Käskkiri

KÄSKKIRI Tallinn 28.10.2025 nr 0.1-3.1/25/54 Pikaajalise välislähetuse administratiivjuhend Kaitseväes Käskkirja kehtetuks tunnistamine Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1, p 7 alusel 1. Kinnitan dokumendi „Pikaajalise välislähetuse administratiivjuhend Kaitseväes“ (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe juhataja 02.04.2015 käskkirja nr 87 „Pikaajalise välislähetuse administratiivjuhend“. 3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevatele struktuuriüksuste ülematele ning Kaitseressursside Ametile. (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja  KINNITATUD Kaitseväe juhataja 28.10.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.1/25/54 PIKAAJALISE VÄLISLÄHETUSE ADMINISTRATIIVJUHEND KAITSEVÄES I. ÜLDSÄTTED Juhend reguleerib Kaitseväe tegevväelaste ja ametnike (edaspidi teenistuja) pikaajalist välislähetust (kestvusega üle 6 kuu), kes on välisteenistuse seaduse (VäTS) alusel lähetatud Eesti Vabariigi välisesindusse või on avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel saadetud pikaajalisse teenistuslähetusse välisriiki. Pikaajalise välislähetusega seotud tasude maksmine ja kulude hüvitamine toimub välisteenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 1. Lähetamise õigust omav ülem 1) Välisteenistuse seaduse alusel lähetab teenistuja välisesindusse Kaitseministeeriumi kantsler Kaitseväe juhataja ettepanekul. 2) Avaliku teenistuse seaduse alusel lähetab teenistuja pikaajalisse välislähetusse Kaitseväe juhataja. 3) Lähetuskäskkiri annab teenistujale võimaluse pikaajalise välislähetusega seotud kulude tegemiseks enne välislähetuse algust. II. ETTEVALMISTUS 1) Teenistujat teavitatakse pikaajalisse välislähetusse saatmisest ette võimaluse korral vähemalt kuus kuud. 2) Teenistuja esitab hiljemalt kolm kuud enne lähetuse algust vajalikud dokumendid lähetuse vormistamiseks ja andmed kaasatulevate perekonnaliikmete (abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine laps, põhi- või keskharidust omandav või abi vajav vähenenud töövõimega täisealine laps, tugiisik) kohta. 3) Vajadusel algatatakse ametikohal nõutud riigisaladusele juurdepääsu loa ja välisteabele juurdepääsusertifikaatide taotlemist või pikendamist. 4) Teenistuja peab läbima tervisekontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kui välislähetusse minnes on tervisekontrolli kehtivuse lõpuni vähem kui 12 kuud, tuleb tervisekontroll läbida enne pikaajalist välislähetust. Teenistuja tagab tervisekontrolli katkematu kehtivuse. 2. Teenistuskohaga tutvumine ja elukoha valik 1) Teenistuskohaga tutvumine ja elukoha valik toimub üldjuhul kaks kuud enne pikaajalisse välislähetusse asumist. 2) Lähetuse kestvus: 2.1) kuni 7 kalendripäeva Euroopas asuvasse asukohariiki; 2.2) kuni 14 kalendripäeva Ameerika Ühendriikidesse.  3) Teenistuskohaga tutvumiseks ja elukoha valikuks vormistab teenistuja Riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) lühiajalise välislähetuskorralduse. 4) Välislähetuskorralduse vormistamisel ja reisikulude hüvitamisel juhindutakse Kaitseväes kehtestatud lühiajaliste lähetuste korraldamise juhendist. 5) Teenistuskohaga tutvumise ja elukoha valiku lähetuse korral ei hüvitata perekonnaliikmetega seotud reisikulusid. 6) Teenistuja võib elukoha valikul kasutada vahendaja teenuseid. Vahendaja teenus hüvitatakse ühekordselt vastavate kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui ühe kuu üürisumma ulatuses. 7) Eluruumi üürimisel ja sisustamisel lähtutakse välisteenistuse seaduse alusel kehtestatud teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavatest tingimustest ning eluruumi kulude hüvitamise korrast. 8) Üürilepingu lähetusperioodiks sõlmib teenistuja enda nimele. 9) Üürilepingu kehtivuse alguskuupäev ei saa olla varasem lähetuse alguskuupäevast ning lepingu kehtivuse viimane kuupäev hilisem lähetuse lõpukuupäevast. 9.1) Võimalusel peaks üürilepingus olema klausel lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta üürniku algatusel, ilma et lepingu lõpetamisega kaasneks trahv või üüritagatise tagastamata jätmine. 10) Enne eluruumi üürilepingu sõlmimist esitab teenistuja RTIP majanduskulude moodulis eluruumi üürimise taotluse (valides dokumendivormi „Taotlus kulutuste tegemiseks pikaajalises lähetuses“) ning lisab taotluse juurde üürilepingu projekti. 11) Taotluses kajastada alljärgnevad andmed: • eluruumis elama asuvad isikud; • eluruumi aadress; • eluruumi kirjeldus (andmed sisustuse kohta); • eluruumi üürimisega seotud rahalised kohustused; • muu lisateave (nt andmed gaasi- ja elektrikulu kohta). 12) Pärast eluruumi üürimise taotluse kinnitamist on teenistujal õigus üürileping allkirjastada. 13) Kahepoolselt allkirjastatud üürilepingu koopia edastatakse finantsistile ning säilitatakse RTIPis eluruumi üürimise taotluse juures. 14) Üürilepingu tingimuste muutumisel esitab teenistuja RTIPis uue taotluse. 15) Sisustamata või osaliselt sisustatud eluruumi puhul on teenistujal võimalik asukohariigis rentida loetletud esemeid: • kirjutuslaud, tool, raamaturiiul; • diivan, tugitoolid, diivanilaud; • nõudekapp, söögilaud ja toolid; • magamisasemed, öökapid, riidekapp; • valgustid; • pliit, külmik, pesumasin, pesukuivati, nõudepesumasin. 16) Esemete rentimisel tuleb arvestada sisustatud eluruumi üüri piirmäära ning eelarvelisi vahendeid. 17) Taotluse renditavate sisustusesemete kohta ning rendilepingu projekti esitab teenistuja RTIPis enne lepingu omapoolset allkirjastamist. 3. Tervisekindlustus ja arstiabi asukohariigis 1) Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki, Šveitsi või Ühendkuningriiki lähetatud teenistujale ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele taotletakse Eesti Tervisekassast tõend S1. 2) Asukohariiki jõudes esitab teenistuja sihtkohariigi pädevale asutusele tõendi S1 ravikindlustussüsteemi registreerimiseks. 3) Pärast tõendi registreerimist on teenistujal ja kaasasolevatel perekonnaliikmetel õigus saada asukohariigis arstiabi samadel tingimustel sealsete kindlustatutega. 4) Euroopasse lähetuse korral tuleb teenistujal ja kaasasolevatel perekonnaliikmetel enne lähetusse minemist taotleda Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel on õigus saada arstiabi riigis, kuhu tõendiga S1 lähetatud ei olda, vaid kus veedetakse oma puhkust või ollakse lühiajalises lähetuses. 2/7  5) Väljaspool Euroopa Liitu juhindutakse asukohariigi sotsiaalvaldkonna regulatsioonidest. Teenistujale ning tema perekonnaliikmetele hüvitatakse ravikulud taotluse ja kuludokumentide alusel. 6) Kõigile pikaajaliselt lähetatavatele teenistujatele ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele tagatakse kogu lähetuse kestel reisi- ja tervisekindlustus, retseptiravimid ning lähetusega seotud kaitsesüstimiste kulud. 7) Enne välislähetuse algust edastatakse teenistujale kindlustuslepingu tingimused ja poliis. 8) Kindlustuslepingu tingimustega tutvumine on teenistujale kohustuslik. 9) Ravikulude hüvitamiseks, mida asukohariigis ei hüvitata kehtivate seaduste, rahvusvaheliste lepingute või kindlustuslepingu alusel, esitab teenistuja RTIP majanduskulude moodulis taotluse. Pärast taotluse kinnitamist esitab teenistuja majanduskulude aruande koos kulutõendavate dokumentidega. 10) Perekonnaliikmete meditsiinikulusid, mis on tehtud enne pikaajalist välislähetust, ei hüvitata v.a lähetusega seotud kohustusliku kaitsesüstimise kulud. 4. Asukohariiki suundumine 1) Pikaajaline välislähetus algab lähetuskäskkirjas määratud kuupäeval. Eelnevalt teenistujalt teenistusülesannete ülevõtmiseks asukohariigis arvestada üldjuhul üks nädal. 2) Vahetult enne välislähetusse asumist on teenistujal lubatud isiklike asjade korraldamiseks kasutada vaba aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud. 3) Teenistuja ja tema perekonnaliikmete transpordi asukohariiki planeerib teenistuja ning esitab sõidukulude hüvitamiseks taotluse RTIP majanduskulude moodulis (valides dokumendivormi „Taotlus kulutuste tegemiseks pikaajalises lähetuses“). 4) Üldjuhul hüvitatakse madalama klassi sõidupiletid. 5) Põhjendatud taotluse alusel hüvitatakse lennureisil lisapagasi või pagasi ülekaalust tingitud kulu asukohariiki suundumisel ja tagasipöördumisel Eestisse. 6) Kulusid toitlustusele ei hüvitata, samuti ei hüvitata lemmik- ja koduloomadega seotud kulusid. 7) Isikliku sõidukiga lähetusse suundudes hüvitatakse sõidukulud (kütus, teemaksud, sillamaksud, laevapiletid, parkimine, majutus jne) kulu tõendavate dokumentide alusel madalama klassi lennupileti maksumuse ulatuses. Lennupileti maksumuse väljaselgitamiseks võetakse lennupakkumised (koos äraantava pagasiga) reisikorraldusteenuse raamlepingu partneritelt ning valitakse soodsaima pakkumuse maksumus. Teenistuja lisab lennupakkumised RTIPi sõidukulude hüvitamise taotluse juurde. Kui perekonnaliikmed reisivad teenistujaga koos, võetakse lennupakkumised nii teenistuja kui temaga koos reisivate perekonnaliikmete kohta ning lennupiletite maksumused summeeritakse. Isikliku sõiduki kütusekulu hüvitamiseks esitatakse lisaks kütusetšekkidele ka sõiduleht (lisa 1). 8) Teenistujal on võimalus taotleda ajutise elamispinna (nt hotell) hüvitamist endale ja perekonnaliikmetele üldjuhul kuni kaks nädalat, kui asukohariiki saabudes ei ole kohe võimalik üüripinnale elama asuda. 9) Pikaajaliselt Ameerika Ühendriikidesse lähetatud teenistujal on võimalus taotleda rendiauto kasutamist kuni 14 kalendripäevaks lähetuse alguses ja lähetuse lõpus. 10) Asukohariiki jõudes, on teenistuja kohustatud teatama finantsistile enda ja perekonnaliikmete lähetuskohta saabumise tegeliku kuupäeva. 5. Isikliku vara transport 1) Teenistuja ja kaasasolevate perekonnaliikmete isikliku vara transportimine asukohariiki minekul ja tulekul korraldatakse Kaitseväe ja rahvusvahelise kolimisteenuse pakkujate vahel sõlmitud raamlepingu alusel. 2) Teenus tellitakse soodsaima hinnapakkumuse teinud pakkujalt. 3) Teenistuja esitab andmed kolitava vara kohta hiljemalt üks kuu enne kolimist. 4) Kolitava vara mahu piiriks on 21m3 ja alates neljast kaasasolevast perekonnaliikmest on vara mahu piiriks 26m3. Piirmahu ületamisel tuleb ületatud maht teenistujal endal tasuda. 3/7  5) Teenistuja või tema perekonnaliige vastutab, et kolitava vara hulgas ei ole keelatud esemeid ega aineid v.a kui eelnevalt on teenuse osutajat sellest informeeritud ja saadud nõusolek ohtlike esemete transportimiseks. 6) Teenistuja või tema perekonnaliige viibib isiklikult vara pakkimise ja hiljem vara vastuvõtmise juures. Vara kättesaamisel peab vara omanik üle vaatama pakkeüksuste seisukorra ning vara pakendist väljavõtmisel ka vara seisukorra. Tuvastatud kahjustuste või puudujääkide korral tuleb koheselt informeerida teenuse osutajat ning toimida neilt saadud juhiste järgi. 7) Erandkorras hüvitatakse pikaajalise välislähetuse kestel teenistuja isikliku vara kolimine ühelt üüripinnalt teise: 7.1) kui teenistuskoha asukoht muutub ja sellega kaasneb elukoha vahetamine; 7.2) kui elukoht, millel teenistuja algselt elama asus, muutub teenistujast mitteolenevatel põhjustel elamiskõlbmatuks; üürileandja lõpetab ennetähtaegselt üürilepingu või ilmneb mõni muu erakordne asjaolu ja sellega seoses tekib vajadus üürida uus eluruum; 7.3) kui teenistuja kaasasolevad perekonnaliikmed lahkuvad asukohariigist ja sellega seoses on teenistuja sunnitud elupinda vahetama. 8) Väljaspool Euroopa Liitu pikaajalisest välislähetusest tagasipöördumisel kohaldatakse isiklike asjade importimisel maksuvabastust, kui teenistuja välislähetus kestis katkematult vähemalt 12 kuud. Lühema lähetuse korral, või sellise vara importimisel, millele ei kohaldata maksuvabastust, tuleb kehtestatud maksud teenistujal endal tasuda. III. KULUDE KATMINE 1) Pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamiseks vormistab teenistuja RTIPi majanduskulude moodulis taotluse (valides dokumendivormi „Taotlus kulutuste tegemiseks pikaajalises lähetuses“). Pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tekib teenistujal õigus kulude tegemiseks. 2) Kulude tegemisel lähtutakse VäTSist ja seaduse rakendusaktides sätestatust. Kulud, mida VäTS ei reguleeri, kuid on lähetusega seotud, hüvitatakse pikaajalise välislähetuse eelarve eest vastutava isiku otsusel, kas ja kui suures ulatuses kulu kaetakse. 3) Iga kulu aluseks on majandustehingut tõendav algdokument (ostutšekk, arve, kviitung jne) ja tasumist tõendav dokument. Nõuetele mittevastavate dokumentide alusel kulusid ei hüvitata. 4) Majanduskulude katteks on teenistujal õigus taotleda RTIPi majanduskulude moodulis avanssi (valides dokumendivormi „Avansiavaldus“), üldjuhul kord kvartalis. 5) Teenistuja tasub tehtavate kulude eest majandusavansist. 6. Eluruumi kulud 1) Eluruumi kuludest hüvitatakse: • üürilepinguga seotud kulud (sõlmimine, muutmine, pikendamine, lõpetamine); • üüritagatis (deposiit); • eluruumi üür; • kommunaalkulud (küte, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, eluaseme halduskulud). 2) Gaasikulu hüvitatakse: • 100% - kui gaasi kasutatakse ainult eluruumi kütmiseks ja/või vee soojendamiseks; • 90% - kui gaasi kasutatakse eluruumi kütmiseks ja/või vee soojendamiseks ning mujal olmes. 3) Elektrikulu hüvitatakse: • 80% - kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana ning eluruumis on täiendavad elektriseadmed (kliimaseade, soojuspump, soojaveeboiler); • 70% - kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana; • 10% - kui eluruumis on täiendavad elektriseadmed (kliimaseade, soojuspump, soojaveeboiler). 4/7  4) Eluruumi kindlustamise kulu hüvitatakse ainult juhul, kui kindlustamine on üürileandja poolt nõutud. 5) Kui eluruumi juurde kuulub tasuline parkimiskoht, hüvitatakse ühe sõiduki parkimise kulud. 6) Eluruumi või sisustuse kahjustumisest üürilepingu perioodil, kui kahjustused tekkisid teenistuja enda, perekonnaliikmete, isiklike külaliste või lemmikloomade süül, tuleb tekkinud kahjud teenistujal endal hüvitada. 7) Teenistuja on kohustatud jälgima, et pärast eluruumi üürilepingu lõppemist tagastatakse lepingu sõlmimisel tasutud üüritagatis (deposiit) vastavalt lepingus sätestatule. Kui üürileandja esitab kuludokumendi üüritagatise osalise või täieliku mittetagastamise kohta, edastab teenistuja vastavad dokumendid finantsistile. 7. Lapse põhi- ja üldkeskhariduse omandamise kulud 1) Lapsele kooli asukohariigis valib teenistuja ja vormistab RTIPis koolikulude hüvitamiseks taotluse. 2) Koolikuludest hüvitatakse: • registreerimistasu; • õppemaks (k.a deposiit); • kohustuslik õppematerjal (õpikud, töövihikud); • järeleaitamistunnid õppekeele omandamiseks; • kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi 75% ulatuses. 8. Koolieelse lasteasutuse või lapsehoidmise kulud 1) Koolieelse lasteasutuse (lasteaed või lastehoid) tasu asukohariigis hüvitatakse 90% ulatuses. 2) Lapsehoidmise tasu hüvitatakse (kuni 13-aastase kaasasoleva lapse puhul): 2.1) kuni 90% kui teenistuja on asukohariigis ilma abikaasata; 2.2) kuni 50% kui asukohariigis viibib teenistuja koos abikaasaga. 3) Lapsehoidmise tasu ei hüvitata, kui lapsehoidjaks on lähisugulane, kaasasolev perekonnaliige või kui teenistujaga on kaasas tugiisik. 4) Lasteasutuse või lapsehoidmise kulude hüvitamiseks vormistab teenistuja RTIPis kulude hüvitamise taotluse. Taotlusele lisada asjakohased lepingud või kokkulepped. 9. Reisikulud 1) Sõidukulud hüvitatakse teenistujale ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele: 1.1) asukohariiki suundumisel ja asukohariigist tagasitulemisel; 1.2) üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi asukohariiki liikumisel; 1.3) erandkorras isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi asukohariiki liikumisel; 1.4) kui teenistuja perekonnaliige (abikaasa, registreeritud elukaaslane, laps) ei ole temaga asukohariigis kaasas, hüvitatakse üks kord lähetusaasta jooksul perekonnaliikmete asukohariiki ja tagasi sõidukulud ning reisikindlustus. 2) Reisikulude hüvitamiseks vormistab teenistuja enne kulude tegemist RTIP majanduskulude moodulis taotluse. 3) Sõidukulude hüvitamisel lähtutakse käesoleva juhendi punktidest 4.4), 4.6) ja 4.7). 4) Kui lähetusperiood on täisaastast lühem, hüvitatakse sõidukulud lähetusperioodiga proportsionaalselt. 5) Teenistuja enda Eestisse puhkusele tuleku korral vormistab ta RTIP puhkuste moodulis põhi- või lisapuhkuse ja majanduskulude moodulis taotluse sõidukulude hüvitamiseks. 6) Kui kaasasolevad perekonnaliikmed liiguvad Eestisse puhkusele ja tagasi teenistujast erineval ajal, esitab teenistuja RTIP majanduskulude moodulis taotluse perekonnaliikmete sõidukulude hüvitamiseks. 5/7 10. Sidekulud 1) Pikaajalise välislähetuse ajaks väljastab IT-kasutajatugi asukohariiki kaasavõetavad IKT- seadmed (sülearvuti ning vajadusel mobiiltelefoni). 2) Teenistuja esitab IKT-seadmete saamiseks pöördumise IT iseteenindusportaalis. 3) Pikaajalises välislähetuses hüvitatakse teenistuja sidekulud (internet ja ametitelefon) kalendrikuus alljärgnevate piirmäärade ulatuses: 3.1) sõjaline esindaja NATO ja EL juures, sõjaline esindaja SHAPE juures ning nende asetäitjad kuni 150 eurot; 3.2) sõjaline esindaja ACT ja CENTCOM juures kuni 200 eurot; 3.3) väljaspool Euroopa Liitu teenistujad kuni 100 eurot; 3.4) ülejäänud teenistujad kuni 50 eurot; 3.5) pikaajaliselt välisriiki koolitusele suunatud õppijad kuni 30 eurot. 4) Sidekulud kajastatakse igakuises majanduskulude aruandes. 11. Lühiajaline lähetamine, sõjaväelisel väljaõppel osalemine 1) Lühiajaline lähetus vormistatakse, kui teenistujal on pikaajalise lähetuse kestel vaja teenistusülesandeid täita või osaleda sõjaväelisel väljaõppel väljaspool asukohariiki (k.a Eestis), või kui asukohariigi sisese lühiajalise lähetuse korral tekivad lähetusega seotud kulud. 2) Lühiajaliseks lähetuseks või sõjaväelisel väljaõppel osalemiseks vormistab teenistuja RTIPis välislähetuskorralduse. Sõjalise väljaõppe lähetuskorraldusele lisada juurde väljavõte õppuse kirjeldusest. 3) Välislähetuse vormistamisel ja reisikulude hüvitamisel juhindutakse Kaitseväes kehtestatud lühiajaliste lähetuste korraldamise juhendist. 4) Päevaraha lühiajalises lähetuses ei maksta. 5) Perekonnaliikmete lähetusse kaasa võtmist ei hüvitata. Erandina hüvitatakse välisteenistuse ja -koolituse osakonna sõjalise esindaja SHAPE juures ning sõjalise esindaja NATO ja EL juures abikaasa sõidu- ja majutuskulud, kui kutsele on märgitud, et üritus toimub koos abikaasaga. Välislähetuskorraldusele märgitakse abikaasa viibimine lähetuses ning lisatakse kutse. 6) Lühiajalise lähetuse majutuskulu ülemmäärad: 6.1) välisriigis 190 eurot ööpäev; 6.2) Eestis 90 eurot ööpäev. 7) Majutuskulu piirmäära ületamisel tuleb lähetuskorraldusse lisada täiendavad selgitused. 8) Lühiajalise lähetusega tekkivad kulud kajastatakse igakuises majanduskulude aruandes. 9) Sõjaväelisel väljaõppel osalemise eest makstakse lisatasu vastavalt kehtestatud tegevväelaste palgajuhendile. Pärast õppuse lõppemist teavitab teenistuja täpsed õppusel osaletud kuupäevad (õppuse päevade arvestusse ei lähe sõidupäevad õppuse piirkonda ja tagasi). 10) Väliõppustel hüvitatakse toiduraha juhul, kui toitlustus korraldatakse õppusel tsentraalselt. IV. ARUANDLUS 1) Teenistuja on kohustatud pikaajalise välislähetusega seotud aruanded esitama ettenähtud tähtajaks: • perekonnaliikmete asukohariigis viibimise aruanne (lisa 2) 15. kuupäevaks jooksva kuu eest; • majanduskulude aruanne iga kuu 10. kuupäevaks eelneva kuu eest. 12. Perekonnaliikmete kohaloleku aruanne 1) Teenistuja edastab perekonnaliikmete kohaloleku aruande digiallkirjastatult finantsistile. 6/7  2) Kohaloleku aruandes kajastatakse andmed perekonnaliikmete asukohariigis viibitud või puudutud päevade kohta ja abikaasa või registreeritud elukaaslase jooksva kuu teenitud tulu kohta. 3) Kohaloleku aruanne on aluseks välislähetustasu suurenduse ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise arvestamiseks. 4) Teenistuja on kohustatud viivitamata teavitama asjaoludest, mis võivad mõjutada välislähetustasu suurenduse ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist. 5) Perekonnaliikmete kohta valeandmete teadliku esitamise või lähetusega seotud tasude saamist mõjuvate asjaolude teatamata jätmise korral nõutakse enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarveldus. 13. Majanduskulude aruanne 1) Teenistuja esitab majanduskulude aruande RTIP majanduskulude moodulis (valides dokumendivormi „Pikaajalise lähetuse kulude aruanne“). 2) Teenistuja täidab kuluaruande kajastades iga kulu eraldi real. 3) Kuluaruanne esitatakse samas valuutas, milles on välja makstud majandusavanss. Kui teenistujale on avanss makstud erinevas valuutas, esitatakse kuluaruanne iga valuuta kohta eraldi. 4) Kõik majandustehingud peavad olema dokumenteeritud. 5) Tehingut tõendavad algdokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid (maksekorraldused) lisatakse manustena kuluaruandele. V. TEENISTUSE LÕPETAMINE VÄLISRIIGIS 1) Pikaajaline välislähetus lõppeb lähetuskäskkirjas määratud kuupäeval. 2) Ennetähtaegselt lõpetatakse pikaajaline välislähetus järgmistel alustel: 2.1) teenistuja esitatud taotlus (taotlus esitada vähemalt kolm kuud ette); 2.2) asukohariigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus; 2.3) teenistuja sobimatus ametikohale; 2.4) teenistuja tervis, sealhulgas tema töövõimetus arstitõendi alusel üle kahe kuu lähetusaastas; 2.5) teenistuja vanemapuhkusele jäämine; 2.6) asukohariigis puhkenud kriitiline olukord. 3) Ennetähtaegsest välislähetuse lõpetamisest teatatakse teenistujale ette võimalusel kolm kuud ja isiklike asjade korraldamiseks on lubatud kasutada vaba aega kuni kaks nädalat. 4) Teenistusülesannete üleandmine uuele teenistujale toimub üldjuhul üks nädal enne lähetuse lõppemist. 5) Üüripinna vabastamisel enne lähetustähtaja lõppu on teenistujal võimalus taotleda ajutise eluruumi hüvitamist endale ja perekonnaliikmetele kuni kaks nädalat. 6) Teenistujal on lubatud vahetult pärast pikaajalisest välislähetusest naasmist isiklike asjade korraldamiseks kasutada vaba aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud. 7) Eestisse jõudes, on teenistuja kohustatud teatama finantsistile enda ja perekonnaliikmete lähetuskohast lahkumise tegeliku kuupäeva. 8) Ühe kuu jooksul peale lähetuse lõppu esitab teenistuja RTIPi majanduskulude moodulis majanduskulude aruande ja tagastab kasutamata avansi, sh deposiidid. LISAD: 1. Sõiduleht 1 lehel 2. Perekonnaliikmete asukohariigis viibimise aruanne 1 lehel 7/7