Kaitsevägi · 23. oktoober 2025
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
Tallinn 23.10.2025 nr 0.1-3.43/25/1
Püstoli kursusekava kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45 „Kaitseväe põhimääruse“ § 24 lg 2 p 5 ja Kaitseväe
juhataja 26.08.2024 käskkirja nr 1379 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja“ p 20 alusel
1. Kinnitan püstoli kursusekava (lisatud).
2. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevatele struktuuriüksuste
ülematele ja teadmiseks Kaitseliidu ülemale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Viktor Kalnitski
brigaadikindral
Kaitseväe juhataja asetäitja
Vorm nr 2
Sõjaväelise väljaõppe eeskirja lisa 2
punkt 4 juurde
KINNITATUD
Kaitseväe juhataja asetäitja
23.10.2025 käskkirjaga nr 0.1-
3.43/25/1
Lisa 1
PÜSTOLI KURSUSEKAVA
Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus
määrab J7 Püstolikursus KVPS J7
Sihtgrupp: õppur (nt ajateenija, tegevväelane, reservväelane, Kaitseliidu liige), kelle ametikoha relvaks on püstol.
Nõuded kursuse
alustamiseks Eeldused: õppur peab enne kursust olema läbinud tervisekontrolli Kaitseministri 09.07.2018 määruse nr 9
„Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ § 26 lg 3 alusel.
1. Ülesanne: Õppur käsitseb püstolit ohutult, tõhusalt ja tavapärases situatsioonis taktikaliselt õigesti.
2. Tingimused:
2.1. Abivahendid:
2.1.1. õppuri koosseisu- ja varustustabeli (edaspidi KVT) järgne varustus (edaspidi õppuri
Kursuse põhieesmärk lahinguvarustus). Üldjuhul tähendab see seda, et õppuril on püstoli laskeharjutusel
lahingurakmed seljas, kiiver peas, ballistilised kaitseprillid ees, laskmisel kuulmine kaetud,
mittelibisevast materjalist peopesa ja sõrmede osaga sõrmkindad (edaspidi taktikakindad)
ja püstol käes ning individuaalne meditsiinikomplekt (MK-1) taskus. Muu eri- või
kaitsevarustuse1 kandmise otsustab kursuse läbiviija.
1 Vt KVJ 09.02.2024 käskkiri nr 257 „Kaitseväelase riide- ja lahinguvarustuse kirjeldus ning individuaalvarustuse ja erialavarustuse käitlemise kord“ lisa 1 „Kaitseväelase riidevarustuse
ja lahinguvarustuse elementide kirjeldus“.
2.1.2. relvakomplekt, millesse kuuluvad püstol, salved, salvetaskud, kabuur ja
puhastuskomplekt. Puhastuskomplekti kuulub üldjuhul vintrauaharjade komplekt ja
puhastusvarras.
2.1.3. püstoli taktikalis-tehnilised andmed (TTA).
2.2. Piirangud:
2.2.1. ohutusnõuded, vt https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/ohutus-ja-
tookeskkond/
2.2.2. lasketiiru ja/või harjutusvälja kasutuseeskiri;
2.3. Keskkond:
2.3.1. teooriatundideks klassiruum või selgelt piiritletud ala väliskeskkonnas (nt Kaitseväe või
Kaitseliidu linnak, välilaager jne);
2.3.2. praktilisteks harjutusteks/drillideks, laskeharjutusteks ja laskeoskustestiks lasketiir ja/või
harjutusväli.
3. Standardid (õppur):
3.1. teab Eesti Vabariigis relvade käitlemist reguleerivaid õigusakte;
3.2. rakendab õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja õigusi teenistuses;
3.3. nimetab püstoli osi ja selgitab nende funktsiooni;
3.4. käsitseb püstolit ohutult tavapärases situatsioonis;
3.5. rakendab taktikalise püstolikäsitsemise põhimõtteid;
3.6. tabab erinevates olukordades sihtmärki kiirelt ja täpselt;
3.7. reflekteerib (annab hinnangu ja põhjendab) enda püstolikäsitsemist.
4. Kursuse kestus on kolm (3) õppepäeva, õppepäeva kestus on kaheksa (8) tundi. Kursuse kogumaht on (3x8)
24 akadeemilist tundi (vt tabel 1). Teenistuslikust vajadusest lähtuvalt võib kursust läbi viia ka 24 tunniga.
Tabel 1. Õppeaja jaotus teemade vahel
Teema nr
Harjutus/
Seminar
harjutus
Laske-
Kokku
Test
drill
Teema %
Ohutu relvakäsitsemine. Relva kandmise ja kasutamise korra
1. 1 1 2 8
tundmise kontrolltest (test nr 1 teoreetiline osa).
Püstoli tutvustus ja käes hoidmine. Tõrked ja nende
2. 2 2 8
eemaldamine. Kasutatav laskemoon.
3. Laskeasendid, sihtimine ja päästmine. Salvevahetus. 4 4 17
4. Ohutu püstolikäsitsemine (test nr 1 praktiline osa) 4 4 17
5. Laskeharjutused P.1-P.5. 8 8 33
6. Laskeoskustest (test nr 2). 4 4 17
Kokku 24 100
2/22
5. Teema nr 1 „Ohutu relvakäsitsemine“ ja „Relvakandmise ning -kasutamise korra tundmise kontrolltest“ võib ära
jätta ja siirduda teema nr 2 juurde, kui õppur on need teemad mõne teise relvakursuse raames läbinud. Ära
jäänud tunde on lubatud rakendada kursusel teiste alaeesmärkide (õpiväljundute) saavutamiseks.
6. Teema nr 5 „Laskeharjutused P.1-P.5“ läbiviimisel on soovitav lasketiirus (võimalusel) enne laskmisi ette
valmistada vastavalt õppurite arvule õppekoht või -kohad, kus nad saaksid veelkord harjutada olulisi
lasketehnika aluspõhimõtteid2.
7. Akadeemiliste tundide kogumaht ei sisalda kursusega seotud administratiivseid toiminguid nagu liikumine
lasketiiru ja sealt tagasi või testi 1 ja 2 ettevalmistamine.
8. Õppuri laskeoskuse omandamist ja kursuse alaeesmärkide saavutamist näitab testi 1 ja 2 sooritamine.
9. Kursus ei hõlma püstoli hooldust sest üldjuhul on relvade hoolduspõhimõtted sarnased.
10. Laskeharjutused P.1-P.5 peavad olema enne testi 2 sooritatud.
11. Tagasisidet õppurile on soovitav anda vahetult iga teema, iseäranis testi 1 ja 2 järel. Selleks peab läbiviija
õppurile juba kursuse alguses selgitama, et õppur ise reflekteeriks enda püstolikäsitsemist.
12. Kursuse läbiviimise aja üksusepõhises õppekavas planeerib läbiviija. Kursust võib läbi viia eraldiseisva
väljaõppeüritusena või lõimida teiste väljaõppeüritustega (nt õppekogunemine).
Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine
Kursuse alaeesmärk nr 1
1. Ülesanne: Teab püstoli ja selle ohutu käsitsemise põhimõtteid ning käsitseb seda ohutult
tavapärases situatsioonis (vt teema 1-3).
2. Tingimused:
2.1. Abivahendid:
2.1.1. laua- ja/või sülearvuti;
2.1.2. tahvel; Test nr 1 teoreetiline ja Mitteeristav
2.1.3. PowerPoint (edaspidi PP) esitlus; praktiline osa. hindamine
2.1.4. PP jaotusmaterjal;
2.1.5. testi nr 1 teoreetilise osa sooritamiseks mobiiltelefon või tahvel- ja/või
sülearvuti;
2.1.6. Kaitseväe (edaspidi KV) e-õppe portaal ILIAS (edaspidi ILIAS). Õppur peab
enne kursust looma ILIAS-es isikustatud konto. Isikustatud konto loomiseks
on õppuril soovitav omada kas mobiil-ID, Smart-ID, EU eID või ID-kaarti ning
eelistada neid e-õppe portaali sisse logimisel;
2.1.7. Õppur peab testi nr 1 teoreetilise osa sooritama iseseisvalt kõrvalise abita;
2 Vt Laskeväljaõppe eeskiri (2025).
3/22
2.1.8. Eesti Vabariigis relvade käitlemist reguleerivaid õigusaktid (vt teema 1
alateema 1.3);
2.1.9. relvakomplekt;
2.1.10. õppuri lahinguvarustus;
2.1.11. KV-s ja Kaitseliidus (edaspidi KL) kasutusel olev laskemoon;
2.1.12. viis (5) õppepadrunit;
2.1.13. püstoli plakat;
2.1.14. põhilaskeasendite pildid/plakat;
2.1.15. telkmantel (vt teema 2 p 2.5).
2.2. Piirangud:
2.2.1. ohutusnõuded;
2.2.2. test nr 1 sooritatakse:
1) teenistusse esmakordsel asumisel (nt aja- kui tegevteenistusse
asumisel);
2) väljaõppejuhi korraldusel (nt kui on rikutud teenistuses relva
käsitsemisel ohutusnõudeid, välja arvatud test nr 1 praktilises osas
ohutustehnilise vea tõttu);
3) kui ajateenistusest või reservteenistusest3 on möödunud rohkem kui
kolm aastat.
2.3. Keskkond:
2.3.1. klassiruum või selgelt piiritletud ala väliskeskkonnas;
2.3.2. lasketiir ja/või harjutusväli või selgelt piiritletud ala väliskeskkonnas.
3. Standardid (õppur):
3.1. teab Eesti Vabariigis relvade käitlemist reguleerivaid õigusakte;
3.2. teab õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja õigusi teenistuses.
3.3. rakendab teenistuses püstoli käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid
kohustusi ja õigusi;
3.4. rakendab ohutu püstolikäsitsemise põhimõtteid;
3.5. kontrollib püstoli töökorrasolekut;
3.6. nimetab läbiviija poolt näidatud kolme püstoli osa ja selgitab nende tööpõhimõtet;
3.7. kõrvaldab lihtsamaid püstoli ning laskemoona käitlemisel tekkinud tõrkeid iseseisvalt
ja kiirelt käsitsedes püstolit „tööalas“. Püstol „tööalas“ - relva hoitakse rindkere
kõrgusel selliselt, et relv on suunatud ohutusse suunda ja et oleks võimalik
visuaalselt veenduda relva osade korrasolekus. Lahinguvälja kontroll tähendab
seda, et õppur vaatab vasakule ja paremale, veendumaks enda, lahingupaarilise ja
vastase asukohas;
3 Nt viimasest õppekogunemisest.
4/22
3.8. laeb padrunid salve ja salve tühjaks nii, et ei kahjusta ennast ja padruneid. Padruneid
võib salve laadida nii kinnaste kui kinnasteta;
3.9. demonstreerib õigesti põhilaskeasendeid;
3.10. võtab sisse laskeasendeid nii, et kiiver ei vaju silmade ette;
3.11. võtab sihtmärgi sihikule (põhimõttel „vaata-keera-lase“);
3.12. teeb pärast tõrke kõrvaldamist, sihtmärgi hävitamist, enne positsiooni vahetamist ja
liikuma hakkamist lahinguvälja kontrolli, veendumaks enda, lahingupaarilise, vastase
asukohas;
3.13. paneb enne varjest liikuma hakkamist salved salvetaskusse tagasi.
Kursuse alaeesmärk nr 2
1. Ülesanne. Tabab erinevates olukordades sihtmärki kiirelt ja täpselt (vt teemad 4-6).
2. Tingimused:
2.1. Abivahendid:
2.1.1. matkeseade;
2.1.2. pneumo- või sporditulirelv;
2.1.3. relvakomplekt;
2.1.4. õppuri lahinguvarustus;
2.1.5. KV-s ja KL-is kasutusel olev laskemoon;
2.1.6. riigikaitseliste väljaõppealade andmekogu Brontos https://brontos.mil.ee/#/
(edaspidi Brontos);
2.1.7. sihtmärk (vt Laskeväljaõppe eeskiri);
2.1.8. rohelised märklehe kleepsud;
2.1.9. stopper; Mitteeristav
2.1.10. laskekell; Test nr 2
hindamine
2.1.11. vile.
2.2. Piirangud:
2.2.1. ohutusnõuded;
2.2.2. lasketiiru ja/või harjutusvälja kasutuseeskiri;
2.2.3. test nr 2 kontroll-leht;
2.2.4. ohutusnõuete tundmise kontroll-leht (vt OE 1.1 lisa).
2.3. Keskkond:
2.3.1. lasketiir;
2.3.2. harjutusväli.
3. Standardid (õppur):
3.1. asetab püstoli ja salved õigesti varustusse;
3.2. laeb padrunisalve ja püstoli;
3.3. kontrollib püstoli kaitseriivi/mahavinnastaja (olemasolul) töökorda;
3.4. rakendab lasketehnika aluspõhimõtteid ning oskab vältida päästmisvigu;
5/22
3.5. võtab sihtmärgi sihikule põhimõttel: „vaata-keera-lase“;
3.6. tabab põhilaskeasendist 5-20 m kaugusel olevat sihtmärki nr 02;
3.7. muudab vastavalt laskekaugusele sihtimis- ja tabamispunkti;
3.8. liikumisel püstoliga valdab ohutut laskesuuna ja –asendi muutmise tehnikat;
3.9. võtab sisse nii ajapiiranguta, kui ajapiiranguga õigeid põhilaskeasendeid, vahetab
ohutult laskepositsiooni, rakendab salvevahetuse drille ja tabab sihtmärki;
3.10. võtab aste madalamaks ja teeb püstoli ohutuskontrolli/tühjaks;
3.11. teeb sihtmärgi hävitamise järel lahinguvälja kontrolli.
Kursuse jagunemine
1. Teemad ja nende lühikirjeldus:
1.1. Ohutu relvakäsitsemine. Seminaril käsitletakse Eesti Vabariigis
relvade käitlemist reguleerivaid õigusakte, teenistuses ohutu
relvakäsitsemise põhireegleid, relva käsitseva isiku vastutust relva
kandmisel ja kasutamisel, enimlevinud ohtlike vigu relva käsitsemisel,
harjutusväljade ja lasketiirude üldisi ohutusnõudeid.
1.2. Relvakandmise ja -kasutamise korra tundmise kontrolltest (testi nr
1 teoreetiline osa). Testi nr 1 teoreetiline osa sooritatakse ILIAS-es (vt
Teema 1. Ohutu lisa 1, joonis 1-1a). Testi sooritamise eel peab õppur läbi lugema ILIAS-
relvakäsitsemine. es oleva õppematerjali, mis võtab kokku alljärgnevates õigusaktides
Relvakandmise ja Seos alaeesmärgiga
relva kandmise ja kasutamise reeglid:
1.2.1. Relvaseadus; Teab ohutu
-kasutamise korra
1.2.2. Korrakaitseseadus; püstolikäsitsemise
tundmise kontrolltest.
1.2.3. Karistusseadustik; põhimõtet.
Seminar 1 tund 1.2.4. Kaitseväe korralduse seadus;
1.2.5. Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona Käsitseb püstolit ohutult
Iseseisev töö (e-õpe) käitlemise ning üleandmise kord; tavapärases situatsioonis.
1.2.6. Relvastuse käitlemise kord;
1 tund
1.2.7. Sõjaväerelvadega seotud ohutuseeskirjad;
1.2.8. Kaitseväe sisekorra eeskiri;
1.2.9. Harjutusvälja/lasketiiru kasutuseeskiri.
2. Läbiviimine:
2.1. Valmistada ette püstoleid tutvustavad sildid TTA-dega.
2.2. Veenduda, et PP esitlus ja jaotamiseks mõeldud õppematerjal on aja-
ja asjakohane.
2.3. Enne tunni algust teha püstoli ohutuskontroll.
2.4. Tutvustada kursuse õpiväljundeid ja hindamist.
6/22
2.5. Tunnis tutvustavate püstolite jaoks peab olema kindel koht ning püstoli
vintraudadele kindel suund.
2.6. Selgitada püstolikäitlemise ohutusnõudeid, relvakandmisõigust omava
isiku vastutust.
2.7. Näidata, milliseid kuulmis- ja nägemiskaitsevahendeid teenistuses
kasutatakse.
2.8. Juhul, kui testi nr 1 teoreetiline osa on mõne teise relvakursuse (nt
automaatrelva kursuse) raames sooritatud, siis käesoleval kursusel
teoreetilist testi uuesti sooritama ei pea ja õppur võib kohe siirduda testi
nr 1 praktilist osa sooritama.
Hindamine Mitteeristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde
Test nr 1 teoreetilise osa ehk relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltest ILIAS-es.
kujunemine
Test nr 1 teoreetiline osa loetakse sooritatuks, kui õppur vastab 10 küsimusest õigesti üheksale küsimusele. Testi
sh hindekriteeriumid saab sooritada kaks korda. Testi uuesti sooritamiseks peab õppematerjali, mis võtab kokku relva kandmise ja
kasutamise reeglid, kordama.
1. Teemad ja nende lühikirjeldus:
1.1. Püstoli tutvustus ja käes hoidmine. Harjutuse/drilli käigus tutvustatakse
KVT järgset relvakomplekti, püstoli tehnilisi omadusi, tööpõhimõtet, põhiosi
ja nende funktsioone ning püstoli käes hoidmise põhimõtet: haarata püstolit
püstolkäepidemest võimalult kõrgelt nii, et mõlema käe sõrmed on tugevalt
ümber käepideme ning pöidlad osutavad laskesuunda, tugeva käe
Teema 2. Püstoli nimetissõrm asub kelgu raamil, tuua püstol „tööalassse“, salve eraldamine, Seos alaeesmärgiga
tutvustus ja käes
püstoli vinnastamine, tehke sihitud tühilask, kaitseriivista (olemasolul) püstol Käsitseb püstolit ohutult
hoidmine. Tõrked ja
ja tee lahinguvälja kontroll. Lisaks demonstreeritakse püstoli igas situatsioonis.
nende eemaldamine.
valmidusastmeid ja käsklusi laskeharjutusel.
Kasutatav laskemoon. 1.2. Tõrked ja nende eemaldamine. Harjutuse/drilli käigus demonstreeritakse Rakendab taktikalise
enimlevinud tõrkeid, nende tekkepõhjuseid ja ennetamist ning tõrke ajal püstolikäsitsemise
Harjutus/drill 2 tundi tegutsemist ja tõrgete eemaldamist. põhimõtteid.
1.3. Kasutatav laskemoon. Harjutuse/drilli käigus tutvustatakse KV-s ja KL-is
kasutusel olevat laskemoona ja nende omadusi.
2. Läbiviimine:
2.1. Anda õppuritele vahetult enne teema käsitlemist teada, et püstolite
ohutuskontroll on tehtud. Määrata teema läbiviimise keskkonnas püstolite
käsitsemise ohutu suund.
7/22
2.2. Soovitav on jagada õppetunni eel õppurid paaridesse ning selgitada neile
lahingupaarilise rolli abiinstruktorina. Lahingupaariline jälgib ja annab
tagasisidet ning parandab vigu ja kontrollib püstolite ohutut käsitsemist.
2.3. Tõrke demonstreerimisel, kui lasku ei toimu, võta „aste madalamaks“ või
tõmbu varjesse, too püstol „tööalasse“ ja tuvasta tõrke iseloom. Püstol
„tööalas“ tähendab õppuri jaoks tõrke eemaldamisega samaaegselt
lahinguvälja kontrollimist ja laskmise jätkamist.
2.3.1. Tõrkedrill 1. Kelk on taga (salv on tühi).
1) Vaheta salv ja lase kelk ette, vajutades lukupeatajat.
2.3.2. Tõrkedrill 2. Kelk on ees (laadimist ei toimunud).
1) Kontrolli salve kinnitumist - lüües vastu salve põhja.
2) Lae püstol, kontrolli padrunipesa ja veendu, et salves on
padruneid.
2.3.3. Tõrkedrill 3. Kelk on poole peal (padrun risti püstoli raamis,
topeltlaadimine, kest on kelgu vahel).
1) Kui padrunipesas või püstoli raamis on padrun(id), eralda
salv ning ürita padrun kelku liigutades kätte saada
(vajadusel saab kelgu fikseerida tagumisse asendisse).
2) Pärast kelgu liigutamist veendu, et padrunipesa ja püstoli
raam oleksid tühjad.
3) Lae püstol ja kontrolli padrunipesa ja veendu, et salves on
padruneid.
2.3.4. Tõrke eemaldamise järel teha lahinguvälja kontroll ja jätkata
laskmist. Lahinguvälja kontroll tähendab õppuri jaoks järgnevaid
tegevusi:
1) vaata vasakule ja paremale ning selja taha (ehk kontroll 360
kraadi);
2) võta aste madalaks;
3) pane püstol (olemasolul) kaitseriivi ja kontrolli salve ning
kanna ette: „Valmis“.
2.4. Juhul, kui teema kestel käsitletakse eri tüüpi püstoleid, siis tuleb iga püstoli
juurde panna tutvustav silt.
2.5. Käsitledes teemat klassiruumi asemel väliskeskkonnas, siis on soovitav
panna telkmantel või relvapuhastusmatt (olemasolul) relvakomplekti alla, et
püstoli osad ja laskemoon ei läheks kaotsi ega puutuks kokku mustusega
(nt liiv, tolm jne).
Hindamine Mitteeristav hindamine
8/22
sh kokkuvõtva hinde
Hinnatakse test nr 1 praktilise osa käigus
kujunemine
sh hindekriteeriumid Vt testi nr 1 praktilise osa kontroll-lehte
1. Teemad ja nende lühikirjeldus:
1.1. Laskeasendid, sihtimine ja päästmine. Harjutuse/drilli käigus
demonstreeritakse püstoli kabuurist haaramist, püsti ja põlvelt
laskeasendeid (põhilaskeasendid), ühest laskeasendist teise üleminekut,
õiget sihtimist ja õiget sihikupilti, hingamist ning päästmist ja järelsihtimist.
Teema kirjeldamisel demonstreerida ka püstoli kasutusvalmidust.
1.2. Salvevahetus. Harjutuse/drilli käigus demonstreeritakse salvede
lahinguvarustusse paigutamist, salvevahetust, salvede vahetamist
erinevates laskeasendites, salvede laadimist ja tühjaks laadimist, ohutu
püstoli käsitsemise põhimõtteid.
2. Läbiviimine:
2.1. Soovitud laskeoskuse ja sihtmärgi tabamise saavutamiseks
standardolukorras (nt lasketiirus) on soovitatav enne laskemoonaga
Seos alaeesmärgiga
laskmist rakendada (olemasolul) pneumo- ja sporditulirelvi.
Teema 3. Laskeasendid, 2.2. Selgitada, et erinevate laskeasendite sissevõtmine on osa kehalisest Käsitseb püstolit ohutult
sihtimine ja päästmine. ettevalmistusest. tavapärases situatsioonis.
Salvevahetus. 2.3. Enne laskemoonaga laskmist on soovitatav sihtimis- ja päästmistehnikat
harjutada tühilaskudega ning võimalusel paukpadrunitega. Rakendab taktikalise
Harjutus/drill 4 tundi püstolikäsitsemise
Paukpadrunitega laskmisel järgida, et kasutataks kuulmis- ja
silmakaitsevahendit. põhimõtteid.
2.4. Võimalusel harjutada sihtimis- ja päästmistehnikat matkeseadmel. Juhul kui
ei ole võimalik pikemale distantsile lasta võib harjutamise/drillide käigus
kasutada pneumo- ja sporditulirelva ja nendest laskmisel vähendatud
sihtmärke (vt Laskeväljaõppe eeskiri, lisa 1, sihtmärk nr 06).
2.5. Püstoli valmidusastmete kirjeldamisel demonstreerida püstoli
kasutusvalmidust. Valmidusastmed ja nende kirjeldused on:
2.5.1. „Tühjaks laetud“ – relva rauas või padrunipesas pole laskemoona
ja laskemoon (salv) on relvast eraldatud;
2.5.2. „Ohutu“ – relva rauas või padrunipesas pole laskemoona ja
laskemoon (salv) on relva küljes;
2.5.3. „Laetud“ – pääste- ja/või löögimehhanism on vinnastatud ja
laskemoon on relva rauas.
2.6. Käsklusi on soovitav demonstreerida põhilaskeasendite näitel:
9/22
2.6.1. „Lae ja pane valmis!“ – lae relv. Kui tegevus ei pea lõppema relva
laadimisega, antakse käsklus „Pane valmis!“ – kinnita salv relva
külge;
2.6.2. „Lae tühjaks ja näita ette!“ – lae relv tühjaks, kontrolli padrunipesa,
mille järel näita relv kontrollijale ette;
2.6.3. „Relv ohutuks!“ – eralda salv relvast, lae relv tühjaks, seejärel
kinnita salv relva külge tagasi;
2.6.4. „Tuld!“ – kokkulepitud signaal tule avamiseks. Käskluse „Tuld!“ võib
asendada erinevate märguannete või kokkulepitud tegevusega (nt
lahinglaskeharjutusel tule alustamisel);
2.6.5. „Stopp!“ – laskeharjutuse ajal ohtlikku olukorda märgates peab
esimene isik, kes märkab ohtu, tegevuse käsklusega „Stopp!“
peatama. Kuuldes käsklust „Stopp!“, katkesta tegevus,
kaitseriivista (olemasolul) relv ja suuna see ohutusse suunda ja
korda käsklust valjul häälel. Hüüa „Stopp!“, kui:
1) on tekkimas või on tekkinud ohtlik viga (nt relva või
laskemoona ohtlik käsitsemine);
2) märkad ohualal liikumist, mis ei seostu laskeharjutusega;
3) puhkeb tulekahju;
4) katkeb side tõkestusmeeskonnaga või ohualas oleva
kindlustatud punkri või soomuki ülemaga;
5) on juhtunud õnnetus.
Tegevuse jätkamiseks annab loa läbiviija.
2.7. Teemat läbivalt järgida, et õppur sooritaks alati lahinguvälja kontrolli.
Hindamine Mitteeristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde
Hinnatakse test nr 2 käigus
kujunemine
sh hindekriteeriumid Vt testi nr 2 kontroll-lehte
1. Teema ja selle lühikirjeldus: Seos alaeesmärgiga
Teema 4: Ohutu 1.1. Ohutu püstolikäsitsemine (test nr 1 praktiline osa). Testi praktilises osas
püstolikäsitsemine demonstreeritakse ohutut püstolikäsitsemist. Käsitseb püstolit ohutult
2. Läbiviimine: tavapärases situatsioonis.
(test nr 1 praktiline osa) 2.1. Rühmasuuruse allüksuse kohta peab olema minimaalselt kolm (3) testi Rakendab taktikalise
Test 4 tundi läbiviijat. Ühele testile võib aega kuluda ca 1-4 tundi; püstolikäsitsemise
2.2. Läbiviija peab pidevalt jälgima õppuri sooritust ja vajadusel sekkuma tema põhimõtteid.
tegevusse.
10/22
2.3. Läbiviija peab: Tabab erinevates
2.3.1. tutvuma testi läbiviimisega (vt kokkuvõtva hinde kujunemine, olukordades sihtmärki
hindamiskriteeriumid, lisa 1 joonis 1-1b ja tabel 1-1); kiirelt ja täpselt.
2.3.2. ette valmistama testikeskkonna (vt lisa 1 joonis 1-1b);
2.3.3. selgitama õppurile, et testikeskkonnas olevad sihtmärgid on Reflekteerib (annab
kõrvalised isikud ja nende poole püstoli suunamine on hinnangu ja põhjendab)
ohutustehniline viga; enda püstolikäsitsemist.
2.3.4. järgima, et õppur saabuks testi sooritama lahinguvarustuses.
2.4. Õppur, tuginedes õpitule, peab iseseisvalt otsustama ja vajadusel
põhjendama, kus on testi ajal ohutu suund.
2.5. Testi nr 1 läbiviimise protseduur (vt lisa 1, joonis 1-1b):
2.5.1. Läbiviija: „Liikuge laua nr 1 juurde ja tehke püstoli ohutuskontroll“;
2.5.2. Õppur: Valib iseseisvalt püstoli ohutuskontrolliks ohutu suuna;
2.5.3. Läbiviija: „Liikuge laua nr 2 juurde, laadige ühte padrunisalve
kolm (3) ja teise kaks (2) õppepadrunit.“;
2.5.4. Läbiviija: „Lae ja pane valmis“;
2.5.5. Läbiviija: „Sihtmärk 1/2/3, püsti ja põlvelt laskeasend, tuli vaba“.
Läbiviija järgib, kuidas õppur võtab sihtmärgi sihikule põhimõttel:
„Vaata-keera-lase“. Õppur jätkab laskmist seni kuni
läbiviija/instruktor ütleb „Sihtmärk hävitatud“, mille järel õppur
peab sooritama lahinguvälja kontrolli (s.t õppur vaatab vasakule
ja paremale ning selja taha, võtab aste madalaks, paneb püstoli
kaitseriivi ja kontrollib salve, mille järel kannab läbiviijale ette:
„valmis“). Samas peab õppur jälgima, kui kõrvaline isik juhtub
tegevuse käigus talle ette jääma, tuleb iseseisvalt valida parem
positsioon;
2.5.6. Läbiviija: „Sihtmärk 1/2/3, püsti ja põlvelt laskeasend, tuli vaba“;
2.5.7. Läbiviija: „Tõrge“ (s.t lukk on kinni/lukk ei ole täielikult
kinni/padrun risti padrunipesas või sooritati topelt laadimine);
2.5.8. Õppur: Eemaldab tõrke vastavalt drillile (NB! läbiviija peab
järgima, et õppur võtab enne tõrke kõrvaldamist asendi „aste
madalamaks“ – nt põlvelt laskeasendi);
2.5.9. Läbiviija: „Sihtmärk 1/2/3, püsti ja põlvelt laskeasend, tuli vaba“;
2.5.10. Läbiviija: „Tõrge.“ Salvevahetus (peab suutma salve vahetada ja
teha lahinguvälja kontrolli);
2.5.11. Läbiviija: „Lae tühjaks, näita ette.“;
2.5.12. Läbiviija: „Selgitage kolme ette näidatud püstoli osa
ülesannet/funktsiooni.“ Läbiviija näitab nimekirjast kolme püstoli
11/22
osa ning õppur kirjeldab nende osade ülesannet/funktsiooni.
Püstoli osad: kaitseriiv (olemasolul), kaitseriivi asendi näitaja,
kelk, kelguriiv, kelgukinniti tihvt, kestatõmmits, kirp, kukk, päästik,
päästikukaitse, relvaraam, salveriiv, salvetald, sihik, taandur-
amortisaatorvedru, vintraua lukustusklots, üldpaigaldussooned
tarvikute kinnitamiseks;
2.5.13. Läbiviija: „Tehke püstoli töökorrasoleku kontroll“;
2.5.14. Õppur: kontrollib, et kõik püstoli osad töötaksid [nt kaitseriivi
(olemasolul) saab peale panna ja maha võtta, püstolit saab
vinnastada] ja ohutuse suunda sihitud lasu järel toimus tühilask;
2.5.15. Läbiviija: „Asetage püstol lauale nr 1, laadige salved tühjaks ja
asetage õppepadrunid lauale nr 2“;
2.5.16. Läbiviija: test on sooritatud/mittesooritatud. Testi
mittesooritamisel selgitada õppurile põhjus(eid).
Hindamine Mitteeristav hindamine
Test loetakse sooritatuks, kui õppur ei teinud ühte alljärgnevatest ohutustehnilistest vigadest:
1. ei suunanud püstolit tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas, ei vehkinud asjatult
püstoliga ja kontrollis püstoli suunda;
2. ei asetanud sõrme päästikule muul ajal, kui ainult sihtimiseks või töökorrasoleku kontrolliks;
sh kokkuvõtva hinde 3. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks“ või „tee ohutuks“ padrunit padrunipessa;
kujunemine 4. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks“ salve püstoli külge;
5. veendus püstoli tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel, ja osalisel lahti võtmisel selle ohutuses (padrunipesa
kontroll koos tühilasuga);
6. väljaspool laskeasendit oli püstol kaitseriivis (olemasolul) (nt liikumisel, püstoli käest ära panekul), välja arvatud
püstoli erisusest tulenevate tõrkedrillide puhul;
7. ei teinud juhulasku.
sh hindekriteeriumid Test loetakse sooritatuks ilma ohutustehniliste vigadeta ning kuni kahe „EI“ sooritusega.
1. Teemad ja nende lühikirjeldus:
Seos alaeesmärgiga
1.1. P.1 Õppur tabab 5-10 m kaugusel olevat sihtmärki viimases seerias iga
Teema 5. Laske- lasuga. Käsitseb püstolit ohutult
harjutused P.1-P.5 1.2. P.2 Õppur tabab 10-20 m kaugusel olevat sihtmärki viimases seerias iga tavapärases situatsioonis.
lasuga.
Harjutus 8 tundi 1.3. P.3 Õppur valmistab püstoli ette, suunab sihtmärgile ja tabab 10-20 m Rakendab taktikalise
kaugusel olevat sihtmärki viimases seerias iga lasuga. püstolikäsitsemise
1.4. P.4 Õppur tabab viimases seerias ajapiiranguga ilmuvaid sihtmärke iga põhimõtteid.
lasuga.
12/22
1.5. P.5 Õppur valmistab püstoli laskmiseks kiiresti ette ja tabab sihtmärki Tabab erinevates
viimases seerias iga lasuga. olukordades sihtmärki
2. Läbiviimine: kiirelt ja täpselt.
2.1. Läbiviija võib muuta laskeharjutuste ülesehitust selliselt, et ettenähtud
laskeoskused ning kursuse alaeesmärgid (õpiväljundid) oleks saavutatud. Reflekteerib (annab
2.2. Laskeharjutused P.1-P.5 peavad enne test nr 2-de olema sooritatud. hinnangu ja põhjendab)
2.3. Läbiviija peab: enda püstolikäsitsemist.
2.3.1. koostama OE 2.1 nõuete kohaselt laskekäsu;
2.3.2. viima õppuritele läbi ohutusalase juhendamise ja võtma neilt
ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele allkirjad (vt OE 1.1 lisa);
2.3.3. tutvustama õppuritele laskeharjutusi ja nende ülesehitust;
2.3.4. jagama laskeharjutuse eel õppurid lahingupaaridesse ning
selgitama neile paarilise rolli abiinstruktorina;
2.3.5. viima enne laskeharjutust läbi püstoli ohutuskontrolli.
2.4. Õppur peab laskeharjutusele saabuma lahinguvarustuses.
2.5. Üks lahingupaarilisest võiks kogu laskeharjutuse kestel jälgida ja anda
teisele õppurile tagasisidet ning parandada vigu ja kontrollida ohutut püstoli
käsitsemist.
2.6. Püstoli normaaljooksule seadmiseks peab kasutama tootjatehase sihtmärki.
2.7. Vajadusel demonstreerida (eriti P.1 laskeharjutuse eel) laskmispõhimõtteid
ja põhilaskeasendeid ning korrata üle lasketehnika aluspõhimõtteid (vt
kursuse põhieesmärk p 6).
2.8. Laskeharjutuse järel anda õppuritele tagasisidet ja märkida üles
lasketulemused.
2.9. Laskeharjutuse järel peavad õppurid enda järel laskepaiga ära koristama.
Hindamine Mitteeristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde
Hinnatakse test nr 2 käigus
kujunemine
sh hindekriteeriumid Vt testi nr 2 kontroll-lehte
Teema 6. 1. Teema ja selle lühikirjeldus:
Laskeoskustest 1.1. Laskeoskustest (test nr 2). Testiga nr 2 kontrollitakse õppuri ohutut Seos alaeesmärgiga
püstolikäsitsemist ja esmast laskeoskust.
(test nr 2) 2. Läbiviimine: Käsitseb püstolit ohutult
2.1. Testi nr 2 läbiviimisel peab kahe õppuri kohta olema üks läbiviija. tavapärases situatsioonis.
Test 4 tundi
2.2. Läbiviija peab:
13/22
2.2.1. tutvuma testi läbiviimisega (vt teema 6 p 2, s.h kokkuvõtva hinde Rakendab taktikalise
kujunemine, hindamiskriteeriumid, lisa 1 joonis 1-2, tabel 1-2); püstolikäsitsemise
2.2.2. valmistama ette testi sooritamiskeskkond (vt lisa 1 joonis 1-2). põhimõtteid.
Sihtmärkide arv sõltub testikeskkonna (nt harjutusvälja, Tabab erinevates
lasketiiru) võimalustest; olukordades sihtmärki
2.2.3. võtma arvesse, et ühele testile võib aega kuluda ca 1-4 tundi; kiirelt ja täpselt.
2.2.4. koostama OE 2.1 nõuete kohaselt laskekäsu;
2.2.5. paigaldama sihtmärgid ja märkima maha (nt kilelindiga) 20 m Reflekteerib (annab
tulejoone; hinnangu ja põhjendab)
enda püstolikäsitsemist.
2.2.6. nummerdama (vajadusel) sihtmärgid, kasutades selleks paberi
formaati A3;
2.2.7. järgima, et õppur saabuks testi sooritama lahinguvarustuses ja
nelja laetud salvega igas salves viis padrunit. Juhul, kui ei ole
piisavalt salvesid, siis laetakse salved peale teist laskeseeriat;
2.2.8. tutvustama õppuritele testikeskkonda (kus midagi asub?) ja testi
läbiviimist;
2.2.9. viima läbi õppuritele ohutusalase juhendamise ja võtma neilt
ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele allkirjad;
2.2.10. korraldama püstolite ohutuskontrolli.
2.3. Õppur peab ise otsustama, kus on laskmisel ohutu suund. Vajadusel peab
ta suutma oma otsust põhjendada.
2.4. Testi nr 2 läbiviimise protseduur:
2.4.1. Läbiviija selgitab õppurile:
1) Esimene laskeseeria: seisate tulejoonel püstiasendis näoga
sihtmärgi suunas, padrunisalv viie padruniga laetud, salv
püstoli külge kinnitatud, püstol laadimata kabuuris. Sihtmärgi
ilmudes või käskluse järel haarate kabuurist püstoli, laete
selle ja lasete püstiasendist ajapiiranguta sihtmärgi pihta
viis lasku. Peale viimast lasku teete iseseisvalt püstoli
ohutuks ja asetate selle kabuuri.
2) Teine laskeseeria: seisate tulejoonel püstiasendis näoga
sihtmärgi suunas, padrunisalv viie padruniga laetud, salv
püstoli külge kinnitatud, püstol laadimata kabuuris. Sihtmärgi
ilmudes või käskluse järel haarate kabuurist püstoli, laete
selle ja lasete põlveltasendist ajapiiranguta sihtmärgi
pihta viis lasku. Peale viimast lasku teete iseseisvalt püstoli
ohutuks ja asetate selle kabuuri.
14/22
3) Kolmas laskeseeria: seisate tulejoonel püstiasendis näoga
sihtmärgi suunas, padrunisalv viie padruniga laetud, salv
püstoli külge kinnitatud, püstol laadimata kabuuris. Teine viie
padruniga laetud salv salvetaskus.
Kolmas laskeseeria toimub kahes osas, millest esimese osa
kestus on 50 sekundit ja teise 40 sekundit.
Laskmist alustatakse sihtmärgi ilmudes4 või käskluse/vile
järel5. Esimese lasu sooritamiseks haaratakse kabuurist
püstol, laetakse ja lastakse püstiasendist ilmunud või kogu
aeg nähtava sihtmärgi pihta üks lask. Lasu järel viiakse
püstol valmisolekuasendisse6 ning ollakse valmis järgmiseks
lasuks. Esimeses osas on sihtmärk „nähtav“ viis sekundit
ja „peidus“ viis sekundit. Peale viiendat lasku tehakse,
sihtmärgi „peidus“ oleku ajal, iseseisvalt salvevahetus ning
ollakse valmis teiseks osaks. Teises osas on sihtmärk
„nähtav“ kolm sekundit ja „peidus“ viis sekundit.
Laskmise lõpetamisel jääte valmisolekuasendisse.
Laskmata padrunid tagastatakse sinna kust need väljastati.
2.4.2. Läbiviija: „Lae tühjaks ja näita ette!“.
2.4.3. Õppur: „Näitab läbiviijale tühjaks laetud relva“.
2.4.4. Läbiviija ja õppur: „Liiguvad peale relva ette näitamist sihtmärkide
juurde lasketulemusi vaatama/märkima“.
2.5. Läbiviija järgib, et salvesi ei pandaks või jäetaks maha.
2.6. Testi lõppedes korraldada püstolite ohutuskontroll, anda tagasisidet ja lasta
kõigil koristada laskepaik.
Hindamine Test on arvestatud 16 tabamusega.
1. Test loetakse sooritatuks, kui õppur ei teinud ühte alljärgnevatest ohutustehnilistest vigadest:
1.1. ei suunanud püstolit tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas; ei vehkinud
asjatult püstoliga ja kontrollis püstoli suunda;
sh kokkuvõtva hinde 1.2. ei asetanud sõrme päästikule, v.a sihtimiseks või töökorrasoleku kontrolliks;
kujunemine 1.3. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks“ või „tee ohutusk“ padrunit padrunipessa;
1.4. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks“ või „tee ohutuks“ salve püstoli külge;
1.5. ei veendunud püstoli tühjaks laadimisel selle ohutuses, selle tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel
või lahti võtmisel;
4 Sihtmärk ilmub 10 korda.
5 Sihtmärk on kogu aeg nähtav.
6 Hoida püstol keha lähedal vastu rinda nii, et vintraud on maapinnaga paralleelselt ja suunatud sihtmärgi suunas.
15/22
1.6. ei toimunud juhulasku.
2. Test loetakse sooritatuks, kui õppur ei teinud ühte alljärgnevatest taktikalistest vigadest:
2.1. ei jätnud pärast tõrgete kõrvaldamist, sihtmärgi hävitamist, enne positsiooni vahetust lahinguvälja
kontrolli tegemata;
2.2. ei võtnud tõrke eemaldamisel aste madalamaks.
1. Rakendas ohutu püstolikäsitsemise põhimõtteid;
2. Vahetas salve tööalas;
3. Kõrvaldas lihtsamaid püstoli ning laskemoona põhjustatud tõrkeid iseseisvalt ja kiirelt käsitsedes püstolit „tööalas“
ning varjes olles (selle olemasolul);
sh hindekriteeriumid 4. Erinevaid laskeasendeid sisse võttes kiiver ei vajanud silmade ette;
5. Rakendas õigesti põhilaskeasendeid;
6. Võttis sihtmärke sihikule (põhimõttel „Vaata-keera-lase“);
Iga tabamus sihtmärgis annab ühe punkti. Iga lask pärast lasu sooritamiseks ette nähtud aega võtab maha ühe
punkti. Testi maksimumlaskude arv on 20 lasku. Test nr 2 loetakse sooritatuks, kui õppur ei teinud ohutustehnilist
ja taktikalist viga ning sihtmärgis on 16 tabamust.
Õppemeetodid Seminar, loeng, harjutus, demonstratsioon drilliga, iseseisev töö (e-õpe),
Hindamismeetodid Testid 1-2
Kursust võib läbi viia eraldiseisva väljaõppeüritusena või lõimida teiste väljaõppeüritustega (nt õppekogunemine
jne). Püstoli kursusekava teemad on:
1. Teema 1. Ohutu relvakäsitsemine. Relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltest (testi nr 1
Lõimitud teemad teoreetiline osa).
2. Teema 2. Püstoli tutvustus ja käes hoidmine. Tõrked ja nende eemaldamine. Kasutatav laskemoon.
3. Teema 3. Laskeasendid, sihtimine ja päästmine. Salvevahetus.
4. Teema 4. Ohutu püstolikäsitsemine (testi nr 1 praktiline osa).
5. Teema 5. Laskeharjutused P.1-P.5.
6. Teema 6. Laskeoskustest (test nr 2).
Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine
Kursuse kokkuvõtva
Tervikkursust hinnatakse testidega 1 ja 2.
hinde kujunemine
sh lävend Kursuse edukaks läbimiseks peab õppur sooritama test nr 1 ja testi nr 2.
1. Relvaseadus;
Õppevara 2. Korrakaitseseadus;
3. Karistusseadustik;
16/22
4. Kaitseväe korralduse seadus;
5. Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord;
6. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste
osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus;
7. Relvastuse käitlemise kord;
8. KVJ 09.02.2024 käskkiri nr 257 „Kaitseväelase riide- ja lahinguvarustuse kirjeldus ning
individuaalvarustuse ja erialavarustuse käitlemise kord“ lisa 1 „Kaitseväelase riidevarustuse ja
lahinguvarustuse elementide kirjeldus“;
9. Sõjaväerelvadega seotud ohutuseeskirjad, https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/ohutus-
ja-tookeskkond/
10. Kaitseväe sisekorra eeskiri;
11. Harjutusvälja ja lasketiiru kasutuseeskiri;
12. Laskeväljaõppe eeskiri;
13. Püstoli kursusekava;
14. Püstoli TTA;
15. Püstoli plakat:
16. Brontos.
17/22
Joonis 1-1a. Testi nr 1 teoreetilise osa sooritamiskeskkond
Joonis 1-1b. Testi nr 1 praktilise osa sooritamiskeskkond
18/22
Tabel 1-1. Test nr 1 praktilise osa kontroll-leht
Õppuri sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi:
Sooritus Märkused
Jrk Jah Ei OT
Hinnanguobjekt
nr vea
nr
1. Tegi püstoli ohutuskontrolli. Ohutustehnilised (OT) vead:
Laadis padrunid salve. 1. Püstol suunati tahtlikult või tahtmatult enda
2. kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas.
Asetas salved õigesti enda varustusse.
3. Laadis püstoli "tööalas". Püstoliga vehiti asjatult ja ei kontrollitud püstoli
Võttis õigesti sisse püsti/põlvelt laskeasendi. suunda.
Tegi peale sihtmärgi hävitamist lahinguvälja 2. Sõrm asetati päästikule muul ajal kui sihtimiseks
kontrolli. või töökorrasoleku kontrolliks;
4.
3. Padrun jäi käskluse järel „lae tühjaks“ või „tee
Pani püstoli kaitseriivi (olemasolul).
ohutuks“ padrunipessa;
Teatas "valmis" ja vajadusel vahetas positsiooni.
4. Salv jäi käskluse järel „lae tühjaks“ püstoli külge;
Hüüdis "Tõrge" ja võttis aste madalamaks.
5. 5. Püstoli tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel
Eemaldas püstoli tõrke ja käsitses püstolit "tööalas". või lahti võtmisel, ei veendutut selle ohutuses;
Võttis sihtmärgi sihikule põhimõttel: „Vaata-keera- 6. Toimus juhulask.
6.
lase“.
7. Tegi püstoli ohutuks/tühjaks. Test nr 1 praktiline osa loetakse sooritatuks
Nimetas … püstoli osa ja kirjeldab selle funktsiooni. ilma OT veata ning kuni kahe „Ei“ sooritusega.
8. Nimetas … püstoli osa ja kirjeldab selle funktsiooni.
Nimetas … püstoli osa ja kirjeldab selle funktsiooni.
9. Kontrollis püstoli kaitseriivi (olemasolul) töökorda.
Läbiviija:
(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)
19/22
Joonis 1-2. Test nr 2 sooritamiskeskkond
20/22
Tabel 1-2. Test nr 2 kontroll-leht
Üksuse/allüksuse nimetus:
Tabamusi Arvestatud
Jrk Sõjaväeline auaste Tagastatud OT Taktikalise
Punkte (A)/mitte- Märkused
nr ees- ja perenimi A B C laskemoon vea nr vea nr arvestatud
(MA)
1.
2.
3.
4.
5.
Läbiviija:
(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)
Lasketulemuste kontrollija:
(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)
21/22
Ohtlikud vead:
1. Püstol suunati tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas. Püstoliga vehiti asjatult ja ei kontrollitud püstoli suunda.
2. Sõrm asetati päästikule muul ajal kui sihtimiseks või töökorrasoleku kontrolliks;
3. Padrun jäi käskluse järel „lae tühjaks“ või „tee ohutuks“ padrunipessa;
4. Padrunisalv jäi käskluse järel „lae tühjaks“ püstoli külge;
5. Püstoli tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel või lahti võtmisel, ei veendutud selle ohutuses;
6. Toimus juhulask.
Taktikalised vead:
1. Veendumaks oma lahingupaarilise ja vaenlase asukohas, jäeti tõrke kõrvaldamise ning sihtmägi hävitamise järel ja positsiooni vahetamise eel
lahinguvälja kontroll tegemata.
2. Tõrke eemaldamisel ei varjutud ja ei võetud asendit „aste madalamaks“.
3. Liikuma hakkamisel jäeti padrunisalved salvekotti/-tasku tagasi panemata.
Test nr 2 loetakse sooritatuks, kui õppur ei teinud ohutustehnilist ja taktikalist viga ning sihtmärgis on 16 tabamust.
22/22
Vorm nr 2
Sõjaväelise väljaõppe eeskirja lisa 2
punkt 4 juurde
KINNITATUD
Kaitseväe juhataja asetäitja
23.10.2025 käskkirjaga nr 0.1-
3.43/25/1
Lisa 1
PÜSTOLI KURSUSEKAVA
Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus
määrab J7 Püstolikursus KVPS J7
Sihtgrupp: õppur (nt ajateenija, tegevväelane, reservväelane, Kaitseliidu liige), kelle ametikoha relvaks on püstol.
Nõuded kursuse
alustamiseks Eeldused: õppur peab enne kursust olema läbinud tervisekontrolli Kaitseministri 09.07.2018 määruse nr 9
„Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ § 26 lg 3 alusel.
1. Ülesanne: Õppur käsitseb püstolit ohutult, tõhusalt ja tavapärases situatsioonis taktikaliselt õigesti.
2. Tingimused:
2.1. Abivahendid:
2.1.1. õppuri koosseisu- ja varustustabeli (edaspidi KVT) järgne varustus (edaspidi õppuri
Kursuse põhieesmärk lahinguvarustus). Üldjuhul tähendab see seda, et õppuril on püstoli laskeharjutusel
lahingurakmed seljas, kiiver peas, ballistilised kaitseprillid ees, laskmisel kuulmine kaetud,
mittelibisevast materjalist peopesa ja sõrmede osaga sõrmkindad (edaspidi taktikakindad)
ja püstol käes ning individuaalne meditsiinikomplekt (MK-1) taskus. Muu eri- või
kaitsevarustuse1 kandmise otsustab kursuse läbiviija.
1 Vt KVJ 09.02.2024 käskkiri nr 257 „Kaitseväelase riide- ja lahinguvarustuse kirjeldus ning individuaalvarustuse ja erialavarustuse käitlemise kord“ lisa 1 „Kaitseväelase riidevarustuse
ja lahinguvarustuse elementide kirjeldus“.
2.1.2. relvakomplekt, millesse kuuluvad püstol, salved, salvetaskud, kabuur ja
puhastuskomplekt. Puhastuskomplekti kuulub üldjuhul vintrauaharjade komplekt ja
puhastusvarras.
2.1.3. püstoli taktikalis-tehnilised andmed (TTA).
2.2. Piirangud:
2.2.1. ohutusnõuded, vt https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/ohutus-ja-
tookeskkond/
2.2.2. lasketiiru ja/või harjutusvälja kasutuseeskiri;
2.3. Keskkond:
2.3.1. teooriatundideks klassiruum või selgelt piiritletud ala väliskeskkonnas (nt Kaitseväe või
Kaitseliidu linnak, välilaager jne);
2.3.2. praktilisteks harjutusteks/drillideks, laskeharjutusteks ja laskeoskustestiks lasketiir ja/või
harjutusväli.
3. Standardid (õppur):
3.1. teab Eesti Vabariigis relvade käitlemist reguleerivaid õigusakte;
3.2. rakendab õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja õigusi teenistuses;
3.3. nimetab püstoli osi ja selgitab nende funktsiooni;
3.4. käsitseb püstolit ohutult tavapärases situatsioonis;
3.5. rakendab taktikalise püstolikäsitsemise põhimõtteid;
3.6. tabab erinevates olukordades sihtmärki kiirelt ja täpselt;
3.7. reflekteerib (annab hinnangu ja põhjendab) enda püstolikäsitsemist.
4. Kursuse kestus on kolm (3) õppepäeva, õppepäeva kestus on kaheksa (8) tundi. Kursuse kogumaht on (3x8)
24 akadeemilist tundi (vt tabel 1). Teenistuslikust vajadusest lähtuvalt võib kursust läbi viia ka 24 tunniga.
Tabel 1. Õppeaja jaotus teemade vahel
Teema nr
Harjutus/
Seminar
harjutus
Laske-
Kokku
Test
drill
Teema %
Ohutu relvakäsitsemine. Relva kandmise ja kasutamise korra
1. 1 1 2 8
tundmise kontrolltest (test nr 1 teoreetiline osa).
Püstoli tutvustus ja käes hoidmine. Tõrked ja nende
2. 2 2 8
eemaldamine. Kasutatav laskemoon.
3. Laskeasendid, sihtimine ja päästmine. Salvevahetus. 4 4 17
4. Ohutu püstolikäsitsemine (test nr 1 praktiline osa) 4 4 17
5. Laskeharjutused P.1-P.5. 8 8 33
6. Laskeoskustest (test nr 2). 4 4 17
Kokku 24 100
2/22
5. Teema nr 1 „Ohutu relvakäsitsemine“ ja „Relvakandmise ning -kasutamise korra tundmise kontrolltest“ võib ära
jätta ja siirduda teema nr 2 juurde, kui õppur on need teemad mõne teise relvakursuse raames läbinud. Ära
jäänud tunde on lubatud rakendada kursusel teiste alaeesmärkide (õpiväljundute) saavutamiseks.
6. Teema nr 5 „Laskeharjutused P.1-P.5“ läbiviimisel on soovitav lasketiirus (võimalusel) enne laskmisi ette
valmistada vastavalt õppurite arvule õppekoht või -kohad, kus nad saaksid veelkord harjutada olulisi
lasketehnika aluspõhimõtteid2.
7. Akadeemiliste tundide kogumaht ei sisalda kursusega seotud administratiivseid toiminguid nagu liikumine
lasketiiru ja sealt tagasi või testi 1 ja 2 ettevalmistamine.
8. Õppuri laskeoskuse omandamist ja kursuse alaeesmärkide saavutamist näitab testi 1 ja 2 sooritamine.
9. Kursus ei hõlma püstoli hooldust sest üldjuhul on relvade hoolduspõhimõtted sarnased.
10. Laskeharjutused P.1-P.5 peavad olema enne testi 2 sooritatud.
11. Tagasisidet õppurile on soovitav anda vahetult iga teema, iseäranis testi 1 ja 2 järel. Selleks peab läbiviija
õppurile juba kursuse alguses selgitama, et õppur ise reflekteeriks enda püstolikäsitsemist.
12. Kursuse läbiviimise aja üksusepõhises õppekavas planeerib läbiviija. Kursust võib läbi viia eraldiseisva
väljaõppeüritusena või lõimida teiste väljaõppeüritustega (nt õppekogunemine).
Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine
Kursuse alaeesmärk nr 1
1. Ülesanne: Teab püstoli ja selle ohutu käsitsemise põhimõtteid ning käsitseb seda ohutult
tavapärases situatsioonis (vt teema 1-3).
2. Tingimused:
2.1. Abivahendid:
2.1.1. laua- ja/või sülearvuti;
2.1.2. tahvel; Test nr 1 teoreetiline ja Mitteeristav
2.1.3. PowerPoint (edaspidi PP) esitlus; praktiline osa. hindamine
2.1.4. PP jaotusmaterjal;
2.1.5. testi nr 1 teoreetilise osa sooritamiseks mobiiltelefon või tahvel- ja/või
sülearvuti;
2.1.6. Kaitseväe (edaspidi KV) e-õppe portaal ILIAS (edaspidi ILIAS). Õppur peab
enne kursust looma ILIAS-es isikustatud konto. Isikustatud konto loomiseks
on õppuril soovitav omada kas mobiil-ID, Smart-ID, EU eID või ID-kaarti ning
eelistada neid e-õppe portaali sisse logimisel;
2.1.7. Õppur peab testi nr 1 teoreetilise osa sooritama iseseisvalt kõrvalise abita;
2 Vt Laskeväljaõppe eeskiri (2025).
3/22
2.1.8. Eesti Vabariigis relvade käitlemist reguleerivaid õigusaktid (vt teema 1
alateema 1.3);
2.1.9. relvakomplekt;
2.1.10. õppuri lahinguvarustus;
2.1.11. KV-s ja Kaitseliidus (edaspidi KL) kasutusel olev laskemoon;
2.1.12. viis (5) õppepadrunit;
2.1.13. püstoli plakat;
2.1.14. põhilaskeasendite pildid/plakat;
2.1.15. telkmantel (vt teema 2 p 2.5).
2.2. Piirangud:
2.2.1. ohutusnõuded;
2.2.2. test nr 1 sooritatakse:
1) teenistusse esmakordsel asumisel (nt aja- kui tegevteenistusse
asumisel);
2) väljaõppejuhi korraldusel (nt kui on rikutud teenistuses relva
käsitsemisel ohutusnõudeid, välja arvatud test nr 1 praktilises osas
ohutustehnilise vea tõttu);
3) kui ajateenistusest või reservteenistusest3 on möödunud rohkem kui
kolm aastat.
2.3. Keskkond:
2.3.1. klassiruum või selgelt piiritletud ala väliskeskkonnas;
2.3.2. lasketiir ja/või harjutusväli või selgelt piiritletud ala väliskeskkonnas.
3. Standardid (õppur):
3.1. teab Eesti Vabariigis relvade käitlemist reguleerivaid õigusakte;
3.2. teab õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja õigusi teenistuses.
3.3. rakendab teenistuses püstoli käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid
kohustusi ja õigusi;
3.4. rakendab ohutu püstolikäsitsemise põhimõtteid;
3.5. kontrollib püstoli töökorrasolekut;
3.6. nimetab läbiviija poolt näidatud kolme püstoli osa ja selgitab nende tööpõhimõtet;
3.7. kõrvaldab lihtsamaid püstoli ning laskemoona käitlemisel tekkinud tõrkeid iseseisvalt
ja kiirelt käsitsedes püstolit „tööalas“. Püstol „tööalas“ - relva hoitakse rindkere
kõrgusel selliselt, et relv on suunatud ohutusse suunda ja et oleks võimalik
visuaalselt veenduda relva osade korrasolekus. Lahinguvälja kontroll tähendab
seda, et õppur vaatab vasakule ja paremale, veendumaks enda, lahingupaarilise ja
vastase asukohas;
3 Nt viimasest õppekogunemisest.
4/22
3.8. laeb padrunid salve ja salve tühjaks nii, et ei kahjusta ennast ja padruneid. Padruneid
võib salve laadida nii kinnaste kui kinnasteta;
3.9. demonstreerib õigesti põhilaskeasendeid;
3.10. võtab sisse laskeasendeid nii, et kiiver ei vaju silmade ette;
3.11. võtab sihtmärgi sihikule (põhimõttel „vaata-keera-lase“);
3.12. teeb pärast tõrke kõrvaldamist, sihtmärgi hävitamist, enne positsiooni vahetamist ja
liikuma hakkamist lahinguvälja kontrolli, veendumaks enda, lahingupaarilise, vastase
asukohas;
3.13. paneb enne varjest liikuma hakkamist salved salvetaskusse tagasi.
Kursuse alaeesmärk nr 2
1. Ülesanne. Tabab erinevates olukordades sihtmärki kiirelt ja täpselt (vt teemad 4-6).
2. Tingimused:
2.1. Abivahendid:
2.1.1. matkeseade;
2.1.2. pneumo- või sporditulirelv;
2.1.3. relvakomplekt;
2.1.4. õppuri lahinguvarustus;
2.1.5. KV-s ja KL-is kasutusel olev laskemoon;
2.1.6. riigikaitseliste väljaõppealade andmekogu Brontos https://brontos.mil.ee/#/
(edaspidi Brontos);
2.1.7. sihtmärk (vt Laskeväljaõppe eeskiri);
2.1.8. rohelised märklehe kleepsud;
2.1.9. stopper; Mitteeristav
2.1.10. laskekell; Test nr 2
hindamine
2.1.11. vile.
2.2. Piirangud:
2.2.1. ohutusnõuded;
2.2.2. lasketiiru ja/või harjutusvälja kasutuseeskiri;
2.2.3. test nr 2 kontroll-leht;
2.2.4. ohutusnõuete tundmise kontroll-leht (vt OE 1.1 lisa).
2.3. Keskkond:
2.3.1. lasketiir;
2.3.2. harjutusväli.
3. Standardid (õppur):
3.1. asetab püstoli ja salved õigesti varustusse;
3.2. laeb padrunisalve ja püstoli;
3.3. kontrollib püstoli kaitseriivi/mahavinnastaja (olemasolul) töökorda;
3.4. rakendab lasketehnika aluspõhimõtteid ning oskab vältida päästmisvigu;
5/22
3.5. võtab sihtmärgi sihikule põhimõttel: „vaata-keera-lase“;
3.6. tabab põhilaskeasendist 5-20 m kaugusel olevat sihtmärki nr 02;
3.7. muudab vastavalt laskekaugusele sihtimis- ja tabamispunkti;
3.8. liikumisel püstoliga valdab ohutut laskesuuna ja –asendi muutmise tehnikat;
3.9. võtab sisse nii ajapiiranguta, kui ajapiiranguga õigeid põhilaskeasendeid, vahetab
ohutult laskepositsiooni, rakendab salvevahetuse drille ja tabab sihtmärki;
3.10. võtab aste madalamaks ja teeb püstoli ohutuskontrolli/tühjaks;
3.11. teeb sihtmärgi hävitamise järel lahinguvälja kontrolli.
Kursuse jagunemine
1. Teemad ja nende lühikirjeldus:
1.1. Ohutu relvakäsitsemine. Seminaril käsitletakse Eesti Vabariigis
relvade käitlemist reguleerivaid õigusakte, teenistuses ohutu
relvakäsitsemise põhireegleid, relva käsitseva isiku vastutust relva
kandmisel ja kasutamisel, enimlevinud ohtlike vigu relva käsitsemisel,
harjutusväljade ja lasketiirude üldisi ohutusnõudeid.
1.2. Relvakandmise ja -kasutamise korra tundmise kontrolltest (testi nr
1 teoreetiline osa). Testi nr 1 teoreetiline osa sooritatakse ILIAS-es (vt
Teema 1. Ohutu lisa 1, joonis 1-1a). Testi sooritamise eel peab õppur läbi lugema ILIAS-
relvakäsitsemine. es oleva õppematerjali, mis võtab kokku alljärgnevates õigusaktides
Relvakandmise ja Seos alaeesmärgiga
relva kandmise ja kasutamise reeglid:
1.2.1. Relvaseadus; Teab ohutu
-kasutamise korra
1.2.2. Korrakaitseseadus; püstolikäsitsemise
tundmise kontrolltest.
1.2.3. Karistusseadustik; põhimõtet.
Seminar 1 tund 1.2.4. Kaitseväe korralduse seadus;
1.2.5. Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona Käsitseb püstolit ohutult
Iseseisev töö (e-õpe) käitlemise ning üleandmise kord; tavapärases situatsioonis.
1.2.6. Relvastuse käitlemise kord;
1 tund
1.2.7. Sõjaväerelvadega seotud ohutuseeskirjad;
1.2.8. Kaitseväe sisekorra eeskiri;
1.2.9. Harjutusvälja/lasketiiru kasutuseeskiri.
2. Läbiviimine:
2.1. Valmistada ette püstoleid tutvustavad sildid TTA-dega.
2.2. Veenduda, et PP esitlus ja jaotamiseks mõeldud õppematerjal on aja-
ja asjakohane.
2.3. Enne tunni algust teha püstoli ohutuskontroll.
2.4. Tutvustada kursuse õpiväljundeid ja hindamist.
6/22
2.5. Tunnis tutvustavate püstolite jaoks peab olema kindel koht ning püstoli
vintraudadele kindel suund.
2.6. Selgitada püstolikäitlemise ohutusnõudeid, relvakandmisõigust omava
isiku vastutust.
2.7. Näidata, milliseid kuulmis- ja nägemiskaitsevahendeid teenistuses
kasutatakse.
2.8. Juhul, kui testi nr 1 teoreetiline osa on mõne teise relvakursuse (nt
automaatrelva kursuse) raames sooritatud, siis käesoleval kursusel
teoreetilist testi uuesti sooritama ei pea ja õppur võib kohe siirduda testi
nr 1 praktilist osa sooritama.
Hindamine Mitteeristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde
Test nr 1 teoreetilise osa ehk relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltest ILIAS-es.
kujunemine
Test nr 1 teoreetiline osa loetakse sooritatuks, kui õppur vastab 10 küsimusest õigesti üheksale küsimusele. Testi
sh hindekriteeriumid saab sooritada kaks korda. Testi uuesti sooritamiseks peab õppematerjali, mis võtab kokku relva kandmise ja
kasutamise reeglid, kordama.
1. Teemad ja nende lühikirjeldus:
1.1. Püstoli tutvustus ja käes hoidmine. Harjutuse/drilli käigus tutvustatakse
KVT järgset relvakomplekti, püstoli tehnilisi omadusi, tööpõhimõtet, põhiosi
ja nende funktsioone ning püstoli käes hoidmise põhimõtet: haarata püstolit
püstolkäepidemest võimalult kõrgelt nii, et mõlema käe sõrmed on tugevalt
ümber käepideme ning pöidlad osutavad laskesuunda, tugeva käe
Teema 2. Püstoli nimetissõrm asub kelgu raamil, tuua püstol „tööalassse“, salve eraldamine, Seos alaeesmärgiga
tutvustus ja käes
püstoli vinnastamine, tehke sihitud tühilask, kaitseriivista (olemasolul) püstol Käsitseb püstolit ohutult
hoidmine. Tõrked ja
ja tee lahinguvälja kontroll. Lisaks demonstreeritakse püstoli igas situatsioonis.
nende eemaldamine.
valmidusastmeid ja käsklusi laskeharjutusel.
Kasutatav laskemoon. 1.2. Tõrked ja nende eemaldamine. Harjutuse/drilli käigus demonstreeritakse Rakendab taktikalise
enimlevinud tõrkeid, nende tekkepõhjuseid ja ennetamist ning tõrke ajal püstolikäsitsemise
Harjutus/drill 2 tundi tegutsemist ja tõrgete eemaldamist. põhimõtteid.
1.3. Kasutatav laskemoon. Harjutuse/drilli käigus tutvustatakse KV-s ja KL-is
kasutusel olevat laskemoona ja nende omadusi.
2. Läbiviimine:
2.1. Anda õppuritele vahetult enne teema käsitlemist teada, et püstolite
ohutuskontroll on tehtud. Määrata teema läbiviimise keskkonnas püstolite
käsitsemise ohutu suund.
7/22
2.2. Soovitav on jagada õppetunni eel õppurid paaridesse ning selgitada neile
lahingupaarilise rolli abiinstruktorina. Lahingupaariline jälgib ja annab
tagasisidet ning parandab vigu ja kontrollib püstolite ohutut käsitsemist.
2.3. Tõrke demonstreerimisel, kui lasku ei toimu, võta „aste madalamaks“ või
tõmbu varjesse, too püstol „tööalasse“ ja tuvasta tõrke iseloom. Püstol
„tööalas“ tähendab õppuri jaoks tõrke eemaldamisega samaaegselt
lahinguvälja kontrollimist ja laskmise jätkamist.
2.3.1. Tõrkedrill 1. Kelk on taga (salv on tühi).
1) Vaheta salv ja lase kelk ette, vajutades lukupeatajat.
2.3.2. Tõrkedrill 2. Kelk on ees (laadimist ei toimunud).
1) Kontrolli salve kinnitumist - lüües vastu salve põhja.
2) Lae püstol, kontrolli padrunipesa ja veendu, et salves on
padruneid.
2.3.3. Tõrkedrill 3. Kelk on poole peal (padrun risti püstoli raamis,
topeltlaadimine, kest on kelgu vahel).
1) Kui padrunipesas või püstoli raamis on padrun(id), eralda
salv ning ürita padrun kelku liigutades kätte saada
(vajadusel saab kelgu fikseerida tagumisse asendisse).
2) Pärast kelgu liigutamist veendu, et padrunipesa ja püstoli
raam oleksid tühjad.
3) Lae püstol ja kontrolli padrunipesa ja veendu, et salves on
padruneid.
2.3.4. Tõrke eemaldamise järel teha lahinguvälja kontroll ja jätkata
laskmist. Lahinguvälja kontroll tähendab õppuri jaoks järgnevaid
tegevusi:
1) vaata vasakule ja paremale ning selja taha (ehk kontroll 360
kraadi);
2) võta aste madalaks;
3) pane püstol (olemasolul) kaitseriivi ja kontrolli salve ning
kanna ette: „Valmis“.
2.4. Juhul, kui teema kestel käsitletakse eri tüüpi püstoleid, siis tuleb iga püstoli
juurde panna tutvustav silt.
2.5. Käsitledes teemat klassiruumi asemel väliskeskkonnas, siis on soovitav
panna telkmantel või relvapuhastusmatt (olemasolul) relvakomplekti alla, et
püstoli osad ja laskemoon ei läheks kaotsi ega puutuks kokku mustusega
(nt liiv, tolm jne).
Hindamine Mitteeristav hindamine
8/22
sh kokkuvõtva hinde
Hinnatakse test nr 1 praktilise osa käigus
kujunemine
sh hindekriteeriumid Vt testi nr 1 praktilise osa kontroll-lehte
1. Teemad ja nende lühikirjeldus:
1.1. Laskeasendid, sihtimine ja päästmine. Harjutuse/drilli käigus
demonstreeritakse püstoli kabuurist haaramist, püsti ja põlvelt
laskeasendeid (põhilaskeasendid), ühest laskeasendist teise üleminekut,
õiget sihtimist ja õiget sihikupilti, hingamist ning päästmist ja järelsihtimist.
Teema kirjeldamisel demonstreerida ka püstoli kasutusvalmidust.
1.2. Salvevahetus. Harjutuse/drilli käigus demonstreeritakse salvede
lahinguvarustusse paigutamist, salvevahetust, salvede vahetamist
erinevates laskeasendites, salvede laadimist ja tühjaks laadimist, ohutu
püstoli käsitsemise põhimõtteid.
2. Läbiviimine:
2.1. Soovitud laskeoskuse ja sihtmärgi tabamise saavutamiseks
standardolukorras (nt lasketiirus) on soovitatav enne laskemoonaga
Seos alaeesmärgiga
laskmist rakendada (olemasolul) pneumo- ja sporditulirelvi.
Teema 3. Laskeasendid, 2.2. Selgitada, et erinevate laskeasendite sissevõtmine on osa kehalisest Käsitseb püstolit ohutult
sihtimine ja päästmine. ettevalmistusest. tavapärases situatsioonis.
Salvevahetus. 2.3. Enne laskemoonaga laskmist on soovitatav sihtimis- ja päästmistehnikat
harjutada tühilaskudega ning võimalusel paukpadrunitega. Rakendab taktikalise
Harjutus/drill 4 tundi püstolikäsitsemise
Paukpadrunitega laskmisel järgida, et kasutataks kuulmis- ja
silmakaitsevahendit. põhimõtteid.
2.4. Võimalusel harjutada sihtimis- ja päästmistehnikat matkeseadmel. Juhul kui
ei ole võimalik pikemale distantsile lasta võib harjutamise/drillide käigus
kasutada pneumo- ja sporditulirelva ja nendest laskmisel vähendatud
sihtmärke (vt Laskeväljaõppe eeskiri, lisa 1, sihtmärk nr 06).
2.5. Püstoli valmidusastmete kirjeldamisel demonstreerida püstoli
kasutusvalmidust. Valmidusastmed ja nende kirjeldused on:
2.5.1. „Tühjaks laetud“ – relva rauas või padrunipesas pole laskemoona
ja laskemoon (salv) on relvast eraldatud;
2.5.2. „Ohutu“ – relva rauas või padrunipesas pole laskemoona ja
laskemoon (salv) on relva küljes;
2.5.3. „Laetud“ – pääste- ja/või löögimehhanism on vinnastatud ja
laskemoon on relva rauas.
2.6. Käsklusi on soovitav demonstreerida põhilaskeasendite näitel:
9/22
2.6.1. „Lae ja pane valmis!“ – lae relv. Kui tegevus ei pea lõppema relva
laadimisega, antakse käsklus „Pane valmis!“ – kinnita salv relva
külge;
2.6.2. „Lae tühjaks ja näita ette!“ – lae relv tühjaks, kontrolli padrunipesa,
mille järel näita relv kontrollijale ette;
2.6.3. „Relv ohutuks!“ – eralda salv relvast, lae relv tühjaks, seejärel
kinnita salv relva külge tagasi;
2.6.4. „Tuld!“ – kokkulepitud signaal tule avamiseks. Käskluse „Tuld!“ võib
asendada erinevate märguannete või kokkulepitud tegevusega (nt
lahinglaskeharjutusel tule alustamisel);
2.6.5. „Stopp!“ – laskeharjutuse ajal ohtlikku olukorda märgates peab
esimene isik, kes märkab ohtu, tegevuse käsklusega „Stopp!“
peatama. Kuuldes käsklust „Stopp!“, katkesta tegevus,
kaitseriivista (olemasolul) relv ja suuna see ohutusse suunda ja
korda käsklust valjul häälel. Hüüa „Stopp!“, kui:
1) on tekkimas või on tekkinud ohtlik viga (nt relva või
laskemoona ohtlik käsitsemine);
2) märkad ohualal liikumist, mis ei seostu laskeharjutusega;
3) puhkeb tulekahju;
4) katkeb side tõkestusmeeskonnaga või ohualas oleva
kindlustatud punkri või soomuki ülemaga;
5) on juhtunud õnnetus.
Tegevuse jätkamiseks annab loa läbiviija.
2.7. Teemat läbivalt järgida, et õppur sooritaks alati lahinguvälja kontrolli.
Hindamine Mitteeristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde
Hinnatakse test nr 2 käigus
kujunemine
sh hindekriteeriumid Vt testi nr 2 kontroll-lehte
1. Teema ja selle lühikirjeldus: Seos alaeesmärgiga
Teema 4: Ohutu 1.1. Ohutu püstolikäsitsemine (test nr 1 praktiline osa). Testi praktilises osas
püstolikäsitsemine demonstreeritakse ohutut püstolikäsitsemist. Käsitseb püstolit ohutult
2. Läbiviimine: tavapärases situatsioonis.
(test nr 1 praktiline osa) 2.1. Rühmasuuruse allüksuse kohta peab olema minimaalselt kolm (3) testi Rakendab taktikalise
Test 4 tundi läbiviijat. Ühele testile võib aega kuluda ca 1-4 tundi; püstolikäsitsemise
2.2. Läbiviija peab pidevalt jälgima õppuri sooritust ja vajadusel sekkuma tema põhimõtteid.
tegevusse.
10/22
2.3. Läbiviija peab: Tabab erinevates
2.3.1. tutvuma testi läbiviimisega (vt kokkuvõtva hinde kujunemine, olukordades sihtmärki
hindamiskriteeriumid, lisa 1 joonis 1-1b ja tabel 1-1); kiirelt ja täpselt.
2.3.2. ette valmistama testikeskkonna (vt lisa 1 joonis 1-1b);
2.3.3. selgitama õppurile, et testikeskkonnas olevad sihtmärgid on Reflekteerib (annab
kõrvalised isikud ja nende poole püstoli suunamine on hinnangu ja põhjendab)
ohutustehniline viga; enda püstolikäsitsemist.
2.3.4. järgima, et õppur saabuks testi sooritama lahinguvarustuses.
2.4. Õppur, tuginedes õpitule, peab iseseisvalt otsustama ja vajadusel
põhjendama, kus on testi ajal ohutu suund.
2.5. Testi nr 1 läbiviimise protseduur (vt lisa 1, joonis 1-1b):
2.5.1. Läbiviija: „Liikuge laua nr 1 juurde ja tehke püstoli ohutuskontroll“;
2.5.2. Õppur: Valib iseseisvalt püstoli ohutuskontrolliks ohutu suuna;
2.5.3. Läbiviija: „Liikuge laua nr 2 juurde, laadige ühte padrunisalve
kolm (3) ja teise kaks (2) õppepadrunit.“;
2.5.4. Läbiviija: „Lae ja pane valmis“;
2.5.5. Läbiviija: „Sihtmärk 1/2/3, püsti ja põlvelt laskeasend, tuli vaba“.
Läbiviija järgib, kuidas õppur võtab sihtmärgi sihikule põhimõttel:
„Vaata-keera-lase“. Õppur jätkab laskmist seni kuni
läbiviija/instruktor ütleb „Sihtmärk hävitatud“, mille järel õppur
peab sooritama lahinguvälja kontrolli (s.t õppur vaatab vasakule
ja paremale ning selja taha, võtab aste madalaks, paneb püstoli
kaitseriivi ja kontrollib salve, mille järel kannab läbiviijale ette:
„valmis“). Samas peab õppur jälgima, kui kõrvaline isik juhtub
tegevuse käigus talle ette jääma, tuleb iseseisvalt valida parem
positsioon;
2.5.6. Läbiviija: „Sihtmärk 1/2/3, püsti ja põlvelt laskeasend, tuli vaba“;
2.5.7. Läbiviija: „Tõrge“ (s.t lukk on kinni/lukk ei ole täielikult
kinni/padrun risti padrunipesas või sooritati topelt laadimine);
2.5.8. Õppur: Eemaldab tõrke vastavalt drillile (NB! läbiviija peab
järgima, et õppur võtab enne tõrke kõrvaldamist asendi „aste
madalamaks“ – nt põlvelt laskeasendi);
2.5.9. Läbiviija: „Sihtmärk 1/2/3, püsti ja põlvelt laskeasend, tuli vaba“;
2.5.10. Läbiviija: „Tõrge.“ Salvevahetus (peab suutma salve vahetada ja
teha lahinguvälja kontrolli);
2.5.11. Läbiviija: „Lae tühjaks, näita ette.“;
2.5.12. Läbiviija: „Selgitage kolme ette näidatud püstoli osa
ülesannet/funktsiooni.“ Läbiviija näitab nimekirjast kolme püstoli
11/22
osa ning õppur kirjeldab nende osade ülesannet/funktsiooni.
Püstoli osad: kaitseriiv (olemasolul), kaitseriivi asendi näitaja,
kelk, kelguriiv, kelgukinniti tihvt, kestatõmmits, kirp, kukk, päästik,
päästikukaitse, relvaraam, salveriiv, salvetald, sihik, taandur-
amortisaatorvedru, vintraua lukustusklots, üldpaigaldussooned
tarvikute kinnitamiseks;
2.5.13. Läbiviija: „Tehke püstoli töökorrasoleku kontroll“;
2.5.14. Õppur: kontrollib, et kõik püstoli osad töötaksid [nt kaitseriivi
(olemasolul) saab peale panna ja maha võtta, püstolit saab
vinnastada] ja ohutuse suunda sihitud lasu järel toimus tühilask;
2.5.15. Läbiviija: „Asetage püstol lauale nr 1, laadige salved tühjaks ja
asetage õppepadrunid lauale nr 2“;
2.5.16. Läbiviija: test on sooritatud/mittesooritatud. Testi
mittesooritamisel selgitada õppurile põhjus(eid).
Hindamine Mitteeristav hindamine
Test loetakse sooritatuks, kui õppur ei teinud ühte alljärgnevatest ohutustehnilistest vigadest:
1. ei suunanud püstolit tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas, ei vehkinud asjatult
püstoliga ja kontrollis püstoli suunda;
2. ei asetanud sõrme päästikule muul ajal, kui ainult sihtimiseks või töökorrasoleku kontrolliks;
sh kokkuvõtva hinde 3. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks“ või „tee ohutuks“ padrunit padrunipessa;
kujunemine 4. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks“ salve püstoli külge;
5. veendus püstoli tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel, ja osalisel lahti võtmisel selle ohutuses (padrunipesa
kontroll koos tühilasuga);
6. väljaspool laskeasendit oli püstol kaitseriivis (olemasolul) (nt liikumisel, püstoli käest ära panekul), välja arvatud
püstoli erisusest tulenevate tõrkedrillide puhul;
7. ei teinud juhulasku.
sh hindekriteeriumid Test loetakse sooritatuks ilma ohutustehniliste vigadeta ning kuni kahe „EI“ sooritusega.
1. Teemad ja nende lühikirjeldus:
Seos alaeesmärgiga
1.1. P.1 Õppur tabab 5-10 m kaugusel olevat sihtmärki viimases seerias iga
Teema 5. Laske- lasuga. Käsitseb püstolit ohutult
harjutused P.1-P.5 1.2. P.2 Õppur tabab 10-20 m kaugusel olevat sihtmärki viimases seerias iga tavapärases situatsioonis.
lasuga.
Harjutus 8 tundi 1.3. P.3 Õppur valmistab püstoli ette, suunab sihtmärgile ja tabab 10-20 m Rakendab taktikalise
kaugusel olevat sihtmärki viimases seerias iga lasuga. püstolikäsitsemise
1.4. P.4 Õppur tabab viimases seerias ajapiiranguga ilmuvaid sihtmärke iga põhimõtteid.
lasuga.
12/22
1.5. P.5 Õppur valmistab püstoli laskmiseks kiiresti ette ja tabab sihtmärki Tabab erinevates
viimases seerias iga lasuga. olukordades sihtmärki
2. Läbiviimine: kiirelt ja täpselt.
2.1. Läbiviija võib muuta laskeharjutuste ülesehitust selliselt, et ettenähtud
laskeoskused ning kursuse alaeesmärgid (õpiväljundid) oleks saavutatud. Reflekteerib (annab
2.2. Laskeharjutused P.1-P.5 peavad enne test nr 2-de olema sooritatud. hinnangu ja põhjendab)
2.3. Läbiviija peab: enda püstolikäsitsemist.
2.3.1. koostama OE 2.1 nõuete kohaselt laskekäsu;
2.3.2. viima õppuritele läbi ohutusalase juhendamise ja võtma neilt
ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele allkirjad (vt OE 1.1 lisa);
2.3.3. tutvustama õppuritele laskeharjutusi ja nende ülesehitust;
2.3.4. jagama laskeharjutuse eel õppurid lahingupaaridesse ning
selgitama neile paarilise rolli abiinstruktorina;
2.3.5. viima enne laskeharjutust läbi püstoli ohutuskontrolli.
2.4. Õppur peab laskeharjutusele saabuma lahinguvarustuses.
2.5. Üks lahingupaarilisest võiks kogu laskeharjutuse kestel jälgida ja anda
teisele õppurile tagasisidet ning parandada vigu ja kontrollida ohutut püstoli
käsitsemist.
2.6. Püstoli normaaljooksule seadmiseks peab kasutama tootjatehase sihtmärki.
2.7. Vajadusel demonstreerida (eriti P.1 laskeharjutuse eel) laskmispõhimõtteid
ja põhilaskeasendeid ning korrata üle lasketehnika aluspõhimõtteid (vt
kursuse põhieesmärk p 6).
2.8. Laskeharjutuse järel anda õppuritele tagasisidet ja märkida üles
lasketulemused.
2.9. Laskeharjutuse järel peavad õppurid enda järel laskepaiga ära koristama.
Hindamine Mitteeristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde
Hinnatakse test nr 2 käigus
kujunemine
sh hindekriteeriumid Vt testi nr 2 kontroll-lehte
Teema 6. 1. Teema ja selle lühikirjeldus:
Laskeoskustest 1.1. Laskeoskustest (test nr 2). Testiga nr 2 kontrollitakse õppuri ohutut Seos alaeesmärgiga
püstolikäsitsemist ja esmast laskeoskust.
(test nr 2) 2. Läbiviimine: Käsitseb püstolit ohutult
2.1. Testi nr 2 läbiviimisel peab kahe õppuri kohta olema üks läbiviija. tavapärases situatsioonis.
Test 4 tundi
2.2. Läbiviija peab:
13/22
2.2.1. tutvuma testi läbiviimisega (vt teema 6 p 2, s.h kokkuvõtva hinde Rakendab taktikalise
kujunemine, hindamiskriteeriumid, lisa 1 joonis 1-2, tabel 1-2); püstolikäsitsemise
2.2.2. valmistama ette testi sooritamiskeskkond (vt lisa 1 joonis 1-2). põhimõtteid.
Sihtmärkide arv sõltub testikeskkonna (nt harjutusvälja, Tabab erinevates
lasketiiru) võimalustest; olukordades sihtmärki
2.2.3. võtma arvesse, et ühele testile võib aega kuluda ca 1-4 tundi; kiirelt ja täpselt.
2.2.4. koostama OE 2.1 nõuete kohaselt laskekäsu;
2.2.5. paigaldama sihtmärgid ja märkima maha (nt kilelindiga) 20 m Reflekteerib (annab
tulejoone; hinnangu ja põhjendab)
enda püstolikäsitsemist.
2.2.6. nummerdama (vajadusel) sihtmärgid, kasutades selleks paberi
formaati A3;
2.2.7. järgima, et õppur saabuks testi sooritama lahinguvarustuses ja
nelja laetud salvega igas salves viis padrunit. Juhul, kui ei ole
piisavalt salvesid, siis laetakse salved peale teist laskeseeriat;
2.2.8. tutvustama õppuritele testikeskkonda (kus midagi asub?) ja testi
läbiviimist;
2.2.9. viima läbi õppuritele ohutusalase juhendamise ja võtma neilt
ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele allkirjad;
2.2.10. korraldama püstolite ohutuskontrolli.
2.3. Õppur peab ise otsustama, kus on laskmisel ohutu suund. Vajadusel peab
ta suutma oma otsust põhjendada.
2.4. Testi nr 2 läbiviimise protseduur:
2.4.1. Läbiviija selgitab õppurile:
1) Esimene laskeseeria: seisate tulejoonel püstiasendis näoga
sihtmärgi suunas, padrunisalv viie padruniga laetud, salv
püstoli külge kinnitatud, püstol laadimata kabuuris. Sihtmärgi
ilmudes või käskluse järel haarate kabuurist püstoli, laete
selle ja lasete püstiasendist ajapiiranguta sihtmärgi pihta
viis lasku. Peale viimast lasku teete iseseisvalt püstoli
ohutuks ja asetate selle kabuuri.
2) Teine laskeseeria: seisate tulejoonel püstiasendis näoga
sihtmärgi suunas, padrunisalv viie padruniga laetud, salv
püstoli külge kinnitatud, püstol laadimata kabuuris. Sihtmärgi
ilmudes või käskluse järel haarate kabuurist püstoli, laete
selle ja lasete põlveltasendist ajapiiranguta sihtmärgi
pihta viis lasku. Peale viimast lasku teete iseseisvalt püstoli
ohutuks ja asetate selle kabuuri.
14/22
3) Kolmas laskeseeria: seisate tulejoonel püstiasendis näoga
sihtmärgi suunas, padrunisalv viie padruniga laetud, salv
püstoli külge kinnitatud, püstol laadimata kabuuris. Teine viie
padruniga laetud salv salvetaskus.
Kolmas laskeseeria toimub kahes osas, millest esimese osa
kestus on 50 sekundit ja teise 40 sekundit.
Laskmist alustatakse sihtmärgi ilmudes4 või käskluse/vile
järel5. Esimese lasu sooritamiseks haaratakse kabuurist
püstol, laetakse ja lastakse püstiasendist ilmunud või kogu
aeg nähtava sihtmärgi pihta üks lask. Lasu järel viiakse
püstol valmisolekuasendisse6 ning ollakse valmis järgmiseks
lasuks. Esimeses osas on sihtmärk „nähtav“ viis sekundit
ja „peidus“ viis sekundit. Peale viiendat lasku tehakse,
sihtmärgi „peidus“ oleku ajal, iseseisvalt salvevahetus ning
ollakse valmis teiseks osaks. Teises osas on sihtmärk
„nähtav“ kolm sekundit ja „peidus“ viis sekundit.
Laskmise lõpetamisel jääte valmisolekuasendisse.
Laskmata padrunid tagastatakse sinna kust need väljastati.
2.4.2. Läbiviija: „Lae tühjaks ja näita ette!“.
2.4.3. Õppur: „Näitab läbiviijale tühjaks laetud relva“.
2.4.4. Läbiviija ja õppur: „Liiguvad peale relva ette näitamist sihtmärkide
juurde lasketulemusi vaatama/märkima“.
2.5. Läbiviija järgib, et salvesi ei pandaks või jäetaks maha.
2.6. Testi lõppedes korraldada püstolite ohutuskontroll, anda tagasisidet ja lasta
kõigil koristada laskepaik.
Hindamine Test on arvestatud 16 tabamusega.
1. Test loetakse sooritatuks, kui õppur ei teinud ühte alljärgnevatest ohutustehnilistest vigadest:
1.1. ei suunanud püstolit tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas; ei vehkinud
asjatult püstoliga ja kontrollis püstoli suunda;
sh kokkuvõtva hinde 1.2. ei asetanud sõrme päästikule, v.a sihtimiseks või töökorrasoleku kontrolliks;
kujunemine 1.3. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks“ või „tee ohutusk“ padrunit padrunipessa;
1.4. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks“ või „tee ohutuks“ salve püstoli külge;
1.5. ei veendunud püstoli tühjaks laadimisel selle ohutuses, selle tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel
või lahti võtmisel;
4 Sihtmärk ilmub 10 korda.
5 Sihtmärk on kogu aeg nähtav.
6 Hoida püstol keha lähedal vastu rinda nii, et vintraud on maapinnaga paralleelselt ja suunatud sihtmärgi suunas.
15/22
1.6. ei toimunud juhulasku.
2. Test loetakse sooritatuks, kui õppur ei teinud ühte alljärgnevatest taktikalistest vigadest:
2.1. ei jätnud pärast tõrgete kõrvaldamist, sihtmärgi hävitamist, enne positsiooni vahetust lahinguvälja
kontrolli tegemata;
2.2. ei võtnud tõrke eemaldamisel aste madalamaks.
1. Rakendas ohutu püstolikäsitsemise põhimõtteid;
2. Vahetas salve tööalas;
3. Kõrvaldas lihtsamaid püstoli ning laskemoona põhjustatud tõrkeid iseseisvalt ja kiirelt käsitsedes püstolit „tööalas“
ning varjes olles (selle olemasolul);
sh hindekriteeriumid 4. Erinevaid laskeasendeid sisse võttes kiiver ei vajanud silmade ette;
5. Rakendas õigesti põhilaskeasendeid;
6. Võttis sihtmärke sihikule (põhimõttel „Vaata-keera-lase“);
Iga tabamus sihtmärgis annab ühe punkti. Iga lask pärast lasu sooritamiseks ette nähtud aega võtab maha ühe
punkti. Testi maksimumlaskude arv on 20 lasku. Test nr 2 loetakse sooritatuks, kui õppur ei teinud ohutustehnilist
ja taktikalist viga ning sihtmärgis on 16 tabamust.
Õppemeetodid Seminar, loeng, harjutus, demonstratsioon drilliga, iseseisev töö (e-õpe),
Hindamismeetodid Testid 1-2
Kursust võib läbi viia eraldiseisva väljaõppeüritusena või lõimida teiste väljaõppeüritustega (nt õppekogunemine
jne). Püstoli kursusekava teemad on:
1. Teema 1. Ohutu relvakäsitsemine. Relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltest (testi nr 1
Lõimitud teemad teoreetiline osa).
2. Teema 2. Püstoli tutvustus ja käes hoidmine. Tõrked ja nende eemaldamine. Kasutatav laskemoon.
3. Teema 3. Laskeasendid, sihtimine ja päästmine. Salvevahetus.
4. Teema 4. Ohutu püstolikäsitsemine (testi nr 1 praktiline osa).
5. Teema 5. Laskeharjutused P.1-P.5.
6. Teema 6. Laskeoskustest (test nr 2).
Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine
Kursuse kokkuvõtva
Tervikkursust hinnatakse testidega 1 ja 2.
hinde kujunemine
sh lävend Kursuse edukaks läbimiseks peab õppur sooritama test nr 1 ja testi nr 2.
1. Relvaseadus;
Õppevara 2. Korrakaitseseadus;
3. Karistusseadustik;
16/22
4. Kaitseväe korralduse seadus;
5. Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord;
6. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste
osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus;
7. Relvastuse käitlemise kord;
8. KVJ 09.02.2024 käskkiri nr 257 „Kaitseväelase riide- ja lahinguvarustuse kirjeldus ning
individuaalvarustuse ja erialavarustuse käitlemise kord“ lisa 1 „Kaitseväelase riidevarustuse ja
lahinguvarustuse elementide kirjeldus“;
9. Sõjaväerelvadega seotud ohutuseeskirjad, https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/ohutus-
ja-tookeskkond/
10. Kaitseväe sisekorra eeskiri;
11. Harjutusvälja ja lasketiiru kasutuseeskiri;
12. Laskeväljaõppe eeskiri;
13. Püstoli kursusekava;
14. Püstoli TTA;
15. Püstoli plakat:
16. Brontos.
17/22
Joonis 1-1a. Testi nr 1 teoreetilise osa sooritamiskeskkond
Joonis 1-1b. Testi nr 1 praktilise osa sooritamiskeskkond
18/22
Tabel 1-1. Test nr 1 praktilise osa kontroll-leht
Õppuri sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi:
Sooritus Märkused
Jrk Jah Ei OT
Hinnanguobjekt
nr vea
nr
1. Tegi püstoli ohutuskontrolli. Ohutustehnilised (OT) vead:
Laadis padrunid salve. 1. Püstol suunati tahtlikult või tahtmatult enda
2. kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas.
Asetas salved õigesti enda varustusse.
3. Laadis püstoli "tööalas". Püstoliga vehiti asjatult ja ei kontrollitud püstoli
Võttis õigesti sisse püsti/põlvelt laskeasendi. suunda.
Tegi peale sihtmärgi hävitamist lahinguvälja 2. Sõrm asetati päästikule muul ajal kui sihtimiseks
kontrolli. või töökorrasoleku kontrolliks;
4.
3. Padrun jäi käskluse järel „lae tühjaks“ või „tee
Pani püstoli kaitseriivi (olemasolul).
ohutuks“ padrunipessa;
Teatas "valmis" ja vajadusel vahetas positsiooni.
4. Salv jäi käskluse järel „lae tühjaks“ püstoli külge;
Hüüdis "Tõrge" ja võttis aste madalamaks.
5. 5. Püstoli tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel
Eemaldas püstoli tõrke ja käsitses püstolit "tööalas". või lahti võtmisel, ei veendutut selle ohutuses;
Võttis sihtmärgi sihikule põhimõttel: „Vaata-keera- 6. Toimus juhulask.
6.
lase“.
7. Tegi püstoli ohutuks/tühjaks. Test nr 1 praktiline osa loetakse sooritatuks
Nimetas … püstoli osa ja kirjeldab selle funktsiooni. ilma OT veata ning kuni kahe „Ei“ sooritusega.
8. Nimetas … püstoli osa ja kirjeldab selle funktsiooni.
Nimetas … püstoli osa ja kirjeldab selle funktsiooni.
9. Kontrollis püstoli kaitseriivi (olemasolul) töökorda.
Läbiviija:
(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)
19/22
Joonis 1-2. Test nr 2 sooritamiskeskkond
20/22
Tabel 1-2. Test nr 2 kontroll-leht
Üksuse/allüksuse nimetus:
Tabamusi Arvestatud
Jrk Sõjaväeline auaste Tagastatud OT Taktikalise
Punkte (A)/mitte- Märkused
nr ees- ja perenimi A B C laskemoon vea nr vea nr arvestatud
(MA)
1.
2.
3.
4.
5.
Läbiviija:
(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)
Lasketulemuste kontrollija:
(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)
21/22
Ohtlikud vead:
1. Püstol suunati tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas. Püstoliga vehiti asjatult ja ei kontrollitud püstoli suunda.
2. Sõrm asetati päästikule muul ajal kui sihtimiseks või töökorrasoleku kontrolliks;
3. Padrun jäi käskluse järel „lae tühjaks“ või „tee ohutuks“ padrunipessa;
4. Padrunisalv jäi käskluse järel „lae tühjaks“ püstoli külge;
5. Püstoli tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel või lahti võtmisel, ei veendutud selle ohutuses;
6. Toimus juhulask.
Taktikalised vead:
1. Veendumaks oma lahingupaarilise ja vaenlase asukohas, jäeti tõrke kõrvaldamise ning sihtmägi hävitamise järel ja positsiooni vahetamise eel
lahinguvälja kontroll tegemata.
2. Tõrke eemaldamisel ei varjutud ja ei võetud asendit „aste madalamaks“.
3. Liikuma hakkamisel jäeti padrunisalved salvekotti/-tasku tagasi panemata.
Test nr 2 loetakse sooritatuks, kui õppur ei teinud ohutustehnilist ja taktikalist viga ning sihtmärgis on 16 tabamust.
22/22