Vabariigi Valitsuse määruse "Vangiregistri põhimäärus" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Vabariigi Valituse määruse „Vangiregistri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Riigikogu võttis 18.02.2015 vastu vangistusseaduse (edaspidi VangS) ja kriminaalhooldusseaduse 1 muudatused , millega loodi seaduse alusel ühine andmekogu kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste kohta. Kõnesoleva määrusega kehtestatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ehk vangiregistri põhimäärus, sätestatakse selle pidamise kord, määratletakse töötlejad, loetletakse vangiregistrisse kantavate andmete koosseis ja andmeandjad ning reguleeritakse juurdepääsuõiguste andmise ja lõpetamise kord. Määrusega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2004. a määrus nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (RT I 2004, 57, 409; RT I, 29.12.2011, 204). Määrusega muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määrusi: 1) Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 158 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2016, 14; 2) Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruse nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.12.2016, 10; 3) Vabariigi Valitsuse 03.07.2008 määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.07.2014, 6. Määruse eelnõu on ette valmistanud vanglate osakonna õiguse ja arenduse talituse nõunik Viorica Tšaikovski ([email protected], tel 620 8231). Määruse ja seletuskirja on sisuliselt ette valmistanud karistuse täideviimise talituse nõunik Heleli Saulep ([email protected], tel 620 8295). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected], tel 620 8181). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Enne 1. juunit 2015. a kehtinud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse kohaselt oli kaks eraldi 1 andmekogu: 1) VangS § 5 alusel Vabariigi Valitsuse määruse alusel loodud riiklik kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register ning 2) kriminaalhooldusseaduse § 26 lõike 5 kohaselt justiitsministri määrusega asutatud kriminaalhooldusregister kriminaalhoolduse teostamiseks. Esimene andmekogudest võeti kasutusele 2000. aastal ja teine 2003. aastal. Mõlemat andmekogu oli vaja uuendada, kuna need ei vastanud enam funktsionaalsuse ega ka tehnoloogilise baasi poolest kasutajate ja omaniku ootustele. Näiteks riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri arendaja lõpetas Eestis tegevuse ja viimastel aastatel pole andmekogu hooldatud, kuna andmekogu tehnoloogiline platvorm pärineb eelmisest sajandist ja ei leidu arendajaid, kes seda veel kasutaksid ning kellel oleks piisavalt kogemusi selliste andmekogude hooldamiseks ja arendamiseks. Lisaks sellele on vanglateenistuses toimunud pärast nimetatud andmekogude asutamist märkimisväärseid muutusi, mis samuti on loonud vajaduse otsida andmekogusid silmas pidades uusi lahendusi. Näiteks liideti 2008. aastal kriminaalhooldus vanglatega. Lisaks on kriminaalhooldusametnikud üha enam kaasatud töösse kinnipeetavatega, kes on nende tulevased kliendid. See kõik on loonud vajaduse ühise nüüdisaegse andmekogu järele. Seni kasutusel olnud kaks eraldi andmekogud on eelkõige ette nähtud andmete säilitamiseks. Nendes puuduvad elektroonilise suhtluse, vajaliku andmetöötluse ja dokumentide elektroonilise vormistamise võimalused. Uue ühise andmekogu üks eesmärk on lihtsustada ja muuta igapäevane infovahetus kiiremaks, samuti koondada ühe protsessi andmed algusest lõpuni tervikuks. Seeläbi peaks lihtsustuma ka statistika kogumine ja paranema selle kvaliteeti. Isikute liikumine kriminaalhoolduse, vanglate ja arestimajade vahel, toimub pidevalt. Seetõttu on oluline, et kogu informatsioon oleks terviklik ning kättesaadav kõigile ametnikele ja töötajatele, kellel on seda vaja seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmiseks. Ühise andmekogu loomise eesmärk on võimaldada andmeid kiiresti leida ja saada kätte sõltumata 1 Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadus 804 SE; https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/64aeb104-e23e-41a3-941a- b224f62cc195/Vangistusseaduse%20ja%20kriminaalhooldusseaduse%20muutmise%20seadus; 15.05.2017. 1 sellest, kas isikut on karistatud vangistusega või arestiga, kas ta on määratud kriminaalhooldusele või viibib vahi all. Uue andmekogu võimekus väljastada andmeid on kindlasti parem kui senistel vanadel andmekogudel. Näiteks on võimalik pärida rohkem andmeid ja teha seda lähtuvalt spetsiifilisematest vajadustest. Kõikide andmete koondamine ühte andmekogusse aitab parandada andmete kvaliteeti. Näiteks ei pea ametnik või töötaja enam vanglast vabanenud isiku liikumisel kriminaalhooldusele või vastupidi kandma teatud andmeid andmekogusse uuesti. See tähendab, et väheneb käsitsi kantavate andmete hulk ja seeläbi ka võimalike eksimuste arv. Samuti muutub tõhusamaks vangiregistrisse kantavate andmete kontroll, kuna kasutajatel on rohkem aega, et kontrollida varem vangiregistrisse kantud andmeid. Uus terviklik andmekogu pakub kiiremat, mugavamat ja kasutajasõbralikumat teenust. Andmekogusse siirdatakse andmed praegusest riiklikust kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist, kuhu on kantud Eesti Vabariigi vanglates viibivate kinnipeetavate ja vahistatute andmed alates 15.10.2000 ning arestimajades viibivate kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmed alates 01.10.2004, ja kriminaalhooldusregistrist, mis sisaldab andmeid kriminaalhoolduse ettevalmistamise ja täideviimise kohta alates 01.01.2003. Määruses ei ole üldjuhul korratud seadustes sätestatud põhimõtteid, kuna seaduse kordamine määruses ei ole vajalik ega mõistlik. Üksikutel juhtudel on määruses korratud mõnda üldist põhimõtet, et muuta määruse regulatsioon lugejale paremini jälgitavaks. Määruse rakendaja peab aga andmete väljastamisega seotud küsimused lahendama alati seaduste ja muudest asjakohaste õigusaktide alusel. Praegu kehtivatest seadustest tuleks andmete väljastamise taotluse saamisel kohaldada lisaks vangistusseadusele nii avaliku teabe, isikuandmete kaitse seadust kui ka haldusmenetluse seadust (nt taotluses puuduste kõrvaldamise regulatsioon). See, kas andmete küsijal on õiguslik alus andmeid saada, võib tuleneda ka valdkonda reguleerivast õigusaktist. Eelnõu sisu selgitused 1 Eelnõu §-ga 1 asutatakse andmekogu ja tuuakse välja selle nimetus. Kuna vangistusseaduse § 5 lõige 3, mis on ühtlasi kõnesoleva määruse eelnõu volitusnorm, kasutab andmekogu nimetuse lühivarianti, siis kasutatakse sama nimetust nii põhimääruse pealkirjas kui ka määruses. Lühinimetus on kasutajasõbralik ja lihtne. Seda on õigusaktides mugav kasutada, sest andmekogu nimetamisel ei muutu lause nimetuse tõttu pikaks. Andmekogu nimetus muutus vangistusseaduses 01.06.2015, kui jõustusid andmekogu reguleerivad muudatused. Alates andmekogu nimetuse muutumisest on olnud vaja seda muuta ka teistes õigusaktides. Kõnesoleva põhimääruse kehtestamisega muudetakse andmekogu nimetust ka teistes Vabariigi Valitsuse määrustes, mis kasutavad andmekogu vana nimetust, sõltuvalt sellest, kas määrustes on andmekogu nimetust pärast selle põhimääruse pealkirja muutmist muudetud (07.01.2011 jõustunud muudatustega täiendati andmekogu nimetust karistusjärgselt kinnipeetavatega). Näiteks Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 140 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri pidamise põhimäärus“ ja tervise- ja tööministri 20.05.2016 määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ § 15 lõige 11 kasutavad andmekogu vangistusseaduses toodud nimetuse pikka versiooni (kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu), mistõttu ei ole määrusi kõnesoleva põhimääruse kehtestamisel vaja muuta. Kuna üks nimetus viitab andmekogule selle andmesubjektide kaudu ja teine kajastab andmekogu nimetust, on mõlemad variandid lubatavad ja arusaadavad. Kuna määrusega muudetavaid määrusi on vaja muuta, sest need ei kasuta kumbagi vangistusseaduses olevat andmekogu nimetust, siis asendatakse need viited viitega vangiregistrile (vt eelnõu § 27). Ministrite määrustes on vähe viiteid vangiregistrile ja kriminaalhooldusregistrile. Näiteks viitavad vangiregistrile lisaks justiitsministri määrustele siseministri 27.09.2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (§ 5 lõige 2 ja § 17 lõige 1). Ülejäänud määrused, mida seoses vangistusseaduse muutumisega on vaja muuta ja kus viidatakse vangiregistrile, on justiitsministri määrused: 11 1) 06.12.2001 määrus nr 87 „Tartu vangla põhimäärus“ (§ 13 ); 2) 25.01.2001 määrus nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ (§ 4, § 23); 3) 10.03.2015 määrus nr 8 „Vanglas daktüloskopeerimise ja sõrmejälgede kaardi edasisaatmise ning DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise kord“ (§ 4 lg 7); 2  4) 14.05.2008 nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (§ 7 lg 2); 1 5) 30.11.2000 nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (§ 51 lg 3); 6) 15.07.2009 määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ (§ 9 lg 2 p 2); 7) 12.08.2010 määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (§ 7 lg 2); 8) 25.06.2004 määrus nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ (§ 21 lg 1); 9) 08.07.2003 määrus nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ (§ 6 p 10, § 8 p 8); 10) 22.02.2007 määrus nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (§ 23 lg 2); 11) 17.06.2011 nr 33 „Sõltuvusravi ning karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamise ning täitmise ja järelevalve kord“ (§ 23). Rohkem vasteid Riigi Teataja otsingust asjakohaste märksõnadega ei saadud. Vaatamata sellele, et andmekogu nimetus muutus 01.06.2015, on tõlgendamise teel lihtsalt arusaadav, et regulatsioonides peetakse silmas kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ehk vangiregistrit. Andmekogu nimetus uuendatakse määrustes aja jooksul. Eelnõu § 2 loob õigusliku aluse liidestada vangiregister teiste andmekogudega. Vangiregister liidestatakse võimaluse korral teiste andmekogudega, et oleks võimalik pärida andmeid aresti, vangistuse, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimise kohta, vahetada andmeid, mida vajavad teised asutused oma ülesannete täitmiseks ja mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktidest. Samuti on üheks oluliseks eesmärgiks vältida andmete dubleeritud sisestamist. Paragrahv 2 loetleb andmekogud, millega vangiregister liidestatakse. Liidestumine loetletud andmekogudega on vajalik vangiregistri toimimise, pidamise ja andmete tervikluse tagamiseks. Andmeid vahetatakse üksnes ulatuses, mis on vajalikud vangiregistri pidamise tervikluse tagamiseks ja seotud vangiregistri pidamise eesmärgiga. Suur osa praegusest andmevahetusest, mis muu hulgas on toimunud kirja teel, asendub vangiregistri puhul turvalisema andmete edastamise viisiga. Liidestumine muudab andmevahetuse lihtsamaks. Andmeid edastatakse vangiregistri ja teise andmekogu vahel infovahetussüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu. Vangiregister liidestatakse teiste andmekogudega aja jooksul. Täpsemad liidestamise ajad sõltuvad andmekogu arendustööde valmimisest, mille täpsem aeg ei ole praegu kindel. Vangiregistrist andmete edastamine riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega toimub läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi. Andmeteenust vahetatakse X-tee v6 platvormil ja selle kasutamiseks luuakse eraldi liidestuskomponendina KIR alamsüsteem. Eelnõu § 3 sätestab vangiregistri turvaklassi ja turbeastme. Vangiregistri turvaklass on määratud vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusele nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“. Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et vangiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium, kelle juhtimisel tegutsevad volitatud töötlejad. Vastutava töötleja kasutaja vangiregistrisse andmeid ei kanna. Tal on õigus andmeid vaadata ja väljastada. Vastutav töötleja lahendab vangiregistrit puudutavaid õiguslikke küsimusi ja nõustab infosüsteemi kasutajat õiguslikes küsimustes. Samuti vastutab vangiregistri pidamise, ajakohastamise, järjepideva toimise ja andmete väljastamise õiguspärasuse eest. Vastutav töötleja korraldab vangiregistri pidamiseks vajalike projekteerimis- ja arendustööde tegemise. Vastutav töötleja peab tagama vangiregistri töökindluse, turvalisuse ja vangiregistris sisalduvate andmete usaldusvääruse, vangiregistri andmete ja dokumentide salvestamise, sisestamise, muutmise ja kustutamise ning andmete ja dokumentidega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele. Samuti teostab ta järelevalvet vangiregistri pidamise ja kasutamise üle. Vastutav töötleja korraldab vangiregistri kasutajate koolitamise. Eelnõu § 5 sätestab, et vangiregistri volitatud töötlejad on vanglad, Politsei- ja Piirivalveamet ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Kuivõrd aresti, vangistust, eelvangistust ja kriminaalhooldust 3 viivad vahetult täide vanglad ja arestimajad, siis on nemad vangiregistri tähenduses volitatud töötlejad. Arestimaja kui aresti täideviiv üksus (VangS § 156 lg 1) on Politsei- ja Piirivalveameti osa. Seetõttu nimetab määrus volitatud töötlejana Politsei- ja Piirivalveametit. Registrite ja Infosüsteemide Keskus on volitatud töötlejaks vangiregistri majutamisel, hooldamisel ja arendustööde teostamisel. Volitatud töötleja vastutab enda poolt vangiregistrisse kantud andmete õigsuse eest. Selle kohustuse täitmise eelduseks on vangiregistri kasutajate koolitamine, et tagada kasutajate teadlikkus andmetöötluse põhimõtetest ja vangiregistri kasutamisest. Kui kasutajad on teadlikud vangiregistri täitmise nõuetest, siis väheneb halduril ka andmete parandamise, kustutamise või tegemata kannete tagantjärele tegemise maht. Kui volitatud töötleja avastab vangiregistri andmetes puudusi, on ta kohustatud korraldama ebaõigete andmete ja tehtud kannete parandamise või kustutamise. Kui puudusi ei ole võimalik iseseisvalt kõrvaldada (nt isiku arvel olek on lõpetatud, mistõttu ei ole võimalik kandeid teha), siis pöördub volitatud töötleja kasutaja halduri poole ([email protected]), kellega koostöös kantakse andmed andmekogusse või parandatakse ebaõiged andmed. Volitatud töötleja on kohustatud teavitama haldurit vangiregistri kasutamist takistavatest asjaoludest ning rakendama andmete turvalisuse tagamiseks vangiregistri turvanõuetele vastavaid meetmeid. Samuti teostab volitatud töötleja järelevalvet oma asutuses juurdepääsuõigust omavate ametnike ja töötajate vangiregistri kasutamise üle. Vangiregistri andmete töötlemise õiguspärasuse eeldus on, et juurdepääsuõigus on ja seda kasutavad üksnes ametnikud ja töötajad, kellele see on reaalselt vajalik teenistuskohustuste täitmiseks. See tähendab, et vältida tuleb olukordi, kus juurdepääs vangiregistri andmetele on teenistujale avatud, kuid sisselogimise andmete puudumisest võib järeldada, et kasutaja registris andmeid tegelikult ei töötle. Kõik volitatud töötlejad vastutavad oma kasutajate usaldusväärsuse ja vangiregistri õiguspärase kasutamise eest. Selleks et tagada vangiregistri tõrgeteta toimimine, tekkinud tõrgete kõrvaldamine, kasutajate nõustamine ja abistamine vangiregistri tehnilistes küsimustes, on vajalik Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi haldur) infotehnoloogiline tugi. Haldur haldab vangiregistrit jooksvalt. Halduri peamiseks ülesandeks on tagada vangiregistri töökindlus, kõigi funktsioonide kasutatavus, andmete säilitamine, varukoopiate tegemine ja kasutajatele vajalik tehniline tugi. Haldur nõustab ja abistab vangiregistri kasutamisel, sh annab juhiseid ja selgitusi registri andmete töötlemise tehnilistes küsimustes. Volitatud töötleja taotlusel sisestab haldur vangiregistrisse kandmata jäänud andmed, parandab või kustutab tehtud kandeid. Taotlus esitatakse haldurile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma selleta ei tohi haldur registri kannetes muudatusi teha. Haldur ja muud volitatud töötleja on kohustatud teineteist teavitama vangiregistri kasutamisel tekkinud takistustest ja tõrgetest. Eesmärgiks on vangiregistri järjepidev kasutamiskindlus ja kantud andmete säilivus. Samuti on halduril õigus näha vangiregistrist kustutatud andmeid ja loodud logisid. Eelnõu § 6 reguleerib, kes on andmesaaja ja mis on tema peamised ülesanded. Andmesaajaks on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes saab vangiregistrist andmeid X-tee kaudu. Vangiregistrist võib X-tee kaudu saada andmeid vaid asutus või isik, kellel on selleks õigusaktist tulenev õigus. Vangiregistri andmetele püsijuurdepääsu võimaldamine X-tee kaudu on kahetasandiline. Vastutav töötleja annab juurdepääsu asutusele, kuid konkreetse ametniku või töötaja puhul otsustab juurdepääsuõiguse andmise andmesaaja. Andmesaaja sisestab vangiregistri kasutajateks oma ametnikud või töötajad, kellel on teenistuskohustustest tulenevalt vaja ja seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga õigus vangiregistri andmeid töödelda. Andmesaaja peab tagama, et andmetega tutvub ainult selleks õigustatud isik. Andmesaaja ei ole küll kohustatud vormistama iga üksiku juurdepääsu andmise kohta eraldi haldusakti, kuid asjakohane on anda vastavat juurdepääsuõigust reguleeriv dokument. Andmesaaja on kohustatud vältima olukorda, kus teenistujal on avatud juurdepääsuõigus, kuid 4 teenistuja seda tegelikult ei kasuta. Seetõttu on määruse eelnõu §-s 15 viidatud kohustusele lõpetada teenistuja juurdepääsuõigus, kui tal ei ole enam vaja töödelda vangiregistris olevaid andmeid. Näiteks võivad muutuda teenistuja tööülesanded selliselt, et ta ei töötle enam vangiregistri andmeid. Sellisel juhul tuleb ka juurdepääs andmetele lõpetada. Andmesaaja on kohustatud andma vastutavale või volitatud töötlejale viivitamata teada, kui ta avastab X-tee kaudu tehtud päringu vastuses ebaõigeid, kaheldavaid või mittetäielikke andmeid. Vastutav või volitatud töötleja kõrvaldab või korraldab puuduste kõrvaldamise. Eelnõu 3. peatükk reguleerib juurdepääsu vangiregistri andmetele ja kasutajate registreerimist. Selles peatükis on määratletud juurdepääsu liigid, juurdepääsuõigust omavad isikud, juurdepääsu saamise ja äravõtmise kord ning kasutajate üle arvestuse pidamine. Juurdepääs vangiregistrile ja andmete 2 väljastamine on üldiselt reguleeritud VangS §-s 5 , kuid kõnesolev peatükk täpsustab korda ja loetleb andmete saajad. Eelnõu § 7 toob välja vangiregistri andmetele juurdepääsu alused. Lõige 1 sätestab vangiregistri andmetele juurdepääsu üldpõhimõtte. Kuigi lõige sisuliselt kordab 2 VangS § 5 lõiget 2, on see otstarbekas, sest muudab määruse lugejale paremini jälgitavaks. Lõige 2 sätestab kokkuvõtlikult viisid, kuidas on võimalik juurde pääseda vangiregistri andmetele. Juurdepääs andmetele tagatakse kolmel viisil: 1) isikule antakse kasutajaõigused, 2) asutus saab juurdepääsu vangiregistrile X-tee kaudu ehk päringute tegemise võimaluse või 3) teave saadakse ühekordse andmepäringu alusel. Vangiregistri kasutamise õigus tähendab seda, et kasutaja saab otsejuurdepääsu vangiregistrile ja kasutajale antakse kasutajaõigused. X-tee kaudu saavad andmeid asutused ja isikud, kellel on konkreetseid andmeid vaja oma avalike ülesannete täitmiseks ja kellel on õiguslik alus andmeid saada. Kuna peale vanglate ja arestimajade, kes viivad vangistust, eelvangistust, aresti või kriminaalhooldust täide, ei ole teistel asutustel üldjuhul põhjendatud vajadust tutvuda kõigi andmekogusse kantud isikuandmetega, välja arvatud volitatud töötleja, kes on ühtlasi vanglate üle teenistuslikku järelevalvet tegev asutus, siis saavad muud asutused ja isikud andmeid pärida X-tee kaudu ja seda ulatuses, mida neil on vaja oma ülesannete täitmiseks. Kolmas alus, kuidas on võimalik saada vangiregistrist andmeid, on ühekordne andmepäring või teabenõue. Määruses kasutatakse ühekordse andmepäringu mõistet põhjusel, et asutused ei esita üksteisele teabenõudeid selle mõiste avaliku teabe seaduse tähenduses. Seetõttu kasutatakse üldisemat tähistust, mis hõlmab nii teabenõuet (isiku päring avalikku ülesannet täitvale asutusele) kui ka asutuste omavahelist suhtlemist. Kui X-tee kaudu on mõistlik võimaldada asutusel saada andmeid, mida asutus sageli või pidevalt kasutab oma avalike ülesannete täitmiseks, siis ühekordne andmepäring on eelkõige mõeldud juhtudeks, kus teatud andmeid on asutusel või isikul vaja harva või tehniliselt ei ole võimalik anda talle juurepääsu X-tee kaudu. Samuti läheb ühekordse andmepäringu alla isiku enda teabenõue oma andmete saamiseks või kolmanda isiku päring andmete saamiseks. Lõikes 3 reguleeritakse vanglaametniku ettevalmistusteenistuses oleva ja tulevase vanglaametniku võimalust kasutada vangiregistrit õppetööga määratud ulatuses. Vanglaametniku ettevalmistusteenistuses õpetatakse tulevasi vanglaametnikke ja valmistatakse neid ette tööks vanglas. Selleks et vanglaametniku kandidaat oskaks pärast õppe lõpetamist töötada reaalses olukorras, on vaja ettevalmistusteenistuses olijal juba varakult omandada tööks vajalikke praktilisi kogemusi, sh kasutada vangiregistrit. Nii õpib vanglaametniku kandidaat andmekogu kasutama ja oskuslikult töötlema olemasolevat infot teenistusülesande täitmiseks. Õppetöö käigus peab vanglaametniku kandidaat õppima hindama riske ja koostama kinnipeetavale individuaalset täitmiskava. Seda on kõige otstarbekam teha eluliste asjaolude pinnalt, sest see annab vanglaametniku kandidaadile praktilise kogemuse. Vanglaametniku kandidaat võib kasutada vangiregistrit nii õppetöö käigus kui olles vanglas praktikal. Kui esimesel juhul annab aluse vangiregistrit kasutada vangiregistri põhimääruse § 7 lõige 3, siis vanglas ametikohale nimetamise korral kasutab vanglaametniku kandidaat vangiregistrit volitatud töötleja teenistujana temale pandud ülesannete täitmiseks. Näiteks on vanglaametniku kandidaadil vaja kasutada vangiregistrit vanglas praktika ajal. Sel ajal on vanglaametniku kandidaat nimetatud vanglas kas ametikohale või vaba ametikoha puudumisel vangla koosseisus olevale praktikandi 5 kohale. Vangla koosseisus oleval praktikandi kohal omandab praktikant vangla kui volitatud töötleja teenistujana õiguse töödelda vangiregistris olevad andmeid. Näiteks võib vanglaametniku kandidaat täita praktika ajal valvuri ülesandeid ja õppida seda osa vanglaametniku tööst. Sellisel juhul on põhjendatud anda talle õigused, mis on valvuril. Kasutajaõiguste andmisele kohalduvad siis eelnõu §- d 11-13. Samas võib vanglaametniku kandidaadile panna ka mõne muu ülesande, nt ülesande analüüsida, milliseid distsiplinaarkaristusi ja milliste rikkumiste eest on vangla mingi aja jooksul vangidele määranud. Kuna vangla peab samuti analüüsima oma tööd, siis on tegemist vangla ülesandega, mida võib täita ka praktikal olev vanglaametniku kandidaat. Praktikas on selline vajadus tekkinud ka teoreetilise väljaõppe käigus, kus vanglaametniku kandidaadil tuleb koostada mingi teema kohta lühike analüüs. Sellise analüüsi tegemiseks võib vanglaametniku kandidaadile anda õiguse töödelda vangiregistris andmeid isikustatud kujul, kui ülesanne tuleneb selgelt määratletud õppe- eesmärgist ja õppejõud on näinud ette, et ülesande täitmiseks võib kasutada vangiregistrit. Seeläbi õpib vanglaametniku kandidaat vangiregistrit kasutama. 1 Õppima võetud isikud on enne õppima võtmist läbinud taustakontrolli (VangS § 114 ) ja ametikohale nimetamisel laieneb neile ametisaladuse hoidmise kohustus (VangS § 132). Tegemist on tulevaste vanglaametnikega, kellelt eeldatakse ausust, õigusnormidest kinnipidamist ja kõrgeid eetilisi tõekspidamisi. Seetõttu ei ole vanglaametniku kandidaadil vangiregistri kasutada lubamine riskantsem, kui muu ametniku puhul. See, et isikul on võimalik andmeid töödelda, ei tähenda, et ta võiks seda teha ilma vajaduseta. Vanglaametniku kandidaadi vajadus andmeid õppetöö raames töödelda saab tuleneda vaid õppeülesandest, mille täitmiseks on ette nähtud vangiregistrit kasutada. Enne kui vanglaametniku kandidaadile antakse võimalus vangiregistrit kasutada, peab ta tutvuma andmekaitse põhimõtete ja nõuetega. See peab tagama, et vanglaametniku kandidaat teaks oma kohustusi. Õppetegevuse ja koolituste jaoks luuakse andmekogu kõrvale ka koolituskeskkond, mis ülesehituse poolest on toodangukeskkonna koopia, kuid seal puuduvad reaalsed isikuandmed. Õppida saab muuhulgas väljamõeldud testisikute pealt. Juurdepääsu koolituskesskonnale annab Registrite ja Infosüsteemide Keskus vabas vormis esitatud taotluse alusel. Koolituskeskkonnas saab vajadusel tegevuste ulatust piirata kasutajaliikidega, mis on samad, kui toodangukeskkonna kasutajaliigid. Kõiki koolituskeskkonna tegevusi logitakse. Kuna koolituskeskkond on loomisel, siis ei ole praegu võimalik täpselt öelda, millises mahus ja tegevusteks saab seda õppimisel kasutada. Samas soovitakse võimalikult palju õppetegevusi viia läbi just selles keskkonnas. Vangiregistrit ennast kasutatakse õppetöös siiski vaid üksikjuhtudel, kui õppetöö eesmärki ei ole võimalik saavutada ilma vangiregistrit kasutamata. Vanglaametniku kandidaat peaks ka edaspidi kasutama vangiregistrit siiski eelkõige ajal, kui ta on vanglas praktikal ja nimetatud ametikohale või vastavale praktikakohale. Vastutava töötleja päringu peale peab õppeasutus esitama vastutavale töötlejale andmed selle kohta, millise õppeülesande täitmiseks ja mis ulatuses oli vanglaametniku kandidaadil lubatud vangiregistrit kasutada. Kuna praktikas on vaja kontrollimise eesmärgil eristada, milliseid andmeid vanglaametniku kandidaat töötles valvuri praktika ülesannete täitmise käigus ja milliseid andmeid analüüsi tegemise käigus, siis saab vangiregistris seadistada selleks erinevad kasutajaliigid. Nii on võimalik eristada vanglaametnikukandidaadi eri eesmärgil täidetavaid ülesandeid. Eelnõu § 8 määrab kindlaks, kes millisel § 7 lõikes 2 toodud alusel saab juurdepääsu vangiregistri andmetele. 2 VangS § 5 lõikest 1 tulenevalt on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. Sellest põhimõttest tulenevalt saavad vangiregistrisse kantud andmeid üksnes isikud ja asutused, kellel on õigus juurde pääseda asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabele. Avaliku teabe seaduses reguleerib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsu § 38 ning isikuandmeid sisaldavale teabele ka § 39. Neid põhimõtteid ja regulatsiooni kohaldatakse ka vangiregistrist teabe väljastamisele või andmetele muul viisil juurdepääsu võimaldamisele. Näiteks tuleneb AvTS § 38 lõikest 3 universaalne põhimõte, mille kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele 1 juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Samuti paneb sama paragrahvi lõige 3 teavet küsivale riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikule või töötajale kohustuse teatada teabevaldajale teabele seaduses sätestatud juurdepääsu alus ja eesmärk, kui avalike ülesannete täitmiseks taotletakse juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele. Seda kohustust peab täitma nii teabe küsija kui ka vangiregistrist teavet väljastav ametnik. Viimane peab 6 veenduma, et seaduses nõutud andmed on taotluses esitatud ja kui küsija on jätnud need esitamata, siis paluma taotlusest see puudus kõrvaldada. Isikuandmeid sisaldava teabe väljastamisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte ja menetlusnorme (vangistusseadust, haldusmenetluse seadust, avaliku teabe seadust, isikuandmete kaitse seadust ja muid isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusakte). Eeltoodust tulenevalt on lubatud vangiregistri kasutajaõigused anda üksnes vastutava ja volitatud töötleja teenistujatele (teenistuja mõiste all peetakse määruses silmas nii ametnikke kui ka töötajaid). Vastutava ja volitatud töötleja teenistujad kasutavad vangiregistrit oma teenistusülesannete täitmiseks. Muul eesmärgil peale teenistusülesannete täitmise on vangiregistri kasutamine keelatud. Näiteks ei või teenistuja kasutada vangiregistrit selleks, et uurida, kas mõne tema tuttava andmed sisalduvad andmekogus või kas mõni tema pereliige on andmekogus arvel. Samuti ei ole lubatud tutvuda nende isikute andmetega, kellega seoses ei ole teenistujal konkreetset teenistusülesannet. Üksnes asjaolu, et teenistuja teab, et isik viibib konkreetses asutuses, ei anna talle õiguslikku alust tutvuda selle isiku andmetega. Vangiregistri kasutamise õigusega isikud jagunevad kasutajaõiguste olemuse alusel kaheks. Esiteks kasutajad, kellele on antud õigus vaadata vangiregistri andmeid ja dokumente, näiteks Justiitsministeeriumi ametnikud. Teise grupi moodustavad teenistujad, kellele on antud nii vangiregistri andmete vaatamise kui ka kannete tegemise õigus, näiteks vanglaametnikud ja vangla töötajad ning arestimajade teenistujad. Põhimõtted, mille alusel vastutava ja volitatud töötleja teenistujatele kasutajaõigused antakse, on sätestatud määruse §-des 10 ja 11 ning nende andmise ja lõpetamise kord määruse §-s 12. Kasutajaõigused on ette nähtud vaid nendele volitatud töötleja teenistujatele, kelle teenistusülesanded on vahetult seotud vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimisega. Kuivõrd otsejuurdepääs vangiregistrile on ette nähtud üksnes vastutavale ja volitatud töötlejale, siis ülejäänud isikutel, kellel on seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega ette nähtud ülesannete täitmiseks vaja vangiregistri andmeid, on õigus saada andmeid X-tee kaudu. Määrus nimetab volitatud töötlejana Politsei- ja Piirivalveametit. Arvestades asutuse suurust ja põhifunktsioonide paljusust, ei ole kasutajaõigusi ette nähtud kõigile volitatud töötleja teenistujatele. Määrus toob Politsei- ja Piirivalveameti puhul välja ühe kasutajaliigi (arestimaja teenistuja), mis on eelkõige ette nähtud vangistusseaduse mõistes arestimajas töötavale teenistujale, kelle teenistusülesanne on aresti või eelvangistuse täideviimine või kes on sellega seotud. Seetõttu näeb määruse § 8 lõige 2 ette, et kui volitatud töötlejal on õiguslik alus ja vajadus saada vangiregistrist andmeid, kuid ei ole põhjendatud anda teenistujale kasutajaõigusi, siis antakse volitatud töötlejale juurdepääs X-tee kaudu. Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et sõltuvalt sellest, millised on Politsei- ja Piirivalveameti teenistuja teenistusülesanne ja vajadus andmeid saada, võib ta neid saada kõigil § 7 lõikes 2 nimetatud viisidel. Juurdepääsuviisi üle otsustab vastutav töötleja, kes peab tagama, et juurdepääs andmetele oleks kooskõlas andmetöötluse ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. Lõige 3 toob välja üldise põhimõtte, kuidas andmesaaja saab vangiregistrist andmeid. Andmesaaja saab andmekogust andmeid kas X-tee kaudu või ühekordse andmepäringu alusel. Andmesaajaks võib olla riigiasutus, kes vajab teavet oma avaliku ülesande täitmiseks või ka notar, kohtutäitur ja pankrotihaldur, kes samuti vajavad teavet oma ülesannete täitmiseks. Vangiregistrist andmete väljastamise viisi valimisel peab andmesaaja arvestama kõigi isikuandmete töötlemise nõuetega ja kaaluma, kumb juurdepääsuviis on tema vajadustega paremini kooskõlas. Muud isikud, keda määruses ei nimetata, saavad vangiregistrist andmeid seaduses märgitud alustel ja korras. Nt saab registrisse kantud isik pärida oma andmeid avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja vangistusseaduse alusel. Isik saab esitada teabenõude vastutavale või volitatud töötlejale, kes talle andmed väljastab või keeldub nende väljastamisest, kui selleks on õiguslik alus. Kui kolmas isik taotleb vangiregistrist andmeid andmesubjekti nõusoleku alusel, lähtutakse tema taotluse lahendamisel samuti seadustes sätestatud regulatsioonidest. Lõikes 4 on reguleeritud volitatud töötlejate omavaheline pädevus väljastada andmesubjektile tema 2 kohta vangiregistris olevat teavet. Kuna VangS § 5 lõige 6 annab ametnikule õigusliku aluse keelduda teatud juhtudel teabe väljastamisest, siis on pädevus teavet väljastada teabe valdajal. Näiteks võib arestimaja väljastada seda teavet, mille on nemad ise andmekogusse sisestanud või seal loonud. 7 Vanglate sisestatud teavet väljastavad vanglad. Sellest on tehtud erand siiski vanglate puhul, sest tegemist on Justiitsministeeriumi haldusala asutustega, kes lähtuvad teabe väljastamisest keeldumisest ühtedest põhimõtetest. Vanglad peavad teadma, millist teavet vangiregistrist võib väljastada ja millist teavet ei väljastata. Küsimuste tekkimise korral on vanglatel võimalik omavahel suhelda ja asjaolusid täpsustada või pöörduda küsimusega vastutava töötleja poole. Seetõttu ei ole otstarbekas näha ette, et iga vangla väljastab vaid tema poolt kogutud teavet. Andmesubjekt esitab taotlus sellele vanglale või arestimajale või Politsei- ja Piirivalveametile, kelle juures ta teabe küsimise ajal viibib. Selline põhimõte on määrusesse lisatud, et lihtsustada andmesubjektil teabe küsimist. Kui teabenõude saanud asutus leiab, et tema ei ole pädev väljastama teabenõudes küsitud teavet kas tervikuna või osaliselt, siis edastab asutus ise teabenõude võimalikule teabe valdajale. Nii on tagatud, et asutused ise lahendavad omavahel teabe väljastamise küsimused. Kui isik, kes soovib teavet saada, ei ole kindel, kelle poole ta peaks taotlusega pöörduma, võib saata taotluse ka vastutavale töötlejale. Vastutav töötleja otsustab, kas ta väljastab teabe ise või edastab taotluse lahendamiseks vanglale või Politsei- ja Piirivalveametile. Teabe väljastamisega seotud küsimused, mida määruses ei ole täpsemalt reguleeritud, lahendab praktikas nende tekkimisel vastutav töötleja. Eelnõu §-d 9 ja 10 reguleerivad konkreetsele teenistuskohale kasutajaõiguste andmise korraldust. Kasutajaõiguste andmine on üles ehitatud selliselt, et igal vastutaval või volitatud töötlejal on kindlaks määratud nimetustega kasutajaliik, mis on määruses loetletud. Kasutajaliigi sisu ehk andmete töötlemise ulatuse määrab aga kindlaks vastutav töötleja. Vastutav töötleja täidab seeläbi oma kohustust korraldada andmekogus andmetöötlust. Kasutajaliik on teenistuskohast tulenevalt vanglaametnikel, vangla töötajatel, arestimaja teenistujatel, Justiitsministeeriumi teenistujatel ja halduril. Teenistuskohajärgsed kasutajad saavad kas ühe või mitu määruses toodud kasutajaliiki. Vastutav töötleja võtab kasutajaliigi sisu ja ulatuse kindlaks määramisel aluseks selle, kellele ning milliste ülesannete täitmiseks vastav liik antakse. Kuna suurem osa volitatud töötleja ametikohtadest on vanglates, mis on vastutava töötleja haldusalas olevad valitsusasutused, siis on vastutaval töötlejal hea ülevaade andmetöötluse vajadustest. Selleks, et võimaldada teenistusülesannete täitmiseks konkreetne juurdepääsuõiguste ulatus, on loodud eri kasutajaliigid. Lõike 2 kohaselt määratakse vanglaametnikele, vangla töötajatele, Justiitsministeeriumi teenistujatele ja haldurile nende teenistusülesannete sisu järgi vastav kasutajaliik: vangla direktor, vangla direktori asetäitja, osakonnajuhataja, üksuse juht, inspektor, valvur, sisekontrolli ametnik, teabe- ja uurimisosakonna ametnik, kaplan, psühholoog, sotsiaaltöötaja, hariduskorraldaja, riigikeele õppe korraldaja, metoodik, kriminaalhooldusosakonna juhataja, kriminaalhooldusosakonna referent, kriminaalhooldaja, raamatukoguhoidja, korrapidaja, saatja, kantselei töötaja, arvestusametnik, jurist, tervishoiuteenuse osutaja, inspektor-kontaktisik, huvijuht, finants- ja majandusosakonna töötaja, laotöötaja, vaatleja ja haldur. Mõne teenistuskoha puhul piisab ühest kasutajaliigist, nt üksuse juht, kuid on mitmeid teenistuskohti, kus juurdepääs andmetele on erinev. Näiteks erineb juurdepääs vangiregistri andmetele suurel määral saateüksuse saatjal ja kantselei töötajal. Kasutajaliikide puhul on vangiregistri kasutamise õiguse ulatus määratud lähtuvalt valdkonnast, osakonnast või üksusest. Näiteks teabe- ja uurimisosakonna juhatajale on mõeldud nii kasutajaliik „osakonnajuhataja“ kui ka kasutajaliik „teabe- ja uurimisosakonna ametnik“. Kasutajaliigi nimetus ei ole tingimata seotud teenistuja teenistuskohaga. Näiteks kasutajaliik „korrapidaja“ on mõeldud nii peaspetsialist-korrapidajale kui ka inspektor– korrapidaja abile ning kasutajaliik „saatja“ kõigile vangla saateüksuse ametnikele. Vastutava töötleja haldusalast väljapoole jääva Politsei- ja Piirivalveameti puhul on aluseks võetud praegune olukord ja lähtutud sellest, kus seoses eelvangistuse ja aresti täideviimisega töödeldakse andmekogus sisalduvaid andmeid viisil, mille tõttu on vaja anda teenistujatele kasutajaõigusi. Tulenevalt VangS §-st 156 korraldab eelvangistuse ja aresti täideviimist Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus arestimaja. Andmetöötluse sisust tulenevalt on määruses Politsei- ja Piirivalveameti kasutajaliigiks määratud arestimaja ametniku kasutajaliik. Lõike 3 alusel määratakse arestimaja teenistujatele kasutajaliigiks „arestimaja teenistuja“. Kasutajaliigiga „vaatleja“ on kasutajal õigus üksnes vaadata vangiregistri andmeid ja salvestatud dokumente. Näiteks kõik Justiitsministeeriumi ametnikud, kes tegelevad vanglate tegevuse 8 koordineerimise, korraldamise ja teenistusliku järelevalvega, karistuste täideviimise praktika analüüsimise ja strateegiliste arengusuundade väljatöötamisega, saavad vaatleja õigused. Kasutajaliigiga „haldur“ on kasutajal õigus teha andmete kohta päringuid, vaadata ja muuta vangiregistri andmeid. See liik on loodud halduri töötajatele, kes tegelevad vangiregistri arendamise, hooldamise ja majutamisega. Lõige 4 näeb ette, et kasutajaliigi ulatuse määrab vastutav töötleja (näiteks Justiitsministeeriumi kantsleri käskkirjaga). See tähendab, et iga kasutajaliigi puhul on Justiitsministeeriumi kantsleri käskkirjas loetletud vangiregistri andmed, mida ja mis ulatuses (sisestada või üksnes vaadata) saab konkreetse kasutajaliigi puhul töödelda. Lõige 5 sätestab erandid teatud liiki vangiregistri andmetele juurdepääsu kohta. Lõikes on reguleeritud see, millistel teenistuskohtadel töötavad ametnikud ja töötajad saavad juurdepääsu tervise- ja usulise kuuluvuse andmetele. Tegemist on ametnike ja töötajatega, kelle töö on vahetult seotud nende andmete töötlemisega. Kuivõrd tervise- ja usulise kuuluvuse andmed on delikaatsed isikuandmed, siis lähtuvalt nende andmete iseloomust on vaja kitsendada neid andmeid nägevate isikute ringi ja selgelt määrata, kes on õigustatud kõnealuseid andmeid nägema. Eelnõu §-d 11 ja 12 reguleerivad vangiregistri teenistuskohajärgsete kasutajaõiguste andmist, registreeritud kasutaja andmete muutmist ja kasutajaõiguste lõpetamist. Enne kõnealuse andmekogu loomist kehtinud korra järgi tuli esitada Justiitsministeeriumile põhjendatud taotlus, kui volitatud töötleja ametnik või töötaja soovis saada juurdepääsu kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste või kriminaalhooldusaluste andmetele. Asutuse juht oli kohustatud esitama taotluse, mis oli kehtestatud põhimäärusega. Taotlus tuli esitada ka näiteks vanglaametnikel, kriminaalhooldajatel, arestimajade teenistujatel jne, kellel on vaja vangiregistrile juurdepääsu oma igapäevaste teenistusülesannete täitmiseks ja kelle puhul taotluste rahuldamata jätmiseks puudub alus. Tulenevalt sellest, et teatud ametnike või töötajate puhul rahuldatakse taotlus alati, on nende kohta taotluste esitamine ja läbivaatamine ebavajalik koormus nii taotlejatele kui ka vastutavale töötlejale. Kõnesolevas määruses nähakse nende puhul ette teenistuskohajärgsed kasutajaõigused. Vastutav ja volitatud töötleja, kelle teenistuskohale on vastavalt määruses sätestatule ja vastutava töötleja poolt määratule ette nähtud kasutajaliik, edastab haldurile elektronposti aadressil teatise, et registreerida ametnik või töötaja vangiregistri kasutajaks. Teatise all peetakse silmas tavapärast e-kirja. Teatisele ei ole kehtestatud vormi. Küll aga tuleb teatises välja tuua kõik § 11 lõikes 1 nimetatud andmed. Teatise kättesaamisest arvates on haldur kohustatud viie tööpäeva jooksul registreerima ametniku või töötaja vangiregistri kasutajaks ja teavitama sellest kasutajat. Haldur peab saatma kasutajale vangiregistri kasutamiseks vajaliku info (mis aadressil asub vangiregistri rakendus, kuidas toimub sisselogimine) ja viite kasutusjuhendile. Kui teenistussuhe vangiregistri kasutajaga lõpetatakse, muutuvad tema andmed (nt teenistuskoht) või esineb mingi muu põhjus, miks tuleb lõpetada tema juurdepääs vangiregistri andmetele, siis peab vastutav ja volitatud töötleja teatama sellest haldurile viie tööpäeva jooksul. Soovitatav on teavitada kohe, kui teavitamist nõudev asjaolu on kindel. Eesmärgiks on vältida juurdepääsu kuritarvitamist või väärkasutamist. Kui teenistussuhte lõpetamine on eelnevalt ette teada, on võimalik tagada, et ametniku või töötaja vangiregistri kasutajaõigused lõpetatakse õigel ajal. Selleks tuleb vastutaval ja volitatud töötlejal saata haldurile asjakohane info e-posti teel. Teatis peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muid vorminõudeid teatisele ei ole kehtestatud. Samuti ei ole kehtestatud nõudeid teatise sisule, kuivõrd see sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Teatise saamisest arvates lõpetab haldur kolme tööpäeva jooksul käesoleva kasutaja juurdepääsu kinnipeeturegistri andmetele. Võrreldes kasutajaks registreerimise tähtajaga on kasutajaõiguste lõpetamiseks ette nähtud lühem tähtaeg. Õigustamata isikule ei tohi olla juurdepääs avatud, mistõttu tuleb teatise saamise korral teha toimingud kiiremini. Eelnõu § 13 reguleerib olukorda, kui kasutajaõigusi taotletakse vastutava ja volitatud töötleja teenistujale, kellele ei ole ette nähtud ametikohajärgseid kasutajaõigusi või kes vajab õigusi, mida tema teenistuskohajärgsed õigused ei sisalda. Selleks pöördub teenistuja vahetu juht taotlusega vastutava töötleja poole. Taotlus esitatakse määruse lisas 2 toodud vormil. Vastutav töötleja lahendab saabunud taotluse ja otsustab juurdepääsu andmise või sellest keeldumise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Vastutava töötleja lähtub otsuse 9 tegemisel haldusmenetluse seadusest (HMS). HMS § 38 lõike 1 alusel on volitatud töötlejal õigus taotluse menetlemisel nõuda andmete ja dokumentide esitamist ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt küsida selgitusi. Samuti on menetlusosaline ise kohustatud ilma küsimata esitama kõik olulised andmed ja tõendid. Näiteks tuleb taotlejal tõendada, et juurdepääs on vajalik seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks. Asjakohase teabe esitamata jätmise korral võib vastutav töötleja jätta taotluse läbivaatamata või rahuldamata. Vastutav töötleja teavitab taotluse rahuldamisest taotlejat ja edastab info juurdepääsu andmiseks haldurile. Haldur annab kasutajale õigused vaid ulatuses, mis on ette nähtud vastutava töötleja otsuses. Haldur peab alati lähtuma kasutajaõiguste andmisel vastutava töötleja otsusest. Haldur ise omaalgatuslikult ei või muuta mitte ühegi vastutava töötleja määratud kasutajaliigi sisu ega ulatust või anda kasutajale õigusi, mida ei ole vastutav töötleja ette näinud. Haldur avab vastutava töötleja otsuse alusel kasutajale juurdepääsu viie tööpäeva jooksul. Haldur teavitab juurdepääsu andmisest kasutajat ja annab talle vangiregistri kasutamiseks vajaliku teabe. Lõige 4 reguleerib olukorda, kui vangiregistri kasutajaga lõpetatakse teenistussuhe, tema andmed muutuvad (nt teenistuskoht) või esineb mingi muu põhjus vangiregistri andmetele juurdepääsu äravõtmiseks. Sellisel juhul peab vastutav või volitatud töötleja või andmesaaja teavitama vastavast asjaolust haldurit viie tööpäeva jooksul. Kasutajaõiguste mahu vähendamisele, lõpetamisele ja kasutaja andmete muutumisele kohaldatakse §-s 12 sätestatud korda. Eelnõu § 14 kehtestab vangiregistri kasutajate üle arvestuse pidamise korra. Kuigi töötlejatel endal on kohustus teatada haldurile määruses sätestatud tähtaja jooksul vangiregistri kasutajaks registreeritud ametniku või töötaja andmete muutumisest, temaga teenistussuhte lõppemisest või muul põhjusel vangiregistri juurdepääsu äravõtmise vajadusest, on kõnesoleva määrusega kehtestatud kord, kuidas perioodiliselt kontrollitakse, kas kasutajaõigused on jätkuvalt vajalikud. Kasutajaõiguste perioodilise kontrollimise eesmärk on, et teenistusest lahkunud ametnike ja töötajate juurdepääs vangiregistrile saaks kindlasti lõpetatud. Kasutajaõiguste vajalikkuse kontrollimiseks saadab haldur igal aastal hiljemalt 1. märtsiks volitatud töötlejale nimekirja oma kasutajate kohta. Volitatud töötleja peab kontrollima nimekirjas toodud andmeid ja andma haldurile 30 päeva jooksul tagasiside. See peab sisaldama otsustust, kas kasutajaõigusi jätkatakse või need lõpetatakse (lõige 3). Kui volitatud töötleja avastab kontrollimise käigus, et kasutaja andmed, mis algselt esitati kasutaja registreerimisel, on vahepeal muutunud, siis saadab volitatud töötleja haldurile teate §-s 12 sätestatu kohaselt. Määruse lõikes 4 on sätestatud regulatsioon juhuks, kui töötleja ei vasta haldurile ettenähtud tähtaja jooksul. Sellisel juhul peab haldur saatma töötlejale meeldetuletuse. Töötlejale määratakse vastamiseks täiendav tähtaeg ja selgitatakse vastamata jätmise tagajärgi. Täiendav tähtaeg on 15 tööpäeva. Kui ka täiendava tähtaja lõpuks ei vasta töötleja haldurile, siis peab haldur lõpetama nende kasutajate õigused, kelle kohta ei ole talle vastatud. Töötlejal on kohustus olla hoolas ja vastata halduri järelpärimistele. 30 tööpäeva, mis on vastamiseks ette nähtud, lisaks 15 tööpäeva pikkune tähtaeg, on piisavalt pikk aeg, et töötleja jõuaks mõistlikult oma kasutajate vajadused üle kontrollida. Sarnaselt volitatud töötlejaga peab ka haldur kord aastas samas korras üle vaatama oma kasutajate andmed ja juurdepääsuvajaduse. Eelnõu § 15 toob välja üldised põhimõtted X-tee kaudu vangiregistri andmete saamiseks. Kuna andmete töötlemine vangiregistris toimub vastutava töötleja juhiste kohaselt ja vastutav töötleja peab tagama töötlemise õiguspärasuse, siis on vastutaval töötlejal õigus lõpetada ükskõik millise andmesaaja juurdepääs vangiregistrile, kui andmesaaja rikub andmete töötlemise nõudeid olulisel määral ja vaatamata tähelepanu juhtimisele ei ole võtnud meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Eelnõu § 16 kohaselt kantakse andmed ja dokumendid vangiregistrisse vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Lisas 1 on loetletud andmed, mis kantakse vangiregistrisse, ja andmesubjektid, kelle kohta andmed sinna kantakse. Vangiregistrisse kantakse andmed vangistusseaduse §-de 2, 3 ja 4 tähenduses kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute kohta ning kriminaalhooldusseaduse § 2 tähenduses kriminaalhooldusaluste 10 kohta. Kogutavad andmed on lisas 1 sisu alusel rühmitatud. Vangiregistrisse tuleb kanda üldised isikuandmed, kinnipidamise aluse, varade, paiknemise, liikumiste, hariduse, hõive, terviseseisundi, kriminogeensete riskide hindamise ja nende maandamiseks ettenähtud tegevuste, järelevalve ja julgeoleku tagamise, distsiplinaarkaristuste, suhete, kontaktide, sündmuste, usulise kuuluvuse, tingimisi enne tähtaega vabastamise, karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse, kriminaalhoolduse ettevalmistamise, kriminaalhoolduse täideviimise ning kinnipidamiselt vabastamise andmed. Lõige 2 näeb ette erisuse, mille kohaselt arestimajas viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse kontakte jälitus- ja uurimisasutuste ametnikega ei kanta vangiregistrisse. Vastav erisus on ka praeguses kinnipeeturegistris, mistõttu ei muutu selles osas arestimaja töökoormus. Eelnõu § 17 reguleerib vangiregistrisse kannete tegemist. Vangiregistri kasutaja peab olema kohusetundlik ja hoolas, et kõik kanded saaksid tehtud korrektselt ja õigel ajal. Andmete vangiregistrisse kandmisel tuleb arvestada lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu. Kõnesolevas paragrahvis sätestatud ajalise nõude vastu on lubatud eksida vaid juhul, kui vangiregistri kasutamine oli häiritud tehnilisel põhjusel. Sellisel juhul tehakse kanded viivitamata pärast takistuste kõrvaldamist. Sisuliselt tuleb kõik kanded teha viivitamata alates kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest, dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest. Teatud erandlikel asjaoludel, st kui kandeid ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik teha viivitamata, võib volitatud töötleja kasutaja teha teatud kanded nelja tunni jooksul, st ta on kohustatud kanded tegema hiljemalt nelja tunni pärast. Tegemist on oluliste kannetega, mis kindlasti tuleb teha määruses sätestatud tähtaja jooksul. Nelja tunni jooksul peab vangiregistrisse tegema isiku kohta kindlasti need kanded, mida on vaja isiku arvele võtmiseks. Need on: 1) isiku staatus (st kinnipeetav, vahistatu, arestialune või kriminaalhooldusalune); 2) asutus; 3) isiku ees- ja perekonnanimi; 4) isikukood või sünniaeg; 5) sugu; 6) kohtulahendi liik või Vabariigi Presidendi armuandmise otsus või prokuratuuri määrus; 7) kohtulahendi teinud kohtu või määruse teinud prokuratuuri nimi (v.a välisriigi kohtulahendi puhul); 8) kohtulahendi teinud kohtuniku või määruse teinud prokuröri ees- ja perekonnanimi (v.a välisriigi kohtulahendi puhul); 9) kohtulahendi või Vabariigi Presidendi armuandmise otsuse või prokuratuuri määruse kuupäev ja number; 10) kohtulahendi või Vabariigi Presidendi armuandmise otsuse või prokuratuuri määruse jõustumise ja sellest teadasaamise kuupäev; 11) karistus ja selle pikkus; 12) karistuse määratud alguskuupäev; 13) karistuse kandmise alguskuupäev; 14) tõkend; 15) tõkendi kohaldamise alguskuupäev; 16) tõkendi kohaldamist taotlenud asutuse nimi ning ametniku ees- ja perekonnanimi; 17) käitumiskontrolli algus- ja lõppemise kuupäev; 18) katseaja algus- ja lõppkuupäev; 19) üldkasuliku töö algus- ja lõppkuupäev; 20) narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi algus- ja lõppkuupäev; 21) statsionaarse või ambulatoorse ravi algus- ja lõppkuupäev; 22) elektroonilise valve algus- ja lõppkuupäev; 23) kohustus ja selle täitmise tähtaeg; 24) vanglas või arestimajas paiknemise andmed (üksus; osakond; kambri või toa number; kambrisse või tuppa paigutamise/ümberpaigutamise kuupäev; paigutamise/ümberpaigutamise põhjus; paigutamise/ümberpaigutamise tegija ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 11  paigutamise/ümberpaigutamise kinnitaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; paigutamise/ümberpaigutamise kinnitamise kuupäev). Kriminaalhoolduse ettevalmistamise raames tehakse nelja tunni jooksul järgmised kanded: 1) isiku ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või sünniaeg; 3) sugu; 4) asutus; 5) taotluse koostamise kuupäev; 6) taotlusele vastamise tähtaeg; 7) taotluse esitanud kohtu või prokuratuuri või vangla nimi; 8) taotluse esitanud kohtuniku või prokuröri ees- ja perekonnanimi. Ülejäänud kanded võib teha hiljemalt järgmisel tööpäeval. Erandiks, mida regulatsioonis silmas peetakse, on näiteks olukord, kui arestimajja või vanglasse saabub ühe päeva jooksul suur hulk kinnipeetud isikuid. Näiteks kui tegemist on massilise korratuse ajal kinnipeetutega. Kindlasti ei ole objektiivseks põhjuseks, mis lubab kandeid teha viivitusega, nädalavahetus. Kuivõrd ka nädalavahetustel saabub kinnipidamisasutustesse isikuid, siis ei ole tegemist eripärase olukorraga. Asutus peab tagama, et toimingud, mida on vaja teha isikute vastuvõtmiseks, saaksid tehtud ja isikud võetaks vangiregistris arvele. Iga volitatud töötleja vastutab vangiregistrisse kantavate andmete tegelikkusele vastavuse ja õigsuse eest (eelnõu § 18). Kõik volitatud töötleja kasutajad on kohustatud tagama vangiregistri andmete usaldusväärsuse (eelnõu § 19). Eelnõu § 20 lõige 1 nimetab andmed, mis salvestatakse ja säilitatakse vangiregistri kannete vaatamise ja tegemise ning päringute kohta. Loetletud on need andmed, mis on vajalikud vangiregistris andmete töötlemise ajaloo säilitamiseks selleks, et tuvastada andmete töötleja. Vangiregistri kasutamine peab olema jälgitav ja kontrollitav ning seda iga juurdepääsu omava ametniku ja töötaja tegevuse osas. Vastutav töötleja peab saama tuvastada, kes on andmeid vaadanud ja kandeid teinud ning millal. Seejuures võidakse vangiregistri toimimise tagamiseks säilitada ka muid infotehnoloogilisi andmeid, mis on vajalikud infoturbe või muude probleemide lahendamiseks. Lõikes 2 reguleeritakse logide säilitamise tähtaegasid. Logid peavad säilima teatud aja jooksul, et oleks võimalik kontrollida vangiregistri kasutamise õiguspärasust. Pärast sätestatud säilitamistähtaja möödumist andmed kustutakse. Eelnõu § 21 sätestab järelevalve vangiregistri pidamise üle. Regulatsioon ei pane ühelegi asutusele kohustusi, mida neil kehtivatest õigusaktidest tulenevalt ei oleks. Lõige 2 viitab üldiselt asutuste järelevalvele, milline kohustus tuleneb konkreetsele asutusele muust õigusaktist. Näiteks on lõikes 2 silmas peetud Andmekaitse Inspektsiooni, kellel on pädevus teha riiklikku järelevalvet teabenõuete täitmise ja asutusesiseseks kasutamiseks ette nähtud teabe kaitsmisel avaliku teabe seaduse §-de 44 1 ja 45 alusel. Riigi Infosüsteemi Ameti pädevus tuleneb samuti näiteks avaliku teabe seaduse §-st 53 . Seega ei pane määrus neile võrreldes praegusega uusi kohustusi. Võttes arvesse seda, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmeid töötlevad vanglad ja arestimajad ka praegu, siis ei suurene kõnesoleva põhimääruse kehtestamise tõttu ka nimetatud asutuste töö maht. Eelnõu § 22 kohaselt rahastatakse vangiregistri hooldus- ja arendustöid ning pidamist riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Eelnõu § 23 sätestab, et vangiregister likvideeritakse seaduse alusel. Kuna andmekogu asutamist ettenägev volitusnorm koos andmekogu muude oluliste regulatsioonidega asub vangistusseaduses, siis otsustab andmekogu olemasolu üle samuti sisuliselt seadusandja. Eelnõu §-d 24 ja 25 sisaldavad rakendussätteid. Vangiregistrisse siirdatakse andmed seni kasutusel olnud riiklikust kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist, kuhu on kantud Eesti Vabariigi vanglates viibivate 12 kinnipeetavate ja vahistatute andmed alates 15.10.2000 ja arestimajades viibivate kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmed alates 01.10.2004. Lisaks siirdatakse vangiregistrisse andmed ka varem eraldi asunud kriminaalhooldusregistrist, kuhu on alates 01.01.2003 kantud nende kriminaalhooldusaluste ja isikute andmed, kelle kohta on kohus, prokuratuur või vangla tellinud ettekande kriminaalhoolduse ettevalmistamiseks. Vabariigi Valitsuse poolt 13.07.2004 määrusega nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ asutatud kinnipeeturegistris ei olnud võimalik andmeid arhiveerida ega kustutada. Sellest tulenevalt ja seoses tehniliste rakenduste teostamise vajadusega tagatakse eelnõu § 24 lõike 3 kohaselt vangiregistrisse kantud andmete säilitamine ja arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud andmetele ja andmete 4 kustutamine kooskõlas VangS §-ga 5 2020. aasta 1. oktoobriks. Vangiregistri andmetele antakse juurdepääs kõnesoleva määruse alusel. Praegused teenistujate kasutajaõigused vaatab vastutab töötleja koos volitatud töötlejaga üle ja teenistujatele antakse õigused kõnesoleva määruse alusel. Praegustele vangiregistri või kriminaalhooldusregistri kasutajatele kasutajaõiguste andmisele ei kohaldata üleminekuperioodil määruses sätestatud teatamise korda, vaid hea halduse tavast lähtuvalt proovib vastutav töötleja koostöös volitatud töötlejatega tagada sujuva kasutajaõiguste ülemineku. Vastutav töötleja võtab volitatud töötlejaga mõistliku aja jooksul enne määruse jõustumist ühendust ja vaatab kasutajate õigused ja vajadused üle. Määruse jõustumise hetkest jätkavad kasutajad vangiregistri kasutamist uuesti antud kasutajaõiguste alusel. Samuti kontrollitakse üle muud vangiregistri andmete töötlejad ja nende juurdepääsu õiguslik alus. Juurdepääsuõiguste üle kontrollimine aitab tagada, et vangiregistri andmetele pääsevad juurde selleks õigustatud isikud. Riiklikust kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist väljastatakse praegu andmeid kuueteistkümnele turvaserverile. Seniste turvaserverite omanikega vaadatakse üle senised pääsuõigused ja vajadusel korrigeeritakse andmete nägemise ulatust lähtudes isikuandmete töötlemise põhimõtetest. Eelnõu §-dega 26, 27 ja 28 muudetakse Vabariigi Valitsuse määrusi, milles on viidatud riiklikule kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrile või riiklikule kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrile (sama andmekogu varasem nimetus). Viide praegu kasutusel olevale andmekogule asendatakse andmekogu uue nimetusega – vangiregister. Vt ka selgitus eelnõu § 1 kohta. Eelnõu §-ga 29 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2004. a määrus nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. Vaatamata sellele, et määruse preambul on pärast 01.06.2015 jõustunud vangistusseaduse muutumist ajakohastamata, on õiguslikult tegemist kehtiva määrusega. Seetõttu tuleb määrus tunnistada kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Praegu reguleerib riigisisesel tasandil isikuandmete kaitse õigust üldseadusena isikuandmete kaitse 2 seadus (IKS), mis põhineb direktiivil 95/46/EÜ. Alates 2018. aasta 25. maist asendab üldmäärus direktiivi 95/46/EÜ, sest üldmääruse art-ga 94 tunnistatakse direktiiv 95/46/EÜ kehtetuks. Kuna IKS põhineb direktiivil, mis tunnistatakse kehtetuks, on kavas riigisiseselt kehtiv ja direktiivi üle võtnud IKS omakorda tunnistada kehtetuks, kuivõrd tulevikus tuleb esmajärjekorras lähtuda otsekohalduvast EL-i määrusest. Määruse sätete selles lubatud ulatuses täpsustamiseks ja konkretiseerimiseks koostab Justiitsministeerium uue IKS tervikteksti, mis hõlmab EL-i määruse rakendamist. Kaaluda, kas lisada 3 4 samasse seadusesse ka direktiivi üle võtvad sätted. EL-i määrus jõustus 24.05.2016 ja seda hakatakse kohaldama pärast kaheaastast üleminekuaega, 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. ELT L 119, 04.05.2016, lk 89 –131. 4 Isikuandmete kaitse uue õigusliku raamistiku kontseptsioon. Justiitsministeerium. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bbfa28e4-4907-4b2a-baa9-4b3692512f6b. 13 alates 25.05.2018 (määruse art 99 lg 2). Vangiregistris kui andmekogus töödeldakse füüsiliste isikute isikuandmeid. Seega on kõnesoleval määrusel puutumus Euroopa Liidu õigusega. Kehtestatav määrus ei reguleeri sisuliselt isikuandmete töötlemist, vaid kehtestab nõuded andmekogu pidamisele ja toimimisele. Andmetele juurdepääsu ja kasutajaõiguste andmise reguleerimisel on arvestatud isikuandmete töötlemise kohta kehtivate põhimõtetega, mis jäävad samaks ka siis, kui hakkab kohalduma EL-i määrus. Andmete töötlemise alus ja eesmärk on sätestatud vangistusseaduses. Kui Justiitsministeerium leiab eelpool viidatud analüüsi tulemusel, et vangistusseaduses sätestatut on vaja muuta seoses uue IKS-i kehtestamisega (nt andmete töötlemise eesmärk, säilitamise tähtajad vmt), siis muudetakse vangistusseadust koos teiste seadustega. Määrus ei viita IKS-le ja seda ei ole sel põhjusel vaja hiljem muuta. Määruses viidatakse andmetele juurdepääsu võimaldamise reguleerimisel üldiselt õigusliku aluse nõudele. Seega ka pärast EL-i määruse kohaldumist ja Eesti seaduste muudatuste jõustumist regulatsioon toimib ja on kohaldatav ega vaja muutmist. Kui seadustest tuleneb vastutavale või volitatud töötlejale mõni kohustus, mida kõnesolev määrus ei nimeta, või põhimõte või piirang, mida tuleb andmete töötlemisel ja väljastamisel järgida, ei ole vaja kõnesolevat määrust muuta. Seadus on määrusest kõrgemalseisev õigusakt, mida seetõttu kohaldatakse esmajärjekorras. Määruse ja seaduse vastuolu korral tuleb kohaldada seadust. Kui õigusliku olukorra muutumisel selgub, et mõni tööprotsess vajab siiski täiendavalt reguleerimist, muudetakse kõnesolevat määrust vastavalt vajadusele. Praegu on määrus kehtivate õigusaktidega üldiselt kooskõlas. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus. Määrusega liidetakse üheks andmekoguks nii tehniliselt kui õiguslikult kaks andmekogu, mis olid varem iseseisvad andmekogud. Lisaks kahe andmekogu ühendamisele uueneb andmekogu ka tehniliselt. Juurdepääs andmekogus olevatele andmetele antakse kõnesolevas määruses sätestatud alustel. Sihtrühm a) Määrus avaldab otsest mõju vastutavale ja volitatud töötlejale ning nende teenistujatele, kes kasutavad andmekogu oma ülesanne täitmiseks. Vastutaval ja volitatud töötlejal on andmekoguga ja kõnesoleva määrusega igapäevane kokkupuude. b) Andmesaajatele on määrusel väike mõju, sest andmesaajatega seonduvad küsimused lahendatakse muude õigusaktide alusel. Andmesaaja kohustused, mis on seotud isikuandmete või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmete töötlemisega, tulenevad vahetult seadusest. Ainuke regulatsioon, mis määruses andmesaajat sisuliselt puudutab, on asutusele X-tee kaudu andmete pärimise õiguse andmine. c) Määrus ei avalda otsest mõju andmesubjektile ega muule isikule, sest ei reguleeri nende õigusi ega kohustusi. Isiku õigused ja kohustused on reguleeritud seaduses või selle alusel antud õigusaktis. Määrus ei reguleeri teabe saamist teabenõude alusel. Sellised taotlused tuleb adressaadil lahendada asjakohaste seaduste alusel. Määrus ei kitsenda ka ühegi isiku õigust saada avalikku teavet, kui mõni õigusakt annab isikule sellise õiguse. Määrusel on kaudne mõju andmesubjekti õigustele, mis tulenevad andmete pärimise õigusest ja õigusest andmete kaitsele. Kasutajaõiguste korrastamine ja andmetele juurdepääsu ülevaatamine aitab paremini tagada isikuandmete kaitset. Kuna vangiregistris töödeldakse kõigi vangistuses, eelvangistuses, aresti all või kriminaalhooldusel viibinud isikute andmed, siis sisaldab andmekogu paljude isikute, sh nendega suhtlevate isikute isikuandmeid. Uuenenud kasutajaõigused ja seniste kasutajaõiguste ülevaatamine aitab kaasa kõigi nende isikute eraelu kaitse tagamisele. Samuti lihtsustab uus vangiregister isiku päringutele vastamist. d) Määrus ei pane andmete töötlemist kontrollivatele asutustele täiendavaid ülesandeid. Liidetavad ja tehniliselt uuendatavad andmekogud on kasutusel ja seeläbi on asutustel ka praegu nendega kaasnevad ülesanded. Ülesannete olemus ega maht andmekogude liitmise ja tehnilise uuendamise tulemusel ei suurene. Kaasnev mõju 1. Mõju kaasneb vastutava ja volitatud töötleja teenistujatele, kes vangiregistrit kasutavad. Andmekogu loomine mõjutab eelkõige kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusalustega tegelevaid ametnikke ja töötajaid. Vanglateenistuses on 14  teenistuskohti kokku 1500,6 (seisuga 24.03.2017 www.vangla.ee andmetel), kellest praegu kasutavad ühte kahest liidetavast andmekogust 1268 teenistujat. Siseministri 27.06.2014 määruse nr 28 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“ kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseisu piirarv 5640. Kasutajaõigused on 88 Politsei- ja Piirivalveameti teenistujal. Võrdluseks võib välja tuua, et 2015. aastal töötas valitsussektoris 5 118 393 teenistujat . Seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kasutajate jaoks muutub vangiregistri kujundus ja ülesehitus. Kasutajad peavad õppima uut vangiregistrit täitma ja sellest teavet üles leidma. Negatiivseks mõjuks võib pidada seda, et kasutajad peavad uuesti õppima, kuidas andmeid andmekogusse õigesti ja kvaliteetselt kanda. Küll aga aitab negatiivset mõju vähendada kasutajate koolitamine. Samuti aitab negatiivset mõju vähendada vangiregistri kasutusjuhend, mis abistab kasutajaid vangiregistri täitmisel. Selleks et kasutajad õpiksid kiiremini ja algusest peale õigesti vangiregistrit täitma, korraldatakse volitatud töötleja teenistujatele koolitusi. Koolitused on lühiajalised ja toimuvad 2017. aasta II poolel. Koolitusse on kavas kaasata eelkõige teenistujad, kes tegelevad andmete sisestamisega, aga ka need kasutajad, kellel on õigus andmeid vaadata. Koolituse maht konkreetse teenistuja puhul sõltub sellest, millised on tema ülesanded vangiregistri kasutamisel. Koolitusi viib läbi vastutav töötleja koostöös halduriga. Seega on koolitustel mõju halduri töökoormusele, volitatud töötleja teenistujate tööajale ja seeläbi ka volitatud töötleja töökorraldusele, kuid ka vastutavale töötlejale. Koolitusi on kavas teha paindlikult ja järk- järgult, et see ei häiriks oluliselt teenistujate igapäevast tööd. Arvestades koolitusele kuluvat aega, on mõju ulatus väike ja mõju sagedus ühekordne. Hiljem korraldatakse kasutajatele koolitusi vastavalt vajadusele. Edaspidi on mõju avaldumise sagedus ebaregulaarne ja ulatus samuti väike. Kasutajate koolitamisel on positiivne mõju, sest tõuseb kasutajate teadlikkus andmekogu täitmisest ja paranema peaks andmete kvaliteet. Negatiivse mõjuna võib käsitleda koolitusele kuluvat aega, sest samal ajal ei saa teenistuja täita teisi ülesandeid. Arvestades aga andmete hulka ja sisu, mida andmekogus töödeldakse, koolitusele kuluvat aega ning vajadust tagada, et andmed oleksid kvaliteetsed, ei saa koolitusele kuluvat aega pidada siiski negatiivseks mõjuks. Teenistuja tööks vajalike teadmiste täiendamist tuleb soodustada ja toetada. Vangiregistri pidamisega ei lisandu volitatud töötleja kasutajatele võrreldes praegusega suuremat töömahtu, sest andmetöötlus on sarnane seni kasutuses olevate andmekogudega. 2. Mõju kaasneb vastutavale ja volitatud töötlejale. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötlejad on vanglad (kokku kolm), Politsei- ja Piirivalveamet ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus ehk haldur. Seega puutuvad muudatusega igapäevaselt kokku kuus asutust. a) Kasutajaõiguste uuendamine ja andmine avaldab mõju vastutava töötleja ja volitatud töötlejate töökoormusele. Vangiregistri andmetele juurdepääsuõiguste ülevaatamine avaldab mõju andmesaajatele. Kasutajaõigused antakse vastutava ja volitatud töötleja teenistujatele kehtestatava määruse alusel. Vt kaasnev mõju, punkt 1. Kõnesoleva määruse jõustumise järel on kasutajaõiguste uuendamisel teenistujatele väga väike mõju, kuna vastutav töötleja suhtleb kasutajaõiguste küsimuses volitatud töötlejaga. Arvestades seda, et suurem hulk vangiregistri kasutajaid on vastutava töötleja haldusalas, võib prognoosida, et vanglatel tuleb teatud lühikese aja jooksul täiendavalt üle vaadata kasutajaõigused. Kuna Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatest puudutab kasutajaõiguste muutumine üksnes arestimaja funktsioone täitvaid teenistujaid, siis lisandub neile väike ja ajutine täiendav töökoormus. Pärast määruse jõustumist muutub kasutajaõiguste taotlemine volitatud töötlejale võrreldes 5 Avaliku teenistuse 2015. aasta aruanne. http://www.avalikteenistus.ee/public/Avaliku_teenistuse_aruanne_2015_koond.pdf, lk 6. 18.05.2017. 15  praegusega kiiremaks ja mugavamaks. Volitatud töötlejal tuleb taotlemise asemel saata edaspidi haldurile vaid e-kiri koos selle teenistuja andmetega, kellele on vaja anda kasutajaõigused. Selline lihtsustatud süsteem vähendab nii vastutava töötleja kui ka volitatud töötleja töökoormust, kuna enam ei pea igale teenistujale kasutajaõiguste andmist eraldi otsustama. Selle otsuse, millistele teenistuskohtadele antakse automaatselt teatud kasutajaõigused, teeb vastutav töötleja üks kord, kui kehtestab vastava korra. Vastutaval töötlejal säilib töökoormus siiski juhul, kui volitatud töötleja soovib teenistujale selliseid õigusi, mis ei sisaldu teenistuja teenistuskohajärgsetes kasutajaõigustes. Sellisel juhul on volitatud töötleja määruse kohaselt kohustatud esitama vastutatavale töötlejale taotluse ja seda põhjendama. Kuna praegu antakse kõik kasutajaõigused taotluse alusel, siis ei suurenda sellise töökorralduse osaline säilimine vastutava ega volitatud töötleja töökoormust. Selles osas määruse kehtestamine töötlejate jaoks midagi ei muuda. Samuti ei muuda volitatud töötleja töökoormust kohustus uuendada oma kasutaja andmeid, kui need on muutunud võrreldes kasutajaõiguste taotlemise ajaga. Sama kohustus on volitatud töötlejal ka praegu. b) Vastutav töötleja kontrollib üle andmesaaja õiguse pääseda juurde vangiregistri andmetele. Selleks tuleb andmesaajal, kes praegu saab liidetavast andmekogust andmeid, esitada vastutavale töötleja viimase pöördumise peale määruse §-s 15 sätestatud teave. Kui kontrollimisel selgub, et andmesaajal puudub õiguslik alus juurde pääseda andmekogu andmetele, siis juurdepääs lõpetatakse. Samuti võidakse muuta andmesaaja juurdepääsu ulatust. Seda näiteks juhul, kui selgub, et andmesaaja pääseb juurde andmetele, milleks tal puudub õiguslik alus. Muul juhul jätkatakse andmesaaja juurdepääsu vangiregistrile. Andmesaajale kaasneb ligipääsuõiguste kontrollimisega ühekordne ja väike mõju, mis seisneb vastutavale töötlejale vastamises. Suurem mõju juurdepääsuõiguse ülevaatamisel on halduri ja vastutava töötleja töökoormusele, sest nemad peavad üle kontrollima senised juurdepääsud ja otsustama nende jätkamise. Mõju on ühekordne, sest kaasneb üksnes vangiregistri kasutusele võtmisega. Edaspidi avaldub mõju siis, kui uus andmesaaja soovib juurdepääsu vangiregistri andmetele. Edaspidi on mõju avaldumise sagedus ebaregulaarne ja ulatus väike. Mõju ulatust sihtrühmale saab pidada väikeseks, kuna suur osa sihtrühmast (vanglad, Politsei- ja Piirivalveameti asutused) töötleb ka praegu liidetavates andmekogudes samu andmeid. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kuigi vangiregistri kasutusele võtmise järel peavad töötlejad harjuma kasutama uut registrit, on tegemist ajutise mõjuga. Pärast seda, kui töötlejad on uue andmekogu kasutamisega harjunud, kaob ka selle kasutusele võtmisega kaasnenud vahetu mõju. Uus andmekogu toetab paremini töötlejate avalike ülesannete täitmist ja see avaldab neile edaspidi regulaarselt positiivset mõju. Kokkuvõtlikult saab ajutiselt kaasnevat negatiivset mõju ja kohanemisraskusi hinnata ebaoluliseks. Andmekogu kasutusele võtmisele eelneb selle registreerimine RIHA kaudu. Andmekogu 3 tehniline dokumentatsioon kooskõlastatakse AvTS § 43 lõikest 3 lähtuvalt Riigi Infosüsteemi Ametiga, Andmekaitse Inspektsiooniga ja Statistikaametiga ning Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 7 lõikest 1 tulenevalt ka Maa- ametiga ja Rahvusarhiiviga. See tegevus lisakoormus Justiitsministeeriumile kui andmekogu vastutavale töötlejale. Tegemist on aga protseduuridega, mis tuleb läbida enne andmekogu kasutusele võtmist. Selle töökoormusega on vastutav töötleja pidanud arvestama andmekogu planeerimisel. Andmekogu registreerimisega kaasneb eespool nimetatud asutustele mõningane täiendav töökoormus, kuid arvestades mõjutatud asutuste väikest arvu on mõjutatud sellest siiski vähe asutusi. Tegemist on asutuste tavapäraste põhiülesannete hulka kuuluva ühekordse ülesandega, mis ei vaja seetõttu täiendavat oskusteavet, ega ressurssi. Andmekogu asutamine ja selle dokumentatsiooni kooskõlastamine enne asutamist on ühekordne tegevus, mistõttu on mõju sagedus väike. Kuna andmekodu asutamisega ja dokumentatsiooni kooskõlastamisega kaasneb mitmete dokumentide koostamine ja toimingute tegemine, siis on andmekogu asutamise mõju ulatus kogumis keskmine. c) Tehnoloogiliselt võimaldab uus andmekogu vastutaval töötlejal koostada kiiremini ja parema kvaliteediga iga-aastaseid vangide ja kriminaalhooldusaluste ning muid statistilisi ülevaateid, sest andmed on terviklikumad ja usaldusväärsemad ja need saab kätte ühest andmekogust. Seni on kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ning kriminaalhooldusaluste andmeid kantud kahte erinevasse andmekogusse. Mõlemad andmekogud on eelkõige ette nähtud andmete säilitamiseks. Tervikliku ülevaate saamine ja statistika kogumine on andmete killustatuse ja 16  vananenud tehnoloogilise baasi tõttu väga raske. Uue andmekogu puhul on oluliseks eesmärgiks tagada terviklik ja täisdigitaalne andmetöötlus. Märkimata ei saa jätta positiivset mõju kriminaalpoliitilistele otsustele, mille eelduseks on kriminaalstatistika olemasolu ja kättesaadavus. Kokkuvõtlikult võib mõju pidada oluliseks ja positiivseks. 3. Mõju haldurile. Haldur nõustab ja abistab kasutajaid vangiregistri kasutamisel ning annab juhiseid ja selgitusi vangiregistri andmete töötlemise tehnilistes küsimustes. See mõju on regulaarne ja tuleneb vahetult vangiregistri haldamisest. Kuna seda ülesannet täidab haldur ka praegu, ei suurenda ülesanne märgatavalt halduri töökoormust. Vangiregistri uue tehnilise lahenduse kasutusele võtmise järel võib halduri töökoormus abistamise osas märgatavalt tõusta. Kuna kasutajate teadlikkus uuest vangiregistrist on alguses madalam ja tehnilises lahenduses võib samuti ilmneda tõrkeid, siis on täiendav töökoormus uue andmekogu kasutusele võtmise korral paratamatu tagajärg. Kasutajaõiguste uuendamine, kahest liidetavast andmekogust andmete siirdamine vangiregistrisse ja muud andmekogu kasutusele võtmisega seotud toimingud suurendavad ajutiselt ja oluliselt halduri töökoormust. Kuna kinnipeeturegistri arendusi teeb haldur, kes peab kursis olema asjaga kaasnevate protseduuridega ja õigusest tulenevate kohustustega, siis on ta uue andmekogu kasutusele võtmisega kaasneva töökoormusega arvestanud. Vastutav töötleja ja haldur suhtlevad omavahel pidevalt vangiregistri arendamise teemadel, mistõttu on vangiregistri kasutusele võtmisest tulenev mõju pooltele teada. Seetõttu ei käsitleta mõjude analüüsis põhjalikumalt mõju halduri töökoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Asutatava vangiregistri pidamine on seotud jooksvate kuludega ja vangiregistri arendamise kuludega. Vangiregistri arendamise kogumaksumus on 930 300 eurot. Aastatel 2012-2013 tehti investeeringuid kokku summas 546 089 eurot, sellest 496 332 eurot Euroopa Komisjoni eelarvest. Aastal 2015 kulus arendustele 167 068 eurot, 2016. aastal 156 872 eurot ning 2017. aastal on enne andmekogu kasutuselevõtmist arenduskulu 60 270 eurot. Pärast vangiregistri kasutuselevõtmist on 2017. aastaks planeeritud arendustele 241 764 eurot. Hooldus- ja halduskuludeks on 2017. aastaks planeeritud 152 330 eurot. Vangiregistri iga-aastane püsikulu kaetakse selleks kavandatud riigieelarve vahenditest vastutava töötleja eelarve kaudu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse jõustumisel ei ole vaja ette näha üleminekuperioodi, sest vähemalt üks kuu enne vangiregistri kasutuselevõtmist korraldatakse volitatud töötleja teenistujatele vastavad koolitused. Seega on vangiregistri kasutajatel registri kasutuselevõtmise ajaks olemas vajalikud oskused. Samuti vaatab vastutav töötleja kasutaja- ja juurdepääsuõigused üle jooksvalt nii, et määruse jõustumisega koos saaks rakendada ka uusi kasutaja- ja juurdepääsuõigusi. Juhul kui määruse menetlemise käigus peaks ilmnema, et mingis osas on vaja täiendavat rakendussätet, siis lisatakse see määruse eelnõusse enne määruse Vabariigi Valitsusele esitamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks EIS-i kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Siseministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Statistikaametile, Maa-ametile ja Rahvusarhiivile. 17  Meie 31.07.2017 nr 8-1/5589 Ministeeriumid Vabariigi Valitsuse määruse "Vangiregistri põhimäärus" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja teistele asutustele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vangiregistri põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri asuvad siin: http://eelnoud.valitsus.ee. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõikele 1 ootame teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Valmar Kiisler Keskkonnaminister justiitsministri ülesannetes Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse määruse „Vangiregistri põhimäärus“ eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. /*Lisaadressaadid: Rahvusarhiiv Riigi Infosüsteemi Amet Andmekaitse Inspektsioon Statistikaamet Maa-amet Õiguskantsleri Kantselei Viorica Tšaikovski 620 8231 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 18.07.2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vangiregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 5¹ lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu asutamine ja selle nimetus Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ametliku nimetusega vangiregister. § 2. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Vangiregister liidestatakse infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu muude andmekogudega, mis on seotud vangiregistri pidamise eesmärgiga või vajalikud vangiregistri pidamise tervikluse tagamiseks. (2) Vangiregistriga on liidestatud järgmised andmekogud: 1) e-toimiku süsteem; 2) karistusregister; 3) kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem; 4) rahvastikuregister; 5) sotsiaalkaitse infosüsteem; 6) töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register; 7) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu; 8) isikut tõendavate dokumentide andmekogu; 9) maksukohustuslaste register; 10) Eesti Hariduse Infosüsteem; 11) kutseregister; 12) täitemenetlusregister; 13) lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu; 14) infosüsteem POLIS; 15) sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister; 16) muu andmekogu, mis on seotud vangiregistri pidamise eesmärgiga või vajalik selle pidamise tervikluse tagamiseks. § 3. Vangiregistri andmete kaitse Vangiregistri turvaklass on K2T2S2, turbeaste on keskmine. 2. peatükk Vangiregistri töötlejad § 4. Vastutav töötleja ja tema ülesanded (1) Vangiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium. (2) Vastutav töötleja: 1) lahendab vangiregistrit puudutavaid õiguslikke küsimusi ja nõustab infosüsteemi kasutajat õiguslikes küsimustes; 2) vastutab vangiregistri pidamise, ajakohastamise, järjepideva toimimise ja sellest andmete väljastamise õiguspärasuse eest; 3) koordineerib ja korraldab koostöös halduriga vangiregistri pidamiseks vajalike projekteerimis- ja arendustööde tegemist; 3) määrab vangiregistri turvanõuded ja juhib vangiregistri pidamist ning annab volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid; 5) nõuab volitatud töötlejatelt vangiregistrisse kandmata jäetud andmete kandmist või ebaõigete andmete parandamist; 6) teostab vangiregistri pidamise ja selle andmete töötlemise üle järelevalvet; 7) teavitab volitatud töötlejat ja haldurit viivitamata vangiregistri pidamist puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest, vangiregistri pidamist reguleerivate õigusaktide muutumise kavatsusest ning muust infost, mis on seotud vangiregistri pidamisega; 8) korraldab vangiregistri kasutajate koolitamist ja vangiregistri kasutamisel puuduste ilmnemise korral puuduste kõrvaldamise ning vangiregistri eesmärgipärast pidamist ja andmetöötlust. § 5. Volitatud töötleja ja tema ülesanded (1) Vangiregistri volitatud töötlejad (edaspidi volitatud töötleja) on: 1) vanglad; 2) Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi haldur) on volitatud töötlejaks andmekogu majutamisel, hooldamisel ja arendustööde teostamisel. (3) Volitatud töötleja: 1) sisestab vangiregistrisse kõik andmed käesoleva määruse ja selle lisa 1 kohaselt; 2) vastutab enda poolt vangiregistrisse kantud andmete õigsuse eest ja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, kuidas ja missuguseid andmeid väljastati; 3) teavitab vangiregistri andmetes puuduste avastamisest viivitamata haldurit, välja arvatud juhul, kui puudused on võimalik iseseisvalt kõrvaldada; 4) korraldab koostöös halduriga vangiregistrisse andmete kandmise ja ebaõigete andmete parandamise, kui puudusi ei ole võimalik iseseisvalt kõrvaldada; 5) teavitab vangiregistri kasutamise takistustest ja tõrgetest viivitamata haldurit; 6) rakendab andmete käideldavuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt; 7) täidab muid volitatud töötlejale omaseid ülesandeid. (4) Haldur: 1) tagab vangiregistrisse andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele; 2) vastutab vangiregistrisse kantud andmete nõuetekohase säilimise eest ning korraldab varukoopiate tegemise ja säilitamise; 3) kõrvaldab vangiregistri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab vangiregistri sujuva töövõimekuse; 4) nõustab ja abistab volitatud töötlejat vangiregistri kasutamisel, sealhulgas annab juhiseid ja selgitusi andmete töötlemise tehnilistes küsimustes, ning teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid vangiregistri arendamiseks; 5) korraldab volitatud töötleja taotlusel vangiregistrisse andmete kandmise ja ebaõigete andmete parandamise, kui volitatud töötleja seda ise teha ei saa; 6) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks vangiregistri turvanõuetele vastavaid infotehnoloogilisi turvameetmeid ning tagab vangiregistri pidamiseks eraldatud vahendite otstarbeka kasutamise; 7) teavitab viivitamata vastutavat ja volitatud töötlejat vangiregistri pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 8) avab ja lõpetab kasutajaõigused ning muudab kasutajate andmeid, annab asutusele juurdepääsu X-tee kaudu ja teadmisvajaduse lõppemisel lõpetab juurdepääsu; 9) peab kasutajate, sealhulgas halduri kasutajate üle nimelist arvestust; 10) täidab teisi ülesandeid, mis tulenevad käesoleva määrusega tema pädevusse antud ülesannetest või on käesoleva määrusega antud tema pädevusse. (5) Halduri teenistuja, kellele on antud vangiregistri kasutamise õigus pääseb ligi kõigile andmetele ja logidele, et tagada süsteemi tõrgeteta töö. Halduri teenistuja võib vangiregistris andmeid muuta üksnes käesolevas määruses sätestatud juhul ja korras. (6) Haldur esitab käesolevas määruses sätestatud juhul volitatud töötlejale päringu, et selgitada välja selle kasutaja vangiregistrile juurdepääsu vajadus ning lõpetada volitatud töötleja taotlusel kasutaja juurdepääs, kui vajadus selleks on ära langenud. § 6. Andmesaaja ja tema ülesanded (1) Andmesaaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik, kellele on antud juurdepääsuõigus vangiregistri andmetele seaduses või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud avaliku ülesande täitmiseks. (2) Andmesaaja: 1) määrab asutuses isikud, kellel on õigus pärida X-tee kaudu vangiregistrist andmeid; 2) annab vangiregistri ebaõigete, kaheldavate või mittetäielike andmete avastamise korral sellest viivitamata teada vastutavale või volitatud töötlejale; 3) tagab, et vangiregistri andmetega tutvub ainult selleks õigustatud isik; 4) võtab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt. (3) Andmesaaja võib andmeid kasutada üksnes taotletaval eesmärgil ja kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega ning lähtudes talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest. Andmesaajal on keelatud vangiregistrist saadud andmeid väljastada kolmandatele isikutele, kui see ei ole ette nähtud seadusega. 3. peatükk Juurdepääs vangiregistri andmetele § 7. Juurdepääs vangiregistrisse sisestatud andmetele (1) Juurdepääs andmetele võimaldatakse avalike ülesannete täitmiseks isikutele ja asutustele, kellel on selleks õigusaktist tulenev õigus. (2) Juurdepääs andmetele võimaldatakse: 1) kasutajaõiguste andmisega; 2) X-tee kaudu päringu tegemise võimaldamisega; 3) kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud ühekordse andmepäringuna taotluse alusel. (3) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuses olija võib vangiregistri andmetele juurde pääseda õppetöö käigus õppeülesandega kindlaksmääratud juhul. Õppeülesannete üle, milleks vanglaametniku kandidaadil on lubatud juurde pääseda vangiregistri andmetele, peab arvestust ettevalmistusteenistust läbi viiv koht. § 8. Vangiregistri kasutamine ja andmete saamine (1) Vangiregistrit kasutavad vastutava ja volitatud töötleja teenistujad oma teenistusülesannete täitmiseks. Teenistujale antakse vangiregistri kasutajaõigused. (2) Volitatud töötleja teenistujale antakse kasutajaõiguste asemel juurdepääs vangiregistri andmetele X-tee kaudu või ühekordse andmepäringuna taotluse alusel, kui see on andmete vajadust või iseloomu arvestades asjakohasem. (3) Andmesaaja saab seaduses või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud avaliku ülesande täitmiseks vangiregistris olevaid andmeid § 7 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil. (4) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab andmesubjektile vangiregistrist teavet aresti täideviimise ja eelvangistuse täideviimise kohta osas, mille valdaja ta on. Vangla väljastab teavet vangistuse, kriminaalhoolduse ja eelvangistuse täideviimise kohta osas, mille valdaja ta on. Andmesubjektile teabe väljastamise otsustab see volitatud töötleja, kelle juures isik viibib. § 9. Vangiregistri teenistuskohajärgsed kasutajad Vastutava ja volitatud töötleja ning halduri ametnik või töötaja (edaspidi teenistuja) kasutab vangiregistrit oma teenistuskohale määratud kasutajaliigi ulatuses. § 10. Vangiregistri kasutajaliik (1) Vangiregistri kasutajaõigus antakse vastutavale või volitatud töötlejale teenistuskohajärgselt kasutajaliigi kaudu. Teenistuskohale määratakse vastavalt selle ülesannete sisule üks või mitu kasutajaliiki. (2) Kasutajaliigid on: 1) vangla direktor; 2) vangla direktori asetäitja; 3) osakonnajuhataja; 4) üksuse juht; 5) inspektor; 6) valvur; 7) sisekontrolli ametnik; 8) teabe- ja uurimisosakonna ametnik; 9) kaplan; 10) psühholoog; 11) sotsiaaltöötaja; 12) hariduskorraldaja; 13) riigikeele õppe korraldaja; 14) metoodik; 15) kriminaalhooldusosakonna juhataja; 16) kriminaalhooldusosakonna referent; 17) kriminaalhooldaja; 18) raamatukoguhoidja; 19) korrapidaja; 20) saatja; 21) kantselei töötaja; 22) arvestusametnik; 23) jurist; 24) tervishoiuteenuse osutaja; 25) inspektor-kontaktisik; 26) huvijuht; 27) finants- ja majandusosakonna töötaja; 28) laotöötaja; 29) vaatleja; 30) haldur. (3) Politsei- ja Piirivalveameti teenistujale, kes töötab arestimajas vangistusseaduse § 156 tähenduses, antakse arestimaja teenistuja kasutajaliik. (4) Kasutajaliigi sisu ning kasutajaliigile vastava teenistuskoha määrab kindlaks vangiregistri vastutav töötleja, arvestades lõikes 5 sätestatut. (5) Määruse lisa 1 punktides 7.1.1-7.1.13, 7.2.2, 7.3.1-7.3.2, 7.5.1-7.5.5 ja 13 loetletud andmeid on vangiregistris õigus töödelda vaid järgmistel teenistujatel: 1) vanglas tervishoiuteenuse osutajal punktides 7.1.1-7.1.13, 7.2.2, 7.3.1-7.3.2 ja 7.5.1-7.5.5 loetletud andmeid; 2) vangla kaplanil punktis 13 sätestatud andmeid; 3) vangiregistri pidamise üle järelevalve teostajal punktides 7.1.1-7.1.13, 7.2.2, 7.3.1-7.3.2, 7.5.1- 7.5.5 ja 13 loetletud andmeid; 4) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikul, vangla struktuuriüksuse juhil, kelle alluvuses on kaplani ametikoht, ja vangla vastava valdkonna direktori asetäitjal vastutava töötleja loal punktides 7.1.1-7.1.13, 7.2.2, 7.3.1-7.3.2, 7.5.1-7.5.5 ja 13 loetletud andmeid. (6) Vastutava töötleja poolt teenistuskohale määratud kasutajaliigi alusel annab haldur vastutava või volitatud töötleja teenistujale õiguse kasutada vangiregistrit §-s 11 sätestatud korras. § 11. Teenistuskohajärgsete kasutajaõiguste andmine (1) Vastutav ja volitatud töötleja edastab teenistuskohajärgse kasutaja registreerimiseks haldurile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise. Teatisesse märgitakse selle teenistuja ees- ja perekonnanimi, kellele kasutajaõigusi taotletakse, tema isikukood, ameti- või töökoht koos struktuuriüksuse ja asutuse nimetusega ning teenistuja elektronposti aadress. (2) Haldur registreerib viie tööpäeva jooksul teenistuja vangiregistri kasutajaks. Haldur teavitab kasutajat kasutajaõiguse saamisest ning edastab vangiregistri kasutamiseks vajaliku teabe ja juhised. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka halduri teenistujale kasutajaõiguste andmisele. § 12. Teenistuskohajärgsete kasutajaõiguste lõpetamine ja kasutaja andmete muutumine (1) Vastutav ja volitatud töötleja on kohustatud teatama haldurile vangiregistri kasutajaks registreeritud teenistuja andmete muutumisest, temaga teenistussuhte lõppemisest või muul põhjusel vangiregistri kasutajaõiguse äravõtmise vajadusest viie tööpäeva jooksul vastava asjaolu teada saamisest. (2) Haldur lõpetab teenistuskohajärgse kasutajaõiguse või muudab kasutaja andmeid kolme tööpäeva jooksul alates lõikes 1 nimetatud teate saamisest. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka halduri teenistuja kasutajaõiguste lõpetamisele ja kasutaja andmete muutmisele. § 13. Vangiregistri kasutajaõiguste andmine eespool nimetamata juhtude korral (1) Teenistujale, kelle teenistuskohale ei ole määratud teenistuskohajärgset vangiregistri kasutajaõigust või kes vajab õigusi, mida tema teenistuskohajärgne kasutajaõigus ei sisalda, taotleb kasutajaõigusi tema vahetu juht. Käesoleva määruse lisa 2 kohane taotlus allkirjastatakse digitaalselt ja esitatakse vastutavale töötlejale. (2) Vastutav töötleja lahendab taotluse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (3) Haldur registreerib kasutaja ja annab talle kasutajaõigused vastutava töötleja otsuse alusel ja ulatuses viie tööpäeva jooksul. Haldur teavitab kasutajat kasutajaõiguste saamisest ja edastab vangiregistri kasutamiseks vajaliku teabe. (4) Kasutajaõiguse lõpetamisele ja kasutaja andmete muutmisele kohaldatakse §-s 12 sätestatud korda. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka vanglaametniku ettevalmistusteenistuses olijale kasutajaõiguste andmisele. § 14. Vangiregistri kasutajate üle arvestuse pidamine (1) Vangiregistri kasutajate üle peab arvestust haldur. (2) Haldur saadab iga aasta 1. märtsiks volitatud töötlejale nimekirja tema vangiregistri kasutajatest. (3) Volitatud töötleja kontrollib nimekirjas märgitud kasutajate andmed ja saadab kontrollitud nimekirja haldurile 30 tööpäeva jooksul. Kontrollitud nimekirja märgib volitatud töötleja iga kasutaja kohta, kas tema kasutajaõigust: 1) jätkata või 2) see lõpetada. (4) Kui volitatud töötleja ei saada kontrollitud nimekirja lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul või kui tagastatud nimekiri ei vasta lõikes 3 sätestatule, saadab haldur volitatud töötlejale meeldetuletuse ja määrab uue, 15-tööpäevase tähtaja nimekirja tagastamiseks. Meeldetuletuses hoiatab haldur volitatud töötlejat, et kui ta ei tagasta nõuetekohaselt vormistatud nimekirja uue tähtaja jooksul, lõpetatakse nimekirjas märgitud vangiregistri kasutajate kasutajaõigus. (5) Haldur lõpetab vangiregistri kasutajaõiguse, kui kasutaja kohta on nimekirja tehtud lõike 3 punktis 2 sätestatud märge või kui tema kohta ei ole lõikes 4 nimetatud uue tähtaja jooksul märget tagastatud. (6) Haldur kontrollib oma kasutajate andmeid lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. § 15. X-tee kaudu juurdepääsuõiguse andmine ja selle lõpetamine (1) X-tee kaudu vangiregistri andmetele juurdepääsu õiguse saamiseks esitatakse taotlus vastutavale töötlejale. (2) Taotluse esitab andmesaaja juht või tema volitatud isik. Taotluses tuleb märkida, millisel õiguslikul alusel, milliste ülesannete täitmiseks ja milliseid andmeid andmesaaja vajab. Taotluses kirjeldatakse, kuidas on andmesaaja korraldanud teenistujatele juurdepääsuõiguse andmise. (3) Vastutav töötleja otsustab andmesaajale juurdepääsuõiguse andmise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (4) Juurdepääsuõiguse vajaduse lõppemisest teavitatakse haldurit. Haldur lõpetab juurdepääsuõiguse § 12 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. (5) Kui andmesaaja soovib X-tee kaudu saada andmeid muul õiguslikul alusel või muude ülesannete täitmiseks, kui oli märgitud lõikes 2 esitatud ja rahuldatud taotluses, esitatakse vastutavale töötlejale uus taotlus käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (6) Andmesaaja annab oma teenistujale teenistus- või töökohustuste täitmiseks juurdepääsuõiguse, et X-tee kaudu vangiregistri andmeid vaadata. Teenistuja juurdepääsuõigus lõpetatakse, kui tema teadmisvajadus ära langeb. (7) Vastutaval töötlejal on õigus juurdepääs vangiregistri andmetele kohe lõpetada või piirata juurdepääsuõigust, kui andmesaaja rikub oluliselt andmekaitse nõudeid ja ei ole määratud tähtaja jooksul võtnud piisavaid meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks. 4. peatükk Andmete kandmine vangiregistrisse § 16. Vangiregistrisse kantavad andmed (1) Volitatud töötleja kannab vangiregistrisse andmed ja dokumendid, mis on seotud eelvangistuse, vangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimisega või selle ettevalmistamisega, käesoleva määruse lisa 1 kohaselt. (2) Arestimajas ei kanta vangiregistrisse kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse kontakte jälitus- ja uurimisasutuste ametnikega. § 17. Vangiregistrisse kannete tegemise nõuded (1) Vangiregistrisse kande tegemine on registrisse andmete ja dokumentide sisestamine, nende salvestamine, muutmine ja kustutamine. (2) Volitatud töötleja teeb kanded vangiregistrisse viivitamata kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest, dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates. (3) Kui kõiki kandeid ei ole võimalik vääramatu jõu tõttu teha lõikes 2 sätestatu kohaselt, kannab volitatud töötleja nelja tunni jooksul vangiregistrisse vähemalt need andmed, mida on vaja isiku arvele võtmiseks. Ülejäänud kanded tehakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval. (4) Kui kannet ei ole tehnilise takistuse tõttu võimalik teha lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul, tehakse see viivitamata pärast takistuse kõrvaldamist, olles takistusest teavitanud kohe haldurit vastavalt § 5 lõike 2 punktile 5. § 18. Andmete õigsuse tagamine (1) Kasutaja, kes kannab andmed vangiregistrisse, vastutab nende andmete korrektsuse ja õigsuse eest. (2) Vangiregistri volitatud töötlejal on õigus teha andmeandjale järelepärimine, kui on tekkinud kahtlus andmete tõepärasuses. § 19. Ebaõigete andmete parandamine ja täiendamine Kui vangiregistri volitatud töötleja avastab registris ebakorrektsed andmed või teda teavitatakse või ta saab muul moel teada andmete ebaõigsusest või ebakorrektsusest, peab ta andmete õigsust kontrollima ning ebaõiged või ebakorrektsed andmed parandama. Vangiregistrisse kantud andmete muutumise või neis vigade ilmnemise korral kannab volitatud töötleja registrisse uued andmed või parandab need viivitamata või pöördub halduri poole, kui vangiregister ei võimalda tal endal andmeid parandada. § 20. Vangiregistris tehtud toimingute kohta teabe säilitamine (1) Vangiregistris kannete vaatamise, tegemise ja päringute kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed (edaspidi logid): 1) kasutaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) kuupäev ja kellaaeg; 3) objekt. (2) Kande tegemise logi säilitatakse kümme aastat. Logisid vaatamise ja päringute kohta säilitatakse seitse aastat. 5. peatükk Järelevalve vangiregistri pidamise üle § 21. Järelevalve (1) Andmete töötlemise õiguspärasuse ja käesoleva määruse nõuete täitmise eest vastutab asutuse juht. (2) Järelevalvet vangiregistri pidamise üle teostavad asutused ja vastutav töötleja vastavalt oma pädevusele. 6. peatükk Vangiregistri finantseerimine ja likvideerimine § 22. Vangiregistri finantseerimine Vangiregistri hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi eelarve kaudu. § 23. Vangiregistri likvideerimine Vangiregister likvideeritakse seaduses sätestatud korras. 7. peatükk Rakendussätted § 24. Andmete kandmine vangiregistrisse (1) Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2004. a määruse nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ alusel kogutud andmed kantakse vangiregistrisse ja nende töötlemist jätkatakse seal. (2) Vangiregistrisse kantakse ja seal jätkatakse nende andmete töötlemist, mida töödeldi justiitsministri 1. juuli 2004. a määruse nr 51 „Kriminaalhooldusregistri asutamine ja kriminaalhooldusregistri põhimäärus“ alusel. (3) Vangiregistrisse kantud andmete säilitamine ja arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud 4 andmetele ja andmete kustutamine kooskõlas vangistusseaduse §-s 5 sätestatuga tagatakse vangiregistris alates 2020. aasta 1. oktoobrist. § 25. Kasutaja- ja juurdepääsuõiguse andmine (1) Määruse jõustumise ajal vangiregistrit kasutavale või juurdepääsuõigust omavale töötlejale ja andmesaajatele antakse need õigused käesoleva määruse alusel. (2) Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2004. a määruse nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ alusel antud kasutaja- ja juurdepääsuõigus lõpetatakse. § 26 Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e- toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ § 3 lõike 4 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) vangiregister.“. § 27. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 17 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vangiregister on andmeandjaks isiku vahi all oleku või täitmisele pööratud vabadusekaotuse kandmise andmete kohta.“. § 28. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr 158 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr 158 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 13 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) vangiregistrist on õigus saada esitlusinfona vahi all oleku ja täitmisele pööratud vabadusekaotuse kandmise andmeid;“. § 29. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2004. a määrus nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas Peaminister Urmas Reinsalu Justiitsminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa 1 Vangiregistrisse kantavad andmed Lisa 2 Taotlus vangiregistri kasutajaõiguste saamiseks  Vabariigi Valitsuse määrus „Vangiregistri põhimäärus“ Lisa 1 VANGIREGISTRISSE KANTAVAD ANDMED 1. ARVELE VÕTMINE Kinnipeetav, vahistatu, 1.1. Aluse üldandmed 1.1.1. Isiku olek arestialune, kriminaalhooldusalune 1.1.2. Isiku staatus 1.1.3. Aluse liik 1.1.4. Asutus 1.1.5. Arvel viibimise algus- ja lõppkuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 1.2. Lahendi üldandmed 1.2.1. Kohtulahendi liik arestialune 1.2.2. Kohtulahendi teinud kohtu nimi 1.2.3. Kohtulahendi teinud kohtuniku ees- ja perekonnanimi 1.2.4. Kohtulahendi kuupäev 1.2.5. Kohtulahendi number 1.2.6. Kohtulahendi jõustumise ja sellest teadasaamise kuupäev 1.2.7. Asja või menetluse number Kriminaalhooldusalune 1.2.8. Kohtulahendi liik või Vabariigi Presidendi armuandmise otsus või prokuratuuri määrus 1.2.9. Kohtulahendi teinud kohtu või määruse teinud prokuratuuri nimi 1.2.10. Kohtulahendi teinud kohtuniku või määruse teinud prokuröri ees- ja perekonnanimi 1.2.11. Kohtulahendi või Vabariigi Presidendi armuandmise otsuse või prokuratuuri määruse kuupäev 1.2.12. Kohtulahendi või Vabariigi Presidendi armuandmise otsuse või prokuratuuri määruse number 1.2.13. Kohtulahendi või Vabariigi Presidendi armuandmise otsuse või prokuratuuri määruse jõustumise ja sellest teadasaamise kuupäev 1.2.14. Asja või menetluse number Kinnipeetav, 1.3. Süüteo andmed 1.3.1. Süütegu arestialune, kriminaalhooldusalune 1.3.2. Märge raskeima süüteo kohta 1.3.3. Märge õigeksmõistmise kohta Kinnipeetav, 1.3.4. Süüteo toimepanemise aeg kriminaalhooldusalune Kinnipeetav 1.3.4 Kuriteo raskusaste Kinnipeetav, 1.4. Karistuse andmed 1.4.1. Karistus arestialune 1.4.2. Vangistuse või aresti pikkus 1.4.3. Vangistuse või aresti määratud algus- ja lõppkuupäev 1.4.4. Vangistuse või aresti kandmise algus- ja lõppkuupäev 1.4.5. Märge vangistuse või aresti ositi  kandmise kohta 1.4.6. Ositi vangistuse või aresti korraga ärakandmisele kuuluva karistuse pikkus ja kandmise periood(id) Kinnipeetav 1.4.7. Kuupäev, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine Kinnipeetav 1.4.8. Kuupäev, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Kriminaalhooldusalune 1.5. Karistuse, piirangu, 1.5.1. Karistus mõjutusvahendi või kohustuse andmed 1.5.2. Karistuse määr 1.5.3. Käitumiskontrolli algus- ja lõppemise kuupäev 1.5.4. Käitumiskontrolli tegelik lõppkuupäev 1.5.5. Katseaja algus- ja lõppkuupäev 1.5.6. Üldkasuliku töö algus- ja lõppkuupäev 1.5.7. Üldkasuliku töö tähtaeg 1.5.8. Üldkasuliku töö tundide arv 1.5.9. Üldkasuliku töö sooritamise algus- ja lõppkuupäev 1.5.10. Narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi algus- ja lõppkuupäev 1.5.11. Narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi tähtaeg 1.5.12. Statsionaarse või ambulatoorse ravi algus- ja lõppkuupäev 1.5.13. Elektroonilise valve algus- ja lõppkuupäev 1.5.14. Elektroonilise valve tähtaeg 1.5.15. Elektroonilisele valvele allumise algus- ja lõppkuupäev 1.5.16. Kohustus 1.5.17. Kohustuse täitmise kuupäev 1.5.18. Info kohustuse täitmise kohta 1.5.19. Muude mõjutusvahendite algus- ja lõppkuupäev 1.5.20. Lisainfo Kinnipeetav, 1.6. Lisakaristuse andmed 1.6.1. Märge lisakaristuse kohta arestialune, kriminaalhooldusalune 1.6.2. Lisakaristus 1.6.3. Lisakaristuse määr 1.6.4. Lisakaristuse kohaldamise alus Vahistatu, 1.7. Tõkendi andmed 1.7.1. Tõkend kriminaalhooldusalune 1.7.2. Tõkendi kohaldamise algus- ja lõppkuupäev 1.7.3. Märge kohtueelse menetluse või kohtumenetluse kohta 1.7.4. Tõkendi kohaldamise alus 1.7.5. Tõkendi kohaldamise põhjus  1.7.6. Kuriteo raskusaste, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse 1.7.7. Tõkendi kohaldamist taotlenud asutuse nimi ning ametniku ees- ja perekonnanimi 1.7.8. Kriminaalasja menetleja ees- ja perekonnanimi ning asutus 2. ÜLDANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 2.1. Isikuandmed 2.1.1. Ees- ja perekonnanimi arestialune, kriminaalhooldusalune 2.1.2. Isanimi 2.1.3. Tunnuskood 2.1.4. Isikukood 2.1.5. Sünniaeg 2.1.6. Sugu 2.1.7. Rahvus 2.1.8. Kodakondsus 2.1.9. Emakeel 2.1.10. Keel või keeled 2.1.11. Perekonnaseis 2.1.12. Sünnikoht 2.1.13. Töökoht 2.1.14. Hüüdnimed 2.1.15. Kontaktandmed Kinnipeetav, vahistatu, 2.2. Andmed nime 2.2.1. Uus ees- ja perekonnanimi arestialune, vahetamise kohta kriminaalhooldusalune 2.2.2. Eelmised ees- ja perekonnanimed ning nende kandmise aeg 2.2.3. Nime muutmise alus ja põhjus Kinnipeetav, vahistatu, 2.3. Andmed riigikeele 2.3.1. Eesti keele oskuse tase arestialune, oskuse taseme kohta kriminaalhooldusalune 2.3.2. Taseme testimise kuupäev 2.3.3. Hindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 2.3.4. Tasemeeksamiga omistatud keeleoskuse tase 2.3.5. Tasemetunnistuse number ja väljastamise kuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 2.4. Andmed töövõime ja 2.4.1. Töövõime ulatus või töövõimetuse kriminaalhooldusalune töökohustuse kohta aste ja protsent 2.4.2. Puude raskusaste 2.4.3. Algus- ja lõppkuupäev 2.4.4. Märge töökohustuse ja töötamise soovi kohta Kinnipeetav, vahistatu, 2.5. Andmed elukohtade 2.5.1. Elukohtade aadressid ja igas arestialune, kohta elukohas elamise aeg kriminaalhooldusalune 2.5.2. Vabanemisjärgse elukoha aadress 2.5.3. Postiaadress Kinnipeetav, vahistatu, 2.6. Andmed 2.6.1. DNA-proovi võtmise kuupäev arestialune sõrmejälgede ja DNA- proovi võtmise kohta 2.6.2. Sõrme- ja peopesajälgede võtmise kuupäev 2.6.3. Sõrme- ja peopesajälgede kaardi  riiklikule sõrmejälgede registrile ja DNA- proovi riiklikule DNA-registrile edasisaatmise kuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 2.7. Fotod 2.7.1. Otsevaatega foto arestialune, kriminaalhooldusalune 2.7.2. Külgvaatega foto 2.7.3. Foto eritunnusest 2.7.4. Foto tegemise kuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 2.8. Andmed eritunnuste 2.8.1. Eritunnus arestialune kohta 2.8.2. Eritunnuse kirjeldus 2.8.3. Eritunnuse kirjeldamise kuupäev 2.8.4. Eritunnuse eeldatav tekkimise või muutumise kuupäev 2.8.5. Piirkond kehal, kus eritunnus asub 2.8.6. Eritunnuse eemaldamise kuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 2.9. Andmed 2.9.1. Toidunorm arestialune toidunormide kohta 2.9.2 Info lisa- ja eritoidu kohta 2.9.3 Määratud ja tegelik periood Kinnipeetav, vahistatu, 2.10. Andmed 2.10.1. Suitsetaja või mittesuitsetaja arestialune suitsetamise kohta Kinnipeetav, vahistatu, 2.11. Andmed isiklike 2.11.1. Dokumendi liik ja nimetus arestialune, dokumentide kohta kriminaalhooldusalune 2.11.2. Dokumendi number 2.11.3. Dokumendi väljaandja ja väljaandmise kuupäev 2.11.4. Dokumendi kehtivus 2.11.5. Kehtiva elamisloa või elamisõiguse puhul selle algus- ja lõppkuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 2.11.6. Hoiule võetud dokumendi puhul arestialune asukoht ja hoiule võtmise kuupäev 2.11.7. Dokumendi tagastamise kuupäev 3. VARADE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 3.1. Andmed vangla või 3.1.1. Asja nimi arestialune arestimaja poolt kasutada antud või isiklike asjade kohta 3.1.2. Asja kirjeldus 3.1.3. Kogus 3.1.4. Asja asukoht 3.1.5. Asja kambrisse või lattu hoiule andmise alus või põhjus ja kuupäev 3.1.6. Asja või selle turvakleebise number 3.1.7. Asja tagastamise kuupäev 3.1.8. Info äravõetud esemetega toimimise kohta Kinnipeetav, vahistatu 3.1.9. Telefoninumber või telefonikaardi number 3.1.10. Telefoninumbri või telefonikaardi väljastamise kuupäev 3.1.11. Telefoninumbri või telefonikaardi kasutamise lõppemise kuupäev 4. PAIKNEMISE JA LIIKUMISE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 4.1. Andmed paiknemise 4.1.1. Üksus arestialune kohta 4.1.2. Osakond 4.1.3. Kambri või toa number 4.1.4. Kambrisse või tuppa paigutamise/ümberpaigutamise kuupäev 4.1.5. Paigutamise/ümberpaigutamise alus ja põhjus 4.1.6. Paigutamise/ümberpaigutamise tegija ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.1.7. Paigutamise/ümberpaigutamise kinnitaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.1.8. Paigutamise/ümberpaigutamise kinnitamise kuupäev 4.1.9. Paigutamise/ümberpaigutamise tühistamise korral tühistamise kuupäev ja põhjus Kinnipeetav, vahistatu, 4.2. Andmed vanglate ja 4.2.1. Lähtevangla või -arestimaja nimi arestialune arestimajade vahelise liikumise kohta 4.2.2. Sihtvangla või -arestimaja nimi 4.2.3. Vanglas või arestimajas viibimise algus- ja lõppkuupäev 4.2.4. Vanglast või arestimajast lahkumise ja saabumise kuupäevad ning kellaajad 4.2.5. Paigutamise/ümberpaigutamise põhjus alus ja põhjus 4.2.6. Paigutamise/ümberpaigutamise tegija ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.2.7. Paigutamise/ümberpaigutamise kinnitaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.2.8. Paigutamise/ümberpaigutamise kinnitamise kuupäev 4.2.9. Paigutamise/ümberpaigutamise tühistamise korral tühistamise kuupäev ja põhjus Kinnipeetav 4.3. Lisaandmed 4.3.1. Kinnipeetava individuaalsest avavanglasse täitmiskavast tulenev avavanglasse ümberpaigutamise kohta ümberpaigutamise kuupäev ja tingimused 4.3.2. Karistusajast tulenev avavanglasse ümberpaigutamise kuupäev 4.3.3. Hinnang avavanglasse ümberpaigutamise tingimustele vastavuse kohta 4.3.4. Hinnangu põhjendused Kinnipeetav, vahistatu, 4.4. Andmed väljasõidu, 4.4.1. Lähtekoha nimi arestialune väljaviimise ja muude väljaspool vanglat ja arestimaja liikumiste kohta 4.4.2. Sihtkoha nimi ja aadress  4.4.3. Väljaspool vanglat või arestimaja lubatud viibimise kuupäevad ja kellaajad 4.4.4. Vanglast või arestimajast lahkumise ja saabumise kuupäevad ning kellaajad 4.4.5. Väljaspool vanglat või arestimaja viibimise alus ja põhjus 4.4.6. Otsuse kuupäev 4.4.7. Otsuse tegija ees- ja perekonnanimi, ametikoht 4.4.8. Info elektroonilise valve kohaldamise kohta Kinnipeetav, vahistatu, 4.5. Andmed kutsete 4.5.1. Kutse asutusse jõudmise kuupäev arestialune kohta 4.5.2. Kutse saatja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.5.3. Kutse saatja asutuse nimi 4.5.4. Kutse sisu ja saatmise põhjus 4.5.5. Seotud menetluse või asja number 4.5.6. Kutse isikule kättetoimetamise kuupäev 4.5.7. Kutse kättetoimetaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.5.8. Märge kutse täitmise kohta 4.5.9. Kutse täitmise kuupäev Kriminaalhooldusalune 4.6. Andmed 4.6.1. Kutse koostamise ja kinnitamise ja isikud, kelle kohta kriminaalhooldusametniku kuupäev on kohus, prokuratuur kutsete kohta või vangla esitanud taotluse kohtueelse ettekande koostamiseks 4.6.2. Kutse koostaja ees- ja perekonnanimi 4.6.3. Kriminaalhooldaja vastuvõtu kuupäev, kellaaeg 4.6.4. Kriminaalhooldusosakonna aadress, kuhu isik on kohustatud ilmuma 4.6.5. Kriminaalhooldusametniku kontaktandmed ja vastuvõtuajad 5. HARIDUSE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 5.1. Andmed 5.1.1. Õppeasutuse nimi kriminaalhooldusalune omandamisel, omandatud ja katkestatud hariduse kohta 5.1.2. Õpingute alustamise aeg 5.1.3. Õpingute lõpetamise aeg 5.1.4. Haridustase 5.1.5. Eriala 5.1.6. Klass 5.1.7. Märge vanglas omandatud hariduse kohta 5.1.8. Õppekeel 5.1.9. Hariduse katkestamise aeg ja põhjus 5.2. Andmed kutsete ja 5.2.1. Kutse/tööoskus  tööoskuste kohta 5.2.2. Omandamise aeg 5.2.3. Omandamise viis 5.2.4. Märge kutsetunnistuse kohta ja selle väljaandja 6. HÕIVE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 6.1. Andmed töökoha ja 6.1.1. Tööandja nimi kriminaalhooldusalune varasema töökogemuse kohta 6.1.2. Töötamise liik 6.1.3. Amet 6.1.4. Töötamise algus- ja lõppkuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 6.1.5. Töökoha aadress kriminaalhooldusalune 6.1.6. Muu lisainfo töötamise kohta Kinnipeetav, vahistatu 6.2. Andmed vanglas 6.2.1. Juhendamise periood töötamise kohta 6.2.2. Märge töökoormuse kohta 6.2.3. Tööaeg ja töötundide arv 6.2.4. Info koormuse kohta 6.2.5. Töötamise koha 6.2.6. Info tööõnnetuse kohta 6.2.7. Kokkuvõte töötamise kohta 6.2.8. Töö tegemise katkestamisel selle kuupäev ja põhjus Kinnipeetav, vahistatu, 6.3. Andmed sotsiaalse 6.3.1. Programmi nimi kriminaalhooldusalune rehabilitatsiooni programmis osalemise kohta 6.3.2. Märge selle kohta, kas individuaal- või grupiprogramm 6.3.3. Info programmis osalemise kohta 6.3.4. Programmi algus- ja lõppkuupäev 6.3.5. Programmi toimumise koht 6.3.6. Programmi läbiviija ees-ja perekonnanimi 6.3.7. Programmi kokkuvõte ja tulemus 6.3.8. Katkestamise korral katkestamise kuupäev ja põhjus 7. TERVISESEISUNDI ANDMED Kinnipeetav, vahistatu 7.1. Andmed 7.1.1. Anamnees terviseseisundi kohta 7.1.2. Raviotsus, määratud ravimid ning ravi kestus 7.1.3. Uuringu nimetus, uuringu tegemise aeg ja tulemus 7.1.4. Uuringu tellija ja tegija nimi 7.1.5. Analüüsi tegemise aeg ja tulemus 7.1.6. Analüüsi tellija ja tegija nimi 7.1.7. Raviprotseduur ja selle teostamise kuupäev 7.1.8. Objektiivne leid 7.1.9. Diagnoos 7.1.10. Varasemalt põetud haigused 7.1.11. Vaktsineerimised 7.1.12. Allergiad 7.1.13. Info tervishoiuteenuse osutaja vastuvõttude kohta  7.2. Andmed tõendite 7.2.1. Tõendi kuupäev väljastamise kohta 7.2.2. Tõendi väljastamise põhjus 7.2.3. Tervishoiuteenuse osutaja otsus 7.2.4. Tõendi kehtivus 7.2.5. Väljastanud tervishoiutöötaja andmed Kinnipeetav, vahistatu, 7.3. Andmed narkootiliste 7.3.1. Diagnoos kriminaalhooldusalune ja psühhotroopsete ainete tarvitamise kohta 7.3.2. Diagnoosi kuupäev 7.3.3. Uimasti 7.3.4. Tarvitamise algus- ja lõppkuupäev 7.3.5. Tarvitamise sagedus 7.3.6. Tarvitamise viis 7.3.7. Uimastitarvitamise faas 7.3.8. Vanus esimesel tarvitamisel 7.3.9. Esimene tarvitatud uimasti 7.3.10 Hinnang ainete tarvitamise kohta 7.4. Andmed narkootiliste 7.4.1. Testimise kuupäev ja tulemus ja psühhotroopsete ainete tarvitamise kontrollimise kohta 7.4.2. Info testi kohta 7.4.3. Info isiku nõusolekust testi tulemuse kohta 7.4.4. Märge ekspertiisi saatmise kohta ja saatmise kuupäev 7.4.5. Ekspertiisi kuupäev ja tulemus Kinnipeetav, vahistatu, 7.5. Andmed ravi kohta 7.5.1. Määramise kuupäev kriminaalhooldusalune 7.5.2. Ravi 7.5.3. Ravi vajadus 7.5.4. Ravi algus- ja lõppkuupäev 7.5.5. Ravi määraja või teostaja 8. KRIMINOGEENSETE RISKIDE HINDAMISE JA NENDE MAANDAMISE TEGEVUSTE ANDMED Kinnipeetav, 8.1. Andmed 8.1.1. Riskihindamise alustamise kriminaalhooldusalune kriminogeensete riskide kuupäev hindamise kohta 8.1.2. Riskihindamise täitja ees- ja perekonnanimi 8.1.3. Toimepandud kuritegude andmed 8.1.4. Eluasemega seotud andmed 8.1.5. Töötamise ja haridusega seotud andmed 8.1.6. Sissetulekute ja majandusliku toimetulekuga seotud andmed 8.1.7. Suhete ja elustiiliga seotud andmed 8.1.8. Alkoholi, narkootikumide ja muude kuritarvitustega seotud probleemide andmed 8.1.9. Tervise ja emotsionaalse  seisundiga seotud andmed 8.1.10. Mõtlemise ja käitumisega seotud andmed 8.1.11. Väärtushinnangute ja hoiakutega seotud andmed 8.1.12. Isiku uue kuriteo sooritamise ja ohtlikkuse riskifaktorid 8.1.13. Ohtlikkuse andmed 8.1.14. Riskihindamise kinnitamise kuupäev 8.1.15. Riskihindamise kinnitaja ees- ja perekonnanimi Kinnipeetav 8.2. Andmed 8.2.1. Täitmiskava alustamise kuupäev individuaalse täitmiskava kohta 8.2.2. Kinnipeetava ohtlikkus, ohustatus, muud turvalisusriskid 8.2.3. Lisateave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta 8.2.4. Info töövõimelisuse, kutseoskuste ja töökohustuse kohta ning väljaspool vanglat töötamise võimalikkus 8.2.5. Paigutamise alused või teise kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise põhjused 8.2.6. Avavanglasse ümberpaigutamise kuupäev ja tingimused 8.2.7. Info soodustuste kohaldamise kohta 8.2.8. Tegevused riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafik 8.2.9. Täitmiskava kinnitaja ees- ja perekonnanimi ja kinnitamise kuupäev 8.2.10. Kinnipeetavale täitmiskava tutvustaja ees- ja perekonnanimi ning tutvustamise kuupäev 8.2.11. Märked täitmiskavas rakendatud sekkumiste täitmise või täitmata jätmise kohta Kriminaalhooldusalune 8.3. Andmed hoolduskava 8.3.1. Lisateave kriminaalhooldusaluse kohta isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta 8.3.2. Riskihinnangust lähtuvad tegevused koos läbiviija, aja, tulemuse ja riskiteguriga 8.3.3. Kokku lepitud tegevused koos läbiviija, aja, tulemuse ja riskiteguriga 8.3.4. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse kohtumiste sagedus ja kodukülastuse tingimused 8.3.5. Hoolduskava koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht 8.3.6. Hoolduskava koostamise ja kinnitamise kuupäevad 8.3.7. Täitmismärked hoolduskava tegevuste täitmise või muutmise kohta 9. JÄRELEVALVE JA JULGEOLEKU TAGAMISE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu 9.1. Andmed täiendavate 9.1.1. Täiendavate julgeolekuabinõude julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja number ja kohaldamise kohta kuupäev 9.1.2. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise algus- ja lõppkuupäev 9.1.3. Täiendavad julgeolekuabinõud 9.1.4. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alus ja põhjus 9.1.5. Julgeolekuabinõude kohaldaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 9.1.6. Julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise kuupäev ja põhjus 9.2. Andmed 9.2.1. Käskkirja kehtetuks tunnistamise julgeolekuabinõude kuupäev kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamise kohta 9.2.2. Käskkirja kehtetuks tunnistamise alus ja põhjus 9.2.3. Käskkirja kehtetuks tunnistaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht Kinnipeetav, vahistatu, 9.3. Andmed isikute 9.3.1. Eraldamise alus ja põhjus arestialune eraldamise kohta 9.3.2. Eraldatava(te) ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg või isikukood 9.3.3. Eraldamise algus- ja lõppkuupäev 9.3.4. Kohaldaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 9.3.5. Kohaldanud asutuse nimi 9.3.6. Eraldamise lõpetamise põhjus Kinnipeetav, vahistatu, 9.4. Andmed kohaldatud 9.4.1. Määruse number ja kuupäev kriminaalhooldusalune keeldude ja piirangute kohta 9.4.2. Keelu või piirangu kohaldamise alus ja põhjus 9.4.3. Keeld või piirang 9.4.4. Keelu või piirangu kohaldamise algus- ja lõppkuupäev 9.4.5. Kohaldaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 9.4.6. Kohaldaja asutuse nimi 9.4.7. Keelu või piirangu tühistamisel tühistamise kuupäev, alus ja põhjus 10. DISTSIPLINAARKARI STUSTE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 10.1. Andmed määratud 10.1.1. Distsiplinaarkaristuse määramise arestialune distsiplinaarkaristuse kuupäev ja käskkirja number kohta 10.1.2. Distsiplinaarkaristuse määramise põhjus 10.1.3. Distsiplinaarkaristus ja selle kestus 10.1.4. Piirangud 10.1.5. Katseaeg ja selle kestus 10.1.6. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättetoimetamise kuupäev  10.1.7. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättetoimetaja ees- ja perekonnanimi Kinnipeetav, vahistatu, 10.2. Andmed 10.2.1. Distsiplinaarkaristuse täitmisele arestialune distsiplinaarkaristuse pööramise kuupäev täideviimise kohta 10.2.2. Distsiplinaarkaristuse täitmise lõppemise kuupäev 10.2.3. Distsiplinaarkaristuse täitmise katkestamisel katkestamise kuupäev ja põhjus Kinnipeetav, vahistatu, 10.3. Andmed 10.3.1. Käskkirja kehtetuks tunnistamise arestialune distsiplinaarkaristuse kuupäev määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise kohta 10.3.2. Käskkirja kehtetuks tunnistamise alus ja põhjus 10.3.3. Käskkirja kehtetuks tunnistaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 11. SUHETE JA KONTAKTIDE ANDMED Kinnipeetava, 11.1. Andmed seotud 11.1.1. Isiku ees- ja perekonnanimi või vahistatu, arestialuse isikute või asutuste kohta asutuse nimi või kriminaalhooldusaluse ga seotud isikud või asutused 11.1.2. Isiku isikukood või sünniaeg 11.1.3. Isiku elukoha aadress 11.1.4. Isiku või asutuse telefoninumber 11.1.5. Isiku või asutuse elektronposti aadress 11.1.6. Suhte liik 11.1.7. Suhte algus- ja lõppkuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 11.2. Andmed 11.2.1. Planeeritud kokkusaamise algus- arestialune kokkusaamiste kohta ja lõppkuupäev ning kellaaeg 11.2.2. Kokkusaamise toimumise algus- ja lõppkuupäev ning kellaaeg 11.2.3. Kokkusaamise liik 11.2.4. Kokkusaamise koht 11.2.5. Kokkusaaja isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg 11.2.6. Kokkusaaja ametniku ees- ja perekonnanimi ning asutuse nimi 11.2.7. Märge kokkusaamise katkestamise kohta 11.2.8. Kokkusaamise katkestamise põhjus 11.2.9. Märge kokkusaamise ärajäämise kohta 11.2.10. Kokkusaamise ärajäämise põhjus Kinnipeetav 11.3. Andmed 11.3.1. Telefonikõne kuupäev ja telefonikõnede kohta kellaaeg 11.3.2. Telefonikõne kestus 11.3.3. Telefoninumber, millele kõne  tehti 11.3.4. Isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu helistati Kinnipeetav, 11.4. Andmed 11.4.1. Kirisaadetis või perioodiline arestialune postisaadetise kohta väljaanne 11.4.2. Saatja või adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi 11.4.3. Saatja või adressaadi aadress 11.4.4. Kirisaadetise või perioodilise väljaande saatmise aeg 11.4.5. Kirisaadetise või perioodilise väljaande kättetoimetamise või vastuvõtmise kuupäev 11.4.6. Kirisaadetise või perioodilise väljaande kättetoimetaja või vastuvõtja ees- ja perekonnanimi, ametikoht 11.4.7. Kirisaadetisest või perioodilisest väljaandest äravõetud asjade kirjeldus Vahistatu 11.5. Andmed 11.5.1. Telefonikõne kuupäev ja telefonikõnede kohta kellaaeg 11.5.2. Telefonikõne kestus Vahistatu 11.6. Andmed 11.6.1. Kirisaadetis või perioodiline postisaadetise kohta väljaanne 11.6.2. Kirisaadetise või perioodilise väljaande kättetoimetamise või vastuvõtmise kuupäev 11.6.3. Kirisaadetise või perioodilise väljaande kättetoimetaja või vastuvõtja ees- ja perekonnanimi, ametikoht 11.6.4. Kirisaadetisest või perioodilisest väljaandest äravõetud asjade kirjeldus Vahistatu 11.7. Andmed paki kohta 11.7.1. Paki saatja ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress 11.7.2. Paki vastuvõtmise kuupäev ning vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 11.7.3. Paki kättetoimetamise kuupäev ning kättetoimetaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 11.7.4. Pakis olevate asjade kirjeldus 11.7.5. Pakist äravõetud asjade kirjeldus Kinnipeetav, vahistatu 11.8. Andmed 11.8.1. Vanglavälise ja -sisese vanglavälise ja -sisese suhtlemise õiguse piiramise luba suhtlemise õiguse piiramise kohta 11.8.2. Loa kuupäev ja number 11.8.3. Loa andnud asutuse nimi ja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 11.8.4. Loa tähtaeg 11.8.5. Piirangu kohaldamise alus 11.8.6. Piirangu kohaldamise põhjused 11.8.7. Piirangu kohaldamise algus- ja lõppkuupäev 11.8.8. Piirangu kohaldamise taotlemise korral taotleja asutuse nimi ja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 12. SÜNDMUSTE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 12.1. Andmed tuvastatud 12.1.1. Sündmus arestialune, sündmuse kohta kriminaalhooldusalune 12.1.2. Sündmuse registreerimise kuupäev ja kellaaeg 12.1.3. Sündmuse registreerimise number 12.1.4. Sündmuses osalejate või seotud isikute ees- ja perekonnanimed ning nende rollid 12.1.5. Sündmuse tuvastanud ametniku ees- ja perekonnanimi 12.1.6. Sündmuse toimumise algus- ja lõppkuupäev ning kellaajad 12.1.7. Sündmuse toimumise koht 12.1.8. Sündmuse kirjeldus 12.1.9. Edasised tegevused 12.2. Koostatavad dokumendid Kinnipeetav, vahistatu 12.2.1. Ettekanne 12.2.1.1. Ettekande number 12.2.1.2. Sündmuse toimumise aeg ja koht 12.2.1.3. Sündmuse kirjeldus ja asjaolud 12.2.1.4. Märge kinnipeetava, vahistatu teavitamisest ettekande koostamise kohta 12.2.1.5. Märge selgituste andmise kohta 12.2.1.6. Ettekande koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht Kinnipeetav, vahistatu, 12.2.2. Eriteated 12.2.2.1. Eriteate number kriminaalhooldusalune 12.2.2.2. Sündmuse toimumise aeg ja koht 12.2.2.3. Sündmuse kirjeldus ja asjaolud 12.2.2.4. Andmed sündmusega seotud kinnipeetavate, vahistatute, kriminaalhooldusaluste kohta 12.2.2.5. Eriteate koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefoninumber Kriminaalhooldusalune 12.2.3. Hoiatused 12.2.3.1. Kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi 12.2.3.2. Hoiatuse koostamise ja kinnitamise kuupäev 12.2.3.3. Koostaja ees- ja perekonnanimi 12.2.3.4. Rikkumise kirjeldus 12.2.3.5. Otsus Kriminaalhooldusalune 12.2.4. Erakorralised 12.2.4.1. Ettekande koostamise ettekanded kuupäev 12.2.4.2. Ettekande number 12.2.4.3. Ettekande koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefoninumber ning elektronposti aadress 12.2.4.4. Andmed kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusele määramise kohta  12.2.4.5. Ettekande koostamise põhjused ja asjaolud 12.2.4.6. Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse selgitustest 12.2.4.7. Kriminaalhooldusametniku hinnang kriminaalhooldusele 12.2.4.8. Ametniku põhjendatud ettepanekud edasise kriminaalhoolduse täideviimise või karistuse kandmise kohta 12.2.5. Erakorraliste 12.2.5.1. Kohtuistungi(te) kuupäev(ad) ettekannete menetlemine 12.2.5.2. Kohtu või prokuratuuri otsustus 12.2.5.3. Kohtu või prokuratuuri nimi 12.2.5.4. Kohtuniku või prokuröri ees- ja perekonnanimi 12.2.5.5. Lahendi kuupäev ja number 12.2.5.6. Märge isiku tagaotsitavaks kuulutamise kohta Kriminaalhooldussead 12.2.6. Kuriteoteade 12.2.6.1. Teate koostamise ja use § 2 punktis 1 kinnitamise kuupäev nimetatud kriminaalhooldusalune 12.2.6.2. Teate koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning kontaktandmed 12.2.6.3. Andmed kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusele määramise kohta 12.2.6.4. Kuriteole viitava teo kirjeldus 13. USULISE KUULUVUSE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu 13.1. Usuühingu nimetus 13.2. Usuühingusse kuulumise algus- ja lõppkuupäev 14. TINGIMISI ENNE TÄHTAEGA VABASTAMISE JA KARISTUSJÄRGSE KÄITUMISKONTROLL I MENETLUSE ANDMED Kinnipeetav 14.1. Andmed menetluse 14.1.1. Menetluse alustamise kuupäev kohta 14.1.2. Menetluse läbiviimise tähtaeg 14.1.3. Kuupäev, millal saadeti taotluse arvamuse saamiseks kriminaalhooldusosakonnale 14.1.4. Kriminaalhooldaja arvamuse kuupäev 14.2. Lisaandmed 14.2.1. Kinnipeetava nõusoleku kuupäev elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse kohta 14.2.2. Kinnipeetava nõusoleku tagasivõtmise kuupäev Kinnipeetav 14.3. Andmed 14.3.1. Hinnang kinnipeetava  kriminaalhooldaja vabanemisjärgse sotsiaalse ja arvamuse kohta majandusliku olukorra ning muude vabaduses mõjutavate tegurite kohta 14.3.2. Arvamus katseaja ja käitumiskontrolli pikkuse kohta 14.3.3. Arvamus katseajaks kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta Kinnipeetav 14.4. Andmed 14.4.1. Iseloomustuse koostamise iseloomustuse kohta kuupäev 14.4.2. Iseloomustuse koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 14.4.3. Kinnipeetava isikuandmed 14.4.4. Toimepandud kuriteo ja mõistetud karistuse andmed 14.4.5. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ohtlikkusele 14.4.6. Individuaalse täitmiskava täitmine ja käitumine vangistuses 14.4.7. Kehtivad distsiplinaarkaristused 14.4.8. Riskihindamise kokkuvõte kinnipeetava isiksuseomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta 14.4.9. Ettepanek katseaja ja käitumiskontrolli pikkuse kohta 14.4.10. Arvamus katseaja ja kohaldatavate kohustuste kohta 14.4.11. Märge vangla toetuse kohta tingimisi enne tähtaega vabastamiseks 14.4.12. Kuupäev, millal esitati menetluse materjalid kohtule Kinnipeetav 14.5. Andmed 14.5.1. Kohtumääruse kuupäev kohtumääruse kohta 14.5.2. Kohtumääruse teinud kohtu nimi 14.5.3. Kohtumääruse teinud kohtuniku ees- ja perekonnanimi 14.5.4. Kohtumääruse number 14.5.5. Kohtumääruse jõustumise kuupäev 14.5.6. Kohtumääruse jõustumisest teadasaamise kuupäev 14.5.7. Otsustus tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta 14.5.8. Põhjendused tingimisi enne tähtaega vabastamise või vabastamata jätmise kohta 14.5.9. Märge prokuröri toetuse kohta tingimisi enne tähtaega vabastamiseks 15. KRIMINAALHOOLDU SE ETTEVALMISTAMISE ANDMED Isikud, kelle kohta on 15.1. Andmed kohtueelse 15.1.1. Taotluse kuupäev ja number kohus, prokuratuur või ettekande taotluse kohta vangla esitanud taotluse kohtueelse ettekande koostamiseks 15.1.2. Taotleja nimi ja asutus 15.1.3. Asja või menetluse number 15.1.4. Taotlusele vastamise tähtaeg 15.1.5. Süüteod, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse Isikud, kelle kohta on 15.2. Andmed kohtueelse 15.2.1. Ettekande koostamise ja kohus, prokuratuur või ettekande koostamise kinnitamise kuupäev vangla esitanud kohta taotluse kohtueelse ettekande koostamiseks 15.2.2. Koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning kriminaalhoolduse esindus 15.2.3. Kahtlustatava või süüdistatava andmed 15.2.4. Kokkuvõte kahtlustatava või süüdistatava isikuomadustest 15.2.5. Kokkuvõte kahtlustatava või süüdistatava sotsiaalsest olukorrast 15.2.6. Kahtlustatava või süüdistatava psühholoogilis-sotsiaalne prognoos 15.2.7. Kriminaalhooldusametniku arvamus katseaja ja kohustuste valiku ning nende kohaldamise tähtaja kohta 15.2.8. Lisainfo 16. KRIMINAALHOOLDU SE TÄIDEVIIMISE ANDMED Kriminaalhooldusalune 16.1. Teade prefektuurile, 16.1.1. Teate koostamise kuupäev kohtumajale või prokuratuurile 16.1.2. Kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusele määramise andmed 16.1.3. Info kriminaalhoolduse täitmise alustamise kohta 16.1.4. Kriminaalhooldaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefoninumber ning elektronposti aadress Kriminaalhooldussead 16.2. Andmed üldkasuliku 16.2.1. Üldkasuliku töö tundide arv use § 2 punktides töö kohta 1,2,3 ja 6 nimetatud kriminaalhooldusaluse d 16.2.2. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 16.2.3. Töö sisu ja kirjeldus 16.2.4. Üldkasuliku töö tegemise koht 16.2.5. Üldine töötundide jaotuskava ja detailne ajakava 16.2.6. Ajakava koostamise ja kinnitamise kuupäev 16.2.7. Ajakava muutmisel selle muutmise põhjendused 16.2.8. Info töötundide tegemise kohta  16.2.9. Info üldkasuliku töö rikkumiste ja nendele reageerimise kohta 16.2.10. Info üldkasuliku töö kontrollide kohta Tööandja 16.3. Andmed tööandja ja 16.3.1. Tööandja ees- ja perekonnanimi, juhendaja kohta telefoninumber ning elektronposti aadress 16.3.2. Asutuse või ettevõtte registrikood 16.3.3. Tööde juhendaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, elektronposti aadress 16.4. Andmed 16.4.1. Koostöölepingu number üldkasuliku töö tegemiseks sõlmitud koostöölepingu kohta 16.4.2. Koostöölepingu kehtivuse algus- ja lõppkuupäev 16.4.3. Üldkasuliku töö kohtade arv 16.4.4. Üldkasuliku töö asukohad 16.4.5. Üldkasuliku töö sooritamise päevad ja kellaajad Kriminaalhooldussead 16.5. Andmed 16.5.1. Elektroonilise valve algus- ja use § 2 punktides elektroonilise valve kohta lõppkuupäev 1,2,4 ja 5 nimetatud kriminaalhooldusaluse d 16.5.2. Kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi 16.6. Andmed 16.6.1. Ajakava periood elektroonilise valve ajakava kohta 16.6.2. Töö, õppimise või muu regulaarse tegevuse algus- ja lõppkuupäev ning lõunavaheaeg 16.6.3. Planeeritud elukohast lahkumise ja elukohta saabumise aeg 16.6.4. Ajavahemik tööle või mujale ajakavasse planeeritud kohta jõudmiseks ja tagasi elukohta saabumiseks kokkulepitud transpordivahendiga 16.6.5. Ajakava koostamise ja kinnitamise kuupäev 16.6.6. Ajakava kinnitaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 16.7. Elektroonilise valve 16.7.1. Info ajakava täitmise kontrollide ajakava täitmise kohta kontrollimine 16.7.2. Info elektroonilise valve rikkumiste ja nendele reageerimise kohta 16.7.3. Lisainfo Kriminaalhooldussead 16.8. Andmed 16.8.1. Ravi liik use § 2 punktides 1 ja narkomaanide 2 nimetatud sõltuvusravi ja kriminaalhooldusaluse seksuaalkurjategijate d kompleksravi korraldamise kohta  16.8.2. Ravi osutamise algus- ja lõppkuupäev 16.8.3. Ravi osutamise koht 16.8.4. Ravi katkestamisel katkestamise kuupäev ja põhjus 16.8.5. Raviasutuse esindaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress 17. VABASTAMINE Kinnipeetav, 17.1. Karistusest 17.1.1. Vangistusest või aresti arestialune vabastamine kandmiselt vabastamise alus ja põhjus 17.1.2. Vangistusest või aresti kandmiselt vabastamise kuupäev ja kellaaeg 17.1.3. Märge katseaja määramise kohta 17.1.4. Katseaja algus- ja lõppkuupäev 17.1.5. Märge muule kinnipidamisasutusele üleandmise kohta Kriminaalhooldusalune 17.2. Kriminaalhoolduselt 17.2.1. Kriminaalhoolduselt vabastamise vabastamine alus ja põhjus 17.2.2. Kriminaalhoolduselt vabastamise kuupäev Kriminaalhooldusalune 17.3. Kriminaalhoolduse 17.3.1. Ettekande koostamise kuupäev lõpetamise ettekanne ja number 17.3.2. Kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ning elukoha aadress 17.3.3. Andmed kriminaalhooldusele määramise kohta 17.3.4. Kriminaalhoolduse lõpetamise põhjus 17.3.5. Kokkuvõte kriminaalhoolduse kohta 17.3.6. Ettekande koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, vastuvõtuajad ja telefoninumber Vahistatu 17.4. Vahi alt 17.4.1. Vahi alt vabastamise alus ja vabastamine põhjus 17.4.2. Vahi alt vabastamise kuupäev ja kellaaeg 17.4.3. Märge muule kinnipidamisasutusele üleandmise kohta 17.5. Lisaandmed surma 17.5.1. Surma kuupäev korral 17.5.2. Surma põhjus 17.5.3. Surmateatise väljaandja 17.5.4. Surmateatise kuupäev ja number  Vabariigi Valitsuse määrus „Vangiregistri põhimäärus“ Lisa 2 TAOTLUS VANGIREGISTRI KASUTAJAÕIGUSTE SAAMISEKS ……………………………… (asutus) Ees- ja Isikukood Struktuuriüksus Ameti- või Kasutajaliik või Õiguse perekonnanimi või valdkond töökoht vangiregistri andmise põhimääruse lisas põhjendus koos 1 loetletud viitega andmed, millele seaduses juurdepääsuõigust sätestatud taotletakse ülesandele /allkirjastatud digitaalselt/ ……………………………………………………………….. (taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht)