootori kiirus 750 rpm) või Wärtsilä 31SG Balancer elektrilise väljundvõimsusega 12,76 MWe ja kuni 50,22 % elektriline efektiivsus (sobiv elektri- ja soojusenergia koostootmise lahendustes, aeg käivitamisest täisvõimsuse saavutamiseni 2,5 minutit, peatumine < 2 min; mootori kiirus 750 rpm; eeldatavalt sobib ammoniaagiga kasutamiseks, minimaalne koormus 10% nominaalsest, võimalik sage peatamine-taaskäivitamine, aeg käivitamisest kuni peatamiseni < 1 min ja peatamise järgselt taaskäivitamiseni samuti < 1 min). Gaasielektrijaama I etapi esialgne asendiplaan, lahendatuna kaheksa Wärtsilä 31SG mootoriga (maksimaalne väljundvõimsus 102,08 MWe), on esitatud joonisel 1.4. Mootorid on paigutatud kahe rühmana ca 1600 m2 mootorisaali (asub generaatorihoones ehitisealuse pinnaga 1 632 m2, korruselisus 2 ja kõrgus maapinnast 11,5 m). Igal mootoril on oma suitsukäik ja korsten (kõrgus 30 m), mis samuti on koondatud kahte rühma ehk moodulisse. Ühe mooduli ehitisealune pind, sh väljundgaaside summutid, on ~56 m2. Mootoritel on jahutuseks tsirkuleeriv jahutusvedelik (glükooli vesilahus), mida omakorda jahutatakse radiaatorites õhuga. Generaatorihoone ühes seinas on õhk-soojusjahutite ala (rajatise ehitisealune pind 1 100 m2, kõrgus maapinnast 15 m). Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 12 Joonis 1.4 Gaasielektrijaama paiknemine Kasesaare tee 12 kinnistul [väljavõte eskiisjooniselt]. Kütusena kasutatav maagaas saadakse eeldatavalt Paldiski linna läbivast D-kategooria gaasitrassist, rajatakse torustik kuni generaatorihooneni. Igal mootoril on oma rõhureduktor, st gaasimahutit vms ei rajata. Generaatorihoone ja korstnapüstakute vahelisele alale on jäetud ruumi vajadusel lämmastikoksiidide heite vähendamise seadmete paigaldamiseks selektiivse katalüütilise taandamise (SCR) meetodiga. Kinnistule paigutatakse elektrijaama toimimiseks vajalikud seadmed nagu kompressorid (asuvad kompressoriruumi hoones pindalaga ~60 m2, korruselisus 1 ja kõrgus maapinnast 4,2 m), pumbad jms (paigutatud eriotstarbelisse hoonesse ehitisealuse pinnaga 27,5 m2, kõrgus maapinnast 3,0 m). Eraldi mahuti on mootorite määrdeõlile (mahuti ala ~109 m2, mahuti kõrgus maapinnast 3,0 m), mille juurde kuulub määrdeainete pumpla (ehitisealune pind 24 m2, kõrgus maapinnast 3,0 m). Perspektiivis on jäetud ruumi SCR reagendi ladustamiseks (karbamiidi lahus, arvestuslik mahuti ala 125 m2, eeldatav kõrgus kuni 5 m). Tuletõrjepumpla paikneb kuni 60 m2 pinnaga hoones, kõrgus maapinnast kuni 5 m. Tuletõrjevee mahuti pindala on 93,3 m2, kõrgus maapinnast 13,6 m. Kasesaare tee 12 kinnistule rajatakse elektrijaama kontorihoone koos olme- jm ruumidega. Hoone ehitisealune pind on 302 m2, korruselisus 1 ja kõrgus maapinnast 4,5 m. Kontoriruumist eraldi on elektrijaama kontrollruumi hoone ehitisealuse pinnaga 245 m2, korruselisus 2 ja kõrgus maapinnast 6,0 m. Kontrollruumi hoonest põhja poole jääb töökoda-laohoone (ehitisealune pind ~152 m2, korruselisus 1, kõrgus maapinnast 5,7 m). Väravasse on projekteeritud pääsla hoone (pind 17,4 m2, kõrgus maapinnast 2,8 m). Töötajaid on vahetuse kohta 16-17, kokku kuni 70. Kui arvestada elektrilise efektiivsusega 47 %, on elektrijaama I etapi sisendvõimsus kütuse järgi arvestuslikult 217,2 MWth. II etapil paigutatakse täiendavalt kuni ~82,7 MWth kütusena ammoniaaki kasutavaid mootoreid. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 13 1.3.3. Tootmisüksuste teenindamiseks vajalik taristu Liikluslahendus Olemasolevas olukorras on Kasesaare tee 10 kinnistutele võimalik pääseda Lõunasadama teelt algavalt kruusakattega teelt. Kasesaare 12 kinnistule juurdepääsuteed ei ole, Soomepoiste teelt on kinnistu suunal mahasõit. Nii ehitusaegse kui kasutamisaegse liikluslahenduse koostamise aluseks on kehtiv detailplaneering1 (edaspidi ka DP). Maa-alale pääseb Paldiski lõunasadama kõrvalmaanteelt (T-11180). Ühenduskoht asub eeldatavalt Lõunasadama tee 2 transpordimaa kinnistu läänepoolses osas, Kasesaare tee 1 tootmismaa kagunurga lähistel. Riigiteega ühenduse rajamine ei kuulu Kasesaare tee 10 tehase ehitusprojekti koosseisu2 , sarnaselt teiste taristuobjektidega lahendatakse see eraldi projektiga. Juurdepääsutee kinnistutele rajab Tallinna sadam AS, muu liiklusega seotud taristu rajab arendaja. Joonistel 1.3 / Lisas 2 toodud asendiplaanil on ühendus Kasesaare 10 kinnistule kavandatud edelanurgast värava kaudu (pos 09.02). Samalaadselt on edelanurga kaudu lahendatud juurdepääs Kasesaare 12 kinnistule (Joonis 1.4). Väravate pääslates on mehitatud valve. DP järgi on tootmishoonetega aladel parkimine nähtud ette omal krundil. Parkimiskohad on kavas paigutada Kasesaare 10 kinnistul büroohoone (09.01) ette, eelprojektis on ette nähtud 12 kattemarkeeringuga tähistatud parkimiskohaga plats. Kasesaare 12 kinnistul on eskiislahenduse järgi parkimisplatsid kavandatud büroohoone otstesse (2 x 5 parkimiskohta). Kasesaare 10 kinnistul on arvestatud veo-, sõiduautode ja masinate (tõstukid jms) liiklusega. Veoautodeks on enamasti tsisternautod, mis teenindavad peamiselt ala kirdenurgas asuvat laadimisjaama (ehitis pos nr 04.03). Trafode hooldusel liigutatakse seadmeid alajaamadest 08.01 ja 08.02 sisse – välja mööda betoonrampidele projekteeritud rööbasteid. Hoovis kasutatakse trafode tõstmiseks ehituskraanasid. Piiratud juurdepääsuga alad ümbritsetakse piirdeaiaga, millel on kahepoolne tiibvärav, kui tekib vajadus hoolduseks jms põhjusel tehnikaga juurdepääsuks (tehase tehnoloogilise tõrviku ala, asendiplaanil pos nr 05.01). Sõiduteed on asfaltbetoonkattega (asfaldikihi paksus 4 cm), alajaamade ees olevad rambid ja ammoniaagi laadimisala tsementbetoonkatendiga (paksus 20 cm). Asfaltkatte toestamiseks ja sajuvee kanalisatsiooni juhtimiseks on mõlemal pool sõiduteid projekteeritud betoonäärekivid kõrgusega 10 cm. Tuleohutuse tagamiseks on hoonete vahetuses läheduses olevatele aladele, mida liiklemiseks ei kasutata, projekteeritud killustikkatend. Haljastus murukatendina on projekteeritud krundi väliserva, piirdeaia tsooni. Teede vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel lähtuti perspektiivse Kasesaare tee keskmisest kõrgusest abs 14,70 m, mis kooskõlastati tee valdaja Tallinna Sadam AS-ga, ning ehitusgeoloogilisest uuringust saadud lubjakivi lasumissügavusest. Teede minimaalne pikikalle projekteeriti 0,5%, mis vastab EVS 843 „Linnatänavad“ projekteerimise lähtetasemele „erandlik“ (suurema pikikalde andmine ei ole projektis antud selgituste kohaselt võimalik). Sõiduteede põikkalded on projekteeritud 1,5 – 3%. Sajuveed juhitakse sõiduteelt projekteeritud restkaevudesse, kõnniteedelt osaliselt pinnasesse immutamiseks killustikkatendiga aladele. Samu põhimõtteid rakendatakse Kasesaare 12 kinnistu teede projekteerimisel. Kasesaare 12 kinnistul on oluliselt rohkem haljastatud ala, sh perspektiivsetele rajatistele kavandatud alad. 1 Soomepoiste tee 10, Saare I ja Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering; kehtestatud 18.06.2009 2 K-projekt AS töö nr 23030. Derivaat NH3 OÜ rohelise ammoniaagi tehase eelprojekt – teedeehitus. Seletuskiri, 17.01.2025 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 14 Olmevesi ja olmereovesi Arvestuslik olmevee kasutus ja reovee teke Kasesaare tee 10 kinnistul on 3-4 m3/ööp, kuni 1 400 m3/a. Kasesaare 12 kinnistul võib eeldada vastavalt on 2-3 m3/ööp, kuni 1 000 m3/a. Vesi saadakse Paldiski linna ühisveevärgist AS Tallinna Sadam kaudu (sh sõlmitakse liitumisleping AS Tallinna Sadam). Olmeveega varustamiseks on vaja ehitada Kasesaare tee ja Lõunasadama tee äärde veetorustik orienteeriva pikkusega 0,5 km vastavalt DP tingimustele. Olmevett kasutatakse ja olmereovesi tekib hoonetest, kuhu on paigaldatud sanitaarruumid (tualetid, valamud, dušid, joogivee kraanid jms). Nendes on Kasesaare tee 10 ja 12 administratiivhooned. Olmeveega varustamise liitumispunktideks on projekteeritud veemõõdukaev 1 m kaugusel kinnistu piirist kinnistu sees, kummagi kinnistu liitumispunktid paiknevad Kasesaare tee transpordimaa kinnistu piirkonnas. Eelprojekti3 järgi on arvestatud olmeveetorustiku läbimõõduga De63 mm, kuid vooluhulgad jm täpsustatakse järgmises projekteerimise etapis. Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt olmereovett isevoolselt ära juhtida ei ole võimalik. DP lahendusega on ette nähtud kõikidelt kinnistutelt olmereovee ärajuhtimiseks Kasesaare tee äärde isevoolse kanalisatsiooni torustik ja reoveepumpla ning pumplast Lõunasadama tee äärde kanalisatsiooni survetorustik orienteeriva pikkusega 0,5 km. Seni kuni teistel kinnistutel kasutajaid ei ole, on AS Tallinna Sadam teinud tehnilistes tingimustes ettepaneku lahendada olmereovee käitlemine Kasesaare tee 10 kinnistul kogumismahutiga. Kasesaare tee 10 on projekteeritud 10 m3 olmereovee kogumismahuti. Sama lähenemist kasutatakse ka Kasesaare 12 administratiivhoone puhul. Tehnoloogiline vesi Tehnoloogilise vee vajadus on kuni 11,5 m3/h jahutusvett ja 5,5 m3/h demineraliseeritud vett). Ptk 1.3.1 on lühidalt kirjeldatud merevee magestamist-puhastamist. Tehnoloogilise vee tootmiseks läheb eeldavalt vaja kuni 25 m3/h merevett. Merevee võtmise ja Kasesaare tee 10 asuvasse veetöötlusjaama suunamise lahendus tehakse eraldi projektidega. Mereveehaarde, selle juurde kuuluv survetorustik ning tehnoloogilise vee tagasivoolutorustik kai nr 6a juures kuni Tuulepaagi teeni on lahendatud projektiga „Paldiski roheammoniaagi tehase tehnoloogiline veevarustus. OÜ Entec Eesti, töö nr 1554/25, 02.07.2025“. Mereveehaare koosneb siibrikaevust (koordinaadid X = 6576772,32 Y = 505041,67), peenvõrekaevust (X = 6576773,80 Y = 505040,31), mereveepumplast (pumpla kaevu koordinaadid X = 6576775,38 Y = 505038,77) ja selle survetorustikust (vee rõhk 3-6 bar). Siibrikaevu sisendtoru läbimõõt on 400 mm, see võtab vett kai kaitseks rajatud graniitkivist kaldakindlustuse välisküljelt, merepõhjast ~2 m kõrguselt. Võetava vee keskmine voolukiirus torus on 0,08 m/s. See on piisavalt väike, et vältida suuremõõdulise materjali sattumist torru. Võrekaevu ristlõikes on tõusev veevool keskmise kiirusega 0,02 m/s, mis võimaldab veega kaasahaaratud heljumil suuremas osas settida võrekaevu põhja. Arvutuslik vooluhulk on 10 L/s, millest lähtuvalt on pumpla järgse survetorustiku läbimõõt De 110 mm. Tagasivoolutorustik veetöötlusjaamast on survetorustik De 63 mm (tagasi juhitakse 2,2 L/s nn retendaatvett). Torustik suubub siibrikaevu, milles on kummikiilsiiber DN400 mm, väljundtoru läbimõõt on 400 mm. Väljundtoru läbib samuti graniitkivist kaldakindlustuse. Mereveehaarde ja tagasivoolu vee merrelasu asukoht Paldiski lõunasadama uuel kail nr 6A (vt joonis 1.5), kõik kaevud, sh mereveepumpla kaev, asuvad kai struktuuris. Mereveehaarde surve- jm torustiku kulgemine on esitatud skemaatiliselt joonisel 1.2. Torud asuvad minimaalselt 1,8-2,0 m sügavusel maapinnast, need paigaldatakse kinnisel või lahtisel meetodil. 3 K-Projekt AS töö nr 23030. Derivaat NH3 OÜ rohelise ammoniaagi tehase eelprojekt – veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk. Seletuskiri, 17.01.2025 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 15 Joonis 1.5. Mereveehaarde ja tagasivoolu vee merrelasu asukoht Paldiski lõunasadama uuel kail nr 6A (Kai tee 7). Sademevesi Sademevee käitlemislahenduse väljatöötamisel tehti programmis ettepanek seada eesmärgiks sademevee maksimaalne kasutamine tootmisprotsessis jms. Arvestades sademete tekke ebaühtlust ja merevee magestamis-puhastussüsteemi dimensioneerimist kindlale vooluhulgale, ei tarvitse see võimalik olla. Praeguses esialgses projektlahenduses on projekteeritud isevoolne sademevee kogumissüsteem, milles on territooriumi vett mitteläbilaskvate pinnakatetega teedel-platsidel 32 restkaevuga kogumissüsteem, mis koondab sademevee Kasesaare tee 10 kinnistu edelanurka, kus asub liitumispunkt Tallinna Sadam AS rajatava sademeveesüsteemiga. Kasesaare tee 10 kinnistult kogutud sademevesi juhitakse enne liitumispunkti liiva-õlipüüdurisse. Lisaks on vahetult enne õli- ja liivapüüdurit sademevee keskendamiseks projekteeritud jämedamad torud, et eesvoolu suunduv vooluhulk oleks väiksem. Samu põhimõtteid ja kogumis-puhastuslahendust rakendatakse Kasesaare tee 12 kinnistul. Liitumispunkt Tallinna Sadam AS ehitatava sademevee kanalisatsiooniga on kinnistu läänepiiril. Tallinna Sadam AS kavandab kogutud sademevee suunamist detailplaneeringuga ette nähtud sademevee väljalasku. Praegu teenindab kogumissüsteem ja väljalask (looduslik vana ojasäng Lõunasadama tee 1 kinnistul, asub Esteve suuremõõtmeliste kaupade käitlemisala idaservas) Kasesaare tee 1 kinnistut. Väljalasu suubumiskoha koordinaadid X = 6576822 Y = 505607 (asub Kasesaare tee 10 kinnistust lõunas, vt joonis 1.6). Sademevee suublasse juhtimiseks ojasängis ega suubumiskohas ehitustöid teha ei ole vaja. Tulekustutusvesi Kasesaare tee äärde on väljaehitatud tuletõrjeveetorustik (merevesi) 2 x De160 mm koos hüdrantidega. Olemasolevast tuletõrjeveesüsteemist on võimalik tagada tulekustutusvett kuni 20 l/s. Vastavalt AS Tallinna Sadama antud projekteerimistingimustele rajatakse kinnistule täiendavalt tuletõrjeveemahutid. 1.3.4. Paldiski Lõunasadamas toimuvad tegevused Ammoniaagi kasutamiseks laevakütusena või tankeritele laadimiseks oli kavas rajada ca 1 km pikkune ammoniaagitoru Kasesaare tee 10 kinnistult Paldiski Lõunasadamasse, kuid arvestades tehase mahutipargi oluliselt väiksemat mahtu ja ka asjaolu, et ammoniaaki kasutavad laevamootorid on veel arendamise järgus (st punkerdamisteenust hakatakse esialgu kasutama väikeses mahus), korraldatakse transport sadamasse veokitega. Punkerdamine toimub laevade sildumiskohas, st erinevatel kaidel, eeldatavalt kasutatakse mobiilset laadimisseadet. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 16 Joonis 1.6. Tallinna Sadama AS Kasesaare tee piirkonna kinnistute sademevee kogumissüsteemi väljalasu asukoht [Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardiserver, 2025]. Kinnistutelt kogutud sademeveed suunatakse torustikuga vanasse ojasängi, mis suubub merre kaardil tähistatud kohas. Paldiski Lõunasadama kaidele ammoniaagitorustikku ei rajata, punkerdamiseks on kavas kasutada spetsiaalseid tsisternveokeid. Veokite täpne maht selgub edasisel tegevuse kavandamisel, praeguses etapis eeldatakse, et üks veok mahutab 25 tonni ammoniaaki. Laeva punkerdamiseks on eeldatavalt vaja vähemalt kahte veokit – üks veok punkerdab laeva, samal ajal teist veokit täidetakse Kasesaare tee 10 laadimissõlmes. Kuid ei ole välistatud ka vajaliku arvu veokite eeltäitmine. Täpsemalt on laadimisega seotud kirjeldatud KMH aruande riskide hindamise peatükis 3.9.3 1.4. Alternatiivsed võimalused KMH programmis kirjeldati ptk 2 tehase rajamise alternatiivseid võimalusi. Võrreldes programmiga on lisandunud alternatiivina Kasesaare tee 12 kinnistule gaasielektrijaama rajamine, millest tulenevalt on alternatiivide kirjeldus muutunud. Kavandataval tegevusel järgmised alternatiivid: ▪ Alternatiiv 1 – kavandatavaks tegevuseks on ammoniaagi tootmiskompleksi rajamine Kasesaare tee 10 kinnistule vastavalt arendaja kavandatud mahtudele (neid on kirjeldatud eelnevalt ptk 1.3.1 ja 1.3.4). Kogu tehase tehnoloogia ja seadmestik projekteeritakse parima võimaliku tehnika (PVT) nõuete kohaselt, samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 17 ▪ Alternatiiv 2 - kavandatavaks tegevuseks on ammoniaagi tootmiskompleksi rajamine Kasesaare tee 10 kinnistule ja gaasielektrijaama rajamine Kasesaare tee 12 kinnistule vastavalt arendaja kavandatud mahtudele (kirjeldatud ptk 1.3.1, 1.3.2 ja 1.3.4). Kogu tehase ja gaasielektrijaama tehnoloogia ning seadmestik projekteeritakse PVT nõuete kohaselt, samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele. ▪ Alternatiiv 3 – olulised muudatused kavandatavas tegevuses võrreldes alternatiivi 1 või 2 puhul kirjeldatuga, sh erinevate tegevuste võimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine. See alternatiiv rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. või 2. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega või tegevuste asendamisega leevendada. Selliseid piiranguid mõjude hindamisel ei ole senini ilmnenud. Kuigi võrreldes KMH programmis prognoosituga on tehase tehnoloogilises projektis mahutite maht ligikaudu 10 korda väiksem, ei käsitleta seda eraldi alternatiivina (arendaja ei kavanda programmi kirjeldatud mahus NH3 ladustamist). Rakendatakse PVT nõudeid. ▪ 0-alternatiiv – Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutele ammoniaagi tootmiskompleksi ja gaasielektrijaama ei rajata. Kuid vastavalt kehtivale detailplaneeringule on kinnistud mõeldud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks; hoonestusala moodustab kruntide pindalast kuni 70% ja lubatud on kuni 40 m kõrguste hoonete rajamine. Sellest tulenevalt võib eeldada, et 0-alternatiiviks on detailplaneeringu realiseerimine muude tegevustega (täpsemalt detailplaneeringu tingimustest vt aruande ptk 1.5.4). Mida täpsemalt ja millal kavandatakse, ei ole praegu teada. Kui on vaja võrrelda omavahel mingi protsessi või tegevuse erinevaid võimalikke lahendusi, sh tõhusust keskkonna kui terviku kaitsmiseks kõrgel tasemel, ei ole tegemist alternatiividega vaid tegevuse osa variantidega. Nende variantide hulka kuuluvad ka korralduslikud küsimused, eelkõige kas erinevatel kinnistutel toimuvad tegevused on ühes käitises või eraldi käitistes ja kas Kasesaare tee 10 rajatavat ammoniaagitehast ning Kasesaare tee 12 rajatavat elektrijaama kajastada samas keskkonnakompleksloa või anda neile eraldi keskkonnakompleksload. Lähtudes THS § 6 toodud käitise ja käitaja ning § 7 lg 2 kompleksloa olemuse määratlustest, samuti § 16 lg 2 ja lg 3 loakohusluse sätteid, on võimalikud mõlemad variandid. Juhul kui peaks selguma, et mõne mõjuvaldkonna puhul sõltub mõju olulisus nendest teemadest, tuuakse see ptk 3 hindamises välja. Parima võimaliku tehnika rakendamine /Kuna kavandatud tegevust on laiendatud ja asjakohased on ka muud täpsustused võrreldes KMH programmis ptk 2 vastava alajaotise tekstiga, on esitatud siinkohal terviktekst./ Alternatiivide kirjeldustes viidatakse, et kogu tehnoloogia ja seadmestik projekteeritakse PVT nõuete kohaselt, samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele – põhjuseks on keskkonnakompleksloa kohuslus vastavalt tööstusheite seadusele (THS) – ammoniaagikompleksi puhul on tegemist keemiatööstusega, gaasielektrijaama puhul põletusseadmega, mille sisendvõimsus kütuse järgi on vähemalt 50 MWth4. PVT kasutamine kuulub kompleksloa kohuslusega käitiste kasutamise üldpõhimõtete hulka (THS 26 lg 1 p.3). THS § 42 lg 1 sätestab, et PVT nõuete kohaldamisel lähtutakse käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT-järeldustest. 4 Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ (redaktsioon RT I, 25.09.2018, 1: ammoniaagi tootmine on määruse § 5 lg 1 p.11 nimetatud tegevus, mis § 5 lg 2 kohaselt toimub keemiliste meetoditega ja tööstuslikus mahus; gaasielektrijaam on määruse § 1 nimetatud tegevus - kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 18 Suuremahulist ammoniaagi tootmist käsitletakse 2007. a koostatud LVIC-AAF PVT viitedokumendis5, sh käsitletakse selles süngaasi tootmist maagaasist jm süsivesinikest, et saada ammoniaagi sünteesiks vajalikku vesinikku. Viitedokumendi ptk 2.1 määratletakse tüüpilise suuremahulise ammoniaagi tootmise mahuks 1000 – 2000 tonni NH3 päevas ja kohalduv PVT, sh PVT-ga saavutatav ressursitarve ja heited, põhinevad maagaasi katalüütilisel reformimisel. Sisuliselt põhineb kogu tehnoloogilises protsessis rakenduv PVT reformingu ja ammoniaagi sünteesi integreerituses. Viitedokument ei kajasta väikesemahulise ammoniaagi tootmisele kohalduvat PVTd. Viitedokumendi ptk 2.4.26 selgitab, et kui tootmismaht on kuni 500 t päevas NH 3, võidakse kasutada vesiniku saamiseks vee elektrolüüsi. Elektrihindade tõttu ei peeta suuremahulisel NH 3 tootmisel elektrolüüsi konkurentsivõimeliseks, kuid tulevikus /odava/ taastuvenergia piisaval olemasolul on elektrolüüs huvipakkuv ja eeldatavalt konkurentsivõimeline LCIV-AAF viitedokumenti ei ole Euroopa Komisjon tööstusheite direktiivi (THD) jõustumise järgselt kaasajastatud ja seetõttu puuduvad sellel THD kohased PVT-järeldused (kommentaariks, et elektrolüüsi teel saadavast vesinikust ammoniaagi tootmise muutumine konkurentsivõimelikseks tekitab samalaadse segaduse kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi kohaldumise määratlemisel – ammoniaagi tootmine on ühegi täiendava selgituseta arvatud kauplemisloa kohuslakseks, kuigi elektrolüüsi teel saadud vesiniku ja õhust saadud lämmastiku kasutamisel ammoniaagi sünteesiks puudub käitises täiendava koguse kasvuhoonegaaside teke). Vesiniku elektrolüüsi teel tootmist ei kajastata teistes kemikaalivaldkonna PVT viitedokumentides ega järeldustes. 2024. aastal võeti vastu THD täiendused direktiiviga 2024/1785, mille kohaselt elektrolüüsi teel vesiniku tootmist ei käsitleta kompleksloa kohuslusega tegevusena, kui tootmisvõimsus jääb alla 50 tonni ööpäevas. Vee elektrolüüsil toodetud vesinik ei kuulu enam ka keemiatööstuse hulka (direktiivi lisa I punkti 4.2a on vastavalt muudetud), käsitletakse direktiivi lisas I eraldi tegevusvaldkonnana: 6.6. Vee elektrolüüs vesiniku tootmiseks tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas. Seega ei reguleerita sellest väiksema tootlikkusega vee elektrolüüsi PVT-ga. Kuid vastavalt THS § 25 lg 2 on kompleksluba nõutav käitise kui terviku käitamiseks, kui käitises on rakendatud vähemalt üks tegevus, mis nõuab kompleksluba. Lisaks täiendati THD muudatustega PVT rakendamise põhimõtteid nagu minimaalse heite piirväärtuse eelistamine, kui PVT järeldustes on toodud heite piirväärtuste vahemik, käitise kliimaneutraalsuse saavutamine6. Kuid puuduvad uue põlvkonna PVT viitedokumendid-järeldused, mis nendega arvestaksid. Vastavalt direktiivi 2024/1785 artiklile 13 lg 7 ei ole PVT viitedokumendid ja järeldused, mis on vastu võetud enne 04.08.2024, uute põhimõtete rakendamisel aluseks. Eeltoodust tuleneb, et käitist, mis on ette nähtud ca 12,7 t/ööp vesiniku ja ca 60 t/ööp ammoniaagi tootmiseks, tuleb hinnata lähtuvalt horisontaalsetest PVT järeldustest ja viitedokumentidest. Kavandatava tegevuse suhtes on asjakohased PVT allikad järgmised: ▪ Keemiasektori heitgaaside ühised käitlus- ja töötlussüsteemid (WGC BATC 2022)7; ▪ Ladustamise heited (EFS BREF 2006)8; ▪ Energiaefektiivsus (ENE BREF 2009)9. 5 European Commission, Integrated Pollution Prevention and Control Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Large Volume Inorganic Chemicals - Ammonia, Acids and Fertilisers. August 2007. https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2022-03/LVIC-AAF.pdf 6 Liikmesriigid peavad direktiiviga 2024/1785 tehtud muudatused õigusaktidesse üle võtma hiljemalt 1. juuliks 2026. 7 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2427, 6. detsember 2022, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks 8 European Commission. Integrated Pollution Prevention and Control Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage. July 2006. https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2022-03/efs_bref_0706_0.pdf 9 European Commission. Reference Document on Best Available Techniques on Energy Efficiency. February 2009 (corrected version as of 09/2021). https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2021-09/ENE_Adopted_02-2009corrected20210914.pdf Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 19 Täiendavalt tuleb arvestada Eesti õigusaktide nõuetega (sh kui õigusaktis toodud meetmed on rangemad kui sätestab PVT). Siiski võib tekkida olukord, kus kavandatava tegevuse jaoks ei ole määratud konkreetselt kohalduvat heite piirväärtust või ressursitõhususe meedet. Seega on tõenäoline, et PVT taseme määratlemisel tuleb lähtuda ka THS § 42 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud põhimõtetest (kui tootmisprotsessi liigile kohaldamata PVT-järeldustes või PVT-viitedokumentides ei ole sätestatud heitetaset, mida on võimalik saavutada parima võimaliku tehnikaga, kohaldatakse parimat võimalikku tehnikat vaid juhul, kui selle abil saavutatakse keskkonna kvaliteedinormatiivi tasemega vähemalt võrdne keskkonnakaitse tase; kui kohaldatavates PVT järeldustes ei käsitleta kõiki tegevuse või protsessi võimalikke mõjusid keskkonnale, määratakse loa nõuetes PVT meetmed THS §-s 43 sätestatud parima võimaliku tehnika määramise aluseid arvestades), st keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse, kas arendaja pakutud tehnoloogia ning käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise ja käitamise viisid on PVT tunnustega ning ei põhjusta keskkonna kvaliteedinormatiivide ületamist ega muud olulist keskkonnamõju. Kavandatav gaasielektrijaam liigitub näidatud võimsusvahemikuga mootorite kasutamisel suureks põletusseadmeks (iga mootori sisendvõimsus on vähemalt 15 MWth) ja tegemist on uue seadmega, st PVT määratlemisel on aluseks PVT järeldused suurte põletusseadmete jaoks10 (LCP BATC). Käesoleva töö 3. peatükis on mõjusid hinnatud eeldades PVT rakendamist. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada ka keskkonnakaitseliste õigusaktide nõuetega, kui PVT järeldused ei käsitle mõne tugitegevuse jms PVT taset. Samuti on arvestatud, et nii mõneski valdkonnas on PVT ja õigusaktide nõuded sarnased / samased. Lisaks, PVT-järeldustes esitatud meetodite loetelu ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad, lubatud on kasutada muid meetodeid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme6. Seetõttu ei ole esitatud ptk 3 alapeatükkides ülevaadet kõikvõimalikest kohalduvatest PVT nõuetest, vaid eelkõige nendest, mis on seotud kvantitatiivsete tasemetega. Ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama edasisel projekteerimisel tuleb juhinduda PVT meetmetest tehes sobiva valiku kvantitatiivsete näitajate saavutamiseks. Korralduslike nõuete hulka, mida hindamisel eraldi ei kajastata, välja arvatud juhul, kui selle rakendamise detailidest sõltub mõnes valdkonnas mõju olulisuse määr, kuulub ka PVT nr 1 ehk asjakohase keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) rakendamine. Oluline on silmas pidada, et KKJS-i ulatus ja laad on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning võimalike keskkonnamõjudega. THD muudatustest tulenevalt on kompleksloa kohuslusega ettevõtetele KKJS sertifitseerimine kohustuslik. 1.5. Seos strateegiliste arengudokumentidega Ülevaade vesiniku ja ammoniaagi tootmise seotud strateegilistest arengudokumentidest esitati KSH programmis ptk 4. Käesolevaga antakse täiendav ülevaade gaasielektrijaamaga seotud strateegilistest arengudokumentidest (ptk 1.5.1 ja 1.5.2). Ruumilise planeerimise osas on kohalduvad dokumendid samad, mis ammoniaagitehase puhul, seetõttu on ära toodud ainult detailplaneeringuga seotu – ptk 1.5.3 on esitatud koondtekst mõlema tegevuse kohta. 1.5.1. Energiamajanduse arendamine Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) kehtiv versioon on aegunud ja uus arengukava on koostamisel. Peamise raamistiku annab elektrienergia varustus- ja talitluskindluse tagamise vajadus, mida korraldab võrguhaldur Elering AS11. 10 Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2021/2326, 30. november 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks 11 Elering Ensuring the Long-Term Adequacy of Balancing Capacity in Estonia Concept document Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 20 Gaasielektrijaama rajamine on ka oluline gaasi ülekandesüsteemi pikaajalise planeerimise kontekstis – erinevatel põhjustel võib lisaks energeetikale eeldada gaasitarbimise langust nii kodumajapidamistes kui tööstuses, millega tekib risk, et gaasitarbimise maht langeb alla ülekandevõrgu opereerimiseks vajaliku mõistliku piiri.12 Eesti gaasisüsteemis maagaasi tarbimise vähenes 2023.aastal 9% võrreldes aastaga 2022 ning 2023.aasta tarbimismahuks kujunes 3,4 TWh, mis on viimase aastakümne madalaim tarbimismaht. Lühiperspektiivis mõjutab gaasitarbimist ilm, gaasi hind ja (keskkonna)maksud ning pikas perspektiivis kliima- ja energiapoliitika eesmärgid ning gaasi, sh biometaani, konkurentsivõime alternatiivsete energiakandjatega, nagu elekter. Gaasitarbimise kogus elektrijaamas sõltub selle opereerimisest – kas seda opereeritaks vastu soojuskoormust, või see hakkab pigem täitma tipuelektrijaama funktsiooni, töötades perioodidel, kui taastuvelektri toodang süsteemis on madal ning tarbimise katmiseks on vaja käivitada juhitavaid tootmisvõimsuseid. Lisaks ühele gaasielektrijaamale võib tulevikus neid Eestisse lisanduda rohkem, tagamaks piisav juhitav elektritootmisvõimsus elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks.6 ENMAK 203513 4. peatükk käsitleb gaasivarustuse tagamist. Pikas perspektiivis nähakse maagaasi- tarbimise järkjärgulist vähenemist. 2025. aasta prognoositav tarbimismaht on 3,7 TWh, 2035. a 2,5 TWh, 2040. a 1,7 TWh ja 2050. a 0,3 TWh. Gaasivõrgu rekonstrueerimist ja arendamist korraldab Elering Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032 alusel. Samas asendatakse maagaasi järk-järgult taastuvgaasidega. ENMAK 2035 ptk 4.3 põhitegevused taastuvgaaside turule tuleku soodustamiseks: gaasivõrgu dekarboniseerimine, sisend metaani heite tegevuskavasse, toetus, hinnapoliitika, regulatsioon, biometaani kvaliteedi standard, vesiniku teekaart ja tegevuskava, õigusruumi kujundamine, käimasolevate pilootide tulemuste alusel edasiste tegevuste kavandamine. Eesti taastekavaga on kavandatud toetus biometaani tootmisseadmetele ja/või gaasivõrku sisestamise punktidele. Biometaani meetmed on kokkuvõtlikult kirjeldatud metaani heite vähendamise tegevuskavas (ülevaade käesoleva töö ptk 1.6). Vesiniku meetmete osas on mh kavas pilootprojektide tulemuste põhjal analüüsida vesiniku tootmise soodustamine taastuvenergia arenduste lähedal, võimalust lisada gaasivõrku roheline vesinik jm, konkreetsemad otsused järgmiste sammude osas tehakse alates 2027. aastast. ENMAK 2035 ptk 3.3 loetletud meetmete seas elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamiseks on gaasielektrijaama rajamist märgitud ühe võimalusena nii turuväliste kui turupõhiste lahenduste seas (viimasel juhul gaasi/vesiniku elektrijaamana). 1.5.2. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Eesti riiklik energia ja kliimakava (ehk lühendatult REKK) 203014 koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud meetmed. 2019. aastal Euroopa Komisjonile esitatud teatise riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. REKK 2030 peamised eesmärgid on kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030). Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%. Aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest. Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a: Eesti 12 Elering. Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2024-2033. 13 ENMAK 2035 eelnõu tööversioon 21.03.2024. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 05/ENMAK%202035%20eeln%C3%B5u%20t%C3%B6%C3%B6versioon%2021032024.pdf 14 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 21 majandus on kasvav ning seetõttu vajab juba tarbimise samal tasemel hoidmine olulisi meetmeid. Kumulatiivne energiasääst 14,7 TWh perioodil 2020-2030 võimaldaks hoida energia lõpptarbimist samal tasemel. Energiatarbe vähendamine saab toimuda primaarenergia tarbimise tõhusamaks muutmise läbi. Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga): perioodil 2020-2030 on Eestil võimekus vähendada primaarenergia tarbimist mh põlevkivitööstuse uuendustega. Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh suurendatakse kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse potentsiaali. Projekt on kooskõlas Eesti riiklike kliimapoliitiliste sihtidega ning taastuvenergia kasutamise eesmärkidega, sest gaasielektrijaamas on võimalik fossiilset päritolu maagaasi asemel kasutada ka kohalikku päritolu taastuvat biometaani kui taastuvelektrist toodetud nn rohelist vesinikku, kui need suunatakse gaasivõrku. 1.5.3. Vee ja mereressursside kaitse Veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ kehtestati eesmärgiga saavutada 2015. aastaks Euroopa jõgede, järvede ja põhjavee hea seisund. Direktiivi üheks meetmeks on EL liikmesriikide veemajanduskavad. Jõgede, järvede, põhjavee ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks, üleujutuste vastu võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja ojade kaudu ära kanduva sette ning toitainete kinni hoidmiseks koostatakse veemajanduskavad. Kava koostatakse koos üleujutuse riskide maandamiskavade iga vesikonna kohta kuueks aastaks ning seejärel ajakohastatakse. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2022-2027.15 Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtuvad EL liikmesriigid merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ; lühendatult MSRD). Igal liikmesriigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. Merestrateegia rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest põhietapist: 1. etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, 2. etapp - mereala seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning 3. etapp - mere meetmekava koostamine ja rakendamine. Iga merestrateegia eelnimetatud etapp ajakohastatakse kuue aasta tagant. 2018. aastal tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest saasteainete juhtimisest merre.16 Läänemere kaitset korraldavad Läänemere riigid koostöös. Koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega on ühinenud Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Ühendus. Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsustevaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM). Läänemere seisundit ohustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud ained. Eelkõige nende kolme surveteguri tõttu pole siinsete mereelupaikade, kalade, mereimetajate ja lindude seisund endiselt hea. Viimastel aastatel on hakatud tegelema mereprügi ja veealuse müraga, ent nende probleemide tegelik ulatus ega mõju mereelustikule ei ole veel täpselt teada. 20.10.2021 võtsid Läänemere riikide ministrid vastu uue tegevuskava Läänemere seisundi parandamiseks (Baltic Sea Action Plan, BSAP). Tegevuskavas on 200 meedet, mis aitavad parandada mereelustiku kaitset, vähendada saasteainete ja prügi mõju merele ning muuta merel toimuvad tegevused ohutumaks. Uue tegevuskavaga soovib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM mere seisundit aastaks 2030 oluliselt parandada.17 15 https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad 16 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia 17 https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/merekeskkonna-kaitse/laanemere-kaitse Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 22 HELCOM dokumentidega tutvudes järeldub, et tööstusettevõtete veeheide ei ole oluliseks surveteguriks, kui rakendatakse parimat võimalikku tehnikat (PVT). 1.5.4. Asukoha detailplaneering Kasesaare 10 ja Kasesaare 12 kinnistutel kehtib Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering. AS Tallinna Sadam esitas 27.05.2007 detailplaneeringu algatamise avalduse nr 2-7-29/1597. Paldiski Linnavalitsus kehtestas detailplaneeringu 18.06.2009.a korraldusega nr 212. Detailplaneeringu eesmärk on Soomepoiste tee 10, Saare I, Kase/Rae põik 19 maaüksustele Paldiski Lõunasadama tegevuseks vajalike laoplatside ja muude hoonete/rajatiste planeerimine, sh tootmishoonete rajamise võimaldamine. Detailplaneeringuga on märgitud 7 toomismaa sihtotstarbega krunti ja 5 transpordimaa krunti. Hoonestusala moodustab kruntide pindalast kuni 70%, arvestatud on kuni 40 m kõrguste hoonete rajamise võimalusega. Detailplaneeringu seletuskirja ptk 3.2 järgi võib ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisel piiril hoonestusalad liita. Detailplaneeringu järgi moodustab Kasesaare tee 10 kinnistu krundi pos 4, mis on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Kasesaare tee 12 on detailplaneeringus krunt pos 3, sihtotstarve jm tingimused samad, mis pos 4.. Ammoniaagitehas on tootmisüksus. Gaasielektrijaam on vajalik tehase energiatarbe rahuldamiseks olukorras, kus taastuvenergia tootmine on madalseisus, ühtlasi Eesti elektrivõrgu ja juhitavate võimsuste ja sagedusreservi tagamiseks. AS Tallinna Sadam nõukogu andis 19. detsembril 2024 nõusoleku Kasesaare tee 12 broneerimislepingu sõlmiseks, millega mh kinnitati kavandatava kooskõla detailplaneeringu eesmärkidega. Tallinna Sadam AS on Paldiski Lõunasadama territooriumil olemasolevate tehnovõrkude (joogivesi, tuletõrjevesi, kanalisatsioon, sademevesi, välisvalgustus, side) omanikuks ning planeeringuala tehnovõrgud on kavandatud vastavalt AS Tallinna Sadam väljastatud tehnilistele tingimustele. Maksimaalsed vee jm vajadused selgitatakse välja tootmishoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Taristuühendused ehitatakse välja etapiviisiliselt vastavalt detailplaneeringu realiseerimisele. Ammoniaagitehas on esimene objekt, mis rajatakse selle detailplaneeringu alusel, millega ei kaasne raudteeühenduse väljaehitamist ega Soomepoiste tee tunneli ning Tallinn-Paldiski maantee ja Paldiski lõunasadama tee ristmikule kavandatud ringristmik rajamist, samuti ei rajata kergliiklusteid. Selles etapis ei ole ka otstarbekas detailplaneeringuga ette nähtud mastaapse sademevee kogumis- ja ärajuhtimissüsteemi väljaehitamine. Samad järeldused kehtivad ka gaasielektrijaama rajamisega – kavandatav liikluskoormus jms on madalamad kui detailplaneeringuga prognoositud. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 23 2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Täpsemalt on antud peatükk lahti kirjutatud KMH programmi peatükis 3 (Lisa 1 Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm). Järgnevalt on esitatud kokkuvõte, mõjude hindamise peatükkides esitatakse analüüsi käigus täiendavaid detaile mõjutatava ala kohta. 2.1. Asustus ja maakasutus Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216) ja Kasesaare tee 12 (katastritunnus 58001:001:0215) asuvad Paldiski linnas (vt Joonis 1.1). Paldiski linn kuulub alates 24. oktoobrist 2017. aastast Lääne-Harju valda. Kinnistute sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistud ei ole praegu kasutuses, nad on suures osas võsastunud ja neil asuvad vanade (abi)hoonete varemed ning kraavid sügavustega kuni 1,0 m, kohati esineb sinna veetud pinnase kuhjatisi. Kasesaare tee 10 kinnistu külgneb põhja poolt Kasesaare tee 12 kinnistuga, lõuna poolt Kasesaare tee 8 kinnistuga (sihtotstarve tootmismaa 100 %), lääne poolt Kasesaare tee ning ida poolt Kasesaare tee 6 kinnistuga (mõlemal sihtotsatarve transpordimaa 100%) – need kinnistud hoonestamata-välja ehitamata ja seal praegu tegevusi ei toimu. Kinnistu põhjapiirist jääb ca 200 m kaugusele ida-läänesuunaline raudtee koos haruteede ja Paldiski kaubajaamaga. Lähimad eluhooned jäävad Kasesaare tee 10 kinnistu idapiirist ca 400 m kaugusele – Paldiski linna Mereääre põik elamud. Tootmismaade ja elamumaade vahele jääb looduslik puistu. Kasesaare tee 12 kinnistu külgneb põhja poolt Kasesaare tee 5, lääne poolt Kasesaare tee ning ida poolt Kasesaare tee 6 kinnistuga (kõigil sihtotsatarve transpordimaa 100%), lõuna poolt Kasesaare tee 10 kinnistuga. Kinnistu kaugus põhja pool asuvast raudtee põhitrassist on ~80 m, selle haruteest ~40 m ja kaubajaamast ~95 m. Lähimad eluhooned jäävad Kasesaare tee 12 kinnistu kagunurgast ca 435 m kaugusele. Loodesse jäävad riigikaitselised objektid - Rae põik 1 kinnistul asuvad lähimad hooned jäävad Kasesaare tee 10 kinnistust vähemalt 885 m kaugusele, Kasesaare tee 12 kinnistust 875 m kaugusele. Kavandatakse Paldiski põhjalinnaku laiendamist, 31.01.2023 on algatatud detailplaneering, mis hõlmab Paldiski linna Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksused ja lähiala. Paldiski sõjaväelinnaku planeeringuala ligikaudne pindala on 92,15 ha. Detailplaneeringu eskiisiga kavandatud hoonestusala asub Kasesaare tee 10 piirist ca 690 m, Kasesaare tee 12 piirist ca 580 m kaugusel18. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted Paldiski linnas on ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Rajatavatele käitistele lähimateks on Alexela AS Paldiski tankla (Tallinna mnt 20, C-kategooria ohtlik ettevõte, ohuala raadius 434 m veeldatud naftagaasi ehk LPG käitlemise tõttu), kuid ettevõtte ohuala ei ulatu Kasesaare tee 10 kinnistuni ning ulatub vähesel määral Kasesaare tee 12 põhjaservani. Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistud asuvad Puma Energy Baltics AS (endine Nord Terminals AS) Paldiski terminali (Rae tn 1a, A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte) ohuala äärealal. Terminali ohuala ulatus on 2 km ja see on tingitud butaani käitlemisest. Kuna Kasesaare tee kinnistuteni ulatuvad nimetatud ettevõtete ohtlikud ehk Ro alad, siis doominoefekti võimalust ei esine (vastavalt Päästeameti juhendile19määrab plahvatusohu korral 18 https://laaneharju.ee/documents/17842228/0/DP+eskiis+s%C3%B5jav%C3%A4elinnak.pdf/8eb4b264-8e07-4309-b0aa-44a6d753a5a8 19 . https://www.rescue.ee/files/2018-10/18-10-01-doominoefektide-hindamise-juhend.pdf Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 24 doominoefekti Rv ala ulatus, mis Rae tn 1a käitise kohta avaldatud andmetel20 on 800 m ja Tallinna mnt 20 puhul arvutuslikult 188 m (kasutades Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 lisas ülerõhu ohualade leidmiseks toodud taandatud kauguste väärtusi). Joonisel 2.1. on esitatud nimetatud käitiste Ro alade ulatus ja täiendavalt Rv alade ulatus. Tallinna mnt 20 tankla jääb sünteesikolonnist ca 575 m kaugusele, Rae tn 1a terminali lähimad naftasaadusi käitlevad mahutid ca 1,7 km kaugusele. Joonis 2.1. Piirkonna ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualade paiknemine Kasesaare tee 10 ja 12 suhtes (kinnistud märgitud halliga). Ro alad ulatuvad kinnistuteni, kuid Rv alad jäävad kinnistutest kaugemale [Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, 2025]. Võrreldes KMH programmis esitatud teabega ei kuulu hetkel ohtlike ega suurõnetuse ohuga ettevõtete hulka Baltic Oil Service (Lõunasadama tee 6 ja Jaama tn 4, oli A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, ohuala raadius 128 m bensiini käitlemise tõttu). Ettevõtte arendusplaanide kohaselt on võimalik, et hakatakse tulevikus tootma taimsetest toiduõlidest biodiislit, võib eeldada, et sellega seotud ohualad ei ületa bensiini käitlemise ohualasid. Ettevõttes käideldakse praegu ainult toiduõli. Kuna nii toiduõli kui ka biodiisel on põlevvedelikud, on asjakohane arvestada rajatava ammoniaagitehase võimalikku mõju. Baltic Oil Service lähim mahuti jääb tehase ammoniaagihoidlast ca 360 m kaugusele ja sünteesikolonnist ca 420 m kaugusele. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid Maa-ameti kultuurimälestiste kaardi andmetel on Kasesaare tee 10 kinnistust edela suunas ca 2 km kaugusel ajaloomälestis Paldiski kalmistu (registrinumber 14421). Kinnistust kagus ca 2 km kaugusel Laoküla külas asub arheoloogiamälestis asulakoht (registrinumber 17891). Lähimad pärandkultuuri objektid on Tallinna mnt ääres asuv Uue-Tooma kivi (580:KIV:001), mis asub Kasesaare tee kinnistust põhja poole ca 470 m kaugusel. Kasesaare tee 10 kinnistust kagusse jääb ca 800 m kaugusele vaatlustorn (295:OKU:004). 20 https://nordterminals.eu/wp-content/uploads/2022/08/Avalikkusele-moeldud-teave-AS-Nord-Terminals-Paldiski-terminali- ohutusabinoudestET.pdf Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 25 2.2. Pinnaveekogud Pakri poolsaarel ei ole ühtegi suuremat jõge ega oja ja pinnavesi moodustub ainult sademeveest. Kogu poolsaarelt on pinnavee äravool väga väike. Enamus ojasid ja kraave on suvel veetud, ka kevadine äravool on väga väike, kuna lumesulamisveed infiltreeruvad kiiresti pinnasesse. Loode- kagusuunaline veelahe jagab Pakri poolsaare neljaks valgalaks, millest valgalasse 195 pindalaga 16,69 km2 kuulub Paldiski lahe rannik Pakri majaka ja Laoküla I kraavi vahele. Selles valgalas ei ole ühtegi märkimisväärset looduslikku pinnaveejuhet. Piirkonnas puuduvad ka maaparandus- süsteemid. Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistud ei ole ühegi veekogu veekaitsevööndis, kalda ehituskeeluvööndis ega piiranguvööndis. Meri jääb kinnistu lõunapiirist ca 480 m kaugusele. Maa-ameti veeohutuse kaardirakenduse järgi ei jää kinnistud kuni 4,0 m veetaseme tõusu piirkonda (kinnistu madalaima punkti kõrgus on ca 14,0 m abs), st asub väljapool võimalike üleujutuste piirkonda. 2.3. Geoloogia ja hüdrogeoloogia Pakri poolsaare aluspõhja reljeef kujutab endast kagusse madalduvat paelava. Maapinna absoluutne kõrgus kinnistutel on piirkonnas on 14,10 – 17,25 m, kusjuures maapind langeb lõunasse ja ka ida-lääne suunaliselt Paldiski lahe poole. Pakri poolsaart katavad peaaegu kõikjal kvaternaarisetted, mille paksus on väike (1...2 m). Lõunasadama ümbruses levivad Limneamere setted, milles valitsevaks on liivafraktsioon. Soomepoiste tee 10 ehitusplatsi ehitusgeoloogilise uuringu21 andmetel on Kasesaare tee 10 piirkonnas aluspõhjaline lubjakivi 1…2 m sügavusel maapinnast, pinnakatte moodustavad muld (kihi paksus 0,3 - 0,5 m), mereline kruusliiv-kruus- veeristik (kihi paksus 0,25 - 0,5 m), tolmliiv (paksus kuni 0,75 m) ja saviliivmoreen (kihi paksus 0,55 – 1,20 m). Pinnasevett 2,1 – 2,45 m sügavustesse puuraukudesse ei ilmunud (uuringute aeg juuli on pinnasevee madalseisuperiood). Kinnistutel võib esineda täitepinnast, kohati esinevad sinna veetud ladustatud pinnase kuhjatised. Pakri poolsaarel on kolm põhjaveeladet vastavalt 7-20 m (Ordoviitsiumi), 50 m (Ordoviitsium- Kambriumi) ja 90-200 m (Kambrium-Vendi) sügavuses. Maapinnalähedane Ordoviitsiumi lubjakivides leviv põhjavesi on üldiselt looduslikult kaitsmata või väga kõrge reostusohtlikkusega, kuna pinnakate puudub täiesti või on õhuke (moreenikihi paksus jääb alla 2 m), lõhederohketel lubjakividel ja seetõttu on pinnavee infiltratsioon kiire, põhjaveekihi veevarud täienevad sademeveest. Kavandatav tegevus paikneb ligikaudu asukohas, kus esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on vähese kaitstusega (Harjumaa põhjaveekaitstuse kaart; L. Savitskaja, Tallinn 2003), kuid Soomepoiste tee 10 kinnistu ehitusgeoloogilise uuringu9 andmete järgi on põhjavesi kaitsmata. Paldiski linna ühisveevarustuses kasutatakse Kambriumi-Vendi (C-V) veekihti, mis on linnas ligikaudu 120-220 m sügavusel, ühisveevarustuse puurkaevude sügavused on vahemikus 160-220 m. Põhjaveekompleks on hästi kaitstud 50-70 m paksuse Lontova kihistu sinisavi kihiga. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 on kinnitatud C-V põhjaveevaru Paldiskis 4 000 m3/ööp kuni aastani 2030 ja see kuulub kategooriasse T2 joogivesi. 2.4. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama planeeritavas asukohas (Kasesaare 10 ja 12 kinnistutel) ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ei leidu, 21 OÜ Rei Geotehnika. Paldiski Soomepoiste tee 10 kinnistu ehitusgeoloogiauuringu aruanne. Tallinn, juuli 2003. Maa-Ameti Ehitusgeoloogia kaadirakendus. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 26 samuti ei leidu kaitstavaid loodusobjekte kaasneva taristu alal. Kasesaare tee 10 ja 12 piirkonnas olevate kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 alade paiknemine on esitatud joonisel 2.2. Lähimad kaitstavad loodusobjektid asuvad Kasesaare 10 kinnistust lõunas, kus asub Pakri hoiuala (KLO2000167). Hoiuala asub kinnistust üle 400 m kaugusel. Arvestades projektlahenduses toimunud muudatusi, on Kasesaare tee 10 tehnoloogilise ja jahutusvee võtt ning tehnoloogilise heitvee ärajuhtimine seotud Paldiski Lõunasadama uue rajatava kaiga nr 6A. Kavandatav mereveehaare ja heitvee väljalask asuvad kai kaguküljel, ligikaudu 100 m kaugusel Pakri hoiuala piirist. Lisaks kavandab Tallinna Sadam AS Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt kogutavad sademeveed juhtida detailplaneeringuga ette nähtud sademevee väljalasku, mis suubub merre vahetult Pakri hoiuala piiril (asukoht näidatud joonisel 1.6). Joonis 2.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 alad ja Natura elupaigad Kasesaare 10 ja 12 kinnistute ning Paldiski Lõunasadama piirkonnas. Kaardil on maismaaga seotud Natura elupaigad tähistatud helerohelise ja veega seotud Natura elupaigad sinise värviga. [aluskaart: Maa- ja Ruumiameti GIS portaali Looduskaitse kaardirakendus 2025] Kasesaare tee 10 kinnistu kagunurgast ca 600 m kaugusele jääb Laoküla III kaitsekategooria liblika tume-nõlvaöölase leiuala (KLO9200937) lähim punkt, ca 1 km kaugusele jääb tume-nõlvaöölase kavandatav püsielupaik (PLO1000904). Sama ala piires, ca 1,4 km kaugusel Kasesaare tee 10 kinnistust asub ka teise III kaitsekategooria liblika, hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera), leiukoht (KLO9200935). Loodusväärtuste hulka kuuluvad ka Natura elupaikagad, mis ei ole Natura 2000 alade koosseisus. Arendustegevustes tuleb tagada nende kaitse ja säilimine. Kasesaare tee 10 kinnistust lõuna-kagu suunas, Lõunasadama tee ja mere vahelisel alal asuvad kaks EELISes loodusdirektiivi loo e alvari elupaigatüübina (6280*) määratletud niiduala (EELISe nr 59392 ja 18799), pindala on kokku 10,6 ha. Niitudest kagu poole jäävad piki rannikut hallid luited (elupaigatüüp 2130*, EELISe nr 44428), mis suuresti kattuvad tume-nõlvaöölase leiualaga. Niitudest edelasse on rannikumeres veealused liivamadalad (elupaigatüüp 1110, EELISe nr 10360), mis ulatuvad Paldiski Lõunasadama Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 27 akvatooriumisse ja suur osa väljapool Pakri Natura-ala olevast elupaigast jääb Paldiski Lõunasadamasse ehitatava uue kai alla. Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Kavandatava tegevuse alal Natura 2000 alasid ei leidu. Lähimad Natura alad on Pakri loodusala ja linnuala, mis asub Kasesaare 10 kinnistust üle 400 m kaugusel lõunas (vt joonis 2.2). Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas kattuvad Pakri loodus- ja linnuala Pakri hoiuala territooriumiga, st eelnevalt viidatud taristuobjektide kaugused kohalduvad ka loodus- ja linnualale. Pakri linnuala (RAH0000632) Pakri linnuala (pindalaga 20 574 ha hõlmab valdavalt Pakri poolsaare ümbruse mereala) kaitse- eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus). Pakri loodusala (RAH0000006) Pakri loodusala (pindalaga 20 574 ha hõlmab valdavalt Pakri poolsaare ümbruse mereala) kaitse- eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad - 6210*), lood (alvarid - 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - 9180*); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Pakri loodus- ja linnuala (Pakri hoiuala, Pakri maastikukaitseala) kaitsekorralduskava on kinnitatud Keskkonnaameti 5.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/157. Kaitsekorralduskava tabel 1 järgi on kaitstavad elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160) ja karid (1170) tundlikud merereostuse suhtes ning on mõjutatud looduslikest protsessidest – nimetatud elupaigatüübid on otseselt mõjutatud lainetuse ja/või tuulte poolt liiva juurde - ja/või ärakandest. Roheline võrgustik Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute piirkond ei asu rohelises võrgustikus. Kavandataval tegevusel puudub konflikt rohevõrgu ja selle funktsioonidega. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 28 3. Eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju hindamine Mõju hindamise metoodilised alused on esitatud KMH programmi peatükkides 5 ja 6. Siinkohal on esitatud kokkuvõttev ülevaade. Oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist ei ole põhjust eeldada mõjuvaldkondades, mida KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta (vastavad selgitused KMH programmi ptk 5). Keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevuse mõjualal, mõjuala ulatus võib erinevate mõjutegurite lõikes varieeruda ja ulatust täpsustatakse mõju hindamise käigus. Keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude hindamisele ning leevendamisele. Olulise mõju avaldumise võimaluse määravad muuhulgas ära tundlike alade asumine mõjupiirkonnas. Edasised detailid hindamismetoodika jm kohta on toodud vastava valdkonna hindamise juures. Osades valdkondades on asjakohane hinnata põhjalikumalt ehitusaegseid mõjusid, sel juhul on teave koondatud eraldi alapeatükki. Läbivalt arvestatakse, et kavandatava käitise tegevus vastab õigusaktide nõuetele, sh rakendatakse tulenevalt keskkonnakompleksloa kohuslusest vastavalt tööstusheite seadusele (THS) parimat võimalikku tehnikat (PVT). PVT kohaldamise raamistikku on selgitatud ptk 1.4 vastavas alajaotises. Arvestades, et gaasielektrijaama rajamine Kasesaare tee 12 kinnistule on täiendav tegevus- alternatiiv, on eraldi kirjeldatud-hinnatud ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama mõjusid ja seejärel antud koondhinnang. 3.1. Mõju maakasutusele. Visuaalne mõju 3.1.1. Asukoha ja lähipiirkonna maakasutus Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kavandatav tegevus vastab Paldiski linna üldplaneeringule. Kinnistu asub Paldiski Linnavalitsuse 18.06.2009 korraldusega nr 212 kehtestatud detailplaneeringu (edaspidi ka DP) „Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering“ alal. DP järgi moodustavad nimetatud kinnistud DP krundid pos 3 ja 4, mis on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise ajal oli enamuses vaadeldavat ala looduslik heinamaa, kus asusid üksikud poollagunenud ja lammutamisele kuuluvad väikesed hooned. Raudtee äärde jäi liigniiske tiheda alusmetsaga kaskede ja haabadega metsatukk. DP alal tegevused puudusid, samuti ei ole Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistud ka praegu kasutuses. Valdav osa kinnistute alast on metsastunud, ainult Kasesaare tee 10 kaguosas ja Kasesaare tee 12 kirdeosas on lagedamad alad. Tehased on kavandatud Paldiski Lõunasadama tööstusmaale. Asukohas kehtiv detailplaneering võimaldab ehitada tootmishooneid. Kavandatava tegevusega ei muudeta kinnistu maakasutuse sihtotstarvet. Tegevusega ei kaasne muudatusi lähipiirkonna maakasutuses ning ei halvendata juurdepääsusid kinnistutele. Oluline mõju maakasutusele puudub. Kuna tegevust kavandatakse Paldiski Lõunasadama kui olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile, kus juba käideldakse naftatooteid ja veeldatud gaase, siis ei ole kavandatava ammoniaagitehase jaoks vaja koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut. Kokkuvõttes vastab ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine selles asukohas kehtivatele strateegilistele planeerimisdokumentidele ning ei mõjuta kinnistute maakasutust. Kavandatav ammoniaagitehas võib seada piirangud perspektiivsele maakasutusele lähtudes ohutute kauguste tagamise vajadusest ohtlike ainete käitlemiskohtadest. Kuna käideldavad vesinik ja ammoniaak on tuleohtlikud ained, tuleb arvestada Siseministri 27.05.2024 määruse nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ nõuetega, mis muuhulgas sätestab ohutu kauguse kujad. Määruse § 12 on toodud ammoniaagirajatiste kujad, st kõige väiksemad lubatud kaugused suure liiklustihedusega sõiduteest, suurõnnetuse ohuga või ohtlikust Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 29 ettevõttest, ravi-, majutus- või haridusasutusest, kogunemishoonest, elamust või muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud ammoniaagirajatise tegevusega. Ammoniaagi sünteesiplokk on määruse nr 14 mõistes B-tüüpi rajatis, mille erinevates sõlmedes on ammoniaaki kokku 283 kg (st kuni 1,5 tonni) ja selle kaugus suure liiklustihedusega sõiduteest või ohtlikust ettevõttest peab olema vähemalt 25 m ja elamutest, kogunemishoonetest jms vähemalt 50 m. Tehase mahutid on B-tüüpi rajatis, milles veeldatud NH3 kogus on kokku 350 t, st selle ohutu kaugus määratakse riskihinnangu põhjal, kuid see ei tohi olla väiksem kui 80 m suure liiklus- tihedusega sõiduteest või ohtlikust ettevõttest ning 250 m elamutest, kogunemishoonetest jms. Rajatava tehase lähiümbruses on Soomepoiste tee ainukene objekt, millele määrusega nr 14 on määratud kuja (kui ööpäevakeskmine liiklussagedus 1 625 autot lugeda suure liikluskoormusega teeks). Tee kaugus sünteesiploki seadmetest on vähemalt 50 m ja ammoniaagi ladustamismahutitest vähemalt 100 m (mahutite vallitusalast vähemalt 90 m). Kaugus Mereääre elamupiirkonna lähimast elamust (Mereääre põik 6) on sünteesiplokil ca 440 m ja mahutitel ca 490 m. Arvestades Päästeameti metoodikat ehitiste ohualasse jäämise lubatavuse kohta 22, võiks kogu Mereääre elamuala (ca 70 elamut tihedusega ca 7 elamut hektari kohta) jääda tehase R o ohualasse ning kuni 30 elamuga osa Rv ohualasse. Kuid vastavalt ptk 3.9 toodule ei ulatu tehases toimuda võivate avariiliste sündmuste ohualad elamuteni ja Paldiski üldplaneeringu järgi ei kavandata piirkonda elamuid juurde. Lähim elamute reservmaa piir jääb Kasesaare tee 10 kinnistu piirist põhja suunda ca 900 m kaugusele. Väljapool Paldiski linna haldusterritooriumi on lähim elamute arendusala vähemalt 1,2 km kaugusel kagu suunal (Matsu detailplaneering). Kokkuvõttes ei takista ammoniaagitehase rajamine elamualade arendamist. Päästeameti metoodika10 arvestab ka raudteega ning teedega – raudtee ja sellega seotud rajatised, samuti teed ja tänavad on 1. tundlikkusastmega (st võivad jääda ka eriti ohtlikusse Re alasse), kuid raudteerajatiste osas rakendatakse täiendavalt eraldi otsustamist; maanteed on 1.-2. tundlikkusastmega (st viimasel juhu ei tohi jääda Re alasse) ja ka siin rakendatakse igakordselt eraldi otsustamist. Soomepoiste tee (maantee T11174) ei jää ühegi rajatise Re alasse. Paldiski raudteejaama haruteed, sh Baltic Oil Service OÜ (BOS) tootmisobjekti teenindav harutee Paldiski Raudteejaam R3 ja R2 kinnistutel jäävad Kasesaare tee 10 rajatavatest ohtlikest objektidest vähemalt 180 m kaugusele, põhiraudtee 220 m kaugusele, st mõlemad paiknevad ohtlike objektide Ro alas. Paldiski reisirongide jaam jääb Kasesaare tee 10 kinnistust vähemalt 2,3 km kaugusele loodesse, st paiknedes oluliselt kaugemal ohualade ulatusest. Ka Lõunasadamas toimuda võivad laevade punkerdustegevuste Re ja Rv ohualad ei ulatu raudteeni, seda ka juhul kui punkerdamine peaks toimuma raudteele lähimal kail nr 9. Kokkuvõttes ei takista ammoniaagi käitlemine raudtee kasutamist ega arendamist. Kasesaare tee 10 piirist vähemalt 700 m kaugusele jääb riigikaitselise objekti, Paldiski sõjaväelinnaku laiendamise detailplaneeringu ala23. Kavandatava ammoniaagitehase ohualad ei ulatu detailplaneeringu eskiisiga hõlmatavate aladeni. Paldiski linna üldplaneeringu järgi on Kasesaare tee 10 vahetu ümbrus tootmismaa, lääne ja edela suuna jäävad sadamamaad, samuti on lõunasse Kadakaranna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga24 kavandatud sadamaga seotud tegevused (Lõunasadama tee 1 tootmismaa üksuse kolmeks krundiks jagamine, mis võimaldab sadama-ala laiendamist ja Lõunasadama 22 Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine. Uuendatud 28.03.2018. https://www.rescue.ee/files/2019-11/18-03-28-metoodika-kems-planeeringute-ja-ehitusprojektide-kooskolastamise-otsuse- tegemine.pdf?4271081ef1 23 Paldiski linna Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering https://laaneharju.ee/documents/17842228/0/DP+eskiis+s%C3%B5jav%C3%A4elinnak.pdf/8eb4b264-8e07-4309-b0aa-44a6d753a5a8 24 Paldiski linnas Kadakaranna kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 23.07.2019 http://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=80552 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 30 teenindamisega seotud tegevuse laiendamiseks vajalike ladude ning rajatiste välja arendamine), itta ja põhja jäävad ettevõtluse reservmaad. Ida suunal on rajatava tehase ja Mereääre elamupiirkonna vahele, jäävatel maatulundusmaadel kehtestatud detailplaneering25, millega antakse ehitusõigus äri- ja tootmishoonete püstitamiseks (kavandatakse kahe kinnistu baasil nelja äri- ja tootmismaa krunti suurustega 2,8-3,5 ha ning täisehitusprotsendiga 40-50%; maksimaalsed hoonete kõrgused on 28 m), kokku on alale kavandatud kuni 20 kuni 3- korruselist äri ja/või tootmishoonet. Detailplaneeringu lahendus ei täpsusta, milliseid konkreetseid tegevusi lubatakse, kuid asukohatingimustest lähtuvalt võib eeldada, et need on sarnased Kasesaare tee 10 ja lähipiirkonna detailplaneeringuga26 lubatud tegevustega (eeldatavalt sadama tegevustega seotud laoplatside ja muude hoonete/rajatiste planeerimine, sh tootmishoonete rajamise võimaldamine). Kavandatava tehase kinnistust kirdesse jääb Soomepoiste tee 11 tootmismaa kinnistu, millele detailplaneeringut ei ole koostatud, üldplaneeringu järgi on see ettevõtluse reservmaa. Konkreetseid mahukaid arendustegevusi lähipiirkonna kinnistutel teada ei ole, osasid kinnistuid (Kasesaare tee 1 ja 3, Lõunasadama tee 1) on kasutusel laoplatsidena, neist Kasesaare tee 1 alaliselt. Tallinna Sadam AS teavitas, et Kasesaare tee 1 on Autolink Paldiski OÜ-ga sõlmitud 31.01.2025 hoonestusõiguse leping. Lepingu kohaselt ei ole kinnistul omanikule teadaolevaid muinsuskaitse- ja looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. Kavandatav ammoniaagitehas on kemikaaliseaduse (KemS) kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (SOE) ja selle rajamiseks loa andmise järgselt tuleb arvestada edasisel maakasutuse planeerimisel ning projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel tehasest lähtuvate asjaoludega, sh säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa. Vastavalt KemS § 32 lg 4 p.3 tuleb SOE ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel esitada planeering ja ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks. Planeeringud on valdavalt kooskõlastatud, kuid nendega antud ehitusõiguse realiseerimiseks on vajalikud ehitusprojektid, millega muuhulgas määratakse, mida täpsemalt on kavas ehitada. Ka siin kohaldub varasemalt viidatud Päästeameti metoodika ehitiste ohualasse jäämise lubatavuse kohta. Üldistatult on büroohoonete lubatavus määratud töökohtade arvu ja hoone korruselisuse järgi (1. tundlikkusastmega on hoone, kus on töökohad vähem kui 100 inimesele ja millel on vähem kui 3 korrust, st on võimalik rajamine Re alasse; 2. tundlikkus-astmega on hooned rohkem kui 100 inimese töökohaga või kõrgemad kui 3 korrust, st büroohoonete rajamine on võimalik Rv alasse, välja arvatud juhul, kui nähakse ette töökohad spetsiaalselt puuetega inimestele / sel juhul tegemist 3. tundlikkusastmega). Teadaolevalt ei kavanda Autolink Paldiski OÜ büroohooneid, millega kaasneks piirangute teke tänu ammoniaagitehase Ro ohualas paiknemisele. Lao- ja tööstushoonete puhul, samuti tööstuse juurde kuuluvate rajatiste puhul näeb juhend igakordselt ette eraldi otsustamise. Eesmärk on vältida doominoefekti tekkimise võimalust, mis tähendab, et ohtlike kemikaalide käitlemine ammoniaagitehase Rv ohualas tuleb lahendada asjakohasusel täiendavaid ohutusmeetmeid rakendades. Kuna Kasesaare tee 1 kinnistu jääb tehase Ro alasse, siis see ei sea piiranguid Autolink Paldiski OÜ-le laohoonte jms rajamiseks. Samuti ei ole võimalik sellised ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud tegevused, mille korral ammoniaagitehas jääks riskide hindamise tulemuste põhjal tekkiva sündmuse Rv alasse. Hinnates reaalselt selliste ettevõtete paigutamise võimalusi teistel kinnistutel, tuleb nentida et suhteliselt ulatuslikumate ohualadega uute tegevuste kavandamiseks seni kasutamata kinnistutele ongi piirkonnas võimalused ainult ühe sellise ettevõtte rajamiseks ja Kasesaare tee 10 on selleks 25 Kraavi ja Keskküla kinnistute detailplaneering. Kehtestatud 26.10.2017 http://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=60267 26 Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering. Kehtestatud 18.06.2009. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 31 optimaalne asukoht – muudes asukohtades hakkavad piirama võimalikud koosmõjud kas teiste ohtlike või SOE käitistega, elamualadega, sadamarajatistega või riigikaitsemaadega. Kokkuvõttes võib järeldada, et ammoniaagitehase rajamine Kasesaare tee 10 ei mõjuta oluliselt perspektiivset maakasutust. Välistatud on doominoefekti põhjustavate uute ettevõtete rajamine, muus osas piiranguid ei teki, sh büroohoonete ja elamute rajamisele juba kehtestatud detailplaneeringute järgi. See kehtib ka BOS perspektiivse arendustegevuse suhtes, sh kui peaks uuesti alustatama bensiini vm väga tuleohtlike vedelike käitlemist – BOS tegevuste ohualad ei ulatu Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistuteni ning vastupidi. Kavandatav gaasielektrijaam kasutab kütusena maagaasi ja on olemuselt gaasipaigaldis. Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ 2. peatükk sätestab nõuded gaasipaigaldisele ja selle ehitamisele. Gaasipaigaldisele ei ole kehtestatud määrusega kujasid, kuid üldnõuetest lähtuvalt peab gaasipaigaldis olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud ohutus selle tavapärasel kasutamisel, sealhulgas oleks välistatud elektrist tulenev oht ning et välise tulekahju korral oleks plahvatusoht minimaalne ning tulekahju puhul ei toimuks olulist tulekahju laienemist. Gaasipaigaldistele kohaldub kaitsevöönd, mis on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Määruse § 13 lg 4 järgi on kaitsevööndi ulatus A- ja B- kategooria gaasipaigaldistel 1 meeter, C-kategooria gaasipaigaldisel 2 meetrit. Määruse nr 87 § 16 lg 2 kehtestab minimaalsed kaugused teistest objektidest küttegaasi mahutitele. Teadaolevalt ei ole kavas elektrijaama koosseisus kasutusele võtta küttegaasi mahuteid, kuid illustreerivalt on gaasipaigaldise teistele tegevustele võimalike mõjude iseloomustamiseks toodud kuni 5 tonni maapealsete mahutite / maa-aluste või maapinnaga kaetud mahutite minimaalsed kaugused välistest objektidest: ▪ üksikelamu: 3 meetrit / 2 meetrit; ▪ naaberkinnisasja piir, välja arvatud naaberkinnisasja omaniku nõusolekul, magistraaltänav, gaasi ladustamisega mitteseotud hooned: 5 meetrit / 3 meetrit; ▪ ridaelamu, kaksikelamu, liiklussõlm: 15 meetrit / 10 meetrit; ▪ korterelamu, kool, hotell, kaubanduskeskus, toitlustusasutus, kino, turg: 50 meetrit / 20 meetrit; ▪ ravi- või hooldusasutus (haigla, vanadekodu, sanatoorium): 300 meetrit / 50 meetrit. Gaasielektrijaama arendamise II etapis, kui võetakse kasutusse ammoniaaki kütusena kasutavad mootorid, rajatakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute vahele ammoniaagitorustik. Arvestades torustiku, sh jaotustorude asukohta ja rakendatavaid ohutusmeetmeid, jäävad ammoniaagi etteandega seotud Re ja Rv alad kinnistute piiridesse. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et gaasielektrijaama rajamisega ei kaasne maakasutuse piiranguid väljapool Kasesaare tee 12 kinnistut. 3.1.2. Torustike jm taristu rajamise mõju Tallinna Sadam AS on Paldiski Lõunasadama territooriumil olemasolevate tehnovõrkude (joogivesi, tuletõrjevesi, kanalisatsioon, sademevesi, välisvalgustus, side) omanikuks. Erinevat planeeringutega ette nähtud taristuühendused ehitatakse välja etapiviisiliselt vastavalt nende planeeringutega võimaldatud tegevuste realiseerimisele. Projektiala tehnovõrgud on kavandatud vastavalt AS Tallinna Sadam väljastatud tehnilistele tingimustele. Kavandatav ammoniaagitehas on esimene objekt, mis rajatakse Kasesaare tee 10 piirkonnas kehtiva detailplaneeringu alusel27. Seetõttu ei kaasne raudteeühenduse väljaehitamist ega Soomepoiste tee 27 Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering. Kehtestatud 18.06.2009 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 32 tunneli ning Tallinn-Paldiski maantee ja Paldiski lõunasadama tee ristmikule kavandatud ringristmik rajamist, samuti ei rajata kergliiklusteid. Ammoniaagitehast ja elektrijaama teenindava tee kinnistute piirini rajab AS Tallinna Sadam eraldi projekti alusel. Ühendustee rajamiseks riigiteelt 11174 Paldiski-Padise km 0,5 ümbruses väljastab Transpordiamet EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel. DP-ga ette nähtud sademevee kogumis- ja ärajuhtimissüsteem on osaliselt välja ehitatud ja sademevee ärajuhtimiseks on kasutusele võetud vana ojasäng, mis suubub merre. Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute liitmiseks sademevee ärajuhtimissüsteemiga rajab AS Tallinna Sadam sademeveetrassi liitumispunktideni eraldi projekti alusel. Siinkohal võib järeldada, et kui mahukama taristu rajamisega ei prognoositud olulise negatiivse keskkonnamõju kaasnemist ega mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele28, ei kaasne nimetatud mõjusid ka väiksemas mahus taristu rajamisega. Siinkohal on järelduste tegemisel arvestatud, et sademevee suublasse juhtimise tingimused ei ole võrreldes DP KSH aruande heakskiitmisega muutunud. Taristu mõjude hindamise aluseks on hetkel eeldatav asukoht seiniste eskiisjooniste alusel. Tehase toimimiseks vajaminev taristu rajatakse eraldi projekteerimistingimuste-ehituslubade alusel; seotud menetluste käigus võib taristuobjektide asukoht täpsustuda. Tehasele vajamineva elektrienergia on kavas saada AS Enefit Green Pakri poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest. Selleks rajatakse maa-alune elektrikaabel Sadama tn – Ristiku tn ristumise piirkonnast Sadama tn 40 kinnistult kuni Kasesaare tee 10 kinnistuni. Eeldatavalt kulgeb kaablitrass Põdra tee ja Samblamaa kinnistu kaudu Leetse teeni ja sealt edasi Kasesaare tee kinnistuteni. Trassi ligikaudne kogupikkus on 3,8 km. Gaasielektrijaamale on vajalik maagaasi toru, mis tuuakse eeldatavalt eraldi haruna Paldiski linna läbivast D-kategooria gaasitorustikust. Ammoniaagitehases vajaliku veevarustuse jaoks on kavandatud veevõtutorustik merre, eraldi torustikuga suunatakse tagasi merevee magestamisel tekkiv heitvesi. Veevõtuks-tagasisuunamiseks kavandatakse vastavaid rajatisi Paldiski Lõunasadama uuele ehitatavale kaile nr 6A. Eskiisijooniste alusel läbivad maa-alused trassid erinevaid katastriüksusi. Katastriüksuste valdajad on nii eraomandis, riigiomandis ja kohalik omavalitsus. Trasside rajamiseks tuleb saada nõusolek kõikidelt kinnistuomanikelt, sh riigiteedega seotud kinnistute korral Transpordiametilt. Põhja pool Tallinna maanteed olevad Leetse tee äärsed kinnisasjad on Kaitseministeeriumi valitsemisel olevad riigimaad ning osaliselt ka koostamisel oleva Paldiski linnaku detailplaneeringu ala. Juhul, kui ammoniaagitehase või gaasielektrijaama jaoks on kavas püstitada mistahes teenindavaid tehnovõrke või -rajatisi Kaitseministeeriumi valitsemisel olevatele riigimaadele või nende vahetusse naabrusse, siis tuleb sobivate asukohtade ja võimaluste välja selgitamiseks teha koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega võimalikult varases etapis. Lisaks tuleb arvestada ka erinevate olemasolevate taristuobjektide kaitsevöönditega (raudtee, maantee, erinevad kaablid jms) ja nendesse täiendavate taristuobjektide rajamise võimalusega. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 § 10 lg 3 järgi on maakaabelliini kaitsevöönd piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Merega seotud torustikule õigusaktidega kaitsevööndi ulatust ei kehtestata (kaitsevööndid on ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni torustikel). Määruse nr 87 § 12 sätestab nõuded küttegaasi välistorustikule. Välistorustik tuleb üldjuhul ehitada maa-alusena. Välistorustiku võib paigaldada maapealsena piirkonnas ja kohtades, kus torustiku maa-alune paigaldus ei ole otstarbekas, samuti tööstusettevõtte või lao territooriumil. Torustiku 28 Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Ramboll Eesti AS. Heaks kiidetud Keskkonnaameti 14.05.2009 kirjaga nr HJR 6-8/6453-4 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 33 omavaheliste vähimate vertikaal- ja horisontaalkauguste ning piirnevatest ehitistest, tehnovõrkudest ja puudest vähima kauguse määramisel tuleb tagada nende ohutus. Konkreetset ohutut kaugust selle määrusega ei sätestata, kuid kohaldub Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 § 13 lg 1 p. 2 sätestatud kaitsevöönd ulatusega 2 m (arvestatakse torustiku välimisest mõõtmest mõlemale poole gaasitorustikku, eeldatavalt on vajalik C-kategooria torustiku rajamine). Kaitsevööndites kehtivad ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja 3 sätestatud piirangud, samuti on teatud tegevused keelatud § 75 – 77 alusel (nt gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha tuld ja kasvatada puid). Teisalt võimaldab ehitusseadustiku § 70 lg 6 koondada mitu kaitsevööndiga ehitist ühele trassile: kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil; eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Keskkonnakaitseliselt on taristuobjektide rajamine tavapärane ehitustegevus. Eskiisi järgi ei jää trasside koridori ühtegi looduskaitsealust objekti. Merega seotud torustike rajamisel võib tekkida vajadus koostada detailplaneering, kui peaks olema vajalik toru paigutamine ehituskeeluvööndisse (Looduskaitseseadus §38 lg 5 p.8 alusel) ja varasemalt ei ole detailplaneeringutes, nt Lõunasadama uue kai ehitamise aluseks olevas planeeringus vastavat võimalust ette nähtud. Paldiski linna üldplaneeringuga on kehtestatud ehituskeeluvööndi laiuseks linnas 50 meetrit. Kuna merevee võtmiseks ja tagasijuhtimiseks vajalikud rajatised ühitatakse Lõunasadama uue kaiga nr 6A, siis neil puudub täiendav ruumivajadus. Kokkuvõttes järeldub, et trasside rajamisega ei kaasne olulist mõju piirkonna maakasutusele. Koondhinnang mõjust maakasutusele: eelkõige on mõju ammoniaagitehasel, kuna võivad tekkida piirangud perspektiivsele maakasutusele lähtudes ohutute kauguste tagamise vajadusest ammoniaagi käitluskohtadest. Välistatud on doominoefekti põhjustavate uute ettevõtete rajamine, muus osas piiranguid ei teki, sh büroohoonete, ladude ja elamute rajamisele juba kehtestatud detailplaneeringute järgi. Gaasielektrijaama rajamisega ei kaasne maakasutuse piiranguid väljapool Kasesaare tee 12 kinnistut. Olulist mõju maakasutusele ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Mõju ulatuse määrab peamiselt Alt 1, Alt 2 on vähese lisanduva mõjuga (tuleneb gaasitrassi rajamisest). Trasside rajamiseks tuleb saada nõusolek kõikidelt kinnistuomanikelt, sh riigiteedega seotud kinnistute korral Transpordiametilt. Juhul, kui ammoniaagitehase või gaasielektrijaama jaoks on kavas püstitada mistahes teenindavaid tehnovõrke või -rajatisi Kaitseministeeriumi valitsemisel olevatele riigimaadele või nende vahetusse naabrusse, siis tuleb sobivate asukohtade ja võimaluste välja selgitamiseks teha koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega võimalikult varases etapis. Sama põhimõte kohaldub ka teiste kinnistuomanikega suhtlemisel. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Kuna välistada ei saa ammoniaagitehasega sarnase mõjuga tegevusi (st A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamine – nt rajatakse ammooniumnitraatväetise laod, väetise ammooniumnitraatlämmastiku sisaldus jääb alla 28%) ja ka sarnase taristuvajadusega tegevusi (sh maagaasi kasutamine), siis 0-alternatiivi mõju maakasutusele võib osutuda sarnaseks nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga. 3.1.3. Visuaalne mõju Kasesaare tee 10 kavandatakse 8 – 15 m kõrguseid hooneid, mida on kokku 7. Lisaks on 2 väikehoonet pääslates. Vesiniku ja ammoniaagi tootmiseks kavandatakse erinevaid tehnoloogilisi rajatisi, mis on kuni 18 m kõrgused. Lisaks on tehnoloogilised mastid kõrgusega 15 – 20 m. Erinevate Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 34 hoonete-rajatiste vahel on ka torustike estakaadid jm rajatised. Kokkuvõttes hõlmavad need kompaktselt ligikaudu 75 % kinnistu pindalast. Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama hooneid ei ole veel ehituslikult projekteeritud. Ptk 1.3.2 esitatud plaanilahenduse järgi rajatakse kuni 4 hoonet, eeldatav kõrgus 8 – 15 m. Kavandatud on erinevaid rajatisi, mis 1. arendusetapil hõlmavad ligikaudu 50 % kinnistu pindalast. Tehnoloogilistest rajatistest on kõige kõrgemad korstnapüstakud, millest 20…25 m kõrguselt eristuvad üksikud korstnad, mis ulatuvad kuni 30 m kõrguseni. Hiljem võivad lisanduda täiendavad rajatised ja 2. arendusetapi hooned ning võib eeldada, et ehitusalune pind on ligikaudu 75 % kinnistu pindalast. Projekteeritavad hooned ja rajatised vastavad detailplaneeringuga antud ehitusõigusele. Maksimaalsed hoonete kõrgused on 28 m, kokku on alale kavandatud kuni 20 kuni 3- korruselist äri ja/või tootmishoonet. Rajatistele piiranguid ei ole. Kinnistu täisehitusprotsent on kuni 75 %. Siit võib järeldada, et ammoniaagitehase ning gaasielektrijaama rajamine ei tekita olulisemat visuaalset dominanti kui on arvestatud-hinnatud detailplaneeringu koostamisel. Samas rajatakse senise kasutamata ja isetekkelise puistuga / võsastunud alale tehnoloogilise üldmuljega keskkond, kus rajatised asuvad võimalike vaatepunktide suhtes esiplaanil. Piirkond on suhteliselt lage, kavandatavast tehasest ja gaasielektrijaamast läände ja lõunase jäävad laoplatsid, tootmisettevõtted ja sadama-ala, kuid tegemist on tööstuspargi piirkonna äärmiste kruntidega. Uuringud näitavad, et visuaalne mõju on subjektiivne ning sõltub vaatleja subjektiivsest tajust (tundlikkusest), vaatluspunktile või vaatele omistatavast kultuurilisest väärtusest ja maastikukvaliteedist, vaate muutuse ulatusest, eelnevast kogemustest jt faktoritest. Kinnistutest ligikaudu 400 m kaugusel on Mereranna elamuala. Praeguses olukorras on elamuala ja Soomepoiste tee vahel puistu, st võib eeldada, et see tagab elamualal olevale vaatlejale piisava eraldatuse (kõrghaljastus on tavameede, mis vähendab tehnogeensete objektide visuaalset mõju). Soomepoiste teed tavapäraselt kasutatavale liiklejale tekib harjumuspärasest erinev vaade. Seetõttu on võimaliku mõju leevendamiseks soovitav näha hoonete ja rajatiste arhitektuurses lahenduses ette tajutav-esteetilise keskkonnaga arvestavad meetmed. Tajutav-esteetilise keskkonnaga arvestamine aitab leevendada tehase tehnogeenset mõju ümbritsevas maastikus ning ühtlasi ka tehase negatiivset sotsiaalset mõju29. Aspektid, mida hoonete-rajatiste välisilme puhul kaaluda on nt: morfoloogiline sobitamine (korrata nt iseloomulikke jooni ümbritsevas maastikus, ümbritseva maastiku iseloomujoonte, värvi, tekstuuri vms järgi välisilme kohandamine); värvi või materjali sobitamine. Koondhinnang visuaalsest mõjust: olulist mõju ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Projekteeritavad hooned ja rajatised vastavad detailplaneeringuga antud ehitusõigusele. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Kuna detailplaneeringu tingimustega on lubatud kuni 40 m kõrguste hoonete rajamine, võib 0-alternatiivi visuaalne mõju olla suurem, kui Alt1 või Alt 2 korral (kuid ei osutu oluliseks). 3.1.4. Mõju navigatsioonimärkide nähtavusele Kuna Paldiski on sadamalinn, siis maakasutuse planeerimisel ja ehitamisel on vajadus arvestada navigatsioonimärkidega. Navigatsioonimärkide nähtavussektoris ja nende taga ei tohi olla navigatsioonimärke varjavaid objekte ja tulesid, mis halvendavad navigatsioonimärkide või nende tulede eristuvust taustast. 29 Vt nt Marchi, L., Antonini, E., Evans, S. (2018). Landscape compatibility of factories: From practice to tactics. WIT Transaction on The Built Environment, 183: 5-36. http://dx.doi.org/10.2495/ARC180031. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 35 Kasesaare tee 10 kinnistust lõunasse ja edelasse jäävad Paldiski Lõunasadama merelt nähtavad navigatsioonimärgid (vt joonis 3.1): Paldiski Lõunasadama sihi alumine tulepaak nr 391 ja ülemine tulepaak nr 39230. Märgi nr 391 kõrgus aluspinnast on 10,6 m, veekogu navigatsioonikaardi nulltasemest 14,7 m; märgi nr 392 vastavad näitajad on 10,4 m ja 20,1 m. Mõlema tulepaagi tuled on punased, plingivad perioodiga 0.5+0.5=1; tuli asub metallsilindri tipus, silindri külge on kinnitatud musta püsttriibuga valge täisnurkne tahvel. Kahe märgi vahel tekkiv siht läheb Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistust mööda. Territooriumid valgustatakse arvestades valgusreostuse vältimise põhimõtteid, ohualas valgustamist ei kavandata. Kuna nii ammoniaagitehas kui gaasielektrijaam ei jää liinidega ühele joonele, ei tekita nende rajamine navigeerimismärkide nähtavusele probleeme. Täiendava meetmena arvestada valgustuse, sh korstna jms tulede projekteerimisel, et ei kasutata sihi nähtavuspiirkonnas vilkuvaid punaseid tulesid, mis asuvad navigatsioonimärkidega samal kõrgusel ja vilguvad sarnase sagedusega. Navigatsioonimärkide nähtavuse ja taustast eristatavuse halvenemise vältimiseks tuleb vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002. a määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lõikele 1 navigatsiooni- märgi vahetus läheduses ja selle mõjupiirkonnas ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga. Joonis 3.1. Paldiski Lõunasadama navigatsioonimärkide 391 ja 392 paiknemine [allikas: Transpordiameti kaardirakendus Nutimeri] Koondhinnang mõjust navigatsioonimärkidele: olulist mõju ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Ka 0-alternatiivi puhul tuleb detailplaneeringuga antud ehitusõiguse realiseerimisel silmas pidada samu põhimõtteid, seetõttu on võimaliku mõju määr sarnane teiste alternatiividega. 30 Navigatsioonimärkide andmekogu, https://nma.vta.ee/aton/2789 ja https://nma.vta.ee/aton/2788 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 36 3.2. Saasteainete heide õhku ja kaasnev mõju. Lõhnahäiringu tekkevõimalus Õhusaaste hindamismetoodikast Õhusaaste keskkonnamõju olulisuse hindamisel on aluseks saasteainete heide õhku, sh vastavus heite piirväärtustele, kui need on kehtestatud (kas parima võimaliku tehnika või õigusaktide alusel) ja heiteallika mõjutatava välisõhu vastavus keskkonna kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Seejuures võib tööstusheite seaduse § 41 lg 4 ja § 44 lg 7 lähtudes järeldada, et olulisem on vastavus keskkonna kvaliteedinormidele (kvaliteedinormide tagamiseks tuleb vajadusel kehtestada rangemaid nõudeid kui need, mida on võimalik täita parimat võimalikku tehnikat kasutades, teisalt on ka teatud asjaoludel võimalik määrata leebemaid heite piirväärtusi, kui mh on tagatud keskkonna kui terviku kaitstuse kõrge tase). Siiski tuleb arvestada, et teatud saasteainetele on EL liikmesriikidel heitkoguste vähendamise kohustused. Kohustustega hõlmatud saasteained on vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab 2030. aastaks rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke, on määratud õhusaasteainete heite vähendamise programmiga31. Programm käsitleb kõiki asjaomaseid sektoreid, sh põllumajandus, transport, energeetika, kodumajapidamine, tööstus. Programmi koostamisel on võetud aluseks nii Eesti kui ka EL seadusandlus ning riiklikud arengukavad ja strateegiad, et tagada kooskõla olemasolevate arengusuundadega. Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatud tegevuste puhul tuleb hinnata, kas tekkivad saasteainete heitkogused võivad ohutada vastava sektori eesmärkide saavutamist ja kas nad on konkreetselt nimetatud meetmekavas. Vastavust välisõhu kvaliteedinormidele hinnatakse hajumisarvutustega. Inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju hindamisel lähtutakse õhukvaliteedi piirväärtusest32, mille ületamisel väljapool tootmisterritooriumi eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Õhusaasteaine piirväärtus tähendab seda, et arvestades inimese eluiga, ei tekita piirväärtuseni saastunud välisõhus elamine ei inimese tervisele ega keskkonnale vastuvõetamatuid riske. Seega, kui saasteaine(te) modelleeritud või mõõdetud tase jääb allapoole tervise kaitseks kehtestatud piirväärtust (Ci/ÕPV ≤ 1,0), ei teki sellest terviseriski ka juhul, kui kavandatava tegevuse saastetase on võrreldes lähteolukorraga suurenenud. 1. aprillist 2023 jõustus atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muudatus, millega täiendatakse seadust §-ga 191, võttes kasutusele väheolulise mõjuga tegevuse mõiste – käitise tegevus põhjustab väheolulist mõju juhul, kui selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50% saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest. Seda kriteeriumit on kasutatud hajumisarvutuste tulemuste hindamisel. Kahele saasteainele on EL õigusaktide alusel kehtestatud aastakeskmine kriitiline tase silmas pidades taimestiku ja ökosüsteemi kui terviku kaitset: vääveldioksiidil 20 μg/m3, lämmastikdioksiidil 30 μg/m3. Täiendavalt on Eestis ammoniaagile kehtestatud aastakeskmine kriitiline tase 8 µg/m3 ja tunnikeskmine kriitiline tase 500 µg/m3. Lisaks on asjakohane üldistada, et inimese tervise kaitseks kehtestatud piirväärtuste, sihtväärtuste või kriitiliste tasemete järgimine on piisav järeldamaks, et linde jt elusorganisme ei mõjutata. Püsisoojastel organismidel vere koostises hemoglobiin, mistõttu süsinikmonooksiidi toime-mehhanism on sarnane ja kokkuvõttes on kõik püsisoojased organismid tundlikud CO madalatele kontsentratsioonidele33. Uuritud on elektrijaamade mõju lindudele ja järeldati, et kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste raamesse jäävad kontsentratsioonid ei mõjuta 31 Ajakohastatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020−2030“. Kinnitatud Keskkonnaministri käskkirjaga 30.03.2023 nr 1-2/23/144. https://kliimaministeerium.ee/energeetika- maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm 32 Kehtestatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, kohaldatavad piirväärtused määruse lisas 1 33 F. Ramade. Ecotoxicology. J. Wiley & Sons, 1987; lk 151 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 37 linde34, erinevate uuringute ülevaatest35 võib järeldada, et kuigi lindudel on inimesest kiirem ja efektiivsem hingamine, tekivad mõjud tervisele kontsentratsioonidel, mis on piirväärtustest suuremad. Vastavalt Kliimaministeeriumi ettepanekule varasemates KMH menetlustes, on tulemuste hindamisel kasutatud ka tulevikus rakendatavaid piirväärtusi. Direktiiviga (EL) 2024/288136 tehti mh muudatused välisõhu kvaliteedi piirnormides. Liikmesriigid peavad muudatuste ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustama hiljemalt 11. detsembriks 2026. Olemuselt on tegemist 1. jaanuariks 2030 saavutatavate piirväärtustega. Lõhnahäiringu hindamismetoodikast AÕKS § 67 järgi on ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine (edaspidi lõhnaaine) käesoleva seaduse tähenduses on välisõhku väljutatav aine või ainete segu, mis võib tekitada soovimatut lõhnataju. Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed on kehtestatud Kliimaministri 06.07.2023 määrusega nr 37. Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, seejuures rakendatakse häiringu tuvastamiseks standardiseeritud meetodeid. Käesolevas mõju hindamises on võimaliku lõhnahäiringu esinemisvõimaluse kohta esialgse hinnangu saamiseks lähtutud hajumisarvutuste tulemusest, võrreldes saastetasemeid erinevate ainete lõhnalävedega. Kui maksimaalsed kontsentratsioonid ei ületa lõhnaläve, ei ole vajadust anda põhjalikumaid hinnanguid lõhna modelleerimisega. Ka juhul, kui lõhn on tingitud konkreetsest lõhnaainest, ei pea lõhna eraldi iseloomustama lõhna modelleerimise kaudu. 3.2.1. Saasteainete heitkogused Kasesaare tee 10 toimuvatest tegevustest Kavandatud ammoniaagitehase käitamisega ei kaasne olulises koguses heidet õhku. Vesiniku tootmine toimub vee hüdrolüüsiga. Ainukeseks tekkivaks gaasiliseks jäägiks on hapnik, mis hajutatakse välisõhku, samuti võib aeg-ajalt osutuda vajalikuks seadmete läbipuhumine (kasutatakse lämmastikku), millega kaasneb ka torustikesse jm jäänud vesiniku heide. Hapnik ja ka vesinik ei kuulu välisõhku saastavate ainete hulka. Ammoniaagi sünteesil teise toorainena kasutatav lämmastik saadakse atmosfääriõhu separeerimisel. Seejuures ülejääva hapnik ja teised gaasid (väikeses koguses argooni ja süsihappegaasi) suunatakse õhku tagasi. Ka nende puhul ei ole tegemist välisõhu saasteainetega, millele on kehtestatud heite piirväärtused või keskkonnakvaliteedi normid. Ammoniaagi tootmisprotsess on hermeetiline, suletud süsteem. Samuti on hermeetilised hoidmismahutid. Protsessi eri etappidest tekkivad gaasid või aurud on sisemises ringluses, hoidmismahutitest auruv ammoniaak suunatakse sünteesireaktorisse. Ainukeseks potentsiaalseks punktheiteallikaks on põletustõrvik, kuhu juhitakse ammoniaagi tootmisprotsessist mittekondenseeruvad gaasid ja aeg-ajalt seadmete läbipuhkegaasid. Tõrvikpõleti tehnoloogia arvestab NH3 põletamise eripäradega ning tootmisprotsessist tekkivate gaaside varieeruvusega. Põletustõrvikus kasutatakse abikütusena eeldatavalt vesinikku (millele tuleb tõenäoliselt lisada kuni 10% põlevgaasi). Ammoniaagi enda põlemisel tekivad lämmastik ja vesi. Heite koostisse jääb ka osa põlemata ammoniaaki ja abikütust (põlemisefektiivsus ei ole 100%-line). 34 https://www.researchgate.net/publication/316893997_Bird_species_richness_and_densities_in_relation_to_sulphur_dioxide_gradients_and_en vironmental_variables 35 O.V. Sanderfoot, T. Holloway. Air pollution impacts on avian species via inhalation exposure and associated outcomes. Environmental Research Letters, Vol. 12,No. 8. 2017 https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/aa8051 36 Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2024/2881, 23. oktoober 2024, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist. Avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 20.11.2024 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 38 Kuna ammoniaak ei sisalda süsinikku, on leegi tekitatav soojuskiirgus madal. Samas ei saa välistada osa lämmastiku edasist oksüdeerumist lämmastikoksiidideks (NOx). Eeldatavalt projekteeritakse tehas selliselt, et tavaolukorras ei teki liigse protsessigaasi (flash) ja läbipuhkegaaside tõrvikusse suunamise vajadust (nendes sisalduv energia- ja ainevood kasutatakse protsessi eri osades ära). Tavaolukorras on nende gaaside kogus eeldatavalt vahemikus 40-120 m3/h (0,01 kuni 0,033 m3/s) ja see sisaldab kuni 3 mahu% ammoniaaki ning kuni 60% vesinikku. PVT eeldab sünteesiseadmetel suletud tsüklite kasutamist, et vältida nii vesiniku kui ammoniaagi kadu37; vastavalt tehnoloogilisele projektile suunatakse sünteesiskeemi seadmete läbipuhke jm gaasid reaktsioonigaasi tsirkulatsiooni-kompressori sisendisse, st need suunatakse sünteesikolonni tagasi. Tavapärasest erinevatel tingimustel võib tekkida olukord, kus sünteesikolonn neid gaase vastu võtta ei saa ja sel juhul kasutatakse tõrvikule suunamist. Samuti kui süsteemis tekib ülerõhk ja rõhualandusklappide avanemise järgselt seadmed seisatakse, suunatakse gaasid tõrvikule. Eeltoodud parameetrite järgi suunatakse NH3 tõrvikule koguses 7,6 – 25 g/s, kontsentratsioon kuni 760 g/m3). Sel kontsentratsioonil on eeldatav NH3 põlemisefektiivsus vähemalt 95 %, st põlemata jääv osa tekitab NH3 heite 0,38 – 1,25 g/s, keskmiselt 0,815 g/s. Kui eeldada tavapärasest erinevaid olukordi keskmiselt kord nädalas ühe tunni vältel, satub 52 töötunniga välisõhku 0,153 t/a NH3. Ammoniaaki sisaldava seadmestiku gaasiosa summaarne ruumala on 143 m3, milles on kuni 323,5 kg NH3 ja 170 kg H2. Kui oleks vajalik kogu seadmestik lämmastikuga läbi puhuda, st lämmastikuga tõrjutakse välja seadmestiku ruumalale vastav gaasikogus kuni 30 minuti jooksul, on mahtkiirus kuni 0,08 m3/s, NH3 kogus 180 g/s (2 250 g/m3), H2 kogus 95 g/s (1188 g/m3). Kõrgema kontsentratsioonil võib eeldada NH3 suuremat põlemisefektiivsust, st 99 %, st tekib NH3 heide 1,80 g/s. Kui selline läbipuhe toimub kaks korda aastas, satub välisõhku 0,00647 t/a NH3. Seega on tõrviku eeldatav NH3 koguheide 0,159 t/a. Maksimaalne läbipuhe määrab ära ka tõrviku soojusvõimsuse. Vesiniku alumine kütteväärtus on 120 MJ/kg ehk 33,33 kWh/kg; tunnis põletatava vesiniku energiasisaldus on 170 kg x 33,33 kWh/kg = 5661 kW/h. Ammoniaagi kütteväärtus on 22,5 MJ/kg ehk 6,25 kWh/kg; 325,5 kg x 6,25 = 2022 kW/h. Kokku on tõrviku soojusvõimsus 7,683 MW. Kui eeldada, et tõrviku pilootleegi soojuskoormus on ~0,25% tõrviku võimsusest, s.o. 19,2 kW (69,12 MJ). Kui arvestada kogu kütus veeldatud naftagaasina (LPG, alumine kütteväärtus propaani ja butaani seguna 46 MJ/kg), siis on pilootleegile vaja tunnis kütust 69,12 MJ / 46 MJ/kg = 1,503 kg. 8400 töötunni korral 12,622 tonni (kui kogu lisakütus oleks LPG). Eeldades, et kogu tõrvikus põletatava gaasi saasteainete eriheited vastavad järgmiste saasteainete osas maagaasi põlemisel tekkivatele eriheidetele38 - NOx 42,8 g/GJ, osakeste eri fraktsioonid 0,45 g/GJ, on maksimaalsed hetkheited 7,683 MW koormusel 0,329 g/s NOx ja 0,0035 g/s PM2,5 / PM10; sellel koormusel 1 tunni vältel eralduv saasteainete heide on 1,184 kg NOx ja 0,0126 kg osakesi. Kui arvestada, et muudel tavapärasest erinevatel juhtudel on tõrviku koormus 70% maksimaalsest ja neid juhte on 52 tundi aastas, tekib 43,1 kg NOx ja 0,46 kg osakesi. Muul ajal, kui tõrvik põletaks 8 347 tundi aastas LPG gaasi koormusel 19,2 kW (kütuse kulu soojusühikutes 12,542 t x 46 MJ/kg = 576,932 GJ/a), oleks aastased heitkogused vastavalt 24,7 kg/a NOx ja 0,26 kg/a osakesi. Tõrviku summaarne heide on 0,069 t/a NOx ja 0,00073 t/a osakesi. Saasteainete SO2 (0,51 g/GJ), NMVOC (2 g/GJ) ja CO (30 g/GJ) heidet arvestatakse ainult LPG puhul, st heited on vastavalt 0,0098 mg/s ja 0,296 kg/a SO2 (ei kuulu arvestuslike saasteainete hulka, kuna heide jääb alla 1 kg/a), 0,0384 mg/s ja 1,161 kg/a NMVOC, 0,0006 g/s ja 0,0174 t/a CO. Raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete eriheited on oluliselt väiksemad kui 37 European Commission. Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Large Volume Inorganic Chemicals – Ammonia, Acids and Fertilisers (LVIC BREF). August 2007 – ptk 2.5 38 Kehtestatud Keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise kord“ lisaga 3 (Keskkonnaministri 20. märtsi 2019 määruse nr 7 sõnastuses) Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 39 vääveldioksiidil, st ka nende saasteainete heitkogused ei vaja arvestamist (raskmetallidel << 1 kg/a ja POS-del <<0,1 kg/a). Saasteainete heide võib tekkida ka ammoniaagi laadimisel mahutitest paakautodesse ja sadamas laeva punkerdamisel. NH3 laadimissüsteemid on hermeetilised, kuid voolikute lahtiühendamisel võib tekkida teatud heide õhku. Ühe vooliku kaudu laaditakse vedelat ammoniaaki, teise voolikuga suunatakse vastuvõtvast mahutist tekkivad aurud laadimismahutisse tagasi. Laadimise lõppedes tuleb voolikud ammoniaagist tühjendada, selleks puhutakse voolikud lämmastikuga läbi, voolikus olev ammoniaak suunatakse laadimismahutisse tagasi. Analoogia põhjal Eestis olemasolevate käitlemissüsteemidega (AS DBT Sillamäe ammoniaagiterminal) võib veomahutite voolikute lahtiühendamisel tekkida vähene NH3 heide õhku, kuna vältimaks lämmastiku sattumist ammoniaagimahutisse kasutatakse vooliku mahule vastavat kogust lämmastikku. Veomahutite ühendusvoolikute käitlemisel on NH3 heide 0,5 g/ühendus39. 25 000 t/a laadimisel 25 t veokitele on aastas 1000 laadimiskorda, siis lendub 0,002 t/a ammoniaaki tehase laadimissõlmes ja ka Paldiski Lõunasadama kaidel, kui kogu toodetud ammoniaak kasutataks laevade punkerdamisel. Teatud kogus ammoniaaki tekib seadmetelt hajusheitena. AS DBT ammoniaagiterminali analoogia põhjal tekib NH3 kompressorist 1 mln t/a NH3 käitlemisel hajusheide 0,420 t/a; 25 000 t/a käitlemisel oleks heide 0,0105 t/a. Paldiski tehases on ammoniaaki ka reaktorigaasi tsirkuleerimise kompressoris, eeldatavalt on heide sama. Kokku tekib kompressorjaamast NH3 heide 0,021 t/a. Hajusheide võib tekkida ka sünteesiploki sõlmedest, pumpadest, vahemahutitest. Arvestuslikult on see heide 2 korda suurem kui kompressoritest, st 0,042 t/a. Koos veokitele laadimisel heitega on NH3 keskmistatud hajusheide 0,002 g/s. Aastane Kasesaare tee 10 käitises NH3 arvestuslik heide on 0,226 t/a (sh arvestades kaks korda aastas seadmete läbipuhkegaasi ning 52 h vältel aastas protsessigaaside suunamisega tõrvikusse). Eeltoodud ülevaatest selgub, et ükski välisõhku suunatava saasteaine heide ei ületa kehtestatud saasteainete heite künniskoguseid40: lenduvad orgaanilised ühendid 1 t/a, CO 10 t/a, osakesed 1 t/a, NH3 1 t/a, NOx 0,3 t/a. Kuigi tõrviku sisendsoojusvõimsus on üle 1 MWth, ei ole Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 § 4 lg 1 p.2 järgi tegemist õhusaasteluba nõudva tegevusega – tõrvik on põletusseade, mis on projekteeritud tööstusprotsessidest eralduva heitgaasi puhastamiseks põletamise teel ning seda ei kasutata iseseisva põletusseadmena. Siit ühtlasi järeldub, et tehase rajamine ei mõjuta õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020−2030 eesmärkide täitmist. Keemiatööstus kuulub riiklikus programmis kajastatud tööstusprotsesside hulka, kuid selles valdkonnas lisameetmeid ei rakendata. NH3 summaarne heide tööstusprotsessidest oli programmi tabel 3.4 järgi 2020. a 89 t/a, 2030. a prognoos 91 t/a, st Kasesaare tee 10 ammoniaagi aastane heide tootmisprotsessist moodustab ~10% prognoositud kasvust ja 0,25% 2030. a prognooskogusest. Ammoniaak on ka lõhnaaine, võimaliku lõhnahäiringu esinemist on hinnatud hajumisarvutuste kaudu (ptk 3.2.2). 3.2.2. Saasteainete hajumine Kasesaare tee 10 tegevustest Ptk 3.2.1 selgus, et Kasesaare tee 10 heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainete heide ei ületa Keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 67 kehtestatud saasteainete heite künniskoguseid, st AÕKS sätete järgi ei oleks vajalik ka hajumisarvutuste tegemine. Hajumisarvutustega on siiski hinnatud kahe saasteaine hajumist – lämmastikdioksiid (NO2) on põlemisprotsessides tekkivatest saasteainetest suurima heitkogusega ja ka eeldatavalt kõige 39 AS DBT BCT Sillamäe terminal. Heitallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. OÜ Hendrikson & Ko töö nr 18003060, Tartu 2018 40 Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 40 kõrgema suhtelise saastetasemega (1 tunni keskmine õhukvaliteedi piirväärtus on 200 µg/m 3, aastakeskmine 40 µg/m3), ammoniaak (NH3) on ka lõhnaaine ja hajumisarvutuste kaudu saab hinnata, kas on põhjendatud edasine lõhnaaine hajumise hindamine. Tõrviku NO2 heide tekitab tunnikeskmise heite maksimumi 27,03 µg/m3 (0,135 ÕPV1) ja aastakeskmise maksimumi 0,0268 µg/m3 (0,0007 ÕPVa). Piirkonna heiteallikatega koosmõjus tekivad saastetasemete maksimumid olemasolevate heiteallikate territooriumil ja nende taseme määrab eelkõige ära sellel territooriumil asuv heiteallikas (antud juhul Paldiski sõjaväelinnaku katlamaja, mis tekitab koosmõju maksimumi 49,79 µg/m3, 0,249 ÕPV1). Koosmõju tase Mereääre elamute juures on 16,2 µg/m3 (0,081 ÕPV1), aastakeskmine 0,422 µg/m3 (0,0105 ÕPVa). Aastakeskmine koosmõju tase mereäärsel alal Pakri loodus ja linnuala piiril on 0,232 - 0,377 µg/m3 (maksimum asub Lõunasadama alumise tulepaagi lähistel ja moodustab 1,3% ökosüsteemide kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kriitilisest tasemest). NH3 peamine heide tekib samuti tõrvikust. Madala tõrviku ja suhteliselt ’külma’ leegi korral (H = 15 m, D = 0,3 m, 200 oC, joonkiirus 2,3 m/s) on tunnikeskmise heite maksimum on 175,1 µg/m3 (35% 1 tunni õhukvaliteedi kriitilisest tasemest 500 µg/m3) ja see tekib Kasesaare tee kinnistu ning Baltic Oil Service vahelisel tootmismaa alal (vt joonis 3.2). Lähimate elamute juures on saastetase kuni 56,3 µg/m3, Kaitseväe Paldiski sõjaväelinnaku alal 27,6...31,8 µg/m3, sõjaväelinnaku laienduse alal 37...80 µg/m3 ning mereäärsel alal Pakri loodus ja linnuala piiril 29,2...44,7 µg/m3 (kõikjal alla 20% kriitilisest tasemest). Tuleb rõhutada, et nende kontsentratsioonide tekkimine on võimalik tõrviku avariilise heite tekke ja ebasoodsate hajumistingimuste aja kokkulangemisel. Tulemuste hindamisel tuleb arvestada, et kaartidel on esitatud igas modelleerimispunktis tekkida võiv maksimaalne kontsentratsioon ja seetõttu ei ole tegemist konkreetsel ajal tekkiva heite levikuga vaid ebasoodsates hajumistingimustes tekkivate maksimumide statistilise jaotumisega aasta lõikes. Joonis 3.2 Ammoniaagi maksimaalse hetkheite hajumiskaart 1-tunni keskmisena Kasesaare tee 10 kavandatava tehase tõrvikust [allikas: KOTKAS Airviro]. Maksimaalne tase moodustab 35% 1 tunni õhukvaliteedi kriitilisest tasemest 500 µg/m3, nn tundlikel aladel jäävad saastetasemed kõikjal alla 20% kriitilisest tasemest. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 41 Kui juurde arvestada hajus- ehk organiseerimata heide 0,002 g/s paigutades selle 3 m kõrguse allikana NH3 sünteesiseadme piirkonda, tekib koosmõju 1 tunni maksimum 175,2 µg/m 3 samas punktis, mis tõrvikulgi, st tootmisterritooriumist kaugemale jäävates punktides hajusheite mõju praktiliselt ei avaldu. Kuna käitise piiride ja seadmete vahele jäetud 13-15 m laiune puhvertsoon, ei ole ka aladel märgatavamalt tunnikeskmise taseme muutust. Tõrviku NH3 heite aastakeskmine maksimum 0,147 µg/m3 (1,84% aastakeskmisest õhukvaliteedi kriitilisest tasemest 8 µg/m3) tekib Kasesaare tee 10 kinnistut põhja poole jääval raudteeäärsel alal. Aastakeskmine koosmõju maksimum 3,281 µg/m3 (41 % aastakeskmisest õhukvaliteedi kriitilisest tasemest 8 µg/m3) tekib Kasesaare tee 10 tootmisterritooriumi idapiiril ja see langeb allikast kaugenedes kiiresti. Ligikaudu 100 m kaugusel allikast on aastakeskmine saastetase juba tasemel 0,15 µg/m3. Kui hinnata lõhnahäiringu tekkevõimalust, siis tundlikumad inimesed võivad tunda ammoniaagi lõhna tasemel 0,1 ppm (70 µg/m3), lõhnaläveks loetakse 5-50 ppm (3 483 – 34 830 µg/m3), hinnatud on ka loomade aistinguid ja tervisele mõjuda võivaid tasemeid ja on järeldatud, et loomad ei ole ammoniaagi lõhna suhtes inimestest tundlikumad.41 Arvestades hajumistulemusi, võib 1 tunni hajumismaksimumide piirkonnas tundlikematel inimestel tekkida lõhnaaisting, kuid see tekib tõrviku heite (arvestuslikult kuni 52 korda aastas) ja ebasoodsate hajumistingimuste kokkulangemisel, st tõenäoliselt paaril korral aastas. Siit tuleneb, et puudub vajadus täiendavaks lõhnahäiringu modelleerimiseks. Lõhnahäiringu olulisuse kriteeriumiks on 15% lõhnatundide esinemise aastas (AÕKS § 68 lg 1 alusel vastuvõetud määruse § 2 lg 2)42 Kokkuvõttes järeldub, et kavandatava ammoniaagitehase heide õhku on väheolulise mõjuga AÕKS § 19 lg1 mõistes ja ei tekita lõhnahäiringut. Õhuheitel puudub koosmõjus teiste piirkonna heite- allikatega mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele – õhukvaliteedi norme ei ületata. 3.2.3. Saasteainete heitkogused Kasesaare tee 12 toimuvatest tegevustest Kui arvestada elektrilise efektiivsusega 47 %, on gaasielektrijaama I etapi sisendvõimsus kütuse järgi arvestuslikult 217,2 MWth. Maagaasi põletamisel tekkivad suitsugaasid juhitakse välisõhku kahe korstnapüstaku kaudu, Arvestades mootorite ja korstnate sarnaseid parameetreid ning lähestikku asumist, on asjakohane mõjude hindamisel käsitleda gaasielektrijaama korstnaid koondallikana nii heitkoguste leidmisel kui hajumisarvutuste tegemisel. Gaasielektrijaamas kasutatakse kütusena maagaasi. Perspektiivis võidakse maagaasivõrgu suunata ka biometaani ning teatud määral ka vesinikku. Kuna biometaan on koostiselt sarnane maagaasiga ja seda tarnitakse kaudu, siis saasteainete heite seisukohast ei ole nende kütuste eristamine vajalik. Perspektiivis vesiniku lisamine võib eelkõige mõjutada saasteainete eriheite arvestust (üldiselt arvestatakse mõõtmisel heitkogused ümber kuiva gaasi kohta, kuid vesiniku põlemisel on saaduseks vesi) ning eeldatavalt kõrgema põlemistemperatuuri tõttu võib kaasneda suurem lämmastikoksiidide teke. Sellest tulenevalt on arvutused tehtud maagaasiga kasutades maksimaalsete lubatud heite piirväärtustega jm eeldustega, mis pigem ülehindavad saasteainete teket. Selle lähenemise puhul ei ole vaja eraldi arvestada võimaliku vesiniku lisandiga põletatavas gaasisegus. II etapil paigutatakse täiendavalt kuni ~82,7 MWth kütusena ammoniaaki kasutavaid mootoreid, eeldatavalt lisandub veel üks korstnapüstak. Ammoniaagi põletamisel kütusena on probleemidena välja toodud dilämmastikoksiidi (N2O) moodustumine, suurem lämmastikoksiidide (NOx) teke võrreldes süsinikkütustega ja põlemata jääva NH3 heide. N2O on kasvuhoonegaas, õhukvaliteedi 41 Canadian Council on Animal Care https://ccac.ca/Documents/Standards/Ammonia.pdf 42 Keskkonnaministri 06.07.2023 määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 42 piirväärtust ei ole talle kehtestatud, mistõttu tema heitega seonduvat analüüsitakse ptk 3.3.2. Kuigi stöhhiomeetriliselt ei kaasne NH3 põlemisega NOx teket (põlemissaadusteks on vesi ja lämmastik) ja leegi temperatuur on madalam-põlemine aeglasem, siis on katsetustes täheldatud kuni kolmandiku võrra suuremat NOx teket. Samas saab NOx teket ammoniaagi põletamisel vähendada selektiivse katalüütilise taandamise (SCR) rakendamisega, mis on tavapärane PVT meede43. Seejuures asendab põlemata jääv NH3 (sõltuvalt kütusesegu koostisest, põlemisparameetritest jms võib sisaldus olla suitsugaasides 0,5 – 2 mahu%) SCR seadmes vajamineva karbamiidi. Sellest lähtuvalt on NH3 põletamisel tekkiva NOx koguse leidmisel eeldatud, et rakendatakse SCR, mis tagab vastavuse LCP BATC ülemisele heite piirväärtusele ja ammoniaagi heide vastab SCR kasutamisega seotud ammoniaagi heite piirväärtusele. Põletusseadmete heitkoguste arvutamine toimub soojusühikutesse arvutatud kütusekoguste alusel44. Vähemalt kahe saasteaine osas toimub heitkoguste arvestus pidevseire tulemuste alusel – lämmastikoksiidid (NOx) ja süsinikmonoksiid (CO), lisaks tekib ammoniaagi (NH3) pidevseire vajadus kui suitsugaaside puhastusel kasutatakse selektiivset katalüütilist taandamist (SCR; teadaolevalt antud projekti I etapi puhul ei ole vaja kasutada – potentsiaalsete gaasimootorite tarnijate andmetel on ~100 MWe korral NOx heite ülemised piirväärtused saavutatavad ainult primaarsete PVT meetmete rakendamisega). Gaasimootorite kasutamisel on vaja kontrollida metaani (CH4) sisaldust, lahjasegul töötavates sädesüütega gaasimootorites formaldehüüdi sisaldust. LCP BATC seirenõuete ülevaade on esitatud ptk 3.2.4, samas on ülevaade PVT meetmete rakendamisest, mis tagavad vastavuse heite piirväärtustele ja efektiivse ressursikasutuse nõuetele. Maagaasi kasutus sõltub kavandatavast tööajast ja seadme energeetilisest efektiivsusest. Kui võtta aluseks töötamine kuni 2 000 tundi aastas ja jaama I etapi sisendvõimsus on 217,2 MWth (efektiivsus 47 %), siis on kogu selle aja täisvõimsusel töötamiseks maagaasi kogus (energeetiline kogus on arvutatud ümber gaasi mahule lähtudes tarnitava maagaasi eeldatavast alumisest kütteväärtusest 34,0 TJ/1 000 000 m3): 217,2 MWth vastab sisendvõimsusele 0,2172 GJ/s x 3600 s / 1000 = 0,78192 TJ/h; 2000 h/a x 0,78192 TJ/h = 1 563,84 TJ/a | / 34 = 45,995 mln m3/a maagaasi. II etapil täiendavalt kuni ~82,7 MWth mootorite ammoniaagivajadus on 0,0827 GJ/s x 3600 s = 297,72 GJ/h. Ammoniaagi alumine kütteväärtus on 18,6 GJ/t, st kulub 16,0065 t/h. Kui kogu Kasesaare tee 10 NH3 toodang 25 000 t/a (energeetiline kogus 465 TJ/a) kasutada elektrijaamas, saab neid mootoreid täisvõimsusel kasutada ~1 562 tundi aastas. LCP BATC toob NOx puhul ära PVTga saavutatava õhkuheite taseme (ehk heite piirväärtuste vahemiku) maagaasi põletamisel mootorites. Ära on toodud aasta keskmise ja ööpäeva keskmise tasemed (näidatud allpool koos heitkoguste arvutustega). CO puhul on antud aastakeskmine orienteeruv tase. Gaasimootoritel formaldehüüdi ja metaani heite piirväärtuste vahemik põhineb proovivõtuperioodi keskmistel väärtustel. Heitkoguste prognoosimisel on aluseks võetud maksimaalne tase (suurem mõjuteguri väärtuse kasutamine annab halvima tekkida võiva negatiivse mõju prognoosi). Heitkogused on arvutatud keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 §3 „Saasteainete heitkoguste määramine otsese mõõtmise alusel“ arvutusvalemite alusel. Gaasiturbiini ja mootorite heite piirväärtused on normeeritud suitsugaaside 15% hapnikusisaldusele, sellele vastavat liigõhuteguri väärtust 3,542373 kasutatakse heite leidmisel. Saasteainete hetkheite arvestus põhineb pidevseiratavatel saasteainetel 24 tunni keskmistel kontsentratsioonidel, aastased heitkogused aastakeskmisel. Lisaks on määruses nr 59 toodud 43 Alnajideen et al. Ammonia combustion and emissions on practical applications: a review. Carbon Neutrality (2024) 3:13 https://link.springer.com/article/10.1007/s43979-024-00088-6 44 Heitkoguse leidmine toimub vastavalt keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ lähtudes kas mõõtmistulemustest (st PVT järeldustega või muu õigusaktiga kehtestatud heite piirväärtustest) või nende saasteainete puhul, millele heite piirväärtusi ei ole kehtestatud, kasutades määruse lisas 3 toodud eriheiteid. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 43 arvutuslike eriheidete (g/GJ) alusel leitud vääveldioksiidi heide, osakeste (PM2,5, PM10) ja NMVOC puhul on kasutatud näidistehnoloogiate tarnijate esitatud andmeid. Teiste määruses toodud saasteainete eriheidetega leitud heitkogused jäävad 2 000 h/a korral alla künniskoguseid, millest alates saasteainet tuleb arvestada (1 kg raskmetallidel – kõige suurem oleks arseeni heitkogus, ca 0,2 kg/a; püreenidel künnis 0,1 kg/a, heitkogus 0,0013 kg/a, dioksiinidel künnis 0,1 g/a, heitkogus 0,0008 g/a). Tulemused on esitatud tabelites 3.1 ja 3.2. Kui esimeses etapis otsustatakse kasutada SCR, siis võib NO2 heide olla kuni 3 korda väiksem, kuid kaasneb ammoniaagi heide kuni 3,849 g/s ja 13,849 t/a (kontsentratsioon suitsugaasides vastab PVT ülemisele väärtusele 10 mg/Nm3). Tabel 3.1 Saasteainete arvestuslik maksimaalne hetkheide ≥ 15 MWth sisendvõimsusega gaasimootorite korral, kui summaarne sisendvõimsus on 217,2 MWth Heite piirväärtustega saasteainete kontsentratsioon (mg/Nm3 , 15% O2) ja heitkogus g/s NO2 CO CH4 Formaldehüüd mg/Nm3 g/s mg/Nm3 g/s mg/Nm3 g/s mg/Nm3 g/s (24 h keskmine 85) 16,35 – 28,85* (100) 38,47 300 (500) 57,705 15 (15) 2,885 Saasteained, millel maagaasi kasutamisel PVT heite piiväärtust ei sätesta SO2 NMVOC PM2,5, PM10** g/GJ g/s mg/Nm3 g/s mg/Nm3 g/s 0,51 0,111 33 6,348 1,875 0,361 * näidatud hetkheite vahemik, mille alumine väärtus vastab 24 h keskmisele heite piirväärtusele ja ülemine väärtus kahekordsele aastakeskmisele heite piirväärtustele; kuna kasutatakse kaheksat mootorit, ei ole põhjust eeldada, et kõik mootorid on üheaegselt erandlikult kõrge heitega ** Osakeste heide arvestatud tinglikult 100% kõige peenema fraktsioonina (st PMsum ja PM10 heitkogused = PM2,5 heitkogusega) Tabel 3.2 Saasteainete arvestuslik aastane heide ≥ 15 MWth sisendvõimsusega gaasimootorite töötamisel 2 000 tundi aastas Heite piirväärtustega saasteainete kontsentratsioon (mg/Nm3 , 15% O2) ja heitkogus t/a NO2 CO CH4 Formaldehüüd mg/Nm3 t/a mg/Nm3 t/a mg/Nm3 t/a mg/Nm3 t/a aasta keskmine 75 103,869 (100) 138,493 300 (500) 187,462 15 (15( 20,774 Saasteained, millel maagaasi kasutamisel PVT heite piiväärtust ei sätesta SO2 NMVOC PM2,5, PM10* g/GJ t/a mg/Nm3 t/a mg/Nm3 t/a 0,51 0,831 33 45,703 1,875 2,597 * Osakeste heide arvestatud tinglikult 100% kõige peenema fraktsioonina (st PMsum ja PM10 heitkogused = PM2,5 heitkogusega) II etapil rajatava ammoniaaki kütusena kasutavate gaasimootorite bloki saasteainete heide on toodud tabelis 3.3. Kasutatakse SCR lämmastikoksiidide heite kontrollimiseks. Tabel 3.3 Saasteainete arvestuslik heide ≥ 15 MWth sisendvõimsusega gaasimootorite korral, kui summaarne sisendvõimsus on 82,7 MWth ja kütuseks ammoniaak Maksimaalne hetkheide (15 % O2) NO2 NH3 PM2,5, PM10** mg/Nm3 g/s mg/Nm3 g/s mg/Nm3 g/s (24 h keskmine 85) 6,225 – 10,99* (10) 1,465** 1,875 0,137 Aastane heitkogus 25 000 t/a NH3 põletamisel NO2 NH3 PM2,5, PM10** mg/Nm3 t/a mg/Nm3 t/a mg/Nm3 t/a aasta keskmine 75 30,888 10 4,118 1,875 0,772 * näidatud hetkheite vahemik, mille alumine väärtus vastab 24 h keskmisele heite piirväärtusele ja ülemine väärtus kahekordsele aastakeskmisele heite piirväärtustele; kuna kasutatakse kaheksat mootorit, ei ole põhjust eeldada, et kõik mootorid on üheaegselt erandlikult kõrge heitega ** Osakeste heide arvestatud tinglikult 100% kõige peenema fraktsioonina (st PMsum ja PM10 heitkogused = PM2,5 heitkogusega) Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 44 Kui hinnata Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama võimalikku mõju õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020−2030 eesmärkide täitmisele, siis gaasielektrijaamade rajamine moodustab ühe osa energiamajanduse arengukavadest ja eeldatavalt on sellega arvestatud. Programm toob energeetika valdkonnas välja, et peamine mõju programmi NOx, PM2,5 ja SO2 heitele tekib BAU stsenaariumis, kui põlevkivienergeetikas teadaolevad arengud ei realiseeru (vanade tolmpõletusplokkide sulgemine, põlevkivi otsepõletuse vähendamine). Juhul kui PVT nõuete täitmiseks on vaja rakendada SCR (võib tuleneda 2024. a vastuvõetud tööstusheite direktiivi muudatustest, mille liikmesriigid peavad üle võtma 1. juuliks 2026), siis tekitab gaasielektrijaamade käitamine täiendava ammoniaagi heite, eeldatavalt seda arvestatakse järgmiste programmide kaasajastamisel. NH3 summaarne heide energeetikast oli programmi tabel 3.4 järgi 2020. a 387 t/a, 2030. a prognoos 135 t/a. Kasesaare tee 12 kavandatava elektrijaama ammoniaagi aastane heide SCR rakendamisel (I ja II arendusetapil kokku 17,967 t/a) moodustab prognoositud vähenemisest 7 % ja 2030. a prognooskogusest 13,3 %. 3.2.4. Parim võimalik tehnika maagaasi kasutamisel Kütuse kui ressurssi efektiivne kasutus Kütusekasutus on seotud kavandatava põletusseadme energeetilise efektiivsusega. LCP BATC ptk 4.1 käsitleb PVT järeldusi maagaasi põletamisel. PVT 40 sätestab, et maagaasi põletamise energia- tõhususe suurendamiseks on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest. Kuna PVT 40 juurde on toodud ainult üks meede (a. Kombineeritud tsükkel), siis sellest sõnastusest järelduks, et PVT on kombineeritud tsükli (st koos elektriga soojusenergia tootmine) kasutamine, välja arvatud alla 1 500 tunni aastas käitatavad gaasiturbiinid või mootorid. Samas on PVT nr 40 juurde kuuluvas tabelis 23 kajastatud PVTga saavutatav energiatõhususe tasemed avatud tsükliga gaasiturbiini kohta (OCGT), mille kütusega antava soojusenergia sisendvõimsus on ≥50 MWth. Võib järeldada, et gaasimootoritega elektrijaam võib töötada ≥ 1 500 tundi aastas tekkivat soojust ära kasutamata, kui nad täidavad PVTga esitatavad energiatõhususe nõudeid. Gaasielektrijaama edasisel projekteerimisel tuleb juhinduda LCP BATC PVTs nr 12 toodud meetmetest tehes sobiva valiku energiatõhususe saavutamiseks (sh tabelis 3.1 toodud kvantitatiivsete näitajate saavutamiseks, kui gaasijaam kavandatakse töötama vähemalt 1 500 tundi aastas). Kuna kavandatava jaama eesmärk on elektrienergia tootmine, siis arvestatakse elektrilise netokasuteguriga. Võimalike gaasimootorite tarnijate avaldatud brutokasuteguri andmete kohaselt on eeldatav elektriline netokasutegur PVT vahemiku ülemises piirkonnas. LCP BATC PVT nr 2 sätestab, et PVT on põletusüksuste elektrilise netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri kindlakstegemine täiskoormusega toimimise katsel pärast seadme kasutusse võttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit oluliselt mõjutada. Gaasimootorite elektriline netokasutegur on vahemikus 39,5 – 44 %, kui jaam töötab vähemalt 1 500 tundi aastas. LCP BATC PVT nr 9 sätestab, et PVT on koostada kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, sh kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Selleks vajalikud andmed (kütuse esialgne kirjeldus, kütuse omaduste ja kvaliteedi regulaarne kontroll) võib esitada kütuse tarnija esitades käitajale täielikud tulemused kütuse spetsifikatsiooni ja/või garantii- dokumendi kujul. Maagaasi puhul on kirjeldatavateks/mõõdetavateks näitajateks alumine kütteväärtus ning peamiste koostisainete sisaldus (CH4, C3, jne CO2, N2) ja need esitab võrguhaldur. Õhkuheite vältimise või vähendamise meetmed Järgnevalt on esitatud PVT meetmete loetelu gaasimootorite õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks ja vajadusel lühikommentaar asjakohasuse kohta; detailne kirjeldus ja kohaldatavus on toodud PVT järelduste tekstis. Milliseid meetmeid rakendada tehakse edasisel projekteerimisel. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 45 PVT nr 43 käsitleb maagaasil töötavate mootorite NOx õhkuheite vältimist või vähendamist kasutades ühte või mitut meetodit: a. Täiustatud juhtimissüsteem b. Lahjasegu põletus, üldkohaldatav kombineeritult selektiivse katalüütilise taandamisega c. Täiustatud lahjasegupõletus, kohaldatav üksnes uute süüteküünlaga mootorite puhul d. Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR). SCR kasutamisel on asjakohane PVT nr 7 ja PVT nr 8: • PVT nr 7. PVT on selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise korralduse ja kasutamise optimeerimine (nt reagendi ja NOx-i optimaalne suhe, reagendi homogeenne jaotus ja reagenditilkade optimaalne suurus), et vähendada ammoniaagi õhkuheidet. PVTga saavutatav NH3 õhkuheite tase selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise tulemusena on <3–10 mg/Nm3 aasta või proovivõtuperioodi keskmisena. Vahemiku alampiiri on võimalik saavutada, kui kasutatakse selektiivset katalüütilist taandamist, ning ülempiiri, kui kasutatakse selektiivset mittekatalüütilist taandamist ilma heitevähenduse märgmeetoditeta. • PVT nr 8. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes on PVT asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendus- süsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende töökorras olek. Muude saasteainete heite vähendamist käsitlevad PVT nr 44 ja 45: • PVT nr 44. Selleks, et vältida või vähendada CO õhkuheidet maagaasi põletamisel, on PVT tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsioonikatalüsaatoreid. • PVT nr 45. Selleks, et vältida või vähendada metaanivabade lenduvate orgaaniliste ühendite ja metaani (CH4) õhkuheidet maagaasi põletamisel lahjasegul töötavates sädesüütega gaasimootorites, on PVT tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsioonikatalüsaatoreid. Teadaolevalt kasutavad tehnoloogia tarnijad gaasimootorite korral oksüdatsioonikatalüsaatoreid. Heiteseire nõuded LCP BATC sätestab järgmised nõuded seirele (need kohalduvad gaasimooritele, kui tööaeg > 1 500 tundi aastas, kuid ei kohaldu väikestele gaasimootoritega jaamale): PVT nr 3. PVT on õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate, sealhulgas allpool esitatud näitajate pidev jälgimine: suitsugaaside vooluhulk, hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk, veeaurusisaldus. Kõikide nende näitajate osas korraldataks seire kas perioodilise või pideva mõõtmisega (see sõltub saasteainete seire korraldusest PVT nr 4 järgi). PVT nr 4. PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN- standarditele. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. NOx ja CO osas eeldatakse pidevseire rakendamist, erandiks on seadmed/turbiinid nimisoojusvõimsusega < 100 MWth, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas. Kui kasutatakse selektiivset katalüütilist taandamist (SCR), seiratakse pidevalt ammoniaaki. Gaasimootoritel tehakse täiendavalt perioodilist seiret: ▪ CH4 - maagaasil töötavatel mootoritel on, seiresagedus üks kord aastas, mõõtmised tehakse seadme käitamisel koormusega > 70 %. ▪ Formaldehüüd maagaasi lahjasegul töötavates sädesüütega gaasimootorites ja kahekütuselistes mootorites üks kord aastas. ▪ SO3 — Kui kasutatakse SCR, üks kord aastas. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 46 Lisaks on vajalik asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral, milleks eeldatavalt on käivitamine-seiskamine. PVT nr 11. PVT on õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. Samas ei ole kiire käivitamisega-seiskamisega gaasimootorite puhul eraldi käivitamis- seiskamisperioodi arvestamine asjakohane. Tarnijate andmetel kohalduvad deklareeritud saasteainete kontsentratsioonid suitsugaasides mootorite koormusvahemikul 20 - 100%, st kui täiskoormus saavutatakse 1…2 minutiga ja sama kiirelt toimub seiskamine, ei teki maksimaalses hetkheites (mida arvestatakse 1 tunni keskmisena) sisulist muutust. 3.2.5. Saasteainete hajumine Kasesaare tee 12 tegevustest Tabelites 3.1 ja 3.3 esitatud hetkheite andmetega viidi läbi hajumisarvutused KOTKAS Airviro platvormil. Gaasielektrijaama I ja II arendusetapi korstnaid arvestati eraldi koondallikatena. Kõige suurema suhtelise saastetasemega on lämmastikdioksiid, mille 1 h keskmine õhukvaliteedi piirväärtus on 200 µg/m3, aastakeskmine 40 µg/m3. I arendusetapi NOx tunnikeskmise kontsentratsiooni maksimum on 135,2 µg/m3 (0,676 ÕPV1), I ja II arendusetapi mootorite koos töötades võib ebasoodsates hajumistingimustes tekkida modelleeritud saastetase kuni 186 µg/m3 (0,93 ÕPV1). Kui arvestada, et gaasielektrijaam töötab kuni 2 000 tundi aastas, kujuneb koosmõjus Kasesaare tee 10 tehase ja piirkonna teiste allikatega tunnikeskmiseks maksimaalseks saastetasemeks 92,96 µg/m3 (0,465 ÕPV1) SW Energia Paldiski katlamajast loodes, st Paldiski linna keskuse piirkonnas. Ka teiste koosmõju arvutustesse kaasatud käitiste piirkonnas tekivad lokaalsed maksimumid (vt joonis 3.3), nt Paldiski sõjaväelinnaku katlamajade piirkonnas on saastetase kuni 80 µg/m3 (0,4 ÕPV1). Gaasielektrijaama ümbruses ja piirkonnas paiknevate elamute juures on koosmõju saastetase kuni 42 µg/m3 (0,21 ÕPV1). NO2 aastakeskmine maksimaalne saastetase on 4,603 µg/m3 (0,12 ÕPVa, 0,153 KTa) ja see asub Paldiski sõjaväelinnaku piirkonnas (joonis 3.4), Paldiski linnakeskuses saastetase 3,8 µg/m3 (0,095 ÕPVa, 0,127 KTa). Gaasielektrijaama ümbruses on saastetase kuni 1,4 µg/m3 (0,035 ÕPVa, 0,047 KTa), piirkonnas paiknevate elamute juures kuni 2,1 µg/m3 (0,053 ÕPVa, 0,07 KTa). Kui arvestada tulevikus kehtima hakkavate piirväärtustega, siis 2030. aastast on NO2 ÕPVa 20 µg/m3, st praegusega võrreldes 2 korda väiksem. Eeltoodud suhtelised aastakeskmised tasemed suureneksid 2 korda, kuid jäävad endiselt alla 50 % piirväärtuste. KTa ökosüsteemide kaitseks ei muutu. Ka ÕPV1 jääb arvuliselt samaks, kuid vähendatakse selle piirväärtuse ületamise lubatud kordade arvu kolmele korrale aastas. Täiendavalt kehtestatakse ÕPV24 50 µg/m3, mida võib ületada kuni 18 korda kalendriaasta jooksul. Lähtudes tunnikeskmistest koosmõju hajumisarvutuste tulemustest võib eeldada, et selle piirväärtuse ületamine Paldiski linnas ei ole tõenäoline. Kui I arendusetapil kasutada NOx heite vähendamiseks SCR, tekib ammoniaagi heide. II arendusetapil kasutatakse kütusena ammoniaaki. Kahe etapi heiteallikate koosmõjus tekib NH3 tunnikeskmine maksimum 30,85 µg/m3 (0,062 KT1), aastakeskmine maksimum 0,408 µg/m3 (0,051 KTa). Koosmõjus Kasesaare tee 10 kavandatava ammoniaagitehase heiteallikatega (kui kasutataks 30 m kõrgust tõrvikut) on tunnikeskmine maksimum 54,21 µg/m3 (0,108 KT1), aastakeskmine maksimum 0,290 µg/m3 (0,036 KTa). Teadaolevalt teisi ammoniaagi heiteallikaid piirkonnas ei ole. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 47 Joonis 3.3 Lämmastikoksiidide 1 tunni maksimaalse heite hajumiskaart kavandatavate tegevuste koosmõjus piirkonna teiste heiteallikatega [KOTKAS Airviro]. Koosmõju tulemusena tekivad teiste heiteallikate asukohtade läheduses lokaalsed maksimumid, mis moodustavad ~45 % õhukvaliteedi piirväärtusest. Kasesaare tee 10 ja 12 piirkonnas paiknevate elamute juures on koosmõju saastetase kuni 21% õhukvaliteedi piirväärtusest. Joonis 3.4 Lämmastikoksiidide aastakeskmine hajumiskaart kavandatavate tegevuste koosmõjus piirkonna teiste heiteallikatega [KOTKAS Airviro]. Arvutustesse kaasatud heiteallikate asukohtade piirkonnas tekivad lokaalsed maksimumid, maksimaalne tase on Paldiski sõjaväelinnaku katlamajade piirkonnas - 12 % õhukvaliteedi piirväärtusest ja ~15 % ökosüsteemide kriitilisest tasemest. Kasesaare tee 10 ja 12 piirkonnas paiknevate elamute juures on saastetase kuni ~5 % õhukvaliteedi piirväärtusest ja ~7 % ökosüsteemide kriitilisest tasemest. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 48 Madala tõrviku kasutamisel (15 m) võib tekkida ebasoodsates hajumistingimustes koosmõju maksimum 202,97 µg/m3 (0,406 KT1), mis asub Kasesaare tee 12 kinnistust põhjas raudteeäärsel alal (vt joonis 3.5). Lähimatel elamualadel on maksimaalsed hajumiskontsentratsioonid 76 µg/m3 (0,152 KT1), Paldiski linnakeskuse piirkonnas < 25 µg/m3 (0,05 KT1). Tallinna maanteest põhja poole võib ebasoodsates hajumistingimustes esineda kontsentratsioone kuni 100 µg/m3 (0,2 KT1). Joonis 3.5 Ammoniaagi 1 tunni maksimaalse heite hajumiskaart Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate tegevuste koosmõjus [KOTKAS Airviro]. Maksimaalne tase moodustab 40 % 1 tunni õhukvaliteedi kriitilisest tasemest 500 µg/m3. NH3 aastakeskmine koosmõju hajumiskaart on esitatud joonisel 3.6. Koosmõju maksimum on 0,431 µg/m3 (0,054 KTa). Lähimatel elamualadel on saastetase 0,082 µg/m3 (0,010 KTa), Paldiski linnakeskuse piirkonnas 0,07 µg/m3 (0,009 KTa). Joonis 3.6 Ammoniaagi heiteallikate koosmõju aastakeskmine hajumiskaart [KOTKAS Airviro]. Maksimaalne tase moodustab ~5 % õhukvaliteedi aastakeskmisest kriitilisest tasemest 8 µg/m3. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 49 Tallinna maanteest põhja poole võib esineda kontsentratsioone kuni 0,2 µg/m3 (0,025 KTa), Paldiski sõjaväelinnakus ~0,12 µg/m3 (0,015 KTa). Ammoniaagi saastetasemed jäävad alla 50 % kehtestatud piirväärtustest-kriitilistest tasemetest ja AÕKS § 191 lähtuvalt on tegemist väheolulise mõjuga. Lähtudes ptk 3.2.2 toodud ammoniaagi kui lõhnaaine kriteeriumitest, võib järeldada, et kavandatav gaasielektrijaam ei tekita SCR kasutamisel lõhnahäiringut. Tundlikematel inimestel võib tekkida mõnel korral aastal lõhnaaisting. Vääveldioksiidil tekib tunnikeskmine maksimum 0,464 µg/m3 (~0,001 ÕPV1), ööpäevakeskmine maksimum 0,149 µg/m3 (~0,001 ÕPV24; 2030. aastast on ööpäevakeskmine 50 µg/m3, st suhteliseks tasemeks kujuneks ~0,003 ÕPV24). Süsinikoksiidi 8 tunni keskmine hajumismaksimum on 0,172 mg/m3 (0,022 ÕPV8). Peente osakeste (PM10) ööpäevakeskmine maksimum on 0,072 µg/m3 (~0,001 ÕPV24), aastakeskmine maksimum 0,024 µg/m3 (~0,001 ÕPVa). Eriti peentel osakestel (PM2,5) on aastakeskmine maksimum 0,024 µg/m3 (~0,001 ÕPVa). Mittemetaansete süsivesinike (NMVOC) tunnikeskmine maksimum on 35,44 µg/m3 (0,007 ÕPV1), ööpäevakeskmine maksimum 13,13 µg/m3 (0,0065 ÕPV24). Formaldehüüdi tunnikeskmine maksimum on 16,11 µg/m3 (0,107 ÕPV1), ööpäevakeskmine maksimum 5,965 µg/m3 (0,119 ÕPV24). Kuna kõikide nende saasteainete hajumismaksimumid jäävad oluliselt alla 50% kehtestatud piirväärtustest, st on väheolulise mõjuga, ei ole põhjust detailsemalt käsitleda koosmõju piirkonna heiteallikatega – koosmõju hajumiskontsentratsioonid on määratud teiste käitiste poolt. Tabelis 3.4 on esitatud koosmõju hajumisarvutuste maksimum- väärtused, ühtegi kehtestatud piirväärtust ei ületata. Koondhinnang heitele õhku ja lõhnahäiringule: Tabelis 3.4 on esitatud koondandmed saasteainete heitekoguste ja hajumisarvutuste tulemustest. Olulist mõju ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Gaasielektrijaam on oluliselt suurema saasteainete heitkogusega kui ammoniaagitehas, kuid ka koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega on mõju väheoluline AÕKS § 19 lg 1 järgi. Õhuheitel puudub koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele. Ammoniaagi kui lõhnaaine häiringut. Paldiski Lõunasadama piirkonnas ei ole teada teisi olulist lõhnahäiringut tekitada võivaid käitisi. Viimastel aastatel on Paldiski linna territooriumil esinenud probleeme kalajahutehasest tekkinud lõhnaga, kuid see jääb Paldiski linna ja Pakri poolsaare põhjaossa, ligikaudu 5 km kaugusele Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutest. Seetõttu on lõhnahäiringu tekkevõimalus seotud eelkõige ammoniaagi käitlemisega ja seda saab hinnata ammoniaagi kui saasteaine hajumisarvutuste tulemuse kaudu. Tabelis 3.5 on esitatud erinevate alternatiivide- stsenaariumite võrdlev ülevaade. Kokkuvõttes järeldub, et nii Alt 1 kui Alt 2 realiseerimisel võivad tekkida sadama-ala ettevõtete territooriumil viibivatel tundlikemal inimestel, eeldatavalt mõned korrad aastas. Lähimate elamute juures lõhnaaistinuid ei teki. Arvestades lõhnateema olulisust Paldiski piirkonnas, tehakse siinkohal ettepanek täiendava kesk- konnameetme rakendamiseks - kui ammoniaagitehase käivitamise järgselt tekib tehasest lähtuvaid lõhnaaistinguid lähimate elamute vm tundlike objektide juures, siis seatakse üles tootmis- territooriumi välised sensorid, mis võimaldavad registreerida kontsentratsioone tasemel ~0,7 ppm. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Kuna lubatud on tootmistegevused, siis ei saa välistada, et saasteainete heide ja hajumine sarnaneb ammoniaagitehasega või elektrijaamaga. Heitkogused ja hajumis- arvutuste tulemused võiks olla ka suuremad, nt kui kinnistutel hakataks käitlema puistematerjale, kuid see ei saa ületata olulise negatiivse keskkonnamõju kriteeriumi (normväärtusi ületava käitise rajamine ei ole õigusaktide järgi võimalik). 0-alternatiivi mõju välisõhu kvaliteedile võib osutuda sarnaseks nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 50 Tabel 3.4 Õhusaasteainete arvestuslike heitkoguste ja hajumisarvutuste koondandmed Saasteainete heide ja suhe õhukvaliteedi normväärtustesse (suhteline tase > 1 ei ole lubatav; käitise allikate suhtelise taseme < 0,5 korral on mõju väheoluline) Saasteaine ja õhukvaliteedi Kasesaare tee 10 - ammoniaagitehas Kasesaare tee 12 – elektri tootmise heitkogused Heide Koosmõju, sh normväärtused, µg/m3 kokku piirkonna Tehase tõrvik Hajusallikad kokku I etapp: maagaas + II etapp: ammoniaak (Alt 2) allikatega t/a Suhteline tase t/a Suhteline tase t/a Suhteline tase t/a Suhteline tase t/a Suhteline tase 1 h kr.t: 500 0,35 ~0,02 - (~0,023) 0,062 kuni 0,406 4,344 – Ammoniaak 0,159 0,067 (13,849 – 4,118 aasta kr.t: 8 0,018 0,392* (0,006) 0,051 18,193 0,054** SCR-ga) ÕPV1: 200 0,135 0,303 0,418 0,465 103,869 65,580 - Lämmastikoksiidid ÕPVa : 40 0,069 0,0007 (34,623 0,011 30,888 0,015 0,12 134,826 SCR-ga) aasta kr.t: 30 ~0,001 0,014 0,021 0,153 ÕPV24: 50 ~0 <0,001 ~0,001 0,072 Peenosakesed (PM10) ja eriti peened ÕPVa : 40 <0,001 ~0 2,597 <0,001 0,772 ~0,001 3,370 0,039 osakesed (PM2,5) ÕPVa PM2,5: 25 ~0 <0,001 ~0,001 0,013 ÕPV1: 350 ~0 0,0013 0,528 Vääveldioksiid ÕPV24: 125 <0,001 ~0 0,831 0,0012 0,832 0,805 aasta kr.t: 20 ~0 0,002 - ÕPV1: 5 000 ~0 0,007 0,436 NMVOC 0,0012 45,703 45,706 ÕPV24: 2 000 ~0 0,0065 0,409 CO ÕPV8: 10 mg/m3 0,0174 ~0 138,493 0,022 138,510 0,031 ÕPV1:150 0,107* 0,054 Formaldehüüd 20,774 20,774 ÕPV24: 50 0,119* 0,053 * Kasesaare tee 10 kinnistu piiril ** Koosmõju hindamisel kõikide allikatega on arvestatud väljapool sadama-ala tootmisterritooriume olevaid tasemeid Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 51 Tabel 3.5 Erinevate alternatiivide-stsenaariumitega kaasneda võiva lõhnaaistingu võrdlev ülevaade NH3 lõhnatasemed 1-tunni keskmised hajumiskontsentratsiooni, µg/m3 Ammoniaagitehas Kasesaare tee 10 Gaasielektrijaam Kasesaare tee 12 Koond (Alt 2) Tavapärane Kord nädalas Läbipuhe, 2 x I etapp (SCR + II etapp (lisamootorid Elektrijaama töötamine ja (< 0,1 g/s) (0,815 g/s) aastas (1,8 g/s) rakendamisel) ammoniaagiga) ammoniaagi läbipuhe ei kattu Max. Elamud Max. Elamud Max. Elamud Max. Elamud Max. Elamud Max. Elamud Lõhnalävi: 5 ppm ehk 3 500 8,43 2,13 68,7 17,4 175 56 11,22 2,7 14,6 3,51 70,3 20,0 µg/m3 Tundlikel inimestel võidakse võidakse ei ei ei ei ei e ei ei ei ei 0,1 ppm ehk 70 µg/m3 tajuda* tajuda * Lõhnaaistingud võivad tekkida naaberettevõtete tundlikemal inimestel, eeldatavalt mõned korrad aastas. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 52 3.3. Kasvuhoonegaaside heide. Mõju kliimaeesmärkidele Euroopa Liidu liikmesriigina osaleb Eesti ühiste keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamises ning energiapoliitika elluviimises. Euroopa Liidu tasemel on kokku lepitud eesmärk vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet 55% võrreldes 1990. aastaga ja olla kliimaneutraalne aastaks 205045. Eesti on seadnud 2030. aasta eesmärgiks vähendada oma KHG koguheidet võrreldes 1990. aastaga 71% võrra46 ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus47. 2022 lõpus vastuvõetud energiamajanduse korralduse seaduse kohaselt on Eesti 2030 eesmärgiks toota taastuvelektrit mahus, mis vastaks 100%-le Eesti aastasest elektritarbimisest, 2030. aasta kogu energiatarbimise taastuvenergia eesmärk on 65%. 2035. aastaks on kliimaneutraalsuse saavutamise vaheetapina seatud KHG netoheite sihttasemeks 8 mln t CO2-ekvivalenti48. 2021. aastal kehtestas Euroopa Komisjon oma teatisega tehnilised suunised kliimakindluse hindamiseks49, mis on kohustuslik osa Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate taristuobjektide paketis. Samas saab seda juhendit rakendada kõikide kavandatavate tegevuste puhul. Kliima- kindluse hindamine hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsimist (sh hinnatakse vastupanuvõimet kliimamuutusest tingitud katastroofidele). Hindamist viiakse läbi etappide kaupa ning sõltuvalt tegevusalast ja sellega seotud kasvuhoone- gaaside (KHG) heidetest ning kliimamuutustega kohanemise riskidest võib läbi viidav hindamine piirduda vaid 1. etapiga või siis vajab üksikasjalikku analüüsi, mis viiakse läbi 2. etapis (vt joonis 3.7). Järgnevalt on hinnatud kavandatavate tegevute kasvuhoonegaaside heidet. Vastupanuvõimet kliimamuutustele on hinnatud peatükis 3.4. Metoodika Erinevate tootmisobjektide rajamisel ja käitamisel ning nendes valmistatud toodete kasutamisel toimub süsihappegaasi (CO2) ja teiste kasvuhoonegaaside heide atmosfääri. Mõju kliimale hinnataksegi tegevusega kaasneva KHG heite kaudu. See leitakse KHG inventuuriga, kus hinnatakse kavandatava tegevuse kolme liiki heitkoguseid: 1) otsesed heited ehk skoop 1 – KHG heited, mis pärinevad ettevõtte omanduses või kontrolli all olevatest allikatest (nt kütuste põlemisel, protsessi/tegevuse heited, kontrollimatu heide); 2) kaudsed heited, mis tekivad käitaja sisseostetava energiaga kasutamisega (elekter / küte / jahutus) ehk skoop 2 - KHG heide tekib füüsiliselt rajatises, kus energiat toodetakse; 3) kaudsed heited transporditaristu kasutamisest ehk skoop 3 – see on kategooria, mis arvestab tooraine ja toodangu transpordil tekkiva heitega. Kui KHG inventuuris leitakse, et kavandatava tegevuse KHG heide ületab 20 000 CO2 ekvivalenttonni aastas (tõuseb üle künnisväärtuse), siis peab läbi viima II etapi detailsema analüüsi ehk KHG varikulu analüüsi ning kinnitama projekti kooskõla Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega (kontrollida projekti kooskõla ELi KHG heite vähendamise üld-eesmärkidega aastateks 2030 ja 2050). 45 Euroopa kliimamäärus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119), võeti vastu 30. juunil 2021. 46 Õiglase ülemineku territoriaalne kava, kinnitatud Vabariigi Valitsuses 09.06.2022 47 Kliimapoliitika põhialused 2050, uuendatud 08.02.2023 48 Määratud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskavaga, viimati heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses 25.04.2024. See tähendab, et seatud vahe-eesmärk ei ole õiguslikult siduv. Ka Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr 3-20-771 11. oktoobrist 2023 on seisukohal, et asjakohane tegevuse vastavuse hindamine keskkonnakaitse- eesmärkidega tähendab KHG heite puhul kooskõla hindamist eesmärkidega, mis on Eesti jaoks siduvad EL-i õiguse järgi või on püstitatud riigisisestes strateegilistes arengudokumentides (otsuse p. 21). Igal aastal uuendatav tegevuskava ei ole strateegiline arengudokument. 49 Komisjoni teatis 2021/C 372/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“ Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 53 Joonis 3.7. Ülevaade kliimakindluse hindamise protsessist. Hinnatakse nii tegevuse kasvuhoonegaaside heidet ja leevendamisvajadusi kui ka vastupanuvõimet kliimamuutustele Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate tegevuste puhul keskendutakse käitamisest tuleneva KHG heite hindamisele, millel võib olla iga-aastane pidev mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitele ja seeläbi Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele. Rajamise-ehituse etapiga seotud kliimamõju arvestatakse maakasutuse muutuse kaudu, kuid ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamisega ei kaasne maakasutuse muutust (käsitletud ptk 3.1), mida arvestada KHG heite hindamisel. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (HKS) HKS on loodud EL-i kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi saavutamiseks. EL-i kliimapoliitika nurgakiviks peetav meede suunab suuremaid tööstusettevõtteid ja energiatootjaid nende kasvuhoonegaaside heitkoguseid efektiivselt ja kulutõhusalt vähendama. HKS-is on kehtestatud heitkoguse ülemmäär, mida igal aastal vähendatakse ning mille raames saab heitkogustega kaubelda (piira ja kauple põhimõte). HKS reguleerib ligikaudu 45 % EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustest ning selle alla kuulub ligikaudu 50 ettevõtet Eestist. HKS-is osalevate käitiste heitkogus peab 2030. aastaks vähenema 43 protsenti võrreldes 2005. aastaga. Üksikute riikide, nende majandussektorite ega käitiste heitele HKS piirväärtusi ei kehtesta. Heitkoguste ülemmäär ja iga säästetud heitkoguse tonni väärtustamine suunavad HKS-is osalevaid ettevõtteid investeerima tõhusamatesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.50 HKS-is osalemiseks tuleb taotleda luba, mille annab Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa (sh keskkonnakompleksloa) osana. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ (viimased muudatused RT I, 28.01.2020, 2 jõustumisega 30.01.2020) on § 2 lg 4 p.7 nimetatud HKS loa kohustuslikkust ammoniaagi tootmisele ning p. 9 vesiniku ja sünteesgaasi tootmisel reformingu või osalise oksüdeerimise teel tootmisvõimsusega üle 25 tonni 50 https://kliimaministeerium.ee/kliima/eli-heitkogustega-kauplemise-susteem Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 54 päevas. Määruse § 2 lg 1 p.1 järgi kuulub HKS süsteemi üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine. HKS loa aluseks olevat direktiivi 2003/87/EÜ on pärast 2020. aastat korduvalt muudetud, sh on hiljuti muutunud direktiivi I lisa sõnastus HKS kohuslusega tegevusalade kohta - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/959, 10. mai 2023 (avaldatud 16.05.2023; liikmesriigid peavad muudatused üle võtma hiljemalt 1. jaanuarist 2026). I lisa 3. punktis on sõnastatud nn liitmisreegel, millest järelduks, et KHS kohuslus algab 20 MW summaarsest soojusvõimsusest. Eelduseks on kütuseid põletavate seadmete olemasolu, sh igat tüüpi katlad, põletid, tõrvikpõletid ning termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmed. Summeerimise juures ei võeta arvesse seadmeid nimi- soojusvõimsusega alla 3 MW. Samuti on vähendatud vesiniku tootmise künnist ja sõnastust on muudetud: vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine tootmis võimsusel üle 5 tonni päevas. Järgnevates alapeatükkides on mh hinnatud kavandatavate tegevuste kuulumist HKS süsteemi. 3.3.1. Kasvuhoonegaaside heide Kasesaare tee 10 tegevustest Kavandatava vesiniku ja ammoniaagi tootmise tehase puhul keskendutakse tehase käitamisest tuleneva KHG heite hindamisele. Kavandatava tehase toodang on süsinikuvaba (ammoniaak sisaldab ainult lämmastikku ja vesinikku), seega ei arvestata toodangust tulenevat panust. Tehase tootmistegevuseks vajalikud toorained (õhk ja vesi) saadakse kõik kohapealt. Tehase tootmisprotsessides ei kasutata kütuseid, energiavajadus, sh auru tootmisel, rahuldatakse elektrienergiaga. Seega puuduvad kavandatava tehase puhul KHG otseheited töötlemisprotsessidest. Kavandatava tegevusega kaasnev KHG absoluutkogus arvutatakse maksimaalse võimaliku aastase tootmismahtu baasilt (ammoniaaki toodetakse kuni 25 000 t/a). Hindamisel ja arvutuste tegemiseks vajalike eelduste puhul on aluseks võetud viimased avaldatud andmed (Eesti elektrienergia segajäägi süsinikuintensiivsus 2023. a seisuga, transpordi eriheite tegurid 2024. a mudeli alusel). Arvutusmudelis arvestatakse kavandatava tegevusega seonduvat KHG heite aastast absoluutkogus hällist väravani (cradle-to-gate), millest omakorda on võimalik eristada see KHG hulk, mis läheb Eesti riiklike kliimaeesmärkidele. Väravana käsitletakse antud juhul Paldiski ja Muuga sadamaid, mille kaudu toimub eeldatavalt toodangu turustamine (Muuga sadama teekond arvestab ka Tallinna linna, mis on tõenäoliseim Eesti-sisene kasutuskoht). Ainukeseks skoop 1 heite allikaks võib olla sisetransport, kuid see on seotud nn abitegevustega (nt seadmete hoolduses), tootmisprotsessis sisetranspordi vajadust ei ole ning seetõttu võib selle siinkohal arvestamata jätta (eeldatav KHG heide oleks selles valdkonnas suurusjärgus 1 t/a). Elektrienergiat Kasesaare tee 10 käitises ei toodeta, seega on kõik elektrienergia kasutamisega seotud heited kaudsed ehk skoop 2 raames. Ptk 1.3 toodud andmetel on kõikide tootmisprotsesside summaarne elektrienergia vajadus kuni 22,7 MW (sh merevee puhastamine, õhust lämmastiku separeerimine). 8 400 h töötunni vältel kasutatakse keskmiselt 80% summaarsest võimsusest, st 18,16 MW ja elektrienergiat kasutatakse 152,544 GWh/a. Osa sellest saadakse otse Pakri poolsaarel asuvatest taastuvenergia allikatest (KHG heide on 0), konservatiivse hinnangu alusel kuni neljandik ehk 38,136 GWh/a. 114,408 GWh/a võrguelektri heiteteguriks oli 2023. aastal 711,66 tCO2/GWh (79,11% moodustas tõendamata päriolu elektri osakaal, tõendatud kogustest oli 6,16% taastuv ja 6,71% tuumaenergia)51, st neid andmeid kasutades oleks kavandatava tehase skoop 2 heide 81 419,6 tCO2/a (st 3,257 tCO2/tNH3). Skoop 2 heidet ei arvestata riiklikes kliimaeesmärkides (see heide on juba energia tootja asukohariigis arvesse võetud), kuid see on hinnang tegevuse üldisele kliimaneutraalsusele. Siinkohal tuleb arvestada, et 2030. aastaks peaks energiamajanduse 51 https://elering.ee/segajaak Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 55 arengukava elluviimise kaudu olemas Eestis tagatud kogu elektrienergia tarbimismahus taastuvelekter (st 0 tCO2/GWh), teisalt näitab segajäägi arvestus 2019-2023, et senise tarbimise puhul ei ole ühtset suundumust võrguelektri KHG-intensiivsuse vähenemise suunas – kõige madalam CO2 eriheide oli 2020. aastal, 546,89 tCO2/GWh. Kasutades seda näitajat, oleks tehase KHG heide 62 568,6 tCO2/a. Siin on tegemist suure määramatusega, sh ei ole selge, kas ületatakse 20 000 tCO2ekv/a või mitte. Samas Derivaat NH3 kavatseb osta ainult roheenergia sertifikaatidega elektrienergiat, seetõttu on 100% kasutatavast energiast taastuvatest allikatest ja Kasesaare tee 10 toodetavale ainetele kohaldub rohevesiniku ja -ammoniaagi määratlus. Skoop 3 arvestab transporditaristu heitega. Kui kogu toodang realiseeritaks Paldiski Lõunasadama kaudu (edasi-tagasi reis maksimaalselt 3 km), on 25-tonnise koormaga veokitega arvestuslikult vaja läbida 1000 x 3 = 3 000 km. Kui arvestada toodangu veoga Muuga Sadamani (teekonna pikkus Tallinna ringtee kaudu 72...75 km, sõltuvalt sihtpunktist sadamas), on edasi-tagasi reisiga vaja läbida 150 000 km. Diiselmootoriga veoauto (koorem 25 t) keskmine eriheitetegur on 0,559 kg CO2ekv/km52, biodiisli kasutamisel 0,001 kg CO2ekv/km. Paldiski Lõunasadama kaudu on vedudega kaasnev KHG heide kuni 1,677 tCO2ekv/a, Muuga sadama kaudu kuni 83,85 tCO2ekv/a. Ka siin on tegemist suure määramatusega, kuna ei ole teada vedudel tegelikult kasutatav kütus ega tegelik sihtpunkt. Maagaasist vm süsivesinikest saadava vesinikuga toodetud ammoniaagi skoop 1 eriheitega 1,9...2,6 t tCO2/tNH353 võrreldes on kavandatav tehas kogu elutsükli heidet arvestades tõestatult kliimaneutraalsem, kui selle KHG heitkogus on kavandatud tootmismahu juures <47 500 tCO2ekv/a. Sel juhul saab ka väita, et panustakse taksonoomiamääruses54 nimetatud eesmärkide saavutamisele, eelkõige kliimamuutuste leevendamine ja saastuse vältimine ja tõrje (võrreldes fossiilset päritolu ammoniaagiga on kavandatud tehasest oluliselt väiksem saasteainete heide ja jäätmeteke). Siiski on otstarbekas võtta tehase rajamisel eesmärgiks, et juba selle käivitamise aastal ei ületa skoop 2 KHG heide 19 900 t/a, st võrguelektri tarbimine ei ületa 36,4 GWh/a (2020. a eriheidet kasutades). Praegu projekteeritud tootmismahu 22 554 t/a energiakasutusest 137,62 GWh/a moodustaks see 26,4 %, st kolmveerand tehases vajaminevast elektrist peaks pärinema taastuvallikatest. Derivaat NH3 kavatseb osta ainult roheenergia sertifikaatidega elektrienergiat, seetõttu on 100% kasutatavast energiast taastuvatest allikatest. Tehase rajamine sisuliselt ei mõjuta Eesti tööstussektori KHG heitkoguseid ja nendega seotud KHG vähendamise eesmärke, kuna eespool kirjeldatud KHG heited on kaudsed ja arvesse võetud elektrienergia tootmisel. Siinkohal tuleb nentida, et Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas, arvestades HKS eesmärke, ei peaks kuuluma HKS loakohuslaste hulka. Kuna NH3 tootmiseks vajalikku vesinikku ei saada sünteesgaasist vaid kasutatakse vee elektrolüüsi, siis on tootmisprotsess otsese KHG heiteta. Kui arvestada abitegevuste KHG heidet, on see eeltoodu põhjal oluliselt väiksem kui EL HKS direktiivi artiklis 27 ja 27a viidatud väljaarvamiskogused (vastavalt 25 000 t/a ja 2 500 t/a, mõlemal juhul peab liikmesriik Komisjoni teavitama igast sellisest käitisest). Kuid ammoniaagi tootmine on HKS kohuslaste tegevusalade loetelus, ka direktiivi 2003/87/EÜ I lisas on see künniskoguseta ja ühegi muu täiendava selgituseta. Kuigi võiks järeldada, et HKS kohuslus algab 20 MW summaarsest soojusvõimsusest, sätestab I lisa 4. punkt, et kui üksust kasutatakse tegevusalal, mille jaoks künnisväärtus ei ole väljendatud summaarse nimisoojusvõimsusena, on selle tegevuse künnisväärtus ELi HKSi lisamise 52 KHG jalajälje arvutusmudeli eriheitegurid 2024 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/rohereform/organisatsioonide- khg-jalajalg#mudel 53 A. Elgowainya et al. Life cycle energy use and greenhouse gas emissions of ammonia production from renewable resources and industrial by-products“. Green Chemistry, 2020 No. 17. 54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, ELT L 198, 22.6.2020, lk. 13–43 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R0852&qid=1649931925562&from=ET Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 56 otsuse jaoks ülimuslik. Selgituse annab Komisjoni HKS rakendamise juhendi55 ptk 4.5.3 – väljaarvamise võimalus direktiivi artikli 27a järgi peab kajastuma liikmesriigi õigusaktides. Kui vastav võimalus puudub, siis kuulub lisas 1 nimetatud tegevuse HKS-i. AÕKS ja selle alusel vastuvõetud õigusaktid vastavat võimalust ei sätesta. Seega, seni kuni Eesti ei ole õiguslikult üle võtnud EL HKS direktiivi artiklis 27a nimetatud väljaarvamise võimalust, on Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas HKS loa kohuslusega. 3.3.2. Kasvuhoonegaaside heide Kasesaare tee 12 tegevustest Kavandatav gaasielektrijaam kuulub tegevuste hulka, mille puhul tuleb kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks osaleda lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis. 2 000 töötunni korral aastas on gaasielektrijaama I arendusetapil maagaasi kütusena kasutamisega seotud järgmine kasvuhoonegaaside heide56: 1 563,84 TJ/a x 15,3 tC/TJ x 3,664 = 87 667,6 t/a CO2 (skoop 1). Skoop 2 ja skoop 3 heidet eraldi ei arvestata – see moodustaks väikese osa skoop 1 heitest ja sarnaselt ptk 3.3.1 tuleb järeldada, et arvestus oleks väga suure määramatusega, samuti ei mõjuta kaudsed kogused energeetikasektori KHG vähendamise eesmärke. Gaasielektrijaama KHG heite puhul ei ole ohtu, et ületatakse KHG heitele kehtestatud konkreetset piirmäära, vaid põhiküsimuseks on see, kuivõrd konkurentsivõimeline ollakse ELi HKSi turul. Samas on maagaasijaamad paljudes EL liikmesriikides tüüplahenduseks täiendava koguse elektrienergia tootmiseks. Siiski tuleks arvestada, et kliimakindla majanduse seaduse alusel on kavas välja töötada sektoripõhine jaotuskava57, millega võidakse kehtestada siduvad kohutused CO2 jt kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Seaduse esimeses eelnõus on toodud § 26 järgmised eesmärgid energeetikasektorile: ▪ Energeetikasektori KHG heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega võrreldes 2030. aastaks 37%, 2035. aastaks 45% ja 2040. aastaks 84%. ▪ Kliimamuutuste leevendamise eesmärkide saavutamiseks suurendatakse järk-järgult vähese kasvuhoonegaaside heitega ja heiteta energiakandjate osakaalu energiatootmises, eesmärgiga, et alates 2040. aastast on elektri ja soojuse tootmine CO2 neutraalne. Eesti gaasiülekandevõrgu arengukavas 2024-2033 on eraldi peatükk gaasivaldkonna dekarboniseerimisest58. Gaasiliste kütuste puhul oleks üheks võimalikuks lahenduseks vesinik ja vesiniku derivaadid. Koostamisel on Euroopa vesiniku- ja gaasipakett, mis reguleerib muuhulgas vesinikutorustike opereerimist ning paneb gaasisüsteemi operaatoritele kohustuse lubada ülepiirilistel gaasivoogudel 2% vesiniku kontsentratsiooni, kui see on tehniliselt võimalik ning ohutu. Kuid ka madal vesiniku kontsentratsioon gaasiülekandesüsteemis (2% / 5%) nõuab täiendavaid investeeringuid ja suurendab gaasisüsteemi opereerimise kulusid. Gaasi ülekandesüsteem vajaks ulatuslike modifikatsioone alates 10% vesiniku segust. Teiseks ja mitte esimest välistavaks võimaluseks on suurendada biokütuste ja biometaani tootmist/kasutamist. Biometaani tootmise suurendamine on vajalik lisaks ka jäätme- ja ringmajanduse eesmärkide täitmiseks. Potentsiaalsed biometaani tootjad on hakanud uurima 55 Guidance on Interpretation of Annex I of the EU ETS Directive (excl. aviation and maritime activities). Update applicable from 2024. EU ETS Guidance Document No. 0, 4 December 2024. https://climate.ec.europa.eu/document/download/edc93136-82a0-482c-bf47- 39ecaf13b318_en?filename=policy_ets_gd0_annex_i_euets_directive_en.pdf 56 Arvutatud vastavalt Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“ lähtudes määruse lisas 2 toodud kütuse süsiniku eriheitest (kasutati maagaasi eriheidet 15,3 tC/TJ), § 3 esitatud kütusekulu arvutamisest soojusühikutes ning § 9 toodud arvutusvalemist CO2 heitkoguse leidmiseks. 57 Ülevaade seaduse koostamisest on Kliimaministeeriumi veebilehel https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus 58 Elering. Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2024-2033. Ptk 4.8 „Vesinik ja gaasisüsteemi roll kliimaneutraalses energiasüsteemis“. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 57 biometaani sisestamise võimalusi gaasi ülekandevõrku. Eestis kasutatava maagaasi metaanisisaldus on ligikaudu 97%. Biometaani segamisel maagaasiga või selle sisestamisel gaasivõrku peab metaanisisaldus biometaanis olema sarnases suurusjärgus nagu maagaasis ning vastama gaasisüsteemi sisestava gaasi kvaliteeditingimustele. Kui biometaani kvaliteet vastab võrgugaasi nõuetele, siis võib seda kasutada kõikjal, kus kasutatakse maagaasi. Biometaani valdkonna arendamine aitab mitmekesistada Eesti energiatarbimist ja parandada energiajulgeolekut. Samuti annab taastuvkütuse kasutamine transpordi- ja tööstussektorile võimaluse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Prognoositav biometaani osakaal gaasivõrgus on 2030. aastal ligikaudu 12%.15 Kokkuvõttes järeldub, et perspektiivis, seni kuni ei ole lahendatud piisavas koguses biometaani või vesiniku tarned, võivad tekkida piirangud, mis ei võimalda käitada maagaasielektrijaama muul eesmärgil kui elektrienergia varustus- ja talitluskindluse tagamine (eeldatavalt ei ületa see vajadus 500 kuni 1 500 töötundi aastas). Gaasielektrijaama II arendusetapil kasutataks kütusena ammoniaaki, teoreetiliselt saaks kasutada kogu Kasesaare tee 10 tehase NH3 toodangu. Ammoniaagi põlemisel ei teki CO2, kuid sisepõlemis- mootorite suitsugaasides võib tekkida dilämmastikoksiidi (N2O). Kuna puhta NH3 põletamise tehnoloogiad on väljatöötamisel, on siinkohal arvestatud, et suitsugaasides võib aastakeskmisena olla 1 000 ppm ehk 40 mg/Nm3 N2O59. Lähtudes ptk 3.2.3 tabelis 3.3 toodud andmetest on sel juhul N2O heide 16,472 t/a. N2O globaalse soojenemise potentsiaali väärtus on viimastel andmetel 273 CO2 ekvivalenti60. Sellest tulenevalt on II arendusetapi heide 4 496,9 tCO2ekv/a, st KHG heide toodetud energiaühiku kohta 9,67 tCO2ekv/TJ on 6 korda väiksem kui maagaasi kasutamisel. Kokku võib gaasielektrijaama KHG otsene heide olla kuni 92 164,5 tCO2ekv/a. Koondhinnang kasvuhoonegaaside heitele: olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Ammoniaagitehase puhul ei ole tootmisest KHG otseheidet ja sisuliselt ei mõjutata Eesti tööstus- sektori KHG heitkoguseid ja nendega seotud KHG vähendamise eesmärke, kuid võtmeküsimuseks on kasutatava elektrienergia päritolu (taastuvallikatest vs fossiilne), mis mõjutab toodetava vesiniku ja ammoniaagi määratlemist rohetootena. DerivaatNH3 kavatseb osta ainult roheenergia sertifikaatidega elektrienergiat, seetõttu on 100% kasutatavast energiast taastuvatest allikatest ja Kasesaare tee 10 toodetavale ainetele kohaldub rohevesiniku ja -ammoniaagi määratlus. Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas on KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi loa kohuslusega (seni kuni Eesti võtab üle EL HKS direktiivi artiklis 27a nimetatud väljaarvamise võimaluse). Gaasielektrijaama KHG heide 87 667,6 t/a ületab DNSH 20 000 t/a künnise. Samas kuulub gaasielektrijaam KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ning maagaasi elektrijaamad osaks Eesti energiamajanduse süsinikukoormuse vähendamise kavast. Mõlema alternatiivi puhu puudub mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Kuna lubatud on tootmistegevused, siis ei saa välistada, et kasvuhoonegaaside heide sarnaneb ammoniaagitehase või elektrijaama heitega. Seega 0- alternatiivi mõju kliimale võib osutuda sarnaseks nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga. 59 Alnajideen et al. Ammonia combustion and emissions on practical applications: a review. Carbon Neutrality (2024) 3:13, ptk 3.2.3 https://link.springer.com/article/10.1007/s43979-024-00088-6 60 H. Moora, P. Kuldna. K. Martin. KHG jalajälje hindamise juhend. Tallinn 2022 /algallikas IPCC 6. hindamisaruanne 2021/ Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 58 3.4. Vastupanuvõime kliimamuutustele Vastupanuvõime kliimamuutustele ehk kliimamuutustega kohanemise analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja selle asukohale äärmuslike ilmastikutingimuste realiseerumisel. Nende tuvastamine on aluseks optimaalsete kliimamuutustega kohanemise võimaluste kindlakstegemiseks, kavandamiseks ja rakendamiseks. Kliimamuutuste prognoosimiseks on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariume, sh „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“61, „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“62, ja „Eesti seitsmes kliimaaruanne“63. Antud dokumentide põhjal on sagedamateks äärmuslikeks ilmastikunähtusteks tormid, paduvihmad ja kuumalained, kuid eeltoodud aruanded ei anna põhjust eeldada kliima-muutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide esinemise tõenäosuse suurenemist. Kõige tõenäolisemad tuleviku kliimariskid Eestis on kuumalained ning tormituuled. Ekstreemsete tuulte esinemine on peamiselt seotud troopiliste ja kesklaiustel liikuvate madalrõhkkondadega ning konvektiivsete äikesetormidega. Muutused tuule keskmises kiiruses võivad avaldada mõju potentsiaalsele aurumisele ja seeläbi vee kättesaadavusele ning põudade esinemisele. Püsivad kesklaiustel esinevad tuuled võivad tõsta veetaset rannikul, samal ajal võivad pikemaajalised püsivad tuuled samast ilmakaarest avaldada mõju rannajoone stabiilsusele ja muutustele lainekliimas. Rannikut mõjutavad nii tormidega kaasnev erosioon kui tormiajudest tulenevad üleujutused, mis mõlemad sõltuvad otseselt talvetormide tugevusest ja võimenduvad koos globaalse merepinna tõusuga. Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduse kohaselt ei asu Kasesaare tee 10 ja 12 üleujutuste riskipiirkonnas. Samuti on valitud asukohas kavandatavale tegevusele madal risk Komisjoni teatises 2021/C 372/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“ nimetatud järgmiste asukohapõhiste kliimariskide-aspektide osas: maalihked, merevee taseme tõus, rannikuerosioon, hüdroloogiline režiim ja soolase vee sissetung, metsatulekahjud. Nende riskide tase kavandatava tegevuse suhtes ei muutu kliima muutudes. Kavandatav tegevus ei sõltu aspektidest nagu mulla niiskus ja õhuniiskus, külmumise-sulamise kahjustused. Kliimamuutuste kontekstis toimub pigem talvede soojenemine, väga külmade ilmadega perioode talvisel ajal jääb vähemaks. Samas suureneb võimalike äärmuslike ilmastikuolude sagedus. Valdavamaks muutub talvisel perioodil 0°C lähedaste ilmade sagenemine ning esineb ja vahelduvad tihedamalt külmumise-sulamise protsesse. Osa Kasesaare tee 10 kavandatava ammoniaagitehase seadmeid asuvad siseruumides (nt kompressorid), osa konteinerites (elektrolüüserid) ja välitingimustes (ammoniaagi sünteesi- seadmestik, mahutid). Tehnoloogia on automaatjuhtimisel, st tehase töö ei sõltu sellest, kas ilmastikutingimused on töötajatele seadmete käitamiseks sobivad. Töötlemise tehnoloogia kasutamine ei ole tundlik ekstreemsete välisõhu temperatuuridele ega nende vaheldumisele, kuid ekstreemsed temperatuurid võivad mõjutada protsessidest väljuvate voogude temperatuure ja sellega tuleb tehnoloogilistes režiimide projekteerimisel ja ohutusmeetmete kavandamisel arvestada. Näiteks sünteesiplokist väljub ammoniaak arvestuslikult temperatuuril +4...+26 oC, kusjuures ääreväärtused esinevad ekstreemsematel temperatuuridel vastavalt talvel ja suvel; kuna kõrgemal temperatuuril on ka gaase käitlevates seadmetes kõrgem rõhk, on suvistes tingimustes seadmete tootlikkus mõnevõrra väiksem kui talvel – see tagab, et ohujuhtumite esinemise tõenäosus ja nende tagajärgede ulatus on samal tasemel. Kõige suuremad erinevused võivad olla 61 Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., et al (2014) „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“., Lepingulise töö aruanne projekti “Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine” lisana. Keskkonnaagentuur. 62 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-kohanemine 63 Kallis, A.; Sims, A.; Tammik, A.; et al (2017) Eesti seitsmes kliimaaruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni elluviimise kohta 2017 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 59 hoiustamismahutites: kui talvel hoitakse ühes mahutis 175 tonni NH3 temperatuuril -34 oC, siis suvel on see kuni 151 tonni, et vältida ekstreemselt soojade ilmade tõttu mahuti sisu võimalikust temperatuuri tõusust tingitud täiendavaid riske. Seadmed, mille tugev torm võib ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel ümber lükata, on projekteeritud ohutustsooniga. Kasesaare tee 10 tehase ohutustsooni raadius võrdub ligikaudu tõrviku kõrgusega. Tehase elektrivarustus põhineb maa-alustel kaabelliinidel. Vajadusel luuakse täiendav valmisolek elektrikatkestuseks, sh nähakse vajadusel ette oma elektrigeneraator, mis võimaldab töös hoida olulisi seadmeid teatud perioodi vältel. Kasesaare tee 12 kavandatava elektrijaama puhul asub kasutusele võetav tehnoloogia peamiselt siseruumis ning välistemperatuur seda otseselt ei mõjuta, seega ei ole ekstreemsed välisõhutemperatuurid probleemiks. Projektile suurima mõjuga kliimariskid on tormituuled, mis võivad kujutada projektile ohtu näiteks elektrikatkestuste näol. Oluliseks riskide maandamismeetodiks on asjakohane projekteerimine, mis arvestab ekstreemsete tuulte võimalusega, ehituslike heade tavade rakendamine, varustuskindluse tagamine ning valmisolek elektrikatkestuseks. Oluline on töötajate valmisolek ning väljaõpe ohuolukorras käitumiseks. Kliimariskide maandamise vajadusega arvestatakse mõlema käitise ehituslikul projekteerimisel. Lähtutakse tänapäevastest ehitusnõuetest nii hoonete kui taristu projekteerimisel, mis arvestavad Eestis valitsevate ilmastikutingimustega, sh tugevate tormide esinemisega, talvise külma ja suure lumekoormusega. Tulevikus sageneb võimalike äärmuslikult kuumade ja põuaste perioodide esinemine. Võimaliku mõju vähendamiseks projekteeritakse hooned heleda ning vähesel määral päikesekiirgust neelava kattematerjaliga, kontorihooned on ka nõuetekohase soojusisolatsiooniga. Tulevikus esineb sagedamini tugevaid vihmavalinguid (>30 mm ööp), seda eelkõige suvisel perioodil. Seetõttu suureneb koormus äärmuslike ilmade puhul kogu tehase ala sademevee ärajuhtimise süsteemidele Valingvihmade võimalusega arvestatakse sademevee ärajuhtimise süsteemide projekteerimisel ja platside vertikaalplaneerimisel, sellega välditakse sademevee kogunemine hoonete ümbruses ja platsidel. Kokkuvõttes järeldub, et kavandatav tegevused ei ole tundlik kliimamuutustele. Nii ammoniaagitehase kui gaasielektrijaama tehnoloogilisel kui ehituslikul projekteerimisel arvestatakse äärmuslike ilmastikusündmuste esinemise võimalusega. Sama järeldus kehtib ka 0-alternatiivi korral - Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus realiseeritakse muul viisil, kuid tegevuste kavandamisel-projekteerimisel tuleb asjakohaselt arvestada äärmuslike ilmastikusündmuste esinemise võimalusega. 3.5. Müra ja vibratsioon Tööstusobjektide ja elektrijaamade puhul on müra tavapäraseks mõjuteguriks, nad võivad olla ka potentsiaalsed vibratsiooni allikad. Lisaks võib müra ja vibratsioon tekkida ka transpordist. Kõigepealt on esitatud ptk 3.5.1 ülevaade müra ja vibratsiooni normeerimisest, seejärel on esitatud ülevaade kavandatavate tegevuste kaupa. 3.5.1. Müra ja vibratsiooni normeerimine Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad tööstuslikud seadmed). Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normtasemed, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit. Kuigi seadusandluse järgi ei Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 60 tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase normtaset ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset müra normtaset kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase normtasemega eraldi. Eesti seadusandluses kasutatakse müraolukorra normidele vastavuse kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase: ▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB (eeldatakse, et õhtul esinev müra võib olla häirivam); ▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00). Müra normtasemed64 on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) energeetiliselt keskmistatud väärtustena (ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses). Maksimaalne lühiajaline müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset lühiajaliselt rohkem kui 10 dB võrra. Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade erinevast müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: ▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad; ▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa- alad, rohealad; ▪ III kategooria – keskuse maa-alad; ▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. Oluline on märkida, et tööstusobjektid ei kuulu müratundlike alade hulka - tootmismaadel ja -hoonete sees peab eelkõige jälgima töökeskkonnale esitatavate tingimuste65 täitmist, kuid tuleb arvestada müra võimaliku levikuga tundlikele aladele. Tabelis 3.6 on toodud liiklus- ja tööstusmüra normtasemed erineva kategooria müratundlike alade lõikes päeval ja öösel. Müra sihtväärtuses lähtutakse uute planeeritavate tundlike alalade puhul, antud juhul lähtutakse hindamisel müra piirväärtusest. Müraallikate lähedusse jäävatel müratundlikel aladel müra piirväärtuse ületamise korral tuleb rakendada müra vähendavaid meetmeid kas müraallika või mõjutatava ala juures. Tabel 3.6 Müra normtasemed (müra hinnatud tase päeval (Ld)/öösel (Ln), dB) Ala kategooria I - virgestusrajatiste II – haridusasutuste, III - keskuse maa-alad üldplaneeringu alusel maa-alad ehk vaiksed tervishoiu- jms IV - ühiskondlike alad asutuste ning elamu hoonete maa-alad maa-alad, rohealad Liiklusmüra Müra sihtväärtus 50/40 55/50 60/50 60/55 65/55 Müra piirväärtus 55/50 651/601 701/601 Tööstusmüra Müra sihtväärtus 45/35 50/40 55/45 Müra piirväärtus 55/40 60/45 65/50 1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel 64 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 65 Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108, „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord” Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 61 Vibratsioonitasemetele on kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused66. Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele toetuspindade kaudu. Üldvibratsiooni tunnussuurus on summaarne korrigeeritud vibrokiirendus (αv, m/s2) või selle logaritmiline tase (Lαv) detsibellides. Nõuded on toodud vibrokiirenduse piirväärtusena (vt tabel 3.7), vibrokiirendus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab vibratsiooni kiiruse muutumist ajas. Tabel 3.7 Vibrokiirenduse (αv) piirväärtused (m/s2) ja Lav (dB) Hoone tüüp Päev (7-23) Öö (23-7) αv (m/s2) Lαv (dB) αv (m/s2) Lαv (dB) Olemasolevad hooned Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, 0,0126 (2,01) 82 (2,01) 0,00883 79 (1,41) koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja (1,41) magamistoad Õppeasutuste ruumid, kus toimub õppetöö 0,0126 (2,01) 82 (2,01) - - Bürood ja haldushooned 0,0252 (2,01) 88 (2,01) - - Projekteeritavad hooned Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, 0,00883 79 (1,41) 0,00631 76 (1,01) koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja (1,41) (1,01) magamistoad 1baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused. Üldvibratsiooni piirväärtuste aluseks on ISO 2631-2:1989 baaskõver. 3.5.2. Kasesaare tee 10 tegevuste müra ja vibratsiooni hinnang Tootmiskompleks kavandatakse ja projekteeritakse selliselt, et hoonete siseselt ja laoplatsidel peab erinevate tegevuste müratase vastama kehtivatele töökeskkonna normidele. Selleks isoleeritakse mürarikkad seadmed muust töötsoonist, kasutatakse võimalusel madalama müratasemega seadmeid ja rakendatakse meetmeid, mis tagavad, et käitisest lähtuv müra ei ületa väliskeskkonnas kehtestatud piirnorme. Sisuliselt on tegemist parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamise kaalutlustega vastavalt sarnaste tegevuste PVT järeldustele (LVIC BREF ega ka LVOC BREF/BATC ei viita müra vähendamise meetmetele PVT osana). Kavandatavate hoonete sees asuvate seadmete ja masinate müra märkimisväärses ulatuses hoonest välja mõju ei avalda - hoonete välispiirded, näiteks kompressorihoonel, tagavad piisava heliisolatsiooni, samuti on kavandatavate tootmishoonete ning lähimate müratundlike aladega tagatud piisav vahemaa (enam kui 400 m). Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks võimalusel suunatud lähimatest elamutest eemale (vastassuunas). Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madalama müratasemega seadmeid või tehnoseadmed varjestada. Tööstuslike müraallikate tekitava müra leviku näitlikul hindamisel saab lähtuda Terviseameti juhistes67 toodud näidisarvutusest (aluseks EVS-ISO 9613-2. Akustika. Heli sumbumine välistingimustes leviku korral. Osa 2: Üldine arvutusmeetod). Võib eeldada, et tehase territooriumil väljapool hooneid ei ületa müratase 80 dB(A) ja sel juhul on juba 50 m kaugusel müratase 38 dB(A), st väiksem II kategooria ala öisest sihtväärtusest. Samas võib eeldada, et territooriumil olev müratase on väiksem kui töökeskkonna piirväärtuseks olev 80 dB(A). Üldiselt võetakse sihiks, et käitise territooriumil olev müratase ei ületaks 65-70 dB(A), kuid see sõltub müraallikate võimsusest, arvust, paigutusest, töö iseloomust jm ning mil määral on võimalik rakendada eelnevalt viidatud 66 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ 67 https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised-tegurid/mura Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 62 müra vähendamise meetmeid käitise projekteerimisel-tehnoloogiaseadmete soetamisel. Siinkohal tuleb ka arvestada, et erinevate müraallikate müratasemed liituvad, eelnevalt viidatud Terviseameti näidisarvutus arvestab ühe seadmega. Kuna müra normeeritakse logaritmilisel skaalal, siis toimub vastavalt ka liitumine. Määruses nr 71 § 12 toodud arvutusvalemitest ja viidatud standarditest tuleneb, et kui käitises on kümme erinevat müraallikat, mis on ligikaudu sama müratasemega, siis müra hindamise punktis kujuneb müratasemeks +10dB(A) võrreldes ühe allika põhjustava müraga. Seejuures, mida vähem on müraallikaid, seda kõrgem on suhteline suurenemine: kahe sarnase allika liitumisel kujuneb müratasemeks +3 dB(A), kolme sarnase allika puhul +4,7 dB(A)68. Siit kokkuvõttes tuleneb, et tööstusmüra normtasemete saavutamine ~400 m kaugusel paiknevatel tundlikel aladel on saavutatav ilma et peaks rakendama täiendavaid meetmeid müra leviku tõkestamiseks käitise piiril või tundliku ala juures. Soovi korral võib projekti käigus teha täiendavad müra modelleerimised, kuid selleks peavad olema teada (ehitus)projektis müraallikate asukohad ja väljaviikude (nt korstnad, ventilatsiooni väljapuhe) kõrgused ja kõikide seadmete-süsteemide eeldatavad helirõhu tasemed, samuti kasutatavate mürasummutite jms müra vähendavate meetmete andmed. Samas see ei taga, et käitise ehitamise järgselt tekitatav müratase täpselt selliseks kujuneb. Ammoniaagitehases ei ole kõrge vibratsioonitasemega seadmeid. Potentsiaalseteks vibratsiooniallikateks võivad olla kompressorid, kuid nende õige paigaldamise ja ekspluatatsiooni korral olulist vibratsiooni ei teki. Kui kaasaegsed kompressorid lähevad tasakaalust välja, peatab vibratsioonitaseme kontrollsüsteem seadme töö. Kasesaare tee 10 tehase liikluskoormus kujuneb sõiduautode ja veokite liiklusest. Tehasega seotud sõiduautode liikluskoormus on suurusjärgus 60-100 autot päevas, praegune liikluskoormus on Transpordiameti Teeregistri kaardirakenduse andmetel keskmiselt 1 727 sõidukit ööpäevas, millest 1 468 on sõiduautod ja pakiautod (st selle kategooria sõidukite liiklus suureneks kuni 6,8 % võrra).Tehase kontori juures on 12 parkimiskohta ja võib eeldada, et kõige intensiivsem on liiklemine vahetuste toimumise ajal, kus ühe tunni sees tuleb ja lahkub käitisest 24 sõiduautot ja väiksem buss. Ülejäänud aja võib prognoosida juhuslikke külastusi, mis jaotuvad päevasele ajale. Veokite liiklus on eelkõige seotud toodangu transpordiga. Kui kogu toodetud ammoniaak veetakse 25-tonniste spetsiaalveokitega tehasest ära, on vaja 1 000 autot aastas. Kui see kogus jagada ühtlaselt eeldatavale tööajale 350 päeva, siis oleks see ~3 veoautot päevas, kui veod toimuvad ainult tööpäeviti , siis 4 veoautot päevas. Praegune veokite liiklussagedus Soomepoiste teel on keskmiselt 259 veokit ööpäevas, st veokite saabumine-lahkumine suurendab veokite liikluskoormust 3 % võrra. Üldiselt on kavandatava ammoniaagitehasega seotud liikluskoormus madalam kui detail- planeeringus prognoositud. Võib hinnata, et liikluskoormuse suurenemine ei ole märgatav, välja arvatud vahetuste toimumise ajal tekkida võiv lühiajaline sõiduautode koondumine. Kuid see ei suurenda liiklusest tingitud müra ja vibratsiooni taset. Olemasolev arvutuslik liikluskoormus on Soomepoiste tee piirkonnas ~630 000 sõidukit aastas, Kasesaare tee 10 ammoniaagi-tehase rajamise järgselt ~667 000 sõidukit aastas. See on oluliselt väiksem kui AÕKS § 64 lg 4 p.1 nimetatud liikluskoormus kolm miljonit sõidukit aastas, millest alates tuleb koostada välisõhu strateegiline mürakaart. Kuna olemasolevas olukorras ei ole osutunud vajalikuks müra, sh liiklusmüra täpsem kaardistamine (AÕKS § 63 lg 1 sätestab, et välisõhu mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta; lg 2 täpsustab, et välisõhu mürakaardi koostamise aluseks on müra normtaseme ületamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut), siis ei teki seda vajadust ka Kasesaare tee 10 käitise tegutsema hakkamise järgselt. 68 Näiteks: https://personalpages.manchester.ac.uk/staff/richard.baker/BasicAcoustics/5_addition_of_sound_intensities.html#:~:text=For%20exa mple%20if%20we%20have%20two%20speakers%20producing%20a%20sinusoid,log10(2)). Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 63 3.5.3. Kasesaare tee 12 tegevuste müra ja vibratsiooni hinnang Soojuselektrijaamade peamised müraallikad on: ventilaatorid (sh sisselaskeavad, väljalaskeavad, korstnad ja korpused), pumbad, turbiinid, mootorid, aurusüsteemid, hooned (sh aknad ja ventilatsioonisüsteemid), jahutustornid ja trafod. Müraemissiooni tõhus vähendamine saavutatakse elektrijaamade ja objektide ruumilise planeerimise, hea projekteerimise ja vastavate primaarsete lahenduste rakendamisega, mis vähendavad müra tekkekohas või sekundaarseid lahendused, mis vähendavad vajaduse korral müra levikut. Kõige tõhusam meetmete kombinatsioon tuleb kindlaks määrata iga elektrijaama või tootmiskoha jaoks eraldi. Täpne tehniline lahendus müra ja vibratsiooni mõjude vähendamiseks töötatakse välja eelprojekteerimise faasis. Seejuures tuleb arvestada LCP BATC PVT nr 17 loetletud meetmeid. Kasesaare tee 12 gaasielektrijaamas ei kavandata mürarikkamaid tehnoloogiaid. Suurim müratase on tavaliselt tööstuslikul turbiinil ja aurusüsteemidel, jahutustornidel – neid seadmeid-süsteeme gaasimootorite puhul vaja ei lähe. Keskmiste mootoritega gaasielektrijaama kohta on avaldatud erinevate komponentide mõõdetud müratasemed, sh kui mürataseme vähendamiseks meetmeid pole rakendatud ja võrdlevalt koos tüüpmeetmetega69. See mürauuring käsitleb 7 x 17,365 MWe mootoritega (500 rpm) elektrijaama (st ~20 % võimsam kui kavas 1. arendusetapil rajada, kuid arvestades et väiksema võimsusega mootorite pöörlemiskiirus on 750 rpm, võib eeldada ligikaudu sarnaseid müratasemeid). Mootorist 1 m kaugusel on üle erinevate sagedusribade keskmistatud helirõhk tavapäraselt 115 dB(A), mootorisaalis 110 dB(A). Kui paigutada mootor müra isoleerivasse korpusesse (80 mm betoon + 200 mm isolatsioonmaterjali + 100 mm betoon), väheneks helirõhk keskmistatult 56 dB(A) võrra (octave -band transmission loss, Rw). Mootori suitsugaaside väljutussüsteemi sees on keskmistatud helirõhu tase 146 dB(A), suitsugaaside summutid vähendavad helirõhku 45 dB(A) võrra. Ventilatsioonisüsteemi väljapuhke helirõhu tasemeks mõõdeti 116 dB(A), eri sagedusribadel 101- 110 dB, 2800 mm summuti kasutamisel väheneks helirõhk kuni 37 dB võrra. Jahutusradiaatorite müratase sõltub radiaatori ventilaatori pöörlemiskiirusest – tavaline koormus on 69% maksimaalsest ja tekib helirõhu tase 93 dB(A), öisel ajal vähendatakse kiirust 58%-le maksimaalsest ja helirõhu tase on 89 dB(A). Kui helirõhu vähendamise meetmed on rakendatud, tekitab selline elektrijaam 110 m kuni 690 m kaugusel päevasel ajal ekvivalentmüra taseme 49...30 dB(A), foonilise ekvivalentmüra tasemega 46...60 dB(A) tekib kumulatiivne müratase, milles elektrijaama mõju kaugemates mõõtepunktides pole enam eristatav (juba 340…430 m kaugusel võrdub taustamüra tase kumulatiivse müratasemega). 110 m kaugusel on kumulatiivne ekvivalentmüratase 5 db(A) võrra suurem foonilisest 46 dB(A) tasemest, kusjuures jaama tekitatud ekvivalentmüra tase on 46...49 db(A). 225 m kaugusel on kumulatiivne ekvivalentmüra tase 48 dB(A) foonilisest 1 dB(A) võrra suurem, jaama tekitatud ekvivalentmüra tase on 37...40 db(A). Need tulemused ei ole otseselt üle kantavad Kasesaare tee 12 piirkonnale, kuid üldistatult leiab kinnitust teadmine, et põletusseadmetest eralduva müra mõju piirdub käitist ümbritseva suhteliselt väikese alaga. Kui lähtuda ptk 3.5.2 viidatud Terviseameti näidisarvutuse metoodikast, kujuneks 110 dB helivõimsustasemega välisõhus oleva seadme puhul müraallikast 50 m kaugusel müratasemeks 68 dB, 100 m kaugusel 62 dB, 200 m kaugusel 56 dB, 400 m kaugusel 50 dB (vastab tööstusmüra öise mürataseme piirväärtusele), 800 m kaugusel 44 dB ja 1 600 m kaugusel 38 dB. Eeltoodud andmetele tuginedes võib järeldada, et gaasimootoritel põhinevas jaamas, kus mootorid on paigutatud hoonesse, ei ole välismüra leviku vähendamiseks vaja mootoreid ümbritseda müra isoleeriva kestaga, kuid välisõhku avanevad süsteemid, mille helirõhutase on suurusjärgus 100 db(A) ja enam peaksid olema varustatud mürasummutitega või rajada tehnoseadme ümber müra- 69 https://epawebapp.epa.ie/licences/lic_eDMS/090151b280610f26.pdf Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 64 summutuskast / varustada see lokaalse müraekraaniga. Soovi korral võib projekti käigus teha täiendavad müra modelleerimised, kuid selleks peavad olema teada (ehitus)projektis müraallikate asukohad ja väljaviikude (nt korstnad, ventilatsiooni väljapuhe) kõrgused ja kõikide seadmete- süsteemide eeldatavad helirõhu tasemed, samuti kasutatavate mürasummutite jms müra vähendavate meetmete andmed. Kavandatavate tegevuste asukohas ei ole põhjust eeldada ohtu piirkonnas olevate hoonete ja rajatiste seisukorrale vibratsiooni tõttu. Elektrijaama gaasimootorid peavad olema projekteeritud ja paigaldatud selliselt, et nad ei tekitaks elektrijaama hoonete konstruktsioonidele ohtlikku vibratsiooni. Üldjuhul on inimeste poolt tajutav ebamugavustsoon mõnevõrra laiem kui võimalik hoonete kahjustuste piirkond, kuna inimene tajub ka vibratsiooni, mis jääb piirväärtusest või hoonete kahjustuste tekkimise tasemest väiksemaks. Elektrijaama seadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks kehtestatud piirväärtustele. Ühtlasi vastab see PP PVT nr 17f meetmele – vibratsiooni isoleerimine. Üldiselt on vibratsiooni teke seotud ka liiklusega. Samas ei kaasne kavandatava elektrijaama käitamisega transpordikoormuse märgatavat suurenemist piirkonnas. Regulaarset veokite liiklust gaasielektrijaamaga seotud ei ole, sõiduautode liikluskoormus on mõnevõrra väiksem kui Kasesaare tee 10 kinnistul. Võib eeldada, et summaarne keskmise ööpäevase liikluskoormuse suurenemine kahe käitise tõttu on < 10%. Kuid see ei suurenda liiklusest tingitud müra ja vibratsiooni taset. Kasesaare tee 10 ja 12 seotud liikluskoormus on madalam kui detailplaneeringus prognoositud. 3.5.4. Ehitusaegne müra ja vibratsioon Päevasel ajal ei ole ehitustööde mürale piirväärtusi kehtestatud, kuna lühiajaliselt on ehitustöödel mõistlik tavapärasest olukorrast pisut mürarikkamaid tegevusi siiski lubada. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse aga ajavahemikus 21.00-7.00 asjakohase müratundliku ala kategooria tööstusmüra normtaset ehk siis hilisõhtusel ja öisel ajal tuleb ka ehitustööde käigus mürarikkaid tegevusi piirata, sh tuleb lähimatel müratundlikel aladel tagada öine müratase, mis ei ületa 45 dB. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha ainult tööpäevadel ajavahemikus 7.00-19.00. Ehitusaegne transpordikoormus võib olla märkimisväärne, kuid arvestades kavandatava tehase ja elektrijaama mastaape, on tegu lühikese perioodiga ja ajutise liikluskoormuse suurenemisega olemasolevatel ühendusteedel. Müraalase seadusandluse kohaselt tuleb päevasel ajal esinevate ehitusaegsete vedude korral esinevad ajutised ning mõnevõrra suuremad häiringuid siiski vastuvõetavaks lugeda. Võimalusel on soovitatav vältida ehitusaegset öist transporti ning veod koondada maksimaalselt päevasele ajale. Vibratsiooni mõju hoone juures sõltub eelkõige hoone ja vibratsiooniallika vahekaugusest, pinnase omadustest ja hoone konstruktsioonist (sh vundamendi tüübist, kandekonstruktsioonide massiivsusest, üldisest ehituskvaliteedist). Pinnase omadused mõjutavad vibratsiooni levikut olulisel määral, vibratsiooni leviala on kõige suurem pehme ja niiske pinnase korral, eriti saviste, mudaste ja vesiste pindade puhul. Ehitusaegse vibratsiooni piirväärtused ei ole Eesti seadusandluses reguleeritud, samas on ehitusobjekti ning lähimate hoonete vahel tagatud piisavalt suured vahemaad, mille korral ei ole põhjust eeldada kahjustusi hoonetele või rajatistele. Teatud ehitusmasinad (eelkõige puurid, tihendajad, purustid, teerullid) võivad siiski põhjustada lühiajalisi kõrgemaid müra- ja vibratsioonitasemeid, kuid mõju on valdavalt lokaalne. Kui on vaja teha olulist vibratsiooni tekitavaid Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 65 töid hoonetes või nende läheduses, siis valitakse meetodid, mis tekitavad vähima vibratsioonitaseme või rakendatakse meetmeid tekkiva vibratsiooni summutamiseks. Ehitusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks on intensiivsemate tööde ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde teostamisest, hoolikas töö planeerimine (sh optimaalsete seadmete kasutamine) ja masinate hooldus. 3.5.5. Kasesaare tee 10 ja 12 tegevuste koosmõju Eelnevalt ptk 3.5.1 viidatud müra normtasemed tuleb saavutada kõikide tegevuste koosmõjus. Seetõttu tuleb mõlema käitise projekteerimisel ja tehnoloogia valikul arvestada, et naaberkinnistul asuvad samuti tööstusmüra tekitavad objektid. Gaasielektrijaamas on seadmete müratase eeldatavalt suurem kui ammoniaagitehasel. Kuid mõlema käitise puhul peaksid välisõhku avanevad süsteemid, mille helirõhutase on suurusjärgus 100 dB ja enam, olema varustatud mürasummutitega või rajada tehnoseadme ümber mürasummutuskast või varustada see lokaalse müraekraaniga. Kuna müra summaarne tase kujuneb nii olemasolevate kui kavandatavate tegevuste koosmõjus, on põhjendatud avaldatavate müratasemete kontrollimine mõõtmistega. Mõõtmised võimaldavad hinnata tekitatavat maksimaalset mürataset, rakendatud müra leevendamise meetmete tõhusust, koosmõju juba olemasolevate tegevustega ja liiklusega ning täiendavate meetmete rakendamise vajadust. Mõõtmisprogramm hõlmab ammoniaagitehase ja elektrijaama võimalikke erinevaid töörežiime, sealhulgas seadmete maksimaalsel koormusel töötamisel tekkivaid müra. Müratasemeid tuleb mõõta käitiste idapiiril ja sellele lähima elamuala juures, mõõtmised tuleb läbi viia nii päevasel kui öisel ajal. Mõõtmistel põhinevat müraseiret tuleb teha kavandatavate käitiste kasutuselevõtu järgselt ning täiendav mõõtmine 2 aasta pärast või kaebuste laekumise korral. Järgnevate müramõõtmiste vajadus otsustatakse seiretulemuste põhjal. Koondhinnang mürale ja vibratsioonile: olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral – tagatakse vastavus müranormidele II kategooria tundlikel aladel. Selle tingimuse täitmisel võib järeldada, et puudub mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Kuna lubatud on ladude rajamine ja tootmistegevused, siis ei saa välistada, et nii tööstusmüra tase kui ka kinnistutega transpordikoormus on sarnane ammoniaagitehase ja elektrijaama tasemetega. Seega 0-alternatiivi mõju võib olla sarnane nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga. 3.6. Mõju pinnasele ning vee kvaliteedile ja seisundile 3.6.1. Mõju pinnasele ja põhjaveele Pakri poolsaarel on kolm (O, O-K ja K-V) põhjaveeladet vastavalt 7-20, 50 ja 90-200 m sügavuses. Maapinnalähedane põhjavesi on üldiselt looduslikult kaitsmata või väga kõrge reostusohtlikkusega, kuna pinnakate puudub või on õhuke, lõhede rohketel lubjakividel ja seetõttu on pinnavee infiltratsioon kiire. Kuna Pakri poolsaarel ei ole ühtegi suuremat jõge ega oja, moodustub pinnavesi ainult sademete veest.70 Paldiski linna veevarustuses kasutatakse kõige sügavamat Kambriumi- Vendi veekihti. Veekompleks paikneb Paldiski piirkonnas sügavuse vahemikus ligikaudu 120-220 m, ühisveevarustuse puurkaevude sügavused kõiguvad 160-202 m vahel. Põhjaveekompleks on hästi kaitstud 50-70 m paksuse Lontova kihistu sinisavi kihiga, mistõttu on vee kvaliteet hea ning viimastel 70 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4130/6201/5015/Paldiski_YVK.pdf Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 66 aastakümnetel on veekompleks olnud ainuke linna ühisveevarustuse toorveeallikas. Väiketarbijad kasutavad ka kuni 50 m sügavuselt teise põhjaveekihi vett. Veemajanduskava 2022-202771 järgi on Kambrium-Vendi põhjaveekogum hea, ent ohustatud seisundiga põhjaveekogum (ohustatud on nii keemiline kui koguseline seisund). Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogum on hea seisundiga, kuid keemiline seisund on ohustatud. Siluri- Ordoviitsiumi Harjumaa põhjaveekogum on hea seisundiga. Pinnase ja põhjavee kaitsemeetmed Kemikaalide tootmisega seotud PVT viitedokumendid , sh LVIC BREF, ei too eraldi välja PVT meetmeid pinnase ja põhjavee kaitseks. PVT viidedokument „Ladustamise heited“ (EFS BREF) toob ptk 5.1.1.1 vedelike ja veeldatud gaaside mahutite PVT meetmed, mis on laiendatavad ka tootmisseadmetele ja tegelikult moodustavad tüüpmeetmete paketi, mida rakendatakse ka keemiatööstuse seadmete ja taristu projekteerimisel: ▪ Asjakohane projekteerimine, mis arvestab käideldavate kemikaalide omadustega, käitamistingimustega ja tavapärasest erinevate käitamistingimuste esinemisvõimalustega ning nende laadiga, väliskeskkonna tingimustega, samuti avariiliste juhtumite vältimise ja tagajärgede minimeerimisega. ▪ Mahutite ja torustike paigutamine – vedelike mahutid on eelistatult maapealsed. Veeldatud gaaside vm põhjusel kõrge rõhuga mahutite puhul võib eelistuseks olla pinnasega kaetud mahutite kasutamine. ▪ Korrosioonitõrje meetmete rakendamine ▪ Hooldus ja järelevalve – seadmete tarnija esitab hooldusplaani ja regulaarse kontrolli plaani. ▪ Seadmete käitamisjuhised ja neid kasutatavate töötajate väljaõpe-koolitus. EFS BREF ptk 5.1.1.3 on avariiliste juhtumite vältimise ja tagajärgede minimiseerimise juures kajastatud ka pinnase ja veekeskkonna kaitsemeetmed (lisaks eeltoodud meetmetele): ▪ mahutite, laadimissõlmede ja tehnoloogiliste seadmete juures pinnasekaitse meetmed: alusplaadid, mahuteid ümbritsev barjäär ehk vallitusala, millede materjal on käideldavatele vedelikele läbimatu; ▪ mahutite, laadimissõlmede ja tehnoloogiliste seadmete alalt sademevee kogumine ; ▪ ületäitmise vältimise meetmed, sh tasemeandurid ja ülerõhuandurid, enne kriitiliste väärtusteni jõudmisest alarmeerimine; ▪ lekete kontrollsüsteemid; ▪ mahutite, laadimissõlmede ja tehnoloogiliste seadmete juures on saastunud tulekustutusvee kogumise võimalused, mis väldivad selle sattumise keskkonda72. Üldiste meetmetena rakendatakse Kasesaare tee 10 ja 12 territooriumil olevate teede ja platside asfalteerimist, suurema koormusega rajatiste ümber on betoneeritud alad. Valdavalt toimub tootmistegevus hoonetes, mis tagab et kasutatavad abimaterjalid ei puutuks kokku sademeveega. Ammoniaagitehase tehnoloogilistes sõlmedes, kus võib tekkida lekkeid ja saastunud sademevett- tulekustutusvett, on ehitusprojekti järgi rakendatud järgmisi meetmeid: ▪ Ammoniaagi autodele laadimise pumpla (04.02) on paigutatud hoonesse, autode laadimissõlm (04.03) on hoones, mille sisse-väljasõidu otsad on avatud lahendusega (väldib sademevee sattumise pumplasse-laadimisalasse). Pumbad on ümbritsetud äärisega, mis väldib võimalike lekete laialivalgumise kogu pumpla siseruumi. Laadimisplatsi aluseks on 71 Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad- 2022-2027#veemajanduskavade-do 72 Tulekustutusvee laialivoolamise piiramise meetmete rakendamine on ka osaks riskianalüüsist ning ohutusaruande kaitse- ja sekkumismeetmetest, sätestatud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusega nr 18 Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 67 20 cm paksune monoliitne betoonplaat (pindala ~436 m2), mille pinna vertikaalplaneering suunab laadimisel tekkida võivad lekked plaadi keskossa. Sinna koguneb ka lekete aurumise vältimiseks kasutatud vaht. ▪ Ammoniaagimahutid (04.01) on vallitusalas (pindala ~914 m2), milles on lekete kogumiseks sulguriga süvend (maht 0,18 m3). Sademevesi juhitakse süvendi kaudu sademevee- kanalisatsiooni sulguri avamisega, kui eelnevalt ollakse veendunud, et kogunenud vesi ei ole ammoniaagiga reostunud. Vallitus mahutab 1,5 m kõrguse seina korral ~1000 m3 lekete aurustumise vältimise vahtu ja kustutusvett. ▪ Ammoniaagi sünteesiplokk (03.01) on betoonist alusplaadiga (pindala ~207 m2), mis on varustatud äärisega; vallitusalal on sulguriga süvend (700 x 800 x H1000 mm = 0,56 m3). Sademevesi juhitakse süvendi kaudu sademevee-kanalisatsiooni sulguri avamisega, kui eelnevalt ollakse veendunud, et kogunenud vesi ei ole ammoniaagiga reostunud. Sünteesi- ploki koosseisus oleval separaatormahutil ja kollektorimahutil on moodustatud ümber eraldi vallitusalad, mis takistavad võimaliku lekke laialivalgumise ja võimaldavad koguda lekete aurustumise vältimiseks kasutatud vahtu. Kui alusplaadi äärise kõrgus on 0,5 m, saab koguda ~100 m3 vahtu ja kustutusvett. ▪ Tõrviku alal on väiksemad mahutid, mis on paigaldatud betoonist alusplaadile - tilgapüüdja (05.02, plaadi pindala ~28,4 m2) ja tõrviku kondensaadimahuti (05.03, plaadi pindala ~34 m2). Alusplaatide pinna vertikaalplaneering suunab tekkida võivad lekked plaadi keskossa. Ka tegevustes, mis otseselt ei kuulu keemiatööstuse PVT reguleerimisalasse, näiteks merevee ettevalmistamisel tehnoloogiliseks ja jahutusveeks, samuti Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama rajatistes (nt gaasimootorite määrdeaine mahuti, SCR reagendi lahuse mahuti) rakendatakse meetmeid pinnase ja veekeskkonna saastumise vältimiseks: ▪ Tootmisruumi, kemikaalide käitlemiskohtade jms ruumide põrandad peavad olema vedelikele läbimatud, materjal valitakse sõltuvalt ruumis tekkida võivate lekete omadustest (nt hapete ja leeliste käitluskohtades kemikaalikindel betoonist või kaetud sobiva polümeerse kaitsekihiga (nt polüester või epoksiidkate, bituumenvärvid või -emailid) kaetud betoon). ▪ Kõik ladustatavad kemikaalid tuleb üksteisest lahus hoida. Minimaalseks vahekauguseks eri rühma kemikaalimahutite vahel on 3 m (statsionaarsetel mahutitel arvestades vallitusala piiri), seejuures paikevad iga rühma statsionaarsed vedelike mahutid vallitusalas, mille maht on 110 % suurima mahuti mahust73. ▪ Lekete juhtimine otse ühiskanalisatsiooni või keskkonda on keelatud – kõikide tekkida võivate lahuste pH ei ole selleks sobiv (st ei jää vahemikku pH = 6-9). Ammoniaagitehases ja elektrijaamas tekkinud väiksemad vedelikulekked ja suuremate lekete jäägid kogutakse kokku sobiva absorbentmaterjaliga. Pesemist veega kasutatakse ainult kuivpuhastuse järgselt, kui on välistatud pesuvee reostumine ohtlike ainetega. Suuremad lekked kogunevad alusplaadile või vallitusalale, kust nad pumbatakse paakautosse jäätmetena kõrvaldamiseks. Kokkuvõttes järeldub, et eeltoodud meetmete rakendamisel ei kaasne Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate tegevustega olulist keskkonnamõju pinnasele ja põhjaveele nii Alt 1 kui Alt 2 korral. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Selle käigus on eeldatavalt vajalik erinevate ehitustööde läbiviimine, rajatakse hoidlaid jm rajatisi, millel on vajalik pinnase ja põhjavee kaitseks meetmete rakendamine. Seega 0-alternatiivi mõju pinnasele ja põhjaveele sarnasel tasemel nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga. 73 Rakendatakse ka teisi Siseministri 27.05.2024 määruse nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 9 toodud meetmeid. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 68 3.6.2. Sademevee käitlemine Kasesaare tee 10 ehitusprojekti järgne sademevee käitluslahendus näeb ette sademevee kogumise ~8 100 m2 pinnaga teedelt-platsidelt, millest ~1 120 m2 pärineb aladelt, kus on ammoniaagiga saastumise võimalus (reostunud sademevee ärajuhtimise vältimiseks rakendatakse ptk 3.6.1 toodud meetmeid). Kinnistusisestelt teedelt ja parklatest toimub sademevee kogumine läbi liiva-õlipüüduri (esialgne valik on Fertiil möödavooluga õlipüüdur ENS 30/90). Koos hoonete katustelt kogutava veega (katustelt kogutav vesi suunatakse osaliselt katmata aladele, lahendus täpsustatakse projekteerimise järgmises etapis) on sademevee-kanalisatsiooni kaudu ärajuhitava vee eeldatav kogus kuni 4 000 m3/a. Kui see vesi sisaldaks heite piirväärtusele vastavas kontsentratsioonis lämmastikku (45 mg/l), siis suunatakse sademevee suublasse üldlämmastikku 180 kg/a (sellest tulenevat võimalikku mõju suubla seisundile on hinnatud ptk 3.6.5). Projekteerimisel on arvestatud võimalusega, et tuleb lahendada erandlike sademetehulga tekitatud liigvee ärajuhtimist. Sademeveesüsteem on projekteeritud vooluhulgale Q = 134 l/s (intensiivsus 206,2 l/sek*ha, kokkuvooluaeg 10 min, korduvusperiood p = 3) Kasesaare tee 12 sademevee käitluslahendus on projekteerimisel. Teedest ja parklatest toimub sademevee kogumine läbi liiva-õlipüüduri. Kanalisatsiooni kaudu ärajuhitava sademevee eeldatav kogus kuni 2 000 m3/a. Osa kruntidele sattuvast sademeveest imbub krundisiseselt kavandatavatel ja/või säilivatel haljasmaadel ning killustikkattega aladel. Selline lahendus vastab põhimõttele sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu kasutades looduslähedased lahendusi nagu rohealad jmt – VeeS § 129 lg 3) ja välditakse sademevee reostumist. Sademevee ärajuhtimise looduslähedasi lahendusi on võimalik kasutada vaid ohtlikest ehitistest ja rajatistest kaugemal, välistades vahemaa, vertikaalplaneeringu ja vajadusel piiretega reostunud sademevee ning reostunud kustutusvee sattumise kaitsmata pinnasega aladele (ülevaade meetmetest ptk 3.2.1). Edasisel projekteerimisel kaaluda võimalust hoonete katuselt kokku koguda ja kasutada platside pesuveena või tuletõrjeveena. Kogutava sademevee juhtimine merevee töötlusesse ja kasutamine auru tootmisel või jahutusveena ei ole võimalik, kuna sademevee teke on episoodiline ja mereveest oluliselt erineva koostisega. Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt kokku kogutavad sadevete ärajuhtimiseks liitumispunktist ehitab AS Tallinna Sadam välja kollektortoru, mis ühendatakse detailplaneeringu järgsesse sademevee süsteemi. Olemasolev kollektortoru, mis praegu teenindab Kasesaare tee 1 kinnistut, läheb Lõunasadama tee alalt läbi ja on suunatud Lõunasadama tee 1 asuvasse väljalasku (looduslik vana ojasäng, asub Esteve suuremõõtmeliste kaupade käitlemisala idaservas, suubumiskoha koordinaadid X = 6576822 Y = 505607, senini ei ole keskkonnakaitseluba vajalikus osutunud). Sademevee suublasse juhtimiseks ojasängis ega suubumiskohas ehitustöid teha ei ole vaja. Suublale võidakse mõju avaldada sademeveega ärajuhitavate saasteainetega. Sademevee suublasse juhtimiseks kehtestatud nõuete täitmisel74 olulist mõju ei avaldata. VeeS § 187 punkt 6 alusel on sademevee suublasse juhtimiseks tööstuse territooriumilt vajalik veeluba. Keskkonnaministri määruse nr 61 § 7 lg 7 järgi on sademeveele kohustuslik veeloaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega (vastavad piirväärtused on 40 mg/l, 5 mg/l ja 15 mg/l). Muud määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Lähtuvalt ammoniaagitehase tegevusest on võimalikuks riskiks sademevee 74 Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 ja Lisa 1 tabelis 1 toodud piirväärtused (Taristuministri 21.11.2024 määruse nr 73 sõnastuses) Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 69 saastumine lämmastikühenditega. Asjakohane on väljalasule üldlämmastikule sisalduse piirväärtuse 45 mgN/l kehtestamine, väljalasu seire kord kvartalis. Tallinna Sadam AS on andnud seisukoha, et kuna sademevee väljalasule tekib veeloa kohuslus Kasesaare tee 10 ja 12 toimuvate tööstustegevuste tõttu, siis väljalasule peab veeloa taotlema DerivaatNH3 kui Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute arendajal. Selline variant ei ole õiguslikult välistatud. Samas ei ole Derivaat NH3 sademeveesuublaga seotud rajatiste valdaja ega maaomanik, lisaks juhitakse suublasse ka teiste kinnistute sademevett. Kuna Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute arendajal puudub täielik kontroll suublasse suunatava sademevee üle, siis on käesoleva KMH raames palutud projekteerijatel kaaluda varianti, kus nende kinnistute sademeveed suunataks Kasesaare tee 10 tehnoloogilise vee väljalasku. Projekteerijad on viidanud, et sademevee suunamisel tehnoloogilise heitvee torustikku tuleb seda sinna pumbata (detailplaneeringu järgne sademevee kogumissüsteem toimib isevoolselt). Kuna sajud võivad kohati olla intensiivsed peab pumpla olema piisavalt võimas ja pumpla ette tuleb paigutada mahuti sademevee akumuleerimiseks. Peamine probleem seisneb selles, et intensiivsete sadude perioodil ei tarvitse olla võimalust piisavas koguses sademevett heitvee torustikku suunata. Sellest lähtuvalt ei määratleta siinkohal üheselt, kuhu Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt kogutud sademeveed suunata. Kuid võib järeldada, et kui on täidetud sademevee suublasse juhtimiseks kehtestatud nõuded, sh järgitakse sisalduse piirväärtusi, ei kaasne projektis ette nähtud sademevee käitluslahendusega Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel olulist keskkonnamõju suublale nii Alt 1 kui Alt 2 korral. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Seejuures on vajalik sademevee suublasse juhtimine sama väljalasu kaudu ja ligikaudu samades mahtudes. Kuna lubatud on ladude rajamine ja tootmistegevused, siis ei saa välistada, et vajalik on veeloa taotlemine suublasse juhtimiseks ja sademevees võib esineda tavapäraselt seiratavatele saasteainetele täiendavat kontrolli vajavaid saasteaineid. Seega 0- alternatiivi sademevee käitlemise mõju võib olla sarnane nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga. 3.6.3. Merevee võtu ja magestamisjäägi tagasisuunamise mõju Kasesaare tee 10 rajatava tehase tehnoloogilise vee ja jahutusvee tootmiseks läheb eeldavalt vaja 25 m3/h, 600 m3/ööp, 210 000 m3/a merevett. Ammoniaagitehase ehituslikus eelprojektis on arvestatud tarbimise ebaühtlusega ja seetõttu on võetud maksimaalseks vooluhulgaks 10 l/s, millele vastab vee võtmine 36 m3/h. Sellest tulenevalt on arvestatud ka keskkonnamõju hindamisel, et veevõtt võib olla 36 m3/h. Mereveehaarde ja tagasivooluvee merrelasu asukoht on Paldiski lõunasadama uuel kail nr 6A (näidatud ptk 1.3.3 joonisel 1.5), kus mere sügavus on > 5 m. Merevee võtmise lahendus tehakse eraldi ehitusprojektiga, seetõttu on esitatud kaalutlused, millega nende rajatiste ehitusprojekti koostamisel arvestada. Mereveevõtu võimalik negatiivne keskkonnamõju on peamiselt seotud mereelustikuga - mereveehaardesse organismide sisseimemisega ja võrele sattumisega. Mõju olulisus sõltub mitmetest teguritest nagu veevõtusüsteemi võimsus, tehniline lahendus, töö iseloom ja elustiku iseloom ja rohkus piirkonnas, koelmute olemasolu jms. Peamiseks meetmeks on merepõhjas oleva veehaarde vältimine, st kasutada pinnasekihiga kaetud veevõtusüsteemi või kui see ei ole võimalik, suure veevoolu kiiruse tekke vältimine nt toru sisendil asuva võrekaevuga ja piisavalt väikese võresilma suurusega võrekaevul (nt 2 mm)75. Kõige keerulisem on vältida ihtüoplanktoni sisseimemist süsteemi ja see sõltub konkreetse piirkonnas iseärasustest. Üldiselt peetakse vee 75 T.M. Missimer, R.G. Maliva. Environmental issues in seawater reverse osmosis desalination: intakes and outfalls. Desalination. Vol, 434, May 2018. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 70 joonkiirust 01 m/s piisavaks, et vältida suuremate organismide ja liigse planktoni jm heljumi sisseimemist. Kuna Kasesaare tee 10 projekti veevajadus on ka 36 m3/h korral võrreldes tavapäraste magestamisprojektidega väike, siis veevõtul 0,5 m läbimõõduga ava kaudu on joonkiirus ~0,05 m/s. KMH aruande ptk 1.3.3 kirjeldatud projektlahenduse kohaselt võetakse vett 400 mm läbimõõduga sisendtoruga kai kaitseks rajatud graniitkivist kaldakindlustuse välisküljelt, merepõhjast ~2 m kõrguselt. Võetava vee keskmine voolukiirus torus on 0,08 m/s. Seega ei ole vajalik toru sisendile täiendava võrekaevu rajamine ja see on süsteemis siibrikaevu järgselt. Võrekaevu ristlõikes on tõusev veevool keskmise kiirusega 0,02 m/s, mis võimaldab veega kaasahaaratud heljumil suuremas osas settida võrekaevu põhja. Osa sisseimetavast heljumist moodustab plankton. Andmed planktoni esinemise kohta Pakri lahes piirduvad fütoplanktoniga, mille seisund kõikjal „kesine“76. Fütoplanktonit kasutatakse veekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel ühe indikaatorina ja mida väiksem on fütoplanktoni biomass rannikuvees, seda soodsamas seisundis on veekogum77. Soome lahe lääneosas vastab kesisele klassile fütoplanktoni biomass 0,43-0,84 mg/l. See on mõnevõrra väiksem loodusliku heljumi sisaldusest (loodusliku heljumi kontsentratsiooni foon Pakri lahes on vahemikku 4-5 mg/l, tormide korral kuni 10 mg/l70). Siit tuleneb, et veevõturajatise madal joonkiirus aitab vältida liigset heljumi jms sissetõmbamist süsteemi ja see võimaldab vähendada merevee magestamissüsteemis osakeste kogunemist, mis omakorda vähendab süsteemi hoolduseks vajalike kemikaalide kogust. Tagasivoolutorustik veetöötlusjaamast suubub siibrikaevu, milles on kummikiilsiiber DN400 mm, väljundtoru läbimõõt on 400 mm, vee projekteeritud voolukiirus 2,2 l/s. Väljundtoru läbib samuti graniitkivist kaldakindlustuse. Merevee magestamise mõju on eelkõige seotav sooladerikka retendaatvee tagasisuunamisega rannikuvette69. Ka siin sõltuvad mõjud süsteemi võimsusest, milline on võetava merevee soolsus ja mil määral tagasisuunatav jääk on kontsentreeritud (st kui suur osa võetavast veest suunatakse retendaadina tagasi, mida väiksem on retendaadi osakaal, seda kontsentreeritum lahus tagasi suunatakse), milliseid kemikaale on kasutatud veetöötlussüsteemi hoolduses ja kui hea on segunemine (probleemid võivad tekkida, kui väljutamiskohas merevesi piisavalt ei tsirkuleeri). Retendaadi tagasisuunamine võib väljutamiskoha s tekitada ka füüsikalisi mõjutusi merepõhjale ja seekaudu põhjaelustikule (kui tagasisuunamise voolukiirus on suur). Kuna kavandatava merrelask on suhteliselt väikese voolukiirusega ja asub 2 m kõrgusel merepõhjast, siis füüsikalisi mõjutusi merepõhjale ei teki. Üldiselt mõjutab soolsuse muutus eelkõige mitteliikuvaid põhjaorganisme väljundtorustiku läheduses. Kõige levinum meede mõju vähendamiseks on merepõhja paigutatud väljundtorustikele ülespoole suunatud difuuserite paigaldamine väljundtorule, mis aitavad kontsentraadil paremini mereveega seguneda ja vältida kontsentraadi kogunemist merepõhjale. Paldiski lõunasadama uue kai rajamise KMH aruandes78 kirjeldatakse, et Pakri lahe rannikulähedases tsoonis on hoovused mõjutatud tuultest. Kai ehitus- ja süvendustööde piirkonnas on tugevamad piki rannikut suunatud hoovused enamike tuulte suundade korral. Loode-, ida- ja kagutuule korral formeerub süvenduspiirkonnas suletud tsirkulatsiooni pesa ning hoovuste kiirused on üldiselt väiksemad. Lõunasadama juures on madal lainetusrežiim, kuid lainete poolt tekitatud põhjalähedased kiirused madalas meres (sügavus ≤ 5 m) võivad suurusjärgu võrra ületada hoovuste kiirusi samas piirkonnas. Seega võib järeldada, et segunemise intensiivsus sõltub piirkonnas 76 Skepast ja Puhkim OÜ. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH) Aruanne. Töö nr 2017-0075. 2018 77 Keskkonnaministri 16.04.2020. a määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ Lisa 6 78 TTÜ Meresüsteemide Instituut. Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne. Tallinn 2011 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 71 peamiselt lainetuse režiimist, mis samuti sõltub tuultest. Kõige sagedamini puhuvad Soome lahel edelatuuled ja idatuuled, keskmine tuule kiirus Pakri lahel on 5,6 m/s. See tekitab sadamas olulise lainekõrguse 0,2 m. Tugevate edelatuultega võivad Lõunasadama piirkonnas esineda kuni 1 m kõrgused suhteliselt lühikese perioodiga lained. Edelatuulte tekitatud lainetuse osakaal merepõhja lähedases dünaamikas on tõenäoliselt väike võrreldes loode- ja põhjatuulte tekitatud lainetega. Kai nr 6a on tugeva kandevõimega kai, mis asub merre täidetud alal. KMH aruande järgi ei põhjusta sellise kai rajamine olulist muutust võrreldes senise dünaamikaga. Sõltumata konkreetsest merevee magestamise-pehmendamise-deioniseerimise tehnoloogiast kontsentreeruvad retendaadis merevees algselt olevad komponendid, mis töötlemise käigus veest eemaldatakse. Retendaatvee tagasisuunamise maksimaalne kogus 11,5 m3/h ehk 3,2 l/s (kui eeldada merevee võtuga sarnast erinevust keskmistest näitajatest) tekib, kui retendaatvesi moodustab 30 % algselt võetavast veest, aastane kogus keskmiste näitajate põhjal 67 200 m3/a. Võetava vee ja retendaatvee vahekord mõjutab soolade ja vees olla võivate ohtlike ainete, nt raskmetallide kontsentratsiooni, kuid tagasisuunatavate ainete kogus sõltub võetava vee hulgast. Tabelis 3.8 on esitatud arvutustulemused Paldiski Lõunasadama kailt 2022. a suvel võetud mereveeproovide analüüside põhjal. Tabel 3.8 Retendaadis olevate soolade ja ohtlike ainete kontsentratsioon ja retendaadiga merre tagasijuhitavad kogused Nimetus Sisaldus merevees / Heite Retendaadiga retendaadis piirväärtus tagasijuhitav kogus suublasse79 tunnis / aastas Põhinäitajad* 17 / 57mg/l 0,656 kg/h / 3,83 t/a Hõljuvaine (50 mg/l)** 10 (lahes) / 33,5 mg/l 0,386 kg/h / 2,25 t/a 4,7 / 16 mgC/l ≈ (KHT 250 mg/l) Üldorgaaniline süsinik (TOC) 0,184 kgC/h /1,075 tC/a KHT 48 mg/l *** Üldfosfor 0,03 / 0,1 mg/l (2 mg/l)*** 0,00115 kg/h / 0,0067 t/a Üldlämmastik 0,31 / 1,03 mg/l (75 mg/l)*** 0,012 kg/h / 0,069 t/a Kloriid (Cl-) 3,6 / 12 g/l - 138 kg/h / 806,4 t/a Sulfaat (SO42-) 0,55 / 1,83 g/l - 21,05 kg/h 123,0 t/a Naatrium 1,9 / 6,33 g/l - 72,8 kg/h / 425,4 t/a Raud 0,024 / 0,08 mg/l - 0,001 kg/h / 0,0054 t/a Kuivjääk 105 oC 7,4 / 25 g/l - 287,5 kg/h / 1680 t/a Mangaan < 20 / 67 µg/l - < 0,771 g/h / 4,502 kg/a Alumiinium < 20 µg/l / 67 µg/l - < 0,771 g/h / 4,502 kg/a pH 8,3 / < 9 pH = 6 - 9 - Ohtlikud ained**** Fluoriidid (F-) 0,31 / 1,03 mg/l 1,5 mg/l 0,012 kg/h / 0,069 t/a Arseen 0,82 / 2,73 µg/l 10 µg/l 0,031 g/h / 0,183 kg/a Baarium 23 / 76,7µg/l - 0,881 g/h / 5,154 kg/a 79 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ Lisa 1 (Taristuministri 21.11.2024 määruse nr 73 sõnastuses) Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 72 Kaadmium < 0,02 / 0,067 µg/l 0,2 µg/l80 < 0,008 g/h / < 0,0045kg/a Kroom 1,3 / 4,33 µg/l 50 µg/l 0,049 g/h / 0,291 kg/a Nikkel 0,80 / 2,67 µg/l 34 µg/l 0,031 g/h / 0,179 kg/a Plii < 0,1 / 0,33 µg/l 14 µg/l < 0,004 g/h / < 0,022kg/a Tsink 1,1 / 3,67 µg/l 200 µg/l 0,042 g/h / 0,246 kg/a Vask 1,0 / 3,33 µg/l 50 µg/l 0,038 g/h / 0,224 kg/a Elavhõbe < 0,015 / 0,05 µg/l 1 µg/l < 0,006 g/h / < 0,001 kg/a Naftasaadused (C10-C40 < 20 / 67 µg/l 1 000µg/l < 0,771 g/h / 4,502 kg/a süsivesinikud) Fenool jt ühealuselised < 0,3 / 1,0 µg/l 100 µg/l < 0,012 g/h / < 0,067 kg/a fenoolid Resortsiinid (kahealuselised < 1 / 3,33 µg/l 15 000 µg/l < 0,038 g/h / < 0,224 kg/a fenoolid) * Algandmed: Eesti Keskkonnauuringute Keskus, analüüsiakt EE22002429 – Merevesi, proovivõtu aeg 30.06.2022, proovivõtja atesteerimise nr 2139/22, analüüsi lõpp 22.07.2022 ** Kuna saasteallika koormust ei ole võimalik inimekvivalentides väljendada, kohaldub Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 5 lg 4, st loa andja määrab saastenäitajate piirväärtused või reovee puhastusastmed arvestusega, et ärajuhitav vesi ei põhjustaks suubla seisundi halvenemist, indikatsioonina näidatud süvamerelasu heljumi piirväärtus. *** Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 lisa erand keemiatööstusettevõtetele, loa andmisel kohaldub määruse nr 61 § 5 lg 4 **** Algandmed: Eesti Keskkonnauuringute Keskus, analüüsiakt EE22002232 – Merevesi, proovivõtu aeg 13.06.2022, proovivõtja atesteerimise nr 2139/22, analüüsi lõpp 20.06.2022; filtreerimata proovi näitajad Merevee magestamisel ei ole võimalik retendaadi tagasisuunamise koormust väljendada Keskkonnaministri määruse nr 61 § 4 lõike 1 kohaselt inimekvivalentides. Seetõttu on tabelis 3.6 näidatud heite piirväärtused osadele põhinäitajatele indikatiivsed, heljumile ei ole piirväärtust näidatud - määruse nr 61 § 5 lg 4 järgi määrab loa andja saastenäitajate piirväärtused või reovee puhastusastmed arvestusega, et ärajuhitav vesi ei põhjustaks suubla seisundi halvenemist. Kuna heljum, mis merre tagasi suunatakse pärineb mereveest, siis ei saaks suubla seisund selle tagasijuhtimisel halveneda. Siinkohal on oluline teada, milliseid kemikaale kasutatakse koaguleerimisel ja ultrafiltratsiooni filtrite läbipesul – sellest sõltub, milline on täiendavalt tekkiva heljumi kogus. Tõenäoliselt lisatakse koaguleerimisel polüalumiiniumkloriidi (PAC, tinglik valem Al₂Cl(OH)₅, molekulmass 174,45), filtrite läbipesul kasutatakse naatriumhüdroksiidi (NaOH) ja väävelhappe (H2SO4) lahuseid. Kirjanduse andmetel võib PAC kulu koaguleerimisel olla suurusjärgus 5 - 30 mg/l ja see sõltub mitmetest teguritest, sh milline on töödeldava vee heljumi sisaldus ja pH81. Kasesaare 10 projekti puhul oleks eeldatav PAC kogus 36 m3/h vee töötlemisel vahemikus 0,18 – 1,08 kg, aastane kulu 1,05 - 6,3 tonni. Vees PAC hüdrolüüsub moodustades alumiiniumhüdroksiidi sademe, [Al(H2O)6]3+ kompleksi ja kloriidiioonid. Eeldatavalt filtrite läbipesul osa koaguleerunud osakesi lagundatakse, sest reaktsioonil NaOH-ga tekib alumiiniumhüdroksiid, liia korral lahustuv tetrahüdroksüaluminaatioon, järgneval reaktsioonil väävelhappe lahusega tekib lahustuv alumiiniumsulfaat. Võib oletada, et tagasisuunatavas vees on heljumi sisaldus ~20 % suurem kui tuleneks mereveest, alumiiniumi lisandub 0,325 – 1,953 t/a, kloriidi 0,220 - 1,317 t/a ja samas 80 Näidatud Keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ § 3 lg 1 toodud keskkonnakvaliteedi piirväärtus merevees 81 R. Valavala et al. Pretreatment in Reverse Osmosis Seawater Desalination: A Short Review. Environ. Eng. Res. 2011 December,16(4), pp. 205-212 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 73 suurusjärgus naatriumi- ja sulfaatioone. Heljumi sisalduseks heitvees võib kujuneda ~70 mg/l (nn looduslikule foonile lisanduv sisaldus oleks 13 mg/l). Arvestades, et tegemist on punktallikaga, mille asukohas on mere sügavus > 5 m, siis võib eeldada kiiret segunemist. Kui lähtuda kai 6a rajamise KMH aruandes toodust (heljumi peene fraktsiooni koormus 15,625 t/h andis süvendustööde seires tööde vahetus läheduses heljumi sisalduseks 30 mg/l, 100 m raadiuses pindkihis juba heljumi tase lähedane foonilisele ehk 5-6 mg/l), siis vajalik on ligikaudu 100 m3 merevett, et saavutada tabelis 3.6 arvestatud võetava vee heljumi tase 17 mg/l (selle koguse arvutamisel on arvestatud, et mida madalam on looduslik fooniline kontsentratsioon, seda vähem vett segunemiseks kulub). Kui eeldada, et segunemine toimub kihis, mille kõrgus vastab väljundi joonkiirusele, siis 0,11 m läbimõõduga väljundtoru puhul on see ~0,34 m/s ja levik peaks toimuma 294<m2 alal (nt 10 m x 29,4 m). Kui lähtuda kai rajamise KMH aruandes toodud modelleerimisest (6 t kerget heljumit päevas, 0,25 t/h seguneb 5m x 200 m x 200 m alal = 200 000 m3 vees andes sisalduseks 90 mg/l, kaugemal maksimum 30 mg/l), oleks 17 mg/l taseme saavutamiseks vajalik vee kogus 2 778 m3 (0,34 m kihi korral 8170,6 m2, mõõtmetega näiteks 100 m x 82 m). Seetõttu oleks halbade segunemistingimuste korral heljumi paremaks hajutamiseks otstarbekas kasutada difuuserit. Retendaadi tagasisuunamise toru väljundile näiteks viie 2 cm läbimõõduga otsiku paigutamine tõstab joonkiiruse tasemele ~2 m/s igas väljutamisotsikus, mis vähendab segunemiseks vajaliku kauguse 45 meetrini (2 778 : 2 = 1389 m2, nt 21 m x 45 m). Pakri linnu ja loodusala piir jääb väljundtoru asukohast ca 100 m kaugusele, st see tagab, et ebasoodsat mõju kaitse-eesmärkidele ei teki (mõju ei ulatu Natura 2000 alani). Seega ammoniaagitehase merevee magestamise üksusele on otstarbekas retendaatvee torustiku väljundile Lõunasadama kai nr 6A juures difuuseri paigaldamine. Ohtlike ainete osas võib tabelis 3.6 toodud andmete põhjal järeldada, et raskmetallide ja orgaaniliste ühendite heide jääb oluliselt alla Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 kehtestatud heite piirväärtuseid. Kõige lähemal heite piirväärtusele on fluoriidide eeldatav sisaldus. Samas sätestab määruse nr 61 § 11 lg 5: kui vesi juhitakse tagasi samasse veekogusse, kust see võeti, ning veekasutuse käigus ei lisandu vette ohtlikke aineid, ei loeta sellist tegevust ohtlike ainete keskkonda juhtimiseks. Teadaolevalt ei kasutata merevee magestamisel ja demineraliseeritud vee saamisel fluoriididel ega muudel veekeskkonnale ohtlikel ainetel põhinevaid kemikaale. Samuti ei kasutata fosforit sisaldavaid kemikaale. Pöördosmoosiga deioniseerimisel võidakse seadme membraanide puhastamisel kasutada iga kolme kuu tagant segusid, mis sisaldavad aasta jooksul kokku 160 kg tetranaatriumetüleendiamiintetraatsetaat (EDTA), st lisandub kuni 16 kg/a üldlämmastikku (looduslikust foonist pärineb 69 kg/a). Keskkonnaministri 16.04.2020. a määrus nr 19 lisa 6 järgi vastab mõõdetud üldlämmastiku sisaldus 0,31 mg/l heale seisundiklassile (Soome lahe lääneosas vahemik 0,26 – 0,32 mg/l, kesise seisundiklassi vahemik on 0,33-0,65 mg/l). Sisuliselt ei mõjuta lisanduv lämmastikukogus rannikuvee seisundit (täpsemalt vt ptk 3.6.5). Merevee võtmine kuulub vee erikasutuse hulka (VeeS § 187 lg 1 alusel - võetakse pinnavett enam kui 30 m3/ööp), samuti on vee erikasutus retendaatvee tagasijuhtimine merre (VeeS § 187 lg 4 - juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett). Seega on vaja merevee võtmiseks ja selle puhastusjäägi tagasisuunamiseks vaja saada veeluba – sõltuvalt sellest, kes on merevee võtmise ja töötlemise rajatise käitaja kas Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase kompleksloa osana või eraldi keskkonnaloana. Eraldi luba võib vaja minna ka mereveevõtu ja puhastusjäägi rajatiste ehitamiseks. Kui nende rajatiste ehitamiseks on vaja meres teha süvendustöid 50 – 100 m3 mahus või kulub 5 - 100 m3 ehitusmaterjale , on veeseaduse § 196 lg 2 punktide 3 ja 5 järgi tegemist veekeskkonnariskiga tegevusega, mis on vajalik Keskkonnametis registreerida. Kui nende tööde maht ületab 100 m3, on Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 74 tegemist vee erikasutusega ja vajalik on saada veeluba. Teadaolevalt sellistes mahtudes töid ei tehta, kuna need rajatised paigutatakse kai nr 6A struktuuri (vt ka ptk 3.6.6). Koondhinnang merevee võtu ja magestamisjäägi tagasisuunamise osas: see mõjutegur avaldub ainult ammoniaagitehase puhul. Olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Otstarbekas on retendaatvee torustiku väljundile Lõunasadama kai nr 6A juures difuuseri paigaldamine. Merevee võtmiseks ja selle puhastusjäägi tagasisuunamiseks vaja saada veeluba. Mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele puudub, kuna mõju ei ulatu Natura 2000 alani. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Tõenäoliselt ei kavandata tegevusi, mis vajaksid vett mahus, mida ei saa rahuldada Paldiski linna ühisveevärgi baasil ja vajaksid veeallikana merevee vm puhastamist vajava vee võttu ja puhastusjäägi merre tagasisuunamist. Samas ei saa seda ka täielikult välistada . Seega 0-alternatiivi mõju võib selles kategoorias mitte tekkida, aga see võib olla ka nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga sarnasel tasemel. 3.6.4. Tehnoloogilise heitvee käitlemine Tootmisprotsessidest tekib erinevaid protsesse läbinud vett Kasesaare tee 10 kinnistule kavandatavas ammoniaagitehases. Kasesaare tee 12 kavandatavas gaasielektrijaamas ei kasutata teadaolevalt tehnoloogilistes protsessides vett, mis vajaks käitlemist heitveena. Tehnoloogiline heitvesi tekiks SCR katalüsaatori kohapealsel regenereerimisel, kuid praegu ei ole teada, kas SCR rakendatakse ja milline oleks kasutatav katalüsaator. Seetõttu on eeldatud, et katalüsaatori regenereerimist kohapeal ei toimu. Ammoniaagitehases tekivad tehnoloogilistest protsessidest järgmised vähese saasteainete sisaldusega vood: ▪ Vesiniku tootmisel kasutatavate aurukatelde väljalase82. Auru tootmisel kasutatavale veele lisatakse eeldatavalt naatriumsulfitit (Na2SO3) lahustunud hapniku eemaldamiseks, pH taseme reguleerimiseks (pH = 9-10) lisatakse näiteks ammoniaaki. Lisatud sulfit reageerib hapnikuga ja moodustub naatriumsulfaat (Na2SO4), kogus sõltub auru toitevee mahutis oleva vee temperatuurist (mida kõrgem on vee temperatuur, seda väiksem on lahustunud hapniku sisaldus vees, 1 mg/l O2 kohta kulub 8 mg/l Na2SO3; temperatuuril 85 oC on vees hapnikku 2,3 mg/l ja kulub 22,4 mg/l Na2SO3, tekib 26,88 mg/l Na2SO4, millest sulfaatioon ~18,2 mg/l). pH taseme saavutamiseks lisatakse toitevee amineerimisel 7 mg/l ammoniaaki. Kui väljalastav vesi moodustab 2 % üldisest toitevee kogusest, siis tekib läbipuhkevett 102 l/h, 856,8 m3/a. Läbipuhkevees on 26 mg/l sulfaatioone (SO42-) ja 10 mg/l ammooniumioone (NH4+, vastab 7,78 mgN/l). Aastane kogus on ~22,3 kg/a sulfaati ja 8,568 kg/a NH4+ (millest lämmastik moodustab 6,66 kg/a). ▪ Kondensaat niiske vesiniku kuivatamisest ja deaereerimisest. Tekib pideva voona 0,8 – 2,0 m3/h, kuni 25 m3/ööp, arvestuslikult kuni 8 750 m3/a. Temperatuur kuni 40 oC. Võib sisaldada väikeses koguses lahustunud vesinikku, saasteaineid ei sisalda. ▪ Õhuseparaatori (ASU) kompressori kondensaat. Tekib arvestuslikult 115 m3/a, kogus varieerub sõltuvalt õhutemperatuurist (mida soojem temperatuur, seda kõrgem on küllastunud aurud sisaldus). Saasteaineid ei sisalda. ▪ Erinevate ringlusvete proovide võtmine. Proovivõtu nn jääkvesi moodustab arvestuslikult 300 m3/a. Koostis vastab ringleva vee koostisele, täiendavaid saasteaineid ei lisandu. 82 Vesi, mis suunatakse ringlussüsteemist pidevalt välja, et vältida mineraalide, saasteainete jm kontsentreerumist ringlusvees Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 75 Kasesaare tee 10 ammoniaagi tootmisprotsess erineb LVIC-AAF BREF kirjeldatud protsessist, kuna vesiniku lähteainena ei kasutata maagaasi konversioonil saadav süngaasi (täpsemalt ptk 1.4 PVT rakendamise ülevaates). Seetõttu ei teki sünteesiprotsessis ammoniaagirikkaid kondensaate, millest ammoniaagi auruga töötlemisel (stripping) välja võtta ja ringlusse suunata. Kuid eelnimetatud kondensaate jm vähese saasteainete sisaldusega vooge, kokku arvestuslikult kuni 10 000 m3/a, saab ringlusse võtta suunates need kas sobivasse protsessi etappi või uuesti merevee magestamise ja demineraliseerimise süsteemi sobivasse etappi puhastusele (LVIC-AAF BREF ptk 1.5.1 ja ptk 2.5 meede). Viimasel juhul suunatakse väljalaskevees jm voogudes olevad saasteained veetöötlusseadme kanalisatsioonisüsteemi. Potentsiaalselt suurema saasteainete sisaldusega võib olla ringleva jahutusvee väljalase. Tehase seadmete summaarne jahutusvee vajadus on kuni 15 m3/h, 126 000 m3/a, mis eeldavalt süsteemi täitmise järgselt iseloomustab lisavee vajadust (kompenseerimist vajab aurustumiskadu ja väljalase). Siinkohal on aastakeskmisena eeldatud, et poole lisavee vajadusest moodustab väljalase, st 63 000 m3/a. Ringlusvette võidakse lisada korrosiooniinhibiitoreid, desinfitseerivaid kemikaale, pH reguleerijaid ning kemikaale mineraalse kooriku (nn katlakivi) moodustumise vältimiseks. Ammoniaagitehase seadmete ringlusvee lisandid selguvad koos konkreetse tehnoloogia tarnijaga. Seetõttu on hinnatud avaldatud andmete põhjal83, millised võivad olla erinevad kemikaalid ja nende kasutus. Tabelis 3.9 on esitatud andmed enimkasutatavate ainete kohta. Tabel 3.9 Ringlevas jahutusvees sisalduda võivad lisaained Nimetus Ohtlikkus vee- Sisaldus Ringlusvee väljalaskes keskkonnale* jahutusvees, mg/l sisalduv kogus aastas Fosforiühendid (peamiselt korrosiooniinhibiitorid, sisaldus 0,001 – 7,5 mg/l) Fosforhape (H3PO4) ei 0,01 - 19,6 0,63 kg/a – 1,235 t/a Tetranaatriumpürofosfaat ei 0,01 – 7,86 0,63 kg/a – 0,495 t/a Hüdroksüetülideen- PNEC 68 µg/l 0,01 – 0,61 0,63 kg/a – 0,039 t/a difosfoonhape (HEDP) STP: 40 mg/l Muud korrosiooniinhibiitorid PNEC 25,5 µg/l Naatriummolübdaat 0,06 – 0,17 3,78 -10,71 kg/a STP: 46,6 mg/l H411 Naatrium-4(või 5)-metüül- PNEC 8 µg/l 0,02 – 0,69 1,26 – 43,47 kg/a 1H-bensotriasoliid STP: 0,218 mg/l PNEC 320 µg/l Trietanoolamiin 0,03 1,89 kg/a STP: 10 mg/l Polümeersed lisandid (dispergendid-kareduse reguleerijad) Polümaleiinhape (ohtlikkus PNEC 100 µg/l 0,3 – 9,13 0,019 – 0,575 t/a maleiinhappe järgi) STP: 44,6 mg/l Polümeersed lisandid ei ole teada 0,22 – 197 (0,014 – 12,4 t/a) Muud lisandid mineraalse kooriku tekke vältimiseks PNEC 100 µg/l Maleiinhape 0,03 – 0,45 1,89 – 28,35 kg/a STP: 44,6 mg/l PNEC 176 µg/l C8-C10 polüglükosiid 3,9 0,246 t/a STP: 560 mg/l Etüleendiamiin, PNEC 85 µg/l 1,2 0,076 t/a oksüalküülitud STP: 1 000 mg/l Polüpropüleenglükool Ei 0,25 15,75 kg/a 83 RWS Information. The use of additives in Open Recirculating Cooling Systems. Netherlands January 2020 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 76 Nimetus Ohtlikkus vee- Sisaldus Ringlusvee väljalaskes keskkonnale* jahutusvees, mg/l sisalduv kogus aastas Oksüdatiivsed biotsiidid (bioloogiliste organismide kasvu pärssimine) 0,04 – 16,8**, Laguneb, Cl- sisaldus H400/410 keskmiselt 2,4 0,073 t/a (0,512 t/a**), PNEC 0,21 µg/l Naatriumhüpokorit (NaOCl) heitvee soovituslik vaba kloori kõrvaldamisel STP: 4,69 mg/l vaba kloori sisaldus lisandub ligikaudu samas (vaba kloor) 0,5-5 mg/l koguses Na2SO4 heide 0,016 t/a, koos PNEC 56 µg/l Toimimiseks vaja lisada Naatriumbromiid (NaBr) oksüdeerijatega võib STP: 100 mg/l ka NaOCl, 0,25 mg/l tekkida SVHC (BrO3-) Mitteoksüdatiivsed biotsiidid (kasutamine erandlik, kui oksüdatiivsed biotsiidid ei taga piisavat efekti) 2,2-dibromo-3-nitro- H400/410, 5 mg/l (0,315 t/a) propioonamiid (DBNPA) ED hindamisel * Allikas Euroopa Kemikaaliagentuuri (ECHA) andmebaas; näidatud on CLP määruse järgne klassifikatsioon, ohutu kontsentratsioon veekeskkonnas (PNEC) pinnavees ja mõju reoveepuhasti mikroorganismidele (STP) ** 16,8 mg/l on erandlik ja tõenäoliselt pidev lisamine ringlusvette; vaba kloori sisaldus sõltub lisatud NaOCl liiast; vaba kloori liia eemaldamiseks lisatakse naatriumvesiniksulfit (NaHSO3), näites 5,48 mg/l Sinine orgaaniline aine on kiiresti biolagunev Oranž Paldiski tingimustes kasutamine ei ole soovitatav Kemikaalide tegelik kasutusvajadus sõltub mh sellest, millisele puhtusastmele töödeldakse Kasesaare tee 10 merevee töötlusjaamas jahutusvesi ja kuidas jahutussüsteem on projekteeritud. Tabelis ei ole näidatud happeid (nt HNO3, H2SO4). ja leeliseid (nt NaOH, KOH), mida kasutatakse jahutusvee pH reguleerimiseks. tabelis ei näidata. Lämmastikhappe kasutamine ei ole Paldiski Kasesaare tee 10 süsteemis soovitav, kuna suurendaks ärajuhitava vee lämmastikusisaldust. Jahutusveesüsteemi veeheite mõju vähendamisel on PVT84: ▪ Jahutussüsteemi projekteerimine võimalikult vähese keskkonnamõjuga, sh valida väiksema keskkonnaohtlikkusega kemikaalid. Konkreetne lahendus sõltub käitisest, PVT viitedokumendi lisa VIII annab juhised (kokkuvõttes: milline on kasutatavate ainete ohutu kontsentratsioon keskkonnas /PNEC/ ja milliseks kujuneb eeldatava kontsentratsioon /PEC/, sh vajadusel rakendada väljaslaskevee täiendavat puhastamist enne suublasse juhtimist). ▪ Biotsiidide valik, sh kas on võimalik vältida-vähendada bioloogilise materjali kasvu süsteemis toorvee sügavama eeltöölemisega, ringlusvee filtreerimine (side-stream filtration; filter suletakse, kui toimub süsteemi šokk-läbipesu) alternatiivsed meetmed nagu kuumtöötlemine; kui on valitud biotsiidil põhinev süsteem, siis toime seire ja selle põhjal optimeerida doseerimist. Üldiselt on süsteem soovitav projekteerida selliselt, et ringlusvee väljalase peatatakse või vähendatakse oluliselt, kui toimub biotsiidi šokidoseerimine. Valiku aluseks on PNEC ja milliseks kujuneb PEC, sh vajadusel rakendada puhastamist enne vastuvõtvasse süsteemi juhtimist. ▪ Optimaalne doseerimine lähtuvalt jahutusvee parameetrite ja süsteemi seirest. Määravaks on vastuvõtva veekogu seisund-eesmärgid. Jahutussüsteemide PVT viitedokument ei sätesta heite piiväärtusi. Viidatakse, et tuleks lähtuda õiguslikest nõuetest: ▪ Teatud ainerühmade kasutamine jahutusvee töötlemisel võiks olla keelatud (nt kroomi ja elavhõbeda ühendid, organometallilised ühendid, nitritid, merkaptobensotiasoolid). ▪ Teatud ainerühmade sisaldust (nt tsink, fosfor, kloor, AOX) tuleb kontrollida heite piiväärtuste määramisega, lisas VI on toodud näitena väljavõte EL liikmesriigi õigusaktidest. Šokitöötlemise 84 European Commission. Reference Document on the application of Best Available Techniques to Industrial Cooling Systems. December 2001. Ptk 4.6.2 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 77 järel võib vaba kloori (sh ClO2 ja broom) summaarne sisaldus olla 0,2 mg/l, AOX sisaldus 0,15 mg/l. Tavarežiimis ei ole biotsiidid, välja arvatud vesinikperoksiid ja osoon, heitvees tuvastatavad. ▪ Süsteemi, sh RO membraanide puhastamisel, kasutatavate kompleksimoodustajatele biolagunevuse miinimumtaseme sätestamine. ▪ Jahutusvee väljavoolu summaarse ökotoksikoloogilise mõju määramine. Lisaks toob eelnevalt viidatud hollandlaste RWS juhend välja täiendavad meetmed, mida saab rakendada ringleva jahutusvee kemikaalikulu vähendamiseks: ▪ Katlakivi tekke vähendamiseks keeristehnoloogia (Vortex) rakendamine – ringlusvees tekitatakse keeris, mis kavitatsiooniga väljutab vees lahustunud gaasid. Seetõttu jäävad kaltsiumkarbonaat jm peendisperssena vette ja ei setti ringlussüsteemi siseseintele. Tulemuseks on võimalus loobuda polümeeride ja fosfonaatide kasutusest. ▪ Jahutusvee eelpuhastamine – toodetakse võimalikult puhast jahutusvett. Näiteks ammoonium- ioonide eemaldamine vähendab biotsiidide kasutamise vajadust. ▪ Biotsiidide šokidoseerimisel ringlusvette sulgeda mõneks tunniks ringlusvee väljavool. Aktiivse kloori jääksisaldus väljavoolus neutraliseerida naatriumvesiniksulfiidiga. RWS juhendis on toodud näide, kus ka suure ringlusvee vooluhulga korral fosforiühendite, rask- metallide ja mitteoksüdatiivsete biotsiidide vaba lahendus. Väljavoolus on kokku ~24 mg/l erinevaid polümeerseid ühendeid (Kasesaare tee 10 prognoositud vooluhulga puhul 1,512 t/a), ~0,5 mg/l maleiinhapet (0,032 t/a); biotsiidina kasutatakse NaOCl (~2 mg/l), aktiivse kloori jääksisaldus neutraliseeritakse naatriumvesiniksulfiidiga (st väljavoolus ~0,073 t/a kloriidi, ~0,073 t/a sulfaati; välistatud ei ole AOX teke, kuid eeldatava kontsentratsioon < 0,15 mg/l ja heide < 0,01 t/a). Eeltoodud tehnoloogiliste veevoogude edasiseks käitlemiseks on Kasesaare tee 10 asukohas järgmised võimalikud lahendused ehk tehnilised variandid: a) suunamine Paldiski linna ühiskanalisatsiooni puhastile, või b) suunata merevee magestamise-demineraliseerimise süsteemi kavandatavasse väljalasku Paldiski Lõunasadama kail nr 6 (kommentaar: kui jahutussüsteemi väljapuhkevee saaks uuesti ringlusse võtta, vajab see eelnevat puhastamist ja sellest väljavõetavad kemikaalid satuksid samasse väljalasku). Võimalike variantide rakendatavuse osas on üheks sisendiks vastavus PVT nõuetele. Eespool selgus, et LVIC-AAF BREF ega ka jahutussüsteemide PVT viitedokument ei määratlenud täpsemalt heite piirväärtusi jm heitvee ärajuhtimisega seotud PVT taset. Sel juhul kohalduvad keemiatööstuse reovee käitlemise PVT järelduste (CWW BATC85) nõuded: 3.3. Reovee puhastamine PVT 10. Vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada reovee käitlemise ja puhastamise integreeritud strateegiat, mis hõlmab allpool tähtsuse järjekorras esitatud tehnikate sobivat kombinatsiooni. a) Protsessi integreeritud tehnikad, millega takistatakse või vähendatakse vett saastavate ainete teket; /rakendatakse/ b) Saasteainete püüdmine tekkekohas, millega saasteained kogutakse enne reovee juhtimist reovee kogumise süsteemi; c) Reovee eeltöötlus saasteainete koguste vähendamiseks enne lõplikku reoveepuhastust. Eeltöötlemine võib toimuda tekkekohas või pärast voogude ühendamist. Täpsustab PVT 11. d) Lõplik reoveepuhastus enne reovee juhtimist vastu võtvasse veekogusse. Täpsustab PVT 12. 85 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/902, 30. mai 2016, millega kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 78 PVT 11. Vetteheite vähendamiseks on PVT reovett eelnevalt töödelda, kui see sisaldab saasteaineid, mida ei saa korralikult eemaldada reovee lõpliku töötlusega; selleks kasutatakse sobivaid tehnikaid. PVT 12. Vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada sobivat reovee lõpp-puhastustehnikate kombinatsiooni. Milline on rakendamist vajavate meetmete kombi()natsioon, määrab ära CWW BATC ptk 3.4 toodud PVT-ga saavutatavad vetteheite tasemed (PVT-SHTd). Need kehtivad otseheite puhul vastuvõtvasse veekogusse (sh merre) või kui sõltumatult käitatava reoveepuhastusseadme, sh eri allikatest pärineva reovee kombineeritud töötlemisel peamine saastekoormus pärineb keemiatööstuse valdkonna tegevustest. Seejuures on ära toodud kriteeriumid saastekoormuse olulisuse hindamiseks: aastakeskmist PVT-SHTd kohaldatakse, kui orgaanilise aine heide süsiniku üldsisaldusena (TOC) ületab 3,3 t/a või keemilise hapnikutarbena (KHT) 10 t/a (PVT SHT on 10 - 33 mg/l TOC või KHT 30 - 100 mg/l), hõljuvaine heide > 3,5 t/a (PVT SHT 5,0 – 35 mg/l), üldlämmastik > 2,5 t/a või anorgaanilise lämmastiku kogusisaldus > 2,0 t/a (PVT SHT 5,0 – 25 / 20 mg/l), üldfosfor > 0,3 t/a (PVT SHT 0,5 – 3,0 mg/l), AOX > 0,1 t/a (PVT SHT 0,2 – 1,0 mg/l). PVT-SHTd kohaldatakse järgmisetele raskmetallidele: kroom > 2,5 kg/a (5,0 -25 µg/l), vask > 5,0 kg/a (5,0 -50 µg/l), nikkel > 5,0 kg/a (5,0 -50 µg/l) ja tsink > 30 kg/a(20 -300 µg/l). Kui koondada kogu Kasesaare tee 10 tehnoloogiline heitvesi merevee magestamise- demineraliseerimise süsteemi kavandatavasse väljalasku Paldiski Lõunasadama kail nr 6, siis summeerides eeltoodud andmed Tabelis 3.8 toodud kogustega, siis on toodud näitajatele kõige lähedasemad hõljuvaine/heljum (sisaldus sõltub töötlemiseks võetava merevee heljumi sisaldusest ja töötlemisel lisatavast koagulandist, aastane kogus jääb alla 3,5 t/a) ja orgaanilise aine heide (prognoositav summaarne TOC suublasse suunatav kogus on ca 2 t/a). Siit tuleneb, et CWW BATC PVT 10d, PVT 11 ja PVT 12 rakendamine ei ole PVT seisukohast vajalik. Summaarseks kai 6A juures asuva väljalasu vooluhulgaks kujuneb ~130 000 m3/a (140 000 m3/a, kui erinevate kondensaatide ringlussevõtt ebaõnnestub). Seejuures kujuneb eeldatavaks kontsentratsiooniks väljalasus heljumil 35 mg/l, TOC 15 mgC/l, üldlämmastikul 2 mgN/l. Võib järeldada, et PVT seisukohast vastab kavandatavas kompleksis tekkida võiva tehnoloogilise heitvee suunamine suublasse nõuetele. THS § 42 lg 4 sätestab, et kui õigusaktides sätestatud keskkonna kvaliteedinormatiividega on ette nähtud rangemad nõuded kui need, mida on võimalik täita PVTd kasutades, pannakse käitajale kompleksloaga kohustus rakendada lisaabinõusid, mis tagavad normatiivide täitmise. Nende nõuete rakendamise vajadust analüüsitakse ptk 3.6.5 – hinnatakse heitvee ärajuhtimise mõju suubla seisundile. Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase kavandamisel-käitamise arvestatakse CWW BATC toodud PVT meetmetega: Seire: PVT 3. Reoveevoogude inventuuri käigus kindlaks tehtud vetteheite puhul (vt PVT 2) on PVT jälgida protsessi tähtsamaid parameetreid (sealhulgas reoveevoo pidev seire, reovee pH ja temperatuur) olulistes punktides (nt sissevool eeltöötlusseadmesse, sissevool lõpptöötlusseadmesse). 3.1. Vee kasutamine ja reovee teke PVT 7. Selleks et vähendada vee kasutust ja reovee teket, on PVT vähendada reoveevoogude koguseid ja/või saastekoormust, suurendada reovee taaskasutust tootmisprotsessis ning reoveest püüda ja taaskasutada toorainet. 3.2. Reovee kogumine ja eraldamine PVT 8. Puhta vee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT eraldada saastamata reoveevood sellistest reoveevoogudest, mida on vaja puhastada. /sh saastumata sademevee eraldamine/ Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 79 PVT 9. Selleks et vältida kontrollimatut heidet vette, on PVT näha reovee jaoks ette sobiv puhversäilitusmaht muudes kui tavapärastes käitamistingimustes tekkinud reovee mahutamiseks (riskianalüüsi alusel, võttes arvesse saasteainete laadi, edasise töötlemise mõju, vastuvõtvat keskkonda) ning võtta asjakohaseid täiendavaid meetmeid (nt piiramine, töötlemine, taaskasutus). Tavapärasest erinevad käitamistingimused Tehnoloogilises eelprojektis on tavapärastest erinevate käitamistingimustena käsitletud tehase käivitamist ja seiskamist ning erinevate seadmete hooldust. Käivitus-seiskamisperioodil seadmete loputamisel tekkinud jääkvesi kogutakse paakautosse (transporditakse purgimiseks sobivale reoveepuhastile või käideldakse jäätmena, eelkõige tehase seadmete ehitusjärgne esmane läbiloputusvesi, mis võib sisaldada mehhaanilisi osiseid nagu keevituspuru ja muud tootmise, transpordi, ladustamise ja paigaldamise käigus tekkinud saasteaineid) või kogutakse eraldi mahutisse ja koostise selgumise järel pumbatakse kas heitvee ärajuhtimissüsteemi või kõrvaldamiseks paakautosse. Erinevate seadmete hooldus, sh auru ja ringlusvee süsteemide keemiline läbipesu tehase hooldusseisaku ajal toimub eeldatavalt teenustööna. Kasutatavad keemilised reaktiivid valitakse lähtuvalt seadmete tarnijate tingimustest. Läbipesu käigus tekkiva reovee kogub teenuse osutaja paakautosse ja lähtuvalt selle koostisest korraldab edasise käitlemise kas sobival reoveepuhastil või ohtliku jäätmena. Avariilistes olukordades võib tekkida vesiniku tootmisseadmel demineraliseeritud vee deaeraatori (01V501) tühjendamise vajadus. Selles olev vesi ei ole reostunud ja selle võib suunata tehnoloogilise heitvee käitlussüsteemi. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Tõenäoliselt ei kavandata tegevusi, mis vajaksid tehnoloogilise reovee ärajuhtimist mahus, mida ei ole otstarbekas rahuldada Paldiski linna ühiskanalisatsiooni baasil ja vajaksid heitvee suublasse juhtimist. Samas ei saa seda ka täielikult välistada . Seega 0-alternatiivi mõju võib selles kategoorias mitte tekkida, aga see võib olla ka nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga sarnasel tasemel. 3.6.5. Heitvee ja sademevee mõju suubla seisundile Kasesaare tee 10 ja 12 tekkiv sademevesi (arvestuslikult 6 000 m3/a) ja tehnoloogiline heitvesi (arvestuslikult kuni 140 000 m3/a) on kavas suunata Pakri lahe rannikuveekogumisse, väljalasud asuvad lähestikku. Vastavalt veeseaduse § 36 lõikele 3 on Eestis kõik veekogud (territoriaalmeri, rannikuvesi, siseveekogud ja piiriveekogude Eestile kuuluvad osad) määratud heitvee suhtes tundlikuks suublaks. Vastavalt sellele on määratud ka nõuded õigusaktides, sh reovee puhastamise tingimused ja saasteainesisalduse piirväärtused, ka nõuded sademeveega saasteainete ja ohtlike ainete suublasse juhtimisele arvestavad suubla tundlikkusega. Heitvee ja saasteainete juhtimisel veekogusse, mille pinnaveekogumi seisundiklass on kesine, halb või väga halb, või pinnaveekogumi seisundiklassi halvenemise ohu tekkimisel võib loa andja (Keskkonnaamet) lubatud heitvee ja saasteainete heit- koguseid veeloas või kompleksloas vähendada või määrata veeseaduse alusel kehtestatud piir- väärtustest rangemad saasteainesisalduse piirväärtused. Veepoliitika direktiivi rakendamise raames ja veemajanduskavas täiendavaid või rangemaid eesmärke heitveesuublatele määratud ei ole.86 Veemajanduskava alusel on Pakri lahe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb, koondseisund 2019 halb. Hea seisundi saavutamise ajaks märgitud 2027. aasta. Rannikuveekogumite seisundiklasside määramisel on Kasesaare tee käitisest keskkonda 86 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, ptk 4.5 „Heitvee suhtes tundlikud suublad“ Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 80 suunatavatest näitajatest kasutusel üldlämmastiku sisaldus vees (mgN/l)87. Pakri lahe seirepunktis mõõdeti 2023. aastal üldlämmastiku sisalduseks valdavalt 20,68 – 26,33 µmol/l (ümberarvutatuna 0,29 – 0,36 mgN/l), ühel juhul oli sisaldus 62,5 µmol/l (0,875 mgN/l). Soome lahe lääneosas on heaks seisundiklassiks üldlämmastiku sisaldus 0,26 – 0,32 mgN/l, kesiseks klassiks 0,33 – 0,65 mgN/l ja halvaks klassiks 0,66 – 0,97 mgN/l, st üldjuhul kõigub lämmastiku sisaldus hea ja kesise klassi piiril. Võttes aluseks ptk 3.6.3 toodud heljumi segunemisel toodud andmed, siis ~15,5 m 3/h 2 mgN/l (31 gN/h) sisaldusega heitvee suunamisel kai 6a juurde rajatud väljalasust merre on vajalik ligikaudu 168 m3 merevett, et saavutada vee Nüld sisaldus 0,26 mgN/l ja, segunemine peaks toimuma 494 m2 alal (nt 15 m x 32,9 m). Lõunasadama tee 1 asuva sademevee väljalasu kaudu tekkiv heide ~1,5 m3/h 30 mgN/l (15 gN/h) vajaks segunemiseks 81,3 m3 ehk ~240 m2 ala (nt 6 m x 13,6 m). See ala asub rannal aktiivse lainetuse tsoonis. Sisuliselt võib järeldada, et Nüld järgi määratud seisundiklassi kavandatav heide ei mõjuta. Kui lähtuda veemajanduskava koostamisel määratletud olulistest koormustest, siis Pakri lahe osas on ära toodud mittehea seisuni põhjustajana toitainete sisaldus mineraalsete ja orgaaniliste väetiste kasutamisest põllumajanduses88. Meetmekava juurde kuuluvast koormuste ülevaatest selgub, et 2017. a oli Inimtekkeline toitainekoormus haju- ja punktkoormusallikatest Lääne-Eesti vesikonnas kokku 7 790 t/a Nüld, millest suurima osa 6 250 t/a moodustasid põllumassiivid, 645 t/a heitvee väljalasud ja 73 t/a kanaliseerimata sademevesi; veekasutuse aastaaruannete alusel moodustas Lääne-Eesti vesikonna punktallikate Nüld koguheitest 193,77 t/a asulate heitvesi 136,91 t/a ja asulate sademevesi 0,48 t/a, asutuste heitvesi 8,21 t/a ja muude asutuste sademevesi 4,1 t/a.89 Kasesaare tee 10 tehase rajamisega lisanduv lämmastikuheide suublasse on eeltoodud arvestuste järgi ~0,21 t/a (koos võetavast mereveest pärineva kogusega ~0,28 t/a). See moodustab ~2,6 % muude asutuste heitest ja ~0,1% punktallikate heitest. Veemajanduskava meetmeprogrammis90 on Pakri lahe osas välja toodud: ▪ Paldiski linna reoveepuhasti toimimise hinnangu koostamine (tabel3 meede2851); ▪ Veekaitse nõuete täitmine sadamates (tabel3 meede3591); ▪ Sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine (tabel3 meede3592). Seega kavandatavast tegevusest pärinev vähene täiendav koormus ei põhjusta konflikti meetmeprogrammi meetmetega Pakri lahes. Seejuures toetab tehase tehnoloogilisele veele Paldiski linna reoveepuhastist eraldi väljalasu rajamine kaudselt meetmeprogrammi – sellega ei kaasne mõju reoveepuhasti toimimisele, st langeb ära võimalus, et halvendatakse puhasti toimimist. Koondhinnang suublasse juhitava täiendava koormuse osas: see mõjutegur avaldub ainult ammoniaagitehase puhul. Olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral – sisuliselt suubla seisundit ei mõjutata. Sama võib järeldada ka 0-alternatiivi puhul. 3.6.6. Ehitusaegsed mõjud Kasesaare tee 10 ja 12 tööstuslike objektide ja taristu rajamisel on vaja teha pinnasetöid. Vundamendisüvendite jm kaeviste rajamisel, platside alt jm eemaldatakse muld ja muu pinnas. 87 Keskkonnaministri 16.04.2020. a määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ Lisa 6 „Rannikuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste, füüsikalis- keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate järgi“ 88 Vesikonna koormuste ülevaade, Lisa 1. Olulised koormused. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#vesikonna-koormuse-u 89 AS Maves. Vesikonna pinnavett mõjutava inimtegevuse koormuse ülevaade. Töö nr 18115, Tallinn 2019 90 Meetmeprogramm 2022-2027. Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#vesikonna-koormuse-u Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 81 Pinnast kasutatakse tagasitäitena, mulda hoonete ja rajatiste alt vabaks jääva ala planeerimisel. Tehase ehitamisega mõjutatakse seega pinnast ja kinnistutel olevaid kooslusi, kuid ala on inimtegevusest juba oluliselt mõjutatud, antud ala paikneb Paldiski Lõunasadama tööstuspargi alal, kus ei ole kõrge väärtusega kooslusi. Tegemist on tavapärase ehitustegevusega ja rakendatakse ehitamisaegseid meetmeid ehituse keskkonnahäiringute vähendamiseks, sh pinnase ja veekeskkonna saastumise vältimiseks. Seetõttu ei ole vajalik väljakujunenud ehitustegevuse keskkonnameetmete paketile (mis on ehitusloa osaks) täiendavate erimeetmete rakendamine. Pinnaveekogude seisundit võib mõjutada ehitustegevuse aegne sademevee ärajuhtimine territooriumilt ja kaevikutesse kogunenud põhjavee väljapumpamine. Mõlemal juhul on suublasse juhtimiseks vaja saada vee erikasutusluba, mille taotleb töid läbiviiv ehitusettevõtja. Kasesaare tee 10 tehase rajamisega kaasneb mereveevõtu haarde ning väljalasu rajamine merevee puhastusjäägile ja tehnoloogilisele heitveele Paldiski Lõunasadama kai nr 6A juures. Nendeks tegevusteks vajalikud torustikud paigutatakse eelnevalt kaile nr 6A rajatud kapslisse. Veevõtu ja väljalasu torustikud asuvad kai graniitkivist kaldakindlustuse küljel, ligikaudu 2 m kõrguse mere põhjast. Seega ei ole vaja teha projektijärgse mereveevõtu ja selle puhastusjäägi tagasisuunamise süsteemi ehitamisel eraldiseisvaid töid ja seetõttu puuduvad ka võimalikud ehitustöödega seotud mõjud põhjaelustikule jm elustikule. Kai rajamise KMH aruandes on toodud, et kai nr 6A rajamisel hävineb täielikult kai alla ja süvendustööde piirkonda jääv põhjataimestik ja -loomastik, ehitustööd mõjutavad elustikku 200- 500 m kaugusele tekkiva heljumi kaudu. Samuti on ehitustöödel mõju kalastikule, läbi erinevate looduslike protsesside mõjutatakse kalastikku veel 3-4 aastat peale ehitus- ja süvendustööde lõppu. Jõuti järeldusele, et olulisi keskkonnamõjusid ning mõju Pakri lahe Natura 2000 kaitse-eesmärkidele ei kaasne. Käesolevas KMH aruandes on jõutud järeldusele, et väljalasutorule on põhjendatud difuuseri paigutamine. Eeldatavalt paigutatakse difuuser piki kaldakindlustust, kuid ei saa välistada ka tugivaiade jm paigutamist merepõhja. Viimasel juhul võib eeldada, et selleks vajalike tööde maht jääb alla veekeskkonnariskiga tegevuse künniste (määratud VeeS § 196 lg 2 punktidega 3 ja 5 kaevetööd jäävad alla 50 m3 ja ehitusmaterjale kulub alla 5 m3) ja puudub vajadus neid töid Keskkonnametis registreerida. Võrreldes kai rajamisel tehtavate ehitustööde mahtudega on need võimalikud tööd väikesemahulised ja võib järeldada oluliste mõjude puudumist. Lõunasadama tee 1 asuva väljalasu kasutuselevõtt Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute tarbeks ei eelda ehitustööde teostamist Lõunasadama teest mere poole jääval osal. Tegemist on detailplaneeringu järgse sademevee ärajuhtimise lahendusega, võimalikke mõjusid, sh Natura 2000 aladele hinnati detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus91. Järeldati, et selle lahendusega ei kaasne olulist negatiivse keskkonnamõju ning puudub mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse- eesmärkidele. Koondhinnang ehitustööde mõju osas pinnasele ja veekeskkonnale: negatiivset keskkonnamõju ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele puudub. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Selle käigus on eeldatavalt vajalik erinevate ehitustööde läbiviimine. Seega 0-alternatiivi mõju sarnasel tasemel nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga. 91 Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Ramboll Eesti AS. Heaks kiidetud Keskkonnaameti 14.05.2009 kirjaga nr HJR 6-8/6453-4 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 82 3.7. Energiamahukus, loodusressursside kasutamine 3.7.1. Kasesaare tee 10 kavandatavad tegevused Ammoniaagi tootmiseks vajalikud lähteained - vesinik ja lämmastik - toodetakse kohapeal. Vesiniku tootmiseks kasutatakse vee elektrolüüsi, lämmastik eraldatakse õhust füüsikaliselt. Ammoniaagitehases vajaminev vesi saadakse merevee töötlemisel. Sellega ei tekitata täiendavat survet piirkonna põhjaveevarudele. Algselt kaaluti Paldiski reoveepuhasti heitvee kasutamist, kuid lisandus jahutusvee vajadus prognoositud suuremas koguses ja kogu kompleksis vajamineva vee kogust arvestades tekkinuks tõenäoliselt mõju reoveepuhasti tegevusele (heitvee puhastamisel tagasijuhitav jääk kombinatsioonis reoveepuhastist suublasse juhitava väiksema vee kogusega põhjustanuks lubatud piirkontsentratsioonide ületamise suublasse juhitavas vees). Vesiniku tootmine elektrolüüsiga on energiamahukas, tavapärane elektrolüüs vajab suures koguses elektrienergiat. Valitud tahkeoksiidist elektrolüüsiraku (SOEC) tehnoloogia kasutab osaliselt soojusenergiat, mistõttu võrreldes tavapärase elektrolüüsiprotsessiga on elektrienergia vajadus ligikaudu kolmandiku võrra väiksem. SOEC tehnoloogias vajaminev veeaur toodetakse kohapeal aurukatlaga (köetakse elektrienergiaga ja soojusvahetusprotsessidest ammoniaagireaktoriga – ammoniaagi tootmine on eksotermiline protsess). Kasesaare tee 10 rajatava kompleksi kõikide tootmisprotsesside eeldatav summaarne elektrienergia vajadus on kuni 22,7 MW. Osa tehases vajaminevast elektrienergiast saadakse AS Enefit Green Pakri poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest, ülejäänud elektrienergia vajadus kaetakse põhivõrgust, ostetakse rohesertifikaatidega elektrit. Kui taastuvenergia tootmine on madalseisus, kasutatakse energiaallika ka Kasesaare tee 12 rajatavat gaasielektrijaama (sel juhul kasutatakse elektri tootmisel biogaasi sertifikaatidega kaetud kütust). Ptk 3.3.1 on toodud hinnangud, kuidas elektri päritolu mõjutab kasvuhoonegaaside heitkogust. Energia kui ressursi tarbimise, sh tarbimise efektiivsuse seisukohast ei ole vahet, kas energia pärineb taastuvallikatest või fossiilsetest allikatest. LVIC BREF sätestab ptk 1.5.1 üldnõuded energia- ja ressursitarbe optimeerimise osas: ▪ PVT on jälgida protsesside olulisi parameetreid ja pidada bilansilist arvestust auru, vee, lämmastiku ja CO2 osas. ▪ PVT on minimeerida energiakadusid, sh optimeerida aurusüsteem selliselt et minimeerida auru liias tootmist. ▪ PVT on tootmiskoha keskkonnategevuse tõhususe parandamine järgmiste tehnikate kombinatsiooni abil: • massivoogude ringlussevõtt või ümbersuunamine; • seadmete tõhus jagamine; • soojuse integreerimise suurendamine; • soojusvahetite efektiivsuse säilitamine; • heitvee mahtude ja koormuse vähendamine kondensaatide, protsessivee ja skraberpuhastuse vete ringlussevõtuga; • täiustatud protsessijuhtimissüsteemide rakendamine; • seadme jm hooldus. Paldiskis rakendatavale tehnoloogiale on kohaldatavad järgmised LVIC BREF ptk 2.5 PVT meetmed ammoniaagi tootmisel: ▪ regulaarsete energiaauditite läbiviimine; Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 83 ▪ väiksema osakeste suurusega katalüsaatorite kasutamine, katalüsaatorit aktiveerivate lisandite kasutamine (kõrgema aktiivsusega osakesed vähendavad gaaside tsirkulatsiooni kiirust ja/või sünteesil vajaminevat rõhku, katalüsaator-moodulite maht on väiksem); ▪ soojusvahetite kasutamine sünteesireaktori jahutamiseks külma sünteesgaasiga jahutamise asemel; ▪ süsteemi läbipuhkegaaside ja rõhu alandamiseks väljutatavate gaaside tagasisuunamine protsessi (suletud tsükli rakendamine); ▪ automatiseeritud protsessi juhtimine-kontroll. Tehase projekteerimisel ja käitamisel PVT meetmete rakendamine tagab ressursikasutuse efektiivsuse. Ammoniaagitehase ressursikasutus ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju allikaks. 3.7.2. Kasesaare tee 12 kavandatud gaasielektrijaam Gaasielektrijaama käitamisel läheb vaja kütuseid ja sõltuvalt valitud elektritootmise tehnoloogiast ka jahutusvett. Läheb vaja ka muid abimaterjal nagu tööstuslikud õlid, ringlusjahutusvette lisatavaid kemikaale jms, kuid nende kasutamine vastab selles valdkonnas tavapärasele kemikaalide kasutamisele ja ei ole võimaliku olulise keskkonnamõju allikaks. Kütusekasutus on seotud kavandatava elektrijaama kui põletusseadme energeetilise efektiivsusega. LCP BATC ptk 4.1 käsitleb PVT järeldusi maagaasi põletamisel. PVT 40 sätestab, et maagaasi põletamise energiatõhususe suurendamiseks on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest. Kuna PVT 40 juurde on toodud ainult üks meede (a. Kombineeritud tsükkel), siis sellest sõnastusest järelduks, et PVT on kombineeritud tsükli kasutamine, välja arvatud alla 1 500 tunni aastas käitatavad gaasiturbiinid või mootorid. Samas on PVT nr 40 juurde kuuluvas tabelis 23 kajastatud PVTga saavutatav energiatõhususe tasemed avatud tsükliga gaasiturbiini kohta, mille soojusenergia sisendvõimsus on ≥50 MWth. Seega võib järeldada, et ainult elektrit tootev gaasielektrijaam võib töötada ≥ 1 500 tundi aastas, kui on täidetud PVTga esitatavad energiatõhususe nõuded. Gaasielektrijaama projekteerimisel tuleb juhinduda LCP BATC PVTs nr 12 toodud meetmetest tehes sobiva valiku energiatõhususe saavutamiseks, kui gaasijaam kavandatakse töötama vähemalt 1 500 tundi aastas. Kuna kavandatava jaama eesmärk on elektrienergia tootmine, siis arvestatakse elektrilise netokasuteguriga, mis gaasimootoritel on vahemikus 39,5-44 % (seejuures on märgitud, et ülemist taset võib olla raske saavutada mootorite puhul, mis on häälestatud madalale NOx heitetasemele). Võimalike gaasimootorite tarnijate esitatud brutokasuteguri andmete kohaselt on eeldatav elektriline netokasutegur PVT vahemiku ülemises piirkonnas, st tehnoloogia on maksimaalselt energiatõhus. LCP BATC PVT nr 2 sätestab, et PVT on põletusüksuste elektrilise netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri kindlakstegemine täiskoormusega toimimise katsel pärast seadme kasutusse võttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit oluliselt mõjutada. LCP BATC PVT nr 9 sätestab, et PVT on koostada kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, sh kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Selleks vajalikud andmed (kütuse esialgne kirjeldus, kütuse omaduste ja kvaliteedi regulaarne kontroll) võib esitada kütuse tarnija esitades käitajale täielikud tulemused kütuse spetsifikatsiooni ja/või garantii- dokumendi kujul. Maagaasi puhul on kirjeldatavateks/mõõdetavateks näitajateks alumine kütteväärtus ning peamiste koostisainete sisaldus (CH4, C2H6, C3, C4+, CO2, N2). Maagaasi kasutus sõltub kavandatavast tööajast ja seadme energeetilisest efektiivsusest. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 84 Maagaasi kasutus sõltub kavandatavast tööajast ja seadme energeetilisest efektiivsusest. Kui võtta aluseks töötamine kuni 2 000 tundi aastas ja jaama I etapi sisendvõimsus on 217,2 MWth (efektiivsus 47 %), siis on kogu selle aja täisvõimsusel töötamisel on maagaasi kogus ~46 mln m3/a (energeetiline kogus ~1 564 TJ/a) Gaasielektrijaama II arendusetapil kavandatakse ammoniaagi kasutamist kütusena. Kui kogu Kasesaare tee 10 NH3 toodang (kuni 25 000 t/a, energeetiline kogus 465 TJ/a) kasutada elektrijaamas, saab neid mootoreid täisvõimsusel kasutada ~1 562 tundi aastas. Kavandatava gaasielektrijaama tarbimismaht kuni 0,434 TWh/a moodustaks Eesti 2025. aasta prognoositavast maagaasi tarbimismahust 11,6 %, st ei tohiks mõjutada maagaasi tarnekindlust. Jahutusvee vajadus Gaasimootorid kasutavad jahutamiseks suletud kontuuriga süsteeme, kus kasutatakse kas õli või ringlusvett (kasutatakse kas korrosiooniinhibiitoritega vett või antifriisiga ja korrosiooniinhibiitoritega segatud vett, mõlemal juhul kasutatakse eelistatult demineraliseeritud vett), mida omakorda jahutatakse soojusvahetis ehk radiaatoris (radiaator on õhkjahutusega) 92; jahutusvee särkide ja paakide maht kokku sõltub mootori võimsusest ja on ligikaudu 250 … 500 liitrit. Teiste võimalike tarnijate gaasimootorid kasutavad kiirguslikku jahutussüsteemi, mistõttu nende jahutusvee vajadus on ca 4 liitrit nädalas mootori kohta93. Ei ole välistatud, et teatud olukordades võib vaja minna ka täiendavat vesijahutust (nt kui suvel välisõhu temperatuur ületab teatud piiri), kuid ka sel juhul on jahutusvesi ringluses ja vajalik on ainult aurustumiskadude kompenseerimine. Kokkuvõttes ei vaja gaasielektrijaam sellises koguses jahutusvett, mis mõjutaks Kasesaare tee 10 kavandatava merevee töötlussüsteemi võimsust. Muu veekasutus Edasisel projekteerimisel tuleb kaaluda puhta sademevee kogumislahenduse loomist, et seda saaks kasutada nt tehnoloogilise veena või tuletõrjeveena (LCP BATC PVT nr 13). Kuna tehnoloogilist vett kavandatavas elektrijaamas ei kasutata, siis ei tarvitse sademevee kasutusse võtmiseks vajamineva töötluse (sh tuletõrjeveena kasutamisel tuleb tagada, et vees ei oleks setet jm) korraldamine olla majanduslikult otstarbekas. Kokkuvõttes ei ole põhjust eeldada, et kavandatava gaasielektrijaamaga võib kaasneda oluline ebasoodne ressursikasutuse keskkonnamõju. Koondhinnang ressursikasutuse mõju osas: negatiivset keskkonnamõju ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele puudub. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Tõenäoliselt ei kavandata tegevusi, mis vajaksid vesiniku ja ammoniaagi tootmisega võrreldavas mahus elektrienergiat või maagaasi vm kütuste maht on elektrijaamaga võrreldav. Samas ei saa seda ka täielikult välistada . Seega 0-alternatiivi mõju võib selles kategoorias mitte tekkida, aga see võib olla ka nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga sarnasel tasemel. 3.8. Jäätmekäitlus Siinkohal keskendutakse tehnoloogilistes protsessides tekkivatele jäätmetele (ptk 3.8.1) ja ehitustegevuse käigus tekkivatele jäätmetele (ptk 3.8.2). 92 Caterpillar. Know your cooling system. SEBD0518-09. https://sos.hastingsdeering.com.au/oil/HDLabServices/assets/pubs/brochures/know-your-cooling-system.pdf 93 Energy System Reliability. Wärtsilä North America, Inc Response to CEC RFI on Clean Energy Resources for Reliability 11/30/2022. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 85 Eraldi hinnangut ei anta kontori jm tegevuses tekkivatele olmejäätmetele (kogutakse kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga) ja abitegevustes tekkivatele nn tüüpjäätmetele, millel on olemas väljakujunenud käitluslahendused. Näiteks tekib teatud kogus jäätmeid tekib ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama seadmete hooldus- ja remonttööde käigus, kuid tegemist on tavapäraste jäätmekogustega. Kohapeal toimub ainult nende kogumine, edasiseks käitlemiseks antakse nad üle käitlejatele, kellel on õigus vastavate jäätmete vastuvõtmiseks. Jäätmete kogumise korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseaduse ja selle rakendusaktide nõuetest, mh koguda tekkinud jäätmeid liigiti ja vältida ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 3.8.1. Käitiste tegevuses tekkivad jäätmed Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate tegevuste tehnoloogilised protsessid ei tekita suures mahus jäätmeid. LVIC BREF ei viita eraldi keemiatööstuste jäätmekäitluses rakendatavale PVT-le. Ptk 3.7.1 viidatud PVT meetmetest on jäätmetekkega seotud efektiivsemate katalüsaatorite kasutamine. Tavapäraselt kasutatakse ammoniaagi tootmisel raudkatalüsaatoreid. Kui katalüsaator valmistada väiksemate osakestega või kasutada aktiivsust tõstvaid lisandeid, siis katalüsaatormoodulite maht on kokkuvõttes väiksem. Raudkatalüsaatorid on regenereeritavad (kuumutatakse kõrgemale temperatuurile ja töödeldakse redutseeriva gaasiga, nt vesinikuga, tõenäoliselt vajalik viieaastase töö järel) ja ka materjalina ringlusse võetavad. Kas tehases kohapeal katalüsaatoreid regenereeritakse, sõltub edasises tehnoloogilises projekteerimises, kuid tõenäoliselt viiakse katalüsaatormaterjal regenereerimiseks vastavasse ettevõttesse. Mõlemal juhul ei ole põhjust eeldada olulise keskkonnamõju tekkimist, kuid kohapeal regenereerimise korral on vaja see tegevus kajastada keskkonnakompleksloas. Uue gaasielektrijaama töötamisel ei teki põlemisprotsessis kütuse mineraalse osas jäätmeid (kogu gaas põleb ära). LCP BATC PVT nr 1 p. xii näeb ette käitise keskkonnajuhtimissüsteemi raames jäätmekava koostamise, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine või nende korduskasutuseks, ringlussevõtuks või muul viisil taaskasutuseks ettevalmistamine ja mis hõlmab PVT 16 juures kirjeldatud meetodeid. PVT nr 16 viitab erinevatele meetmetele, millest gaasielektrijaama puhul võib asjakohaseks osutuda meede 16d - kasutatud katalüsaatori regenereerimine. Kui elektrijaamas võetakse kasutusele SCR lämmastikoksiidide heite vähendamiseks, siis see meede kohaldub. SCR katalüsaatorid on tüüpiliselt poorsetest keraamilistest materjalidest, mis on kaetud katalüütilise kihiga (selle moodustavad metallide nagu vanaadium, titaan, molübdeen oksiidid). Gaasielektrijaamas on SCR katalüsaatori eluiga regenereerimiseta vahemikus 5-10 aastat. Sõltuvalt konkreetsest katalüsaatori tüübist on see regenereeritav (piiratud arv tsükleid, LCP BATC järgi kuni 4 korda) või vahetatakse välja. Materjalina taaskasutuse võimalus sõltub konkreetsest katalüsaatorist. Ka siin ei ole põhjust erinevate variantide rakendamisel eeldada olulise keskkonnamõju tekkimist, kuid kohapeal regenereerimise korral on vaja see tegevus kajastada keskkonnakompleksloas. Nii Kasesaare tee 10 kui 12 käitistest võib osa jäätmeid tekkida tavapärasest erinevates käitamistingimustes, sh käivitamisel-seiskamisel ning erinevate seadmete hooldusel. Tõenäoliselt tellitakse hooldus- ja remonttööd selleks spetsialiseerunud ettevõtetel, kes vastutavad ka tekkivate jäätmete käitlemise eest (nt ringlusvee süsteemide keemiline läbipesu). Ptk 3.6.4 viidati võimalusele, et käivitus-seiskamisperioodil seadmete loputamisel tekkinud vedeljäägid kogutakse paakautosse ja sõltuvalt koostisest käideldakse kas reoveena (transporditakse purgimiseks sobivale reoveepuhastile) või käideldakse jäätmena. Kindlasti tuleb sel viisil käidelda ka gaasimootorites ringlevat jahutusvett, kui see otsustatakse välja vahetada – kuna kasutuses võib olla erinevaid ohtlike aineid, siis ei ole lubatud mootorite jahutusvee kanaliseerimine Kasesaare tee 10 ja 12 vee ärajuhtimissüsteemidesse (sh sademeveekanalisatsiooni). Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 86 Koondhinnang jäätmetekke ja -käitluse mõju osas: kui rakendatakse õigusaktidest tulenevaid üldnõudeid ja eelnevalt toodud põhimõtteid, siis ei kaasne negatiivset keskkonnamõju nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele puudub. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Seejuures ei ole välistatud, et rajatakse laod või töötlemistehased jäätmete käitlemiseks (nt ringmajanduse edendamiseks) . Seega võib 0-alternatiivi mõju selles kategoorias olla nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga sarnasel tasemel, kuid see võib osutuda ka suuremaks. 3.8.2. Ehitusaegsed mõjud Põhiosa Kasesaare tee 10 ja 12 käitiste rajamisega seotud jäätmeid võib tekkida ehitustööde käigus. Kuid asukoha ettevalmistamist ehitamiseks ja ehitamist ei vii läbi DerivaatNH3 vaid ehitusettevõtja. Arvestades käitiste rajamiseks vajaliku ala pindala (2,5 ha) ja hoonete-taristu eeldatavat mahtu, on tegemist tavapäraste tööstusobjekti rajamise ehitustööde mahtudega. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirja94 § 30 lg 7 peavad ehitusprojekti koosseisus olema 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule; 2) pinnasetööde mahud; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. § 30 lg 2 kohaselt tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile). Lg 6 kohaselt tule ehitusjäätmed koguda jäätmemahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav jäätmemahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki ratastega teedele ja tänavatele. Lg 4 ja 5 kohaselt tuleb liigiti kogutud jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. § 30 lg 8 ja 9 sätestavad, et ehitamise käigus tekkinud ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tõendamiseks tuleb koos ehitise kasutusloa taotlusega esitada jäätmeõiend, milles on toodud käideldud jäätmete kogus ja jäätmekäitluskoht. Jäätmeõiend on dokument, mis sisaldab teavet selle kohta, kui palju ja millised jäätmed tekkisid ehitamise (sh lammutamise) käigus ning kellele need üle anti. Samuti tuleb jäätmeõiendis välja tuua, kui palju jäätmeid korduskasutati, taaskasutati või võeti ringlusse. Vastavad sihtarvud on toodud § 30 lg 11: alates 1. jaanuarist 2020 tuleb taaskasutada korduskasutamiseks ettevalmistatuna, ringlusse võetuna ja muul viisil taaskasutatuna, sealhulgas kaeveõõnte täitmiseks, muude ainete asemel kasutatud ehitusja lammutusjäätmeid, välja arvatud kivid ja pinnas vähemalt 70% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Kokkuvõttes järeldub, et eeltoodud nõuete täitmisel ei ole põhjust eeldada, et ehitusjäätmete tekke ja käitlusega kaasneks oluline negatiivne keskkonnamõju nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele puudub. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Seejuures võib eeldada erinevate hoonete ja rajatiste, samuti taristu ehitust. Seega võib 0-alternatiivi mõju selles kategoorias olla väiksem või samal tasemel kui on Alt1 ja Alt 2 mõjud. 94 Lääne-Harju Vallavolikogu 11.10.2024 määrus nr 25 „Maardu linna jäätmehoolduseeskiri“, jõustus 01.03.2023 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 87 3.9. Avariiolukorrad Võimalike avariiolukordade vältimisega ja nende tekkimisel tagajärgede likvideerimisega on seotud erinevad teemad. Eespool anti ülevaade Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate tegevuste vastupanuvõimest kliimamuutustele (ptk 3.4). Järgnevad hinnangud puudutavad peamiselt Kasesaare tee 10 kavandatavaid tegevusi - suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamine (ptk 3.9.1), vesiniku tootmise ja kasutamise riskid (ptk 3.9.2), ammoniaagi tootmise ja laadimise riskid (ptk 3.9.3). Kahele käitisele ühine teema on tulekahjude vältimine ja nende korral tegutsemine (ptk 3.9.4), sh käsitletakse selles gaasielektrijaama kui gaasipaigaldist. 3.9.1. Suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamine ja käitamine Kasesaare tee 10 kavandatavad tegevused hõlmavad erinevate ohtlike ainete kohapealsest tootmist, mida tuleb arvestada ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramisel kemikaaliseaduse (KemS) alusel95. Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisas tabelis 2 nimetatud kemikaalidest käideldakse vesinikku ja ammoniaaki. Seejuures on tõenäoline, et käitises üheaegselt käideldav vesiniku kogus ei ületa ohtlikku ettevõtte alammäära 0,5 tonni. Kuid ammoniaagi käitlemismahud ületavad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (SOE) künniskoguse 200 tonni. Kuna projekteeritav käitis on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb enne käitise tegutsema hakkamist koostada riskianalüüs jm kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p. 3 kohane dokumentatsioon (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, ohutusaruanne, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan; ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust). Riskianalüüsi koostamine on võimalik, kui on valitud tehnoloogia tarnijad ja nad on esitanud andmed seadmetes toimuda võivate rikete ja nendega seotud avariiliste juhtumite kohta, nende ennetamiseks ja tagajärgede ulatuse vähendamiseks rakendatud meetmete kirjelduse. Samuti peab paigas olema tehase juhtimisstruktuur ja määratud vastutusalad jms. Nimetatud dokumendid koostatakse ehitusfaasis ja need tuleb kooskõlastada KemS § 23 sätestatud korras, sh arvestades § 23 lg 3 sätestatut – kooskõlastamiseks esitamine teha mõistliku aja jooksul enne tegevuse alustamist, st kasutusloa saamist (arvestades tegevuste mitmekesisust on mõistlikuks ajaks Kasesaare tee 10 kavandatava käitise puhul orienteeruvalt 6 kuud). Seejuures tuleb teabelehe ja riskianalüüsi koostamisel arvesse võtta ka veetöötluses jm kasutatavaid määruse nr 10 lisa tabelis 1 nimetatud ohuklassifikatsiooniga kemikaale, kui nende käitluses olev kogus ületab 2 % ohtliku ettevõtte alammäärast. Siinkohal neid ei arvestata, sest konkreetselt kasutatavad kemikaalid ei ole teada ning nende käitlemisel tekkida võivate avariiolukordade mõjud ei ole ulatuslike ohualadega (teadaolevalt ei kasutata tuleohtlikuks, oksüdeerivaks jm füüsikaliste mõjudega kemikaale), tekkida võivaid keskkonnamõjusid on üldistatult hinnatud ptk 3.6 raames. Planeerimis- ja projekteerimisetapis kohaldub riskide hindamisel KemS § 32 Erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel. Vastavalt § 32 lg 4 ja 5 tuleb Päästeametile kooskõlastamiseks esitada ehitusprojekt: 1) uue käitise asukoha valikul; 2) olemasoleva käitise tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba; 3) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel. Päästeamet hindab kooskõlastamisel, kas: 95 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 88 1) kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust; 2) õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad; 3) enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni. Kasesaare tee 10 tehase paiknemise ülevaade ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualas on toodud ptk 2.1. Käitis ei jää ühegi nimetatud ettevõtte doominoefekti põhjustavasse ohualasse, sh arvestades ka Baltic Oil Service arendustegevusest tekkida võivaid perspektiivseid ohualasid. Vastavalt KemS § 32 lg 3 hinnatakse riske keskkonnamõju hindamise (KMH) raames. Järgnevalt on hinnatud, kas ja kuidas Kasesaare tee 10 käitises toimuvad avariilised sündmused võivad mõjutada inimesi, vara ja keskkonda. Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel on aluseks Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 lisas avaldatud parameetrid. Keskkonnaohud on seotud eelkõige leketega, mis võivad sattuda pinnasele ja veekeskkonda. Nende lekete ennetamise ja vältimise ülevaade on esitatud ptk 3.6.1 ja seda ei korrata. Järgneval on esitatud eelkõige füüsikaliste ohtudega ja terviseohtudega kaasnevate mõjude ülevaade, mis võivad levida töökeskkonnast väljapoole. Töökeskkonna riskianalüüsi keskkonnamõju hindamisel läbi ei viida, see ei ole ka KemS § 22 alusel koostatava riskianalüüsi ülesanne. 3.9.2. Vesiniku tootmise ja kasutamisel riskide hindamine Vesinik on laialdaselt kasutusel tööstuslikes protsessides, seda on viimastel kümnenditel hakatud kasutama ka transpordikütusena. Vesinik on väga kerge gaas tihedusega~ 0,09 g/l ja keemispunktiga -253 oC. Vesinik moodustab õhuga plahvatusohtlike segusid väga laias vahemikus (4,7-77%) ja on väga madalal minimaalse süttimisenergiaga (-0,016 MJ, võrdluseks ammoniaak 680 MJ). Kuna vesiniku molekulid on väga väikesed, võivad nad difundeerida läbi erinevate materjalide, millest teised gaasid läbi ei pääse. Ülevaade toimunud intsidentidest Vesinikuga seotud intsidentidest on ülevaade Euroopa Komisjoni hallatavates kemikaali-ohutuse süsteemi Minerva andmebaasis eMARS. Samuti on erinevatel organisatsioonidel kogutud andmeid vesinikuõnnetuste kohta, nt Rahvusvaheline Vesinikuohutuse Liit (International Association for Hydrogen Safety, HySafe) haldab andmebaasi HIAD, millesse kogutakse andmeid ülemaailmselt. Euroopa HySafe ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) koostöös on kasutatav statistilist töötlust võimaldav portaal HIAD 2.196.954 intsidentist (nii avariilised sündmused kui ka juhtumid, mis oleksid võinud viia avariilise sündmuseni; kajastatud alates 1785. a, kuid põhiliselt alates 1959. a) on toimunud 2,42 % juhtumitest vesiniku tootmisel, 1,79 % paiksetes mahutites, 26.1 % vesiniku transpordil/jaotamisel, 28,78 % keemiatööstuses ja 17,02 % naftakeemia-tööstuses. 64,2 % juhtumitest on toimunud tavapärastes käitamistingimustes, 21,4 % hooldustööde jm tavapärasest erinevates tingimustes, 14,4 % juhtudest ei ole käitamis-tingimused teada. 71 % juhtudel on sündmuse (leke, plahvatus, tulekahju) algpõhjuseks olnud vesinikusüsteemid, 28 % juhtudes on algpõhjus muudes süsteemides ja 1 % juhtudel. Peamised põhjused jagunevad materjalide valiku / tootmisvigade (23,4 %), juhtimisvigade (21,8%), inimliku eksimuse-töötegurite (15, 8% + 9,3 %) ja projekteerimisvigade vahel (13,71 %). Paigaldusvigadest on tingitud 6,6% ja keskkonnatingimustest 1,8 % juhtumitest. Suure tõenäosusega lekkinud vesinik süttib (28 % juhtudest) ja võib toimuda ka plahvatus (38,3 %). 22,4 % juhtudest lekkinud vesinik ei süttinud, 10,5 % oleksid võinud viia avariilise sündmuseni. 96 https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiMzgzZDhlODYtODRkYy00MmJmLWEyMjEtNTY0ZDg0NTJiYTE2IiwidCI6ImIy NGM4YjA2LTUyMmMtNDZmZS05MDgwLTcwOTI2ZjhkZGRiMSIsImMiOjh9 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 89 Enamik juhtumeid piirdub sündmustega, mis kahjustavad seadet, kus õnnetus toimus või vahetus läheduses viibinud inimesi, sh plahvatuse toimumise korral. Euroopa Liidu riikides, Norras, Šveitsis ja Ühendkuningriikides on kokku toimunud 454 juhtu. Viimasel 20 aastal on kokku 394 sündmust, millest eeltoodud riikides 201. Neist 59 (29,35 %) süttimisega, 52 (25,87 %) plahvatusega. 43 juhul (21,39 %) toimus leke, 46 juhul oli tegu sündmusega, mis oleksid võinud viia avariini ja 1 juhtumis vesinikku ei vabanenud. Vesiniku tootmisel toimunud sündmused on reeglina väikese ulatusega. Viimase viie aasta sündmuste kirjeldused HIAD 2.1 andmebaasist: ▪ 2024 elektrolüüseris väike plahvatus vee deioniseerimise sõlmes, kuid detaile ei ole (st olulised tagajärjed puudusid); ▪ 2022 leeliselise elektrolüüseri plastikust isolatsioonidetail süttis. Kaitsemehhanismid toimisid (elektrolüüser seiskus, vool lülitati välja). Tulekolle kustutati 10 minutiga, 6 tunni pärast alustas elektrolüüser uuesti tööd. ▪ 2022 (Rootsi): puhvermahutite ühendustoruke ei olnud korralikult ühendatud ja tuli kõrgemal rõhul lahti. 1,5 tunni vältel lekkis 32 kg vesinikku puhvermahuti konteinerisse. Konteinerist ventileeriti vesinik välja arvestades LEL sensorite näidikuid. /Kuigi andmebaas seda välja ei too, on siin ka ilmne projekteerimisviga – konteinerid peavad olema projekteeritud nii, et lekke korral vesinik ise ventileerub välja/. ▪ 2021 (Norra): elektrolüüseri ja puhvermahutite ühendamise järgsel lekkekontrolli survetestis tekkis leke, tootmine peatati ja hüdrolüüseri kaitseklapid sulgusid automaatselt. Leke jätkus, kuna see asus puhvermahuti poolsel torustiku osal. Puhvermahutil endal kaitseklappe ei olnud. Puhvermahuti otsustati lekkekoha kaudu tühjaks lasta, enne kui asuda remontima. 1 tunni jooksul eraldus 224 m3 H2. Paldiski käitise võimalikud õnnetusjuhtumid Vesiniku tootmisüksuse tuuma (joonisel 3.8 ala 01.00) moodustavad 16 elektrolüüserit (kood tehnoloogilises projektis 01X101) arvestusliku tootlikkusega a’ 33,7 kg/h. Kasutatakse tahkeoksiidist elektrolüüsiraku (Solid Oxide Electrolysis Cell, SOEC) tehnoloogiat. SOEC tehnoloogia eripäraks võrreldes alternatiivsete tehnoloogiatega on oluliselt madalal töörõhk nii elektrolüüsiseadmetes kui teistes teenindavates seadmetes nagu vesiniku torujahuti (01E201, vesinikutorude maht 0,29 m3), vesiniku separaator (O1V202, maht 4,57 m3) ja torustikes, sh kompresseerimisele (kogumaht 29,4 m3) – elektrolüüsil on maksimaalne ülerõhk 0,0242 atm (leeliselektrolüüsi tehnoloogial kuni 40 atm), muudes seadmetes ja torustikes 0,001 atm. SOEC elektrolüüsil on saadav vesinik temperatuuriga 130 oC ja suure veeauru sisaldusega, torujahutis alandatakse temperatuur 38 oC-ni (veesisaldus 61,15 massi%, H2 38,85 massi%, sisaldab arvestuslikult 0,02 kg H2) ja suunatakse sel temperatuuril separaatorisse. Separaatoris saadakse arvestuslikult 65,62 % H2 – 34,38 % vee segu (separaatoris 0,34 kg H2), mis suunatakse torustikuga kompressorjaamas olevatele vesinikukompressoritele ning veetustamise seadmele (kompressorjaam kuulub ammoniaagi tootmisüksuste koosseisu). Torustikes on kokku 3,3 kg H2. Tõenäoliselt võib vajalikuks osutuda stardivesiniku kasutamine, mille puhul eeldatakse siinkohal mobiilse toruballoonide konteineri kasutamist (sisaldab 9 balloonis kokku ~300 kg vesinikku). Kavas on rajada avariiolukordades vesiniku väljaventileerimise mast (eeldatav kõrgus 20 m, läbimõõt 0,3 m) et vältida vesiniku kogunemist-levimist suletud ruumidesse. Täiendavalt on vesiniku tootmisüksuse piirkonnas üksused, kus ohtu põhjustavaid kemikaale ei käidelda (st vahetus läheduses puuduvad sisemist doominoefekti põhjustada võivad tegevused): ▪ Trafoalajaam nr 1 (08.01, kaheksa trafosektsiooniga; ▪ Veepuhastusjaam ja tuletõrjepumpla (06.00) ▪ Ringlusvee töötlemise ja auru tootmise plokk (07.00); ▪ Õhu fraktsioneerimise plokk (02.00) lämmastiku tootmiseks. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 90 Joonis 3.8. Vesiniku tootmisseadmete ala Kasesaare tee 10 kinnistul (väljavõte projektdokumentatsioonist). Peamiselt võivad vesiniku lekked toimuda torustikust ja seadmetest, mille korral võib tekkida sündmuskohta õhu ja vesiniku segu süttimisohtlikus kontsentratsioonis. Kuna tootmisplokis käideldakse suure veesisaldusega vesinikku, võib eeldada, et olulise riskitasemega sündmusi, mille tagajärjed ületaksid eespool kirjeldatud elektrolüüseritega toimunud juhtumite tagajärgi, ei toimu. Tehnoloogilises protsessis on ette nähtud meetmed, kuidas turvaliselt sulgeda tootmine vesiniku lekke avastamisel ja vabastada kontrollitud kiirusel ja koguses vesinikku ohutusse tsooni (seadmete konteinerite kohale või avariimasti). Seadmetel-süsteemides, kus on tõenäolisem kõrgendatud rõhkude teke, paigaldatakse rõhualandusklapid: ▪ SOEC elektrolüüserite käivitusvesiniku torustik pärast reduktsiooniventiili – käivitub ülerõhul ~1,75 atm, heite temperatuur 25 oC, heites vesinik; ▪ elektrolüüserite jm seadmete läbipuhumiseks kasutatav lämmastikutorustik - käivitub ülerõhul ~1,75 atm, heite temperatuur 25 oC; ▪ torustik elektrolüüsiplokist kompressoriteni käivitub ülerõhul ~2 atm, heite temperatuur 38 oC, suunatakse avariimasti; ▪ auru tootmisploki deaeraator (01V501) – reguleerimisklapi rikke korral, käivitub ülerõhul ~5,8 atm, heite temperatuur 136 oC, suunatud vertikaalselt ülesse; ▪ auru tootmisploki elektriline aurukatel (01EE504) – käivitub ülerõhul ~9,7 atm, heite temperatuur 168 oC, suunatud vertikaalselt ülesse; ▪ auru tootmisploki katla läbipuhke koguja – reguleerimisklapi rikke korral, käivitub ülerõhul ~5,8 atm, heite temperatuur 144 oC, suunatud vertikaalselt ülesse; ▪ aurukollektor - käivitub ülerõhul ~9,7 atm, heite temperatuur 168 oC, suunatud vertikaalselt ülesse. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 91 Järgnevates alapeatükkides on antud vastavad selgitused ohualade kujunemisest. Seejuures on võrdlevalt iseloomustatud halvima juhuna leeliseliste elektrolüüseritega tootmiskompleksi, mis on seotud mh mobiilsete konteinerite täitmisega, ohualade teket97 – need ei ületa 10 m; seejuures on H2 üheaegne maksimaalne käitlemise-hoiustamise kogus 18 kg/h tootlikkuse puhul elektrolüüseris ja puhvermahutites kokku ~100 kg, kompresseerimisel ja vesiniku kõrgrõhuhoidlas on rõhud kuni 504 atm. SOEC puhul on maksimaalne kogus torustikus , ligikaudu 3,3 kg, süsteemis kokku 3,5 kg. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine Hollandi riskianalüüsi juhendid toovad välja vesinikuseadmetega toimuda võivate õnnetuste tõenäosuse (aastas): maapinnast kõrgemal asuvate < 75 mm läbimõõduga torustike lekke tõenäosus on 5,0 x 10-6, purunemine 1,0 x 10-6, kuni 150 L balloonmahutitel nii leke kui purunemine 5,0 x 10-7. Protsessimahutitel (nt separaatorid) sisu kohese vabanemise tõenäosus on 5,0 x 10-6, 10 minutit kestev pidev vabanemine 5,0 x 10-6 ja leke 10 mm ava kaudu 1,0 x 10-4. Ohuala määramisel tuleb arvestada vesiniku vabanemise iseloomu ja omadusi (vesinik on kõige kergem gaas ja vabanemisel tõuseb ülesse). Kui toimub leke (nt toru või vooliku purunemisel) ja vesinik süttib tekitades jugaleegi, on teguriks vesiniku vabanemise kiirus (g/s), mis sõltub eelkõige süsteemis olevast rõhust (mida kõrgem rõhk, seda suurem vabanemise kiirus). Arvutusprogrammiga Safety NL hinnati, et leeliselise elektrolüüserist vesinikulekke 0,006 g/s korral (kahjustatud 10% toru läbimõõdust) tekib jugatule 35 kW/m2 ala 1,8 m kaugusel, 10 kW/m2 2,7 m kaugusel. Arvestades rõhkude erinevust ja kõrget veesisaldust, iseloomustaks see SOEC elektrolüüseris torustiku kogu ristlõikes purunemise ohuala. Eeldatavalt suurima koguse vesiniku vabanemine leeliselisest elektrolüüserist toimuks separaatori lekke korral 10 mm torust (seal on vesinik temperatuuril 90 oC). ALOHA järgi vabaneks vesinik kiirusega 13,8 g/s, kestus 1 minut, lekib 0,827 kg: põlemiskiirus kuni 95,5 g/s, jugaleegi põlemisaeg 33 s, kõik lühiajalise soojuskiirguse ohutsoonid määruse 01.03.2016 nr 18 lisa järgi, sh ehitistele ohtlik ala 37 kW/m2 tekivad < 10 m kaugusel (siin ja edaspidi kasutatud võrdlevalt kahte meteotingimuste paketti: 25 oC, tuul 5 m/s, selge vs 0 oC, 2 m/s, pilves, mõlemal juhul õhuniiskus 80%). Võib eeldada, et see stsenaarium iseloomustaks ka SOEC seadme separaatorist toimuda võivat tõenäoliseimat leket – selles on 0,34 kg vesinikku ja oluliselt madalam rõhk. Kõigist SOEC elektrolüüseritest on vesiniku teke 160 g/s, st võib eeldada, et jahutisse ja sealt separaatorisse antakse vesinikku peale kuni sulgurklappide - süsteemi seiskamise käivitumiseni. Mida suurem on leke, seda kiiremini süsteem rõhkude erinevusele reageerib. Kui võtta automatiseeritud blokeerimissüsteemide reageerimise ajaks 2 min (keemiatööstuse kvantitatiivsetest riskianalüüsides kasutatav väärtus) ja eeldada, et selleks ajaks on tekkinud rõhualandusklapi avanemise eelne rõhk ~2 atm, siis on separaatorisse kogunenud 0,72 kg H2 ja lekke tekkimisel 3 cm ava kaudu ning süttimisel tekib jugaleek pikkusega 1 m ja kestusega 20 sekundit. Kõik ohualad tekivad < 10 m kaugusel. Kui kasutada ALOHA torustiku lekke stsenaariumi, kus eeldada 5 cm läbimõõduga toru kogu ristlõikes purunemist ja pidevat 2 atm ülerõhuga pealevoolu, on põlengus 7,24 kg/min, tekib jugaleek pikkusega 1 m ja kõik ohualad on < 10 m. Ka juhul, kui ükski kaitsemeede ei toimi ja jugatuli jääb põlema pikaajaliselt, on ehitisi ohustava 15 kW/m2 ja inimesi ohustava 4 kW/m2 soojuskiirguse ohualad < 10 m. Arvestades tootmisüksuste suhteliselt väikese vahekaugusega, on rakendatud erinevad tule tõkestamise meetmed (veekardinad, seadmete jahutamine, jms). Ülevaade on antud ptk 3.9.4. 97 Allikas: OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam. Tooma tn 13 kinnistu projekti realiseerimisest tingitud ohtude hindamine lähedal asuvatele kinnistutele ja ülevaade võimalikest meetmest ohu minimiseerimiseks. Firetek OÜ töö nr FRT-UTE_2024 02.04.2024 / täiendanud ehitusloa väljastamise järgselt OÜ Hendrikson & Ko, versioon 02.07.2024, täpsustused 10.09.2024 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 92 Vesiniku mobiilsest konteinerist gaasi leke ja süttimine Stardivesinik tuuakse eeldatavalt mobiilse konteineriga. Mobiilses transpordikonteineris on vesinikku ~300 kg ja see on jaotatud toruballoonide vahel (a’ 40 kg). Mobiilse vesinikukonteineri puhul on kogu sisu kohese vabanemise ja pideva lekke suurima läbimõõduga ühenduse kaudu võrdse aastase tõenäosusega 5,0 x 10-7, laadimisvooliku purunemine 4,0 x 10-6 ja leke 4,0 x 10-5. Toruballoonide puhul sisu kohene vabanemine / pidev leke 10 minutit 5,0 x 10 -7, leke 10 mm ava kaudu 1,0 x 10-5. Vabanenud vesinikupilve süttimise tõenäosus on laadimise ajal 6,6 x 10 -6 ja välise sündmuse tulemusel süttimine 5,7 x 10-7; vesinikupilve plahvatusliku süttimise tõenäosused on ligikaudu 10 korda väiksemad. Stardivesiniku ja tootmisseadmete ühenduste lekkest tekkida võiva jugaleegi ohualad on sarnased eeltoodud stsenaariumitega – stardivesinikku ei anta ette suuremal rõhul ja kiirusel kui tootmises vaja läheb. Teiseks võimalikuks ohualadega sündmuseks on lekkinud vesinikupilve plahvatus – kui vesinik peaks lekkima pikema aja vältel ja kohest süttimist ei toimu, on võimalik plahvatusohtlike kontsentratsioonide teke, viibega süütamisel võib toimuda plahvatuslik põlemine. Kontsentratsioonide hindamisel saab aluseks võtta seadmete tarnijate plahvatusohtlike tsoonide (ATEX) ulatuse arvutused. Õige projektlahendusega mobiilse konteinermahuti puhul tekivad välised tsoonid konteineri katusel olevate ventilatsiooniavade ümber. Kui arvestada ühe toruballooni (40 kg) tühjenemisega 20 min vältel, on plahvatusohtliku ala ulatus 6 m, halvima olukorrana on arvestatud kahe toruballooni (80 kg) tühjenemisega 30 min vältel, sellisel juhul on plahvatusohtliku ala ulatus 9 m. Kui peaks toimuma balloonide rõhualandusklappide avanemine, suunatakse vesinik konteineri avariiventilatsiooni korstnatesse. Gaasipilve plahvatuse tagajärgede ulatuse prognoosimiseks on vaja modelleerida vabanemist, vabanenud gaasipilve hajumist ja seejärel, sh sõltuvalt süütamise iseloomust, plahvatusest tingitud ülerõhkude jm levikut. Kõikide nende etappide modelleerimisel püstitatakse teatud eeldused ja tehakse lihtsustusi, sh lähteandmetes, mille tulemusena eri mudelitega saadud tulemused on erinevad ja erinevad ka toimunud sündmuste tagajärgede hindamise tulemustest. ALOHA arvestab, et pilv tekib maapinna tasandil ja ka hajumise lähtepunkt on 0 m kõrgusel maapinnast. Ainuüksi see asjaolu tekitab plahvatusenergia ülehindamise – eeldatavalt hinnatakse poolsfääri plahvatust, mille alus on maapinnal. Plahvatuslaine peegeldus maapinnalt suurendab arvestuslikku plahvatusenergiat kaks korda, plahvatusenergia määrab ära tekkiva ülerõhu98. Kuna reaalsuses plahvatuse tekkevõimalus ja leviku iseloom sõltub väga paljudest teguritest, sh nendest mida ei ole võimalik kontrollida (nt ilmastikutingimused)99, siis on üha enam hakatud mudelite koostamisel lähtuma katsetamiste ja reaalselt toimunud sündmuste analüüside tulemustest. Seejuures on jõutud järeldusele, et gaasipilve plahvatuse iseloomu määravad ära mitte niivõrd lekkinud aine ja selle kogus vaid millisesse keskkonda pilv tekib. Sisuliselt jõutakse üha enam veendumusele, et vabas õhus, kus ei ole takistusi, ei kaasne gaasipilve süütamisega plahvatusi. Plahvatuste modelleerimisel on reaalsete tulemustega kõige paremini kooskõlas multienergia meetodiga (Multi-Energy Method, MEM). Hollandlaste riskianalüüsi juhendis100 toodud algoritme ja diagramme kasutades on võimalik hinnata, kui kaugel plahvatuse keskpunktist tekib teatud ülerõhk. 98 https://www.h2tools.org/sites/default/files/ICHS_import/Review%20of%20Methods%20for%20Estimating%20the%20Overpress ure%20and%20Impulse%20Resulting%20From%20a%20Hydrogen%20Explosion%20in%20a%20Confined- Obstructed%20Volume.pdf 99 Näiteks ainuüksi vesiniku kontsentratsioon lekke tulemusel tekkivas gaasipilves sõltub olulisel määral tuule kiiruse ja suuna varieeruvusest - P.T. Roberts et al. Dispersion of hydrogen from high-pressure sources. Health and Safety Laboratory, Buxton, Derbyshire. 2006 Shell Global Solutions International B.V., Symposium Series No. 151. https://www.icheme.org/media/9814/xix- paper-26.pdf 100 RIVM. Yellow Book, 2005.https://publications.tno.nl/publication/34634119/QIKv78/TNO-2005-yellow.pdf Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 93 Paldiski tehases on suuremate vesinikupilvede tekke võimalus ainult siis, kui vabaneks korraga transpordikonteineri balloonmahuti sisu (40 kg). See olukord on pelgalt teoreetiline. See kogus vastab ligikaudu olukorrale, mida on analüüsitud praktikas: 20 m läbimõõduga 30% vesiniku sisaldusega pilve sädemest süütamise plahvatuskatse andis maksimaalseks ülerõhuks 10 kPa, maksimum tekib lähemal kui 10 m (vesiniku kogus ca 50 kg). Reaalselt võib eeldada, et seadmete kohal olev kogus vastab 10 m läbimõõduga poolkera plahvatuskatse tulemusele (vesiniku kogus 7 kg). Maksimaalne ülerõhk 6 kPa 6,85 m kaugusel, 10,8 m kaugusel 4 kPa, st alla Ro ehk 5 kPa künnist.101 Reaalsetes tingimustes ei teki vesiniku pilv kogu ATEX tsooni mahus (selle piirid on määratud arvestusega, et tuul võib puhuda ükskõik millisest suunast, kuid lekke tekkimisel levib gaasipilv eelkõige allatuult) ja selle külgmine ruumala sõltub gaasi väljumise kiirusest – mida suurem on vesiniku joonkiirus, seda vähem suudab tuul vesinikujuga kõrvale kallutada102. Lisaks ei segune H2 kogu pilve ulatuses ühtlaselt, lekke algusest ligikaudu 10 sekundi pärast tekib pseudotasakaalu- olek, kus lekkekoha vahetus läheduses on H2 kontsentratsioon üle UEL (st vahemikus 100%...75%), süttiv osa (4% ...75% H2) ligikaudu 20% kogu pilvest. Siit tuleneb, et pikemaajaliste lekete korral ei ole sündmuses osaleva vesiniku kogus määratud kogu lekkeaja vältel väljunud vesiniku kogusega vaid eelkõige väljumiskiirusega (kg/s). Tulemused on koondatud tabelisse 3.10. Täiendavalt on MEM meetodiga hinnatud, kui kaugel plahvatuskohast tekiks 2 kPa ülerõhk, mis vastavalt TalTech eksperthinnangule103 ei tekitaks enam nõrgemate struktuurielementide nagu uksed kahjustusi. 2,5 kg vesinikku tekitab 2 kPa ülerõhu lekkekohast 19,3 m kaugusel. Tabel 3.10 Vesiniku lekke ja gaasipilve plahvatuse ohualad. Ohuala liigitus ja Süttimis- Plahvatuse Lühiajaline (kuni 20 s) soojuskiirgus definitsioon ohu ala ülerõhk (ATEX) Inimesi ohustav tase Ehitisi ohustav tase Eriti ohtlik ala Ei teki <10 m Väga ohtlik ala 14 m Ei teki <10 m <10 m Ohtlik ala 10 m (5 kPa) <10 m Teoreetiliseks võimaluseks jääb ka mobiilsete vesinikukonteinerite toruballoonide plahvatuse stsenaarium, eeldatavaks põhjuseks mobiilse konteineri jäämine välise tulekahju mõjualasse. Arvestades mobiilsetel konteineritel rakendatud ohutusmeetmeid, ▪ Paigaldatud on temperatuuritundlikud rõhualandusklapid (TPRD) igale survepangale (9 toruballooni on jagatud kolmeks survepangaks); TPRD paigaldatud paarikaupa, et vältida H2 vabanemist võimaliku klapi rikke tõttu. TPRD aktiveerub ümbritseva keskkonna temperatuuril 110°C. TPRD aktiveerumise järel ei ole võimalik seda enam sulgeda, tühjenevad kõik klapi taha ühendatud balloonid. ▪ Toruballoonid on haagisel paiknevas konteineris. Konteiner on suletud ka vesiniku laadimise ajal konteinerisse: tühjendamise sõlmel on eraldi väiksem luuk konteineri ukse sees, mis võimaldab gaasivooliku ja pneumaatilise liidese ühendamisel jätta konteineri uks suletuks (luugi avamiseks tuleb kõigepealt avada konteineri uks, seejärel uks sulgeda). /See tähendab, et toruballoonidel puudub otsekontakt leegiga; kui konteiner jääb tulekahjusse, kuumeneb 101 https://hyresponder.eu/wp-content/uploads/2021/06/Lecture-10-slides.pdf 102 M.L. Blaylock et al. Hydrogen Gas Diseprsion Studies for a Fuel Cell Vessel. Sandia National Laboratories, SAND2022- 1275 https://www.maritime.dot.gov/sites/marad.dot.gov/files/2022- 02/Final%20Version%20of%20Gas%20Dispersion%20Final%20Report.pdf 103 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2020- 12/2015_stratek_eksperthinnang_ylerohu_piirvaartust.pdf Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 94 konteineris olev õhk TPRD aktiveerumistemperatuurini ja balloonid tühjenevad enne, kui tekib otsene kontakt leegiga vm viisil hakkaks rõhk balloonis tõusma kriitilisele tasemele/. ▪ Õhutuskorstnal on plastikkaas, mis kaitseb vee sattumise eest korstnasse, samuti on korstna varikatusel plastikkork, et kaitsta TPRD vee eest (kui klapis vesi külmub, siis klapp puruneb ja tekib gaasileke); ▪ TPRD aktiveerumisel suunatakse vesinik õhutuskorstnasse ja nii kork kui kaas puhutakse minema, Gaas vabaneb konteineri katuse kohal. Lisaks on stardivesinikku mobiilse konteineri jäämine välisesse tulekahjusse väga väikese tõenäosusega –seda kasutatakse ainult protsessi esmaseks käivitamiseks, nt peale hooldusperioodi, kui süsteem on täielikult tühjendatud, st konteiner viibib tehase territooriumil ainult käivituse ajal. 3.9.3. Ammoniaagi tootmise ja autodele laadimise riskide hindamine Ammoniaak (NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas. Ammoniaagi keemistemperatuur normaalrõhul on −33,4 oC ja ta on kergelt veelduv (toatemperatuuril 8,6 atm juures), mis seletub ammoniaagi molekulide tugeva assotsiatsiooniga vedelas olekus. Ammoniaaki transporditakse ja ladustatakse rõhu all veeldatud kujul. Jahutamisega veeldatud ammoniaaki tuleb käsitleda pigem vedelikuna kui gaasina. Tema tihedus normaaltingimustel on 683 kg/m³ (veest kergem). Ammoniaak lahustub väga hästi vees, moodustades ammooniumhüdroksiidi lahuse. Seejuures eraldub soojust. NH3 on põlev gaas, kuid alumine süttimispiir õhus on suhteliselt kõrge (LEL = 15 mahu%) ja süttimisvahemik on suhteliselt kitsas (ülemine süttimispiir 28 mahu%). Õhus põleb ammoniaak raskustega (seetõtu on tõrvikus põletamiseks vaja propaani pilootleeki). Ammoniaagi ohtlikkuse klassifikatsioon: tuleohtlik gaas 2, H211; rõhu all olev gaas H280; ägedalt mürgine 3, H331: sissehingamisel mürgine; nahka söövitav 1B, H314; hingamisteid söövitav, EUH071; ägedalt mürgine vesikeskkonnale 1, H400. Ammoniaagi ohtlike kontsentratsioonide väärtused104: ▪ LC50 (30 min) – kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 30 minutise kokku-puute jooksul hinnanguliselt 50% kaitsmata isikute hukkumise: 10 347 ppm; ▪ AEGL-3 (30 min) – kemikaali minimaalne kontsentratsioon, mis võib põhjustada kaitsmata isiku eluohtlikke tervisekahjustusi või hukkumist: 1 600 ppm; ▪ IDLH - suurim kemikaali kontsentratsioon, mis 30 minuti jooksul ei tekita tervele inimesele pöördumatuid tervisekahjustusi ega takista inimese evakueerumist: 300 ppm. Jahutamisega veeldatud ammoniaagi lekke korral lendub osa ammoniaaki koheselt gaasina, kuid suurem osa moodustab vedelikulombi, mis aurustumiseks kulutatud energia tõttu külmub. Edasine aurustumine toimub ainult väliskeskkonnast saadud energia arvel. Ammoniaak on õhust kergem (tihedus normaaltingimustel 0,77 kg/m³) ja lendunud ammoniaak moodustab gaasipilve. Päikesepaistelise kuiva ilmaga võib see suhteliselt kiiresti tõusta maapinnal asuvate inimeste jaoks ohutusse kõrgusse. Kuid kõrge õhuniiskuse korral tekib valget värvi mürgine ja söövitav aerosoolpilv, mille tihedus on suurem kui õhul ja mis liigub tuule suunas maapinna lähedal inimesele ohtlikul kõrgusel. Arvestades gaasilise NH3 head lahustuvust vees, kasutatakse vett (pihustatult) ammoniaagipilve mahasurumiseks. Kuid ammoniaagi loigule ei tohi suunata veejuga: reaktsioon veega põhjustab ammoniaagi keemise ja intensiivse aurustamise. Lekkinud ammoniaagi aurustumise vältimiseks 104 Päästeameti juhendmaterjal “Kemikaalide kontsentratsioonid ohualade arvutamiseks” Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 95 saab kasutada spetsiaalvahtusid või tuletõrjevahtusid, mis omadustelt sobivad ka ammoniaagileketele. Ammoniaagi tootmises tekkida võivad juhtumid Ammoniaagi tootmisel kasutatakse vesinikku. Olemuselt on tegemist keemiatööstusega. HIAD 2.1 andmebaasist ülevaade viimasel viiel aastal toimunud juhtumitest: ▪ Keemiatööstuses 2024 (hüdrogeenimisreaktor 1108 – vesinikuleke süttis, kaitsemehhanismid toimisid), ▪ 2022 Saksamaal: vesiniku laadimine konteinerist keemiatehase suruõhusüsteemi (vastuvõtupordi märgistus + disain) 1089. Süsteemis toimus plahvatus, mehhaanilised kahjustused suruõhusüsteemile. ▪ 2022 Prantsusmaal: naftatöötlemistehase reformeri vesinikukompressori õlisüsteemi sattus vesinik, kui voolukatkestuse tõttu tekkis õli puudujääk (projekteerimisviga). Vesinik tekitas ülerõhu, väljalekkinud segu, kokku ca 500 kg, süttis. Kaitsemehhanismid toimisid, sh kustutati tulekahju kiiresti. ▪ 2022 Prantsusmaal: leke diisli hüdrodesulfureerimisahju väljundi torustik äärikust seadme taaskäivitamisel pärast remonti, leke süttis. Kaitsemehhanismid toimisid. Põhjus: ääriku tihendatus jäi kontrollimata. ▪ 2022 Prantsusmaal (1067): tsüklododekaani tootmisseadmest torustiku isolatsiooni kahjustumise ja toru korrodeerumise tõttu lekkinud vesinik süttis iseeneslikult, tuli levis tsüklododekaanile. Kaitsemeetmed toimisid, tulekahju kustutati 30 minutiga. ▪ Suurem kogus vesiniku lekkis USA naftarafineerimistehase hüdrokrakkimisüksusest USAs 2020. aastal. (1154) Lekkis ca 23 tonni vesiniku ja naftasüsivesinike aurusegu, mille tulemusena tekkis aurupilve plahvatus. 1 töötaja sai vigastusi, tootmisseadmete kahjustused 5,15 mln USD. Põhjuseks rikkes oleva ohutusklapi vahetustööde käigus sisendklapi ja väljundklapi segiajamine (suleti väljundklapp, mis põhjustas suure ülerõhu tekke ja 90% ulatuses suletud klapist paiskus välja gaasipilv). Sündmusi on toimunud ka ammoniaagitehastega, kuid valdavalt on need toimunud maagaasist saadavat süngaasi töötlevates tehastes. Paldiski tehases toimuda võivad sündmused Tehnoloogia projekteerija on esitanud tehnoloogiliste sõlmede parameetrite ja seal olevate ainete ning mahtude-masside loetelu, sh erinevates agregaatolekutes. Sellest nähtub, et kõige suurema eeldatava mõjuga on seadmed, kus võib esineda suurem kogus rõhu all olevaid gaase (nt sünteesisegu ja ammoniaagi kompressorid) ning „sooja“ vedelat ammoniaaki (puhvermahutid, produktipumbad, separaatormahuti). See ühtib kirjanduses antud ülevaatega 105. Tehnoloogilise eelprojekti järgi on kõik oluliste seadmete torustikud, vahe- jm mahutid varustatud rõhualandusklappidega, mis avanevad kriitilise tasemega ülerõhu tekkel ja vabanenud gaas või aurud suunatakse ammoniaagiseadmete tõrvikusse (05.01). Tõrvik on piisava kõrgusega, et tagada ka juhuks kui millegipärast tõrvikus leeki ei ole, et lekkinud ammoniaak hajub piisavalt, st ei moodustu ohualasid (hajumisarvutuste tulemuste põhjal). Väga väikese tõenäosusega võib juhtuda, et rõhualandusklapid ei toimi või mingil muul põhjusel (sh vale materjalivalik, kiirenenud kulumine, vale disain ja arvesse võtmata jäänud riskid töö ajal, samuti varaste hoiatuste tähelepanuta jätmine üle pikema ajaperioodi) võivad ammoniaagitehases kujundada avariiliste sündmuste toimumise tõenäosuse suurenemise; kuigi tegemist võib olla lokaalsete iseloomuga leketega, tuleb nendele tähelepanu pöörata, et ei tekiks ulatuslikemate 105 P. Schmitz et al. Determining a realistic ranking of the most dangerous process equipment of the ammonia production process: A practical approach. Journal of Loss Prevention in the Process Industries. Vol 70, May 2021. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0950423021000073 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 96 tagajärgedega sündmusi. Suurem juhtumite tõenäosus kujuneb sagedasel käivitamisel ja seiskamisel, kui protsess erineb tugevalt tavapärastest töötingimustest.106 Allika nr 105 andmetel on ammoniaagilekked kergesti tuvastatavad lõhna ja ka lekke tekitatava heli järgi, samuti on kasutusel ammoniaagilekke sensorid ja ka käsitsi opereeritavate seadmete puhul ei ületa kaitsemeetmete rakendamise aeg 5 minutit (vs varasemates riskianalüüsi juhendites kasutatud poolautomaatsete kaitsesüsteemide reageerimisaeg 10 min). Siseruumides toimuda võivad sündmused Paldiskisse Kasesaare tee 10 projekteeritavas tehases asuvad mitmed potentsiaalselt ohtlikumad seadmed siseruumides (sh kompressorid, ammoniaagi laadimispumbad). Vastavalt varem läbiviidud riskianalüüsidele ei tekita siseruumides toimuda võivad ammoniaagilekked, mis väljutatakse avariiventilatsiooni korstnate kaudu nende hoonete katusel, väljapuhke õigel dimensioneerimisel IDLH-d ületava kontsentratsiooni väljapool hoonet, isegi kui peaks lekkima kogu seadmetes olev ammoniaak (käsitleti 645 kg NH3 leket, antud juhul on erinevates kompressorsüsteemides kokku 2,84 kg + 5,98 kg + 20,21 kg vesinikku, 0,02 + 0,55 kg + 23,91 kg ammoniaaki; kõige suurem vesiniku ja ammoniaagi kogus on ringleva sünteessegu kompressoris). Teine vähetõenäoline olukord, mille puhul võib eeldada kompressoritest väljunud gaaside sattumist keskkonda, kui on toimunud sündmus, mis olulisel määral on välispiirdeid kahjustanud (nt kompressoriruumis plahvatusohtliku vesiniku kontsentratsiooni tekke tulemusena toimuv plahvatus; hoone põleng; väline sekkumine, mis purustab nii hoone kui kompressori) või on kompressorite hoolduses ette nähtud variant, kus kompressori hoolduseks eemaldatakse hoonelt osa seinapaneele ja hoolduse käigus tekib teatud leke (selle meetodi kasutamine selgub ehitus- projekti koostamise käigus, kuid antud juhul on lekkida võivad kogused väikesed ja neid pole põhjust siinkohal eraldi arvestada). Plahvatuse tulemusena tekib tulekahju ja koos vesinikuga lekkida võinu ammoniaak põleb suuremas osas ära – ammoniaak on põlevgaas. Välise sekkumise, kus purunevad nii hoone kui kompressor ja põlengut ei teki, võib Eesti tingimustes välistada (selles allpool koondülevaade). Tulekahju järgselt, kui hoone on hävinud, kompressorid ei tööta ja eeldatavalt ei sisalda nad enam ka ammoniaaki – väljutatakse tulekahju käigus rõhualandusklappide kaudu. Isegi juhul, kui peaks toimuma kogu kompressorsüsteemis oleva vesiniku leke, sh arvestades 5 minuti jooksul torustikest etteantavaid koguseid, enne kui süsteemid pealevoolu sulgevad (suvistes tingimustes on halvima variandina ringleva sünteesigaasi torustikus rõhk 188 bar ja temperatuur kuni 30 oC, torustik sisaldab kuni 4,56 kg H2 ja 5,4 kg NH3, vastavalt 14,8 - 16,17 ja 10,79 – 19,13 massi%, peamiselt on ringlevas gaasis lämmastik 66 - 73 massi%; torustikku toidab ammoniaagi kondensatsiooniplokki läbinud mittekondenseerunud gaas, ploki maht 18,47 m3; nendel tingimustel oleks kondensatsiooni plokis 282 kg gaasi (tegelikult oluliselt ülehinnatud, sest plokis ka vedelfaas), millest vesinik moodustab kuni 16,2% ehk 45,7 kg. Kompressoriruumi maht on 18 957 m3 ja vabanenud gaas jaotub selles ühtlaselt: 45 700 g / 18957 m3 = 2,411 g/m3. Vesiniku alumine plahvatuspiir on 4 % ehk 40 000 ppm, st vesiniku kontsentratsiooniks kujuneb 2,71% ehk alla alumise plahvatuspiiri. Kui eeldada sama koguse ammoniaagi lekkimist, on NH3 kontsentratsioon ruumiõhus 0,32 % (LEL 15%). Kokkuvõttes järeldub, et kompressoriruum ei ole plahvatusohu allikaks. Kui välise sündmuse mõjul peaks vabanema 45,7 kg ammoniaaki, nt kompressorijaama viivast torustikust (kondensatsiooniplokk tühjeneks 2 minutiga ehk 27,3 kg/min, siis tekiks mürgise NH3 pilve Ro ala (tuule kiirusel 1 m/s, õhuniiskus 80%, 20 oC, keskmine pilvisus, stabiilsusklass B) 130 m kaugusel lekkekohast, Rv = 57 m, Re = 22 m (ALOHA arvutus). 106 P. Schmitz et al. Mechanical integrity of process installations: Barrier alarm management based on bowtie. Process Safety and Environmental Protection. Vol 138, June 2020, pp 139-147 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 97 Väliskeskkonnas toimuda võivad sündmused Väljapool hooneid asub ammoniaagi sünteesiplokk (03.01) - tehnoloogiline rajatis, mille koosseisus on sünteesikolonn (03R301,kõrgusega kuni 18 m), soojusvahetid, ammoniaagi kondensaator (03EA307), ammoniaagi separaatorid (03V308), kogumismahutid (03V309) jms. Kui sünteesiplokis rõhualandusklapid ei toimi või tekib mul põhjusel ammoniaagileke, siis võimalikud stsenaariumid- tagajärjed ALOHA arvutustega (ALOHA arvestab allika paiknemisega maapinnal): Sünteesikolonni maht on 12,31 m3, talvistes tingimustes on rõhk 143,2 atm, suvel kuumade ilmadega võib tõusta kuni 183 atm, sisendi temperatuur 145 oC, väljundis 336-363 oC. Kolonnis on 89,3 kg H2 ja 197,02 kg NH3. Juhul, kui kolonni lagunemisel vesinik ei sütti (parameetreid arvestades ebatõenäoline sündmus) ja välisõhku pääseb kogu gaasilises olekus ammoniaak (arvestatud 1…1,39 m läbimõõduga avaga, suurema väärtuse korral kogu kolonni ristlõikes purunemine; ALOHA arvutustes see muutust ei põhjusta), siis eeltoodud ilmastikutingimustel tekib mürgise pilve Re ala 59 m, Rv = 147 m ja Ro = 303 m (tuul 5 m/s annab stabiilsusklassi D, Ro = 299 m). Halvimal juhul, stabiilsusklass E korral ja pilvine ilm, annab 1 m/s Re = 160 m, Rv = 330 m ja Ro = 617 m; selge ilma korral on stabiilsusklass F ja Re = 188 m, Rv = 384 m ja Ro = 719 m (stabiilsusklasse E ja F käsitleb ALOHA erandlikena, nad eksisteerivad öisel ajal, kui tuule kiirus < 2 m/s, F tekib pilvitu ilma-vähese pilvituse korral, E pilvise ilmaga107; Eesti tingimustes võib esineda kokku ca 10…15 % juhtudel). Eelnevas ei ole arvestatud veepihustussüsteemidega, nende käivitamine vähendab lekkinud koguseid: 50% efektiivsuse korral (F stabiilsusklass: Re 141 m, Rv 293 m, Ro 548 m), 75% efektiivsuse korral Re 100 m, Rv 219 m, Ro 413 m). Veepihustussüsteemide efektiivsus võib olla kuni 90%108. Mereäärseid asukohti iseloomustab varahommikune tuule suuna muutus – hakkab puhuma nn maatuul109. Sisuliselt tähendab see seda, et stabiilsusklassi F esinemisel puhutakse suure tõenäosusega pilv merele. Selle väite kontrollimiseks viidi läbi hajuvusarvutus KOTKAS Airviro platvormil, kasutades aasta jooksul olevaid reaalseid meteotingimusi. Joonisel 3.9 on esitatud hajumiskaart, mis on saadud sünteesikolonni plahvatuslikul purunemisel, lekkekoht on kolonni jalami tasandil (1 m kõrgusel maapinnast). Siit on näha, et eri tuulte suundadel on maksimaalsed kontsentratsioonid erinevad, kõige suurem ja kaugemale leviv kontsentratsioonivoog tekib kirdetuule korral ja selle levik on mere suunas. Seejuures ei teki ohuala (kontsentratsioonid jäävad alla IDLH) – plahvatus tagab väljunud gaasi kiire segunemise suure koguse õhuga. Sünteesiplokis asub suurim kogus vedelat ammoniaaki separaatori 03V308 mahutis – 768,5 kg (talvistes tingimustes rõhk 139,4 atm, temperatuur 5 oC, suvistes tingimustes vastavalt kuni 178,6 atm ja 30 oC). 5 cm ava kaudu tühjeneb mahuti 1 minutiga 12,8 kg/s. Kui kaitsemeetmeid ei rakendata, tekiks tuule 5 m/s 20 oC, niiskus 80%, 50% pilvisus, klass D: Re 141 m, RV 493 m, Ro 1200 m. Stabiilsusklass F korral, kuI tuul 1 m/s ja tekib udupilv, siis Re 152 m, Rv 403 m, Ro 1 100 m. Vedela ammoniaagi lekked kaetakse vahuga (vahumonitorid käivituvad automaatselt), eeldatav efektiivsus 90%: stabiilsusklass F Re 50 m, Rv 204 m, Ro 469 m. Stabiilsusklass D, 10 oC, 5 m/s, selge: 44 m, 150 m, 379 m. Täiendavalt tekitatakse veekardinad, millel on veel ligikaudu 50% vähendav efekt. Eeltoodud stsenaariumid ei arvesta ka projekteeritud ohutusklappide jm rakendumisega 12 sekundi jooksul, mis peaks tagama lekete lühiajalisuse. Kokkuvõttes võib järeldada, et sünteesiploki plahvatuse ja NH3 lekke tõenäoliseimad ohualad vastavad joonisel 3.10 esitatule 107 https://www.ready.noaa.gov/READYpgclass.php 108 A. Dandrieux et al. Effectiveness of water curtains to protect firemen in case of an accidental release of ammonia: comparison of the effectiveness for two different release rates of ammonia. Journal of Loss Prevention in the Process Industries. Vol 14, Issue 5, September 2001, pp 349-355 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0950423001000213 109 Meretaseme infosüsteem http://on-line.msi.ttu.ee/paldiski/ Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 98 Joonis 3.9. Sünteesikolonni NH3 lekke hajumise modelleerimine aasta jooksul esinevates reaalsetes meteotingimustes. Leke toimub 1 m kõrgusel maapinnast, joonkiirus 75 m/s (plahvatuslik purunemine), heide 3,15 kg/s. Maksimum 165 mg/m3 (IDLH = 209 mg/m3). [Kotkas Airviro] Joonis 3.10. Sünteesiploki ohualade ulatus - 25 m plahvatuse purustav mõju, ülerõhu ja mürgise aurupilve leviku Re ala on 75 m, Rv 120 m ja Ro ala 330 m lekkekohast. [Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti GIS rakendus] Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 99 Sünteesikolonniga seotud plahvatuslike sündmuste ülerõhu alade ulatust on hinnatud reaalset toimunud sündmuste põhjal. Seadmete-hoonete purustuse ala piirdub Kasesaare tee 10 käitisega ja on ~25 m (multienergia meetodiga tehtud arvutused näitavad, et 24 kPa ülerõhu ala gaasipilve plahvatusel ei teki, kuid võib toimuda sisemine plahvatus). Kaitsmata inimesele mõjuva ülerõhu ja mürgise aurupilve leviku alad on hinnatud olevaks võrdse ulatusega: Re ala on 75 m, Rv ala 120 m, Ro alal 330 m. Ro ala on ühtlasi loetud alaks, kus võivad puruneda hoonete aknad ja kuhuni võib paiskuda kilde (multienergia meetodiga arvutused näitavad 2 kPa ülerõhuga ala ulatuseks 272 m). Ohutusmeetmete rakendumisel on ka ammoniaagi hoiustamismahutite lekete ja veokite laadimisel tekkivate lekete mürgiste aurupilve ohualad sarnase ulatusega. Kuna hoiustamismahutid ja laadimiskohad on sünteesiplokiga võrreldes mõnevõrra põhja pool, siis vastavalt on põhja poole nihkunud ka ohualade asukoht (vt joonis 3.11). Re ala ulatus on 35 m, Rv ala 120 m, Ro alal 330 m. Joonis 3.11. Krüogeensete mahutite ja veokite laadimiskoha ohualad - Re ala on 75 m, Rv 120 m ja Ro ala 330 m lekkekohast. [Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti GIS rakendus] Ammoniaagi torutransport Gaasielektrijaama arendamise II etapis, kui võetakse kasutusse ammoniaaki kütusena kasutavad mootorid, rajatakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute vahele ammoniaagitorustik. Arvestades torustiku, sh jaotustorude asukohta (eeldatavalt paiknevad Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute lääneosas, põhja-lõuna suunaliselt jäävad kinnistute keskossa) ja rakendatavaid ohutusmeetmeid (sh lekkedetektorid ja ammoniaagidetektorid, lekke tuvastamisel pumpade automaatne seiskamine, dubleeritud käsitsi seiskamise võimalusega, automaatselt rõhu langusele reageerivad sulgemisklapid), jäävad ammoniaagi etteandega seotud Re ja Rv alad eeldatavalt ammoniaagitehase ohualade piiridesse. Ammoniaagi vajadus gaasimootorites on ligikaudu 16 t/h, 4,44 kg/s. Kui arvestada sarnaselt teiste süsteemide ohutusmeetmetega etteande peatamise ajaks 12 sekundit, lekib kuni 52,8 kg NH3. Tekib mürgise NH3 pilve Re ala = 35 m, Rv ala = 89 m ja Ro ala = 206 m kaugusel lekkekohast (ALOHA arvutus). Sõltuvalt lekke asukohast saab aurustumise ja leviku vähendamiseks kasutada vahumonitore või veekardinaid. See vähendab ohualade ulatust sarnaselt eeltoodud hinnangutele. Hinnang välistele mõjutustele kui avariiliste sündmuste tekkepõhjusele Eestis esineda võivad looduslikud tegurid ei ole ammoniaagitehasega toimuda võivate õnnetuste põhjusteks (lähtudes õnnetuste statistikast on probleemiks suure purustusjõuga maavärinaid ja Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 100 orkaanid, mida Eestis ei esine), lisaks on hoone projekteerimisel arvestatud vastupidamisega ekstreemsetele ilmastikunähtustele. Samuti ei asu kompressorjaama hoone selliste tegevuste (sh arvestades perspektiivseid tegevusi), milles toimuvad ohusündmused kahjustaksid oluliselt kompressorjaama hoonet. Võimalik stsenaarium oleks seotud lõhkeine kasutamisega, kuid ka siin võib eeldada ammoniaagi ärapõlemist; ülerõhust tingitud purustuse võimalikkuse määrab eeldatavalt lõhkeaine plahvatusjõud, mitte vabaneva ammoniaagi võimalik plahvatus. Lisaks tagab plahvatuslik protsess väljunud gaasi kiire segunemise suure koguse õhuga ja ohuala ei teki ka sünteesikolonni jm purunemisel. 3.9.4. Käitistes rakendatavad kaitsemeetmed. Õnnetuste ennetamine ja neile reageerimine Tuleohu vältimine Elektriohutus: projekti koosseisus töö: ITK Inseneribüroo OÜ. Töö nr: PAT (25009). Paldiski rohelise ammoniaagi tehas; aadress: Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald. Eriosa: Elektripaigaldis. Eelprojekt. Tugevvoolupaigaldiste ja nõrkvoolupaigaldiste ehituskirjeldus. 11.04.2025. Garanteeritud toite süsteem (ptk 2.1.5): nähakse ette diiselgeneraator, mis varustab avarii korral elektrienergiaga tuleohutussüsteemid ning jahutusvee pumbad. Esialgne diiselgeneraatori võimsus on 700kVA, mis täpsustatakse järgmistes projekteerimis etappides. Diiselgeneraatorile nähakse ette 8h kütusevaru täiskoormusel generaatori enda sisseehitatud kütusemahutiga. ATEX piirkonnas paiknevate seadmete elektrivarustus: ohtlikes keskkondades kasutatavad seadmed olema kaitstud plahvatuste eest. Seadme kaitseks vajalikud nõuded on toodud seadmete markeeringul ja kasutusjuhendites vastavalt kaitsmise viisile. Tsoonidesse paigaldatavate mootoritel, valgustitel ja teistel seadmetel peab olema võimalik katkestada kõik faasijuhid ja ka neutraaljuht. Tsoonist väljapoole tuleb paigaldada lüliti, millega saab välja lülitada kõik tsoonis paiknevad elektriseadmed. Kõik seadmed (kaitseseadmed, turvalülitid, kaablid, läbiviigud jne.) peavad sobima vastavasse keskkonda. Tsoonidesse paigaldatavate andurid ja täiturid valitakse sobima vastavasse keskkonda. Seadmed, millised oma kaitseviisilt nõuavad täiendavaid eraldusbarjääre, varustatakse nendega nõuete kohaselt. Mootorite PTC mähiste temperatuuriandurid on ühendatud sagedusmuunduri vastavasse (ATEX) laiendusmoodulisse. Maanduspaigaldis (2.8.1). Piksekaitse (ptk 2.8.2): hoonekompleksile rajatakse laiaulatuslik maandussüsteem. Hoonetele rajatakse vundamendimaandurid ning täiendavalt hoone ümber on ette nähtud rajada ringmaandur, mis ühendada teiste hoonetega maanduskontuuriga. Valdavalt on hoonele projekteeritud piksekaitsesüsteem, mis vastab klassile III, v.a. plahvatusohtlikud alad, mis varustatakse I klassi piksekaitsesüsteemiga. Projekteeritava hoone piksekaitse lahendatakse katusel võrkpüüduriga. Katusepinnalt väljaulatavad seadmed varustada täiendavalt piksekaitsevarrastega ulatusega 500mm pikkuselt üle kõrgema seadme tipu. Maandusjuhtidena katuse ja maanduri vahele ehitatakse maandusjuhid alumiinium ümarjuhtidest, mis vastavalt kaitseklassile paigaldatakse mitte harvemini kui 15 m / 5 m tagant. Turvasüsteemid (ptk 3.2): Valve- ja läbipääsusüsteem on projekteeritud ja see tuleb ehitada vastavalt Eesti standardile EVS-EN 50130 „Häiresüsteemid. Üldised nõuded“, EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid - Sissetungimishäire süsteemid", EVSEN 50133 „ Häiresüsteemid – Turvarakendustes kasutatavad läbipääsusüsteemid“. Valve- ja läbipääsusüsteem põhineb ühtsel keskseadmel ja on koostatud integreeritud turvasüsteemi põhimõttel nii, et kogu süsteemi Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 101 monitooring ja juhtimine on teostatav ühisest haldustarkvarast. Süsteem hõlmab tootmishoone, büroobloki ning hoonestuse ja rajatised territooriumil. Projekteerimisel lähtutakse eeldusest, et kogu hoonele on omistatud standardi EVS-EN 50131- 1:2006 mõistes 2-3. turvalisusekategooria. Välispiire ning tootmise- ja bürooruumide, koridoride ja üldalade paigutus on turvalisuse tagamiseks tinglikult jaotatud kolme tsooni: ▪ Roheline tsoon - hoone avatud oleku ajal (tööajal) on juurdepääs kuni mistahes ala vastuvõtu- alani kõigile vaba. Siia kuuluvad büroohoone peasissepääs, büroohoone esimese korruse fuajee. ▪ Kollane tsoon - juurdepääs oma töötajatele vastavate õiguste olemasolul, külastajatele valvuri või asjaomase ametiisiku loal või ainult saatjaga. Siia kuuluvad bürooblokk, tootmisruumid ja personaliruumid jms. ▪ Punane tsoon - juurdepääs kõrvalistele isikutele välistatud. Siia kuuluvad eraldi määratud tehnoruumid ja vastavalt piiritletud tootmisruumid. On ka ajaliselt muutuva tsoonikuuluvusega alad, milliste kuuluvus muutub automaatselt vastavalt ajaprogrammile kellaaja, nädalapäeva, riiklike pühade, kuu, aastaaja jne. järgi. Kõik liikumisteed büroobloki ja tootmisruumide vahel, tootmisruumid vaheuksed, pääsud evakuatsioonitrepikodadesse, keelatud aladele, tehnoruumidesse ja personaliruumidesse (sh kõik välississepääsud) varustatakse elektrooniliste lukkudega ja kaardilugejaga. Peamistes sissepääsudes kasutatakse lisaks kaardilugejaga varustatud turnikeed ja turvakontrolli eesmärgil tööaja lugejad ja metallidetektorid. Territooriumile sissepääsu kontrolliks nähakse ette kaardilugejatega sissepääs. Personalile mõeldud läbipääsusüsteem peab võimaldama ka käed vabad liikumist, ehk õigusi omavad isikud saavad uksi läbida ilma lisa tegevusteta. Selleks kasutatakse kombineeritud NFC ja/või RFID ja videovalve näotuvastuse ja numbrituvastuse süsteeme. Läbipääsusüsteemiga tuleb ühendada ka fonolukusüsteemid hoone sissepääsudel ning territooriumi sissepääsul. Päästekomando liikumiseks hoones ja evakuatsiooni jaoks on ette nähtud paanika ja evakuatsiooninupud, mis võimaldavad avada läbipääsusüsteemiga uksed sellelt poolt, kus tavaolukorras ilma läbipääsuvõtmeta ust avada ei saa (nt. trepikojast korrusele, fuajee välisuksed). Nuppude rakendamisel tekib valvesüsteemi häire. Korrustelt evakuatsioonitrepikotta viivad uksed ei tohi häire korral pärast nende seestpoolt avamist enam lukustuda ning nende uste kaudu peab olema võimalik korrusele tagasi pöörduda. Töövälisel ajal valvestatakse kõik hoone ruumid, mis on varustatud anduritega ja ei ole personali poolt kasutusel. Hoone valve- ja läbipääsusüsteem töötab võrgutoite katkemisel eraldiseisvatel akudel (tugiaeg minimaalselt 24h), mis paiknevad laiendusmoodulites ja läbipääsumoodulites. Laiendusmoodulid ja kontrollerid on ette nähtud üldjuhul nõrkvoolusüsteemide jaotlaruumidesse või kõrvalistesse kilbiruumidesse. Tehase valvatavad alad ja hooned on varustatud sissetungi häiresüsteemiga. Süsteemiga kaetakse mh välisterritooriumil paiknevate rajatiste ja hoonete kõik ligipääsud, kasutatakse perimeetri IR kiiri, magnetkontaktandureid ja liikumisandureid siseruumides. Kõigil valveahelatel ja valveseadmetel on sabotaaživastane ahel (tamperahel) ning valvekeskusel on püsimälu. Videovalvesüsteem (ptk 3.3): videojälgimissüsteem ehitatakse vastavalt Eesti standardile EVS-EN 50130 „Häiresüsteemid. Üldised nõuded“ ja EVS-EN 62676 „Turvarakendustes kasutatavad videovalvesüsteemid“. Videokaameratega jälgitavate alade hulka kuuluvad mh üldalad ja liikumisteed, tehnoruumide alad, tootmisalad, eriotstarbelised laod. Territooriumil paiknevad Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 102 tootmisseadmete, rajatiste ja eraldiseisvate hoonete videovalve on isiku tuvastusega rajatiste perimeetril ja siseosades. Kõik kaamerad omavad sabotaažituvastuse funktsiooni. Ohtlikes asukohtades (õues, laadimisalades jms.) peavad kaamerad olema vandalismikindlates korpustes. Kaameratest tulev videosignaal salvestatakse videoserverisse. Tulekustutussüsteemid (projekti koosseisus töö: OÜ Firetek. Töö nr FRT797. Rohelise ammoniaagi tehas Aadress: Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald. Tulekustutussüsteemid. Eelprojekt, VKT-3-01 Seletuskiri. 13.04.2025) Vesiniku põlemisel eraldub 5 korda rohkem soojusenergiat, kui fossiilsete ainete põlemisel. Võttes arvesse rajatise 01.01 (SOEC TÜÜPI ELEKTROLÜSERID) ja trafohoone 08.01 hoonete vahelise tuleohutuskuja puudumist, nähakse vesiniku tootmisüksusele ette veekardinad. Tegevus vesiniku survestamise seadme hoones 03.02 liigitub plahvatusohtlikkusse klassi II ning võttes arvesse tuleohutuskujade puudumist, nimetatud tootmisala varustatakse avatud sprinklerite (deluge) vahtkustutussüsteemiga. Nähakse ette automaatne tööle rakendumine. Samas hoones paiknevale ventilatsiooni ruumile projekteeritakse sprinklersüsteem. Ammoniaagi sünteesi rajatise 03.01 ning ammoniaagi ladustamise ala 04.01 vallialadele nähakse ette vahtkustutus. Eesmärk on kiiremas korras katta välja valgunud ammoniaak vahuga ning peatada ammoniaagi aurustamise. Hoonetele 04.02 (ammoniaagi pumpla) ning 04.03 (ammoniaagi väljastamine) projekteeritakse avatud sprinklerite (deluge) vahtkustutussüsteem. Nähakse ette automaatne tööle rakendumine. Kasesaare tee äärde on väljaehitatud tuletõrjeveetorustik (merevesi) 2 x De160 mm koos hüdrantidega. Olemasolevast tuletõrjeveesüsteemist on võimalik tagada tulekustutusvett kuni 20 l/s. Vastavalt AS Tallinna Sadama antud projekteerimistingimustele rajatakse kinnistule täiendavalt tuletõrjeveemahutid. Tuletõrjepumbad Projektis nähakse ette pumpade komplekt, mis koosneb elektri- ja diiselmootoriga pumpadest ning paisupaagiga rõhuhoidepumbast. Pumpade parameetrid: tagatav tootlikus 612 m3 / tunnis, arendatav rõhk on 10,0 bari. Kõrge rõhk on vajalik vee/vahumonitoride pikkade jugade tekitamiseks. Nõutavate parameetritega pumpade hankimine on komplitseeritud, seega tuleb näha ette pumpade grupp, mis töötab paralleelselt. Reservpump on ette nähtud diiselmootoriga. Kütusemahuti diiselpumba tarvis peab sisaldama sellist kogust kütust, mis tagaks mootori täiskoormusel töö kuue tunni jooksul. Diiselpump varustatakse heitgaaside eemaldamiseks suitsutoruga, mis viiakse katusele. Suitsutoru ots peab olema kaitstud vihma ja prahti sattumisest toru sisse. Ruumis asuv toru isoleeritakse kivivillaga, mille paksus s = 60 mm. Torule paigaldatakse mürasummuti vastavalt pumba tarnija soovitustele. Vahetult diiselpumbast väljumisel paigaldatakse suitsutoru horisontaalsele lõigule kuulkraan DN32 torusse tekkiva kondensaadi eraldamiseks. Pumpade automaatikaskeem võimaldab pumpade automaatset käivitamist ning välja lülitamist ainult käsitsi. Ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ sätestab tuleohutuse üldnõuded. Määruse nr 14 3. peatükiga sätestatakse ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded, millega tuleb arvestada ohtliku aine ladustamise kohtade projekteerimisel. § 9 ja § 10 sätestavad üldnõuded, sh ohtliku aine ladustamise koha paiknemise vähemalt 6 meetri kaugusel töökohaga hoonest ja võimaluse vähendada ehitusprojektiga määruse § 11–13 sätestatud miinimumkuja, kui kasutatakse arvutuslikku tõendust, kaitseseina, kaitsevallitist, udusüsteemi, piserdussüsteemi või muud samalaadset meedet. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 103 Määruse § 12 sätestab ammoniaagirajatise kuja110 sõltuvalt hoidla mahutavusest ja paiknemisest. Üle kümnetonnise mahutavusega ammoniaagirajatise kuja määratakse ehitusprojektis igal üksikjuhul eraldi riskihinnangu põhjal, kuid see ei tohi olla väiksem kui lõikes 1 sätestatud kolme- kuni kümnetonnise mahutavusega ammoniaagirajatise kuja. Eraldi määrusega on kehtestatud ohutusnõuded küttegaaside käitlemisele 111. Gaasipaigaldisele esitatavate üldnõuete hulgas on märgitud, et gaasipaigaldis peab olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud ohutus selle tavapärasel kasutamisel, sealhulgas oleks välistatud elektrist tulenev oht ning et välise tulekahju korral oleks plahvatusoht minimaalne ning tulekahju puhul ei toimuks olulist tulekahju laienemist (määruse nr 87 § 4 lg 1). Kavandatav gaasielektrijaam kasutab kütusena maagaasi ja on olemuselt gaasipaigaldis. Samuti on gaasipaigaldiseks II arendusetapis ammoniaaki kütusena kasutav elektrijaama osa. Määruse 2. peatükk sätestab nõuded gaasipaigaldisele ja selle ehitamisele. Gaasipaigaldisele ei ole kehtestatud määrusega kujasid, kuid üldnõuetest lähtuvalt peab gaasipaigaldis olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud ohutus selle tavapärasel kasutamisel, sealhulgas oleks välistatud elektrist tulenev oht ning et välise tulekahju korral oleks plahvatusoht minimaalne ning tulekahju puhul ei toimuks olulist tulekahju laienemist. Gaasipaigaldistele kohaldub kaitsevöönd, mis on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Määruse § 13 lg 4 järgi on kaitsevööndi ulatus A- ja B-kategooria gaasipaigaldistel 1 meeter, C-kategooria gaasipaigaldisel 2 meetrit. Kõiki neid nõudeid arvestatakse käitise projekteerimisetapis. Nendega arvestamine tagab, et tuleohtlike kemikaalide käitlemisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, samuti tagatakse, et doominoefekti tekke võimalus on vähetõenäoline. 3.9.5. Ammoniaagi punkerdamine sadamas. Transport klientidele veokitega Siinkohal käsitletakse ammoniaagi paakveokitega kui ajutise ohuallikaga seotud sündmuste ohualasid ja rakendatavaid kaitsemeetmeid, samuti ammoniaagi transpordil ohtliku veosega toimuda võivate sündmuste ohualasid. Ammoniaagi laadimine sadamas Ammoniaagi laevade punkerdamise lahendust ei ole veel välja töötatud. Välja on pakutud ja analüüsitud erinevaid võimalikke lahendusi, kuid senini on ammoniaaki kas põhi- või lisakütusena kasutavaid laevu maailmas üksikuid. Kirjanduses on antud ülevaade, et võimalikke põhimõttelisi lahendusi on kolm, mille rakendatavus sõltub punkerdatava laeva ammoniaagisüsteemist: a) laadida külmutamisega veeldatud ammoniaaki; b) laadida rõhuga veeldatud ammoniaaki, c) laadida gaasilist ammoniaaki. Siinkohal on punkerdamise mahtude aluseks võetud 2021. aastal Norra ja Saksamaa vahelise meretranspordi jaoks koostatud kvantitatiivses riskianalüüsis kasutatud stsenaarium112, mille kohaselt laaditakse ühe punkerdamisega 200 tonni ammoniaaki. Kuna Paldiski Lõunasadamasse ei kavandata kaidele statsionaarset mahutit punkerdatava NH 3 hoiustamiseks ja ka Tallinna Sadama AS seisukohta arvestades peaks punkerdamise võimalus olema igal kail, siis on lahenduseks paakautode kasutamine. Kui üks veok mahutab 25 tonni NH3, siis laeva 110 Siseministri 27.05.2024 määruse nr § 12 lg 2 sätestab, et kuja on kõige väiksem lubatud kaugus suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest, suure liiklustihedusega sõiduteest, elamutest jm erinevatest hoonetest, lg 4 toob välja, et hoidla kujas on üldjuhul keelatud tegevus, mis ei ole seotud hoidla kasutamisega. § 11 lg 5 täpsustab, et hoidla kujas võib paikneda tööstus-, transpordi-, lao- , põllumajandus-, pääste- või politseihoone või suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ehitis, kui hoidla teenindab sellist hoonet või ettevõtet, samuti võib hoidla kujas paikneda ehitis, mis teenindab hoidlat ja võib teha vähemalt kuue meetri kaugusel hoidlast tegevusi, mis on seotud ehitise tegevusega. 111 Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ 112 Green costal Shipping Programme. Ammonia Bunkering Of Passenger Vessel - Concept Quantitative Risk Assessment. DNV AS Energy Systems Safety Risk Management Project No. 10144523, 2021-04-27. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 104 punkerdamiseks on eeldatavalt vaja vähemalt kahte paakveokit – üks veok punkerdab laeva, samal ajal teist veokit täidetakse Kasesaare tee 10 laadimissõlmes. Põhimõtteliselt ei ole välistatud ka vajaliku arvu veokite eeltäitmine, kuid sellisel juhul on vajalik kasutada kaheksat paakveokit (st sisuliselt reserveeritakse punkerdamiseks kõik tehase teenindamisega seotud veokid). DNV riskianalüüsis viidatakse, et punkerdamise kontseptsioon peaks ohutusest lähtudes põhinema külmutamisega veeldatud ammoniaagi laadimisel, kuna sel juhul on võimalike ohualade ulatus kõige väiksem. Laadimisel tuleb rakendada lekete kiiret tuvastamist, ohutusklappide (ESD) ja pumpade väljalülitumise reageerimisaeg peab olema võimalikult lühike. Ühendusvoolikud peavad olema varustatud isemurduvate ühendustega nii auto kui laeva poolel ja murdumisel automaatselt sulguvate klappidega, mis tagab et laeva ohtlikul nihkumisel murduvad voolikud lahti ning seejuures ei teki NH3 leket. Eeldatav laadimiskiirus ühelt veokilt on 20 tonni NH3 tunnis, 5,556 kg sekundis. Siinkohal on arvestatud reaalse halvima stsenaariumina, et vooliku ühenduskohtadest tekib ammoniaagi pihkumine, ALOHA arvestuslik kiirus 3,58 kg/min (0,06 kg/s). Siinkohal on arvestatud, et NH3 leke on lisaks automaatsetele seadmetele kiiresti tuvastatav laadimise juures viibivate inimeste poolt (autojuht, laadimisoperaator kail ja laadimisoperaator laeval). Kui laadimise juures on kolm inimest, siis võib eeldada, et vähemalt üks neist tuvastab lekke kuulmise (tekib sisin) ja lõhna järgi - juba väga väikeste kontsentratsioonide juures (5 ppm) tunneb inimene ammoniaagi teravat lõhna, 1 minutilise lekke korral eelpool toodud arvestusliku kiirusega on lõhna tunda lekkekohast kuni 300 m kaugusel. Arvestades lekke kestuseks 1 minuti (pikema kestusega lekke võib eeltoodud asjaoludel välistada), on mürgise aurupilve leviku ohualad ALOHA arvutuse järgi : Re < 10 m; Rv: 20 m, Ro: 45 m. Mürgise aurupilve ohualad, kui leke koheselt tuvastatakse ja pumpamine seiskamisnupust käsitsi peatatakse, jäävad vahetult veoki ümbrusesse. Aurupilve plahvatusohtlikku ala ei teki, seega ei teki ka gaasipilve plahvatust. Eeltoodud põhjusel võib välistada jugatule tekke (aga kui mingil põhjusel peaks toimuma lekkima hakkava ammoniaagi süttimine, siis jäävad ka pikaajalise soojuskiirguse ohualad alla 10 m). Olukorda, kus peaks toimuma vooliku katkemine mujalt kui isemurduvate ühenduste juurest, tuleks käsitleda teoreetilise stsenaariumina - see saaks toimuda eeldusel, et ettenähtud ohutusmeetmeid laadimisvooliku hooldamisel ja seisundi kontrollil ei ole rakendatud. Sellisel juhul, arvestades ESD reageerimisajaks 12 sekundit, kui juuresolevatel töötajatel ei õnnestu kiiremini reageerida, lekiks 66,7 kg NH3. Selle sündmusega tekkiva mürgise aurupilve ohualad ALOHA-ga: Re = 47 m, Rv = 121 m, Ro = 282 m. Ohualade ulatus on toodud joonisel 3.12. Ohualde kuvamisel on arvestatud, et punkerdamine võib toimuda erinevatel kaidel, seetõttu on näidatud erinevates punktides toimuda võiva punkerdamise ohualasid, mis ligikaudu näitavad, millised hooned jms ohualasse jääda võivad. Juhul kui laadimisvoolikute katkemisel peaks ammoniaak lekkima vette, hindab ALOHA sama koguse ja ilmastikutingimuste korral ohualade ulatuseks Re = 18 m, Rv = 59 m, Ro = 142 m (seejuures ei arvesta ALOHA osa ammoniaagi lahustumist vees), st need on väiksema ulatusega kui kaile sattumisel. NH3 vette sattumise tagajärgede mõju organismidele, sh võimalikku mõju kaitsealustele liikidele, on hinnatud KMH aruande ptk 3.11. Ammoniaagi leketega kaasneb plahvatusohtlike kontsentratsioonide teke. Eelpool kirjeldatud suurema lekkega tekib alumisele plahvatuspiirile (LEL) vastav kontsentratsioon 11 m kaugusel. 60% LEL kontsentratsioonil on võimalik aurupilves nn leegitaskute teke, see tsoon on 15 m kaugusel. Teoreetiliselt ei saa välistada olukorda, kus ammoniaagi punkerdamise ajal tekib sadamas tulekahju ja põlengu tulemusena süttib auto või piirkonnas põlengu soojuskiirguse toimel soojeneb paakauto sisu ja tekib BLEVE (DNV riskianalüüsi andmetel on BLEVE pigem vähetõenäoline - tekkeks vajalik temperatuur mahutis peab ületama 89,8 oC, mis eeldab küllaltki pikaajalist kuumutamist). Kui sündmuses osaleb paakauto ühe NH3 mooduli kogu sisu (~6,25 tonni), siis tekib ALOHA järgi 107 m läbimõõduga tulekera, mis põleb 8 sekundit; lühiajalise soojuskiirguse ohualad ehitistele on 66 m (soojuskiirguse tase 35 kW/m2), kaitsmata inimestele Re ala = 88 m ja Ro ala = 178 m. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 105 Joonis 3.12. Paldiski Lõunasadama kaidel laeva ammoniaagiga punkerdamise ohualad, kui peaks vooliku katkemisel lekkima 66,7 kg veeldatud NH3. Korraga punkerdatakse ühte laeva. [Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti GIS rakendus] Võib järeldada, et punkerdamise tehnilisest lahendusest lähtuvalt ei ole vajalik täiendavate meetmete rakendamine lisaks õigusaktidest ja ohutusstandarditest tulenevatele meetmetele. Punkerdamisel on ammoniaak olemuselt küttegaas, mille käitlemise ja seadmete nõuded inimese, vara ja keskkonna ohutuse tagamiseks on sätestatud „Seadme ohutuse seaduse“ „Toote nõuetele vastavuse seaduse“ ja nende rakendusaktidega. Majandus- ja taristuministri määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (viimane versioon RT I, 25.01.2022, 1) sätestab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/426, kohaldamisalas olevad küttegaasiseadmed ja nende abiseadmed peavad turule laskmisel ja kasutusele võtmisel vastama määruses sätestatud nõuetele. Järelevalvet teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seadme ohutuse seaduse sätete järgi. Vastavalt tuleohutuse seaduse (RT I, 05.05.2010, 116) § 291 lg 1 peab isik, kelle tegevus toob kaasa plahvatusohtliku keskkonna tekke, määrama plahvatusohutsoonid ning kasutama vaid vastavas plahvatusohutsoonis kasutamiseks ettenähtud plahvatusohutsooni seadmeid, kaitsesüsteeme, komponente ja tarvikuid. Nõuded plahvatusohutsoonide määramiseks on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 103. Määrust kohaldatakse tavapärases režiimis toimuvale tegevusele (määruse § 1 lg 3 p 6 sätestab, et määrust ei kohaldata õnnetuse ja avarii tagajärjel tekkinud olukorras) ja määruse § 1 lg 4 kohaselt tuleb plahvatusohtliku gaasikeskkonna puhul järgida standardi EVS-EN 60079-10-1 nõudeid. Kõigi nende nõuetega tuleb arvestada punkerdamislahenduse väljatöötamisel, sh seadmete valikul. Lisaks tuleb koostada detailsed tegevusjuhised punkerdamisele eelnevate, punkerdamise ajal ja punkerdamise järel toimuvate tegevuste kohta. Koostatavate juhiste ja eeskirjade hulka kuulub punkerdamise kontrollnimekiri, sadamaeeskirjas ammoniaagiga punkerdamise tingimuste kajastamine, teabevahetuse korraldus punkerdamise osapoolte vahel, hädaolukorra lahendamise plaan. Punkedamiskohas peab olema ka asjakohased kustutusvahendid ja lekete piiramise vahendid. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 106 Punkerdamisele tuleb määrata ohutustsoonide vastavalt ISO/TS 18683 ja laevade klassiühingute assotsiatsiooni (IACS) juhiste järgi. Mõlemad eeldavad punkerdamisele kaitsetsooni ja turvatsooni määramist. Kaitsetsooni määramise eesmärk on kontrollida võimalikke süttimisallikaid ja minimeerida inimkahjustusi võimaliku õnnetusjuhtumi tõttu (kaitsetsoonis lubatakse viibida ainult punkerdamist läbiviival personalil). Antud juhul määrab kaitsetsooni ära tekkida võiva lekke mürgise pilve ohuala ulatus ja esialgsete andmete järgi on see vähemalt 45 m, kuid see tuleb täpsustada punkerdamislahenduse selgumisel. Turvatsooni eesmärk on ennetada võimalike väliste mõjutegurite ilmnemist – turvatsoonis kontrollitakse ja jälgitakse transpordivahendite ja inimeste liikumist. Kui punkerdamine toimub suletud ja turvatud alal (ISPS ala), kuhu ei ole juurdepääsu kõrvalistel isikutel, ei pea kehtestama eraldi turvatsooni. Samas tuleb arvestada, et sadama kaidel võib toimuda muid tegevusi, sh suuremõõtmeliste detailide laadimine laevadelt (nt elektrituulikute komponendid), militaartehnika liikumine (rajatav kai 6A on muuhulgas mõeldud sõjaväega seotud vedude võimaldamiseks), jms. Seetõttu on vajalik erinevate tegevuste koordineerimine ja punkerdamise kokkuleppimisel kavandada see perioodile, kui naabruses ei toimu kaidel tegevusi, mis on seotud tavapärasest suurema hulga töötajate või tundlike veostega. Seejuures tuleb arvestada punkerdamise kestusega, mis sõltub laaditava ammoniaagi kogusest. 200 tonni ammoniaagi laadimiseks kiirusega 20 t/h kulub pumpamiseks 10 tundi. Kui arvestada ka kaheksa veoki ühendamisega ja lahtiühendamisega, võib eeldada, et ühe veoki kasutamisel on punkerdamise kestus vähemalt 12 tundi. Pumpamise kiirendamiseks võib veokeid ühendada paarikaupa, kasutades selleks vastavat teisaldatavat kollektorliidest. Kuid sel juhul tuleb turvatsooni määramisel arvesse võtta, kas laeva poolel pumpamiskiirus 40 t/h põhjustab ohualade suurenemise (see sõltub laeval rakendatavates ohutusmeetmete tasemest, samuti laeva mahutitel rõhualandus- klappide olemasolust). Ammoniaagi transportimine klientidele veokitega Ammoniaagi tarned, sh punkerdamiseks, toimuvad ohtlike autoveoste konventsiooni (ADR) nõuetele vastavate veokitega. Siinkohal võib eeldada, et ohtu põhjustavad sündmused ei ole mitte niivõrd seotud veokil tekkiva tehnilise rikkega vaid võimalusega, et veok satub avariisse, mille tulemusena võib kahjustada saada paagi terviklikkus, sh kaitsemehhanismide toimimine. Varasemalt on kvantitatiivsete riskianalüüsidega järeldatud, et kui ammoniaaki kasutataks autodel kütusena, siis üldine tanklate varustamisega seotud riskitase on sarnane veeldatud naftagaasi (LPG) vedude riskitasemega, aga seda juhul, kui veoki paak on jagatud eraldi sektsioonideks, kus ühe sektsiooni maht ei ületa 11 m3 ehk ligikaudu 7,5 tonni temperatuuriga veedatud ehk krüogeenset ammoniaaki, kokku on veokil kuni 4 sektsiooni113. See tagab, et veoki avariisse sattumisel oleks kogu veose keskkonda sattumise tõenäosus minimeeritud. Lähimaks kliendiks on Paldiski Lõunasadamasse silduvad laevad, kes vajavad punkerdamisteenust. Arvestades, et Kasesaare tee 10 kinnistu asub praktiliselt sadama territooriumil ja sadama kaidele pääseb Lõunasadama tee kaudu (teekonna pikkus tehase väravast kuni kaideni on 1…1,5 km), millel ei toimu läbivat liiklust ning on kehtestatud kiiruspiirangud 70 km/h ja 40 km/h ning tee ööpäevane keskmine liiklussagedus on Teederegistri kaardirakenduse andmetel 801 autot (79 % moodustavad sõidu- ja pakiautod, 3 % veokid ja bussid ning 18 % autorongid), ei ole tõenäoline, et ammoniaagitehase juurdepääsuteelt kaidele sõitmiseks Lõunasadama teele parempööret sooritav paakveok satuks avariisse, mis põhjustaks paagi terviklikkuse kahjustamise. Lõunasadama tee kõrvalmaanteeks oleval lõigul ei ole Teederegistri liiklusõnnetuste arvestuse järgi toimunud ühtegi liiklusõnnetust. Kaks avariid on toimunud Lõunasadama tee – Soomepoiste tee – Paldiski-Padise tee ristmikul (2020 .ja 2022. a juunikuus, põhjus küljelt sissesõit). Veokid tulevalt valdavalt sadamasse 113 Risø National Laboratory, Safety assessment of ammonia as a transport fuel. Denmark, 2005 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 107 Soomepoiste tee kaudu ja peavad selleks sooritama täisnurkse parempöörde, st nad ei kogu piisavalt kiirust, et neid ei oleks enne väljasõidu sooritamist võimalik õigeaegselt märgata. Mis puudutab ammoniaagiveokite liikumist mujale kui Paldiski Lõunasadamasse, siis praegu ei ole määratud konkreetseid sihtpunkte. Keskmiselt toimub kolm väljavedu päevas. Võib eeldada, et veokid liiguvad Tallinn – Paldiski maanteel Keilani ja seejärel sõidetakse erinevatesse suundadesse, sõltuvalt sihtkohast. Senini ei ole ammoniaagiveokitega toimunud Eestis ühtegi õnnetust, kuid puuduvad ka suuremas mahus ammoniaagi tarbijad - peamine ammoniaagi kasutusala on külmaseadmetes, mida üldiselt teenindatakse väikesemahuliste veostega ja veod toimuvad harva (eeldatavalt mõned korrad aastas). Statistiliselt võib kujunevat olukorda sarnaseks pidada veeldatud maagaasi (LNG) vedudega. Kuigi vedusid toimub suhteliselt harva, ei ole välistatud avariisse sattumine, põhjuseks võivad olla ka halvad teeolud. 2024. a detsembris sattus LNG veok avariisse, mille tulemusena sai paagi ja seadmete terviklikkus kahjustada viisil, mis välistas gaasi väljapihkumise peatamise114. Kui arvestada mujal riikides toimunud sündmusi ammoniaagivedudega, siis on esinenud juhtumeid, kus avarii tulemusena on tekkinud veoki paagi suuremad kahjustused ja vabanenud on märkimis- väärne kogus ammoniaaki. Tekkiva gaasipilve levik sõltub paljudest asjaoludest, sh kas ammoniaak oli paagis veeldatud või gaasilises olekus, valitsevatest ilmastikutingimustest. Erinevalt LNG lekkest, kus peamiseks ohuteguriks on plahvatusoht, on ammoniaagi puhul peamine oht seotud mürgise aurupilve levikuga. Üldiselt võib eeldada, et veokiga toimuva õnnetuse korral kaasneb võimalikus mõjupiirkonnas olevate inimeste teavitamise ja ka evakueerimise vajadus. Mõjupiirkonna ulatus sõltub valdavast tuule suunast, aga ka selle vaheldumisest sündmuse jooksul. ALOHA arvutuste kohaselt võivad veeldatud ammoniaaki vedava paakauto ühe sektsiooni kiire, 5 minutit kestva, tühjenemise tulemusena ohualade ulatused olla järgmised: Re = 217 m, Rv = 546 m, Ro = 1,2 km. Samas ei ole ammoniaagi vedudega seotud riskide teema Eestis seotud ühe konkreetse käitise rajamisega. Vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise vajadusele ja säästva energeetika arengukavadele nähakse ammoniaagis ühte võimalust ja seetõttu võib eeldada NH3 kasutuse, sh vedude olulist kasvu võrreldes praegusega. Seega eeldab ammoniaagi transpordil tekkivatele õnnetustele reageerimine ja suuremate tagajärgede ärahoidmine päästeteenistuse valmisolekut kriisi lahendamiseks. Nagu eelpool viidatud, on kvantitatiivse riskianalüüsi kriteeriumite seisukohast ammoniaagi vedusid võimalik korraldada nii, et risk on aktsepteeritaval tasemel. Koondhinnang avariiliste juhtumite mõjust: eelkõige on mõju ammoniaagitehasel, kuna ohualad ulatuvad väljapoole käitist. Gaasielektrijaama rajamisega ei kaasne ohualasid väljapool Kasesaare tee 12 kinnistut. Olulist mõju varale, inimeste tervisele ja keskkonnale ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Arvestades avariiliste juhtumite toimumise väikest tõenäosust ja ohtlike kontsentratsioonide jäämist väljapoole kaitstavate alade piire, siis mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele puudub. Tabelis 3.11 on kokkuvõtvalt esitatud erinete alternatiividega-tegevusetappidega-stsenaariumitega seotud sündmuste ohualade ulatused. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Kuna välistada ei saa ammoniaagitehasega sarnase mõjuga tegevusi (st A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamine – nt rajatakse ammooniumnitraatväetise laod, väetise ammooniumnitraatlämmastiku sisaldus jääb alla 28%) ja ka ohtlike vedude vajadust ning kütuste kasutamist (sh maagaas), siis 0-alternatiiviga seotud avariiliste juhtumite mõju võib osutuda sarnaseks nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga. 114 https://www.err.ee/1609560997/parnu-maanteel-onnetusse-sattunud-tsisternveokist-lekib-veeldatud-maagaasi Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 108 Tabel 3.11 Erinete alternatiividega-tegevusetappidega seotud sündmuste ohualade ulatused. (Territooriumilt väljapoole ulatuv ohuala, kus võib esineda ohustatavaid, on tähistatud kollasega; halli kirjaga on sündmused, mille esinemise võimalus on pigem teoreetiline) Tegevus / Ohutegur Ohuala ulatus vastavalt liigile etapp / Sündmuse tekke Ehitisi ja Inimesi ohustav sündmus ala Eriti ohtlik Väga ohtlik Ohtlik ala ala (Re) ala (Rv) (Ro) Ammoniaagitehase rajamine Kasesaare tee 10 (Alt 1) Vesiniku Süttimisoht ja 14 m <10 m <10 m <10 m tootmise plahvatuse soojuskiirgus käivitamine Plahvatuse ülerõhk < 10 m <10 m <10 m <10 m Vesiniku Süttimisoht, plahvatuse < 10 m <10 m <10 m <10 m tootmine soojuskiirgus ja ülerõhk Ammoniaagi Kompressoriruumis Ammoniaagi ja vesiniku kontsentratsioon ei ületa tootmine - tekkida võiv plahvatus alumisi plahvatuspiire siseruumid NH3 leke Avariiventilatsiooniga väljaventileeritava NH3 sisaldus ei kompressoriruumis tekita ohuala, st on väiksem kui IDLH Ammoniaagi Ülerõhk (ja lühiajaline 25 m (ehitiste 75 m tootmine – soojuskiirgus) hoone- 120 m 330 m purustused) (inimesed) plahvatus välistelt seadmetelt Ammoniaagi Ühendustorustike leke - 22 m 57 m 130 m tootmine ja Sünteesiplokist NH3 leke - 75 m 120 m 330 m hoiustamine – mürgine pilv Veeldatud NH3 leke - 35 m 120 m 330 m Ammoniaagi Süttimisoht ja < 10 m … 15 m <10 m <10 m <10 m punkerdamine plahvatuse soojuskiirgus sadamas Jugatuli (teoreetiline) - <10 m <10 m <10 m Veoki BLEVE: plahvatuse 66 m (E) - 150 m 178 m soojuskiirgus (ja rõhk) 88 m (I) Tõenäoliseima lekke - <10 m 20 m 45 m mürgine aurupilv Mürgine aurupilv, kui - 47 m 121 m 282 m meetmed ei toimi Mürgine aurupilv veelt - 18 m 59 m 142 m (meetmed ei toimi) Elektrijaama rajamine Kasesaare tee 12, lisanduvad sündmused (Alt 2) Maagaasi Gaasipaigaldiste ja Ei välju Kasesaare tee 12 kinnistu piiridest kasutamine torustiku ohualad (rakendatud õigusaktidega määratud ohutusnõuded) Ammoniaak- Torustiku leke – - 35 m 89 m 206 m kütus (II etapp) mürgine pilv Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 109 3.10. Kumulatiivsed mõjud Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist. Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale. KMH aruandes käsitletud mõjuvaldkondade hindamistes (ptk 3.1 – 3.9) arvestati võimaliku kumulatiivse mõjuga. Kumulatiivsust on arvestatud ka erinevate mõjutegurite avaldatava mõju olulisuse hindamisel loodusväärtustele - ptk 3.11 (mõju elustikule ja elupaikadele, kaitstavatele loodusobjektidele) ja ptk 3.12 (mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele). Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavatest tegevuste iseloomust tulenevalt osutus suurima kumulatiivsuse potentsiaaliga olevaks mõjuteguriks müra. KMH aruande ptk 3.5.2 – 3.5.4 kirjeldati võimalike müraallikaid ning tekkida võivaid müratasemeid. Järeldati et välisõhku avanevad süsteemid, mille helirõhutase on suurusjärgus 100 db(A) ja enam peaksid olema varustatud mürasummutitega või rajada tehnoseadme ümber müra-summutuskast / varustada see lokaalse müraekraaniga. Kuna müra summaarne tase kujuneb nii olemasolevate kui kavandatavate tegevuste koosmõjus, on põhjendatud ammoniaagitehase ja elektrijaama avaldatavate müratasemete kontrollimine mõõtmistega (ptk 3.5.4). Mõjuvaldkonnad, millel on kavandatud tegevuste iseloomust lähtuvalt suur kumulatiivsuse potentsiaal, kuid mis läbiviidud hinnangute põhjal ei avaldunud on õhuheitmed, samuti kemikaalikäitluse riskid, veevõtt ja reovee käitlemine. Ptk 3.2 antud hinnangutes jõuti järeldusele, et ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama käitiste õhuheide on väheoluline, puudub ka oluline kumulatiivne mõju piirkonna teiste saasteainete ja lõhnaainete heite allikatega. Ptk 3.9 antud hinnangutest ilmnes, et ammoniaagi tootmisega võivad kaasneda erinevad ohutegurid, kuid arvestades rakendatavaid meetmeid, ei ületa avariiliste juhtumite ohualad 330 m. Sellest tulenevalt ei teki kemikaalide käitlemisel erinevates ettevõtetes doominoefekti. Osaliselt paiknevad piirkonna ettevõtted teiste ettevõtete ohualas, kuid ükski tegevus ei jää doominoefekti põhjustava Rv ohualasse. Veevõtu olulise kumulatiivse mõju avaldumise võimalus välistati kavandatava tegevuse algfaasis, kui loobuti põhjavee võtmisest tootmisprotsessis vajamineva veega. Kasesaare tee 10 tehnoloogilise vee vajadus kavatseti rahuldada Paldiski linna reoveepuhastilt saadava heitveega, kuid kuna vajaminev veekogus osutus projekteerimise käigus jahutusvee lisandumise tõttu oluliselt suuremaks, siis kokkuvõttes oleks osutunud olulises mahus vee äravõtmine ja selle puhastusjäägi tagasisuunamine ohustanud puhasti nõuetekohast toimimist ja leiti alternatiivne lahendus - peamiselt vesiniku tootmisel tooraineks olev vesi ja ammoniaagi tootmisel saadav jahutusvesi saadakse merevee magestamisega. Veevõtuks vajalikud rajatised, samuti magestamisjäägi ja tehnoloogilise heitvee merre juhtimise rajatised asuvad Paldiski Lõunasadama uuel kail nr 6A. Merevee võtt ja heitvee väljalask merre võib sattuda koosmõjju teiste veekvaliteeti ja elupaiku jms mõjutavate teguritega. Paldiski Lõunasadamas on peamine mõju merekeskkonnale ja mereelustikule avaldunud Paldiski Lõunasadama kai nr 6A rajamisega. Vastavalt kai rajamisel eelnevalt läbiviidud KMH aruandele ei tuvastatud selle mastaapse projekti puhul olulist negatiivset keskkonnamõju. Seetõttu ei ole Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate tegevuste merevee võtu ja heitvee väljalasu sidumine kaiga nr 6A samuti olulise keskkonnamõju allikaks. Käesoleva aruande Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 110 ptk 3.6 antud hinnangutest järeldub, et keskkonnarisk vahetult kai piirkonnas olevale mereelustikule on marginaalne, samuti ei mõjutata suubla seisundit. Sama järeldub ka sademevete ärajuhtimise osas, st olulised kumulatiivsed mõjud, mis oleks seostatavad ammoniaagitehase ehitusaegse mõjuga või käitamisel tekkiva täiendava reostuskoormusega, puudusid. Olemuselt on kumulatiivsed mõjud kliimale. Selle valdkonna mõju hinnatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste kaudu. KMH aruande ptk 3.4 antud hinnangutes jõuti järeldusele, et kavandatud ammoniaagitehas ei põhjusta tootmisest KHG otseheidet ja sisuliselt ei mõjutata Eesti tööstus- sektori KHG heitkoguseid ja nendega seotud KHG vähendamise eesmärke. Võtmeküsimuseks on kasutatava elektrienergia päritolu, kuid DerivaatNH3 kavatseb osta ainult roheenergia sertifikaatidega elektrienergiat, seetõttu on 100% kasutatavast energiast taastuvatest allikatest ja Kasesaare tee 10 toodetavale ainetele kohaldub rohevesiniku ja -ammoniaagi määratlus. Siiski on Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi loa kohuslusega (seni kuni Eesti võtab üle EL HKS direktiivi artiklis 27a nimetatud väljaarvamise võimaluse). Kasesaare tee 12 rajatava gaasielektrijaama KHG heide 87 667,6 t/a ületab DNSH 20 000 t/a künnise. Samas kuulub gaasielektrijaam KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ning maagaasi elektrijaamad osaks Eesti energiamajanduse süsinikukoormuse vähendamise kavast. Koondhinnang Olulisel tasemel kumulatiivset keskkonnamõju ei esine nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Kuna lubatud on ladude rajamine ja tootmistegevused, siis ei saa välistada, et seejuures tekkivad mõjud on sarnased ammoniaagitehase ja elektrijaama avaldatavate tasemetega. Seega 0-alternatiivi mõju võib osutuda sarnaseks nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga. 3.11. Mõju elustikule ja elupaikadele, kaitstavatele loodusobjektidele Kasesaare tee 10 (ja Kasesaare tee 12 asuvad Paldiski linnas, Paldiski Lõunasadamaga seotud tööstuspargi arendusalal. Tootmismaa sihtotstarbega kinnistud ei ole praegu kasutuses, nad on suures osas võsastunud ja neil asuvad vanade (abi)hoonete varemed ning kraavid, kohati esineb sinna veetud pinnase kuhjatisi. Ala on inimtegevusest tugevasti mõjutatud ja sellel ei esine väärtuslikke kooslusi. Ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama planeeritavas asukohas ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ei leidu, samuti ei leidu kaitstavaid loodusobjekte kaasneva taristu alal. Lähimad kaitstavad loodusobjektid asuvad Kasesaare 10 kinnistust lõunas, kus asub Pakri hoiuala (KLO2000167). Hoiuala asub Kasesaare tee 10 kinnistust üle 400 m kaugusel. Hoiuala territoorium on merel. Tallinna Sadam AS kavandab Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt kogutavad sademeveed juhtida detailplaneeringuga ette nähtud sademevee väljalasku, mis suubub merre vahetult Pakri hoiuala piiril. Kuna tegemist on olemasoleva väljalasuga, mis asub looduslikus vanas ojasängis, sademevee ärajuhtimiseks ei ole vaja teha täiendavaid ehitustöid ja ärajuhitava vee kvaliteet vastab suublasse juhitava sademevee nõuetele, siis negatiivset keskkonnamõju ei teki (kokkuvõttev järeldus KMH aruandes ptk 3.6.3, 3.6.5 ja 3.6.6 antud hinnangutest). Kuna hoiualaga samades piirides on Natura 2000 loodus ja linnuala ning kaitse-eesmärgid on samad, siis ülevaade muude võimalike mõjutegurite mõjust hoiualale on antud ptk 3.12. Ammoniaagitehase tehnoloogilise ja jahutusvee võtt ning tehnoloogilise heitvee ärajuhtimine on seotud Paldiski Lõunasadama uue rajatava kaiga nr 6A. Kavandatav mereveehaare ja heitvee väljalask asuvad kai kaguküljel, ligikaudu 100 m kaugusel Pakri hoiuala piirist. Käesoleva KMH aruande ptk 3.6.2 antud hinnangute põhjal ei mõjuta mereveevõtu lahendus põhjaelustikku (vett võetakse kai graniitkivist kaldakaitse küljelt 2 m kõrguselt merepõhjast). Võimalik on ihtüoplanktoni Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 111 kaasakanne. Rakendatud on kaasakannet vähendavaid meetmed ja kokkuvõttes ei tekita veevõtt negatiivset olulist mõju vee-elustikule. Pakri lahe rannikumeres on veealused liivamadalad (Natura elupaigatüüp 1110, EELISe nr 10360), mis ulatuvad Paldiski Lõunasadama akvatooriumisse. Suur osa väljapool Pakri Natura-ala olevast elupaigast jääb Paldiski Lõunasadamasse ehitatava uue kai 6A alla. Kuna kavandatavad merevee võtuga ja puhastusjäägi tagasisuunamisega seotud rajatised on kai struktuuris, siis ei kaasne nende väljaehitamisega täiendavat mõju liivamadalate levikule ega seisundile. Puhastusjäägi tagasi- suunamisega on seotud täiendava koguse heljumi juhtimine suublasse, mistõttu on keskkonna- meetmena käsitletud difuuseri paigaldamist (täpsemalt ptk 3.6.3). Lisaks on hinnatud ptk 3.6.4 merevee magestamisel - tehnoloogilise vee ettevalmistamisel kasutada võivate kemikaalide heidet ja antud soovitused, milliseid veekeskkonnale ohtlikke aineid tuleks veetöötluses vältida. Kokkuvõttes järeldub, et olulist negatiivset mõju vee-elustikule ei avaldata. Kasesaare tee 10 kinnistu kagunurgast ca 600 m kaugusele jääb Laoküla III kaitsekategooria liblika tume-nõlvaöölase leiuala (KLO9200937) lähim punkt, ca 1 km kaugusele jääb tume-nõlvaöölase kavandatav püsielupaik (PLO1000904). Sama ala piires, ca 1,4 km kaugusel Kaesaare tee 10 kinnistust asub ka teise III kaitsekategooria liblika, hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera), leiukoht (KLO9200935). Samas piirkonnas asuvad ka Natura elupaikagad, mis ei ole Natura 2000 alade koosseisus. Kasesaare tee 10 kinnistust lõuna-kagu suunas, Lõunasadama tee ja mere vahelisel alal asuvad kaks EELISes loodusdirektiivi loo e alvari elupaigatüübina (6280*) määratletud niiduala (EELISe nr 59392 ja 18799), pindala on kokku 10,6 ha. Niitudest kagu poole jäävad piki rannikut hallid luited (elupaigatüüp 2130*, EELISe nr 44428), mis suuresti kattuvad tume-nõlvaöölase leiualaga. Kasesaare tee 10 ja 12 toimuv arendustegevus nimetatud liike ja elupaiku füüsiliselt ei mõjuta. Võimalikuks mõjuteguriks on õhu kaudu levivad häiringud (õhusaaste, müra), kuid KMH aruande ptk 3.2, 3.5 ja 3.9 toodud ülevaadetest tuleneb, et inimeste tervise kaitseks kehtestatud piirnormid on üldiselt sobivad ka elustiku kaitseks, kui ei ole eraldi kehtestatud piirnorme ökosüsteemide kaitseks. Kuna Kasesaare tee 10 ja 12 õhusaaste ja müra ei põhjusta piirnormide ületamist ning ammoniaagi käitlemisel tekkida võivate avariiliste juhtumite mürgise pilve ohualad ei ulatu nimetatud objektideni, siis olulist negatiivset mõju elustikule, sh kaitstavatele liikidele ja nende elupaikadele ei teki. Osa kavandatavast tegevusest toimub Paldiski Lõunasadamas - punkerdatakse kaidel sildunud laevu ammoniaagiga. Tõenäolise avariilise juhtumi mürgise aurupilve leviku ohualad ALOHA arvutuse järgi on Re < 10 m; Rv: 20 m, Ro: 45 m. KMH aruande ptk 3.9.5 järgi tuleks olukorda, kus peaks toimuma vooliku katkemine mujalt kui isemurduvate ühenduste juurest ja ei rakendu automaatselt sulgurklapid, käsitleda teoreetilise stsenaariumina - see saaks toimuda eeldusel, et ettenähtud ohutusmeetmeid laadimisvooliku hooldamisel ja seisundi kontrollil ei ole rakendatud. Sellise sündmusega on kai pinnalt tekkiva mürgise aurupilve ohualad ALOHA-ga: Re = 47 m, Rv = 121 m, Ro = 282 m. Vette sattumisel on aurupilve ohualad väiksemad (Re = 18 m, Rv = 59 m, Ro = 142 m, seejuures ei arvesta ALOHA osa ammoniaagi lahustumist vees). Jooniselt 3.12 nähtub, et kõik eeltoodud ohualad jäävad sadama akvatooriumi piiridesse ja ei ulatu Pakri hoiualani. Üldiselt ei saa välistada, et aurupilve satuvad lekke ajal akvatooriumis või selle kohal juhuslikult viibivad linnud ja hukkuvad. Kuid kuna lindude lõhnatundlikkus ammoniaagi suhtes on sarnane inimese tundlikkusega, siis tajudes ebameeldivat aistingut, mis tekib oluliselt enne kahjustavat mõju, võib eeldada, et linnud väldivad lekkepiirkonda lendamist või ujumist. Juhul kui laadimisvoolikute katkemisel peaks ammoniaak lekkima vette (mis eeltoodu põhjal on teoreetiline stsenaarium), siis osa ammoniaaki lahustub, osa aurustub. Kui vette sattunud kogus on 66,7 kg NH3 ja sellest ligikaudu 35 kg lahustub. Lekke kohas juhuslikult viibivad veeorganismid ilmselt hukkuvad. Kuna ammoniaak reageerib veega ja lahustub vees hästi, siis vastavalt parasjagu valitsevale lainetuse-hoovuste dünaamikale (sõltub tuule suunast jm ilmastikutingimusetest) toimub lahustumine kiiresti. Euroopa Kemikaaliagentuuri (ECHA) andmetel on ammoniaagi Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 112 lühiajalise mõju suhtes kõige tundlikumad kalad (LC50,(4 päeva) 83 - 109 000 µg/L) ja veetaimed, välja arvatud vetikad (LC10 153 µg/L), selgrootud ja vetikad on oluliselt vähem tundlikud (vastvalt LOEC (48 h) 74 mg/L ja LC50 (18 days) 2.7 g/L)115. Mõju avaldab eelkõige ioniseerumata molekul NH3, mille olemasolu sõltub pHst ja temperatuurist (pH 8.5 ja 20°C moodustab ioniseerumata osa 11 %, pH, pH 6.5 ja 10°C ainult 0.0588% ); eriti tundlikud on ammoniaagi suhtes lõhelised.116 Üldiselt võib eeldada, et Eesti tingimustes ei ületa ioniseerumata ammoniaagi osakaal 3 %, st võttes mõju avaldavaks kontsentratsioonis tunniajalise kokkupuute vältel 1 mg/L NH3, tähendab see 33,3 mg/l kogu ammoniaaki arvestades. Selle kontsentratsiooni saavutamiseks on vaja 35 kg ammoniaagi segunemist 72 000 m3 mereveega (5 m vertikaalse segunemise korral on ala pind 14 400 m2, mõõtmetega näiteks 100 m x 144 m). See tähendab, et kaidel punkerdamise ajal vette sattunud ammoniaagilekke mõjuala ei ulatu sadama akvatooriumist välja. Koondhinnang Olulisel tasemel keskkonnamõju elustikule ja kaitstavatele loodusobjektidele ei esine nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Kuna lubatud on ladude rajamine ja tootmistegevused, siis ei saa välistada, et seejuures tekkivad mõjud on sarnased ammoniaagitehase ja elektrijaama avaldatavate tasemetega. Seega 0-alternatiivi mõju võib osutuda sarnaseks nii Alt1 kui Alt 2 mõjuga. 3.12. Mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“117 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"118. KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 lg 1 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda 115 https://echa.europa.eu/et/brief-profile/-/briefprofile/100.028.760 116 https://www.waterquality.gov.au/anz-guidelines/guideline-values/default/water-quality- toxicants/toxicants/ammonia-2000 117 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 118 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 113 asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine, vajadusel kavandatakse leevendavad meetmed. KMH programmis ptk 3.4.2 anti ülevaade piirkonnas olevatest Natura 2000 aladest nende kaitse- eesmärkidest. Jõuti järeldusele, et ammoniaagitehasel ega sellega kaasneval taristul ei ole puutumust Natura 2000 võrgustiku aladega ning eeldatavalt ei ole need tegevuse mõjualas. Erandiks võib olla sademevee käitlemise lahendus, kui sellega kaasnevad reostunud sademevee tekke riskid - detailplaneeringuga ette nähtud sademevee väljalask suubub merre vahetult Pakri hoiuala piiril. KMH aruande koostamise käigus selgus, et tehas projekteeritakse oluliselt väiksema mahutipargi mahuga võrreldes KMH algatamisel ja programmis tooduga. Seetõttu jääb ära ammoniaagi- torustiku rajamine tehasest Paldiski Lõunasadamasse, transpordiks kasutatakse veokeid. 2024.a. hilissügisel teavitas arendaja, et ammoniaagi tootmisüksuse juurde on otstarbekas rajada gaasielektrijaam (elektriline väljundvõimsus ~100 MWe, kütusena kasutatakse maagaasi), mis perspektiivis saab kütusena kasutada ka ammoniaaki. Kuna gaasielektrijaam Kasesaare tee 10 kinnistule ei mahu, kavandatakse see naaberkinnistule Kasesaare tee 12. Lisaks muutus gaasielektrijaama lisandumisega veevõtu kontseptsioon – Paldiski reoveepuhasti heitvee asemel kasutataks merevett. Merevee puhastamise käigus tekkiv retendaat juhitaks merre tagasi. Veevõtu ja tagasijuhtimise asukoht on Paldiski Lõunasadama uue kai lõunapoolsel küljel. Seetõttu on siinkohal läbi viidud Natura hindamine. Hindamise läbiviimisel kasutati olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkide kohta. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Kavandatava tegevuse kirjeldus ning kaasnevate mõjude tuvastamine Käesolevas hindamises on kavandatavateks tegevusteks Kasesaare tee 10 ammoniaagi tootmise tehase rajamine ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama rajamine. Lisaks tuleb rajada tootmisüksusi teenindav taristu (maa-alune elektrikaabel taastuvenergia allikateni, veetrass merevee võtuks Paldiski lõunasadamasse, maagaasi trass elektrijaamani). Vajaminev taristu rajatakse eraldi projekteerimistingimuste-ehituslubade alusel ja selle käigus võib taristuobjektide asukoht täpsustuda. Kavandatava tegevuste kohta on täpsem ülevaade antud KMH aruande ptk 1. Lähimad kaitstavad loodusobjektid asuvad Kasesaare tee 10 kinnistust lõunas, kus asub Pakri hoiuala (KLO2000167), samades piirides asub Pakri loodusala ja -linnuala. Hoiuala asub kinnistust üle 400 m kaugusel. Arvestades projektlahenduses toimunud muudatusi on Kasesaare tee 10 tehnoloogilise ja jahutus- vee võtt ning tehnoloogilise heitvee ärajuhtimine seotud Paldiski Lõunasadama uue rajatava kaiga nr 6A. Kavandatav mereveehaare ja heitvee väljalask asuvad kai kaguküljel ligikaudu 100 m kaugusel Pakri hoiuala piirist. Tallinna Sadam AS kavandab Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt kogutavad sademeveed juhtida detailplaneeringuga ette nähtud olemasolevase sademevee väljalasku, mis suubub merre vahetult Pakri hoiuala piiril. Ülevaade võimalikest kaasnevatest mõjudest119 koos võimalikku mõjualasse jäävate Natura 2000 võrgustiku aladega on toodud järgnevalt: Saasteainete heide õhku ja kaasnev mõju Kavandatud ammoniaagitehase käitamisega Kasesaare tee 10 ei kaasne olulises koguses heidet õhku. Vesiniku tootmine toimub vee hüdrolüüsiga. Ainukeseks tekkivaks gaasiliseks jäägiks on 119 Kõikide mõju liikide puhul on tuginetud KMH aruande vastavatel peatükkidel, kus mõju olemus, sisu ja järeldused on põhjalikult käsitletud. Natura eelhindamisse on lisatud mõjude osas kokkuvõtlikud selgitused ja järeldused ning antud viide KMH vastavale peatükile Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 114 hapnik, mis hajutatakse välisõhku, samuti võib aeg-ajalt osutuda vajalikuks seadmete läbipuhumine (kasutatakse lämmastikku), millega kaasneb ka torustikesse jm jäänud vesiniku heide. Hapnik ja ka vesinik ei kuulu välisõhku saastavate ainete hulka. Vastavalt KMH aruande mõju hindamise ptk 3.2.1 on ainukeseks potentsiaalseks punktheiteallikaks on põletustõrvik, kuhu juhitakse ammoniaagi tootmisprotsessist mittekondenseeruvad gaasid ja aeg-ajalt seadmete läbipuhkegaasid. Eeldatavalt projekteeritakse tehas selliselt, et tavaolukorras ei teki liigse protsessigaasi (flash) ja läbipuhkegaaside tõrvikusse suunamise vajadust (nendes sisalduv energia- ja ainevood kasutatakse protsessi eri osades ära). Kokkuvõttes selgus peatükis 3.2.1, et ükski välisõhku suunatava saasteaine heide ei ületa kehtestatud saasteainete heite künniskoguseid120. Hajumisarvutustega hinnati saasteainete hajumist. Aruande ptk 3.2.2 järeldub, et kavandatava ammoniaagitehase heide õhku on väheolulise mõjuga AÕKS § 19 lg1 mõistes ja ei tekita lõhnahäiringut. Lisaks puuduvad õhuheitel koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega kehtestatud normväärtusi ületavad saastetasemed ja seega ei mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja elustikku, sh ökosüsteeme. Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama kohta saab aruandes täpsemalt lugeda ptk 3.2.3 ja 3.2.5. Saasteainete kohta on läbi viidud hajumisarvutused KOTKAS Airviro platvormil, samuti on arvestatud koosmõju Kasesaare tee 10 tehase ja piirkonna teiste allikatega. Kokkuvõttes kuna kõikide nende saasteainete (aruande vastavas ptk-is 3.2.5) hajumismaksimumid jäävad oluliselt alla 50% kehtestatud piirväärtustest, st on väheolulise mõjuga, ei ole põhjust detailsemalt käsitleda koosmõju piirkonna heiteallikatega. Gaasielektrijaam on oluliselt suurema heitkogusega kui ammoniaagitehas, kuid ka koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega on mõju väheoluline AÕKS § 19 lg 1 järgi. Õhuheitel koosmõjus ammoniaagitehasega ja teiste piirkonna heiteallikatega puuduvad kehtestatud normväärtusi ületavad saastetasemed ja seega ei mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja elustikku, sh ökosüsteeme. Müra Kasesaare tee 10 Tootmiskompleks kavandatakse ja projekteeritakse selliselt, et hoonete siseselt ja laoplatsidel peab erinevate tegevuste müratase vastama kehtivatele töökeskkonna normidele. Kavandatavate hoonete sees asuvate seadmete ja masinate müra märkimisväärses ulatuses hoonest välja mõju ei avalda - hoonete välispiirded, näiteks kompressorihoonel, tagavad piisava heliisolatsiooni, samuti on kavandatavate tootmishoonete ning lähimate müratundlike aladega tagatud piisav vahemaa (enam kui 400 m). Ammoniaagitehases ei ole kõrge vibratsioonitasemega seadmeid. Potentsiaalseteks vibratsiooniallikateks võivad olla kompressorid, kuid nende õige paigaldamise ja ekspluatatsiooni korral olulist vibratsiooni ei teki. Kasesaare tee 12 Soojuselektrijaamade peamised müraallikad on: ventilaatorid (sh sisselaskeavad, väljalaskeavad, korstnad ja korpused), pumbad, turbiinid, mootorid, aurusüsteemid, hooned (sh aknad ja ventilatsioonisüsteemid), jahutustornid ja trafod. Müraemissiooni tõhus vähendamine saavutatakse elektrijaamade ja objektide ruumilise planeerimise, hea projekteerimise ja vastavate primaarsete lahenduste rakendamisega, mis vähendavad müra tekkekohas või sekundaarseid lahendused, mis vähendavad vajaduse korral müra levikut. Kasesaare tee 12 gaasielektrijaamas ei kavandata mürarikkamaid tehnoloogiaid. Suurim müratase on tavaliselt tööstuslikul turbiinil ja aurusüsteemidel, jahutustornidel – neid seadmeid-süsteeme gaasimootorite puhul vaja ei lähe. Kavandatavale tegevusele lähim Natura 2000 ala on Pakri loodusala, mis jääb Kasesaare tee 10 kinnistust üle 400 m kaugusel. Pakri loodusalal ei ole müratundlikke kaitse-eesmärke, mistõttu ei ole see ka potentsiaalses mõjualas. Müratundlikke liike (linnuliigid) kaitstakse Pakri linnualal, mis jääb samuti üle 400 m kaugusele. Mürarikkamad seadmed asetsevad gaasielektrijaamas, mis asub 120 Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 115 Kasesaare tee 12, mis jääb Pakri linnualast käitise piirist üle 600 m kaugusele. Arvestades eelpool toodut ja ala kaugust ei ole linnuala tegevuse mõjualas. Mõju pinnasele ning vee kvaliteedile ja seisundile Sademevee käitlus Kasesaare tee 10 ehitusprojekti järgne sademevee käitluslahendus näeb ette sademevee kogumise ~8 100 m2 pinnaga teedelt-platsidelt, millest ~1 120 m2 pärineb aladelt, kus on ammoniaagiga saastumise võimalus (reostunud sademevee ärajuhtimise vältimiseks rakendatakse ptk 3.6.1 toodud meetmeid). Kinnistusisestelt teedelt ja parklatest toimub sademevee kogumine läbi liiva-õlipüüduri. Kasesaare tee 12 sademevee käitluslahenduse projekteerimisel järgitakse samu põhimõtteid. DP-ga ette nähtud sademevee kogumis- ja ärajuhtimissüsteem on osaliselt välja ehitatud ja sademevee ärajuhtimiseks on kasutusele võetud vana ojasäng, mis suubub merre. Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute liitmiseks sademevee ärajuhtimissüsteemiga rajab AS Tallinna Sadam sademeveetrassi liitumispunktideni eraldi projekti alusel. Siinkohal võib järeldada, et kui mahukama taristu rajamisega ei prognoositud olulise negatiivse keskkonnamõju kaasnemist ega mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele121, ei kaasne nimetatud mõjusid ka väiksemas mahus taristu rajamisega. Siinkohal on järelduste tegemisel arvestatud, et sademevee suublasse juhtimise tingimused ei ole võrreldes DP KSH aruande heakskiitmisega muutunud ja suublasse juhtimiseks ei ole vanas ojasängis vaja teha ehitustöid. Seega puudub mõju Pakri loodusala ja linnualale. Merevee võtu ja magestamisejäägi tagasisuunamise mõju Kasesaare tee 10 rajatava tehase tehnoloogilise vee ja jahutusvee tootmiseks läheb eeldavalt vaja 25 m3/h, 600 m3/ööp, 210 000 m3/a merevett. Mereveehaarde ja tagasivooluvee merrelasu asukoht on Paldiski lõunasadama uuel kail nr 6A. Paldiski lõunasadama uue kai rajamise KMH aruandest122 ilmneb, et kai nr 6A rajamisel hävineb täielikult kai alla ja süvendustööde piirkonda jääv põhjataimestik ja -loomastik, ehitustööd mõjutavad elustikku 200-500 m kaugusele tekkiva heljumi kaudu. Samuti on ehitustöödel mõju kalastikule, läbi erinevate looduslike protsesside mõjutatakse kalastikku veel 3-4 aastat peale ehitus- ja süvendustööde lõppu. Järeldub, et kai struktuuris olevate veevõtu rajatise ja torustike rajamisega ning kasutamisega ei teki olulist negatiivset mõju põhjaelustikule jm elustikule. Heitvee ja sademevee mõju suubla seisundile Merevee puhastusjäägi ja tehnoloogilise heitvee merre tagasisuunamise rajatised ja torustikud on kai struktuuris. Puhastusjäägi tagasisuunamisega on seotud täiendava koguse heljumi juhtimine suublasse, mistõttu on keskkonnameetmena käsitletud difuuseri paigaldamist (täpsemalt ptk 3.6.3). Lisaks on hinnatud ptk 3.6.4 merevee magestamisel - tehnoloogilise vee ettevalmistamisel kasutada võivate kemikaalide heidet ja antud soovitused, milliseid veekeskkonnale ohtlikke aineid tuleks veetöötluses vältida. Kokkuvõttes järeldub, et olulist negatiivset mõju vee-elustikule ei avaldata. Kai rajamise KMH aruande andmetel on Pakri lahe rannikulähedases tsoonis hoovused mõjutatud tuultest. Lõunasadama juures on madal lainetusrežiim, kuid lainete poolt tekitatud põhjalähedased kiirused madalas meres (sügavus ≤ 5 m) võivad suurusjärgu võrra ületada hoovuste kiirusi samas piirkonnas. Seega võib järeldada, et segunemise intensiivsus sõltub piirkonnas peamiselt lainetuse režiimist, mis samuti sõltub tuultest. Edelatuulte tekitatud lainetuse osakaal merepõhja lähedases dünaamikas on tõenäoliselt väike võrreldes loode- ja põhjatuulte tekitatud lainetega. Kai nr 6a on 121 Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Ramboll Eesti AS. Heaks kiidetud Keskkonnaameti 14.05.2009 kirjaga nr HJR 6-8/6453-4 122 TTÜ Meresüsteemide Instituut. Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne. Tallinn 2011 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 116 tugeva kandevõimega kai, mis asub merre täidetud alal. KMH aruande järgi ei põhjusta sellise kai rajamine olulist muutust võrreldes senise dünaamikaga. Arvestades KMH aruande ptk 3.6.3 toodud, et merevee võtu ja magestamisjäägi tagasisuunamise osas ning arvestades läbi viidud Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise KMH-d, kus jõuti järeldusele, et Pakri lahe Natura 2000 linnuhoiuala kaitse eesmärke ja terviklikkuse säilimist planeeritavad ehitus- ja süvendustööd ei mõjuta kui jälgitakse, et vee kvaliteet lahe lõunaosas Natura linnuhoiualal oluliselt ei halvene. Seega mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele puudub, kuna merevee puhastusjäägi ja tehnoloogilise heitvee tagasisuunamise mõju ei ulatu Natura 2000 alani. Kasesaare tee 10 ja 12 tekkiv sademevesi ja tehnoloogiline heitvesi on kavas suunata Pakri lahte. Veemajanduskava alusel on Pakri lahe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb, koondseisund 2019 halb. Hea seisundi saavutamise ajaks märgitud 2027. aasta. Rannikuveekogumite seisundiklasside määramisel on Kasesaare tee käitisest keskkonda suunatavatest näitajatest kasutusel üldlämmastiku sisaldus vees (mgN/l). Ptk 3.6.5 toodu alusel on Kasesaare tee 10 tehase rajamisega lisanduv lämmastikuheide suublasse on ~0,21 t/a (koos võetavast mereveest pärineva kogusega ~0,28 t/a). See moodustab ~2,6 % muude asutuste heitest ja ~0,1% punktallikate heitest. Seega kavandatavast tegevusest pärinev vähene täiendav koormus ei põhjusta konflikti meetmeprogrammi meetmetega Pakri lahes. Seejuures toetab tehase tehnoloogilisele veele Paldiski linna reoveepuhastist eraldi väljalasu rajamine kaudselt meetmeprogrammi – sellega ei kaasne mõju reoveepuhasti toimimisele, st langeb ära võimalus, et halvendatakse puhasti toimimist. Avariiolukordade mõju Kasesaare tee 10 ja 12 tekkida võivate avariiliste juhtumite plahvatuse ja mürgise pilve ohualad ei ulatu ptk 3.9 toodud andmetel kaitsealuste objektideni, siis olulist negatiivset mõju elustikule, sh kaitstavatele liikidele ja nende elupaikadele ei teki. Sündmuse mõjualasse võivad jääda toimumise hetke seal juhuslikult viibivad üksikisendid, kes tõenäoliselt hukkuvad. Osa kavandatavast tegevusest toimub Paldiski Lõunasadamas - punkerdatakse kaidel sildunud laevu ammoniaagiga. Tõenäolise avariilise juhtumi mürgise aurupilve leviku ohualad ALOHA arvutuse järgi on Re < 10 m; Rv: 20 m, Ro: 45 m. KMH aruande ptk 3.9.5 järgi tuleks olukorda, kus peaks toimuma vooliku katkemine mujalt kui isemurduvate ühenduste juurest ja ei rakendu automaatselt sulgurklapid, käsitleda teoreetilise stsenaariumina - see saaks toimuda eeldusel, et ettenähtud ohutusmeetmeid laadimisvooliku hooldamisel ja seisundi kontrollil ei ole rakendatud. Sellise sündmusega on kai pinnalt tekkiva mürgise aurupilve ohualad ALOHA-ga: Re = 47 m, Rv = 121 m, Ro = 282 m. Vette sattumisel on aurupilve ohualad väiksemad (Re = 18 m, Rv = 59 m, Ro = 142 m, seejuures ei arvesta ALOHA osa ammoniaagi lahustumist vees). Kõik eeltoodud ohualad jäävad sadama akvatooriumi piiridesse ja ei ulatu Pakri hoiualani. Ptk 3.11 toodud hinnangu järgi ei saa välistada, et aurupilve satuvad lekke ajal akvatooriumis või selle kohal juhuslikult viibivad linnud ja hukkuvad. Kuid kuna lindude lõhnatundlikkus ammoniaagi suhtes on sarnane inimese tundlikkusega, siis tajudes ebameeldivat aistingut, mis tekib oluliselt enne kahjustavat mõju, võib eeldada, et linnud väldivad lekkepiirkonda lendamist või ujumist. Juhul kui laadimisvoolikute katkemisel peaks ammoniaak lekkima vette (mis eeltoodu põhjal on teoreetiline stsenaarium), siis osa ammoniaaki lahustub, osa aurustub. Kuna ammoniaak reageerib veega ja lahustub vees hästi, siis vastavalt parasjagu valitsevale lainetuse-hoovuste dünaamikale (sõltub tuule suunast jm ilmastikutingimusetest) toimub lahustumine kiiresti. Mõju avaldab eelkõige ioniseerumata molekul NH3, mille olemasolu sõltub pHst ja temperatuurist Üldiselt võib eeldada, et Eesti tingimustes ei ületa ioniseerumata ammoniaagi osakaal 3 %, st võttes mõju avaldavaks kontsentratsioonis tunniajalise kokkupuute vältel 1 mg/L NH3, tähendab see 33,3 mg/l kogu ammoniaaki arvestades. Selle kontsentratsiooni saavutamiseks on vaja 35 kg ammoniaagi Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 117 segunemist 72 000 m3 mereveega (5 m vertikaalse segunemise korral on ala pind 14 400 m2, mõõtmetega näiteks 100 m x 144 m). See tähendab, et kaidel punkerdamise ajal vette sattunud ammoniaagilekke mõjuala ei ulatu sadama akvatooriumist välja. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus Kasesaare tee 10 ja Kasesaare tee 12 territooriumil puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Lähimad Natura alad on Pakri loodusala ja linnuala, mis asub Kasesaare tee 10 kinnistust üle 400 m kaugusele ja kavandatavast merevee võtu ja magestamisjäägi tagasisuunamise torust 100 m kaugusel. Alad on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615 ). Tabelis 3.12 on ülevaade alade kaitse-eesmärkidest. Tabel 3.12 Natura 2000 Pakri loodus- ja linnuala ja nende kaitse-eesmärgid Natura ala nimetus Pindala (ha) Kaitse-eesmärgiks olevad liigid/elupaigad ja kood Pakri linnuala 20574 Liigid: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas (RAH0000632) platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus) Pakri loodusala 20574 Elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), jõgede (RAH0000006) lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180) Liigid: emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Kavandatava tegevuse osas viiakse esmalt läbi nn eelhindamine, mis tuvastab kavandatava tegevuse ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning prognoosib kas ja milliste alade puhul on tõenäoline ebasoodsa mõjude teke ning on vajalik liikuda edasi asjakohase hindamise faasi. Mõju prognoos on esitatud tabelis 3.13. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 118 Tabel 3.13 Mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele Natura ala Mõju prognoosimine Natura eelhindamise tulemus Pakri linnuala Pakri loodus- ja linnuala kaitse eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Ebasoodne mõju on Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega123, hoiuala omad Vabariigi Valituse 2005. aasta välistatud. määrusega124 ja maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 2019. aasta määrusega125. Pakri loodus- ja linnualale on kinnitatud Keskkonnaameti 05.04.2024 korraldusega nr 1- 3/24/157 kaitsekorralduskava. Pakri loodus- ja linnuala hõlmab Pakri poolsaart, Suur- ja Väike- Pakri saari ning Lahepera ja Lohusalu lahtesid. Pakri loodusala kaitseväärtusteks on poollooduslikud kooslused, soo-, mere-, ranniku- ja metsaelupaigad. Pakri loodus- ja linnuala piiridesse jääb EELISe andmetel 87 mõõtekohta, seirejaama ja -ala, millest 27 on praeguseks arhiveeritud. Pakri linnuala kaitse eesmärkideks on 18 linnuliiki. Pakri linnuala lähim punkt kavandatava tegevuse asukohast jääb ca 100 m kaugusele, selleks on merevee võtu ja magestamisjäägi tagasisuunamise torustik, mis rajatakse Paldiski lõunasadama uuele kaile nr 6A. Paldiski lõunasadama kai rajamiseks on ennem koostatud ja läbi viidud KMH. Paldiski lõunasadama KMH aruandest jõuti järeldusele, et uue kai rajamine ei mõjuta Pakri linnuala. Kuna merevee puhastusjäägi ja tehnoloogilise heitvee merre tagasisuunamise rajatised ja torustikud on kai struktuuris, siis ehitustegevusega mõju ei avaldata. Puhastusjäägi tagasisuunamisega on seotud täiendava koguse heljumi juhtimine suublasse, mistõttu on keskkonnameetmena käsitletud difuuseri paigaldamist (täpsemalt ptk 3.6.3). Lisaks on hinnatud ptk 3.6.4 merevee magestamisel - tehnoloogilise vee ettevalmistamisel kasutada võivate kemikaalide heidet ja antud soovitused, milliseid veekeskkonnale ohtlikke aineid tuleks veetöötluses vältida. Kokkuvõttes järeldub, et olulist negatiivset mõju Pakri linnuala elupaigale ja seal olevatele kooslustele ei avaldata. 123 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri 124 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 166 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” 125 Vabariigi Valitsuse 30.08.2019 määrus nr 75 „Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri” Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 119 Tallinna Sadam AS kavandab Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt kogutavad sademeveed juhtida detailplaneeringuga ette nähtud olemasolevase sademevee väljalasku, mis suubub merre vahetult Pakri hoiuala piiril. DP-ga ette nähtud sademevee kogumis- ja ärajuhtimissüsteem on osaliselt välja ehitatud ja sademevee ärajuhtimiseks on kasutusele võetud vana ojasäng, mis suubub merre. Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute liitmiseks sademevee ärajuhtimissüsteemiga rajab AS Tallinna Sadam sademeveetrassi liitumispunktideni eraldi projekti alusel. Siinkohal võib järeldada, et kui varasemalt ei prognoositud detailplaneeringu realiseerimisega KSH-s olulise negatiivse keskkonnamõju kaasnemist ega mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele, ei kaasne nimetatud mõjusid ka väiksemas mahus tegevuste-taristu puhul. Suublasse juhtimiseks ei ole vanas ojasängis vaja teha ehitustöid ja ärajuhitava vee saasteainete sisaldus vastab sademevee ärajuhtimise nõuetele. Seega puudub mõju Pakri linnuala kaitse eesmärkidele. Täpsemalt õhusaaste kohta: Kahele saasteainele on EL õigusaktide alusel kehtestatud aastakeskmine kriitiline tase silmas pidades taimestiku ja ökosüsteemi kui terviku kaitset: vääveldioksiidil 20 μg/m3, lämmastikdioksiidil 30 μg/m3. Täiendavalt on Eestis ammoniaagile kehtestatud aastakeskmine kriitiline tase 8 µg/m3 ja tunnikeskmine kriitiline tase 500 µg/m3. Lisaks on piisavalt andmeid üldistamaks, et inimese tervise kaitseks kehtestatud piirväärtuste, sihtväärtuste või kriitiliste tasemete järgimine on piisav järeldamaks, et linde jt elusorganisme ei mõjutata. Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama kohta on tehtud hajumisarvutused koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega ning selgus, et saasteainete hajumismaksimumid jäävad oluliselt alla 50% kehtestatud piirväärtustest ja kriitilistest tasemetest. Seega puudub kavandatavalt tegevusele mõju Pakri linnuala kaitse eesmärkidele. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 120 Pakri loodusala Pakri loodus- ja linnuala kaitse eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Ebasoodne mõju on Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega126, hoiuala omad Vabariigi Valituse 2005. aasta välistatud. määrusega127 ja maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 2019. aasta määrusega128. Pakri maastikukaitseala kaitse eesmärkideks on 18 elupaigatüüpi ja 41 taime- ja loomaliiki. Pakri loodusalal on SDF-i (SDF ehk Natura standardandmebaas) esitatud elupaikade pindalade ja inventeeritud elupaikade vahel mitmeid lahknevusi. Kaitsealal esineb SDF-i esitatust rohkem elupaika liivamadalad (1110), karid (1170), rannaniidud (1630*), hallid luited (2130*), lood (6280), vanad laialehised metsad (9020*), soostunud- ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitsealal esineb SDF-i esitatust vähem elupaiku jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsi-rohttaimestuga kivirannad (1220), taimestunud pankrannad (1230), hariliku kadaka kooslused rohumaadel (5130), poollooduslikud kuivad rohumaad karbonaatsel mullal (6210), liigirikkad madalsood (7230) ja rusukallete ja jäärakute metsad (9180*). Ammoniaagitehase rajamisega Kasesaare 10 ja gaasielektrijaama rajamisega Kasesaare tee 12 ei kavandata tegevusi loodusalale, sh elupaikadena inventeeritud aladele. Pakri loodusala lähim punkt kavandatavast tegevusest jääb üle 400 m kaugusele. KMH aruande ptk 3.2.2 järeldub, et kavandatava ammoniaagitehase heide õhku on väheolulise mõjuga AÕKS 9 lg1 mõistes ja ei tekita lõhnahäiringut. Lisaks puudub õhuheitel koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega mõju. Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama läbi viidud hajumisarvutused KOTKAS Airviro platvormil, kus on arvestatud ka koosmõju näitasid, et kõikide saasteainete hajumismaksimumid jäävad oluliselt alla 50% kehtestatud piirväärtustest, st on väheolulise mõjuga ning ei ole põhjust detailsemalt käsitleda koosmõju piirkonna heiteallikatega. Kokkuvõttes järeldub, et ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine ega käitamine loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku ega kaitsealuste taimede kooslusi ei mõjuta. Ka muude mõjutegurite mõjualad ei ulatu Pakri loodusalale. 126 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri 127 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 166 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” 128 Vabariigi Valitsuse 30.08.2019 määrus nr 75 „Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri” Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 121 Natura eelhindamise tulemused Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase ja Kasesaare tee 12 elektrijaama rajamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Pakri loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning puudub vajadus edasi liikuda täis- ehk asjakohase hindamise etappi. Koondhinnang alternatiividele Mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ei esine nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. 0-alternatiivi korral realiseeritakse Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus muul viisil. Kuna lubatud on ladude rajamine ja tootmistegevused, siis ei saa välistada, et seejuures tekkivad mõjud on sarnased ammoniaagitehase ja elektrijaama avaldatavate tasemetega. Seega 0-alternatiiv ei avalda mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 122 4. Keskkonnameetmed KeHJS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 7 lg 1 sätestab, et KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnameetmete, sealhulgas seire, kirjeldus rajamis-, kasutamis- ja lõpetamisetappide lõikes, sealhulgas nende kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang. Iga kavandatava tegevuse puhul, mis võib potentsiaalselt halvendada keskkonda, tuleb järgida ennetusprintsiipi: mõjust tuleneva keskkonnakahju likvideerimisele keskendumise asemel tuleb püüda mõju vältida/ennetada. Õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke leevendusmeetmeid analüüsiti eelnevates peatükkides ja siinkohal neid täies mahus üle kordama ei hakata. Lisaks on erinevatele potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga tegevustele vajalik saada keskkonnakaitseload, mille andmisel veendutakse, et nõuded on täidetud. KMH käigus ei ilmnenud, et seoses Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate tegevuste elluviimisega on vaja ette näha keskkonnameetmeid, mis on vajalikud selliste sündmuste olulise keskkonnamõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks, ning sellisteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile kavandatava reageerimise üksikasju (määruse nr 34 § 7 lg 2) ega kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju reaalsed hüvitusmeetmed looduskaitseseaduse § 701 mõistes (määruse nr 34 § 7 lg 3). 4.1. Ehitusaegsed keskkonnameetmed Oluline on vähendada võimalikke ehitusprotsessist tulenevaid häiringud. Kuigi ehitusobjekti asukohta arvestades ei ole põhjust eeldada oluliste ehitusaegsete mõjude teket, on otstarbekas rakendada üldisi meetmeid võimalike häiringute vähendamiseks. Nii ehitusplatsil kui ka lähiümbruses rakendatakse tavapäraselt abinõusid, mis piiravad müra teket: ▪ ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal; ▪ masinad, mida ei kasutata pidevalt, tuleb vahepeal välja lülitada või vaiksema töörežiimi peale lülitada; ▪ vältida üksikute mürasündmuste teket materjalide maha- või pealelaadimisel. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis õnnetuste tekkimiseks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama arendajat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. Pinnaveekogude seisundit võib mõjutada ehitustegevuse aegne sademevee ärajuhtimine territooriumilt ja kaevikutesse kogunenud põhjavee väljapumpamine. Mõlemal juhul on suublasse juhtimiseks vaja saada vee erikasutusluba, mille taotleb töid läbiviiv ehitusettevõtja. Eraldi luba on vaja ka mereveevõtu ja puhastusjäägi rajatiste ehitamiseks Paldiski Lõunasadama kai nr 6A juures, kui on ületatud järgmised tööde mahud. Kui nende rajatiste ehitamiseks on vaja meres teha süvendustöid 50 – 100 m3 mahus või kulub 5 - 100 m3 ehitusmaterjale , on veeseaduse § 196 lg 2 punktide 3 ja 5 järgi tegemist veekeskkonnariskiga tegevusega, mis on vajalik Keskkonnametis registreerida. Kui nende tööde maht ületab 100 m3, on tegemist vee erikasutusega ja vajalik on saada veeluba. 4.2. Käitamisaegsed keskkonnameetmed Käesoleval hetkel kavandatavale tegevusele pole eelduslikult vajalik välja töötada lisaks PVT rakendamisele täiendavaid tehnoloogilisi meetmeid negatiivse keskkonnamõju minimeerimiseks. Kuid tuleb arvestada, et lõpliku meetmete vajaduse määrab Keskkonnaamet pädeva asutusena keskkonnakompleksloa väljastamisel. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 123 Ühe teemana, millest sõltub mereveesuublale avaldata keskkonnamõju, on veetöötluses (sh ringlevas jahutusvees) kemikaalide valik. Arvestades otseheidet merre, tuleb lahenduste väljatöötamisel välistada orgaanilised ained, mis on klassifitseeritud veekeskkonnale ohtlikuks ja ei ole kergesti biolagunevad. Kemikaalide tegelik kasutusvajadus sõltub mh sellest, millisele puhtusastmele töödeldakse Kasesaare tee 10 merevee töötlusjaamas jahutusvesi ja kuidas jahutussüsteem on projekteeritud, st veetöötluse ja jahutuse projekteerimine peavad toimuma üksteist arvestades. Sellest lähtuvalt on asjakohane ka suunata merevee magestamise- demineraliseerimise süsteemi heitvesi ja tehnoloogiline heitvesi rajatavasse ühisesse väljalasku asukohaga Paldiski Lõunasadama kai nr 6A juures (st tegemist on Kasesaare tee 10 rajatava veetöötlusjaama ja ammoniaagitehase tehnoloogilise vee väljalasuga). Lisaks tekib merevee magestamise ja töötlemise heitvee tagasisuunamisel merre heljumi heide, mis peamiselt pärineb mereveest. Halbade segunemistingimuste korral on heljumi paremaks hajutamiseks otstarbekas paigutada väljundtorule difuuser, mis projekteeritakse piki Lõunasadama kai nr 6A graniitkivist kaldakindlustust. Gaasielektrijaam võib olla suhteliselt olulise müratasemega. Kuid mõlema käitise puhul peaksid välisõhku avanevad süsteemid, mille helirõhutase on suurusjärgus 100 db(A) ja enam, olema varustatud mürasummutitega või rajada selliste tehnoseadme ümber mürasummutuskast või varustada see lokaalse müraekraaniga. Kas Kasesaare tee 10 rajatavat ammoniaagitehast ning Kasesaare tee 12 rajatavat elektrijaama kajastada samas keskkonnakompleksloa või anda neile eraldi keskkonnakompleksload? Lähtudes THS § 6 toodud käitise ja käitaja ning § 7 lg 2 kompleksloa olemuse määratlustest, samuti § 16 lg 2 ja lg 3 loakohusluse sätteid, on võimalikud mõlemad variandid. Arvestades tegevuse erinevat iseloomu, otseses tehnilise seose puudumist ja erinevat PVTd, on otstarbekas väljastada erinevad keskkonnakompleksload. Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt kokku kogutavad sadevete ärajuhtimiseks liitumispunktist ehitab AS Tallinna Sadam välja kollektortoru, mis ühendatakse detailplaneeringu järgsesse sademevee süsteemi. Olemasolev kollektortoru, mis praegu teenindab Kasesaare tee 1 kinnistut, läheb Lõunasadama tee alalt läbi ja on suunatud Lõunasadama tee 1 asuvasse väljalasku (looduslik vana ojasäng, suubumiskoha koordinaadid X = 6576822 Y = 505607). Senini ei ole keskkonnakaitseluba vajalikus osutunud, kuid VeeS § 187 punkt 6 alusel on sademevee suublasse juhtimiseks tööstuse territooriumilt vajalik veeluba. Tallinna Sadam AS on andnud seisukoha, et kuna sademevee väljalasule tekib veeloa kohuslus Kasesaare tee 10 ja 12 toimuvate tööstustegevuste tõttu, siis väljalasule peab veeloa taotlema DerivaatNH3 kui Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute arendaja. 4.3. Seiremeetmed Seiret rakendatakse väljastatavate keskkonnakaitselubade tingimuste kohaselt. Gaasielektrijaama rajamisel tuleb arvestada, et PVT tingimuste järgi on kohustuslik põlemisprotsessis tekkiva NOx ja CO pidevseire, kui kasutatavate gaasimootorite sisendvõimsus on vähemalt a’ 15 MWth. Gaasielektrijaama rajamise järgselt on põhjendatud piirkonnas müra kaardistamine ja nende tulemuste alusel otsustada täiendavate meetmete rakendamise üle (see on kooskõlas tööstusobjektide müra teema PVTga). Kaardistamine tehakse mõõtmistega kavandatavate tegevuste käivitamise järgselt. Mõõtmised võimaldavad hinnata tekitatavat maksimaalset mürataset, rakendatud müra leevendamise meetmete tõhusust, koosmõju juba olemasolevate tegevustega ja liiklusega ning täiendavate meetmete rakendamise vajadust. Mõõtmisprogramm hõlmab ammoniaagitehase ja elektrijaama võimalikke erinevaid töörežiime, sealhulgas seadmete Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 124 maksimaalsel koormusel töötamisel tekkivaid müra. Müratasemeid tuleb mõõta käitiste idapiiril ja sellele lähima elamuala juures, mõõtmised tuleb läbi viia nii päevasel kui öisel ajal. Mõõtmistel põhinevat müraseiret tuleb teha kavandatavate käitiste kasutuselevõtu järgselt ning täiendav mõõtmine 2 aasta pärast või kaebuste laekumise korral. Järgnevate müramõõtmiste vajadus otsustatakse seiretulemuste põhjal. Kasesaare tee 10 ja Kasesaare tee 12 kavandatavate tegevuste realiseerimisel võivad tekkida sadama-ala ettevõtete territooriumil viibivatel tundlikemal inimestel lõhnaaistingud, eeldatavalt mõned korrad aastas. Lähimate elamute juures lõhnaaistinguid eeldatavalt ei teki. Arvestades lõhnateema olulisust Paldiski piirkonnas tuleb arvestada täiendavate seiremeetmete rakendamise vajadusega, kui ammoniaagitehase käivitamise järgselt tekib tehasest lähtuvaid lõhnaaistinguid lähimate elamute vm tundlike objektide juures, siis seatakse üles tootmis- territooriumi välised sensorid, mis võimaldavad registreerida kontsentratsioone tasemel ~0,7 ppm. See võimaldab kavandada vajadusel täiendavaid meetmeid tajutava lõhna vähendamiseks. Kuna Kasesaare tee 10 ja 12 kogutud sademevesi suunatakse detailplaneeringu järgsesse sademevee väljalasku ja vajalik on veeloa olemasolu, tuleb korraldada väljalasu seire. Keskkonna- ministri määruse nr 61 § 7 lg 7 järgi on sademeveele kohustuslik veeloaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega (vastavad piirväärtused on 40 mg/l, 5 mg/l ja 15 mg/l). Lähtuvalt ammoniaagitehase tegevusest on võimalikuks riskiks sademevee saastumine lämmastikühenditega. Asjakohane on väljalasule ka üldlämmastikule sisalduse piirväärtuse 45 mgN/l kehtestamine, väljalasu seire kord kvartalis. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 125 5. Alternatiivide võrdlemine KMH aruandes on ptk 1.4 kirjeldatud võimalike alternatiive. Seejuures on viidatud, et võrreldes KMH programmiga on alternatiivide arv ja kirjeldus muutunud (põhjuseks otsustaja seisukoht, et käimasolevas KMH protsessis on võimalik käsitleda Kasesaare tee 12 kinnistule elektrijaama rajamist tegevusalternatiivina, KMH algatamisotsuse ja programmi täiendamine ei ole vajalik). Hinnatavad alternatiivid on järgmised: ▪ Alternatiiv 1 – kavandatavaks tegevuseks on ammoniaagi tootmiskompleksi rajamine Kasesaare tee 10 kinnistule vastavalt arendaja kavandatud mahtudele (neid on kirjeldatud eelnevalt ptk 1.3.1 ja 1.3.4). Kogu tehase tehnoloogia ja seadmestik projekteeritakse parima võimaliku tehnika (PVT) nõuete kohaselt, samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele. ▪ Alternatiiv 2 - kavandatavaks tegevuseks on ammoniaagi tootmiskompleksi rajamine Kasesaare tee 10 kinnistule ja gaasielektrijaama rajamine Kasesaare tee 12 kinnistule vastavalt arendaja kavandatud mahtudele (kirjeldatud ptk 1.3.1, 1.3.2 ja 1.3.4). Kogu tehase ja gaasielektrijaama tehnoloogia ning seadmestik projekteeritakse PVT nõuete kohaselt, samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele. ▪ Alternatiiv 3 – olulised muudatused kavandatavas tegevuses võrreldes alternatiivi 1 või 2 puhul kirjeldatuga, sh erinevate tegevuste võimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine. See alternatiiv rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. või 2. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega või tegevuste asendamisega leevendada. ▪ 0-alternatiiv – Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutele ammoniaagi tootmiskompleksi ja gaasielektrijaama ei rajata. Kuid vastavalt kehtivale detailplaneeringule on kinnistud mõeldud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks; hoonestusala moodustab kruntide pindalast kuni 70% ja lubatud on kuni 40 m kõrguste hoonete rajamine. Sellest tulenevalt võib eeldada, et 0-alternatiiviks on detailplaneeringu realiseerimine muude tegevustega. Mida täpsemalt ja millal kavandatakse, ei ole praegu teada. Mõjuvaldkondade hindamisel selgus, et nii 1. kui 2. alternatiivi korral ei ilmne olulisi negatiivseid mõjusid, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega leevendada, ei osutunud KMH läbiviimisel vajalikuks piiratud mahus alternatiivi (alternatiiv 3) täpsem hindamine. Lisaks on 2. alternatiiv 1. alternatiivi laiendus ja mõju hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki, kui rajatakse nii Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas kui Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam. See on tingitud asjaolust, et peamistes valdkondades ei ole kahel tegevusel liituvaid mõjusid. Seega jääb võrdlusse 2 alternatiivi, millest üks on 0-alternatiiv. Rakendub KMH programmis ptk 6 alternatiivide võrdlemise metoodikas määratletud juht, kus hinnatavad alternatiivid – arendaja soovitud lahendus ja kavandatavat tegevust mitte lubada - on silmatorkavalt erinevad, millest tulenevalt on otsust võimalik teha lähtudes eelistatud alternatiivi rakendamisega seotud keskkonnamõju olulisuse määrast. Antud juhul on 0-alternatiivi iseärasuseks, et Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus realiseeritakse muul viisil. Kuna lubatud on ka tootmistegevused, siis ei saa välistada, et mõjud on kavandatava tegevusega sarnased. KMH käigus antud hinnangutest ilmnes, et kavandatava tegevuse tulemusena, kui rajatakse nii ammoniaagitehas kui gaasielektrijaam, ei avaldata olulist negatiivset koormust välisõhule, sh ei teki müranormide ületamist ja veekeskkonnale. Võimalike avariiliste juhtumite esinemise võimalikkus ja ohualade ulatus on määratud eelkõige ammoniaagitehase rajamisega. Mõlemad kavandatavad tegevused on vastavuses kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentidega ning rakendatakse parimat võimalikku tehnikat. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 126 0-alternatiivi korral ammoniaagitehast ja gaasielektrijaama ei ehitada. Alal kehtiva detailplaneering realiseeritakse muude tootmistegevustega, kuid konkreetne tegevus ja elluviimise aeg ei ole teada. Kokkuvõttes on võimalik alternatiiv 2 realiseerimine, st rajatakse Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam. See ei välista kavandatud tegevuste etapikaupa elluviimist, kus kõigepealt rajatakse ammoniaagitehas (st realiseeritakse alternatiiv 1) ja seejärel ehitatakse gaasielektrijaam. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 127 6. Menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamine 6.1. KMH aruande avalik väljapanek. Asjaomaste asutuste seisukohad Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 21 lg 1 kohaselt küsitakse KMH aruande kohta asjaomaste asutuste seisukohti ja aruanne avalikustatakse sama seaduse § 16 sätestatud korras. Arendaja esitas Lääne-Harju Vallavalitsusele KMH aruande vastavuse kontrolliks 16.06.2025. Lääne-Harju Vallavalitsus teavitas 25.06.2026 kirjaga nr 4-13/61-18 KMH aruande avalikustamisest ja küsis seisukohta asjaomastelt asutustelt. Lääne-Harju Vallavalitsus otsustaja teavitas KMH aruande avalikust väljapanekust avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.06.2025 ja ajalehes Harju Elu 04.07.2025. Lisaks pandi teated üles Lääne-Harju Vallavalitsuse fuajee avalikule teadetetahvlile (aadressil Rae tn 38, Paldiski linn) ja kodulehe. Avalikustamisega seotud lisad on leiavad lisa 3.1. KMH aruande avalik väljapanek kestis 07.07.2025 - 07.08.2025. Lääne-Harju Vallavalitsusele andsid aruande kohta tagasisidet Päästeamet (24.07.2025 nr 7.2-11.1/4026-1), Transpordiamet (26.06.2025 nr 8-5/25/10626-2), Kaitseministeerium (04.08.2025 nr 12-1/25/20-6), Tallinna Sadam AS (06.08.2025 18-7/933-4), Terviseamet (06.08.2025 nr 9.3-4/25/5209-2), Keskkonnaamet (05.08.2025 nr 6-3/25/12679-2). Tabelis 6.1. on leitavad ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega arvestamine/küsimustele vastamine. Peamised ettepanekud/märkused olid seotud ohuallikate ohualadega, riigiteelt ühenduse loomisega, kavandatava tegevuse täpsema lahendusega, küsimused seoses punkerdamisega, taristuga, läheduses oleva suurõnnetus ohuga ettevõtete ohuraadiuse arvestamisega ning sademevee käitlemise ning tehnoloogilise vee väljalasuga. Ettepanekud/märkused tulid veel, mis olid seotud müra ja lõhna teemadega ning Natura 2000 alad. Baltic Oil Service OÜ ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Amet (06.08.2025 nr 16-6/23-16853-005) olid tutvunud dokumendiga, aga neil ei olnud ettepanekuid seoses KMH aruandega. KMH aruande avalik arutelu toimus 11.08.2025 Paldiski linnas Rae tn 38 II korrusel Vallavolikogu saalis. Arutelul osalejad olid ühel või teisel viisil menetlusosalised, avalikkuse esindajaid ei olnud. Avaliku arutelu protokoll koos lisadega on esitatud KMH aruande lisas 3.3. Avalikul arutelul täiendavaid ettepanekuid ei esitatud, kõikidele küsimustele anti vastused. Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 18.08.2025 kirjaga nr 4-13/61-27 seisukoha, mille kohaselt tuleb avaliku väljapaneku ajal KMH aruande kohta tehtud ettepanekute alusel tuleb aruannet täiendada. Arendaja esitas ettepanekute tegijatele kirjalikud vastused 21.08 ja 22.08.2025. Küsimuste- ettepanekute ning neile antud vastuste, sh ettepanekutega arvestamise ülevaade on esitatud tabelis 9.1. Arendaja saadetud vastuskirjad ettepanekute tegijatele on leitavad KMH aruande lisas 3.4. 6.2. Otsustaja seisukohad, nõuetele vastavuse kontroll Täiendatud KMH aruanne esitati nõuetele vastavuse kontrollimiseks 29.08.2025. Otsustaja kontrollis KMH aruande vastavust KMH programmile ja KeHJS nõuetele. Lääne-Harju Vallavalitsuse hinnangul on KMH aruanne asjakohane ja piisav ehitusloa andmise üle otsustamiseks. Aruandes on antud ülevaade tegevusest ja selle mõjust. Protsessi vältel esitatud ettepanekute ja märkustega on lõpparuandes arvestatud. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama keskkonnamõju hindamise aruanne on nõuetele vastavaks tunnistatud Lääne-Harju Vallavalitsuse korraldusega 16.09.2025 nr 505 (esitatud lisas 4). Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 128 Tabel 6.1 Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega arvestamine/küsimustele vastamine Esitatud ettepanek / küsimus Ettepanekuga arvestamine / vastus küsimusele Päästeamet (24.07.2025 nr 7.2-11.1/4026-1) (1.) Arvestades tehase oluliselt väiksemat mahutipargi mahtu võrreldes Teavitati, et eeldatavalt kasutatakse 25-tonniseid veokeid (KMH aruanne KMH algatamisel arvestatuga, transporditakse ammoniaaki spetsiaalsete ptk 1.3.4). kavandati KMH aruande ptk 3.9.3 täiendamist, kuid täiendamie tsisternveokitega, sh perspektiivis vajadusel Paldiski Lõunasadamas käigus otsustati lisada eraldi alapeatükina ptk 9.3.5. Selles on ülevaade sildunud laevade punkerdamiseks (võimalikud asukohad on uus kai Kai tn veokitega toimuda võivate juhtumite ohualade kohta, konkreetsemalt 7, olemasolev kai nr 6 või kaide nr 5 ja 6 vaheline nurk Jaama tn 5 // käsitleti sadama ja tehase vahel toimuvaid vedusid ja laevade Lõunasadama tee 9 // 11 kinnistul). Samas (Dokumendis Paldiski Kasesaare punkerdamist (st ettepanekuga arvestati). tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam) on jäetud välja dokumendist ajutise ohuallika (ohtliku veose) ohualade andmed ning transporditavad kogused. (2.) Seisuga 21.10.2024 on Baltic Oil Service käitamisluba peatatud kuna See info on võetud teadmiseks. KMH aruandes on ptk 2.1 viide, et Baltic käitises on lõpetatud naftasaaduste käitlemine ja lähiajal ei ole kavas Oil Service varasema tegevuse ohuala ulatus oli 128 m. Kuid arvestades naftasaaduste käitlemist alustada. Tallinna Sadama AS ettepanekutes viidatud kehtivat maakasutuse lepingut, kehtivat välisõhu saasteluba vedelkütuste käitlemiseks ja ettevõtte võimalikke arendusplaane, ei eemaldata seda viidet ohuala ulatusele KMH aruandest, selle põhjal anti KMH aruandes lühidalt hinnang võimalikele vastasmõjudele ammoniaagitehasega tulevikus (vastasmõju puudub, sest ühe käitise ohualad ei ulatu teise käitiseni). Transpordiamet (26.06.2025 nr 8-5/25/10626-2) 1. lk 27, p 3.1.1 kolmandas lõigus on ilmne „näpukas“ – „Tehased on Jah, tegemist on „näpukaga“ ja see on KMH aruandes parandatud. kavandatud Sillamäe sadama tööstusmaale. Sillamäe sadama detailplaneering võimaldab ehitada tootmishooneid.“ Tegevus hakkaks toimuma Paldiski Lõunasadama läheduses. Sillamäe sadam on küll edaspidi tekstis leidnud kajastamist analoogina 2. lk 30, p 3.1.2 lisada, et ühendustee rajamiseks riigiteelt 11174 Paldiski- Vastav täiendus on KMH aruande ptk 3.1.2 lisatud. Padise km 0,5 ümbruses objektile väljastab Transpordiamet EhS § 99 lõike Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 129 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel. Baltic Oil Service OÜ Ettevõte on aruande dokumendi kätte saanud ning neil ei ole vastuväiteid. Kaitseministeerium (04.08.2025 nr 12-1/25/20-6) Kaitseministeerium tutvus KMH aruandega ning neil ei ole vastuväiteid aruande sisule ega ettepanekuid selle täiendamiseks. Arvestades, et mõlema objekti kavandatavad ehitised võivad mõjutada riigikaitseliste ehitiste tööd või Kaitseministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade kasutamist, kordame üle mõned varem esitatud seisukohad, mille osas on jätkuvalt vajalik koostöö Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. 1. Varem on Kaitseministeerium esitanud seisukoha, et olenevalt ehitiste Kavandatava ammoniaagitehase hoonete ja rajatiste parameetrid on kõrgusest ja täpsest asukohast krundil võivad kavandatavad ehitised esitatud KMH aruande ptk 1.3.1. Kasesaare tee 12 kavandatava avaldada negatiivset mõju Ämari lennuvälja õhuseireradari töövõimele. gaasielektrijaama projekteerimisel on lähtutud varasemalt Selle vältimiseks ja probleemide ennetamiseks oleme palunud esitada Kaitseministeeriumi esitatud teabest, et hoonete-rajatiste kõrgus ei tohi Kaitseministeeriumile kavandatavate ehitiste täpsed mõõtmed (eelkõige ületada 30 m. KMH aruandes on ptk 1.3.2 esitatud teave hoonete-rajatiste kõrgus) ja asukohad kruntidel, et Kaitseväel oleks võimalik kontrollida kõrguse osas, mis on oluline keskkonnamõju hindamisel. nende võimalikku mõju riigikaitselise ehitise töövõimele ning vajadusel Vastuskirja lisaga esitati ülevaatetabel Kasesaare tee 10 ja 12 teha ettepanekuid negatiivsete mõjude vältimiseks. Avalikustatud KMH kavandatavate hoonete-rajatiste ehituslikest parameetritest, sh aruandes ja selle lisades ei leidu teavet kavandatavate ehitiste täpse kõrgusest. kõrguse kohta. Seetõttu rõhutame veelkord, et ehitiste täpse kõrguse selgumisel võib Kaitseväe poolt lisanduda täiendavaid nõudeid või tingimusi projekti korrigeerimiseks või mõju leevendavate meetmete rakendamiseks. 2. Avalikustatud KMH aruandes (lk 6-7) on märgitud, et Kasesaare tee 12 Kinnitame, et gaasitrassi rajamise teemadel võtavad projekteerijad rajatavas gaasielektrijaamas kütusena kasutatava maagaasi torustik ühendust, kui on paigas torustiku paigutuse kontseptsioon. Lisaks tuuakse kinnistuni eeldatavasti piki Soomepoiste teed. Juhime tähelepanu, märgime, et KMH aruande ptk 3.1.2 täiendati konkreetsemate viidetega et KMH aruande joonisel 1.2 on kavandatav gaasitrass markeeritud põhja kooskõlastusvajaduste kohta. pool Tallinna maanteed Leetse tee äärde. Leetse tee äärsed kinnisasjad on Kaitseministeeriumi valitsemisel olevad riigimaad ning osaliselt ka Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 130 koostamisel oleva Paldiski linnaku detailplaneeringu ala. Juhul, kui ammoniaagitehase või gaasielektrijaama jaoks on kavas püstitada mistahes teenindavaid tehnovõrke või -rajatisi Kaitseministeeriumi valitsemisel olevatele riigimaadele või nende vahetusse naabrusse, siis palume sobivate asukohtade ja võimaluste välja selgitamiseks teha koostööd volitatud asutuse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega võimalikult varases etapis. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (06.08.2025 nr 16-6/23-16853-005) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on tutvunud dokumentidega ning märgivad, et ettepanekud KMH aruande osas puuduvad. Tallinna Sadam AS (06.08.2025 18-7/933-4) 1. Paldiski Lõunasadamas sildunud laevade punkerdamise kohad, ptk 1.2, KMH aruannet täiendati vastavalt: punkerdamine toimub kail, kuhu laev 1.3.4 ja 3.9.3. on sildunud. Lisati reaalsema pumpamiskiirusega toimuda võivate sündmuste ohuala hinnang, seda tehti eraldi alapeatükis 3.9.5. Kuna KMH aruandes on välja toodud valik kaisid, millelt punkerdamine toimub. Teavitame, et Paldiski LSs toimub laevade punkerdamine sellel kail, millel ammoniaagi punkerdamislahendused on praegusel arendusetapil veel laev sildunud. Vajalik on anda hinnang NH3 punkerdamise võimalikkuse teoreetilised, võeti aluseks veeldatud maagaasi punkerdamiskiirus ja kohta lähtuvalt kaasnevatest riskidest kõikidel PLS kaidel. Seejuures oleks analüüsiti erinevas olekus ja temperatuuriga ammoniaagi laadimise vaja teada, mitu autot ühte laeva punkerdab? Kas laadimise ajal tekivad variante, et selgitada välja, kas esineb laadimiskohtade (st kaide lähiümbrusesse piirangud muude tegevuste osas? Arvestama peab ka Kai sildumiskohtade) osas piiranguid. Tehti ettepanekud punkerdamise nr 6a kaudu laskemoona veoga Kaitsejõudude poolt. KMH aruandes ptk ohutustsooni ulatuse osas. 3.9.3 on toodud näide oluliselt võimsamate laadimissüsteemide näitel, kuid eeltoodut arvestades ei tarvitse selline lähenemine olla asjakohane ja on vaja tuua välja tegelike laadimistegevustega ja -parameetritega kaasnevad riskid. Ammoniaagi punkerdamise riskide hindamise järgselt on alles võimalik lõplikult välja valida punkerdamise kohad ning nende asukoht, sh tehnilise taristu vajadus. Rakendamist vajavad ohutusmeetmed punkerdamise kohta tuleb kajastada KMH aruande kaitsemeetmete peatükis 3.9.4. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 131 2. Kasesaare tee 12 – elektrienergia tootmine, ptk 1.3.2, ptk 3.1.1 KMH aruande koostamisel on kinnistusisese ammoniaagitorustiku KMH aruandes on kirjutatud, et perspektiivis lisatakse II etapp, kus rajamise riske hinnatud ja jõuti järeldusele, et need ei ulatu kaugemale kütusena kasutatakse ammoniaaki (lisandub täiendavalt kuni 50 Mwe), Kasesaare tee 10 muudet tegevuste ohualadest. selleks rajatakse ammoniaagitorustik Kasesaare tee 10 kinnistult. Kas selle KMH aruande ptk 3.1.1 täiendati ülevaatega võimalikest piirangutest riski ulatus on käsitletud seoses olemasolevate (sh Paldiski raudteejaam R3 viidatud tegevustele (teadaolevalt piiranguid ei teki). maaüksel asuvate BOSi teenindavad raudteed) ja perspektiivsete raudteedega? Kas Soomepoiste tee 10, Saare 1, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja lähiümbruse detailplaneering planeeritud, kuid seni ehitamata raudteed on võimalik rajada Kasesaare tee 5 maaüksusele tehase ja elektrijaama piirangutest tulenevalt? 3. Ptk 2.1, osa ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted KMH aruandes ptk 2.1 on viide BOS ohuala varasemale ulatusele (128 m). Sellest ohualast lähtudes anti KMH aruandes lühidalt hinnang võimalikele Teavitame, et Tallinna Sadamal on ettevõttega Baltic Oil Service (BOS) vastasmõjudele BOS ja ammoniaagitehase vahel (ohualad ei ulatu maakasutuse leping, milles on mh kirjas, et lubatud on vedelkütuste, sh Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutele ja vastupidi), samuti kas bensiini käitlemine. BOS ohuraadiuse palume arvestada sellisena nagu seal ammoniaagitehase rajamisest tekib piiranguid BOS maakasutuse lepingu käideldataks bensiini, kuigi praegu nad vedelkütuseid ei käitle. KMH realiseerimisele (seniste hinnangute põhjal ei teki). aruande ptk 3.1.1 tuleb selgelt välja tuua, kas Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavatest tegevustest võib tekkida piiranguid BOS tegevuste osas, mille realiseermist on võimaldatud BOS ja TS vahelise maakasutuse lepingu järgi. 4. Ptk 3.1.1 võimalike maakasutuse piirangute osas KMH aruandes tehti vastavad täiendused. Ptk 3.1.1 tuuakse konkreetselt KMH aruandes on kirjutatud, et konkreetseid arendustegevusi välja, kas Autolink Paldiski OÜ kavandatavale ehitusõiguse realiseerimisele võib tekkida piiranguid. Teadaolevalt ei kavandata Autolink Paldiski OÜ lähipiirkonna kinnistutel teada ei ole, osasid kinnistuid (Kasesaare tee 1 ja tegevusi, millele tekiksid piirangud Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate 3, Lõunasadama tee 1) on kasutatud ajutiste laoplatsidena. tegevuste ohualade tõttu. Teavitame, et Kasesaare tee 1 on kasutusel alalise laoplatsina. Lisaks, Kasesaare tee 1 on koormatud hoonestusõigusega - Autolink Paldiski OÜ ja TS Sadama vahel on 31.01.2025 sõlmitud leping. Lepingus on öeldud, et kinnistu suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. Sellest Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 132 lähtuvalt tuleb KMH aruandes selgelt välja tuua, kas selliseid piiranguid võib Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavatest tegevustest tekkida. Ala suhtes kehtib Soomepoiste tee 10, Saare 1, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja lähiümbruse detailplaneering, mllle kohaselt on Kinnistule võimalik rajada ehitised maksimaalse kõrgusega 40 m ja maksimaalne ehitusalune pind on 70% krundi pinnast. Tehnovõrkude peale ja/või kaitsetsooni võib ehitisi rajada õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras. Detailplaneeringu kohase ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike lubade väljastamisel otsustab maksimaalse ehitusõiguse üle kohalik omavalitsus. 5. Taristu rajamisest - ptk 3.1.2 jm KMH aruandesse lisati ptk 1.3.3 ja ptk 3.1.2 vastavad täpsustused. KMH aruandes on kirjas, et ammoniaagitehast teenindavad teed ja sademeveetrassi rajab AS Tallinna Sadam eraldi projektide alusel. Teavitame, et sademevee trassi liitumispunktini ammoniaagitehase territooriumil või vahetus läheduses rajab Sadam liitumistasu eest ning sadam rajab vaid juurdepääsutee ammoniaagitehasele, ei raja kõiki teid. 6. Sademevee käitlemisest ptk 3.6.2 ja ptk 3.6.5 KMH aruandes tehti ptk 3.6.2 ja ptk 3.6.5 sademevee väljalasu osas Palun võtta välja viide sadama keskkonnaloale nr L.VV/332188, kuna vastavad korrektuurid. väljalasu VL2 kaudu ei hakata juhtima Kasesaare tee 10 ja kogutavat Mis puudutab detailplaneeringu kohasele sademevee väljalasule veeloa sademevett. Teavitame, et sademeveed nendelt kinnistutelt on kavas taotlemist, siis liitumispunktile eraldi veeluba ja saastetasu maksmist vaja juhtida Soomepoiste tee 10, Saare 1, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja ei ole, kuid liitumispunkti suubuva sademevee seiret korraldab Derivaat lähiümbruse detailplaneeringu lahenduse kohaselt, mis on praeguseks NH3. Kuna suublasse juhitakse ka teiste kinnistute sademevett ja Derivaat osaliselt välja ehitatud Kasesaare tee 1 jaoks. Kokku kogutavad sadeveed NH3 ei ole sademeveesuublaga seotud rajatiste valdaja ega maaomanik, juhitakse sadamale kuuluva kollektori kaudu Lõunasadama tee alalt läbi ja siis suublale peaks veeloa taotlema Tallinna Sadam AS. Kuid see ei välista sealt loodusliku kraavi. Selle kraavi suue ei asu Sadama akvatooriumis. muul viisil kokkuleppimist. Sellele ojale/kraavile ei ole senini keskkonnaluba vajalikus osutunud. KMH aruandesse lisati ühe võimaliku lahendusena sademevee suunamine Arendaja (DerivaatNH3) peab ise hankima liitumispunktis sadama Kasesaare tee 10 tehnoloogilise vee väljalasku. Kuid selles osas andsid kollektorisse sajuvee juhtimisel kõik vajalikud keskkonnaload, korraldama projekteerijad tagasiside, et pumpamisega lahendus ei tarvitse suuremate ja finantseerima liitumispunktis saasteainete mõõtmise ja saastetasu sademevee koguste korral tagada sademevee häireteta ärajuhtimist. maksmise. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 133 7. Tehnoloogilise vee väljalask. KMH aruande sõnastust täiendati, et oleks üheselt arusaadav, et tegemist KMH aruande ptk 4.2 on käitamisaegsete keskkonnameetmete kohta on Kasesaare tee 10 rajatava veetöötlusjaama ja ammoniaagitehase kirjutatud, et on asjakohane ka suunata merevee magestamise- tehnoloogilise vee väljalasuga. demineraliseerimise süsteemi heitvesi ja tehnoloogiline heitvesi kavandatavasse ühisesse väljalasku asukohaga Paldiski Lõunasadama kai nr 6 juures. Teeme ettepaneku sõnastada üheselt arusaadavalt, millist väljalasku mõeldakse. Kaile nr 6a kavandatakse samuti uut sademevee väljalasku, Kasesaare tee 10 ja 12 tegevustest lähtuvat heitvett ei tohi sinna suunata. Märgime, et kai 6a idapoolsele küljele kavandatava Kasesaare tee 10 tehnoloogilise vee väljalasu torustik suubub akvatooriumi selle piirist ca 15m meetri kaugusel. Terviseamet (06.08.2025 nr 9.3-4/25/5209-2) 1. KMH aruandes on välja toodud järgnev: „Soovi korral võib projekti käigus Vastuskirjaga esitati selgitused, et müra hindamine ei tähenda tingimata teha täiendavad müra modelleerimised, kuid selleks peavad olema teada modelleerimist ega müratasemete mõõtmist. See on ka kooskõlas (ehitus)projektis müraallikate asukohad ja väljaviikude (nt korstnad, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 62 lg 1 toodud välisõhus leviva ventilatsiooni väljapuhe) kõrgused ja kõikide seadmete süsteemide müra kaardistamise määratlemisega. KMH aruannet täiendati eeldatavad helirõhu tasemed, samuti kasutatavate mürasummutite jms lühiülevaatega välisõhus leviva müra kaardistamise põhimõtteid ja millistel müra vähendavate meetmete andmed.“ Ja „Gaasielektrijaam võib olla juhtudel seda tuleb teha. Märgiti, et senini ei ole müra kaardistamise suhteliselt olulise müratasemega. Kuid mõlema käitise puhul peaksid vajadust Paldiski linna Soomepoiste tee – Kasesaare tee piirkonnas välisõhku avanevad süsteemid, mille helirõhutase on suurusjärgus 100 tekkinud. db(A) ja enam, olema varustatud mürasummutitega või rajada selliste Kavandatavate tegevuste puhul on KMH aruande ptk 3.5.3 tehnoseadme ümber mürasummutuskast või varustada see lokaalse gaasielektrijaama kohta antud ülevaade võimalikest müra leevendavatest müraekraaniga.“ Amet juhib tähelepanu, et kinnistutele kehtestatud meetmetest, sh nende tõhususe hinnang. Samuti on ära toodud, millal on Soomepoiste tee 10, Saare I ja Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende sobiv hetk müra modelleerimiseks: Soovi korral võib projekti käigus teha lähiümbruse detailplaneeringu raames ei ole samuti mürahinnanguid täiendavad müra modelleerimised, kuid selleks peavad olema teada teostatud, kuna moodustatavatele kruntidele nähti ette laoplatside, (ehitus)projektis müraallikate asukohad ja väljaviikude (nt korstnad, laohoonete ja tootmishoonete rajamine ning ei olnud teada, mis laadi ventilatsiooni väljapuhe) kõrgused ja kõikide seadmete-süsteemide hoonestus kruntidele tuleb. Varasemalt oli KMH programmis lk 24 tabelis eeldatavad helirõhu tasemed, samuti kasutatavate mürasummutite jms 6.1 välja toodud, et hinnatakse mürarikaste tegevuste, sh materjali ja müra vähendavate meetmete andmed. Kokkuvõttes on KMH aruande Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 134 toodangu transpordi mõju väljapoole käitist jäävatele müratasemetele müra ja vibratsiooni käsitlus KMH programmiga kooskõlas. Kuid KMH ning vajadusel viiakse läbi müra modelleerimine programmiga aruandes on parema arusaadavuse huvides täiendatud sh on ptk 3.5.2 ka SoundPLAN. Praegu KMH aruandes käsitletud müra on ameti hinnangul ammoniaagitehase puhul viidatud, et võib asjakohaseks osutuda müra indikatiivne, uuringuid ei ole teostatud ning ainult oletuslikule täiendav modelleerimine. müraolukorrale ei saa jääda tuginema. Selleks, et teada saada millised Vastavalt KeHJS § 21 lg 4 on Lääne-Harju Vallavalitsus andunud müratasemed planeeritavalt alalt (sh liiklusest) päriselt levivad, tuleks mürauuringu küsimuses omapoolse seisukoha 18.08.2025 kirjaga nr 4- teostada mürahinnang. Hinnang tuleks teostada esimesel võimalusel, kui 13/61-27. Müra modelleerimise ettepanekul on valla seisukoht alljärgnev: on teada piisavalt informatsiooni müra leviku modelleerimiseks. Juhul kui Müra kvaliteetseks modelleerimiseks on praeguses menetlusetapis planeeritakse müraleevendavaid meetmeid, tuleks hinnata ka nende lähteandmed liiga üldised. Müra modelleerimise asemel soovitame tõhusust. Tööstusmüra puhul on asjakohane hinnata ka maksimaalset kaaluda leevendusmeetmena kohustuslikku müraseiret vahetult mürataset ja koosmõju juba olemasoleva tegevusega. Müra kavandatavate käitiste kasutuselevõtu järgselt ning täiendav mõõtmine 2 modelleerimisel või mõõtmiste teostamisel tuleks hinnata ka tööstuse aasta pärast või kaebuste laekumise korral. Sellest lähtuvalt on müra võimalikke erinevaid töörežiime, sealhulgas maksimaalsel koormusel mõõdistamine kavandatavate käitise kasutuselevõtu järgselt lisatud KMH töötamisel tekkivaid müra ja vajadusel ka vibratsioonitasemeid. aruande keskkonnameetmete peatükki 2. KMH aruandes on välja toodud järgnev: „Müraallikate lähedusse Selgitati, et kuna lähemad tundlikud alad asuvad ~400 m kaugusel, siis ei jäävatel müratundlikel aladel müra piirväärtuse ületamise korral tuleb ole põhjendatud seada eesmärki normtasemetele vastava müra rakendada müra vähendavaid meetmeid kas müraallika või mõjutatava ala saavutamiseks Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute piiril ja see ei ole juures.“ Amet juhib tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 vastuolus AÕKS § 59. tulenevalt peab müraallika valdaja tagama, et tema territooriumilt ei leviks Selgitame, et KMH aruande ptk 3.5.2 toodud väljapool hooneid olev normtaset ületavat müra. Seega tuleks võimalusel müratasemed viia müratase 80 dB ja ptk 3.5.3 110 dB helivõimsustaseme on näited. Samas ei vastavusse sätestatud normtasemetega juba planeeritava alade kinnistute tähenda see, et tootmisterritooriumil esineb müratase 80 dB. KMH piiril aruande ptk 3.5.2 ja 3.5.3 sõnastust täpsustati parema arusaadavuse huvides. Keskkonnaamet (05.08.2025 nr 6-3/25/12679-2) 1. Aruande sissejuhatuse (lk 4) teises lõigus peaks olema viide KeHJS § 6 lg 1 Aruande sissejuhatuses on viide korrigeeritud. p-le 11 mitte aga KeHJS § 6 lg-le 11. Palume korrigeerida. 2. Aruande alaptk-s 2.4 (lk 25) toodud info, et Pakri loodus- ja linnuala jääb Kuna võrreldes programmis kirjeldatuga muutus tehnoloogilise heitvee Kasesaare tee 10 kinnistust 400 m kaugusele, on eksitav. Kuigi nimetatud ärajuhtimise kontseptsioon (kavas suunata Paldski Lõunasadama kinnistu jääb tõepoolest sellisele kaugusele, siis kogu kavandatav tegevus ehitataval kail nr 6A asuvasse väljalasku) ja selgus, et Tallinna Sadam AS Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 135 jääb u 100 m kaugusele Pakri loodus- ja linnualast, kuna veevõtuks- kavandab Kasesaaree tee 10 ja 12 kinnistutelt kogutavad sademeveed tagasisuunamiseks kavandatakse torustik ning merevee haare ja merrelask juhtida detailplaneeringuga ette nähtud sademevee väljalasku, mis Paldiski Lõunasadama uuele ehitatavale kaile nr 6A. Palume seega aruande suubub merre vahetult Pakri hoiuala piiril, siis on KMH aruandes ptk 2.4 alaptk-i korrigeerida arvestades kogu kavandatavat tegevust ning sellest lisatud vastavad kaugused ning nendega on läbivalt arvestatud ka ka Natura hindamisel lähtuda. hinnangute andmisel. 3. Aruande alaptk-s 3.1.1 (lk 27) on kirjutatud: „Tehased on kavandatud Tegemist on näpuveaga, mis võis tekkida, kui KMH aruande muudes Sillamäe sadama tööstusmaale. Sillamäe sadama detailplaneering osades viidati analoogilistele lahendusetele Sillamäe sadamas. Aruande võimaldab ehitada tootmishooneid. Kavandatava tegevusega ei muudeta ptk 3.1.1 ei ole viide Sillamäe sadamale asjakohane, teksti on korrigeeritud. kinnistu maakasutuse sihtotstarvet. Tegevusega ei kaasne muudatusi lähipiirkonna maakasutuses ning ei halvendata juurdepääsusid kinnistutele. Oluline mõju maakasutusele puudub.“ Palume selgitada, kuidas on Sillamäe sadam seotud käesoleva KMH-ga? 4. Aruande ptk 3 alaptk-des on koondhinnangute all toodud ainult Täname tähelepanu pööramast, et 0-alternatiivi olemus ja sellega seotud hinnangud alternatiivide 1 ja 2 kohta, kuid 0-alternatiivi hinnangud on mõjud ei tarvitse olla üheselt arusaadavad. KMH programmis ptk 4.2 ja andmata. Kuna alaptk-s 1.4 (lk 16) on kavandatava tegevuse alternatiivina KMH aruandes ptk 1.5.4 on viidatud Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel nimetatud ka 0-alternatiiv, siis tuleb koondhinnangutes ka selle kohta kehtivale detailplaneeringule (Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik mõjude hinnangud välja tuua. Paluma aruannet täiendada. 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering). Sisuliselt on tegemist 0-alternatiivi kirjeldusega juhul, kui DerivaatNH3 kavandatav tegevus ei realiseeru. KMH aruande ptk 1.4 on 0-alternatiivi kirjelduse juurde lisatud selgitus seostest detailplaneeringuga ja et see võimaldab laoplatside, lao- ja tootmishoonete rajamist. Mida täpsemalt ja millal kavandatakse, ei ole praegu teada. Siiski on võimalik hinnata, kas ja mil määral võivad 0-alternatiivi mõjud hinnatud valdkondades olla sarnased või erineda võrreldes kavandatava ammoniaagitehasega ja elektrijaamaga. Aruande ptk 3 alapeatükkide koondhinnanguid on vastavalt täiendatud. 5. Aruande alaptk-i 3.5 alaptk-des on küll eraldi välja toodud Selgitame, et KMH aruande ptk 3.5.2 toodud väljapool hooneid olev ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama tegevusega kaasnev müra ja müratase 80 dB ja ptk 3.5.3 110 dB helivõimsustaseme on näited, mille vibratsioon, kuid välja on toomata nende kahe tegevuse kumuleeruv müra alusel on hinnatud milliseks kujuneks müratase erinevatel kaugustel, sh on ning samuti, kas Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute naabruses toimuvate antud hinnang, et nende tasemete korral on võimalik elamualade juures Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 136 tegevustega võib olla koosmõjusid. Samuti ei ole aruande alaptk-s 3.10 (lk võimalik tagada normtasemetele vastav müra, sh on ptk 3.5.3 sisutatud 95) välja toodud kumulatiivseid mõjusid müra ja vibratsiooni puhul. analoogia põhjal koosmõjust teiste võimalike objektidega. Seega on silmas Palume täiendada. peetud kumulatiivse müra normtasemetele vastavust. KMH aruande ptk 3.5 on antud üksikasjalikum ülevaade, kuidas mingis punktis tajutava müra tase kujuneb eri allikatest lähtuva müra puhul. 6. Aruande alaptk-i 3.10 pealkirjaks on „Kumulatiivsed mõjud, sh Kuna kõikides hinnatavates valdkondades-teemades on vastavalt KMH kaitstavatele loodusobjektidele“, samas kumulatiivseid mõjusid programmile arvestatud kumulatiivsust ja kaitstavatele loodusobjektidele kaitstavatele loodusobjektidele välja toodud ei ole. Palume alaptk-i 3.10 avaldatavat mõju ülevaade on eraldi alapeatükis, siis peakirjast on viide sisu viia vastavusse selle pealkirjaga. kaitstavatele loodusobjektidele kustutatud. 7. Aruande alaptk-s 3.10 on toodud üldiselt ainult väited, et erinevate Vastavalt KMH programmile on arvestatud kumulatiivsust iga valdkonna mõjuvaldkondade puhul kumulatiivne mõju puudub, kuid selgitusi, miks juures. Ptk 3.10 on lisatud viited varasematele peatükkidele see puudub toodud ei ole. Palume tuua ka vastavad selgitused ning kui mõne teema puhul on analüüs varasemates ptk-des toodud, siis viidata neile. 8. Palume selgitada, mida tähendab aruande alaptk-s 3.11 (lk 96) toodud KMH aruande 3. peatüki alajaotistes anti iga mõjuvaldkonna osas lõik: „Ammoniaagitehasel ega sellega kaasneval taristul ei ole puutumust ülevaade, kas on võimalik otsesed mõjud Natura 2000 alaga ja kas võidakse Natura 2000 võrgustiku aladega … /kogutekst sa/adetud kirjas“? Lisaks mõjutada piirkonnas asuvate Natura alade kaitse-eesmärke. Kuna tulenevalt eeltoodud tsitaadist peaks aruanne sisaldama Natura varasematele hinnangutele tuginedes otseseid ja kaudseid mõjusid kaitse- eelhinnangut, seda aga aruandest leida ei ole. Aruandes on küll pea iga eesmärkidele ei leitud, siis järeldati et eraldi Natura hindamist ei teema kokkuvõttes toodud välja nn järeldused, et mõju Pakri loodusala ja vormistata. Viidatud tekstilõiku on millegipärast alles jäänud ka võimalus, linnuala kaitse-eesmärkidele puudub, kuid sisulist analüüsi, kuidas sellisele et Natura hindamine vormistatakse. järeldusele jõuti, aruandes toodud ei ole. Selliseid järeldusi ei saa kindlasti Arvestades, et Tallinna Sadama AS teavitas, et kavatseb rajatava Natura eelhindamiseks nimetada. Tuletame meelde, et Natura hindamisel torustikuga suunata Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt kogutavad tuleb lähtuda asjakohastest juhendites, nt dokumendist „Juhised Natura sademeveed kehtiva detailplaneeringu järgsesse kogumis-süsteemi, mis hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel praegu teenindab ainult Kasesaare 1 kinnistut ja suunab sademevee endise Eestis“1 (edaspidi Natura hindamise juhend). …. Seega kokkuvõtvalt ojasängi kaudu merre, siis KMH aruannet on vastavat täiendatud (ptk 1.3.3 palume aruandes eraldi välja tuua Natura eelhindamise ptk (vajadusel ka ja mujal) ning on tekkinud vahetu kokkupuude, siis on KMH aruande asjakohase hindamise ptk) ning hindamisel lähtuda Natura hindamise koosseisu -lisatud Natura eelhindamise osa (ptk 3.12) koos sisulise juhendis toodud ülesehituse ja sisunõuetest. analüüsiga. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 137 9. Aruande alaptk-s 3.6.3 (lk 66) on toodud: „Seega ammoniaagitehase KMH aruande ptk 4.2 on vastavalt täiendatud. merevee magestamise üksusele on otstarbekas retendaatvee torustiku väljundile Lõunasadama kai nr 6A juures difuuseri paigaldamine.“. Selle peab välja tooma ka keskkonnameetmena aruande alaptk-s 4.2. Palume aruannet täiendada. 10. Aruande alaptk-s 4.3 (lk 98) on kolmandas lõigus viimane lause Tänan tähelepanu juhtimast. Poolikuks jäänud lause puudutab poolikuks jäänud. Palume aruannet täiendada. mürauuringute läbiviimist, sõnastust on vastavalt täiendatud. 11. KMH programmis on ptk 6 tabelis 6.1 (lk 30) kirjas: „Eeldatavalt mõju KMH aruandesse lisati peatükk mõjust kaitstavatele loodus-objektidele kaitstavatele loodusobjektidele puudub, kuna käitise ja trasside (ptk 3.11), kuhu on koondatud varasemalt valdkonniti käsitletud mõjude asukohtades kaitstavad loodusobjektid, sh liikide registreeritud leiukohad hinnangud. puudavad. Esialgse teabe alusel ei ulatu käitise tegevuse mõjuala ka lähiala kaitstavate loodusobjektideni ega Natura 2000 aladeni. Vastavalt täpsustunud kavandatava tegevuse sisule antakse KMH läbiviimisel mõjuhinnangud kaitstavate loodusobjektide kohta.“ Sarnane seisukoht on toodud ka KMH programmi ptk-s 5 (lk 27). Kuna aruandest selgub, et kavandatav tegevus on muutnud, nt on lisandunud gaasielektrijaama rajamine, taristu jne, siis on Keskkonnaameti hinnangul asjakohane aruandes käsitleda ka kavandatava tegevuse mõjusid läheduses asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele ja ka Natura elupaikadele, mis jäävad Natura alast välja (nt jääb mereveehaarde surve- jm torustik Natura elupaikade asukohta). 12. Arusaamatuks jääb, miks on aruande ptk 7 „Kokkuvõte ja järelduse“ Selgitame, et „Kokkuvõte ja järeldused“ tõesti sõltuvad menetlusosaliste sisustamata ja on kirjutatud: „peatükk sisustatakse täielikult KMH aruande tehtud ettepanekutest ning avalikustamise tulemused on osa avalikustamise toimumise järgselt“. Kas KMH kokkuvõte ja järeldused kokkuvõttest. Hindamisvaldkondade kokkuvõtted lisati koondina olenevad avalikustamisest? vastavate alapeatükkide juurde ning eraldi sisustati ptk 4 „Keskkonnameetmed“. KMH aruande kokkuvõte on avalikustamise järgsesse versiooni lisatud, sh arvestades tehtud ettepanekute-märkuste alusel tehtud täiendusi. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 138 13. Küsimusi tekitab eeldatav järgnev protsess, ehk Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel vastu võetud Vabariigi keskkonna(kompleks)loa taotlemine – nii vesiniku (mahuga vähemalt 5 Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud t/p, kui toodetakse müügiks, aga pole vist antud juhul asjakohane) kui ka heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate ammoniaagi tootmine kuuluvad atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lg 1 tegevusalade loetelu“ (viimased muudatused RT I, 28.01.2020, 2 alusel kehtestatud määruses tegevusalade loetelusse, millel tegutsevate jõustumisega 30.01.2020) on § 2 lg 4 p.7 nimetatud HKS loa paiksete heiteallikate käitajad on kohustatud omama kauplemissüsteemi kohustuslikkust ammoniaagi tootmisele ning p. 9 vesiniku ja sünteesgaasi luba ning kuuluma Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse tootmisel reformingu või osalise oksüdeerimise teel tootmisvõimsusega ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi HKS). Nii aruannet lugedes kui ka üle 25 tonni päevas. täiendavat teavet otsides on aru saada, et tegemist on nn rohevesiniku ja Selgitati, et viidatud HKS juhenddokument lähtub eeldusest, et rohelise ammoniaagiga, mille tootmisel KHG heide väidetavalt ei teki. ammoniaagi tootmisel kasutatakse reformingul või osalisel oksüdeerimisel Eelnimetatud kohustuse raames, mida tuleb keskkonna(kompleks)loa saadud sünteesgaasi. Kuid antud juhul kasutatakse vesiniku saamiseks menetlemisel arvesse võtta, leiame, et tootmisprotsess peaks olema elektrolüüsi ja sellel meetodil toodetud vesinik ei kuulu HKS alla. Derivaat rohkem lahti seletatud, et toetada mh KMH aruande lk 49 toodud väidet: NH3 saab osa elektrist otse taastuv-energia tootjatele, nn puuduv osa „Kavandatava tehase toodang on süsinikuvaba, seega ei arvestata kaetakse roheenergia sertifikaatidega, seetõttu on 100% kasutatavast toodangust tulenevat panust.“ Hetkel käib see väide vastu HKS energiast taastuvatest allikatest ja Kasesaare tee 10 toodetavale kohaldub juhenddokumendis tooduga, mille kohaselt toimub tootmisetapis CO2 rohevesiniku ja -ammoniaagi määratlus. Ammoniaagi tootmisel Kasesaare heide. Lisainfoks HKS juhenddokumendi nr 9 (Sektoripõhine heitkoguste tee 10 käitises ei teki märkimisväärset kasvuhoonegaaside heidet (igal määratlus ning selgitus: „Siia kuuluvad kõik ammoniaagi ja vahesaaduse juhul jääb see alla direktiivi artiklis 27 ja 27a viidatud väljaarvamiskoguste), vesiniku tootmisega seotud otsesed või kaudsed protsessid. Hõlmatud ei kuid kitsalt võttes on ammoniaagi tootmine HKS kohuslaste tegevusalade ole ammoniaagi tootmine muust vahesaadusest. Kaudsete heitkoguste loetelus. määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist süsteemipiirides“. KMH aruandesse on lisatud ptk 3.1.1. selgitused vesiniku ja ammoniaagi tootmise HKS loa vajaduse kohta. Lääne-Harju Vallavalitsus (18.08.2025 nr 4-13/61-27) 1. KMH aruandes (lk 13-14) on kirjeldatud, et arvestuslik olmevee kasutus Selgitame, et erinevalt tehnoloogilisest heitveest, mis peamiselt koosneb ja reovee teke Kasesaare tee 10 kinnistul on 3-4 m3/ööp, kuni 1 400 m3/a. merevee magestamisel ja puhastamisel tekkivast kontsentreeritud Kasesaare 12 kinnistul võib eeldada vastavalt on 2-3 m3/ööp, kuni 1 000 soolade lahusest ja seetõttu ei vaja puhastamist, vajab olmereovesi m3/a. Olmevesi saadakse Paldiski linna ühisveevärgist. Olmereovett bioloogilist puhastusprotsessi, enne kui seda saab suublasse, sh merre isevoolselt ära juhtida ei ole võimalik ja kehtiva detailplaneeringu juhtida. Selliseid puhastusseadmeid ei ole Kasesaare tee 10 ja 12 lahendusega on ette nähtud kõikidelt kinnistutelt olmereovee kinnistutele kavandatud ning arvestades tekkiva olmereovee koguseid ei ärajuhtimiseks Kasesaare tee äärde isevoolse kanalisatsiooni torustik ja ole otstarbekas ka seda teha. Olemuselt on kogumismahutitega lahendus reoveepumpla ning pumplast Lõunasadama tee äärde kanalisatsiooni ajutine ja seda kasutatakse seni kuni Tallinna Sadama AS ehitab piirkonda Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 139 survetorustik orienteeriva pikkusega 0,5 km. Seni kuni teistel kinnistutel teiste arendustegevuste lisamisel välja reoveetrassi Paldiski linna kasutajaid ei ole, on AS Tallinna Sadam teinud tehnilistes tingimustes puhastusseadmele. ettepaneku lahendada olmereovee käitlemine Kasesaare tee 10 kinnistul kogumismahutiga. Kasesaare tee 10 on projekteeritud 10 m3 olmereovee kogumismahuti. Sama lähenemist kasutatakse ka Kasesaare 12 administratiivhoone puhul. Kas kinnistutel tekkiva olmereovee käitlemist ei ole võimalik lahendada koos tehnoloogilise heitvee käitlusega? 2. KMH aruandes (lk 39) märgitakse, et kui hinnata lõhnahäiringu Selgitame, et atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) 4. jagu reguleerib tekkevõimalust, siis tundlikumad inimesed võivad tunda ammoniaagi lõhnainete heidet, sh on § 68 lg 1 alusel kehtestatud lõhnaaine esinemise lõhna tasemel 0,1 ppm (70 μg/m3), lõhnaläveks loetakse 5-50 ppm (3 483 häiringutase vastuvõtja juures – häiringutase loetakse ületatuks enam kui – 34 830 μg/m3), hinnatud on ka loomade aistinguid ja tervisele mõjuda 15% aasta lõhnatunni korral (Kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37 võivaid tasemeid ja on järeldatud, et loomad ei ole ammoniaagi lõhna „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja suhtes inimestest tundlikumad. Arvestades hajumistulemusi, võib 1 tunni lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ § 2 lg 2). Samas sätestab määruse hajumismaksimumide piirkonnas tundlikematel inimestel tekkida nr 37 § 2 lg 4, et lõhnaaine esinemise kohta esialgse hinnangu saamiseks lõhnaaisting, kuid see tekib tõrviku heite (arvestuslikult kuni 52 korda võib lisaks referentsmeetoditele kasutada ka muid meetodeid, sh aastas) ja ebasoodsate hajumistingimuste kokkulangemisel, st tõenäoliselt elektroonilisi sensoreid lõhnaainete hindamiseks. Paldiski Lõunasadama paaril korral aastas. piirkonnas ei ole teada teisi olulist lõhnahäiringut tekitada võivaid käitisi (viidatud kalajahutehas jääb Pakri poolsaare põhjaossa, ligikaudu 5 km Paldiski linnas asuvate elamualade kaugust arvestades palume kaugusele kavandatavast ammoniaagitehasest), seetõttu on lõhnahäiringu lõhnahäiringu tekke riski suhtuda äärmiselt tõsiselt. Lõhnaainete levimise tekkevõimalus seotud eelkõige ammoniaagi käitlemisega ja ei ole temaatikale ja selle vältimise vajadusele on juhtinud KMH programmi kombineeritud teiste lõhnaainetega. avalikul arutelul ka Lääne-Harju Vallavalitsus. Senine kogemus nt Paldiskis asuva kalajahu tehase tööga näitab, et võimalike ebasoodsate Seetõttu on esmaseks seiremeetmeks tehase territooriumil olevad ilmastikutingimuste jt asjaolude kokkulangemisel on tekkinud elanikele ammoniaagisensorid, mis on seotud tootmisprotsessist toimuda võivate äärmiselt ebameeldivaid olukordi. Palume aruandes ette näha lekete tuvastamisega ja automaatse teavitus-süsteemiga-protsesside emissioonimõõtmise võimalusi/seirejaamade võrgustikku, lõhnaaine sulgemisega sõltuvalt ammoniaagi tasemest. Esmane teavitus-häiretase vähendamise tegevuskava koostamist jt meetmeid. Seirejaamade on tavaliselt kontsentratsioonil 25 ppm (lõhnaläveks loetakse 5-50 ppm), asukohtade määramisel arvestada lähimate elamualadega mis annab märku võimalikust olulisest lekkest seadmete juures ja vajadusest rakendada meetmeid lekke vältimiseks. See lähenemine peaks Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 140 olema piisav, et tagada väljapool tootmisterritooriumi lõhnahäiringute vältimine. Arvestades teema olulisust Paldiski piirkonnas, on siinkohal võimalik rakendada juhtumipõhiselt täiendavaid meetmeid (sarnaselt müra käsitlusega). Kui peaks tehase käivitamisel siiski tekkima ammoniaagitehasest lähtuvaid lõhnaaistinguid lähimate elamute vm tundlike objektide juures, siis seatakse üles tootmisterritooriumi välised sensorid, mis võimaldavad registreerida kontsentratsioone tasemel ~0,7 ppm (vastab ligikaudu Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ Lisaga 1 (keskkonnaministri 28.02.2019 määruse nr 8 sõnastuses) kehtestatud ammoniaagi 1 h kriitilisele tasemele 500 µg/m3). See võimaldab paremini aru saada lõhna tekkepõhjustest ning rakendada asjakohaseid meetmeid. Oluliste häiringute tekkel koostab käitis lõhna vähendamise tegevuskava. Vastavalt on täiendatud KMH aruande ptk 3.2 ja keskkonnameetmete peatükki. 3. Palume KMH aruandes nii saasteainete õhu heite ja lõhnahäiringute kui KMH aruande ptk 3.2 juurde on kokkuvõtvalt lisatud tavapärases olukorras ka avariiolukordade kirjeldamisel lisaks tekstiosale tuua välja ka tekkida võivate õhusaasteainete heitkoguste ja nende hajumisarvutuste lihtsustatud tabelitena erinevate võimalike stsenaariumite korral tekkida tulemuste koondtabel, selles on ära toodud ka võivad ohualade kaugused. hajumiskontsentratsioonide võrdlus lõhnalävega. Ptk 3.9 juurde on lisatud võimalike avariiliste juhtumite ohualade ulatuse koondtabel. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 141 7. Kokkuvõte ja järeldused Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutele ammoniaagi tootmiskompleksi ja gaasielektrijaama rajamine. Ettevõte esitas ehitisregistri kaudu 03.10.2023 ehitusloa taotluse nr 2311271/12782, millega kavandab rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksust Paldiski linnas Tallinna Sadama AS-i Lõunasadama alale Kasesaare tee 10 maaüksusele. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase keskkonnamõju hindamise programm tunnistati nõuetele vastavaks Lääne-Harju Vallavalitsuse korraldusega 02.04.2024 nr 246. KMH aruande koostamise käigus selgus, et tehas projekteeritakse oluliselt väiksema mahutipargi mahuga võrreldes KMH algatamisel ja programmis tooduga. Seetõttu jääb ära ammoniaagi-torustiku rajamine tehasest Paldiski Lõunasadamasse, transpordiks kasutatakse veokeid. 2024. aasta hilissügisel teavitas arendaja, et ammoniaagi tootmisüksuse juurde on otstarbekas rajada gaasielektrijaam (elektriline väljundvõimsus ~100 MWe, kütusena kasutatakse maagaasi), mis perspektiivis saab kütusena kasutada ka ammoniaaki (lisandub täiendavalt kuni 50 MWe). Elektrijaam on vajalik tehase energiatarbe rahuldamiseks olukorras, kus taastuvenergia tootmine on madalseisus, ühtlasi Eesti elektrivõrgu ja juhitavate võimsuste ja sagedusreservi tagamiseks (kavandatav tööaeg 1200…2000 tundi aastas). Kuna gaasielektrijaam Kasesaare tee 10 kinnistule ei mahu, kavandatakse see naaberkinnistule Kasesaare tee 12. AS Tallinna Sadam nõukogu andis 19. detsembril 2024 nõusoleku Kasesaare tee 12 broneerimis- lepingu sõlmiseks. Lisaks andis Lääne-Harju Vallavalitsuse kui otsustaja seisukoha, et võimalik on käimasolevas KMH protsessis käsitleda Kasesaare tee 12 kinnistule elektrijaama lisandumist tegevusalternatiivina, KMH algatamisotsuse ja programmi täiendamine ei ole vajalik. Lisaks muutus gaasielektrijaama lisandumisega veevõtu kontseptsioon – Paldiski reoveepuhasti heitvee asemel kasutataks merevett. Merevee puhastamise käigus tekkiv retendaat juhitaks merre tagasi. Veevõtu ja tagasijuhtimise asukoht on Paldiski Lõunasadama uue kai lõunapoolsel küljel. Võrreldes programmiga on lisandunud alternatiivina Kasesaare tee 12 kinnistule gaasielektrijaama rajamine, millest tulenevalt on alternatiivide kirjeldus muutunud. KMH käigus sõnastati ja võrreldi järgnevaid alternatiive: ▪ Alternatiiv 1 – kavandatavaks tegevuseks on ammoniaagi tootmiskompleksi rajamine Kasesaare tee 10 kinnistule vastavalt arendaja kavandatud mahtudele (neid on kirjeldatud eelnevalt ptk 1.3.1 ja 1.3.4). Kogu tehase tehnoloogia ja seadmestik projekteeritakse parima võimaliku tehnika (PVT) nõuete kohaselt, samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele. ▪ Alternatiiv 2 - kavandatavaks tegevuseks on ammoniaagi tootmiskompleksi rajamine Kasesaare tee 10 kinnistule ja gaasielektrijaama rajamine Kasesaare tee 12 kinnistule vastavalt arendaja kavandatud mahtudele (kirjeldatud ptk 1.3.1, 1.3.2 ja 1.3.4). Kogu tehase ja gaasielektrijaama tehnoloogia ning seadmestik projekteeritakse PVT nõuete kohaselt, samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele. ▪ Alternatiiv 3 – olulised muudatused kavandatavas tegevuses võrreldes alternatiivi 1 või 2 puhul kirjeldatuga, sh erinevate tegevuste võimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine. See alternatiiv rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. või 2. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega või tegevuste asendamisega leevendada. ▪ 0-alternatiiv – Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutele ammoniaagi tootmiskompleksi ja gaasielektrijaama ei rajata. Kuid vastavalt kehtivale detailplaneeringule on kinnistud mõeldud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks; hoonestusala moodustab kruntide pindalast kuni 70% ja lubatud on kuni 40 m kõrguste hoonete rajamine. Sellest tulenevalt võib eeldada, et 0-alternatiiviks on detailplaneeringu realiseerimine muude tegevustega. Mida täpsemalt ja millal kavandatakse, ei ole praegu teada. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 142 Kavandatava tegevusega avaldatava mõju hindamise järeldused: Mõju maakasutusele: ▪ Ammoniaagitehase rajamine Kasesaare tee 10 ei mõjuta oluliselt perspektiivset maakasutust. Välistatud on doominoefekti põhjustavate uute ettevõtete rajamine, muus osas piiranguid ei teki, sh büroohoonete ja elamute rajamisele juba kehtestatud detailplaneeringute järgi. ▪ Gaasielektrijaama rajamisega ei kaasne maakasutuse piiranguid väljapool Kasesaare tee 12 kinnistut. ▪ Torustike jm taristu rajamise mõju – kavandatav ammoniaagitehas on esimene objekt, mis rajatakse Kasesaare tee 10 piirkonnas kehtiva detailplaneeringu alusel. Ammoniaagitehast teenindavad teed ja sademeveetrassi rajab AS Tallinna Sadam eraldi projektide alusel. Tehase toimimiseks vajaminev taristu rajatakse eraldi projekteerimistingimuste-ehituslubade alusel. Eskiisjooniste alusel läbivad maa-alused trassid erinevaid katastriüksusi. Trasside rajamiseks tuleb saada nõusolek kõikidelt kinnistuomanikelt. Lisaks arvestada ka erinevate olemasolevate taristuobjektide kaitsevöönditega ja nendesse täiendavate taristuobjektide rajamise võimalusega. Kuna merevee võtmiseks ja tagasijuhtimiseks vajalikud rajatised ühitatakse Lõunasadama uue kaiga nr 6A, siis neil puudub täiendav ruumivajadus. ▪ Kokkuvõttes järeldub, et kavandatava arendustegevusega, sh trasside rajamisega ei kaasne olulist mõju piirkonna maakasutusele. ▪ Ühendusteede ja trasside rajamiseks riigiteedega seotud kinnistutele tuleb saada kooskõlastus Transpordiametilt. ▪ Juhul, kui ammoniaagitehase või gaasielektrijaama jaoks on kavas püstitada mistahes teenindavaid tehnovõrke või -rajatisi Kaitseministeeriumi valitsemisel olevatele riigimaadele või nende vahetusse naabrusse, siis tuleb sobivate asukohtade ja võimaluste välja selgitamiseks teha koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega võimalikult varases etapis. Visuaalne mõju: ▪ Projekteeritavad hooned ja rajatised vastavad detailplaneeringuga antud ehitusõigusele. Olulist mõju ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. ▪ Mõju navigatsioonimärkide nähtavusele: Kahe märgi vahel tekkiv siht läheb Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistust mööda. Territooriumid valgustatakse arvestades valgusreostuse vältimise põhimõtteid, ohualas valgustamist ei kavandata. Kuna nii ammoniaagitehas kui gaasielektrijaam ei jää liinidega ühele joonele, ei tekita nende rajamine navigeerimismärkide nähtavusele probleeme. Täiendava meetmena arvestada valgustuse, sh korstna jms tulede projekteerimisel, et ei kasutata sihi nähtavuspiirkonnas vilkuvaid punaseid tulesid, mis asuvad navigatsioonimärkidega samal kõrgusel ja vilguvad sarnase sagedusega. Saasteainete heide õhku ja kaasnev mõju: Saasteainete heitkogused Kasesaare tee 10 toimuvatest tegevustest ja saasteainete hajumine: ▪ Ükski välisõhku suunatava saasteaine heide ei ületa kehtestatud saasteainete heite künniskoguseid129: lenduvad orgaanilised ühendid 1 t/a, CO 10 t/a, osakesed 1 t/a, NH3 1 t/a, NOx 0,3 t/a. Kuigi tõrviku sisendsoojusvõimsus on üle 1 MWth, ei ole Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 § 4 lg 1 p.2 järgi tegemist õhusaasteluba nõudva tegevusega – tõrvik on põletusseade, mis on projekteeritud tööstusprotsessidest eralduva heitgaasi puhastamiseks põletamise teel ning seda ei kasutata iseseisva põletusseadmena. 129 Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 143 ▪ Kavandatava ammoniaagitehase heide õhku on väheolulise mõjuga AÕKS § 19 lg1 mõistes ja ei tekita lõhnahäiringut – aistingud võivad tekkida sadama-ala ettevõtete territooriumil viibivatel tundlikemal inimestel, eeldatavalt mõned korrad aastas. Lähimate elamute juures lõhnaaistinuid ei teki. ▪ Gaasielektrijaam on oluliselt suurema heitkogusega kui ammoniaagitehas, kuid ka koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega on mõju väheoluline AÕKS § 19 lg 1 järgi ja ei tekita lõhnahäiringut kui kasutatakse SCR meetodit või kütusena kasutatakse II arendusetapil ammoniaaki. Aistingud võivad tekkida sadama-ala ettevõtete territooriumil viibivatel tundlikemal inimestel, eeldatavalt mõned korrad aastas. Lähimate elamute juures lõhnaaistinuid ei teki. ▪ Viimastel aastatel on Paldiski linna territooriumil esinenud probleeme kalajahutehasest tekkinud lõhnaga, kuid see jääb Paldiski linna ja Pakri poolsaare põhjaossa, ligikaudu 5 km kaugusele Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutest. Arvestades lõhnateema olulisust Paldiski piirkonnas, on alus täiendava keskkonnameetme rakendamiseks - kui ammoniaagitehase käivitamise järgselt tekib tehasest lähtuvaid lõhnaaistinguid lähimate elamute vm tundlike objektide juures, siis seatakse üles tootmis-territooriumi välised sensorid, mis võimaldavad registreerida kontsentratsioone tasemel ~0,7 ppm. Kasvuhoonegaaside heite mõju kliimaeesmärkidele. Vastupanuvõime kliimamuutustele: ▪ Ammoniaagitehase puhul ei ole tootmisest KHG otseheidet ja sisuliselt ei mõjutata Eesti tööstus- sektori KHG heitkoguseid ja nendega seotud KHG vähendamise eesmärke, kuid võtmeküsimuseks on kasutatava elektrienergia päritolu (taastuvallikatest vs fossiilne), mis mõjutab toodetava vesiniku ja ammoniaagi määratlemist rohetootena. DerivaatNH3 kavatseb osta ainult roheenergia sertifikaatidega elektrienergiat, seetõttu on 100% kasutatavast energiast taastuvatest allikatest ja Kasesaare tee 10 toodetavale ainetele kohaldub rohevesiniku ja - ammoniaagi määratlus. Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas on KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi loa kohuslusega (seni kuni Eesti võtab üle EL HKS direktiivi artiklis 27a nimetatud väljaarvamise võimaluse). ▪ Gaasielektrijaama KHG heide 87 667,6 t/a ületab DNSH 20 000 t/a künnise. Samas kuulub gaasielektrijaam kuuluks KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, samas on maagaasi elektrijaamad osaks Eesti energiamajanduse süsinikukoormuse vähendamise kavast. ▪ Vastupanuvõime kliimamuutustele – kavandatav tegevused ei ole tundlik kliimamuutustele. Nii ammoniaagitehase kui gaasielektrijaama tehnoloogilisel kui ehituslikul projekteerimisel arvestatakse äärmuslike ilmastikusündmuste esinemise võimalusega. Müra ja vibratsiooni mõju: ▪ Üldiselt on kavandatava ammoniaagitehasega seotud liikluskoormus madalam kui detail- planeeringus prognoositud. Võib hinnata, et liikluskoormuse suurenemine ei ole märgatav, välja arvatud vahetuste toimumise ajal tekkida võiv lühiajaline sõiduautode koondumine. Kuid see ei suurenda liiklusest tingitud müra ja vibratsiooni taset ▪ Regulaarset veokite liiklust gaasielektrijaamaga seotud ei ole, sõiduautode liikluskoormus on mõnevõrra väiksem kui Kasesaare tee 10 kinnistul. Võib eeldada, et summaarne keskmise ööpäevase liikluskoormuse suurenemine kahe käitise tõttu on < 10%. Kuid see ei suurenda liiklusest tingitud müra ja vibratsiooni taset. Kasesaare tee 10 ja 12 seotud liikluskoormus on madalam kui detailplaneeringus prognoositud. ▪ Ehitusaegne müra ja vibratsiooni mõju: Ehitusaegne transpordikoormus võib olla märkimisväärne, kuid arvestades kavandatava tehase ja elektrijaama mastaape, on tegu lühikese perioodiga ja ajutise liikluskoormuse suurenemisega olemasolevatel ühendusteedel. Müraalase seadusandluse kohaselt tuleb päevasel ajal esinevate ehitusaegsete vedude korral Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 144 esinevad ajutised ning mõnevõrra suuremad häiringuid siiski vastuvõetavaks lugeda. Võimalusel on soovitatav vältida ehitusaegset öist transporti ning veod koondada maksimaalselt päevasele ajale. ▪ Ehitusaegse vibratsiooni piirväärtused ei ole Eesti seadusandluses reguleeritud, samas on ehitusobjekti ning lähimate hoonete vahel tagatud piisavalt suured vahemaad, mille korral ei ole põhjust eeldada kahjustusi hoonetele või rajatistele. Teatud ehitusmasinad (eelkõige puurid, tihendajad, purustid, teerullid) võivad siiski põhjustada lühiajalisi kõrgemaid müra- ja vibratsioonitasemeid, kuid mõju on valdavalt lokaalne. Kui on vaja teha olulist vibratsiooni tekitavaid töid hoonetes või nende läheduses, siis valitakse meetodid, mis tekitavad vähima vibratsioonitaseme või rakendatakse meetmeid tekkiva vibratsiooni summutamiseks. ▪ Gaasielektrijaamas on seadmete müratase eeldatavalt suurem kui ammoniaagitehasel. Kuid mõlema käitise puhul peaksid välisõhku avanevad süsteemid, mille helirõhutase on suurusjärgus 100 db(A) ja enam, olema varustatud mürasummutitega või rajada tehnoseadme ümber mürasummutuskast või varustada see lokaalse müraekraaniga. Kuna müra normtasemed tuleb saavutada kõikide tegevuste koosmõjus. Seetõttu tuleb mõlema käitise projekteerimisel ja tehnoloogia valikul arvestada, et naaberkinnistul asuvad samuti tööstusmüra tekitavad objektid. ▪ Kuna müra summaarne tase kujuneb nii olemasolevate kui kavandatavate tegevuste koosmõjus, on põhjendatud avaldatavate müratasemete kontrollimine mõõtmistega. Mõõtmised võimaldavad hinnata tekitatavat maksimaalset mürataset, rakendatud müra leevendamise meetmete tõhusust, koosmõju juba olemasolevate tegevustega ja liiklusega ning täiendavate meetmete rakendamise vajadust. Mõõtmisprogramm hõlmab ammoniaagitehase ja elektrijaama võimalikke erinevaid töörežiime, sealhulgas seadmete maksimaalsel koormusel töötamisel tekkivaid müra. Müratasemeid tuleb mõõta käitiste idapiiril ja sellele lähima elamuala juures, mõõtmised tuleb läbi viia nii päevasel kui öisel ajal. Mõõtmistel põhinevat müraseiret tuleb teha kavandatavate käitiste kasutuselevõtu järgselt ning täiendav mõõtmine 2 aasta pärast või kaebuste laekumise korral. Järgnevate müramõõtmiste vajadus otsustatakse seiretulemuste põhjal. Mõju pinnasele ning vee kvaliteedile ja seisundile: ▪ Parima võimaliku tehnika (PVT) ja õigusaktidest tulenevate meetmete rakendamisel ei kaasne Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate tegevustega olulist keskkonnamõju pinnasele ja põhjaveele. ▪ Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt kokku kogutavad sadevete ärajuhtimiseks liitumispunktist ehitab AS Tallinna Sadam välja kollektortoru, mis ühendatakse detailplaneeringu järgsesse sademevee süsteemi. Olemasolev kollektortoru, mis praegu teenindab Kasesaare tee 1 kinnistut, läheb Lõunasadama tee alalt läbi ja on suunatud Lõunasadama tee 1 asuvasse väljalasku. Sademevee suublasse juhtimiseks ojasängis ega suubumiskohas ehitustöid teha ei ole vaja. Sademevee suublasse juhtimiseks kehtestatud nõuete täitmisel olulist mõju ei avaldata. VeeS § 187 punkt 6 alusel on sademevee suublasse juhtimiseks tööstuse territooriumilt vajalik veeluba. Keskkonnaministri määruse nr 61 § 7 lg 7 järgi on sademeveele kohustuslik veeloaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega (vastavad piirväärtused on 40 mg/l, 5 mg/l ja 15 mg/l). Lähtuvalt ammoniaagitehase tegevusest on võimalikuks riskiks sademevee saastumine lämmastik- ühenditega. Asjakohane on väljalasule üldlämmastikule sisalduse piirväärtuse 45 mgN/l kehtestamine, väljalasu seire kord kvartalis. ▪ Tallinna Sadam AS on andnud seisukoha, et kuna sademevee väljalasule tekib veeloa kohuslus Kasesaare tee 10 ja 12 toimuvate tööstustegevuste tõttu, siis väljalasule peab veeloa taotlema DerivaatNH3 kui Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistute arendajal. Samas ei ole Derivaat NH3 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 145 sademeveesuublaga seotud rajatiste valdaja ega maaomanik, lisaks juhitakse suublasse ka teiste kinnistute sademevett. KMH raames palutud projekteerijatel kaaluda varianti, kus nende kinnistute sademeveed suunataks Kasesaare tee 10 tehnoloogilise vee väljalasku. Projekteerijad on viidanud, et sademevee suunamisel tehnoloogilise heitvee torustikku tuleb seda sinna pumbata (detailplaneeringu järgne sademevee kogumissüsteem toimib isevoolselt). Kuna sajud võivad kohati olla intensiivsed peab pumpla olema piisavalt võimas ja pumpla ette tuleb paigutada mahuti sademevee akumuleerimiseks. Peamine probleem seisneb selles, et intensiivsete sadude perioodil ei tarvitse olla võimalust piisavas koguses sademevett heitvee torustikku suunata. ▪ Merevee võtt ja magestamisjäägi-tehnoloogilise heitvee tagasisuunamise mõju - merevee võtu ja magestamisjäägi tagasisuunamise rajatised, sh torustikud asuvad Paldiski Lõunasadamasse rajatava kai nr 6A struktuuris. Seega ei ole nende rajamisel täiendavat ehitustegevuse mõju vee- elustikule jm. Projektlahenduse kohaselt võetakse vett 400 mm läbimõõduga sisendtoruga kai nr 6A kaitseks rajatud graniitkivist kaldakindlustuse välisküljelt, merepõhjast ~2 m kõrguselt. Võetava vee keskmine voolukiirus torus on 0,08 m/s, mis on piisav, et vähendada süsteemi sattuva heljumi kogust. Seega ei ole vajalik toru sisendile täiendava võrekaevu rajamine ja see on süsteemis siibrikaevu järgselt. Võrekaevu ristlõikes on tõusev veevool keskmise kiirusega 0,02 m/s, mis võimaldab veega kaasahaaratud heljumil suuremas osas settida võrekaevu põhja. Veetöötluses, sh ringlevas jahutusvees kemikaalide valik. Arvestades otseheidet merre, tuleb lahenduste väljatöötamisel välistada orgaanilised ained, mis on klassifitseeritud veekeskkonnale ohtlikuks ja ei ole kergesti biolagunevad. Kemikaalide tegelik kasutusvajadus sõltub mh sellest, millisele puhtusastmele töödeldakse Kasesaare tee 10 merevee töötlusjaamas jahutusvesi ja kuidas jahutussüsteem on projekteeritud, st veetöötluse ja jahutuse projekteerimine peavad toimuma üksteist arvestades. Sellest lähtuvalt on asjakohane ka suunata merevee magestamise- demineraliseerimise süsteemi heitvesi ja tehnoloogiline heitvesi rajatavasse ühisesse väljalasku asukohaga Paldiski Lõunasadama kai nr 6A juures (tegemist on Kasesaare tee 10 rajatava veetöötlusjaama ja ammoniaagitehase tehnoloogilise vee väljalasuga Tagasisuunatava vee torustiku väljundile Lõunasadama kai nr 6A juures on asjakohane difuuseri paigaldamine. Merevee võtmiseks ja selle puhastusjäägi tagasisuunamiseks-tehnoloogilise heitvee suublasse juhtimiseks on vaja saada veeluba. ▪ Heitvee ja sademevee suublasse juhtimine ei avalda mõju suubla seisundile. Energiamahukus, loodusressursside kasutamise mõju: ▪ Ammoniaagitehase projekteerimisel ja käitamisel PVT meetmete rakendamine tagab ressursikasutuse efektiivsuse. Ammoniaagitehase ressursikasutus ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju allikaks. ▪ Samuti ei ole põhjust eeldada, et kavandatava gaasielektrijaamaga võib kaasneda oluline ebasoodne ressursikasutuse keskkonnamõju. Jäätmekäitluse mõju: ▪ Kasesaare tee 10 kui 12 käitistest võib osa jäätmeid tekkida tavapärasest erinevates käitamistingimustes, sh käivitamisel-seiskamisel ning erinevate seadmete hooldusel. Tõenäoliselt tellitakse hooldus- ja remonttööd selleks spetsialiseerunud ettevõtetel, kes vastutavad ka tekkivate jäätmete käitlemise eest (nt ringlusvee süsteemide keemiline läbipesu). ▪ Jäätmetekke ja -käitlusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. ▪ Ehitusaegsed mõjud: Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 146 Avariiolukordade mõju: ▪ Avariiliste juhtumite mõju on eelkõige ammoniaagitehasel, kuna ohualad ulatuvad väljapoole käitist. Mõjualade ulatus on maksimaalselt 330 m kaugusel ja ei ulatu tundlike aladeni ega tekita doominoefekti. Gaasielektrijaama rajamisega ei kaasne ohualasid väljapool Kasesaare tee 12 kinnistut. Olulist mõju varale, inimeste tervisele ja keskkonnale ei kaasne nii Alt 1 (ammoniaagitehase rajamine) kui Alt 2 (ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamine) korral. Mõju Pakri loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele puudub. ▪ Osa kavandatavast tegevusest toimub Paldiski Lõunasadamas - punkerdatakse kaidel sildunud laevu ammoniaagiga. Tõenäolise avariilise juhtumi mürgise aurupilve leviku ohualad ALOHA arvutuse järgi on Re < 10 m; Rv: 20 m, Ro: 45 m. KMH aruande ptk 3.9.5 järgi tuleks olukorda, kus peaks toimuma vooliku katkemine mujalt kui isemurduvate ühenduste juurest ja ei rakendu automaatselt sulgurklapid, käsitleda teoreetilise stsenaariumina - see saaks toimuda eeldusel, et ettenähtud ohutusmeetmeid laadimisvooliku hooldamisel ja seisundi kontrollil ei ole rakendatud. Sellise sündmusega on kai pinnalt tekkiva mürgise aurupilve ohualad ALOHA-ga: Re = 47 m, Rv = 121 m, Ro = 282 m. Vette sattumisel on aurupilve ohualad väiksemad (Re = 18 m, Rv = 59 m, Ro = 142 m, seejuures ei arvesta ALOHA osa ammoniaagi lahustumist vees. Kumulatiivsed mõjud ▪ KMH aruandes käsitletud mõjuvaldkondade hindamistes (ptk 3.1 – 3.9) arvestati võimaliku kumulatiivse mõjuga. Kumulatiivsust on arvestatud ka erinevate mõjutegurite avaldatava mõju olulisuse hindamisel loodusväärtustele - ptk 3.11 (mõju elustikule ja elupaikadele, kaitstavatele loodusobjektidele) ja ptk 3.12 (mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele). ▪ Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavatest tegevuste iseloomust tulenevalt osutus suurima kumulatiivsuse potentsiaaliga olevaks mõjuteguriks müra. KMH aruande ptk 3.5.2 – 3.5.4 kirjeldati võimalike müraallikaid ning tekkida võivaid müratasemeid. Järeldati et välisõhku avanevad süsteemid, mille helirõhutase on suurusjärgus 100 db(A) ja enam peaksid olema varustatud mürasummutitega või rajada tehnoseadme ümber müra-summutuskast / varustada see lokaalse müraekraaniga. Kuna müra summaarne tase kujuneb nii olemasolevate kui kavandatavate tegevuste koosmõjus, on põhjendatud ammoniaagitehase ja elektrijaama avaldatavate müratasemete kontrollimine mõõtmistega (ptk 3.5.4). ▪ Veevõtu olulise kumulatiivse mõju avaldumise võimalus välistati kavandatava tegevuse algfaasis, kui loobuti põhjavee võtmisest tootmisprotsessis vajamineva veega. Kasesaare tee 10 tehnoloogilise vee vajadus kavatseti rahuldada Paldiski linna reoveepuhastilt saadava heitveega, kuid kuna vajaminev veekogus osutus projekteerimise käigus jahutusvee lisandumise tõttu oluliselt suuremaks, siis kokkuvõttes oleks osutunud olulises mahus vee äravõtmine ja selle puhastusjäägi tagasisuunamine ohustanud puhasti nõuetekohast toimimist ja leiti alternatiivne lahendus - peamiselt vesiniku tootmisel tooraineks olev vesi ja ammoniaagi tootmisel saadav jahutusvesi saadakse merevee magestamisega. Veevõtuks vajalikud rajatised, samuti magestamisjäägi ja tehnoloogilise heitvee merre juhtimise rajatised asuvad Paldiski Lõunasadama uule kail nr 6A. ▪ Merevee võtt ja heitvee väljalask merre võib sattuda koosmõjju teiste veekvaliteeti ja elupaiku jms mõjutavate teguritega. Paldiski Lõunasadamas on peamine mõju merekeskkonnale ja mereelustikule avaldunud Paldiski Lõunasadama kai nr 6A rajamisega. Vastavalt kai rajamisel eelnevalt läbiviidud KMH aruandele ei tuvastatud selle mastaapse projekti puhul olulist negatiivset keskkonnamõju. Seetõttu ei ole Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate tegevuste merevee võtu ja heitvee väljalasu sidumine kaiga nr 6A samuti olulise keskkonnamõju allikaks. Käesoleva aruande ptk 3.6 antud hinnangutest järeldub, et keskkonnarisk vahetult kai piirkonnas olevale mereelustikule on marginaalne, samuti ei mõjutata suubla seisundit. Sama järeldub ka Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 147 sademevete ärajuhtimise osas, st olulised kumulatiivsed mõjud, mis oleks seostatavad ammoniaagitehase ehitusaegse mõjuga või käitamisel tekkiva täiendava reostuskoormusega, puudusid. ▪ Olemuselt on kumulatiivsed mõjud kliimale. Selle valdkonna mõju hinnatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste kaudu. ▪ Ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama rajamisel puudub ka oluline kumulatiivne mõju piirkonna teiste saasteainete ja lõhnaainete heite allikatega. ▪ Kemikaalide käitlemisel erinevates ettevõtetes ei teki doominoefekti. Osaliselt paiknevad piirkonna ettevõtted teiste ettevõtete ohualas, kuid ükski tegevus ei jää doominoefekti põhjustava Rv ohualasse. Kavandatav ammoniaagitehas jääb Paldiski Lõunasadamas tegutseva naftasaaduste terminali Ro ohuala servaalale, kuid Rv ala tehaseni ei ulatu. Kavandatava ammoniaagitehase ohualad ei ulatu ühegi teise ettevõtteni. Mõjud elustikule ja elupaikadele, sh kaitstavatele loodusobjektidele ▪ Kasesaare tee 10 (ja Kasesaare tee 12 asuvad Paldiski linnas, Paldiski Lõunasadamaga seotud tööstuspargi arendusalal. Tootmismaa sihtotstarbega kinnistud ei ole praegu kasutuses, nad on suures osas võsastunud ja neil asuvad vanade (abi)hoonete varemed ning kraavid, kohati esineb sinna veetud pinnase kuhjatisi. Ala on inimtegevusest tugevasti mõjutatud ja sellel ei esine väärtuslikke kooslusi. ▪ Ammoniaagitehase ja gaasielektrijaama planeeritavas asukohas ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ei leidu, samuti ei leidu kaitstavaid loodusobjekte kaasneva taristu alal. ▪ Lähimad kaitstavad loodusobjektid asuvad Kasesaare 10 kinnistust lõunas, kus asub Pakri hoiuala (KLO2000167). Hoiuala asub Kasesaare tee 10 kinnistust üle 400 m kaugusel. Hoiuala territoorium on merel. Tallinna Sadam AS kavandab Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutelt kogutavad sademeveed juhtida detailplaneeringuga ette nähtud sademevee väljalasku, mis suubub merre vahetult Pakri hoiuala piiril. Kuna tegemist on olemasoleva väljalasuga, mis asub looduslikus vanas ojasängis, sademevee ärajuhtimiseks ei ole vaja teha täiendavaid ehitustöid ja ärajuhitava vee kvaliteet vastab suublasse juhitava sademevee nõuetele, siis negatiivset keskkonnamõju ei teki ▪ Ammoniaagitehase tehnoloogilise ja jahutusvee võtt ning tehnoloogilise heitvee ärajuhtimine on seotud Paldiski Lõunasadama uue rajatava kaiga nr 6A. Kavandatav mereveehaare ja heitvee väljalask asuvad kai kaguküljel, ligikaudu 100 m kaugusel Pakri hoiuala piirist. Käesoleva KMH aruande ptk 3.6.2 antud hinnangute põhjal ei mõjuta mereveevõtu lahendus põhjaelustikku (vett võetakse kai graniitkivist kaldakaitse küljelt 2 m kõrguselt merepõhjast). Võimalik on ihtüoplanktoni kaasakanne. Rakendatud on kaasakannet vähendavaid meetmed ja kokkuvõttes ei tekita veevõtt negatiivset olulist mõju vee-elustikule. ▪ Pakri lahe rannikumeres on veealused liivamadalad (Natura elupaigatüüp 1110, EELISe nr 10360), mis ulatuvad Paldiski Lõunasadama akvatooriumisse. Suur osa väljapool Pakri Natura- ala olevast elupaigast jääb Paldiski Lõunasadamasse ehitatava uue kai 6A alla. Kuna kavandatavad merevee võtuga ja puhastusjäägi tagasisuunamisega seotud rajatised on kai struktuuris, siis ei kaasne nende väljaehitamisega täiendavat mõju liivamadalate levikule ega seisundile. Puhastusjäägi tagasi-suunamisega on seotud täiendava koguse heljumi juhtimine suublasse, mistõttu on keskkonna-meetmena käsitletud difuuseri. Lisaks on hinnatud merevee magestamisel - tehnoloogilise vee ettevalmistamisel kasutada võivate kemikaalide heidet ja antud soovitused, milliseid veekeskkonnale ohtlikke aineid tuleks veetöötluses vältida. Kokkuvõttes järeldub, et olulist negatiivset mõju vee-elustikule ei avaldata. ▪ Maismaal jäävad kaitstavate liblikate elupaigad Kasesaare tee 10 kinnistu kagunurgast vähemalt ca 600 m kaugusele. Samas piirkonnas asuvad ka Natura elupaikagad, mis ei ole Natura 2000 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 148 alade koosseisus. Kasesaare tee 10 kinnistust lõuna-kagu suunas, Lõunasadama tee ja mere vahelisel alal asuvad kaks EELISes loodusdirektiivi loo e alvari elupaigatüübina (6280*) määratletud niiduala (EELISe nr 59392 ja 18799), pindala on kokku 10,6 ha. Niitudest kagu poole jäävad piki rannikut hallid luited (elupaigatüüp 2130*, EELISe nr 44428), mis suuresti kattuvad tume-nõlvaöölase leiualaga. Kasesaare tee 10 ja 12 toimuv arendustegevus nimetatud liike ja elupaiku füüsiliselt ei mõjuta. Võimalikuks mõjuteguriks on õhu kaudu levivad häiringud (õhusaaste, müra), kuid KMH aruandes toodud ülevaadetest tuleneb, et inimeste tervise kaitseks kehtestatud piirnormid on üldiselt sobivad ka elustiku kaitseks, kui ei ole eraldi kehtestatud piirnorme ökosüsteemide kaitseks. Kuna Kasesaare tee 10 ja 12 õhusaaste ja müra ei põhjusta piirnormide ületamist ning ammoniaagi käitlemisel tekkida võivate avariiliste juhtumite mürgise pilve ohualad ei ulatu nimetatud objektideni, siis olulist negatiivset mõju elustikule, sh kaitstavatele liikidele ja nende elupaikadele ei teki. ▪ Osa kavandatavast tegevusest toimub Paldiski Lõunasadamas - punkerdatakse kaidel sildunud laevu ammoniaagiga. Kõikide avariiliste juhtumite mürgise aurupilve leviku ohualad jäävad sadama akvatooriumi piiridesse ja ei ulatu Pakri hoiualani. Üldiselt ei saa välistada, et aurupilve satuvad lekke ajal akvatooriumis või selle kohal juhuslikult viibivad linnud ja hukkuvad. Kuid kuna lindude lõhnatundlikkus ammoniaagi suhtes on sarnane inimese tundlikkusega, siis tajudes ebameeldivat aistingut, mis tekib oluliselt enne kahjustavat mõju, võib eeldada, et linnud väldivad lekkepiirkonda lendamist või ujumist. ▪ Juhul kui laadimisvoolikute katkemisel peaks ammoniaak lekkima vette (mis on teoreetiline stsenaarium), siis osa ammoniaaki lahustub, osa aurustub. Võttes mõju avaldavaks kontsentratsioonis tunniajalise kokkupuute vältel 33,3 mg/l kogu ammoniaaki arvestades, on selle saavutamiseks vaja 35 kg ammoniaagi segunemist 72 000 m3 mereveega (5 m vertikaalse segunemise korral on ala pind 14 400 m2, mõõtmetega näiteks 100 m x 144 m). See tähendab, et kaidel punkerdamise ajal vette sattunud ammoniaagilekke mõjuala ei ulatu sadama akvatooriumist välja. Mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele: ▪ Pakri hoiualaga samades piirides asuvad Pakri loodusala ja Pakri linnuala. ▪ Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase ja Kasesaare tee 12 elektrijaama rajamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Pakri loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning puudub vajadus edasi liikuda täis- ehk asjakohase hindamise etappi. Keskkonnameetmed Ülevaade asjakohastest meetmetest esitati koos mõju hinnangutega. Iga kavandatava tegevuse puhul, mis võib potentsiaalselt halvendada keskkonda, tuleb järgida ennetusprintsiipi: mõjust tuleneva keskkonnakahju likvideerimisele keskendumise asemel tuleb püüda mõju vältida/ennetada. Õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke leevendusmeetmeid analüüsiti aruande peatükkides ja neid täies mahus üle kordama ei hakata. Lisaks on erinevatele potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga tegevustele vajalik saada keskkonnakaitseload, mille andmisel veendutakse, et nõuded on täidetud. KMH aruande ptk 4,1 – 4.3 on esitatud ülevaade peamistest meetmetest, millega on vaja arvestada. KMH käigus ei ilmnenud, et seoses Kasesaare tee 10 ja 12 kavandatavate tegevuste elluviimisega on vaja ette näha keskkonnameetmeid, mis on vajalikud selliste sündmuste olulise keskkonnamõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks, ning sellisteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile kavandatava reageerimise üksikasju (määruse nr 34 § 7 lg 2) ega kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju reaalsed hüvitusmeetmed looduskaitseseaduse § 701 mõistes (määruse nr 34 § 7 lg 3). Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 149 Alternatiivide võrdlus Mõjuvaldkondade hindamisel selgus, et nii 1. kui 2. alternatiivi korral ei ilmne olulisi negatiivseid mõjusid, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega leevendada, ei osutunud KMH läbiviimisel vajalikuks piiratud mahus alternatiivi (alternatiiv 3) täpsem hindamine. Lisaks on 2. alternatiiv 1. alternatiivi laiendus ja mõju hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki, kui rajatakse nii Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas kui Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam. See on tingitud asjaolust, et peamistes valdkondades ei ole kahel tegevusel liituvaid mõjusid. KMH käigus antud hinnangutest ilmnes, et kavandatava tegevuse tulemusena, kui rajatakse nii ammoniaagitehas kui gaasielektrijaam, ei avaldata olulist negatiivset koormust välisõhule, sh ei teki müranormide ületamist ja veekeskkonnale. Võimalike avariiliste juhtumite esinemise võimalikkus ja ohualade ulatus on määratud eelkõige ammoniaagitehase rajamisega. Mõlemad kavandatavad tegevused on vastavuses kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentidega ning rakendatakse parimat võimalikku tehnikat. 0-alternatiivi iseärasuseks, et Kasesaare tee 10 ja 12 kinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigus realiseeritakse muul viisil. Kuna lubatud on ka tootmistegevused, siis ei saa välistada, et mõjud on kavandatava tegevusega sarnased. Kokkuvõttes on võimalik alternatiiv 2 realiseerimine, st rajatakse Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam. See ei välista kavandatud tegevuste etapikaupa elluviimist, kus kõigepealt rajatakse ammoniaagitehas (st realiseeritakse alternatiiv 1) ja seejärel ehitatakse gaasielektrijaam. KMH aruande avalikustamine Arendaja esitas Lääne-Harju Vallavalitsusele KMH aruande vastavuse kontrolliks 16.06.2025. Lääne- Harju Vallavalitsus teavitas 25.06.2026 kirjaga nr 4-13/61-18 KMH aruande avalikustamisest ja küsis seisukohta asjaomastelt asutustelt. Lääne-Harju Vallavalitsus otsustaja teavitas KMH aruande avalikust väljapanekust avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.06.2025 ja ajalehes Harju Elu 04.07.2025. Lisaks pandi teated üles Lääne-Harju Vallavalitsuse fuajee avalikule teadetetahvlile (aadressil Rae tn 38, Paldiski linn) ja kodulehe. KMH aruande avalik väljapanek kestis 07.07.2025 - 07.08.2025. Väljapanekul tehtud peamised ettepanekud/märkused olid seotud ohuallikate ohualadega, riigiteelt ühenduse loomisega, kavandatava tegevuse täpsema lahendusega, küsimused seoses punkerdamisega, taristuga, läheduses oleva suurõnnetus ohuga ettevõtete ohuraadiuse arvestamisega ning sademevee käitlemise ning tehnoloogilise vee väljalasuga, müra seirega jm.. KMH aruande avalik arutelu toimus 11.08.2025 Paldiski linnas Rae tn 38 II korrusel Vallavolikogu saalis. Arutelul osalejad olid ühel või teisel viisil menetlusosalised, avalikkuse esindajaid ei olnud. Avalikul arutelul täiendavaid ettepanekuid ei esitatud, kõikidele küsimustele anti vastused. Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 18.08.2025 kirjaga nr 4-13/61-27 seisukoha, mille kohaselt tuleb avaliku väljapaneku ajal KMH aruande kohta tehtud ettepanekute alusel tuleb aruannet täiendada. Arendaja esitas ettepanekute tegijatele kirjalikud vastused 21.08 ja 22.08.2025. Üldiselt ettepanekutega arvestati, asjakohasusel lisati selgitused. Täiendatud KMH aruanne esitati nõuetele vastavuse kontrollimiseks 29.08.2025. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama keskkonnamõju hindamise aruanne on nõuetele vastavaks tunnistatud Lääne-Harju Vallavalitsuse korraldusega 16.09.2025 nr 505. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaam 150 Lisad Lisad on kättesaadavad lingilt: Avalikustamiseks lisad Lisa 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm KMH programmi juurde kuuluvad lisad on eeltoodud lingil eraldi kaustas „Programmi_lisad“ Lisa 2. Projektijärgne kavandatavate tegevuste asendiplaan Lisa 3. KMH aruande avalikustamisega seotud dokumendid 3.1 Teavitamine 3.2 Seisukohad 3.3 Avalik arutelu 3.4 Vastuskirjad Lisa 4. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine  Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 1 / 13 KÖITE SISUKORD A. Seletuskiri 1 ÜLDOSA 2 1.1 Ehitusobjekt 2 1.1.1 Nimetus 2 1.1.2 Aadress 2 1.1.3 Objekti tehnilised näitajad 2 1.2 Tellija 2 1.3 Projekteerijad 2 1.4 Alusdokumendid 2 1.5 Nõuded ehitustöödele 3 1.6 Asendiplaan ja tehnovõrgud 5 1.7 Keskkonnakaitse 5 1.7.1 Alusdokumendid 5 1.7.2 Ehitus- ja lammutuspraht, olmejäätmed 5 1.7.2.1 Jäätmekava 6 1.8 Akustika 6 1.9 Tuleohutus 6 2 ARHITEKTUUR 7 2.1 Projekteeritavad objektid 7 2.2 Arhitektuuri üldlahendus 11 2.2.1 Objektide paiknemine, planeeringu piirangud 11 2.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused 11 2.2.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon 12 2.2.4 Logistilise lahenduse üldkontseptsioon 12 2.2.5 Hoone ruumid 12 2.2.6 Puuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamine 12 2.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 13 2.3.1 Hoone konstruktsioonid 13 2.3.2 Hoone välispinnakatted 13 2.3.3 Avatäited 13 2.4 Liftid, tõstukid, eskalaatorid, liikurteed Error! Bookmark not defined. 2.7 Sisearhitektuur 13 B. Lisad 1. Objekti tehnilised näitajad 2. Tuleohutuse osa Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 2 / 13 1 ÜLDOSA 1.1 Ehitusobjekt 1.1.1 Nimetus Paldiski ammoniaagitehas 1.1.2 Aadress 58001:001:0216 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Kasesaare tee 10 1.1.3 Objekti tehnilised näitajad Objekti tehnilised näitajad vt. Lisa 1. Ruumide eksplikatsioonid vt. korruste plaanid. Hoonete eluiga (EPN 15.1) klass D: vähemalt 50 aastat 1.2 Ehitusprojekti koostaja Pluss Arhitektid OÜ Projekteerimise juht, juhatuse esimees: Katrin Ventsel Vastutav projektijuht: Mihkel Ehrpas Autorid: Indrek Allmann Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann Koostajad, arhitektid: Hans-Peter Isand 1.3 Alusdokumendid • Eesti Vabariigi Ehitusseadustik • Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" • Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ • Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010, SisetöödeRYL 2013, MaalritöödeRYL 2012 • Ehitustööde üldistes kvaliteedinõuetes RYL viidatud normid, juhendid ja juhendkaardid • RT-kartoteek, ETF-kartoteek • EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest • EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine • EVS 920-1:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldreeglid • EVS 920-5:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused • EVS-EN 13501-2:2016 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 3 / 13 Osa 2: Klassifikatsioon tulepüsivuskatsete alusel, välja arvatud ventilatsioonisüsteemid • EVS-EN 14351-1:2006+A2:2016 Aknad ja uksed. Tootestandard, toodete omadused Osa 1: Aknad ja välisuksed • RIL 107-2012 Hoonete vee- ja niiskusisoleerimise eeskirjad • SFS-ISO 8044 Metallide ja -seoste korrosioon. Terminid ja määratlus • SFS juhend 176 Müüritavad tooted 2007 • by 40 Betoonkonstruktsioonide pinnad 2003 • by 41 Betoonkonstruktsioonide remonttööd 2016 • by 45 / BLY 7 Betoonpõrandad 2018 • by 46 Krohvitööd 2005 • by 47 Betooniehituse kvaliteedijuhised 2013 • by 54 / BLY 12 Betoonpõrandate katmisjuhised 2010 • by 57 Isolatsioonikrohvimine 2016 • by 64 Tuulduvad fassaadid 2016 • BÜ4 Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad 2010 • BÜ7 Betoonpõrandad 2018 1.5 Nõuded ehitustöödele Enne ehitustöödega alustamist peab peatöövõtja tegema või tellima vastava pädevusega firmalt ehitustööde organiseerimise kava, mis peab olema kooskõlastatud Tellijaga. Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks Ehitustööde teostamisel tuleb kinni pidada kõikidest projektis püstitatud ja alusdokumentidega määratletud kvaliteedinõuetest. Objekti ehitustööde tolerantsiklass TarindiRYL 2010 ja SisetöödeRYL 2013 kohaselt: klass 2, kui ei ole näidatud teisiti. Objekti kõrgussüsteemina kasutatakse Euroopa kõrgussüsteemi EH2000. Arvestades pakkuja professionaalsust, tuleb ehituspakkumine koostada lõpliku suurusena, mis on vajalik hoone kavandatud mahus väljaehitamiseks. Juhul, kui erilepetes ei ole nimeliselt teisiti määratud, kuuluvad töövõttu kõik töövõtulepingus määratletud tööd, nende teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid, tooted ja mehhanismid, kohustused ja õigused. Töövõttu kuuluvad ka need tööd ja kohustused, mida ei ole töövõtulepingus eriliselt mainitud, kuid mis on häid ehitustraditsioone silmas pidades vajalikud õnnestunud töötulemuse saavutamiseks. Ehitustööde läbiviimisel on objekti üldjoonised primaarse tähtsusega, spetsifikatsioone tuleb käsitleda kui abimaterjali üldjooniste juurde. Juhul, kui projektdokumentatsioonis on erinevates kohtades ühe ja sama materjali, toote, töö vms Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 4 / 13 puhul ära toodud teineteisest erinevad nõuded, tuleb igal juhul juhinduda rangematest nõuetest sõltumata nõude esituskohast. Juhul, kui projektdokumentatsioonis puudub selgitus montaaži või materjali kohta, tuleb juhinduda kehtivatest ehitusnormidest, üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest ja toodete valmistajate kasutusjuhenditest. Ehitusala piiridest välja jäävate ruumide ja pindade viimistlus peab säilima rikkumata kujul. Töövõtja vastutab kõigi ehitustegevuse tõttu tekitatud, ka ehitusplatsist väljaspool olevate, kahjustuste eest. Töövõtja on kohustatud nimetatud kahjustused omal kulul likvideerima. Ehitustööde käigus võimalikult kahjustuvad tarindid või ruumipinnad (sh. väljaspool arhitektuursetel joonistel kajastatud otsest ehitusmahtu tehtavate lammutustöödega või eriosade töödega kaasnevate läbiminekute, avade jms tegemisega kahjustatud pinnad, aga ka kinniehitatavad avad) vormistada-viimistleda TarindiRYL 2010 ja SisetöödeRYL 2013 klass 2 nõuetele vastavalt (kuulub töövõtu hulka); igal pool garanteerida tuleohutusnõuete täitmine. Ehitusala piiril paiknevate ruumide tarindite (vajadusel mõlemapoolne) viimistlus ja tarinditesse ette nähtud avade tegemine ning avade mõlema poole palede vormistus kuulub ehituse töövõtu hulka. Kõik tehtud ehitustööd võtab vastu tellija. Tööde teostamisel kasutatakse, sõltuvalt iseloomust, vastavat koolitust ja kvalifikatsiooni omavat tööjõudu. Peatöövõtjal peab olema piisav tõestusmaterjal alltöövõtjate pädevuse kohta. Alltöövõtjate nimekiri tuleb esitada tellijale kooskõlastamiseks enne tööde teostamise algust, s.t. ehituspakkumise käigus. Kui peatöövõtja soovib tööde teostamiseks kasutada projektdokumentatsioonist erinevaid töömeetodeid või -võtteid, peab ta vastava muudatuste projekti esitama tellijale ja projekteerijale kooskõlastamiseks. Vastutus lõpptulemuse eest lasub siiski muudatuste projekti esitajal. Ehitusmaterjalid ja tooted Kõik ehitusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaas- kirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele. Objektil kasutatavad ehitus- materjalid peavad olema varem mitte kasutatud, kui ei ole näidatud teisiti. Tooted peavad olema markeeritud, terved, kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele. Kõik ehitusel kasutatavad ehitusmaterjalid ja -tooted peavad olema varustatud kehtivates õigusaktides (Toote nõuetele vastavuse seadus 11.07.16) ja normides sätestatud dokumentatsiooniga. Kaubamärgiga välja toodud materjalid ja konkreetsed toodete margid on projektdokumentatsiooni aluseks. Ehitusprojekti mistahes osas välja toodud materjalid omavad ainult toodud materjalidelt eeldatavate tehniliste omaduste ja kvaliteediklassi etaloni kirjelduse tähendust – mistahes analoogmaterjalid, mida Töövõtja soovib kasutada, peavad olema paremad või vähemalt vastama projektis toodud materjalide mistahes omadusele või tehnilisele näitajale ja seda sõltumata sellest, kas see mistahes omadus või tehniline näitaja on projektis eraldi nõudena välja toodud või mitte. Sama põhimõte kehtib ka kõigi Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 5 / 13 ehitusprojektis välja toodud konkreetsete toodete markide puhul. Igal juhul peab Töövõtja hankima nii tellija kui ka projekteerija nõusoleku kasutada soovitud analoogmaterjale või - tooteid. Töövõtja poolt väljapakutud materjali või toote sobivuse tõendusmaterjali hankimine nagu ka vastutus materjali või toote vahetusel jääb tõendusmaterjali esitajale. Samuti ei ole tellija ja projekteerija kohustatud heaks kiitma materjali vahetust, kui see ei täida referentsmaterjali tehnilisi omadusi või projekteerija poolt esitatud värvi- või välimuslahenduse soove või muid analoogseid eesmärke. Toodete projekteerimine ja tootejooniste valmistamine kuuluvad toote valmistaja töövõttu. Nimetatud töö ei kuulu projekteerija töövõttu. Toodete projekteerija teeb lõplikud tootejoonised koos sõlmede ja ühendusdetailidega, esitab projekteerijale kooskõlastamiseks muudatused materjalides, koostab täpsustatud montaažiskeemid koos toodete loeteluga kõigile toodetele, lisab toodetele transpordiks ja montaažiks vajalikud elemendid ning näeb ette toodete kaitsevahendid vältimaks toodete võimalikku vigastumist või määrdumist toodete transportimisel või paigaldusel. Toodete projekteerimisel arvestatakse keskkonnaklassi ja tulepüsivusega, vastavad tähised kantakse tootejoonistele. 1.6 Asendiplaan ja tehnovõrgud Asendiplaani, vertikaalplaneeringu ja tehnovõrkude lahendus vt. vastav alajaotus. 1.7 Keskkonnakaitse Nõuded likvideeritavale ja projekteeritavale haljastusele ning ehituseaegsele haljastuse kaitsmisele vt. vastav alajaotus. 1.7.1 Alusdokumendid Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel-käitlemisel juhinduda järgmistest dokumentidest: • „Jäätmeseadus“ 28.01.2004.a; jõustunud 01.05.2004.a; redaktsioon 10.01.2025.a 1.7.2 Ehitus- ja lammutuspraht, olmejäätmed Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Puude alla ehitusmaterjali- ja jäätmeid mitte ladustada. Kaeve- või ehitustööde käigus reostusnähtudega pinnase või pinnasevee ilmnemisel hinnata reostuse suurust ja ulatust. Olenevalt reostuse iseloomust ja ohtlikkusest see lokaliseerida või likvideerida. Seniks peatada reostuse levikut soodustavad tegevused. Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 6 / 13 Hoone olmejäätmed on ette nähtud koguda sorteeritult hoone taga asuvas prügivarjualuses paiknevatesse jäätmemahutitesse. Kõik mahutid on käsitsi teisaldatavad, põhiliselt plastist, kaane, käepidemete ja ratastega varustatud jäätmemahutid, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada. 1.7.2.1 Jäätmekava Ehitusjäätmete käitluse korraldab ehituse ajal ehitusettevõte, kes annab vajadusel jäätmed sorteerimiseks üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale ettevõtele. 1.8 Akustika Hoone projekteerimisel ja mürakaitse abinõude valikul lähtutakse EVS 842:2003 (Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest) ja tellija nõuetest ning kinnistu liiklusmüra hinnangust. 1.9 Tuleohutus Vaata projekti koosseisu kuuluv tuleohutuse osa. Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 7 / 13 2 ARHITEKTUUR 2.1 Projekteeritavad objektid Järgneb loetelu kõigist projekteeritavatest objektidest. Positsioon on vastavalt asendiplaani tähistusele. positsioon 3.02 – ammoniaagisüntees +/-0.00 = abs. +15.10m ehitisealune pind (m2) 1878,5 maapealse osa alune pind (m2) 1878,5 absoluutne kõrgus (m) 28,46 suletud netopind (m2) 1807,2 köetav pind (m2) 1807,2 toatemperatuuriga pind (m2) 1807,2 2 üldkasutatav pind (m ) - tehnopind (m2) 374,1 kõrgus (m) 13,4 sügavus (m) 0 pikkus (m) 78,8 laius (m) 26,3 maht (m3) 25097 maapealse osa maht (m3) 25097 maapealsete korruste arv 1 maaaluste korruste arv 0 liftide arv 0 positsioon 4.02 – ammoniaagi laadimine +/-0.00 = abs. +15.00m ehitisealune pind (m2) 306,7 2 maapealse osa alune pind (m ) 306,7 absoluutne kõrgus (m) 22,4 suletud netopind (m2) 286,5 köetav pind (m2) 93,5 2 toatemperatuuriga pind (m ) 93,5 üldkasutatav pind (m2) - Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 8 / 13 tehnopind (m2) kõrgus (m) 7,2 sügavus (m) 0 pikkus (m) 24,1 laius (m) 13,6 3 maht (m ) 2208 maapealse osa maht (m3) 2208 maapealsete korruste arv 1 maaaluste korruste arv 0 liftide arv 0 positsioon 6.00 – veepuhastusjaam +/-0.00 = abs. +15.20m ehitisealune pind (m2) 144,5 maapealse osa alune pind (m2) 144,5 absoluutne kõrgus (m) 23,1 2 suletud netopind (m ) 135,2 köetav pind (m2) 135,2 toatemperatuuriga pind (m2) 135,2 üldkasutatav pind (m2) - 2 tehnopind (m ) 37,4 kõrgus (m) 7,9 sügavus (m) 0 pikkus (m) 21,6 laius (m) 6,7 maht (m3) 1142 maapealse osa maht (m3) 1142 maapealsete korruste arv 1 maaaluste korruste arv 0 liftide arv 0 positsioon 8.01 – alajaam 1 +/-0.00 = abs. +15.20m ehitisealune pind (m2) 633,3 maapealse osa alune pind (m2) 633,3 Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 9 / 13 absoluutne kõrgus (m) 29,4 2 suletud netopind (m ) 1228,3 köetav pind (m2) 1190,4 toatemperatuuriga pind (m2) 1190,4 üldkasutatav pind (m2) - 2 tehnopind (m ) 346,8 kõrgus (m) 14,2 sügavus (m) 0 pikkus (m) 43,0 laius (m) 14,7 maht (m3) 8993 maapealse osa maht (m3) 8993 maapealsete korruste arv 2 maaaluste korruste arv 0 liftide arv 0 positsioon 8.02 – alajaam 2 +/-0.00 = abs. +15.10m ehitisealune pind (m2) 400,6 maapealse osa alune pind (m2) 400,6 absoluutne kõrgus (m) 27,8 suletud netopind (m2) 764,0 köetav pind (m2) 764,0 toatemperatuuriga pind (m2) 764,0 2 üldkasutatav pind (m ) - tehnopind (m2) 138,8 kõrgus (m) 12,7 sügavus (m) 0 pikkus (m) 37,3 laius (m) 10,7 maht (m3) 5088 maapealse osa maht (m3) 5088 maapealsete korruste arv 2 maaaluste korruste arv 0 liftide arv 0 Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 10 / 13 positsioon 9.01 – administratiivhoone +/-0.00 = abs. +15.60m ehitisealune pind (m2) 733,1 maapealse osa alune pind (m2) 733,1 absoluutne kõrgus (m) 24,7 2 suletud netopind (m ) 1294,6 köetav pind (m2) 1294,6 toatemperatuuriga pind (m2) 1294,6 2 üldkasutatav pind (m ) 236,1 tehnopind (m2) 314,7 kõrgus (m) 9,1 sügavus (m) 0 pikkus (m) 40,2 laius (m) 18,2 maht (m3) 6671 maapealse osa maht (m3) 6671 maapealsete korruste arv 2 maaaluste korruste arv 0 liftide arv 0 positsioon 9.02 – valvuri hoone +/-0.00 = abs. +15.80m ehitisealune pind (m2) 21,7 maapealse osa alune pind (m2) 21,7 absoluutne kõrgus (m) 19,3 suletud netopind (m2) 18,7 köetav pind (m2) 18,7 toatemperatuuriga pind (m2) 18,7 2 üldkasutatav pind (m ) - tehnopind (m2) - kõrgus (m) 3.5 sügavus (m) 0 pikkus (m) 7,4 laius (m) 2,9 maht (m3) 76 maapealse osa maht (m3) 76 Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 11 / 13 maapealsete korruste arv 1 maaaluste korruste arv 0 liftide arv 0 positsioon 9.03 – valvuri hoone +/-0.00 = abs. +14.90m ehitisealune pind (m2) 21,7 maapealse osa alune pind (m2) 21,7 absoluutne kõrgus (m) 18,4 suletud netopind (m2) 18,7 köetav pind (m2) 18,7 toatemperatuuriga pind (m2) 18,7 2 üldkasutatav pind (m ) - tehnopind (m2) - kõrgus (m) 3.5 sügavus (m) 0 pikkus (m) 7,4 laius (m) 2,9 maht (m3) 76 maapealse osa maht (m3) 76 maapealsete korruste arv 1 maaaluste korruste arv 0 liftide arv 0 2.2 Arhitektuuri üldlahendus 2.2.1 Objektide paiknemine, planeeringu piirangud Tootmishooned on paigutatud kompaktselt selge struktuuri alusel. Tagatud on efektiivne logistline ühendus. Kontorihoone asub Kasesaare tänavaga paralleelselt sissepääsu vahetus läheduses. Käesolev projekt jääb kõikide planeeringu poolt sätestatud piirangute piirmäärade sisse. 2.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Kinnistule planeeritud hooned ja rajatised on plaanis rajada tervikuna, hoone ehitusetappideks jagamist ei toimu. Hoone laiendamist pole ette nähtud. Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 12 / 13 2.2.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Administratiivhoone on betoonkonstruktsioonis kahekorruseline ja lamekatusega. Hoone sissepääsub asub Kasesaare tänava poolsel küljel. Päikesevalgust vajavad ruumid on kavandatud samuti tänava poole. Kõik hoone aknad on ette nähtud plahvatuskindlad. Tehasepoolses fassaadis avasid pole. Hoone on kaetud alumiinium-komposiitplaadiga. Katusekate on SBS. Lao- ja tootmishooned on teraskonstruktsioonis. Soojade ruumide seinad ja katused on sandwich-paneelidest. Külmade ruumide seinad ja katus on kaetud profiilplekiga. 2.2.4 Logistilise lahenduse üldkontseptsioon Ligipääs tehasealale kauba toomiseks ja ära viimiseks on loodud nii Kasesaare tänava kui ka Soomepoiste tee poolt. Töötajate ligipääs on Kasesaare tänava poolt. Administratiivhoone ette on ette nähtud 12 parkimiskohta. 2.2.5 Hoone ruumid Administratiivhoone sissepääs asub maja keskel, kust pääseb piki maja kulgevasse koridori. Kummalgi pool hoone otses asub trepikoda. Tehase poole jäävale hoone küljele on paigutatud päikesevalgust mittevajad ruumid. Töötajate ruumid asuvad tänavapoolsel küljel. 2.2.6 Puuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamine Hoone projekteerimisel lähtutakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018.a määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Sellest tulenevalt on hoone sissepääsud ette nähtud maapinnaga samale kõrgusele, ilma täiendavate astmeteta (lävepaku kõrgus max 2 cm). Kõik trepid on varustatud käsipuudega. Töö nr: 74325 Kasesaare tee 10, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond V01: 01.04.2025 Ehitusprojekti osa: Arhitektuur Eelprojekt Koostaja: Hans-Peter Isand Vastutavad arhitektid: Indrek Allmann 13 / 13 2.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 2.3.1 Hoone konstruktsioonid Hoone vundamendid, vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid, trepid ning konstruktsioonide tüübid (sh. põrand pinnasel, vahelaed, katuslaed, välisseinad, siseseinad) koos ehitusfüüsikaliste parameetritega vt. projekti konstruktsioonide osa. 2.3.2 Hoone välispinnakatted Administratiivhoone on kaetud alusroovi külge needitud musta värvi alumiinium- komposiitplaadiga. Lao- ja tootmishoonete seinad ja katused kaetud mineraalvilla täidisega sandwich- paneelidega. Toon: antratsiithall, RAL 7016 Külmad hooneosad ja varikatused on kaetud trapetsprofiilplekiga, toon: antratsiithall, RAL 7016, teraskonstruktsioonid on pulbervärvitud antratsiithalliks RAL 7016 2.3.3 Avatäited • Aknad, PVC, U-arv ≤ 0,83 W/m²K, toon: must RR33 • Soojustatud silemetalluksed, U-arv < 1,0 W/m²K; toon: must RR33 2.4 Sisearhitektuur Lahendatakse eraldiseisva projektiga.